Bioloogia riigieksamite ülesanded koos vastustega (29)

BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID Gümnaasiumi bioloogia riigieksamite 2000-2007 ülesannete koostamisel osalesid: Sirje Aher, Margus Harak , Helle Järvalt, Urmas Kokassaar , Lea Koppel , Saima Laos, Ene Lehtmets , Edith Maasik , Rutt Nurk, Anu Parts, Margus Pedaste, Siret Pung , Ana Valdmann, Liia Varend, Mart Viikmaa
Käesolevas kogumikus kasutatud riigieksamite ülesannete autoriõigused kuuluvad Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele ja nende paljundamine mistahes kujul on keelatud.
Koostaja : Liia Varend
2 SISUKORD
1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS ...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.............................................................................................. 11 4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS ............................................................................................ 19 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.................................................................... 23 6. PÄRILIKKUS ........................................................................................................................... 31 7. RAKENDUSBIOLOOGIA ..................................................................................................... 41 8. INIMENE................................................................................................................................... 43 9. ÖKOLOOGIA ja KESKKOND............................................................................................... 47 10. EVOLUTSIOON .................................................................................................................... 57 VASTUSED .................................................................................................................................. 64
3 1. BIOLOOGIA UURIB ELU
1.1. Reastage mõisted loogilisse järjekorda alustades rakuga. 3 punkti
KUDE, KOOSLUS , BIOSFÄÄR, ELUND , ISEND , POPULATSIOON
RAKK
1.2. Reastage antud näited vastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele lihtsamalt keerukamale. Kasutage reastamisel numbreid. 3 punkti
taimerakk Viidumäe lehe DNA leht harilik luuderohi luuderohud põhikude
Reastage need eluslooduse organiseerituse tasemed loogilisse järjekorda.
1.3. Bioloogia uurib loodust erinevatel tasanditel: 4 punkti
A) molekulaarsel tasandil B) raku tasandil C) liigi tasandil D) ökosüsteemi tasandil
Märkige järgmiste näidete juurde, millise eluslooduse tasandiga on tegemist. Kirjutage punktiirile sobiv täht.
...... Võrtsjärve kalaliikide määramine ...... viiruse genoomi uurimine ...... kromosoomide lahknemise uurimine ...... hariliku kuuse okaste pikkuse uurimine
1.4. Kolmest esitatud väitest üks on väär. Iga väite juures tõmmake oma otsusele joon alla. Parandage väär väide tõeseks ilma eitust kasutamata. 2 punkti
tõene/ väär Probleem on oletatav vastus uurimisküsimusele. tõene/ väär Taustinfo on probleemi mõistmiseks vajalik teave. tõene/ väär Teaduslikud faktid tuginevad katse- ja vaatlustulemustele. .................................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................
4 1.5. Teadlane uuris ühe mardikaliigi ökoloogilist amplituudi temperatuuri suhtes. Saadud tulemused on kujutatud joonisel . 4 punkti
Sõnastage uurimuse küsimus.
.................................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................
Sõnastage uurimuse hüpotees. .................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................
Tehke kaks järeldust uurimustulemuste kohta graafiku alusel.
1) .............................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. 2) .............................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................
5 1.6. Katse läbiviimiseks on järgmised vahendid: 5 klaasalust, mõõtsilinder, kuiv liiv, 100 odra seemet, vesi, 10%, 5%, 2,5% ja 0,5% keedusoola lahused .
Millisele küsimusele saaks vastuse, kasutades nimetatud katsevahendeid? 5 punkti .................................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................
Sõnastage selle katse hüpotees. .................................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................
Kirjutage iga klaasaluse sisse, mida katse läbiviimisel sinna panete.
I II III
1. ............. 1. ............ 1. .............
2.............. 2. ............. 2. .............
3. ............ IV 3. ............ V 3. .............
1. ............ 1. .............
2. ............ 2. .............
3. ............ 3. .............
1.7. Seostage teadlane ja avastus. Kirjutage punktiirile vastav täht. (Teadlasi on liiaga.) 3 punkti A) K. E. von Baer ...... raku esmakirjeldus B) G. Cuvier ...... imetaja munaraku avastamine C) R. Hook ...... geenide ahelduse avastamine D) T. Morgan ....... DNA-molekuli struktuuri avastamine E) J. S. Huxley ...... pärandumise seaduspärasuste avastamine F) G. Mendel ...... esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria G) C. Darwin H) J. Watson ja F. Crick
6 2. ORGANISMIDE KOOSTIS
2.1. Tooge kolm näidet, milleks vajavad imetajate rakud vett. 3 punkti a).................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................... b).................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................... c).................................................................................................................................................. ....................................................................................................................................................
2.2. Täiendage skeemi. 3 punkti
Glükoos Energeetiline varu organismidel
Tselluloos ................................ .............................. Varupolüsahhariid ................................ Varupolüsahhariid taimedes loomades
2.3. Skeem kujutab orgaaniliste ühendite jaotumist rühmadesse ning näiteid nende kohta. Täiendage skeemi, täites lüngad. 4 punkti
Orgaanilised ained
........................... ........................... süsivesikud ........................... hemoglobiin RNA ........................... mesilasvaha
7 2.4. Millist ühendit on joonisel kujutatud? Põhjendage oma vastust kolme jooniselt ilmneva faktiga. 4 punkti
Joonisel on kujutatud ........................................................... a) .................................................................................................................................................. b) .................................................................................................................................................. c) ..................................................................................................................................................
2.5. Nii süsivesikud, lipiidid kui valgud täidavad organismides kaitsefunktsiooni. Tooge üks näide iga nimetatud ainerühma kaitsva toime kohta. 3 punkti Süsivesikud: ............................................................................................................................. .................................................................................................................................................. Lipiidid: ................................................................................................................................... .................................................................................................................................................. Valgud: ....................................................................................................................................
8 2.6. Märkige DNA monomeere kujutaval skeemil numbritele vastavate osade nimetused. Tehke valik järgnevast loetelust. 4 punkti
Riboos , fosforhape , adeniin , desoksüriboos, uratsiil, glütserool, tümiin
1- ........................................................ 2- ........................................................ 3- ....................................................... 4- ......................................................
2.7. Joonisel on kujutatud lõik DNA-molekulist.
6 punkti Kirjutage ahelasse B vastavalt komplementaarsusprintsiibile lämmastikaluste sümbolid. · Joonisel on X-ga tähistatud ....................................... · Joonisel on Y-ga tähistatud ........................................ · DNA struktuuri osa, mis on joonega piiritletud ning tähistatud Z-ga nimetatakse ..................... · Milles seisneb DNA tähtsus? a) ................................................................................................................................................. b) .................................................................................................................................................
9 2.8. Nimetage erinevate RNA molekulide ülesanded rakus. 4 punkti
RNA ehk ribonukleiinhape
............ RNA ............ RNA ............ RNA ........................... ........................... ........................... ........................... ........................... ...........................
Milline RNA on kujutatud joonisel?
Joonisel on ............
2.9. Võrrelge DNA-d ja RNA-d. Leidke 3 erinevust ja 2 sarnasust . 5 punkti
DNA RNA Erinevused: 1. 1.
2. 2.
3. 3.
Sarnasused: 1. 2.
10 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS
3.1. Leidke igale tabelis esitatud rühmale üks sobiv näide loetelust. Vastusena märkige tabelisse vastav täht. Kõiki tähti ei pea kasutama. 3 punkti
Mitterakulised A) loomad struktuurid B) bakterid C) viirused Eeltuumsed D) seened E) taimed Päristuumsed
3.2. Rakuteooria üks põhiseisukoht on- rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Kinnitage seda seisukohta inimese organismi rakkude näitel. Tooge selle kohta kaks näidet. 2 punkti
1) .................................................................................................................................................. ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... 2) .................................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................
3.3. Kuidas nimetatakse allpool kirjeldatud organelli? Mis on tema peamiseks ülesandeks rakus? 2 punkti See on kõigile eukarüootsetele rakkudele teatud arenguetapil iseloomulik organell . Valgusmikroskoobis on ta kõige paremini nähtav raku osa, seetõttu oli ta rakkude uurimise algetappidel üheks suurima tähelepanu objektiks . Hõlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA. Kirjeldatud organell on ........................... Selle organelli peamine ülesanne rakus on ............................................................................................................... ................................................................................................................
11 3.4. Joonisel on kujutatud aine transporti läbi rakumembraani. 5 punkti
Nimetage joonisel X ja Y-ga tähistatud molekulid. X-.......................................... Y- .................................................
Millist ainete transpordi viisi läbi rakumembraani on kujutatud joonisel? .................................................................................................................................................... Nimetage veel kaks rakumembraani ülesannet peale ainete transpordi. 1)................................................................................................................................................. 2) ................................................................................................................................................
3.5. Seostage rakuosa ja selles toimuv põhiprotsess. Kirjutage punktiirile vastav täht. (Rakuosi on liiaga!) 3 punkti A) rakumembraan ........päriliku info säilitamine B) kromosoom ........fotosüntees C) kloroplast ........ainete valikuline liikumine rakku D) leukoplast ........ rakuhingamine E) ribosoom ........ainete ensümaatiline lõhustamine F) tsentrosoom ........valkude süntees G) mitokonder H) lüsosoom
3.6. Nimetage raku organellid, mida on järgnevalt kirjeldatud. 3 punkti
Organell Kirjeldus Ovaalsed või ümara kujuga. Ümbritsetud kahe membraaniga, 1. kusjuures sisemembraan on arvukate harjakestega, kus toimub glükoosi lõplik lagundamine. Kindlustavad hingamise raku tasandil. Koosnevad kahest osast. Esinevad rakus vabalt või kinnituvad 2. tsütoplasma võrgustiku membraanidele, kus nad sünteesivad valke. Põietaolised organellid, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. 3. Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orgaanilisi molekule.
12 3.7. Kummal joonisel on kujutatud a) mitokondrit ja b) kloroplasti? 4 punkti
....................................... ...............................................
Nimetage kloroplasti ja mitokondri 1 erinevus ja 2 sarnasust, lähtudes nende ehitusest ja ülesannetest rakus. Erinevused: 1. ........................................................................................................................ .................................................................................................................................................. Sarnasused: 1. ........................................................................................................................ 2. ..............................................................................................................................................
3.8. Joonisel kujutatakse fagotsütoosi. 5 punkti
I II III
Kirjeldage protsessi toimumist . I................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... II ................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... III................................................................................................................................................ .................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................
Nimetage rakustruktuur, mis sisaldab selle protsessi läbiviimiseks vajalikke ensüüme. ..................................................................................................................................................... Fagotsütoos toimub ka inimeses. Miks see on vajalik? .................................................................................................................................................... 13 3.9. Joonise üks pool kujutab looma-, teine taimerakku. Kumb neist on tähistatud A-ga, kumb B-ga? 5 punkti
1
3 2
4
A B A ­ga on tähistatud ............................................. B-ga ......................................................
Joonisel olevad numbrid tähistavad rakustruktuure. Tabelis on esitatud nende rakustruktuuride põhiülesanded. Märkige iga ülesande juurde õige number.
Ülesanne Number joonisel varustab rakku energiaga juhib rakus toimuvaid protsesse sisaldab varu-ja jääkaineid transpordib aineid rakus ja osaleb ainevahetuses
Nimeta kaks taimeraku struktuuri, mis puuduvad loomarakus. 1. ....................................................................... 2. .......................................................................
14 3.10. Rakuteooria väidab: 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2. Iga rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. 3. Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas.
Põhjendage rakuteooriast lähtuvalt, miks erinevalt bakteritest ei liigitata viirusi elusolendite hulka. 4 punkti
Bakterid Viirused 1. 1.
2. 2.
3.11. Märkige viitejoontega joonisele, millistes taimeorganite rakkudes paiknevad põhiliselt A - kloroplastid , B - kromoplastid ja C - leukoplastid. Iga nimetust viidake üks kord. 3 punkti
3.12. Mille poolest sarnaneb seenerakk taimerakuga? Mille poolest erineb seenerakk taimerakust? 2 punkti Sarnasus- .................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... Erinevus- .................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................
