seal paiknevad ainult trahheiidid. Seemned arenevad katmata õiealgmest. Katteseemnetaimed- erinevalt paljasseemnetaimedes on neil juhtsooned e. trahheed, õied e. kaetud õiealgmed, millest arenevad seemneid sisaldavad viljad. Seemnetes on endosperm. 3. Eesti loomastiku jaotumine süstemaatilistesse rühmadesse, näited vastavatest liikidest. Eesti loomastiku liigiline mitmekesisus eri rühmades (võrdlus). Loomade käitumine ja tegevusjäljed. II. Metsad 1. Metsade üldiseloomustus. Metsa mõiste, tähtsus. Metsad maailmas. Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega. Metsa ajalugu Eestis. Eesti metsade üldiseloomustus. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Tähtsus: Mets on suurima biomassiga taimekooslus, reguleerib ja mõjutab - õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist
Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: -õhkkonna gaasilist koostist -sademete jaotust ja hulka -pinnavee äravoolu -aurumist -maa-ala veerežiimi -kliimat 30% kogu maismaa pindalast on kaetud metsaga. Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%) -parasvöötme(11%) -subtroopilised(9%) troopilised metsad e. vihmamets(47%) Metsi võib leida igast piirkonnast, kus on suhteliselt suures hulgas sademeid ja vähemalt 2-kuune periood, kus õhutemperatuur on üle 10 kraadi. Eesti metsasus võrreldes teiste riikidega Metsarikkaimad riigid: Metsavaesemad riigid: Soome(73%) Island(0,3%) Rootsi(70%) Malta(1%)
8. Soode teke ja tüübid (madal-, siirde- ja kõrgsoo e raba). Soodele iseloomulikud taimed ja loomad. tekivad: Järve kinnikasvamisel u. 1/3 Eesti soodest · Põhjast · Pealt · Põhjast ja pealt üheaegselt Maismaa soostumine · u. 2/3 Eesti soodest · Kestev veerohkus Madalsoo · 57% · Madalamatel aladel · Toitub mineraaliderikkast veest Isel. Taimestik: Taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud hallikas, harilik, hirss-, pudel- ja niitjas tarn; sookastik, ahtlalehine villpea. Samblarindes sirbikud, säbarik. Põõsastest madal kask, pajud. Puudest sookask Raba e. kõrgsoo 31% Ümbruskonnast kõrgem ala Toitub mineraalidevaesest veest (sademed) Kujuneb turba kuhjumisel Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud
suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kasvuga puud, kuiv- ja tuleohtlik, liivakiht on tüse, valgusküllased. Puu- ja põõsarinne: männid, üksikud arukased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kanarbik, põdrasamblik, kõrrelised, nõmm-liivatee,
ning neid reguleerivaid tegureid. · Sõna ökoloogia tuleb kreeka keelest: - Logos-õpetus - Oikos- eluruum, maja, majapidamine · ÖKOLOOGIA ON ÕPETUS ELUSORGANISMIDE JA NEID ÜMBRITSEVA KESKKONNA VAHELISTEST SUHETEST. Põhimõisted: · Ökoloogia uurib loodust erinevatel organisatsioonitasemetel: - Ökosfäär - Ökosüsteem - Kooslus - Populatsioon - Organism Mida kõrgem tase ,seda vähem on uuritud. · Populatsioon- rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas (teatud metsapiirkonna oravapopulatsioon) · Kooslus- mingi piirkonna kõiki elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum- Emajõe luhaniidu kooslus ( nii taimed kui ka loomad) - Kooslus kitsamas tähenduses: näiteks piirkonna linnupopulatsioonide
kasvukoha jt. tunnuste järgi. Kasutatakse mitmesugustel organiseerituse tasemetel, taimekooslus on mets, palumets, kui ka männi - pohla - palusambla taimekooslus (assotsiatsioon). Taimekoosluste piiritlemine on tinglik - kontiinumi kontseptsioon. avakooslus - nn. lahtine taimekooslus, kuhu võib nõrga konkurentsi ja vaba mullapinna tõttu uusi liike lisanduda. koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood pool-looduslik kooslus (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine jms.). Erinevalt kultuurkooslustest on pool-looduslik kooslus ümber kujundatud varasemast looduslikust kooslusest, kusjuures hulk varasema koosluse liike säilib. kultuurkooslus - inimtekkeline kooslus, näiteks aed, põld, kultuurrohumaa, laoplats jne. Kultuurkoosluse tekkele eelneb
