Taimkate (0)

Eesti taimkate
Toomas Kukk, EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut &
ajakiri Eesti Loodus, [email protected], tel. 5189420
Õpikud
Masing, Viktor. (toim.) 1979. Botaanika. Õpik kõrgkoolidele.
3. osa: Taimeökoloogia, taimegeograafia, geobotaanika. Valgus,
Tallinn.
Masing, Viktor. 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti
Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.
Ülevaateid Eesti taimekooslustest ja taimkattest
Laasimer, Liivia. 1965. Eesti NSV taimkate. Valgus, Tallinn.
Paal, Jaanus. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide
klassifikatsioon. KM info- ja tehnokeskus, Tallinn.
Raukas, Anto. (Toim.) 1995. Eesti. Loodus. Valgus, Eesti
Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.
Kasulikke linke Internetis taimkatte ja taimestiku õppimiseks
Eesti taimed, sh. taimekooslused
http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html
Eesti taimkatte loengud
http://www.zbi.ee/~tomkukk/taimkate/
Eesti Natura 2000 /dokumendid/muud dokumendid/...käsiraamat
http://www.envir.ee/natura2000
http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/n2000.pdf
Eesti niidutüübid ja nende majandamine, Pärandkoosluste kaitse
ühing
http://www.pky.ee
geobotaanika, taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket,
arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms.
taimestik ehk floora - taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum
teataval maa-alal, liikide loend (nt. arukask, paakspuu jne.)
taimkate ehk vegetatsioon - mingi ala taimekoosluste jt.
taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.)
taimekooslus (fütotsönoos) - koos kasvavate taimede kogum.
Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse,
kasvukoha jt. tunnuste järgi. Kasutatakse mitmesugustel
organiseerituse tasemetel, taimekooslus on mets, palumets, kui ka
männi - pohla - palusambla taimekooslus (assotsiatsioon).
Taimekoosluste piiritlemine on tinglik - kontiinumi kontseptsioon.
avakooslus - nn. lahtine taimekooslus, kuhu võib nõrga
konkurentsi ja vaba mullapinna tõttu uusi liike lisanduda.
koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest
looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus,
nt. põlismetsad, sood
pool-looduslik kooslus (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva
inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi
koristamisega (niitmine, karjatamine jms.). Erinevalt
kultuurkooslustest on pool-looduslik kooslus ümber kujundatud
varasemast looduslikust kooslusest, kusjuures hulk varasema
koosluse liike säilib.
kultuurkooslus - inimtekkeline kooslus, näiteks aed, põld,
kultuurrohumaa, laoplats jne. Kultuurkoosluse tekkele eelneb
enamasti varasema koosluse hävitamine inimtegevuse käigus.
Rohumaa on laiamahulise mõistena kasutusel eriti
põllumajanduses, tähendab igasugust mitmeaastastest
rohtsetest mesofüütidest koosnevat taimekooslust.
Põllumajanduses ja maade arvestuses kasutatav mõiste
looduslik rohumaa ühtib enamasti pärandkoosluse mõistega.
Niit ja karjamaa tähistavad erineva kasutusviisiga kooslusi.
Tavaliselt on taimkatte järgi võimalik öelda, kas ala
kasutatakse heina- või karjamaana.
Rohumaa
poollooduslik kultuuristatud
karjatamine poollooduslik karjamaa kultuurkarjamaa
niitmine poollooduslik niit kultuurniit
kasvukohatüüp - erinevates paikades korduv ühesuguste
kasvutingimustega kompleks. Praktikas eristatakse peamiselt
mulla ja taimekoosluse alusel. Võimaldab looduse seaduspärasusi
üldistatult käsitleda.
puistu - struktuuri, vanuse, tekkeviisi jm. poolest ühetaoline puude
kogum metsas. Puhtpuistu koosneb ühest, segapuistu mitmest
puuliigist. Puistu koosseisu väljendatakse rinnete kaupa
puistuvalemiga, kus iga puuliigi osa näidatakse kümnendikes,
näiteks 4Mä 3Ks 2Ku Hb + Sr (40% mändi, 30% kaske, 20%
kuuske, 10% haaba ning lisaks üksikud saared). Metsakorralduses
kasutatakse ka mõistet eraldis (eeskätt kartograafilisel
kujutamisel). Puistu nimetus tuletatakse kasvukohatüübi ja
enamuspuuliigi nimetusest, näiteks mustikakuusik, rabamännik.
dominant - taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus
olev ja aineringes kõige tähtsam liik.
eluvorm- morfoloogiliselt ja ökoloogiliselt sarnaste organismide
rühm. Taimedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste
üleelamiseks evolutsiooni vältel kujunenud kohastumuste alusel.