15 3.13. Leidke tekstist neli viga ja parandage need. 4 punkti Päristuumse raku kesta läbib tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ribosoomid . Ribosoomides toimub lipiidide süntees. Mitokondrite ülesanne on raku varustamine erinevate ainetega. Neis toimub fotosüntees, mille käigus moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 1) ................................................................................................................................................. 2) ................................................................................................................................................. 3) ................................................................................................................................................. 4) .................................................................................................................................................
3.14. Joonisel on kujutatud ühe tööstuses laialdaselt kasutatava organismi paljunemist. 3 punkti
See organism on ........................................
Milleks inimene kasutab neid organisme toiduainetetööstuses? Tooge näited erinevatest valdkondadest. 1) ................................................................................................................................................ 2) ................................................................................................................................................
3.15. Parandage joonisel 2 viga. 2 punkti
16 3.16. Joonistel on kujutatud kahte erinevat etappi bakteri elust: pooldumist ja spoori moodustumist. 4 punkti
Spoori moodustumist kujutab joonis .................. Paljunemist kujutab joonis ................... Mille poolest erineb spoori moodustumine pooldumisest? .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................
Miks vajavad bakterid spoore ? .................................................................................................. .................................................................................................................................................... Tooge näide, kuidas mõjutab inimest asjaolu, et bakterid moodustavad spoore. .................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................
3.17. Miks varem efektiivsed ravimid (nt. penitsilliin) on nüüd paljude haigustekitajate suhtes kasutud? Andke lühike seletus. 2 punkti .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................
3.18. Aega, mis kulub bakterirakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis, nimetatakse generatsiooniajaks. Leidke joonise abil, kui pikk on bakteri A ja bakteri B generatsiooniaeg ? 4 punkti
Bakteri A generatsiooniaeg on ................. Bakteri B generatsiooniaeg on ................. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub bakterite paljunemiskiirus? a)........................................................................... b)............................................................................ c)............................................................................
17 3.19. Uuritakse temperatuuri mõju pärmseente elutegevusele. 6 punkti
1. Glükoosi lahus kuumutatakse, jahutatakse ja valatakse kolbi. 2. Lisatakse pärmseened. 3. Lahus kaetakse õhukese õlikihiga. 4. Teatud aja möödudes loendatakse minutis eralduvate süsihappegaasi mullide arv. 5. Katset korratakse erinevatel temperatuuridel .
Selgitage, miks kaetakse katses lahus õliga. ............................................................................................................................................. ............................................................................................................................................. ............................................................................................................................................. ............................................................................................................................................. Katsetulemused on esitatud alljärgnevas tabelis.
Temperatuur ( C) Süsihappegaasi mullide arv minutis 4 0 20 8 30 22 40 6 50 0
Tehke järeldus, kuidas sõltub käärimise intensiivsus temperatuurist. ............................................................................................................................................. ............................................................................................................................................. ............................................................................................................................................. .............................................................................................................................................
Milline aine tekib katses veel peale süsihappegaasi?.......................................................... Selgitage, miks 50º juures ei eraldu enam süsihappegaasi. ............................................................................................................................................. ............................................................................................................................................. ............................................................................................................................................. .............................................................................................................................................
18 Organisme, kes suudavad hapnikuta elada, on oluliselt vähem kui hapnikku vajavaid. Esitage kaks põhjendust, miks see nii on. 1. ................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. 2. ................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................
4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS
4.1. Võrrelge auto- ja heterotroofseid organisme, leidke neil üks erinevus ja kaks sarnasust. Autotroofid Heterotroofid erinevus: 1....................................................... 1........................................................
......................................................... .........................................................
......................................................... ......................................................... sarnasused: 1.................................................................................................................................................. 2.................................................................................................................................................. 5 punkti Nimetage üks autotroofne liik .................................................................... Nimetage üks heterotroofne liik.................................................................
4.2. Millised nimetatud protsessidest kuuluvad sünteesi-, millised lagundamisprotsesside hulka? Kandke tabelisse protsessi ees olev täht. 6 punkti A- hingamine C- translatsioon B- DNA replikatsioon D- käärimine
Süntees Lagundamine/ lõhustamine
Millal on inimorganismis ülekaalus sünteesiprotsessid ning millal lagundamis/lõhustamisprotsessid? Tooge kaks näidet. Süntees 1................................................................................................................................................... 2................................................................................................................................................... Lagundamine/lõhustamine 1................................................................................................................................................... 2................................................................................................................................................... 19 4.3. ATP on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis on energia universaalne talletaja ja ülekandja. Tooge näide protsessidest, kus toimub a) ATP süntees ja b) kasutamine organismis. 2 punkti a) ................................................................................................................................................. b) .................................................................................................................................................
4.4. Skeemil on kujutatud süsivesikute lagundamisprotsessi rakus. Märkige skeemile, millised ühendid tekivad glükoosi lõplikul lagunemisel. 3 punkti
..................................................................................................................................................... Millist gaasilist ainet vajatakse selle protsessi täielikuks toimumiseks? .................................................................................................................................................... Milleks vajatakse rakus ATP-d? ....................................................................................................................................................
4.5. Millised taimedes toimuvad protsessid on joonisel tähistatud A- ja B-ga? 4 punkti
Orgaaniline aine
B A
Süsihappegaas
A-ga on tähistatud ............................................... B-ga on tähistatud ............................................... Milles seisneb protsessi A tähtsus loomadele? a) .......................................................................................................................................... b) ..........................................................................................................................................
20 4.6. Joonisel on kujutatud katse fotosünteesi intensiivsuse uurimiseks. Fotosünteesi intensiivsust hinnati eraldunud gaasimullide arvu järgi teatud aja jooksul kindlal temperatuuril. Saadud tulemused on esitatud tabelis. Vastake küsimustele, kasutades joonist ja andmeid. 5 punkti
Valguse Mullide arv intensiivsuse ühik
0 0 2 5 4 9 6 13 8 14 10 14 12 14
Tehke tabelis toodud andmete alusel kolm järeldust selle kohta, kuidas fotosüntees sõltub valguse intensiivsusest.
1) ................................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................... 2) ................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................... 3) ................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................... Millise gaasi mullid eralduvad? ................................................................................................. Mis tähtsus on selle gaasi eraldumisel vette looduses? ..................................................................................................................................................... .....................................................................................................................................................
4.7. Võrrelge taimede fotosünteesi ja hingamist raku tasandil. Esitage neli erinevust. 4 punkti Fotosüntees Hingamine 1. 1.
2. 2.
3. 3.
4. 4.
21 4.8. Joonisel on graafik mikroorganismide kasvu intensiivsuse ja nende poolt toodetud etanooli hulga muutumise kohta. 4 punkti
Selgitage, mis toimub pärmirakkude populatsiooniga ajavahemikul a) 4-8 tundi ..................................................................................................................................................... Mis on selle põhjuseks? ..................................................................................................................................................... b) 10-14 tundi ..................................................................................................................................................... Mis on punktis b nimetatud muutuse põhjuseks? ..................................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................... Millised ained tekivad pärmseene hingamisel? ..................................................................................................................................................... Miks kasutatakse pärmi küpsetamisel? .....................................................................................................................................................
Leidke kõige õigem vastus ja tähistage see vastavas ruudus X-ga. 1 punkt
4.9. Joonisel on kujutatud keskkonnatemperatuuri ja ühe organismi kehatemperatuuri. See organism on: A kala B konn C roomaja D imetaja E putukas
22 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG 5.1. Kirjutage organismide paljunemisviise kujutavale skeemile puuduvad nimetused. Punktiirile kirjutage üks näide organismidest, kes sel moel paljunevad. 3 punkti
ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID
VEGETATIIVNE
Näited: ........................ ............................ ...........................
5.2. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Esitage kaks erinevuste paari. 4 punkti
Suguline paljunemine Mittesuguline paljunemine 1. 1.
2. 2.
Tooge üks konkreetne näide mittesugulise paljunemise kohta loomadel .....................................................................................................................................................
Tooge üks konkreetne näide mittesugulise paljunemise kohta taimedel .....................................................................................................................................................
23 5.3. Paigutage organismide arengut kujutavale skeemile järgmised arengutüübid: 4 punkti OTSENE, MOONDEGA, TÄISMOONDEGA, VAEGMOONDEGA
Leidke igale arengutüübile sobiv näide antud organismide hulgast: PRUSSAKAS, ROHUKONN , KAPSALIBLIKAS , RÄSTIK
SELGROOGSED PUTUKAD
Näited ........................ ............................ ........................... .........................
5.4. Joonisel on kujutatud rakutsüklit. Selgitage ühte muutust, mis toimub rakus etappide A ja B käigus. 2 punkti
A- ............................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. B - ............................................................................................................................................ .................................................................................................................................................
24 5.5. Inimese keharakus on 46 kromosoomi. Mitu kromosoomi on pärast keharaku jagunemist moodustunud tütarrakkudes? Märkige tütarrakkude tuumadesse numbritega kromosoomide arv. 2 punkti
46
5.6. Joonisel on kujutatud üks mitoosi faasidest . 4 punkti
Kirjeldage, mis toimub sellele faasile järgnevas mitoosi faasis? ..................................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................... Milles seisneb mitoosi tähtsus organismile? a) ................................................................................................................................................. b) .................................................................................................................................................
5.7. Joonisel on kujutatud rakutuum enne meioosi. Joonistage rakutuum pärast meioosi. 3 punkti
Millises elundis toimub meioos mehel?................................................... Millises elundis toimub meioos naisel? ..................................................
25 5.8. Mis protsessi on kujutatud joonisel? Mis toimub selle protsessi käigus? Missugune evolutsiooniline tähtsus on sellel protsessil? 3 punkti
Joonisel on kujutatud ............................................................................................................... Protsessi käigus: ...................................................................................................................... .................................................................................................................................................. Evolutsiooniline tähtsus: .........................................................................................................
5.9. Võrrelge mitoosi ja meioosi. Leidke kolm erinevust. 3 punkti
Mitoos Meioos 1. 1.
2. 2.
3. 3.
5.10. Kas tabelis antud protsess toimub mitoosi või meioosi teel? Märkige ristike õigesse lahtrisse . 2 punkti
Protsess Mitoos Meioos
Viljastumisvõimeliste spermide teke
Haava paranemine
Sõnajala eoste lõplik valmimine
Kassipoja kasvamine
26 5.11. Kirjutage loetelust välja kolm päristuumset rakku, milles on diploidne kromosoomistik. 3 punkti sperm , somaatiline rakk, sügoot, gameet, munarakk , naharakk, bakterirakk
1.................................................................................................................................................. 2.................................................................................................................................................. 3. ................................................................................................................................................
5.12. Milliseid inimese rakke on kujutatud joonistel? Nimetage kaks nende erinevat ja ühist tunnust. 5 punkti
............................. .............................
Erinevused: 1. ................................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................... 2. ................................................................................................................................................. .....................................................................................................................................................
Sarnasused: 1. ................................................................................................................................................. 2. .................................................................................................................................................
27 5.13. Joonistel on kujutatud sugurakkude moodustumist. Seostage joonised tabeliga, kasutades tähti A, B või A ja B. 4 punkti Joonis A Joonis B
Joonis Spermatogenees Ovogenees Toimub munandites Toimub munasarjades Tekkinud rakud ei ole geneetiliselt identsed
Selgitage, miks ei kaasne viljastumisega igas järgnevas põlvkonnas DNA hulga kahekordistumist. .................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................
5.14. Millist protsessi on joonisel kujutatud A-ga tähistatud osas? Millises organis see protsess inimesel toimub?
4 punkti Joonisel on kujutatud ............................. Inimesel toimub see protsess (kus?) ............................. Milline eelis on inimesel kala analoogilise protsessiga võrreldes? a) ............................................................................................................. b) .............................................................................................................
