Ökoloogilised põhimõisted ja käsitlusviisid (0)

Tallinna Ülikool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Millise populatsiooniga on tegemist?
Kui palju on Eestis metsaga metsamaad ?
Mis võib olla selle põhjuseks?
Mis on suktsessioonid?
Millega on tegemist?

Lõik failist

Test 1 Ökoloogilised põhimõisted ja käsitlusviisid

Kas väide on tõene või väär? "Suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks"
Vastus: Tõene

Sobita mõiste kirjeldusega
a) Taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. – taimekooslus,
b) Kõik ühe liigi isendid, kes kasvavad ühes taimekoosluses. – tsönopopulatsioon,
c) Biotsönoosi elupaik. – biotoop ,
d) Kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal. – populatsioon

Millise populatsiooniga on tegemist?
"Populatsioon, kus on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed"
Vastus: Invasiooniline

Kuidas nimetatakse järgnevat reeglit: "Mingis kasvukohas piirab taime kasvu kõige enam see tegur, mis rahuldab taime kasvuks vajalikku kõige vähem."
Vastus: miinimumireegel

Kas väide on tõene või väär?
"Kui kliima on taimeliigi levila ulatuses mitmesugune, siis eelistab liik sellist kasvukohta, kus ökoloogiliste tegurite koosmõju kompenseerib kliima erinevuse ja tegurid vastavad kõige vähem ökoloogilisele amplituudile."
Vastus: Väär

Vali sobiv mõiste/sõna tsönopopulatsiooni koosseisu iseloomustamiseks.
a) Vegetatiivse paljunemise osatähtsus, milles avalduvad vegetatiivselt ning generatiivselt uuenenud isendite erinevused – geneetiline koosseis,
b) Kahjustavate tegurite mõju – seisundiline kooseis ,
c) Tsönopopulatsiooni nõudluste ja keskkonnatingimuste kooskõla . – seisundiline kooseis,
d) Normaalne, invasiooniline ja regressiivne populatsioon. – vanuseline koosseis,
e) Ise- ja võõrtolmlemise vahekord – geneetiline koosseis,
f) Mingite kindlate tingimuste puudumine, mis on vajalikud normaalseks arenguks – seisundiline kooseis,
g) Isas- ja emastaimede suhe kahekojalistel taimedel – sooline koosseis
Test 2 Taimkate , koosluste klassifitseerimine.

Vii kokku klassifikatsiooniastme nimetus ja näide sellest:
Metsatüüp – jänesekapsakuusik,
Tüübiklass – arumets ,
Tüübirühm – laanemets ,
Kasvukohatüüüp – jänesekapsa

Kirjuta iga taimkatteüksuse juurde suurusjärk:
Soostike taimkate (rabamassiivid, soojärved, rabasaared) – Makrokombinatsioon, Rabamassiivi taimkate (servamäre, rabamännik , puis-älvesraba, puis-laukaraba, lageraba) – Mesokombinatsioon,
Mõhna metsakooslused – Mikrokombinatsioon,
Sadade kilomeetrite suurused mandriosad – Megakombinatsioon

Sea vastavusse mõisted ja sisu:
Klassifikatskooni põhiüksus, kuhu kuuluvad kõik teatud floristilise koosseisu ja ühesuguse välimusega kooslused ühetaolistes kasvukohatingimustes. Eristatav kahe rinde dominantide alusel. – Assotsiatsioon,
Üksus, mis hõlmab kooslusi, kus on sama edifikaator. – Formatsioon ,
Liikide, nende rühmituste või koosluste järjestamine piki telgi , mis määravad taimkatte varieerumise. – Ordinatsioon,
Kolme rinde dominantide kombineerumisel põhinev üksus. – Sotsiatsioon,
Kõrvutiasetsevad, kuid erinevates tingimustes arenevad kooslused lähevad üksteiseks üle liikide järkjärgulise ärajäämise ja juurdetuleku teel. – Ruumiline kontinuum

Kas väide on tõene või väär?
" Klassifikatsioon on rühmituste süsteem, milles kõik objektid on ära jaotatud nii, et selgub millised neist on rohkem sarnased ja millistel on vaid mõned kõige üldisemad ühisjooned ."
Vastus: TÕENE