Üheks tuntumaks eluvormide jaotuseks on C. Raunkiaeri (1903)
klassifikatsioon, mis põhineb taimede uuenemispungade asukohal.
fanerofüüdid hemikrüptofüüdid terofüüdid
kamefüüdid geofüüdid hüdrofüüdid
boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet
näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse
puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit
boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras)
Seemneliselt uuenenud lehtpuud Vegetatiivselt uuenenud lehtpuud
rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest
võrahorisont
puurinne
võraalune
tüvehorisont
põõsarinne
põõsa-
puhma-rohurinne võrahorisont
samblarinne puhma-rohuhor.
pinnahorisont
juurerinded mullahorisondid
horisont - koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid
liituvus (liitus) - puistu tihedust iseloomustav näitaja,
väljendatakse kümnendmurruna või protsentides maa-ala pindalast.
Puuliikide liituvuste summa võib olla suurem kui 1 (üle 100%),
sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees, võrastiku liituvus on
maksimaalselt alati 1 (100%).
katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate
osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse
kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes,
samuti joon- või nõelameetodil.
ohtrus - ühe liigi isendite suhteline hulk teiste liikidega
võrrelduna. Väljendatakse skaalades nt. 1-5 ja +, kus 5 on üliohter
ja 1 üksikisendid. Kasutatakse ka kaalutud ohtrust, lisaks isendite
arvule arvestatakse nende katvust.
täius - metsanduslik mõiste, näitab tüvepuidu või rinnaspindala
suhet samasuguse vanuse ja kasvukoha normaalpuistu täiusesse
(1). Normaalpuistu andmed saadakse standardtabelitest.
Laelatu puisniidu 1 hektari
suuruse ala puurinde plaan.
Kontuurid tähistavad
võrade projektsioone,
punktid tüvede asukohta.
Puistu liituvus on
ligikaudu 0,4-0,5 ning
puude katvus 40-50%.
suktsessioon - koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade
kuni tuhandate aastate jooksul. Suktsessiooni tõukejõuks on
organismide keskkonda muutev toime: taimede elutegevuse
tagajärjel muutunud tingimustes osutuvad konkurentsis
edukamateks uued liigid ning hakkavad vanu välja tõrjuma.
autogeense suktsessiooni põhjustavad koosluse sisetegurid,
selline suktsessioon algab elupaiga asustamisest ja kestab mitme
järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku - kliimaksini.
allogeense suktsessiooni põhjustavad välistegurid: looduslikud
ja inimtekkelised.
kliimaks - koosluste arengu suhteliselt püsiv lõppjärk, mida
iseloomustab keerukas ruumiline struktuur, produktiivsuse ja
biomassi ligikaudne püsivus, kindlaks kujunenud mullaprofiil ja
liigiline koosseis. Looduses esineb tõelist kliimakskooslust harva,
Eestis näiteks rabad ja põlismetsad.
fluktuatsioon - koosluse või ökosüsteemi muutumine mõne aasta
kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide arvukus,
üldine koosseis jääb endiseks. Põhjused ökosüsteemi sisesed (nt.
seemneaastad), ilmastikumuutused jms.
Ilmastikutingimustelt on olulisemad suvised põuad ja liigniiskus,
sügise vihmasus (häirib paljudel liikidel valmistumist talveks ja
tekivad ebasoodsad talvitumistingimused), lumikatte paksus,
kevade algus ja pikkus, hilised öökülmad jmt.
aspekt - taimekoosluse ajaline välisilme kindlal ajalõigul.
Eristatakse aastaaegade (näiteks kevadaspekt) või hulgi õitsevate
või -viljuvate liikide järgi (näiteks salumetsades sinilille-ülase
aspekt, kevadise seaherne-kopsurohu aspekt).
vääriselupaik (võtmebiotoop) on kaitset vajav ala tulundusmetsas,
kus on suur tõenäosus leida ohustatud või haruldasi liike
(veekogude ümbrus, kiviaiad, metsaservad, astangud jt.)
põlismets - puistu, kus ökosüsteemi muutev inimmõju ja
naabrusmõju on minimaalne. Puurinne on eriliigiline ja -vanuseline,
põhipuude iga erineb rohkem kui 3 vanuseklassi (lehtpuud vähemalt
30 ja okaspuud vähemalt 60 aastat), erivanuselised puud on rühmiti,
häiludes noored puud. Rohkesti lamapuitu ja surnult seisvaid puid,
raiejälgi ja kuivenduskraave pole. Seente, samblike ja sammalde
hulgas leidub alati hemerofoobseid ehk inimpelglikke liike,
enamasti rohkem kui 10 liiki rühma kohta
loodusmets on inimmõju tugevuselt põlis- ja tulundusmetsa
vahepealne, rohkem põlismetsa meenutav. Põhipuuliikide iga
erineb vähemalt 2 vanuseklassi, erivanuselisi puuderühmi pole,
hemerofoobseid liike on tavaliselt alla 10 liigi rühma kohta.
