Taimekooslus e fütotsönoos- Taimekoosluste piiritlemie on tinglik- kontiinumi kontseptsioon Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum- taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsamm üleminkuala ehk siirdeala (ökoton) Taksonoomiline kontiinum- kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse Ajaline kontiinum- muutvad ajas ja ruumis Koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest: Looduslik kooslus- kuhu inimene pole sekkunud, nt rabad Poollooduslikud kooslused- inimmõju olemas, taimeliigid looduslikud aga päranandkooslustel nt taimeliigid on looduslikud aga inimene niidab seda kooslust ja tänu sellele kooslus püsib, ei võsastu ega metsastu
Veel on mets keskmise eestlase jaoks peamine puhkevõimaluste pakkuja, eriti tänu grillimis platsidele ja vaatetornidele, mis on riigi metsadesse loodud. Ökoloogilise aspektina on mets tõepoolest meie võimsaim looduslik ökosüsteem. Oma 52% metsasusega oleme Euroopa riikide hulgas neljandal kohal. Meie metsad on liigilise mitmekesisuse hoidja. Näiteks Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes mõnede naaberaladega väga mitmekesine, meil leidub taimekooslusi, mille liigirikkus on üks maailma suurimaid. Stabiilse keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks peab riigimets hõlmama vähemalt 20% maismaa pindalast, Eestis on see 38%. Kaitsemetsade osatähtsus on meil Euroopa suurim. Mets on kindlasti eestlaste jaoks üks hingelähedane osa meie kultuurist. Seda kajastatakse nii maalikunstis, muusiks, kirjanduses ja ka fotograafias. Juba meie rahvus puu harilik tamm on Eesti metsades levinud ja paisatab alatasa silma teiste seast
Kasulikke linke Internetis taimkatte ja taimestiku õppimiseks Eesti taimed, sh. taimekooslused http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html Eesti taimkatte loengud http://www.zbi.ee/~tomkukk/taimkate/ Eesti Natura 2000 /dokumendid/muud dokumendid/...käsiraamat http://www.envir.ee/natura2000 http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/n2000.pdf Eesti niidutüübid ja nende majandamine, Pärandkoosluste kaitse ühing http://www.pky.ee geobotaanika, taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. taimestik ehk floora - taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum teataval maa-alal, liikide loend (nt. arukask, paakspuu jne.) taimkate ehk vegetatsioon - mingi ala taimekoosluste jt. taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.) taimekooslus (fütotsönoos) - koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi. Kasutatakse mitmesugustel
ühetaolise tingimustega alal ehk biotoobis. Koosluse ehk ühiskonna moodustavad koos elavate liikide rühmitused. Biotsönoosi organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka teineteistest. Biotsönoos moodustab: toiduahelaist keeruka suhete süsteemi, mis reguleerib biotsönoosi liigilist kooseisu ning liigirohkuse korral tagab biotsönoosi säilimise ka mõningate keskkonnamuutuste ja mõne liigi välja langemise korral. Biotsönoosi eristatakse: taimekooslusi, seenekooslusi ja loomakooslusi. Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist isendeid, kes elavad ühisel territooriumil. Pikka aega liigi muudest populatsioonidest eralduses olnud võib loodusliku valiku tagajärjel tekkida uus alamliik. 2 Kooslus ehk biotsönoos Kooslus ehk biotsönoos on enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum
viimane versioon on St.Louisi Koodeks (St.Louis Code, 1999). Taimede ökoloogiast Tänu enamikul taimedest esinevale fotosünteesivõimele on taimed (koos fotosünteesivate bakteritega) peamised õhu süsihappegaasist orgaaniliste ainete tootjad ja õhu hapnikuga rikastajad. Seega asuvad taimed toitumisahelate alguses. Kuna taimedel üldiselt puudub võime aktiivselt ühest paigast teise liikuda, moodustavad nad ökosüsteemis kindla struktuuriga taimekooslusi (ehk mingi paiga taimkatte). Maismaa- taimekoosluses jaguneb taimestik vastavalt taimede suurusele ja kasvuvormile rinneteks. Taimed on väga olulised ka mullastiku kujunemisel. Vaata ka · Taimede loend · Botaanika mõistete loend · Eestis kaitstavate taimede loend · Taimeanatoomia · Taimefüsioloogia · Kultuurtaimed · Umbrohud · Ravimtaimed · Vürtsid · Ürdid