" Vastus: TÕENE 5. L. Laasimeri (1958) Eesti geobotaanilise rajoneeringu aluseks on võetud: Vastus: Süntaksonid Test 3 Eesti metsavarud 1. Kas väide on tõene või väär? "Väljaspool Eestit Eesti metsamaad omavate füüsilisest isikust erametsaomanikke on kõige enam Saksamaal." Vastus: Väär 2. Vali iga kasvukohatüübi/tüübirühma juurde sobiv osakaal Eesti metsadest. Naadi kasvukohatüübi metsad – 10,8%, Loometsad – 2,4%, Laanemetsad – 23,5%, Palumetsad – 22,5%, Kõdusoometsad – 14,8%, Jänesekapsa kasvukohatüübi metsad – 12,9% 3. Eesti kõige metsavaesem maakond on (metsasuse % alusel) Vastus: Tartu 4. Kui palju on Eestis metsaga metsamaad (%)? (2012 a. seisuga, Eesti pindala ilma Peipsi pindalata, vastusesse märgi ainult number - ilma % märgita) Vastus: 48,2 5. Eesti kõige metsasem maakond on (metsasuse % alusel)
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed
Topograafiline kontiinum taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsam üleminekuala ehk siirdeala (ökoton); Taksonoomiline kontiinum - kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osadel kooslustel on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused; Ajaline kontiinum topograafiline ja taksonoomiline kontiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. Looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood. Looduslikud kooslused on näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Primaarsed rannaniidud säilivad kitsa
eraldunud või sellega veel ühenduses olevat rannalõugast (laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Halotroofne ehk soolatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete ja väike huumusainete sisaldus. Halotroofsed järved on tavaliselt kas osaliselt või täielikult merest eraldunud kunagised lahed. Nende sügavus ei ole tavaliselt rohkem kui 1 meeter, vegetatsiooniperioodil võivad nad täielikult kuivada. Suvel soojenevad väga hästi. Järveelustik on tavaliselt liigivaene, kuid taimestiku hulk ja katvus suur. Domineerivad rannikuliigid: mändvetikad, kamm- ja hein- penikeel, niitjas penikeel ja tähkjas vesikuusk. 2) Siirdesoo, see on kesktoiteline (mesotroofne) soo ja selle toitumises on põhjavee
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Järvenõgude areng, järvede toitelisus ja järvevee segunemine Jaana Junolainen 11a Tallinn 2010 Sisukord Järvenõgude areng ............................................................................................................... ...... lk. 2-3 Järvede toitelisus ............................................................................................................... ......... lk. 3-4
Seepärast on andmed Eesti taimestikust kuni kvaternaari ajastuni puudulikud. Lihvini jäävaheaeg: Eestis oli küllaltki palju okaspuid (nt. kuusk), laialehiseid puid ja leppa. Mikuulini jäävaheaeg: Soome lahe kohal mageda veega järv, kus oli palju ränivetikaid. Tõendeid puju ja maltsa liikide olemasolu kohta, samuti vaevakase. Laialt olid levinud männi-, kase- ja kuusemetsad, samuti laialehised metsad (tamm, jalakas, sarapuu, valge pöök). Enne Valdai jäätumist kadusid metsad, suurenes vaevakase, lõikheinaliste ja kõrreliste osatähtsus. Sellest ajast pärineb ka koldjas selaginell. Hilisjääaeg ehk mandrijää paigutine sulamine algas umbes 13500 aastat tagasi, sellele järgnes umbes 2000 aastane arktiline kliimaperiood. Hilisjääaeg lõppes umbes 10000 aastat tagasi. Arktilisel kliimaperioodil, toimub setete ümberpaigutamine, selle pärast on raske neid klassifitseerida, me ei tea kust need pärit on. Esindatud olid tundrataimed (vaevakask,
Kordamisküsimused kontrolltööks teemal – Taimekooslused ja sood 1. Mis on taimekooslus? Kooslus on taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. 2. Nimeta 6 näitajat, millega iseloomustatakse taimekooslust. 1) Liikide arv, loetelu, 2) iga liigi ohtrus, liigi suhteline hulk teiste liikidega võrreldes, 5- palli skaalas), 3) tihedus - isendite arv pinnaühikul, 4) katvus - isendite elusate maapealsete osade poolt kaetava pinna suurus %, 5) sagedus -