28 5.15. Rühmitage paljunemisprotsessi iseloomustavad tunnused. Märkige tähed tabelisse. 4 punkti
A- väike munarakkude hulk B- suur munarakkude hulk C- viljastumine toimub vesikeskkonnas D- viljastumine toimub emasorganismi suguteedes E- esineb imetajatel F- esineb kahepaiksetel G- viljastumise tõenäosus väike H- viljastumise tõenäosus suur Kehasisene viljastumine Kehaväline viljastumine
5.16. Pange ajaliselt loogilisse järjekorda järgmised protsessid: 3 punkti ..... sugurakkude valmimine, ..... blastula e põisloote kujunemine, ..... postembrüonaalne areng, ..... gastrula e karikloote kujunemine, ..... viljastumine, ..... sünnitus.
5.17. Nimetage kolm ülesannet, mida täidab inimorganismis platsenta e emakook. 3 punkti 1) ................................................................................................................................................ 2) ................................................................................................................................................ 3) ................................................................................................................................................
29 5.18. Millist protsessi on joonisel kujutatud? Millise bioloogilise üldistuse saab joonise alusel teha? 2 punkti
.................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................
5.19. Joonisel on kujutatud inimese individuaalset arengut. Märkige punktiiridele arengustaadiumitele iseloomulik kromosoomistiku kordsus: n või 2n. 2 punkti ema isa
munarakk......... sperm.........
sügoot..........
embrüo
täiskasvanud organism.......
30 6. PÄRILIKKUS
6.1. Märkige joonisele DNA, geen, kromatiid, kromosoom . 4 punkti
4 ..................................... 11.....................................
2 ..................................... 3......................................
6.2. Märkige joonisele, millised ained saadakse joonisel kujutatud protsesside tulemusena.
............ ............ VALK
Mille poolest sarnanevad replikatsioon ja transkriptsioon ? 4 punkti 1) ................................................................................................................................................ .................................................................................................................................................... 2) ................................................................................................................................................ ....................................................................................................................................................
31 6.3. Joonisel on kujutatud lõik DNA-molekulist koos sellelt sünteesitava mRNA-ga. 5 punkti
Millised lämmastikalused on joonisel tähistatud numbritega 1 ja 2? Vastuseks kirjutage nende tähised. · Numbriga 1 on tähistatud .......... · Numbriga 2 on tähistatud ..........
· DNA struktuuri osa, mis joonisel on joonega piiritletud ning tähistatud X-ga nimetatakse ...................................................... · DNA ülesandeks rakus on ................................................................................................. · mRNA ülesandeks rakus on .............................................................................................
6.4. mRNA kodeeriva osa alguses on alltoodud nukleotiidijärjestus. Kasutades koodipäikest, määrake sellelt lõigult transleeritava valgu esmane struktuur.
AUGUACCAGAAA ...................................................................
Mis juhtub translatsioonil, kui nukleotiidijärjestuses 10. positsioonis nukleotiid A asendub U-ga? Põhjendage. 10. nukleotiid AUG UAC CAG AAA UAA
.................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... ...............................................................................................
32 6.5. Kumb (kas A või B) protsess toimub valgu biosünteesis ajaliselt varem? Tõmmake õigele variandile joon alla. 3 punkti
I A. geneetilise koodi lugemine B. m-RNA süntees II A. ensüümi seostumine terminaatoriga B. ensüümi seostumine promootoriga III A. m-RNA ühinemine ribosoomiga B. valgu vabanemine ribosoomis
6.6. Milline esitatud joonistest kujutab viirust? Märkige viirusel viitejoontega kaks põhilist osa. 3 punkti A B C
Viirus on joonisel .....
6.7. Joonis kujutab viiruse paljunemise etappe (A-D). Kirjeldage, mis toimub vahemikes A-B ja B-C. Mis toimub pärast joonisel D-ga kujutatud etappi? 3 punkti
A-B ............................................................................................................................................ .................................................................................................................................................... B-C ............................................................................................................................................ 33 .................................................................................................................................................... Pärast D ..................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................
6.8. Võrrelge viirust ja päristuumset rakku. Leidke kaks erinevuste paari ja üks sarnasus.
Viirus Päristuumne rakk
Erinevused: 1.
2.
Sarnasus: ...............................................................................................................
6.9. Pigmentatsiooni puudumine (albinism) inimesel on tingitud ühest retsessiivsest alleelist a, normaalne pigmentatsioon aga selle geeni dominantsest alleelist A. Normaalse pigmentatsiooniga vanematel on albiino laps. Milline on tõenäosus, et nende järgmine laps on normaalse pigmentatsiooniga? Põhjendage pärandumisskeemi abil.
Isa genotüüp on: ...................... Ema genotüüp on: .................... Võimalikud laste genotüübid on: ............................... Tõenäosus, et sünnib normaalse pigmentatsiooniga laps on: ...................
6.10. Perekonnas on kaks last, üks O-vererühmaga ja teine AB-vererühmaga. Koostage pärandumisskeem ning määrake kõikide isikute genotüübid ja vanemate vererühmad. Missuguste vererühmadega lapsi peale O ja AB võib selles peres sündida? 4 punkti
34 Vanemate genotüübid on: ............................................. Vanemate vererühmad on: ............................................. Sündinud laste genotüübid on: ................................................... Selles peres võib lisaks O ja AB vererühmadega lastele, sündida veel järgmiste vererühmadega lapsi: ..........................................
6.11. Polüdaktüülia on dominantse alleeli poolt põhjustatud geneetiline puue , mille tagajärjel inimese käel areneb rohkem kui viis sõrme. Allolev sugupuu kujutab, kuidas antud geen pärandub edasi järglastele. 3 punkti
Mitu last ja lapselast on vanavanematel? Lapsi ...... , lapselapsi........ Kas polüdaktüülia on suguliiteline puue? ......... Milline informatsioon sugupuul toetab teie otsust? .................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................
35 ....................................................................................................................................................
6.12. Pärilik vere hüübimatus ehk hemofiilia tuleneb retsessiivsest alleelist (h) X- kromosoomis, normaalset vere hüübimist määrab alleel (H). Joonisel on kujutatud sugupuu, kus see haigus esineb. 3 punkti
Leidke järgmiste isikute genotüübid:
Tiit.................................. Peeter................................. Malle.........................
6.13. Millist ristamist on kujutatud joonisel? Millised on joonisel numbritega 1 ja 2-ga tähistatud küülikute genotüübid? 6 punkti
36 Joonisel on kujutatud ............................................................. ristamist. Kaks tunnust, mille kujunemist jälgitakse on: a) ................................................................................................................................................ b) ................................................................................................................................................ F2 - küüliku 1 genotüüp ................... F2 - küüliku 2 genotüüp ................... Millised genotüübid võivad olla valgetel siledakarvalistel küülikutel? ....................................................................................................................................................
6.14. Kirjutage organismide muutlikkust kujutavale skeemile puuduvad mõisted. 3 punkti organismide muutlikkus
kombinatiivne muutlikkus
6.15. Joonisel on kujutatud seos ema sünnitusvanuse ja vastsündinute kromosoomhaiguste esinemissageduste vahel. Millisesse vahemikku jääb selle uurimustulemuse alusel soodne sünnitusvanus? Miks naise vanuse tõustes suureneb kromosoomhaigusega lapse sünni tõenäosus? 3 punkti
Sobiv vanusevahemik on................................ Põhjendus .................................................................................................................................. .................................................................................................................................................... Nimetage üks kaasasündinud kromosoomhaigus , mis seostub sünnitaja vanusega. 37 ....................................................................................................................................................
6.16. Joonisel on kujutatud kahe erineva geenmutatsiooni toimumist. Seletage joonise põhjal, milles need seisnevad.
5 punkti
Mutatsioon A: ............................................................................................................................. .................................................................................................................................................... Mutatsioon B: ............................................................................................................................. ..................................................................................................................................................... Nimetage üks mutageen ...................................................... Enamus mutatsioone on organismile kahjuliku mõjuga. Selgitage, millistel juhtudel mutatsioonide kahjulik mõju ei avaldu. 1) ................................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................... 2) ................................................................................................................................................. .....................................................................................................................................................
6.17. Bioloogialeksikon annab järgmise selgituse: Organismide modifikatsiooniline muutlikkus tuleneb geenide ja keskkonnatingimuste koosmõjust ega mõjuta genotüüpi. Tooge esitatu põhjal üks näide modifikatsioonilise muutlikkuse kohta taimedel, loomadel ja inimesel. 3 punkti
Taimedel: ................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................
Loomadel: ................................................................................................................................ ..................................................................................................................................................
Inimesel: .................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................
38 6.18. Võrrelge modifikatsioonilist ja mutatsioonilist muutlikkust. Tooge välja kaks erinevuste paari. 4 punkti
Modifikatsiooniline muutlikkus Mutatsiooniline muutlikkus 1. 1.
2. 2.
Tooge üks näide modifikatsioonilise ja mutatsioonilise muutlikkuse kohta inimesel. Näide modifikatsioonilise muutlikkuse kohta: .......................................................................... .................................................................................................................................................... Näide mutatsioonilise muutlikkuse kohta: ................................................................................
6.19. Mõõdeti ühe toominga lehtede lehelaba pindala. Tulemused esitati variatsioonikõverana. Selgitage kujutatud graafiku abil puu lehtede pindala varieeruvust. 4 punkti
Jaotage allolevad tunnused tabelisse. Kandke tabelisse tunnuse ees olev täht. A- marjade arv kobaras D- lehtede arv puul B- lehe serva kuju E- õie värvus C- marja maitse F- puu kõrgus
kitsa reaktsiooninormiga tunnused laia reaktsiooninormiga tunnused
39 6.20. Rasedal naisel tekib käeseljale pruun karvane nahalaik. Kas ka tema sündival lapsel on selline laik samas kohas? Põhjendage vastust. 2 punkti Vastus: .......... Põhjendus ....................................................................................................................................
6.21. Selgitage, kuidas moodustuvad ühemuna- ja erimunakaksikud . 4 punkti Ühemunakaksikud: .................................................................................................................... .................................................................................................................................................... Erimunakaksikud: ...................................................................................................................... .................................................................................................................................................... Miks on ühemunakaksikud sarnased? ...................................................................................... .................................................................................................................................................... Mille uurimiseks kasutatakse kaksikute meetodit? .................................................................. ....................................................................................................................................................
6.22. Reastage mõisted loogilisse järjekorda alustades kõige väiksemast. 4 punkti
GEEN, LÄMMASTIKALUS, NUKLEOTIID, DNA, GENOTÜÜP, GEENIFOND
Kuidas on omavahel seotud genotüüp ja geenifond? .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................
40 7. RAKENDUSBIOLOOGIA
7.1. Ajalehes kirjutati: Kolme Briti teadusasutuse koostöös algatatud projekti "Külmutatud laev" raames on teadlased alustanud ohustatud liikide geenide külmutamist. Organismide DNA-d sisaldavad koenäidised külmutatakse spetsiaalsetes laboratooriumides, kus DNA võib seista riknemata kümneid tuhandeid aastaid. Ettevõtmise esmane eesmärk on säilitada kadumisohus liikide geneetiline info ka tulevaste põlvede teadlastele. Teadlased loodavad lähiajal koguda tuhandete hävimisohus olevate liikide koetükke, eelistades neid, keda ähvardab väljasuremine lähema viie aasta jooksul. Ühtviisi kogutakse nii imetajate, lindude, roomajate , kahepaiksete, kalade kui ka putukate geneetilist materjali. Tööd teadlastel jätkub, sest väljasuremise veere peal on 10 000 loomaliiki ning lähematel aastakümnetel võib igaveseks kaduda veerand kõikidest tuntud imetajaliikidest ja kümnendik lindudest . Samal ajal pole ettevõtmine suunatud liikide hävimisohust päästmisele.
Tooge kaks näidet inimtegevuse tagajärgedest, mis on viinud vajaduseni säilitada geneetilist infot kunstlikult. 4 punkti a) ................................................................................................................................................ .................................................................................................................................................... b) ................................................................................................................................................ ....................................................................................................................................................