1) majanduslik funktsioon: mets kui tuluallikas. Metsandus on üks Eesti tähtsamaid majandusharusid ja puidusektor annab neljandiku Eesti tööstuse käibest. 2) sotsiaalne funktsioon: mets kui tööhõive tagaja ja puhkevõimaluste pakkuja. Metsanduses saab tööd hulgaliselt inimesi, eriti maapiirkondades. 3) ökoloogiline funktsioon: mets liigilise mitmekesisuse hoidjana. Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes mõnede naaberaladega väga mitmekesine, meil leidub taimekooslusi, mille liigirikkus on üks maailma suurimaid (näiteks puisniidud). Stabiilse keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks peab riigimets hõlmama vähemalt 20% maismaa pindalast, Eestis on see 38%. Kaitsemetsade osatähtsus on meil Euroopa suurim. 4) kultuuriline funktsioon: mets kui osa eesti kultuurist. Kuna eestlased peavad metsa hingelähedaseks, siis kajastatakse metsamotiive sageli maalikunstis, muusikas ja kirjanduses
angervaks, sõnajalad. NIIDUD EHK ROHUMAAD Niidu jagunevad kasutusviisi järgi: 1) Heinamaaks niidetakse 2) Karjamaaks loomadele 3) Kultuurniiduks inimloodud 4) Looduslikud inimesed ei ole loonud Niidud jagunevad: 1) Aruniit tekkinud endisel põllu või metsa alal, liigirikka taimestikuga, kuivad mullad, üksikud puud. 2) Puisniit tekkinud ülemineku aladele metsa ja niitu vahel, kõige enam erinevaid taimekooslusi, eriti levinud Saaremaal, inimeste sekkumine on vajalik. 3) Looniit ehk alvarid leidub Põhja-ja Lääne-Eesti ning saarte aladel, õhuke muldkate- 30cm. 4) Lamminiidud kujunenud üleujutatud alade juures, väga toitaineterikkad mullad, kasvavad enamjaolt kõrrelised, taimed taluvad niiskust. 5) Pärisaruniidud kujunenud salumetsast peale põlengut või raiet, levinud Loode-ja Lääne- Eesti aladel.
Lääne-Euroopas, kus on niiskem kliima, on ülekaalus pöögi- ja kastanimetsad. Kesk- ja Ida-Euroopas, kus on kuivem kliima, on aga ülekaalus tammikud. Lehtmetsade kõige kõrgema rinde moodustavad eespool nimetatud puud. Madalama puurinde moodustavad peamiselt kased, haavad, pajud. Paremates kasvukohtades on rohkesti põõsaid - sarapuu, kuslapuu, rododendron jt. Rohu- ja samblarinne on rikkalik. Selles vööndis on rohkesti inimeste poolt kujundatud või tekitatud taimekooslusi, kuna leht- ja segametsade kliima on inimesele soodne ja mullad sobivad maaharimiseks. Ka Eesti asub leht- ja segametsade levikualal. Selliste puude eripäraks on nende värvikirevus ja see, et enne talve klorofülli hulk lehtedes väheneb ja ülekaalu saavutavad teised pigmendid. Seejärel lehed langevad. Harilik tamm on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv puu. Puukoor on suur ja haruline, kaugelt vaadates moodustab ligikaudu kera. Tüvi on jäme, 11,5 m läbimõõdus,
tyypidele. 1)Noorimad merest kerkinud karid v6i ka kuivad. Enamasti ilma puudeta ja p66sasteta. Taimestik on mosaiikne. On tekkinud lindude v6i tuule vahendusel. Lindude r2ndeteedel peatuspaigaks. 2)V2ikesaared. Esineb kindla taimkattega alasid, kus kasvab lisaks rohunditele ka poolp66said. Mustikas, kanarbik, kukemari, Rootsi kukits, lillakad taimed, kibuvitsad, tyrnpuud. 3)Suuremad saared Naissaar, Aegna, Prangli. Esineb v2ljakujunenud erinevaid taimekooslusi. Salumets, N6mmemets, Laanemets, rannaniit, lodu(sang, lepp, saar, kask, varsakabi). Madalsood. *Looduskaitsjad/tse. LOODUSKAITSE Keda, mida kaitstakse? *Lahemaa rahvuspark; Sata-, Ontika-, Toila maastikukaitseala. (P-E pant, eluskooslused); Letipea Ehalkivi HARJULAVAMAA *Asend: P6hja piir kulgeb piki pae astangut, Pakri ps (paldiski) kuni Valga j6eni (Loksa). L6una suunas aheneb kolmnurga tipuks (j2rvetasandi l2histel).