pindalast. Puuliikide liituvuste summa võib olla suurem kui 1 (üle 100%), sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees, võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1 (100%). suktsessioon - koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandate aastate jooksul. Suktsessiooni tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime: taimede elutegevuse tagajärjel muutunud tingimustes osutuvad konkurentsis edukamateks uued liigid ning hakkavad vanu välja tõrjuma. looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood pool-looduslik kooslus - (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine jms.). Erinevalt kultuurkooslustest on pool-looduslik kooslus ümber kujundatud varasemast looduslikust kooslusest, kusjuures hulk varasema koosluse liike säilib. kultuurkooslus - inimtekkeline kooslus, näiteks aed, põld, kultuurrohumaa, laoplats jne
Niidud Referaat Sisukord: · Sisukord · Mis on niit? · Mis on looduslikud niidud? · Minevikust olevikku, olevikust tulevikku · Ajas tagasi rännates · Luha- ehk lamminiidud · Loopealsed ehk alvarid · Pärandkooslus · Aruniidud · Lamminiidud · Rannaniidud · Soostunud niidud · Niidud tänapäeval · Kasutatud kirjandus Mis on niit? Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Nimetus "niit" tuleneb sõnast "niitjas", mis tähistab seal kasvavaid niitjate lehtedega taimi. Tihti kasutatakse niidu asemel mõistet rohumaa, kuid päris täpne see ei ole.
liikumised. Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on välja kujunenud nõgusad pikiprofiilid, mis on kujunenud aluspõhja reljeefi ja nüüdisreljeefi mõjul. 36. Mis on lamm? (teke; veereziimi, mullastiku, taimestiku eripära) Lamm koosneb alluuviumist ehk jõe poolt maha jäetud setetest. Lammid kujunevad tavaliselt jõe alamjooksul, kus on valdavaks küljeerosioon, mistõttu on jõgi väga looklev ehk meandreerunud. Jõe orus võivad esineda oru terrassid, mis on kunagiste lammide jäänukid. 37. Selgita oruterrasside teket? Oruterrassid tekivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Oruterrassid on jõgede kunagised lammid. 3 38. Iseloomusta Eesti jõgede veereziimi.
Sood ja rabad Karula rahvuspargi pindalast moodustavad sood 6%. Suuremad sood on Äestamise, Arukülä ja Pautsjärve soo. Madalsoodest väärivad esiletõstmist Ähijärve läänekalda, Väike-Apja, Palo taguse ja Kaugjärve edelakalda sood. Õõtsiksood asuvad Õdrejärve, Kaatsi järve, Küüdre järve, Viitkajärve jt. järvede kallastel. Haruldane on Ähijärve loodekaldal asuv allikasoo. Suuremad rabad on Äestamise soo, Sikksaare soo, Saarjärve raba, Küünimõtsa soo, Tiganiku soo jt. Karula maastike kõige eripärasemad ning ainulaadsemad on kuplistikes paiknevad järvetekkelised väikesood. Märgalade säilimist ohustavad veetaseme muutused, suunamata külastatavus, sobimatu raie ja traditsiooniliselt hooldatud märgalade võsastumine. Kaitsetegevus peab tagama sobiva veetaseme säilimise kontrollides maaparandustöid ja reguleerides kopra arvukust. Niidud
Mets ja taimkate takistab mullaerosiooni väga järskudel nõlvadel. *Tehismullad- esinevad põlevkivi- ja fosforiidikarjäärides. Metsa alla istutatud mullad arenevad ja tekivad ise. Mõnes karjääris on enne põlevkivi kaevandamist eemaldatud huumushorisont tagasi paigutatud. TAIMKATE *Üks olulisemaid maastiku ilmestajaid. *Sõltub kasvuala muldadest ja samal ajal kujundab taimkate ka ise muldade omadusi. Miks on Eesti taimestik liigirikas? Eesti kuulub maastikuliselt ja taimkattelt parasvöötme metsavööndisse. *Eestis u 1200 taimeliiki. *Eesti läänepoolne ala on veidi liigirikkam, kui idapoolne, sest kliima on merelisem ja lubjarikas muld. *Eesti taimestiku mitmekesisus tuleb mullastiku mitmekesisusest, kliima tingimuste suurest muutlikkusest, pikas rannajoonest. *Eestis eristatakse järgmisi taimkatte tüüpe: metsas, niidud ja sood. Metsad *Peamine taimkatte tüüp. *40% riigi pindalast.