Miks on vaja liikide geneetilist infot kunstlikult säilitada? .................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................
Millisel eesmärgil oleks tulevikus võimalik külmutatud geneetilist materjali kasutada? ....................................................................................................................................................
7.2. Kuidas kasutatakse seeni biotehnoloogias? Tooge kolm erinevat näidet. 3 punkti
A) ............................................................................................................................................... B) ............................................................................................................................................... C) ...............................................................................................................................................
41 7.3. Biotehnoloogia kasutab erinevates elusorganismides toimuvaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks.
Tooge välja biotehnoloogilise tootmise kaks eelist võrreldes tavalise tööstusliku tootmisega. 2 punkti 1) .................................................................................................................................................
2) .........................................................................................................................................
7.4. Biotehnoloogiline tootmine on energiasäästlik ja jäätmevaba, tooraine on odav. Ometi ei ole biotehnoloogiline tootmine valdav. Nimetage biotehnoloogilise tootmise kaks puudust. 2 punkti a) ................................................................................................................................................. b) .................................................................................................................................................
7.5. Leidke sobivad paarid. Kirjutage punktiirile sobiv täht. 2 punkti A- antibiootikumide tootmine ....... mügarbakterid B- saiataigna kerkimine ...... hallikud C- jogurti tootmine ...... pärmseened D- metallide tootmine ...... piimhappebakterid E- mulla rikastamine lämmastikühenditega
7.6. Nii rohelised, allergikud kui ka talunikud protestivad geneetiliselt muundatud taimede (GM-taimede) kasvatamise vastu Eestis, kompromissina nõuavad keskkonnakaitsjad sellistele põldudele kuni kolme kilomeetri laiusi turvatsoone. 5 punkti Miks luuakse geneetiliselt muundatud taimi? ..................................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................... Selgitage GM-taimede pooldajate ja vastaste seisukohti.
GM-taimede kasulikkus GM-taimede kahjulikkus 1. .............................................. .............................................. ............................................. .......................................... ............................................. ........................................... 2. .............................................. ................................................ ............................................. ............................................. ............................................... ...............................................
42 8. INIMENE
8.1. Tooge näiteid elu erinevate organiseerituse tasemete kohta inimese organismis. 2 punkti
Organiseerituse tase Näide molekul DNA rakk kude organ elundkond
8.2. Inimene kuulub loomariiki ja imetajate klassi. Esitage kummagi väite tõestuseks kaks põhjendust. 4 punkti Inimene kuulub loomariiki:
1) .............................................................................................................................................. 2) ..............................................................................................................................................
Inimene kuulub imetajate klassi: 1) .............................................................................................................................................. 2) ..............................................................................................................................................
8.3. Nimetage kaks erinevat kehatemperatuuri reguleerivat protsessi inimese organismis. Selgitage, miks nende protsesside tagajärjel kehatemperatuur muutub. 4 punkti
1)................................................................................................................................................. Selgitus ....................................................................................................................................... .................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................. 2) .............................................................................................................................................. Selgitus .....................................................................................................................................
43 8.4. Nimetage neli muutust inimese organismis, mis kaasnevad vananemisega. 4 punkti
1) ................................................................................................................................................ 2) ................................................................................................................................................ 3) ................................................................................................................................................ 4) ................................................................................................................................................
8.5. Joonisel on esitatud seos inimeste luude tiheduse ja vanuse vahel. Võrrelge joonise põhjal meeste ja naiste luude tihedust ja selle sõltuvust vanusest . 3 punkti
Järeldused: 1)............................................................................................................................................... .................................................................................................................................................. 2)............................................................................................................................................... .................................................................................................................................................. 3)............................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................
8.6. Nimetage neli erinevat muutust inimese organismis, mis kaasnevad järjepideva kehalise treeninguga. 2 punkti 1. ................................................................................................................................................ 2. ................................................................................................................................................ 3. ................................................................................................................................................ 4. ................................................................................................................................................
44 8.7. Graafikul on kujutatud õpilase hingamissagedus ja pulsisagedus enne treeningut, selle ajal ja pärast. 4 punkti
Täitke tabel pulsilöökide arvu muutuste kohta. Enne treeningut Treeningu ajal Pärast treeningut Hingamissagedus 20 20-35 35 - 40- 20 Pulsilöökide arv ..... ......-...... ......-......
Miks hapniku vajadus treeningu ajal suureneb? .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................
Lihaste töövõime suurendamiseks kasutab organism mitmeid energia tootmise viise. Ühe protsessi tulemusena tekib lihaste valulikkust põhjustav piimhape . Mis protsessiga on tegemist? .................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................
Miks mõne aja pärast lihaste valulikkus kaob? .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................
45 8.8. Miks tehakse sünnieelset diagnostikat? 1 punkt .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................
8.9. Kolmest esitatud väitest üks on väär. Iga väite juures tõmmake oma otsusele joon alla. Parandage väär väide tõeseks ilma eitust kasutamata. 2 punkti
tõene/ väär Inimesel on glükogeeni varud maksas ja lihastes. tõene/ väär Lihaste valulikkust pärast füüsilist koormust põhjustab neis kuhjuv piimhape. tõene/ väär Pideva treeninguga suureneb organismis lihaste arv. ..................................................................................................................................................
8.10. Turundusdirektori sõnul on Liviko eesmärk kujundada Viru Valgest taas kõige populaarsem viinamark Eestis ning seetõttu suunata edaspidi oma tooteid ka nooremale tarbijagrupile. Esitage kaks bioloogiateadmistel põhinevat argumenti, miks tuleks takistada selle ärisoovi täitmist. 2 punkti a) ................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................... b) ................................................................................................................................................. ....................................................................................................................................................
8.11. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides on eeskirjad passiivse suitsetamise ja selle tervistkahjustavate mõjude vähendamise kohta. Eestis kehtestatakse meetmed 2007. a juunis. Paljud suitsetajad suhtuvad muudatustesse eitavalt, tuues järgmised väited: 2 punkti
1) suitsetamise kahjulik mõju organismile on üle hinnatud, 2) suitsetamine restoranides kahjustab vaid suitsetaja enda tervist.
Tooge vastuargumendid näidates suitsetajate väidete ekslikkust. 1. ................................................................................................................................................ .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... 2. ................................................................................................................................................ .................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................
46 8.12. Ajaleheartiklis väideti järgmist:
"Suitsetaja on ühiskonnale kasulik inimene, sest maksab rohkem maksu ja talle tuleb vähem pensioni maksta, sest tema eluiga on lühem." Toetudes oma bioloogia- ja keskkonnaalastele teadmistele , esitage sellele väitele kaks põhjendatud vastuväidet. 2 punkti
a) ................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................... b) ................................................................................................................................................. ....................................................................................................................................................
9. ÖKOLOOGIA ja KESKKOND Täitke lüngad! 2 punkti 9.1. Ühe liigi isendid teatud territooriumil, kus on võimalik nende ristumine , moodustavad ........................................................... Milline toodud näidetest vastab definitsioonile? Märkige . Võilill niidul Ahvenad tiigis Okaspuud Võrumaal
9.2. Leidke omavahel sobivad paarid. Kirjutage punktiirile vastav täht (tähed). 2 punkti A) Liblikõielised taimed ja mügarbakterid ........ kisklus B) Männid männinoorendikus ........ taimtoitlus C) Toakärbes ja ristämblik ........ sümbioos D) Ploomipuu ja lehetäi ........ konkurents E) sipelgas ja lehetäi ......... parasitism F) samblik ja puu ...... kommensalism G) nirk ja uruhiir H) kirp ja koer
47 9.3. Võrrelge sümbioosi ja parasitismi . Tooge välja üks erinevuste paar ja üks sarnasus. Tooge kummagi kohta üks näide. 5 punkti
Sümbioos Parasitism Erinevus
Sarnasus
Näide sümbioosi kohta ............................................................................................................... Näide parasitismi kohta..............................................................................................................
9.4. Bioloogialeksikon annab järgmise selgituse: 2 punkti populatsioon - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas ning võivad omavahel vabalt ristuda . Esitatud selgituse põhjal tooge üks näide taimepopulatsiooni ja üks näide loomapopulatsiooni kohta. Taimepopulatsioon on näiteks ....................................................................................................
.....................................................................................................................................................
Loomapopulatsioon on näiteks ...................................................................................................
.....................................................................................................................................................
48 9.5. Selgitage, kuidas on isendite arvukusega seotud järgmised mõisted a) stabiilne populatsioon, b) kasvav populatsioon, c) kahanev populatsioon. 5 punkti a) ................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................... b) ................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................... c) ................................................................................................................................................ ....................................................................................................................................................
Millist populatsiooni kirjeldavad järgmised graafikud ?
............................................. .............................................
9.6. Kirjutage puuduvad mõisted ökoloogilisi tegureid kujutavale skeemile. 4 punkti ÖKOLOOGILISED TEGURID
KLIIMA
49 9.7. Leidke tekstist, millised ökoloogilised tegurid mõjutavad kuldkinga ja märkige need etteantud tabelisse. 3 punkti Kaunis kuldking on Euroopa kõige suureõielisem orhideeliik.
Dekoratiivsus on saanud liigile saatuslikuks väga paljudes maades ja nüüdseks on ta kaitse all kogu Euroopas.
Kuldking on Eestis põhiliselt puisniitude ja metsade asukas, sest talle meeldib kasvada poolvarjulises paraja niiskusega paigas, kus põõsad ja suured rohttaimed ei varjuta liialt. Täisvalgus lagedal pole samuti sobilik. Kuldking on pikaealine taim. Imepisikesed toitekoeta seemned idanevad vaid seenehüüfide kaasabil ning arenevad mullas mitu aastat enne, kui suudavad kasvatada maapinnale esimese rohelise lehe. Sellistest noortest taimedest jääb ellu ja saab täiskasvanuks vaid tühine osa. Õitsemisikka jõuavad nad 10-15 aasta pärast. Õisi tolmeldavad vaid mõned mesilaseliigid ja õitest viljub alla veerandi. Mullas on risoom , mis võib püsida puhmikuna üle saja aasta.
Kuldkinga ohustavad metsaraie ja võsastumine. Põõsarinde vohamine ja poollooduslike koosluste­ puisiitude ja kadastike kinnikasvamine vähendab kuldkinga elujõulisust ja hävitab need sootuks. Lageraie tulemusena kuldkinga populatsioon hävib.
Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Antropogeensed tegurid 1. 1. 1. 2. 2. 2.
9.8. Nimetage üks biootiline ja üks abiootiline tegur, mis mõjutab olelusvõitlust metsas. Märkige pildil ringiga üks isend, kes tõenäoliselt olelusvõitluses hukkub. Põhjendage oma valikut. 4 punkti
Biootiline tegur: ....................................................................................................................... Abiootiline tegur: .................................................................................................................... Valiku põhjendus: ....................................................................................................................
50 9.9. Joonisel on kujutatud toiduvõrgustik.
3 punkti
Loetlege kõik selles toiduvõrgustikus esitatud I astme tarbijad. .................................................................................................................................................... Kirjutage joonisel esitatud liikide põhjal 5-lüliline toiduahel . .....................................................................................................................................................
9.10. Leidke toiduahelatest kolm viga ja põhjendage oma otsuseid. 3 punkti
a) männiokas metsakuklane roherähn b) rohutirts rohukonn valge- toonekurg kobras c) kirpvähk räim tursk viigerhüljes
1) .............................................................................................................................................. 2) .............................................................................................................................................. 3) ...............................................................................................................................................
9.11. Märkige ökoloogilise püramiidi sobivatele astmetele , kus paiknevad taimed, kus tipptarbijad . 4 punkti
Põhjendage, miks on ökosüsteemis loomtoidulisi loomi biomassilt vähem kui taimtoidulisi. .................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................