L. Laasimeri (1958) Eesti geobotaanilise rajoneeringu aluseks on võetud:
Vastus: Süntaksonid
Test 3 Eesti metsavarud

Kas väide on tõene või väär?
"Väljaspool Eestit Eesti metsamaad omavate füüsilisest isikust erametsaomanikke on kõige enam Saksamaal."
Vastus: Väär

Vali iga kasvukohatüübi/tüübirühma juurde sobiv osakaal Eesti metsadest.
Naadi kasvukohatüübi metsad – 10,8%,
Loometsad – 2,4%,
Laanemetsad – 23,5%,
Palumetsad – 22,5%,
Kõdusoometsad – 14,8%,
Jänesekapsa kasvukohatüübi metsad – 12,9%

Eesti kõige metsavaesem maakond on ( metsasuse % alusel)
Vastus: Tartu

Kui palju on Eestis metsaga metsamaad (%)? (2012 a. seisuga, Eesti pindala ilma Peipsi pindalata, vastusesse märgi ainult number - ilma % märgita)
Vastus: 48,2

Eesti kõige metsasem maakond on (metsasuse % alusel)
Vastus: Hiiu

Millises maakonnas on kõige suurem vääriselupaikade osakaal metsamaast?
Vastus: Pärnu

Pane vastavusse puuliigi tagavara osakaal metsamaal ja puuliik.
Kask – 22,9%, Kuusk – 23,4%,
Haab – 7,4%, Mänd – 30,3%

Millise puistu pindala on kasvanud viimase 20. aasta jooksul vähemalt poole võrra? (märgi õige(d) vastus(ed)) Mõtle vastust arvestades, mille arvelt on Eesti metsasus eelkõige viimasel ajal kasvanud ja mis võiks olla selle põhjuseks.
Vastus: hall lepp , haab, sanglepp

Millise(te) puistu(te) pindala on pidevalt vähenenud viimase 50 a. jooksul? Mõtle, mis võib olla selle põhjuseks?
Vastus: mänd

Lisa iga puuliigi juurde, millises tüübirühmas esineb teda enamuspuuliigina kõige enam.
Haab – laanemets, Kuusk – laanemets, Kask – soovikumets, Sanglepp – soovikumets, Hall lepp – salumets, Mänd – palumets.
Test 4 Vääriselupaigad

Kas väide on tõene või väär?
Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale
põliselt omased , kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti
häiritavad liigid.
Vastus: tõene

Tähista vääriselupaigale omased tunnused:
a) Ajutine oja,
b) Allikate ümbrus,
c) Erivanuselisus esimeses rindes,
d) Järsk jõekallas,
e) Tunnusliikide esinemine,
f) Õõnsustega puude esinemine,
g) Põlengujäljed puudel

Ühenda vääriselupaiga tunnused ja kasvukohad selle alusel, kus need tunnused on kõige iseloomulikumad ja olulised.
a) Palju häile, varises ja kõdupuidul enamasti palju seeni, õõnsustega puutüved, tavaliselt on metsa all lopsakas rohurinne. – Lehtmetsad ,
Rohke varis, esineb häile, erivanuselied puud, puudel võib olla rohkelt habesamblikke. – Kuusikud ja kuuse- segametsad ,
b) Esineb kuivanud oksi ja tüvesid. Seal elab kitsalt kohastunud putukaid. – Looduslikult uuenenud põlendikud,
c) Mitmekesised puistud . Võib esineda karstivorme, koopakesi, kivikülve. – Klindimetsad,
d) Vähe varist, vanad päikesele avatud puud. – Männikud,
e) Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus. Vajavad hooldamist. – Puisniidud ,
f) Puud kasvavad kõrgetel mätastel või tugijuurtel, kohati varisehunnikuid. – Veekogude madalad kaldad

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Ökoloogilised põhimõisted ja käsitlusviisid #1

Ökoloogilised põhimõisted ja käsitlusviisid #2

Ökoloogilised põhimõisted ja käsitlusviisid #3

Ökoloogilised põhimõisted ja käsitlusviisid #4

Ökoloogilised põhimõisted ja käsitlusviisid #5

Ökoloogilised põhimõisted ja käsitlusviisid #6

Ökoloogilised põhimõisted ja käsitlusviisid #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kadikarmen Õppematerjali autor