). D) Lääne- ja Põhja-Eestis jäid suured alad peale liustikujää sulamist algul jääjärvede, siis mere alla. Maakerke tulemusel ja mere taganemisel on alad olnud mere rannavööndiks, kus on toimunud rannavallide ja terrasside teke. Täna võime näha Läänemere erinevate staadiumite luiteid ja rannavalle kaugel sisemaal. Merelahed muutusid algul laguunideks, siis järvedeks ja hiljem soodeks (Lavassaare, Tolkuse, Võlla raba jmt). E) Kõrgustikualadel (Haanja, Otepää, Karula) on pinnakate tekkinud suures osas irdjääväljades. Irdjääväli on taanduvast aktiivsest liustikust maha jäänud sulamata mõnesaja meetri paksustest jääpankadest koosnev nn surnud jääväli. Tõenäoliselt oli selliste irdjääväljade tekke põhjuseks maapinna kõrgendikud (pealiskorra kõrgendik või/ja eelmistest jääaegadest tekkinud kõrgendik). Jääpankade vahel, peal ja sees olevates
Metsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib esineda ka I-III bon.
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud.
mitmekesisus on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude juurdekasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste alusel), selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks (kkt). Metsade majandamine toimub Eestis suures osas kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt-ides kasvatatakse erinevaid puuliike, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid jne). Et võimalikult lühidalt ja informatiivselt iseloomustada valitsevaid kasvukohatingimusi, ongi kasutusele võetud kasvukohatüüpide mõiste. Eesti metsanduses (nii praktikas, kui ka metsateaduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984.a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (nn. Lõhmuse
Kultuurkooslused paiknevad haritaval (põllu)maal. Inimmõju lõppemisel algab kultuurkoosluse kiire suktsessioon loodusliku koosluse suunas. Rohumaa on laiamahulise mõistena kasutusel eriti põllumajanduses, tähendab igasugust mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest(parasniiskete kasvukohtade taim) koosnevat taimekooslust. Põllumajanduses ja maade arvestuses kasutatav mõiste looduslik rohumaa ühtib enamasti pärandkoosluse mõistega. Niit ja karjamaa tähistavad erineva kasutusviisiga kooslusi. Enamasti on üksnes taimkatte järgi võimalik öelda, kas ala kasutatakse heina- või karjamaana. Parandatud rohumaa on põllumajanduslik termin ja tähistab sellist pool-looduslikku kooslust, kus inimtegevusega (väetamine, heinaseemne täiendav külv jms.) on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid seejuures säilib rohukamaras enamik varem kasvanud taimedest.
.................................................6 2.2.Veekogud..................................................................................................................................7 2.3.Sood ja rabad...........................................................................................................................7 2.4.Niidud......................................................................................................................................7 2.5.Mets ja taimestik......................................................................................................................8 2.6.Loomastik................................................................................................................................9 2.6.1.Putukad..............................................................................................................................9 2.6.2.Teised selgrootud..............................................................