51 9.12. Graafikul on kujutatud kahe liigi arvukuse muutusi 20 aasta vältel. Liigi A populatsioon hävis 17 aastat pärast vaatluste algust. 3 punkti
Miks pärast liigi A hävimist suurenes järsult liigi B isendite arvukus? .................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................. Mis võis põhjustada pärast viimast tõusu liigi B arvukuse järsu languse? .................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................. Millise ökoloogilise suhete vormiga on tegemist liigi A ja B vahel? ..................................................................................................................................................
9.13. Eesti elektrijaamad paiskavad õhku 79000 tonni vääveldioksiidi, 38000t lämmastikoksiide ja 6 miljonit t süsihappegaasi aastas. Nimetage kolm erinevat keskkonnaprobleemi, mida need gaasid põhjustavad. 3 punkti
1) vääveldioksiid ....................................................................................................................... 2) lämmastikoksiidid .................................................................................................................. 3) süsihappegaas .......................................................................................................................
9.14. Ajakiri ,,Akadeemia" kirjutab: 4 punkti Inimpopulatsioonide arvukuse kiire kasvu ja üha suureneva ressursside tarbimise tõttu on looduslikud ökosüsteemid eriti viimastel aastakümnetel sattunud inimtegevuse tugeva surve alla. Kuigi liikide väljasuremine on iseenesest loomulik protsess, toimub see tänapäeval 100­1000 korda kiiremini kui enne industriaalühiskonna teket. Liikide massilist väljasuremist, kus eri põhjustel 40­95% liike kaob, on Maa ajaloos ette tulnud korduvalt.
52 Miks kaasneb inimpopulatsioonide kiire kasvu ja ressurssside tarbimisega liikide väljasuremine?
1) ................................................................................................................................................ 2) ................................................................................................................................................
Kuidas võib bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Maal mõjutada inimkonda? .................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................
Tooge üks näide hävimisohus looma- või taimeliigist Eestis. ....................................................................................................................................................
9.15. Inimtegevuse tagajärjel on suurlinnades õhu koostis muutunud. Esitage muutuste kohta üks näide ja nimetage üks tagajärg, mis sellega kaasneb. 2 punkti
Muutus ­ .................................................................................................................................... Tagajärg ­ .................................................................................................................................. ...................................................................................................................................................
9.16. 2003. aasta septembris laiutas Eesti kohal hiiglaslik osooniauk . Kui normaalse osooni kihi paksuseks hinnatakse 300 ­ 400 ühikut, siis meie kohal oli osoonikiht vaid 200 ühikut ja lõunapoolusel alla 100 ühiku paksune. 2 punkti
Miks on osoonikiht elusloodusele tähtis? .................................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................
Nimetage üks oht inimese tervisele, mis võib tuleneda hõrenenud osoonikihist. .................................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................
9.17. Pärast 2005 aasta jaanuaritormi Eestis, millega kaasnesid suured üleujutused, oli "Päevalehe" juhtkirjaks "Kuidas kütad, nõnda uputab. "Millisele globaalprobleemile autor viitas? 3 punkti .................................................................................................................................................
Mida saaks ette võtta, et vähendada nimetatud globaalprobleemi põhjustavate tegurite mõju? 1) ................................................................................................................................................ .................................................................................................................................................... 2) ................................................................................................................................................ ....................................................................................................................................................
53 9.18. Ajalehes kirjutati "Tartu Ülikooli teadlaste poolt välja töötatud bioplast võib tuua tööstusrevolutsiooni. Toormeks on teravili, sellest toodab piimhapet aga mikroob , mis on saadud Tartus spetsiaalselt selleks puhuks. Mikrobioloogiliselt saadud bioplasti tootmine peaks olema sama odav kui nafta baasil tehtav petroplast. Globaalselt pole bioplastile alternatiivi. Petroplastid ja sellele lisatud plastifikaatorid on kahjulikud inimorganismile ja loodusele , Tartu bioplast aga mitte. Petroplasti lagunemisprotsessi on inimesel väga raske kontrollida ­ teoreetiliselt ei lagune see kunagi. Kasutatud plastiku kulukasse ümbertöötlemisse on seni investeeritud miljardeid dollareid, bioplasti pole aga vaja töödelda. Bioplastist ese võib seista 1000 aastat lauaserval, mullas see aga lihtsalt laguneb. Lagunemine võib toimuda sõltuvalt juurdepandud lisanditest mõne kuu või saja aasta jooksul. Vajadusel võib bioplasti kombineerida ka olemasolevate petroplastidega..." 4 punkti Missugused keskkonnaprobleemid leiaksid lahenduse selle avastuse rakendamisel? 1).................................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................... 2) ................................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................... 3) ................................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................... 4) .................................................................................................................................................
54 9.19. Üks Eesti keskkonnaseadustest sätestab, et enne suuremahuliste tööde alustamist tuleb hinnata nende keskkonnamõju, see tähendab tegevusega kaasnevat keskkonnaseisundi muutumist või selle kaudu avalduvat vahetut või kaudset mõju inimese tervisele või varale. Olulise keskkonnamõjuga tegevustena on seaduses märgitud näiteks: 1) radioaktiivsete jäätmete hoiustuspaiga rajamine; 2) veekogude süvendamine; 3) olmejäätmete põletamine või keemiline töötlemine üle 100 tonni ööpäevas või olmejäätmete prügilate rajamine üle 25 000 tonni jäätmete ladestamiseks; 4) põhjavee võtmine rohkem kui 10 miljonit m3 aastas; 5) karjääride ja allmaakaevanduste rajamine suurel territooriumil; 6) tselluloosi ja paberi tootmine; 3 punkti Valige nimekirjast üks olulise keskkonnamõjuga tegevus. Selgitage Eestis aset leidnud näite varal , miks on see tegevus Teie arvates nimekirja kantud , toetudes kahele argumendile. Näide ........................................................................................................................................ .................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................. 1 argument ............................................................................................................................... .................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................. 2 argument ............................................................................................................................... .................................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................
9.20. Ajakiri Eesti Loodus kirjutab: Viimasel paaril aastakümnel on vallandunud kiire uute liikide (tulnukliikide) sissetung aladele , kus nad looduslikult pole elanud. See nähtus on saanud nimeks bioinvasioon ning seda vaadeldakse ühena globaalprobleemidest. Miks on bioinvasioon kohalikule ökosüsteemile vahel kahjulik? 4 punkti
.................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................
Tooge kaks näidet tulnukliikide kohta Eestis, üks taime-, teine loomariigist.
1)..................................................................... 2).....................................................................
55 9.21. Nimetage kaks konkreetset keskkonnaprobleemi Kirde-Eestis, mis kaasnevad põlevkivi kasutamisega. 2 punkti 1)............................................................................................................................................... .................................................................................................................................................. 2) .............................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................
9.22. Ökoloogiline jalajälg mõõdab tarbitud loodusvarade hulka nende taastumisega võrreldes. 4 punkti Andke hinnang, kas järgnevad tegevused suurendavad või vähendavad Eesti ökoloogilist jalajälge. Põhjendage oma otsust.
a) Rohelise energia osakaalu suurendamine elektrienergia tootmisel. See tegevus ............................................. Eesti ökoloogilist jalajälge, sest ........................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................
b) Lõuna- Ameerikast Eestisse toiduainete sisseveo suurendamine. See tegevus ............................................. Eesti ökoloogilist jalajälge, sest ........................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................
c) Ühistranspordi kasutajate osakaalu suurendamine autoga liiklejate arvelt. See tegevus ............................................. Eesti ökoloogilist jalajälge, sest ........................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................
d) Pakendite pandisüsteemi rakendamine. See tegevus ............................................. Eesti ökoloogilist jalajälge, sest ........................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................
56 10. EVOLUTSIOON
10.1. Täiendage skeemi evolutsioonivormide kohta. Tooge üks näide lisatud evolutsioonivormide avaldumise kohta. 4 punkti
Evolutsioonivormid
1. Füüsikaline 2. ..................... 3. ..................... 4. Sotsiaalne evolutsioon ........................ ........................ evolutsioon
Näited: 1. ................................................................................................................................................ .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... 2.................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................
10.2. Joonisel on kujutatud Stanley Milleri katseaparatuur, mis jäljendas algseid tingimusi Maal. Millise hüpoteesi võis püstitada teadlane enne katse läbi viimist ? Mida tõestas teadlane selle katsega ? 2 punkti
AMINOHAPPED
Hüpotees: .................................................................................................................................. .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... Järeldus: .................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................
57 10.3. Tabeli vasakus tulbas on evolutsiooni uurimismeetodid . Kirjutage paremasse tulpa, kuidas neid meetodeid kasutades, on saadud tõendeid evolutsiooni toimumisest. 4 punkti Uurimismeetod Evolutsioonitõendid
1. Paleontoloogilised uuringud
2. Molekulaarbio- loogilised uuringud
10.4. Esitage kaks selgitust, miks elu iseteke elutust on tänapäeval võimatu. 2 punkti 1) ................................................................................................................................................ .................................................................................................................................................... 2) ................................................................................................................................................ ....................................................................................................................................................
10.5. Milline populatsioon evolutsioneerub kiiremini: a) kas see, kus toimub ainult vegetatiivne paljunemine või b) see, mille liikmed paljunevad suguliselt. 3 punkti Kiiremini evolutsioneerub: ....................................................................................................... Põhjendus: .................................................................................................................................. .................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................
10.6. Kõik järgmised näited iseloomustavad looduslikku valikut. Tabelisse märkige sobivad tähed. 3 punkti
A) Kõige rohkem järglasi annavad keskmiste omadustega isendid. B) Tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. C) Tumeda ja heledanahaliste inimrasside kujunemine. D) Algselt ühtse liigi lahknemine mitmeks liigiks . E) Pikka aega muutumatuna püsinud liigid, näiteks latimeeria ja hõlmikpuu. F) Antibiootikumide suhtes vastupidavate bakterite kujunemine.
Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik
58 10.7. Joonisel on kujutatud loodusliku valiku vorme. Märkige punktiirile nende nimetused. Katkendjoonega on kujutatud tunnuse varieeruvus enne valiku toimimist. 3 punkti
10.8. Joonisel on kujutatud ühe teoliigi kaks värvusvariatsiooni. 1 punkt
Tabelis on andmed nende leidumise kohta ühe piirkonna erinevates elupaikades. Analüüsige andmeid ja pealkirjastage tabeli lahtrid . Elupaik Tihe mets 14 64 Avatud rohumaa 58 12
59 10.9. Loetlege kolm selgroogsete kohastumist, mis võimaldavad neil elada maismaal. 3 punkti
1) ................................................................................................................................................ 2) ................................................................................................................................................ 3) ................................................................................................................................................
10.10. Põhjendage, miks on kohastumused organismidele vaid suhteliselt kasulikud. Tooge selle kohta kaks näidet. 4 punkti
.................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................
1. näide .................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................
2. näide ...................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................
10.11. Kes on joonisel? Milles seisneb selle liigi olulisus bioevolutsioonis? 2 punkti
Joonisel on kujutatud: .................................................. . Tähtsus bioevolutsioonis: ............................................................................................................ ......................................................................................................................................................
60 10.12. Selgitage bioloogilise ja geograafilise isolatsiooni mõistet. Tooge mõlema kohta üks näide. 4 punkti Bioloogiline isolatsioon ........................................................................................................... .................................................................................................................................................. Näide ....................................................................................................................................... .................................................................................................................................................. Geograafiline isolatsioon ......................................................................................................... .................................................................................................................................................. Näide .......................................................................................................................................
10.13. Reastage liigitekke protsessid ajaliselt loogilisse järjekorda. 2 punkti Kasutage reastamisel numbreid. ....... Suunav looduslik valik ....... Mutatsioonide teke ....... Geograafiline isolatsioon ....... Ristumisbarjääri teke
10.14. Millised alljärgnevatest protsessidest iseloomustavad makroevolutsiooni ja millised mikroevolutsiooni? Märkige tabelisse sobivad tähed. 4 punkti
A- liigisisesed evolutsioonilised muutused B- uute geenide teke C- liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng D- alleelisageduste muutumine populatsiooni genofondis
Mikroevolutsioon Makroevolutsioon
61 10.15. Joonisel on kujutatud konvergentsi. Selgitage selle nähtuse olemust. 3 punkti ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................