Metsanduses saab tööd hulgaliselt inimesi, eriti maapiirkondades. Puidutöötlemisega tegeleb Eestis ligi 36 000 inimest ja metsa majandamisega ligi 8500 inimest. Peamiselt maaelanikele on küttepuit oluline energiaallikas. Samuti on mets hea puhkekoht. 3) ökoloogiline funktsioon: mets liigilise mitmekesisuse hoidjana. Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes mõnede naaberaladega väga mitmekesine, meil leidub taimekooslusi, mille liigirikkus on üks maailma suurimaid (näiteks puisniidud). Stabiilse 4 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=462256/keskkonnastrateegia.pd f keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks peab riigimets hõlmama vähemalt 20% maismaa pindalast, Eestis on see 38%. Kaitsemetsade osatähtsus on meil Euroopa suurim. 4) kultuuriline funktsioon: mets kui osa eesti kultuurist. Kuna eestlased peavad
mis seovad boreaalses metsas 20kg N/aha lämmastikku. 10-30% fotosünteesi produktidest kasutavad juuremügarad ära. N fikseerivate taimede poolt rikastatud substraadile saavad tulla teised liigid, kes tõrjuvad N fikseerijad konkurentsist välja. Kui koosluses on palju pettureid, siis nad kurnavad N fikseerijaid. Petturiteks on vähem efektiivsed N-fikseerijad või need, kes üldse ei fikseeri. 14. N-fikseerijate mõju taimekoosluste struktuurile N-fikseerimine mõjutab taimekooslusi, mõjutades taimedevahelisi interaktsioone. Ei oma mõju teistele liikidele, kuid täiendavad kooslust (komplementaarne ressursikasutus- mügarbakteri lisamine ei muutnud mitte N-sümbiontide biomassi, vaid suurenes liblikõieliste biomass). Väetamiskatse: kui lisati P väetist, siis koosluses said hakata domineerima liblikõielised, sest nad said hoida N/P suhet kontrolli all. Kui lisati nii N kui ka P väetist, siis muutust koosluse liigilises koosseisus ei olnud.
ka heina- ja karjamaid. Inimmõju alusel võib niidud jaotada pool-looduslikeks ja kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: aru-, lammi-, ranniku- ja soostunud niidud. Ka mujal maailmas on meie niitudele sarnaseid taimekooslusi, kuid igal maal 2 nimetatakse neid isemoodi. Aasias laiuvad stepid, Aafrikas savannid, Ameerikas preeriad. Mis on looduslikud niidud? Looduslikud niidud on alad, mis on kevade algusest kuni suve lõpuni rohelised, lilleküllased ja lendavatest ning sumisevatest putukatest tulvil. Viimasel ajal on niidud kahjuks muutumas üha haruldasemaks. Looduslikult tekivad niidud
Lääne-Euroopas, kus on niiskem kliima, on ülekaalus pöögi- ja kastanimetsad. Kesk- ja Ida- Euroopas, kus on kuivem kliima, on aga ülekaalus tammikud. Lehtmetsade kõige kõrgema rinde moodustavad eespool nimetatud puud. Madalama puurinde moodustavad peamiselt kased, haavad, pajud. Paremates kasvukohtades on rohkesti põõsaid - sarapuu, kuslapuu, rododendron jt. Rohu- ja samblarinne on rikkalik. Selles vööndis on rohkesti inimeste poolt kujundatud või tekitatud taimekooslusi, kuna leht- ja segametsade kliima on inimesele soodne ja mullad sobivad maaharimiseks. Ka Eesti asub leht- ja segametsade levikualal. Leht- ja segametsavööndi peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Mida soojem ja niiskem on kliima, seda enam mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad. Pruunmullas on huumust mõõdukalt ning raua- ja alumiiniumiühendid on püsivad.
prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. Ohtrus - ühe liigi isendite suhteline hulk teiste liikidega võrrelduna. Väljendatakse skaalades nt. 1- 5 ja +, kus 5 on üliohter ja 1 üksikisendid. Geobotaanika – taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jne. Taimekooslus – koos kasvavate taimede kogum. Eristatakse liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt tunnuste järgi. Kasvukohatüüp – erinevates paikades korduv ühesuguste kasvutingimustega kompleks. Eristatakse peamiselt mulla ja taimekoosluste alusel. Dominantliik – taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik.