August Tammekann Granö järglane, loodusgeograaf. Geograafia professor 1930-1940. Eduard Markus esimene eesti geograafi doktoritöö rahvuslikus ülikoolis. Üks kompleksprofiilide metoodika rajajaid maailmas. Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil kujutatud mullaprofiile, paned taimestiku peale, saab näha, kuidas looduses toimuvad muutused. Jaan Rumma mõõtis Eesti järvede ja saarte pindala. Planimeetriaga saab pindalasti mõõta. Tema magistritöös uuris, et kas Viljandi järv on selline järv, kust vesi voolab mõlemale poole. Selline seadus on, et igast järvest voolab välja ainult üks jõgi, sest igal järvel on ainult üks madalkoht. August Mieler uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog. Ants Laasi magistritöö Vormsi kohta: Vormsi maastikuline selgitus. Põllupinna levimine Eestis 1925. Aasta loenguse järgi.
tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede
allikaid. Lisaks neile eristatakse ka riimveekogusid. Enamasti on need alla 18 promillise soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümme on vähemalt 100 kilomeetri pikkused. Millised taimed kasvavad veekogudes? Taimede hulgas võime eristada magevee ja soolase vee taimi, vooluvee ja seisuvee taimi.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
ja männisalud tõstavad esile mitmeid Karulale iseloomulikke pinnavorme. 1979.a. asutati Karula Rahvuspark, mis hõlmab kolmandiku kõrgustikust. Ajalugu 12 000 aastat tagasi hakkas Eesti ala katnud umbes 15 km paksune jääkilp sulama ning jää taandus põhja suunas. Kolm jääkeelt, mis liikusid Võrtsjärve, Peipsi ja Hargla orundeid pidi, said praeguse Karula kohal kokku ning jää jäi sinna kauemaks pidama. Kuplid ja oosmõhnastikud, tekkisid jääkilpi sulanud järvede kohale. Jäässe tekkinud augud ja lõhed täitusid veega ning neist said jääjärved. Liustikujõed kuhjasid järve põhja jämedamat materjali, peamiselt kruusa. Hiljem, kui jää madalamaks sulas, liustikujõed kahanesid ning järvepõhi kattus peenema settega, moreeniga. Pärast jääpankade lõplikku sulamist kadus vesi järvedest ning kogunenud setetest tekkisid kuplid ja oosmõhnastikud. Järvede ümber olnud jääpankade kohale moodustusid lohud ja orud. Pinnavormid
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav
TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA- JA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT Referaat Eesti soode monitooring TALLINN 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus lk.3 2. Mis on soo? lk 4 3. Soode tüübid lk 4 4. Soode teke ja areng lk 4 5. Soode veereziim lk 5 6. Soode taimestik lk 5 7. Soode loomastik lk 6 8. Soode kasutamine lk 7 9. Inimtegevuse mõju soodele lk 8 10. Soode kaitse lk 8 11. Seire lk 8 12. Kokkuvõte lk 11 13. Kasutatud kirjandus lk 12 2 Sissejuhatus Eesti on väga sooderikas. Sood on alati olnud tähtsad alad uurimistöö tarvis. Nende teaduslik
[http://www.rmk.eu/teemad/looduses-liikujale/kaitsealad/endla- looduskaitseala]10.10.10 Kaitseala kaitse-eesmärgiks on Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike inimtegevusest vähemõjutatud soode ja Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate kaitse. Endlal on soode mõistmisel eriline tähendus. Siinset soostikku on kõige kauem ja kõige põhjalikumalt uuritud. Endla on omamoodi mudeliks kõigi ülejäänud rabade mõistmisel. Viktor Masingu sõnul pole raba ei vähemat ega rohkemat kui suur elus keha, mis elab oma seaduspärasuste järgi. Eesti giid. Endla Looduskaitseala [http://www.eestigiid.ee/?SCat=48&CatID=0&ItemID=1490]05.10.10 3 Asukoht Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Pandivere kõrgustiku lõunaosas. Kaitseala piirneb kolme maakonnaga: Järva (Koeru vald), Jõgeva (Jõgeva ja Pajusi vald) ning Lääne-Virumaa(Rakke vald). Kaitseala suurus on 10 110 hektarit. Wikipedia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