Tooge veel üks näide konvergentsi kohta. ..................................................................................................................................................
10.16. Selgitage joonise abil homoloogia mõistet. Milles seisneb homoloogia tähtsus evolutsiooni tõendina? 2 punkti
Homoloogia: ............................................................................................................................. .................................................................................................................................................... Homoloogia tähtsus evolutsiooni tõendina: ............................................................................. ....................................................................................................................................................
10.17. Miks massilistele väljasuremistele järgneb mõne aja pärast tavaliselt ulatuslik uute liikide teke? Esitage kaks põhjendust. 2 punkti
1) ................................................................................................................................................ .................................................................................................................................................... 2)................................................................................................................................................. ....................................................................................................................................................
62 10.18. Võrrelge inimest ja inimahve. Leidke kaks sarnasust ja kaks erinevuste paari. 4 punkti Inimene Inimahvid Erinevused: 1. 1.
2. 2.
Sarnasused: 1.
2.
10.19. Bioloogiaõpikus on kirjutatud: Inimeses on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed . Tooge selle väite selgitamiseks kolm näidet. Selgituses näidake, milliselt loomarühmalt on tunnus pärit. 3 punkti
1) .............................................................................................................................................. .................................................................................................................................................. 2) .............................................................................................................................................. .................................................................................................................................................. 3) .............................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................
10.20. Reastage süstemaatilised ühikud loogilisse järjekorda. 3 punkti
KLASS, LIIK, PEREKOND, HÕIMKOND, SELTS, SUGUKOND
RIIK
63 VASTUSED
1. ÜLDBIOLOOGIA 1.1. rakk kude elund isend populatsio kooslus biosfäär
1.2. 1 ­ DNA, 2 ­ taimerakk, 3 ­ lehe põhikude, 4 ­ leht, 5 ­ harilik luuderohi ( isend ), 6 ­ Viidumäe luuderohud või 5 ­ Viidumäe luuderohud , 6 ­ harilik luuderohi ( liik ) 1.3. D ­ Võrtsjärve kalaliikide määramine A ­ viiruse genoomi uurimine B ­ kromosoomide lahknemise uurimine C ­ hariliku kuuse okaste pikkuse uurimine 1.4. Esimene väide on väär. Hüpotees on oletatav vastus uurimisküsimusele. 1.5. Küsimus: kas elutegevuseks sobiv temperatuurivahemik on isastel ja emastel mardikatel sama? Hüpotees: elutegevuseks sobiv temperatuurivahemik ei sõltu mardikate soost. Kaks järeldust: 1) emaste mardikate elutegevuseks sobiv temperatuuri amplituud on suurem kui isastel, 2) isaste ja emaste mardikate arvukus sõltub temperatuurist erinevalt vm.
1.6. Küsimus: kuidas keedusool mõjutab seemnete idanemist? Hüpotees: odraseemned idanevad kõige paremini 0,5% (või 10%, 5%, 2,5%) soolalahuses. Igal klaasalusel peab olema liiv, 20 seemet, üks toodud soolalahustest ja ühes vesi. 1.7. C ­ raku esmakirjeldus, A ­ imetaja munaraku avastamine, D ­ geenide ahelduse avastamine, H ­ DNA-molekuli struktuuri avastamine, F ­ pärandumise seaduspärasuste avastamine, G ­ esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria.
2. ORGANISMIDE KOOSTIS
2.1. a) vesi osaleb keemilistes reaktsioonides, b) on hea lahusti, c) aitab säilitada organismisisest temperatuuri. 2.2. Tärklis ­ varupolüsahhariid taimedes, tselluloos ­ tugiaine taimedes, glükogeen ­ varupolüsahhariid loomades. 2.3. Valgud ­ hemoglobiin, nukleiinhapped ­ RNA, süsivesikud ­ glükoos, lipiidid ­ mesilasvaha. 2.4. Joonisel on kujutatud valku. a) Näha on valkude monomeere ­ aminohapete jääke, b) erinevat järku struktuure, c) valkudele omast globulaarset ehitust. 2.5. Süsivesikud ­ takistavad rakkude külmumist; lipiidid ­ vahad moodustavad taimedel kaitsekihi, mis takistab vee aurumist; valgud ­ antikehad on kaitseks haigustekitajate vastu. 2.6. 1­ fosforhape, 2 ­ desoksüriboos, 3 ­ A või T, 4 ­ T või A
64 2.7. Ahelas A ­ T, G ­ C. X ­ vesinikside, Y ­ desoksüriboos, Z ­ desoksüribonukleotiid. Tähtsus: 1) päriliku info säilitamine, b) päriliku info ülekanne raku jagunemisel. 2.8. mRNA ­ osaleb päriliku info avaldumises , tRNA ­ transport ( aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse), rRNA ­ kuulub ribosoomide ehitusse. Joonisel on mRNA.
2.9. Erinevused: 1) DNA-s on suhkur desoksüriboos, RNA-s riboos, 2) DNA on kaheaheline. RNA on üheahelaline, 3) DNA-s on A ­ T, aga RNA-s A ­ U. Sarnasused: 1) mõlema koostisse kuulub fosforhappejääk, 2) mõlemad osalevad pärilikkuse säilitamisel.
3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1. Mitterakulised struktuurid ­ C, eeltuumsed ­ B, päristuumsed ­ A, D, E. 3.2. Vöötlihasrakud on võimelised muutma oma pikkust, nende ülesandeks on liikumine; epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ­ nende ülesandeks on kaitsta võõrmõjude eest. 3.3. Kirjeldatud on rakutuuma. Peamine ülesanne on kõigi rakus toimuvate protsesside reguleerimine. 3.4. X ­ valk, Y ­ fosfolipiid. Kujutatud on aktiivtransporti. Rakumembraani ülesandeks on veel 1) raku kaitsmine kahjulike mõjude eest, b) rakkude sidumine omavahel. 3.5. B ­ päriliku info säilitamine, C ­ fotosüntees, A ­ ainete valikuline liikumine rakku, G ­ rakuhingamine, H ­ ainete ensümaatiline lõhustamine, E ­ valkude süntees.
3.6. 1 ­ mitokonder, 2 ­ ribosoom, 3 ­ lüsosoom. 3.7. Vasakul mitokonder, paremal kloroplast. Erinevus: 1. kloroplastides toimub fotosüntees, mitokondrid varustavad rakku energiaga. Sarnasused: 1. ümbritsetud kahekihilise membraaniga. 2. sisaldavad DNA-d. 3.8. I Amööbil tekivad väljasopistused ( moodustab kulendid). II Amööb ümbritseb bakteriraku. III On moodustunud fagotsütoosipõieke ( toitekublik). Toimub bakteri lagundamine ensüümide abil. Rakustruktuur on lüsosoom või fagotsütoosipõieke (fagosoom) või toitekublik. Inimesele vajalik- organismi sattunud mikroobide hävitamiseks. 3.9. A - taimerakk, B ­ loomarakk . 2 ­ varustab rakku energiaga, 1 ­ juhib rakus toimuvaid protsesse, 3 ­ sisaldab varu- ja jääkaineid, 4 ­ transpordib aineid rakus ja osaleb ainevahetuses. 3.10. Bakteritel on rakuline ehitus. Viirustel rakuline ehitus puudub, koosnevad pärilikkusainest ja valkudest. 2. Bakterid paljunevad pooldudes. Viirustel puudub iseseisev võime paljuneda. Nad vajavad paljunemiseks peremeesrakku. 3.11. A ­ viidata lehtedele või vartele, B ­ porgandi juurele, C ­ kartuli mugulale. 3.12. Mõlemad on päristuumsed rakud. Taimerakk sisaldab kloroplaste, seenerakk mitte. 3.13. Päristuumse raku tsütoplasmat läbib tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ribosoomid. Ribosoomides toimub valkude süntees. Mitokondrite ülesanne on raku varustamine energiaga. Kloroplastides toimub fotosüntees, mille käigus moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 3.14. Organism on pärmseen. Kasutatakse pagaritööstuses taigna kergitamisel ja alkoholitööstuses veini tootmisel.
65 3.15. Tsütoplasmavõrgustiku asemel tuumapiirkond ja tuuma asemel plasmiid. 3.16. Spoori teke on joonisel B. Paljunemine joonisel A. Pooldumisel tekib kaks rakku. Sporulatsioonil jääb rakkude arv muutumatuks. Spoorid on vajalikud ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Näide: pastöriseeritud piimatoodete riknemine mõne aja pärast peale pakendi avamist. 3.17. Haigustekitajad on võimelised kiireteks evolutsioonilisteks muutusteks ning omandavad geneetilise ravimitaluvuse (ravimiresistentsuse) või bakteritel on resistentsust määravad plasmiidid ja on võimalik nende ülekanne ühelt bakterilt teisele. 3.18. A ­ 60 min, B ­ 30 min. Paljunemiskiirus sõltub a) temperatuurist, b) toiduallika olemasolust, c) pH-st. 3.19. Lahus kaetakse õliga, sest protsess toimub hapnikuta keskkonnas (anaerobioosis). Järeldus: optimaalne temperatuur pärmseente elutegevuseks on 30ºC. Katses tekib veel etanool . 50º juures ei eraldu süsihappegaasi, sest tekkinud etanool pärsib pärmseente elutegevuse. Põhjendused: 1) hapnik on elukeskkonnas väga levinud, seetõttu on anaeroobseid elupaiku vähem, 2) aeroobne ainevahetus on efektiivsem, 3) kuna hapnik on elukeskkonnas levinud, on paljud organismid evolutsiooni vältel kohastunud elama aerobioosis.
4. AINE ­ JA ENERGIAVAHETUS
4.1. Erinevus: autotroofid sünteesivad eluks vajaliku aine anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet. Sarnasused: 1.- koosnevad rakkudest, neile on omane paljunemisvõime vm. 4.2. Süntees B, C. Lagundamine/ lõhustamine A, D. Süntees on ülekaalus: kasvamisel, raseduse ajal, ülekaalulisus vm. Lagundamine/lõhustamine: vananemisel (raukumisel), krooniliste haiguste korral, nälgimisel, suure füüsilise koormuse ajal vm. 4.3. a) glükoosi lõhustamine, b) valkude süntees. 4.4. Tekivad süsihappegaas ja vesi. Vajatakse hapnikku. ATP-d vajatakse sünteesi protsessides. 4.5. A ­ fotosüntees, B ­ rakuhingamine. Tähtsus: tekib hapnik, mis on vajalik hingamiseks ja sünteesitakse orgaaniline aine, mis on energiaallikaks. 4.6.1) Pimeduses fotosüntees ei toimu, 2) valguse intensiivsuse suurenedes teatud piirini fotosünteesi intensiivsus suureneb, 3) valguse intensiivsuse suurenemisel kindla näitajani fotosünteesi intensiivsus enam ei suurene. Eraldub hapnik. Vajalik hingamiseks, osoonikihi moodustumiseks. 4.7. Fotosüntees Hingamine Lähteained süsihappegaas ja vesi glükoos ja hapnik Saadused hapnik, orgaaniline aine süsihappegaas ja vesi Vajalik valgus ei vaja valgust Toimub kloroplastides Toimub mitokondrites
4.8. a) 4 ­ 8 tundi Toimub populatsiooni arvukuse suurenemine. Mis on selle põhjuseks? Rakkude paljunemine ( pungumine , mitoos, rakkude jagunemine). b) 1014 tundi Arvukus jääb stabiilseks ja hakkab kahanema. Mis on punktis b nimetatud muutuse põhjuseks? a) Toitainete, vitamiinide äratarvitamine, b) suurenev etanooli hulk pärsib pärmseente elutegevuse. Pärmseente hingamisel tekivad süsihappegaas ja vesi.