avakarjäärides · Elupaikade fragmenteerumine, barjääriefekt · Loomade hukkumine liikluses ja füüsilised vigastused 12.2. Keemiline mõju 12.2.1. Kohalik keemiline mõju · Kütuse põletamine põhjustab vingugaasi, lämmastikdioksiide, raskmetallide, orgaaniliste ühendite ja tahkete emissiooni. · Taristu hooldamisega pääseb keskkonda soola ja keemilisi ühendeid, mis reostavad pinnast ning põhjavett ja muudavad taimekooslusi. · Õnnetused ohtlike veoste ja tanklatega põhjustavad vee ja pinnase reostust. Suured naftalekked hävitavad tundlikke taimekooslusi ja elupaiku. · Transpordisektoris tekib palju ohtlikke jäätmeid (akud, konditsioneerid, õli- ja lahustitejäätmed), mis kahjutuks tegemata jätmise korral reostavad pinnast ja põhjavett 12.2.2. Regionaalne keemiline mõju · Transpordist pärit väävel- ja lämmastikoksiididel on oma osa happevihmade tekkimisel
Seadustes sätestatud igaüheõigus tagab metsa ühe olulisema sotsiaalsetest funktsioonidest mets on suurele osale elanikkonnast peamisi puhkevõimaluste pakkujaid. Eesti floora ja fauna on vaieldamatult mitmekesine, eriti võrreldes mõnede naaberaladega. Selle põhjuseks on piirkonniti varieeruv kliima ja mullastik, paljude liikide levila piiri paiknemine Eestis, loodusmaastike suur osakaal ja traditsiooniliste maakasutusviiside püsimine hilise ajani. Eestis leidub taimekooslusi, näiteks puisniidud, millede liigirikkuse näitajad on maailma suurimate seas. Ka Eesti metsade bioloogiline mitmekesisus on metsade väheintensiivse majandamise, sh. võõrpuuliikide madal osakaal, tõttu paremini säilinud kui enamikus Euroopa riikides. Märgatav on Eesti metsade kultuuriline väärtus. Kuna mets katab poole Eesti maismaa pindalast ja on maastiku kõige tähtsam element, siis on loomulik metsa sage esinemine Eesti maalikunstis, muusikas ja kirjanduses
•mullad on õhukesed kuni 20-(30) cm, huumusrikkad, viljakad, pH ca 7 •sademete vähesus (eriti Lääne-Eestis) •tugevad tuuled, tugev päikesekiirgus •varieeruv veerežiim •keskkonnatingimuste suur kõikumine Vastavalt tingimustele jagatakse: kuivad loorohumaad niisked loorohumaad Loodusväärtused: ca 270 soontaimeliiki, s.h. ca 30 kaitstavat liiki väikeseskaalaline liigirikkus – 49 liiki/m² * taimekooslusi 10 ca 140 liiki samblaid ca 260 liiki samblikke Putukad väga liigirikas – nt. Suurel Alvaril ca 1600 liiki Eestis domineerivad: mardikalised, liblikad, lutikalised, kahetiivalised • tingimused sarnased stepialadega • paljud liigid levila põhjapiiril Levik ja majandamine maailmas vähelevinud • suuremad Rootsis (Ölandil Suur Alvar – Stora Alvaret 26 000 ha, • Gotlandil,
Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust
või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. ohtrus - ühe liigi isendite suhteline hulk teiste liikidega võrrelduna. Väljendatakse skaalades nt. 1-5 ja +, kus 5 on üliohter ja 1 üksikisendid. Kasutatakse ka kaalutud ohtrust, lisaks isendite arvule arvestatakse nende katvust. Geobotaanika, taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos (plant community) taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika (plant ecology). · Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele;
Elupaikade hävimine infrastruktuuri ehitamiseks vaja minevate loodusvarade kaevandamisel avakarjäärides. Loomade hukkumine liikluses ja füüsilised vigastused. b. Keemiline mõju Kütuse põletamine põhjustab vingugaasi, lämmastikdioksiidide, raskmetallide, orgaaniliste ühendite ja tahkete emissiooni. Infrastruktuuri hooldamisega pääseb keskkonda soola ja keemilisi ühendeid, mis reostavad pinnast ning põhjavett ja muudavad taimekooslusi. Õnnetused ohtlike veoste ja tanklatega põhjustavad (põhja)vee ja pinnase reostust. Suured naftalekked hävitavad tundlikke taimekooslusi ja elupaiku. Transpordisektoris tekib palju ohtlikke jäätmeid Lämmastikoksiidid, vingugaas ja lenduvad orgaanilised ühendid põhjustavad päikesevalguse toimel väga reaktiivsete fotokeemiliste ühendite (eriti osoon) moodustumist, mis põhjustab ulatuslikke taimestiku ja tervisekahjustusi. c