Eesti maismaataimkatte kasvukohtade tüübirühmad
domineerivad
mullad avakooslused rohttaimed puud
mineraal- luited, liivikud, aruniidud arumetsad
mullad kaljud
soostunud, soostunud soostunud
turvast kõdusoo kõdusooniit kõdusoomets
soomuld, madalsood, madalsoometsad,
turvast > 30 cm lagerabad rabametsad
üleujutatavad lamminiidud, lammimetsad
rannaniidud
ruderaal,
kultuurmullad kultuurrohumaad, pargid, aiad, põllud, jäätmaad
Oligotroofsed (vähetoitelised) järved
Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga
väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt
aluselise reaktsiooniga.
Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.).
8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik
oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas
rohketoitelisteks
Iseloomulikud taimeliigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia,
lamedalehine jõgitakjas jt.
vesilobeelia (õistaim, lobeelialised)
järv-lahnarohi (sõnajalgtaim)
Semidüstroofsed (poolhuumustoitelised) järved
Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega
järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna
Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks oligotroofse
kasvukohatüübi taimedele leidub männas-vesikuuske.
männas-vesikuusk
Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni
pruunikaspunase happelise veega, väga huumusaineterikkad,
kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad. Moodustavad 9%
uuritud järvedest. Soontaimed puuduvad või kasvab hõredalt
vesikuppe ja vesiroose, kaelus-penikeelt jt. Samasse tüüpi
kuuluvad rabalaukad.
Düseutroofsed (segatoitelised) järved
Vesi on kollakat või rohekat tooni ja küllaltki tiheda taimestikuga.
Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved.
Biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete
sisaldus varieeruv.
Valdavalt Madal-Eestis, uuritud Eesti järvedest 36,6%.
Tüüpilised taimeliigid on ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp,
väike vesiroos, vesikarikas, konnakilbukas jt.
vesikarikas,
konnakilbukas
ujuv penikeel
Eutroofne (rohketoiteline) veekogu
Vees rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas
kaltsiumisooli. Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete
ühendite akumuleerumise tagajärjel.
Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised
on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp,
vesiroosid, räni-kardhein jt.
Neid leidub peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4%
uuritud Eesti järvedest.
laialehine hundinui
ahtalehine hundinui
Halotroofne (soolatoiteline) veekogu
Madal, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel
ühenduses olev rannalõugast (laguuni), mille vees leidub rohkesti
kloriide ja sulfaate.
kare kaisel
Veekogu põhja katavad
mändvetikad, sageli leidub
tüsedaid ravimudakihte.
Suuremad on näiteks Mullutu
ja Oesaare laht. Moodustavad
1,4% Eesti uuritud järvedest.
Tüüpilised liigid on kare
kaisel, kamm-penikeel,
pilliroog.
VOOLUVEEKOGUD
Taimestiku kujunemine sõltub
voolukiirusest ja jõesängi ehitusest,
väikejõgede puhul ka valgusoludest.
Seisva veega soodid ja vanajõed
sarnanevad taimestiku poolest
eutroofsete järvedega. Jõekallastele on
iseloomulikud päideroog, allikmailane,
luigelill, konnaosi ja laialehine
hundinui, kaldaribast kaugemal
kasvavad järvkaisel, jõgi-kõõlusleht ja
haruline jõgitakjas.
luigelill
allikmailane
jõgi-
kõõlusleht
meri-mugulkõrkjas
RIIMVEEKOGUD
Läänemere soolsus on pindmises kihis
valdavalt 4-7 promilli, süvavees 8-11.
Taimkatte horisontaalse leviku
seisukohast on oluline avatus lainetele,
samuti põhjasetete tüüp ja püsivus,
samuti valgustingimused.
Rannikulähedases meres levivad
sagedamini pilliroo, meri-mugulkõrkja ja
kareda kaisla kooslused, sügavamal
meres mändvetikate, meriheina, kamm-
penikeele, tähk-vesikuuse, põisadru jt.
kooslused.
põisadru