66 Nimetage üks tegur, mis soodustab pärmseente paljunemist? Soodne temperatuur, piisavalt toitaineid, aerobioos. Milleks kasutatakse pärmseeni veel peale etanooli tootmise? Küpsetamisel kergitamiseks . 4.9. Konn.
5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG 5.1. ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID
suguta suguline
eoseline vegetatiivne
Näited: aedmaasikas kilpjalg koer
5.2.
Suguline paljunemine Mittesuguline paljunemine 1. Toimub sugurakkude abil. 1. Toimub organismi osade jagunemise teel või eostega. 2. Järglased erinevad vanematest 2. Järglased sarnanevad geneetiliselt geneetiliselt. vanematega ( vegetatiivsel paljunemisel). Mittesuguline paljunemine esineb käsnadel, taimedel- sibulatega paljunemine tulpidel. 5.3. selgroogsed putukad
otsene moondega täismoondega vaegmoondega
rästik rohukonn kapsaliblikas prussakas
5.4. A ­ DNA kahekordistumine. B ­ nimetada võib mistahes muutuse mitoosis. 5.5. Mõlemas tütarrakus on 46 kromosoomi. 5.6. Anafaasis lühenevad kääviniidid ja algab kromatiidide lahknemine rakupoolustele.
67 Tähtsus: 1) tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes, 2) tagatakse organismi kasv. 5.7. Kromosoomide arv väheneb poole võrra, iga homoloogilist kromosoomi tuleb joonistada ühs kord. Meioos toimub meestel munandites, naistel munasarjades. 5.8. Kujutatud on kromosoomide ristsiiret meioosis. Protsessi käigus homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Ev. tähtsus: materjal uute tunnuste tekkimiseks.
5.9. Mitoos Meioos 1. Üks jagunemine 1. Kaks jagunemist 2. Tekib kaks rakku 2. Tekib neli rakku 3. Tekkiva rakud on geneetiliselt 3. Tekkivad rakud erinevad geneetiliselt sarnased
5.10. Viljastumisvõimeliste spermide teke ­ meioos; haava paranemine ­ mitoos, sõnajala eoste lõplik valmimine ­ meioos; kassipoja kasvamine ­ mitoos. 5.11. Somaatiline rakk, sügoot, naharakk. 5.12.Vasakul on sperm, paremal munarakk. Erinevused: Munarakk on mõõtmetelt suurem, sisaldab X ­ kromosoomi, sperm on viburiga, mõõtmetelt väiksem, võib sisaldada X või Y kromosoomi. Sarnasused: mõlemad on sugurakud , sisaldavad tuuma vm. 5.13. Spermatogenees ­ B, ovogenees ­ A, toimub munandites B, toimub munasarjades ­ A, tekkinud rakud ei ole geneetiliselt identsed ­ A, B. Sugurakkude moodustumisel väheneb kromosoomide arv kaks korda. 5.14. Joonisel on kujutatud viljastumist. See toimub munajuhas. Eelised: 1) toimub organismis ( munajuhas), 2) korraga viljastatakse tavaliselt üks munarakk. 5.15. kehasisene viljastamine kehaväline viljastamine ADEH BCFG
5.16. 1 ­ sugurakkude valmimine, 3 ­blastula e põisloote kujunemine,6 ­ postembrüonaalne areng, 4 ­ gastrula e karikloote kujunemine, 2 ­ viljastumine, 5 ­ sünnitus. 5.17. 1) varustab embrüot hapniku ja toitainetega , 2) juhib välja ainevahetuse jääkproduktid, 3) eritab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni. 5.18. Kujutatud on kala, linnu ja inimese arengut. Embrüogeneesi alguses on imetaja loode sarnane algselt kala ja linnu lootega. See näitab, et ontogeneesi algul läbitakse liigi evolutsioonilise arengu etapid. 5.19. Munarakk, sperm n, sügoot, täiskasvanud organism 2n.
6. PÄRILIKKUS
6.1. 1 ­ kromosoom, 2 ­ kromatiid, 3 ­ DNA, 4 ­ geen 6.2. Replikatsioonil tekib DNA ja transkriptsioonil mRNA. Sarnanevad: 1) toimuvad rakutuumas , 2) on matriitssünteesid, mille käigus sünteesitakse ühe ahela alusel komplementaarsed ahelad. 68 6.3. 1 ­ C, 2 ­ U, X ­ adenosiinfosfaat . 6.4. Met ­ Tyr ­ Gln ­ Lys UAA-le vastab stoppkoodon, millele ei vasta ühtegi aminohapet ja translatsioon peatub. 6.5. I ­ B, II ­ B, III ­ A 6.6. C, lisada võiks kapsiidi ja pärilikkusaine.
6.7. A ­ B viirus sisestab oma pärilikkusaine rakku B ­ C toimub viirusele vajalike osakeste süntees D ­ viirusosakesed lagundavad bakteri rakumembraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda. 6.8. Erinevused: 1. viirusel puudub rakuline ehitus, päristuumsel rakul on olemas tuum, jt rakule omased organellid. 2. viirused ei oma iseseisvat võimet paljuneda, vajavad selleks peremeesrakku. Päristuumsetel rakkudel on iseseisev paljunemisvõime. Sarnasus: Võime muutuda. 6.9. Isa genotüüp on: Aa Ema genotüüp on: Aa Võimalikud laste genotüübid on: AA, Aa, aa Tõenäosus, et sünnib normaalse pigmentatsiooniga laps on: 75%. 6.10. Vanemate genotüübid on I Ai ja IBi Vanemate vererühmad on A ja B Sündinud laste genotüübid on ii ja IAIB Selles peres võib lisaks O ja AB vererühmadega lastele, sündida veel järgmiste vererühmadega lapsi: A ja B. 6.11. Lapsi 3 ja lapselapsi 4. Polüdaktüülia ei ole suguliiteline puue. Kui puue oleks suguliiteline ei saaks teises põlvkonnas sündida polüdaktüüliaga tütar. 6.12. Tiit XHY, Peeter XHY ja Malle XH Xh 6.13. Joonisel on kujutatud dihübriidset ristamist. Jälgitakse karva värvuse ja kuju kujunemist. Küüliku 1 genotüüp BbAa, 2 ­ Bbaa Valged siledakarvalised võivad olla genotüüpidega: bbAA ja bbAa. 6.14. organismide muutlikkus
pärilik mittepärilik
mutatsiooniline kombinatiivne muutlikkus 6.15. Vahemik on 25 ­ 32. Põhjendus ­ seoses naise vanuse kasvuga suureneb tõenäosus, et kromosoomid ei lahkne meioosis. Näit. Downi sündroom.
69 6.16. A ­ algselt 5. asetusega nukleotiid A on paigutunud ümber seitsmendasse positsiooni; B ­ üks nukleotiid on juurde tulnud (5. positsioonis nukleotiid C) Mutageen: radioaktiivne kiirgus. 1) Ei põhjusta aminohappe vahetust valgu molekulis, 2) kaasneb küll ühe aminohappe asendumine teisega , kuid see ei põhjusta sünteesitava valgu funktsiooni muutust, 3) ühte tunnust määrab mitu geeni, ühe geeni muteerumisel kompenseerivad teised geenid selle toime. 4) heterosügootsus ­ retsessiivse alleeli muteerumisel surutakse selle avaldumine alla dominantse alleeli mõjuga. 5) haploidse elujärgu osakaalu pidev vähenemine evolutsiooni vältel. 6.17. Taimedel: ühes kasvukohas kasvavad kased erinevad üksteisest suuruse poolest. Loomadel: täiskasvanud karud erinevad üksteisest kaalu poolest. Inimesel: elu jooksul tekkinud pigmendilaik 6.18. Modifikatsiooniline muutlikkus Mutatsiooniline muutlikkus 1. Mittepärilik 1. Pärilik 2. Põhjustatud keskkonna teguritest 2. Põhjustatud muutustest pärilikkusaines Näide : erinev pikkus ühe vanuselistel lastel Downi sündroom
6.19. Kitsa normiga tunnused: B, C, E ja laia A, D, F. 6.20. Ei, kuna see on elu jooksul omandatud tunnus, mille aluseks ei ole muutused pärilikkusaines. 6.21. Ühemunakaksikud: ühest sügoodist kujuneb kaks loodet. Erimunakaksikud: munasarjades valmib üheaegselt kaks munarakku ja need viljastatakse. Meetodit kasutatakse geneetilise ja modifikatsioonilise muutlikkuse vahekorra uurimiseks. 6.22. Lämmastikalus, nukleotiid, geen, DNA, genotüüp, geenifond. Geenifondi moodustavad liigi või populatsiooni erinevate genotüüpidega isendid.
7. RAKENDUSBIOLOOGIA
7.1. a) Elupaikade hävitamine, b) keskkonna saastamine keemiliste ainetega, mille suhtes mõned liigid on väga tundlikud. Vaja on säilitada, et hoida bioloogilise mitmekesisuse kohta informatsiooni. Vajadusel liikide paljundamiseks. 7.2. A) Ravimite tootmiseks ( antibiootikumid ), B) Toiduainetetööstuses, alkoholi tootmiseks, C) Viili jogurti tootmisel. 7.3. 1) Ei saasta keskkonda, kuna ei teki suuri jäätmekoguseid. 2) Ei ole energiamahukas . 7.4. a) Kõiki aineid ei ole võimalik toota biotehnoloogiliselt, b) nõuab suuri uuringuid eelnevalt, et saaks alustada tootmist. 7.5. E ­ mügarbakterid, A ­ hallikud, B ­ pärmseened, C ­ piimhappebakterid. 7.6. Selleks, et tõsta saagikust, parandada toiduaine kvaliteeti vm.
70 1. Kuna geenitehnoloogia viib taimedesse 1.Umbrohuks olemine on keeruline tunnus. neile kasulike geene, kardetakse, et neist Pole olemas ühtegi näidet, kus üks- kaks võivad saada umbrohud, mis ohustavad võõrast geeni annaksid taimele suutlikkuse elupaiku. käituda umbrohuna. Miljonite aastate vältel evolutsiooni käigus tekkinud kohastumused on selleks liiga head. 2. Mõjutavad kaudselt keskkonda. Näiteks: Toksilist mõju kõikidele putukatele ei ole Bt putukatoksiini tootvad taimed täheldatud Kuna ei kasutata putukamürke põhjustavad putukate massilist hukkumist. jääb hoopis putukaid rohkem ellu. 3. Bt valkude looduses akumuleerumise Bt valk on ebastabiilne ja tema kuhjumine tagajärjed pole teada mistahes süsteemis on ebareaalne. Ei ole tõestatud ka GM taimede kahjulik mõju mulla mikrofloorale. 4. Mulla huumusesisaldus väheneb taimede Väide on asjatundmatu, kuna lopsakama kasvu tõttu. geenitehnoloogia ei muuda taimi või vilju suuremaks , vaid parandab nende omadusi. Nad ei mõju huumusele halvemini kui tavalised taimed. 5. Võõrad geenid võivad sattuda See on reaalne probleem, millele otsitakse mahepõllumeeste saaki. lahendusi. Ristuvad liigid vahetavad niikui nii geene, kuid tavaliste sortide puhtuse pärast ei muretseta. 6. DNA konstruktid , mida kasutatakse Teadlased tegelevad selle probleemiga, kuid sisaldavad taimeviiruste ja ­bakterite paraku on selliseid rekombinante äärmiselt järjestusi. Kui need rekombineeruvad raske leida, kuna neid tekib äärmiselt harva. looduslikult nakatavate viiruste ja bakteritega Lisaks sellised viirused nakatavad ka tavalisi võivad tekkida epideemiaid põhjustavad mitte ainult GM taimi. patogeenid.