Laminariales liigid 50-100 m sügavusel 15-20 C juures, mis Põhjameres kasvavad 7-8 m sügavusel. Vetikaliikide arv Vahemeres 1000. Cystoseira perekonna liike ligi 30. Suurimad esindajad (canopy vetikad) kuuluvad Fucales hulka, esindatud 3 perekonnaga: Cystoseira, Sargassum, Fucus. Punavetikatest Phyllophora nervosa, mis esineb ka Mustas meres. Tänu soojale veele, heale läbipaistvusele on need alad sukeldujate paradiis ja teadlased on uurinud taimekooslusi juba väga ammu. Esimesed tööd - Lorenz 1863. Vahemeres on suhteliselt suur kõrgemate taimede, mererohtude osa, nad kasvavad liival ja mudal. Kogu alal kuni 40 m sügavusel endeem Posidonia oceanica , mitmeid teisi liike, ka Zostera noltii (=Z. nana), mis esineb ka Läänemeres kuni Kielini, temaga koos võib kasvada ka Z. marina, mis ulatub ka Eesti aladele. Märkimist väärivad siin mõned troopika rohevetikaliigid (Caulerpa prolifera, Penicillus capitatus
märgalana (Kuresoo, 1998). Matsalu märgala moodustavad madalaveeline Matsalu laht sellesse suubuva Kasari deltaga ja neid ümbritsevad kooslused- niidud, roostikud, puistud ning lahega piirnev Väinamere osa rohkem kui 40 saarega. Matsalu märgala peamiseks väärtuseks on selle rohkete rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimisalade linnustik. Samuti leidub seal veel rohkesti mujal Euroopas haruldaseks jäänud või kaduvaid poollooduslikke taimekooslusi- luhu-, ranna- ja puisniite (Kuresoo, 1998). Matsalu lahe pindala on 67 km² ja see väheneb aegamööda Kasari delta juurdekasvu tagajärjel. Matsalu märgala ilmet kujundab Kasari jõgi. Ulatuslik delta on moodustunud jõevete poolt toodud setetest, järjest on suurenenud biogeensete ainete hulk jõevees, mis avaldab märgatavat mõju delta ja lahe elustikule (Kumari, 1985). Matsalu suurimaks väärtuseks on 3000 ha roostikke lahe idaosas oma
Selles referaadis teengi ma täpsema kokkuvõtte puisniitude erinevatest külgedest abiootlilised tegurid, biootilised tegurid, toidupüramiid jms. Lisaks keskendun ka natuke lähemalt ühele puisniitude levinud imetajale metskitsele. Lisaks tänan oma juhendajat Kaisa-Helena Luhta. Kaunist lugemist! 4 Üldiseloomustus Puisniitudeks nimetatakse omapäraseid pargiilmelisi hõreda puurindega taimekooslusi, mille puurinde liituvus on alla 30%. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks". Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud
mittekontaktsete mõõtmismeetodite abil. Mõõdetav objekt või nähtus ja selle uurimiseks kasutav seade ei puutu otseselt kokku. Siia alla kuuluvad kõik meetodid, mida teostatakse mitmesuguste lendavate objektide pardalt: aerofotomõõdistamine, satelliidipildid. Üldmõistena nimetatakse selliseid mõõtmisi kaugseireks. Kaugseiremeetodite abil saab mõõta järgnevaid maapinna või atmosfääri parameetreid: pinnase niiskust, taimekooslusi või nende hävimist (tulekahjud), (õli)reostust, maavarade olemasolu, pilvisust jms. Põhimõte: Maapinnal ja atmosfääris paiknevad objektid ning keemilised ühendid kiirgavad või peegeldavad erineva lainepikkuse ning intensiivsusega kiirgust ning seadmed lendavate objektide pardal mõõdavad seda. Tänapäeval kasutatakse kaugseireks väga mitmesuguseid lennuaparaate: õhupalle, tuulelohesid, lennukeid, helikoptereid ja kosmosesatelliite.