1. Ökoloogilised põhimõisted ja käsitlusviisid
2. Taimkate, koosluste klassifitseerimine
3. Eesti metsavarud
4. Vääriselupaigad
5. "Eestimaa loodusväärtused - Euroopa tähtsusega elupaigatüübid eestis"
6. Taimekooslus

Ökoloogilised põhimõisted käsitlusviisid; Taimkate koosluste klassifitseerimine Eesti metsavarud; Vääriselupaigad Eestimaa loodusväärtused Euroopa tähtsusega elupaigatüübid Eestis Taimekooslus

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti elustik ja elukooslused

Jõestik- on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Lisajõgi- Mingi jõe lisajõgi on sellesse jõkke suubuv jõgi. Harujõgi- on peajõe kesk- või alamjooksul, tavaliselt suure settimisega alal (tavaliselt deltas) eraldunud haru. Harujõgi võib pärast lahknemist peajõega uuesti ühineda või suubub eraldi. Veelahe- on piir või piirivöönd valglate, vesikondade või jõgikondade vahel. Jõgikond- ehk jõe valgala on ala, kust jõgi saab oma vee. Jõetaimestik. Iseärasused:mitmed ökoloogilised vormid,välispind kaetud limaga kaitsekohastumus. Taimed jõe kaldal(päideroog,luigelill,hundinui), kaldalähedases ribas(rooghein, jõgiputk,murkputk) ja vees(ujuv penikael,räni-kardhein) Mürgiputk kuidas tunda: iseloomulik kasvukoht: niisked porimülkad, järve- ja kraavikaldad, kinnikasvavate veekogud. Kuivas ei kasva! Veidi kaardunud varrega. Parim määramistunnus on maa-alune risoom - pikuti pooleks lõigatult, on seest tühi, kuid ristivaheseintega kambriteks jaotatud.

Hüdrobioloogia

doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

tugevamini. Seda nimetatakse põrkekaldaks jõe lang- jõe lähte absoluutne kõrgus- suudme absoluutne kõrgus/jõe pikksega jõe langus- jõe lähte ja suudme kõrguste vahe jõestik- on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. veelahe- Veelahe on piir või piirivöönd valglate, vesikondade või jõgikondade vahel jõgikond- ala kust jõgi saab oma vee 2. Jõetaimestik. Jõetaimede kohastumused elukeskkonnale. Iseärasusi -mitmed ökoloogilised vormid -vee tihedus ja viskoossus -gaasirežiim ja valgustatus -välispind kaetud limaga – kaitsekohastumus -paljunemine – enamasti vegetatiivselt, hästi arenenud sigipungade või paljunemisvõrsete e. turioonide abil Taimed jõe kaldal ja vees. Kaldaid palistavad pajustikud ja lepikud. Jõekallastele on iseloomulikud päideroog, allikmailane, luigelill, konnaosi ja laialehine hundinui. Kaldaribast kaugemal esinevad järvkaisel, jõgi-kõõlusleht ja haruline jõgitakjas.

Bioloogia

doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Tüve vormiarv (tüve mahu ning puu diameetrile ja kõrgusele vastava silindri mahu suhe) on metsas kasvaval puul suurem. - Erinevused kajastuvad samuti puude viljakandvuses: üksikult kasvav puu viljub varem ja annab rikkalikumalt seemneid kui metsas kasvav puu. - Ka juurestik on vabalt kasvaval puul paremini arenenud, kui puistus kasvanud puul. Erinevuste põhjused on selles, et metsas kasvavate puude võrad moodustavad üldise v õ r a s t i k u, mistõttu ökoloogilised tingimused muutuvad. Asjaolu, et puud paiknevad üksteise lähedal, loob nende kasvuks teistsugused tingimused kui vabalt kasvavatel puudel. Puud varjavad üksteist külgedelt ja sunnivad seega üksteist kasvama kõrgusse. Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohas on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid (lehed) surevad ja kuivavad ka neid kandvad oksad. Millise valgustatuse juures see toimub, oleneb puuliigist ja ka mullastikutingimustest.