7. Agrobakter , mida kasutatakse See bakter on mullas kogu aeg olemas olnud. geenitehnoloogias võib märgatavalt mõjutada mulla elustikku . 8. GM taimi söövatel inimestel võib esineda 300 miljonit põhjaameeriklast on söönud rohkem allergiat. geneetiliselt muundatud toitu juba 10 aastat. Pole lisandunud uusi riske, mis ei kaasneks samaväärse toidu söömisel.
8. INIMENE
71 8.1. Molekul ­ DNA, rakk ­ vöötlihasrakk, kude ­ lihaskude, organ ­ lihas, elundkond ­ tugi- ja liikumiselundkond. 8.2. Loomariiki: 1) inimese keha koosneb loomadele omastest rakkudest, 2) iseloomulik aktiivne liikumisvõime. Imetajate klassi:1) loote areng toimub emakas , 2) järglasi toidetakse piimaga . 8.3. 1) Veresoonte läbimõõdu muutumine. Väheneb või suureneb soojuse andmine läbi kehapinna. 2) Higistamine . Eralduv higi jahutab kehapinda. 3) Külmavärinad. Lihastööl eraldub soojus . 8.4. Juuksed muutuvad hõredamaks, lihasjõud väheneb, väheneb maitsmis - ja haistmisretseptorite tundlikkus, kuulmine halveneb, kopsumaht väheneb, naha elastsus väheneb vm. 8.5. 1) Kuni 30 eluaastani meestel ja naistel luude tihedus suureneb, 2) naiste luude tihedus on väiksem, 3) pärast 50 eluaastat väheneb naiste luude tihedus järsult. 8.6. Südamelihas tugevneb, veresooned tugevnevad, kopsumaht suureneb, suureneb lihaste toonus jt. 8.7. Enne treeningut Treeningu ajal Pärast treeningut Pulsilöökide arv 75 75-130 130-82
Aktiivse füüsilise koormuse ajal suureneb organismi energiavajadus . Selleks, et ATP süntees intensiivistuks vajatakse rohkem hapnikku. Anaeroobne glükolüüs. Piimhape kantakse mõne aja pärast verega maksa, kus see muutub püroviinamarihappeks. Kui hapnikku on piisavalt, jätkub aeroobne protsess. 8.8. Pärilike haiguste avastamiseks. 8.9. Väär on kolmas väide. Suureneb lihaste mass. 8.10. 1) Noortel tekib sõltuvus alkoholist kergemini. 2) Alkohol põhjustab mitmeid haigusi. 8.11. Väitega nr 1 ei saa nõus olla, kuna suitsetamise kahjulik mõju organismile on teaduslikult tõestatud. Suitsetajate hulgas on oluliselt rohkem näiteks kopsuvähki jt haigusi kui mittesuitsetajate hulgas. Väide nr 2 kõrvalolijad on passiivsed suitsetajad ja mõju nende tervisele on sama, mis suitsetaja tervisele. 8.12. Suitsetamine soodustab mitmete haiguste teket, mille ravi on kulukas. Eluea lühenemine vähendab tööealiste elanike hulka.
9. ÖKOLOOGIA JA KESKKOND 9.1. Populatsiooni. Ahvenad tiigis. 9.2. C, G ­ kisklus, D ­ taimtoitlus, A, E ­ sümbioos, B ­ konkurents, H ­ parasitism, F ­ kommensalism. 9.3. Erinevus: sümbioos on mõlemale osapoolele kasulik, parasitism ühele osapoolele kasulik teisele kahjulik. Sarnasus: kirjeldavad suhteid kahe organismi vahel, organismidevahelise suhete vormid. Sümbioos: sipelgas ja lehetäi, parasitism ­ inimene ja paeluss . 9.4. Taimepopulatsioon: jugapuud Hiiumaal. Loomapopulatsioon: euroopa naarits Hiiumaal.
72 9.5. Stabiilse populatsiooni korral on sündivate ja surevate isendite arv sama, kasvavas populatsioonis ületab sündivus suremuse ja kahanevas populatsioonis arvukus langeb, sest suremus ületab sündimuse. Vasakul graafikul on kujutatud kasvavat ja paremal kahanevat populatsiooni.
9.6. ÖKOLOOGILISED TEGURID
abiootilised tegurid biootilised tegurid
elukeskkond kliima organismid
9.7. Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Antropogeensed tegurid 1. parajalt niiskust 1. idanemiseks vajalikud 1. metsaraie 2. parajalt valgust seenehüüfid. 2. puisniitude 2. tolmeldavad kindlad kinnikasvamine mesilaseliigid
9.8. Biootiline tegur: teised sama liigi esindajad (männid), abiootiline tegur: valgus. Olelusvõitluses hukkub tõenäoliselt mõni väikesekasvulisem mänd, kuna talle ei jätku valgust. 9.9. I ­ lehetäi, jänes, põldlõoke, uruhiir. Toiduahel: ristik ­ lehetäi ­ jooksiklane ­ juttselghiir ­ hiireviu . 9.10. 1) Metsakuklased ei ole taimtoidulised , 2) teises ja kolmandas toiduahelas puudub tootja ahela alguses, 3) kobras on taimtoiduline. 9.11. Taimed on alumisel astmel, tipptarbijad ülemisel. Ökosüsteemides kehtib ökoloogilise püramiidi reegel, mille kohaselt iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise tasandi biomassist. 9.12. Liik A toitus liigist B. B arvukust võisid mõjutada näiteks haigused. Suhete vormiks on saaklooma ja kiskja suhe. 9.13. 1) Happesademed, 2) osoonikihi hõrenemine, 3) kasvuhooneefekti süvenemine. 9.14. 1) Elupaikade hävimine, 2) küttimine, korjamine, väljapüüdmine vm. Muutused ökosüsteemides mõjutavad inimese tegevust. Lendorav , euroopa naarits. 9.15. Muutus: heitgaaside (süsihappegaas, vingugaas ) hulga suurenemine. Tagajärg: soodustavad sudu tekkimist.
73 9.16. Kaitseb Maad kahjuliku ultrakiirguse eest. Inimesel soodustab nahavähi teket. 9.17. Kasvuhooneefekti süvenemine. 1) Vähendada kasvuhoonegaaside atmosfääri sattumist. 2) Kasutada rohkem alternatiivseid energiaallikaid. 9.18. 1) Tootmine on odav, lähteained on pärit loodusest. 2) Bioplastile ei lisata loodusele kahjulike plastifikaatoreid. 3) Petroplast ei lagune loodses . 4) Bioplast laguneb ilma töötlemata. 9.19. Tselluloosi ja paberi tootmine. Kulutab palju vett, mis võib kaasa tuua mingis piirkonnas põhjavee taseme languse. Nõuab ranget veepuhastusseadmete töö kontrolli. 9.20. Tulnukliik võib haarata kasvukohad kohalikelt liikidelt. Tulnuktaim ­ Sosnovski karuputk , tulnukloom ­ villkäppkrabi. 9.21. a) Põhjavee taseme langus. b) Põhjavee reostumine fenoolidega. Lahtises karjääris kaevandamisel hävib pinnas vm. 9.22. Rohelise energia kasutamine ­ vähendab Eesti ökoloogilist jalajälge, sest põlevkivi kasutamisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed keskkonnale (karjäärid, põhjavee, õhu ja vee saastamine, põhjavee taseme langus, kallid puhastusseadmed) või rohelise energia eeliste nimetamine. Lõuna­Ameerikast Eestisse toiduainete sisseveo suurendamine. See tegevus suurendab Eesti ökoloogilist jalajälge, sest kaasnevad suured kulud transpordile ja sellega kaasneb kütuste põletamisel keskkonna saastumine . Ühistranspordi kasutajate osakaalu suurendamine autoga liiklejate arvelt. See tegevus vähendab Eesti ökoloogilist jalajälge, sest toimub autokütuste kasutamisega kaasnevate keskkonnaprobleemide vähenemine. Pakendite pandisüsteemi rakendamine. See tegevus vähendab Eesti ökoloogilist jalajälge, sest korduvkasutamine säästab ressursse.
10. EVOLUTSIOON 10.1. Keemiline evolutsioon. Võib eristada kolme etappi, mille tulemusena sünteesiti elu tekkeks vajalikud ained. 3. Bioloogiline evolutsioon. Selle käigus on kujunenud bioloogiline mitmekesisus Maal. 10.2. Hüpotees: lihtsamatest molekulidest moodustuvd elu tekkeks vajalikud molekulid tingimustes, mis olid Maal pärast selle tekkimist. Järeldus: kinnitab juba sõnastatud hüpoteesi. 10.3. Paleontoloogilised uuringud: maakoore erineva vanusega kivimid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Molekulaarbioloogilised uuringud: võimaldavad hinnata erinevate organismide sarnasusi ja erinevusi ning sugulust molekulaarbioloogiliste meetoditega. 10.4. Maal puuduvad elu tekkeks sobivad keemilised tingimused. Osoonikiht takistab kiirguse jõudmist Maale, nii puudub põhiline energiallikas protsesside toimumiseks. Tekkivad organismid söödaks ära praegu elavate organismide poolt. 10.5. Kiiremini evolutsioneerub see populatsioon, mille liikmed paljunevad suguliselt. Sugulisel paljunemisel on tõenäosus uute tunnuste tekkimiseks, mis osutuvad loodusliku
74 valiku seisukohast kasulikuks oluliselt suurem (kromosoomide ristsiire meioosis kui valmivad munarakud , viljastumine).
10.6. Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik AE BCF D
Inimene kui liik tekkis Aafrikas, sealt toimus väljaränne, väljarännanud haru allus suunavale valikule (F). 10.7. Ülemisel vasakul joonisel on kujutatud suunavat valikut, paremal stabiliseerivat ja all lõhestavat. 10.8. Esimese lahti pealkiri on hele vorm ja teisel tume vorm. 10.9. Kopsuhingamine , jäsemed, keha on kaitstud nahaga. 10.10. Kohastumused ei ole täiuslikud. Näit. mesilase mürgiastel jääb kinni püsisoojaste nahka ja see toob tavaliselt kaasa hukkumise. 10.11. Joonisel on ürglind. Temal esinevad roomaja tunnused näitavad, et linnud põlvnevad roomajatest. 10.12. Bioloogiline isolatsioon: eri liikide isendid tavaliselt omavahel ei ristu. Näit. punane ja must leeder õitsevad erineval ajal, et ei toimuks õietolmu kandumist ühelt taimelt teisele. Geograafiline isolatsioon: ristumine on takistatud ruumilise eraldatuse tõttu. Ameerikas ja Euroopas elavad naaritsad ei saa omavahel ristuda. 10.13. 3 ­ Suunav looduslik valik, 2 ­ Mutatsioonide teke, 1 ­ Geograafiline isolatsioon, 4 ­ Ristumisbarjääri teke 10.14. Mikroevolutsioon Makroevolutsioon AD BC
10.15. Erineva päritoluga organismid sarnastuvad samasugustes elutingimustes. Näit. lendorav ja nahkhiir . 10.16. Selgroogsete jäsemed koosnevad sarnastest osadest. Homoloogsus viitab ühise eellase olemasolule, kes on aja jooksul läbi teinud mitmesugused muutused. 10.17. 1) Vabaneb suur hulk uusi elupaiku. 2) Bioloogiline konkurents on väike. 3) Kui kaasnevad kliimamuutused, muutuvad elukeskkonna tingimused, see viib uute kohastumuste tekkeni. 10.18. Erinevused: inimene liigub püstiselt, inimahvid peamiselt neljal jalal; inimesel on s- kujuline selgroog , inimahvidel kumer ; inimesel on karvkate kohatine, inimahvidel ühtlane jm. Sarnasused: kehaehituse üldplaan, füsioloogia, haigused jm. 10.19. Kahekülgselt pikk sümmeetriline keha on paljudel selgrootutel loomadel, luustik ja kuulmisaparaat sarnanevad kalade omadega, kopsuhingamine kahepaiksetelt, lootekestad roomajatelt, püsisoojasus ürgimetajatelt, ruumiline nägemine ahvidelt vm. 10.20. riik hõimkond klass selts sugukond perekond liik
75 76