Euroopa lehtmetsad nooremad ja liigivaesemad kui Põhja-Ameerika või Ida-Aasia omad, sest Euroopas tekkisid need alles pärast viimast jääaega ligikaudu 10 000 aastat tagasi. Lehtmetsade kõige kõrgema rinde moodustavad eespool nimetatud puud. Madalama puurinde moodustavad peamiselt kased, haavad ja pajud. Paremates kasvukohtades on rohkesti põõsaid - sarapuu, kuslapuu, rododendron jt. Rohu- ja samblarinne on rikkalik. Selles vööndis on rohkesti inimeste poolt kujundatud või tekitatud taimekooslusi, kuna leht- ja segametsade kliima on inimesele soodne ja mullad sobivad maaharimiseks. Selliste puude eripäraks on nende värvikirevus ja see, et enne talve klorofülli hulk lehtedes väheneb ja ülekaalu saavutavad teised pigmendid. Seejärel lehed langevad. · Mullastik Leht-ja segametsas on valdavalt pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi-ja raua ühendeid. Seal on paks huumushorisont. Sügisel maapinnale
Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidul niidutaimed
Eesti paikneb boreonemoraalses e. põhjaparasvöötme segametsade vööndis. Vastavalt üleminekule merelisest kliimast kontinentaalsele võib leida nii reliktseid laialehiste metsade kooslusi kui nn. läänetaigat. Eestile on eriti iseloomulikud kuivad männikud liivmuldadel ja paepinnasel, parasniisked kuusikud ja kuusesegametsad, liigirikkad lodulepikud ja lammimetsad, sookaasikud, siirdesoometsad ja rabamännikud (Viilmajt 2001). Metsade taimekooslusi kitsamas mõistes on uuritud ja eraldatud vaid laialehiste metsade puhul (Kalda 1958, 1960, 1962), sest põhjamaistele taigalaadsetele metsadele omaselt on paljudes metsatüüpides raske leida karakterliike. Selliseid metsakooslusi iseloomustavad pigem enamusliigid ja ökoloogilised tingimused. Metsade klassifitseerimiseks kasutatakse Eestis metsatüpoloogiat, mis lähtub kasvukoha juhtivatest edaafilistest ja hüdroloogilistest parameetritest ning seal kujunevast tüüpilisest taimekooslusest
maismaa selgroogsed olid ka põhilisteks ohvriteks. Peaaegu 20 maismaa - terapsiidide perekonda ei pidanud Triiaseni vastu. Terapsiidide väljasuremine ei toimunud ühe järsu sündmusena, tegelikult leidsid aset mitmed väljasuremislained, kus kõige suuremaid kaotusi kandsid suuremad loomad, ning uued eluvormid arenesid väiksemakasvulistest ellujääjatest. On arvatud, et väljasuremine toimus klimaatiliste muutuste tagajärjena, mis muutsid taimekooslusi trapsiidide söögiahela alustes. Kuigi me teame, et Perm oli tõesti taimestikuliste muutuste aeg, ei ole detailid siiani selged. Mereelustiku hulgast kadusid täielikult fusuliniidid, mis olid väga edukad Kesk-Permi meredes, välja surid samuti rugoosid, tabulaadid ja trilobiidid, kuigi nende gruppide allakäik algas kaua enne väljasuremiskriisi algust. Ammoniididest suutsid Triiaseni vastu pidada ainult mõned perekonnad
Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. ohtrus - ühe liigi isendite suhteline hulk teiste liikidega võrrelduna. Väljendatakse skaalades nt. 1- 5 ja +, kus 5 on üliohter ja 1 üksikisendid. Kasutatakse ka kaalutud ohtrust, lisaks isendite arvule arvestatakse nende katvust. geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. taimekooslus - e. fütotsönoos(plantcommunity) taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Uurib 7 taimeökoloogia e. geobotaanika
Inimene põhjustab tänapäeval põhiosa häiringutest looduses (lageraie) 40.Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid (konspekt); Esimeseks skaalaks oleks sesoonsed muutused diversiteedis ehk aasta ajaliselt. See muutub liikide arvelt. Siin on ka erinevad aspektid- näilised diversiteeti vaheldumised. Lühiajalised muurused( mõne aastased). Siinkohal puudutame eriti taimekooslusi. Ölandi Suur Alvar( Loopealne) on üsna haruldane. Tegu on õhukese mullaga vahepealsetel põllumaadel. Seal kasvavad pisikesed ja punased taimed. Loopealsed on üsna liigirikkad. Kumulatiivne diversiteet- mingisuguse perioodi jooksul registreeritud diversiteet, mis vähendab lühiajaliste mõju, ja lubab meil kirja panna kõik, mis on omane mingile kooslusele. Suktsessiooniline aeg- primaarne sekundaarsele. Primaarne algab taimestamata pinnastikust. Sekundaarne- kasvab pärast hävingut.
prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. Ohtrus - ühe liigi isendite suhteline hulk teiste liikidega võrrelduna. Väljendatakse skaalades nt. 1- 5 ja +, kus 5 on üliohter ja 1 üksikisendid. Geobotaanika taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jne. Taimekooslus koos kasvavate taimede kogum. Eristatakse liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt tunnuste järgi. Kasvukohatüüp erinevates paikades korduv ühesuguste kasvutingimustega kompleks. Eristatakse peamiselt mulla ja taimekoosluste alusel. Dominantliik taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik.