Eesti metsad

doc

Eesti elustik ja elukooslused

Jõe langus - Absoluutseks languseks nim. jõe lähte ja suudme kõrguste vahet. Jõestik – moodustab peajõgi koos lisa- ja harujõgedega. Veelahe – piir või piirivöönd valglate, vesikondade või jõgikondade vahel. Jõgikond e jõe valg(a)la – maa-ala, millelt jõgi saab vee ja mida eraldab teistest jõgikondadest veelahe (maapealne valgla ja maa-alune valgla ei kattu) 2. Jõetaimestik Jõetaimede kohastumused elukeskkonnale Iseärasused:mitmed ökoloogilised vormid,välispind kaetud limaga –kaitsekohastumus. Taimed jõe kaldal ja vees Kaldal on päideroog, luigelill, hundinui; kaldalähedases ribas on rooghein, jõgiputk, mürkputk; vees on ujuv penikael, räni-kardhein. Mürkputk – kuidas ära tunda? Iseloomulik kasvukoht: niisked porimülkad, järve- ja kraavikaldad, kinnikasvavate veekogud. Kuivas ei kasva! Veidi kaardunud varrega. Parim määramistunnus on maa-alune risoom - pikuti pooleks lõigatult,

Eesti elustik ja elukooslused

pdf

Bioloogia riigieksamite ülesanded koos vastustega

BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID Gümnaasiumi bioloogia riigieksamite 2000-2007 ülesannete koostamisel osalesid: Sirje Aher, Margus Harak, Helle Järvalt, Urmas Kokassaar, Lea Koppel, Saima Laos, Ene Lehtmets, Edith Maasik, Rutt Nurk, Anu Parts, Margus Pedaste, Siret Pung, Ana Valdmann, Liia Varend, Mart Viikmaa Käesolevas kogumikus kasutatud riigieksamite ülesannete autoriõigused kuuluvad Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele ja nende paljundamine mistahes kujul on keelatud. Koostaja: Liia Varend 2 SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS ...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.........................................

Bioloogia

doc

BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID

BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.............................................................................................. 11 4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS............................................................................................ 19 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.................................................................... 23 6. PÄRILIKKUS ........................................................................................................................... 31 7. RAKENDUSBIOLOOGIA..................................................................................................... 41 8. INIMENE....................................................................

Bioloogia

docx

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

Metsa kasvukohatüübid Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral kõiki metsa omadusi (koosseis, alustaimestik, juurdekasv, puidu kvaliteet jne). Mõjutavad oluliselt ka metsade majandamist. Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsanduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984. a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel! Peamised tunnused, millest juhindutakse on: - muld - veerežiim - alustaimestik - reljeef Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef Metsatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef + puistu. (Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest nt mustikakuusik, rabamännik). Arumet

Metsamajandus

pdf

Üldmetsakasvatus I osa mõisted

Euroopa pindalast on metsaga kaetud ligikaudu kolmandik (30%, ca 370 milj. ha). Metsa osatähtsus on riigiti väga kõikuv (1%-74%). Kõige suurem on metsaressurss Põhjamaades (Rootsis, Soomes 75%) ja väiksem Maltal 1,1% Islandil 1,4%, Iirimaal 6,6%, Taanis 10% ja mägipiirkondades. Umbes pooled Euroopa metsadest on okaspuumetsad, 1/3 lehtpuumetsad ja 15% segametsad. Looduse seaduspärasuse tulemusena on mets tekkinud taimkatte evolutsiooni käigus, kindlates keskkonnatingimustes (erinevad ökoloogilised tegurid) ning tänapäeval käsitletakse metsa, kui kõigi tema koostisosade tervikut. Mets pole mitte vaid hulk puid ühel kasvukohal, vaid iseloomuliku taimestiku, loomastiku ja mikrokliimaga ökosüsteem. Metsa defineeritakse kui maastiku osa ja taimekooslust, mis on kujunenud puude koos kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbritsevate keskkonnateguritega (mullastik, õhkkond, rohttaimestik, loomastik).

Üldmetsakasvatus

Rohkem sarnaseid