2) biosfääri arengu kõrgeim aste, n.ö. mõistuse sfäär, kus arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks (Vernadski järgi). Oaas 1. kõrbevööndis oleva lopsaka taimkattega ala. 2. Antarktise jääkõrbes olev jääkatteta ala, kus kasvab samblaid, samblikke ja vetikaid. Ohtrus ühe liigi isendite suhteline hulk (teiste liikidega võrrelduna) mingil proovialal vee- või muus proovis. Ohtrust väljendatakse harilikult kokkuleppelise astmiku järgi pallides. Taimekooslusi uurides kasutatakse nn Braun-Blanquet`skaalat: 5 üliohter (katvus >75%), 4 other (50-75%), 3 arvuküllane (25-50%), 2 arvuvähene (5-25%), 1 arvukehv (1-5%), + - väga kehv (<1%), r haruldane, väga harv. Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo). Olmejäätmed on inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid
Putukad, Eestis domineerivad: mardikalised, liblikad, lutikalised,kahetiivalised. Käristaja. Linnud: talvike, punaselg-õgija, kadakatäks. Muu loomastik: halljänes, rebased, nirk, kärp, nastik. Sürjarohumaad: Tekkinud sürjametsadest raie ja edasise majandamise tulemusena –sekundaarsed. Mullad moreensed, põuakartlikud, kuid tüsedamad kui loorohumaadel. Asuvad üle Eesti künnistel, seljandikel, iseloomulik raudkivide esinemine. Kasutusel looduslike karjamaadena. Liigirikkad, taimekooslusi 4. Näiteks keskmise ristik, aas-ristik, mägiristik, harilik koldrohi, kevadtarn, tõmmukäpp, Pärisarurohumaad: Tekkinud salu-ja laaanemetsadest –sekundaarsed. Mullad karbonaadirikkad. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Lagedad või enamasti puisniidud. Puisniit on regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu (maastikuline nähtus !). Puude liituvus alla 0,3. Peamised puuliigid tamm, arukask, kuusk, haab, saar, sookask, sanglepp
Oluline roll nende säilitamisel on riiklikel looduskaitse asutustel, samuti erinevatel seltsidel ja ühingutel, mille hulgast võiks esile tõsta Pärandkoosluste Kaitse Ühingut, mis loodi 1997. aastal. 4 1.2. Luharohumaade mõiste, kujunemine ja looduslikud tingimused (taimekooslused ja levik) Luha e. lammirohumaadeks nimetatakse jõgede orgudes (lammidel) paiknevaid, pikemat või lühemat aega üleujutatavaid taimekooslusi. Luharohumaade all võib mõista ka järvede üleujutatavaid kaldaalasid. Tavaliselt on viimastel setete hulk tähtsusetu ja seepärast nimetatakse luha taimekooslusteks eeskätt neid, mis esinevad jõgede luhtadel (Laasimer, 1965). Luharohumaadel võib kasvada ka üksikuid suuri puid ning põõsaid, enamasti vahetult jõgede kallastel. Selliseid üksikute vanade puudega luhaniite nimetatakse ka lammipuisniitudeks,
Sead 0 0 Keskkonnakaitse Märkimata ei saa jätta, et lammas on keskkonnakaitse seisukohalt oluline põllumajandusloom. Eksisteerib ju Eestis palju selliseid piirkondi (saared, rannaäärsed alad, kuppelmaastikud), kus traditsiooniliste põllumajandusharudega ei tasu ega saa tegeleda. Samas lambad (ja teised rohusööjad) aitavad hooldada ja säilitada neid pool-looduslikke taimekooslusi ehk pärandkooslusi (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, puiskarjamaad, aruniidud). Pärandkoosluste pindala on viimase 70 aasta jooksul tohutult vähenenud. Kõige rohkem on vähenenud puisniitude pindala, mil 70 aastaga on nende pindala vähenenud 1000 korda (Kukk & Kull, 1997). T. Talvi (2001) andmeil on pärandkoosluste pindala vähenemises peamisteks põhjusteks põllumajanduse kollektiviseerimine, ulatuslik uudismaade rajamine
Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Rohumaa – see hõlmab lisaks niitudele ka heina- ja karjamaid. Inimmõju alusel võib niidud jaotada: -pool-looduslikeks -kultuurniitudeks Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: -aruniidud -lamminiidud -rannikuniidud -soostunud niidud Ka mujal maailmas on meie niitudele sarnaseid taimekooslusi, nt Aasias stepid, Aafrikas savannid ja Ameerikas preeriad. Niitude kujunemine Looduslik teke -laiud ja rannikud, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad -alad, kus puudel ei ole sobivad kasvutingimused -iga-aastased üleujutused (lamminiidud) -liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud) Inimtegevusega seotud teke -valdav niitude tekkimise viis -niidud võivad kujuneda: -hüljatud põllumaadele ja raiesmikele
Clementsi ideed: Viisid koosluste klassifitseerimiseni GLEASON: Individualistlik. Kooslus pole tervik, vaid pigem seda moodustavate liikide omadused määravad lihtsalt selle, kes seal keskkonnas hakkama saab. Liigid käituvad keskkonna järgi, ei moodusta süsteemi. Gleasoni ideed: Viisid ardenatsioonini. Liike saab järjestada/võrrelda sarnasuse alusel. 1. Koevulutsioneerunud süsteem – organistlik paradigma CLEMENTS – Euroopa Clements vaatles taimekooslusi kui diskretseid ja koevolutsioneerunud süsteeme, millel on algus ja lõpp. 2. Liikide konsfomeraat - Individualistlik paradigma GLEASON – Ameerika. Mõlemal on natuke õigus, mõlemad natuke eksisid. Gleasoni maailmapilt oli ökoloogiale nurgakiviks. Preerias diskretseid kooslusi ei leiagi. 58 Eestis on tugev metsateaduste koolkond. 1 kooslustüüp: metsa kasvuala tüüp.
Eestis on olemas ka kaks mahelihatöötlejat: AS Saaremaa Liha-ja Piimatööstus ja OÜ Märjamaa lihatööstus. Märkimata ei saa jätta , et lammas on keskkonnakaitse seisukohalt oluline põllumajandus-loom. Eksisteerib ju Eestis palju selliseid piirkondi (saared, rannaäärsed alad, kuppelmaastikud), kus traditsiooniliste põllumajandusharudega ei tasu ega saa tegeleda. Samas lambad (ja teised rohusööjad) aitavad hooldada ja säilitada neid pool-looduslikke taimekooslusi ehk pärandkooslusi (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, puiskarjamaad, aruniidud). Pärandkoosluste pindala on viimase 70 aasta jooksul tohutult vähenenud. Kõige rohkem on vähenenud puisniitude pindala, mil 70 aastaga on nende pindala vähenenud 1000 korda (Kukk, 1999). T. Talvi (2001) andmeil on pärandkoosluste pindala vähenemises peamisteks põhjusteks põllumajanduse kollektiviseerimine, ulatuslik uudismaade rajamine ning heinatööst
läbikuivamise suhtes ning edukaks kasvuks vajavad nad mükoriisat. Toitumishäireid aitab ära hoida spetsiaalsete okaspuu- ja/ või rodoväetiste kasutamine. Hapulembeste taimede kasvupinnase parameetrid on toodud õppematerjali lisas. 6.1.8. Õitsvate murude (niidumurude) kasvupinnas Kõige laiemalt võiks niidumurude taimestikku jaotada kasvutingimuste suhtes vähenõudlikuks ning nõudlikuks. Teiselt poolt aga püütakse niidumurudega jäljendada looduslikke maastikke ning taimekooslusi, mistõttu kasvupinnase koostis peaks olema võimalikult lähedane looduslike niitude mullale ning lähtuma eelkõige rajatavas niidumurus kasutatavatest taimeliikidest. Ajalooliselt on niidud tekkinud looduse ja inimtegevuse koosmõjul välja kujunenud kasvukohtadesse, mida iseloomustab nii mikroreljeefi kui mulla omaduste küllalt suur varieeruvus ning sedakaudu ka liigirohkus. Sageli ongi otstarbekas niidumuru rajada otse olemasolevale pinnasele, parandades vajaduse korral selle
Nimetus "niit" tuleneb sõnast “niitjas”, mis tähistab seal kasvavaid niitjate lehtedega taimi. Tihti kasutatakse niidu asemel mõistet rohumaa, kuid päris täpne see ei ole. Rohumaal on laiem tähendus – see hõlmab lisaks niitudele ka heina- ja karjamaid. Inimmõju alusel võib niidud jaotada pool-looduslikeks ja kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: aru-, lammi-, ranniku- ja soostunud niidud. Ka mujal maailmas on meie niitudele sarnaseid taimekooslusi, kuid igal maal nimetatakse neid isemoodi. Aasias laiuvad stepid, Aafrikas savannid, Ameerikas preeriad. Millised taimed kasvavad niidul? Niidutaimestiku moodustavad erineva päritoluga liigid. Siin leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusid. Need on enamasti valguslembesed taimed. Niitudel kasvavad peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. Puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad
annaabi.ee 
