Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veereziimiga täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest. Igal tiigil peaks olema eraldi sissevoolu- ja väljavooluregulaator (munk). Sissevoolule paigaldatakse restid või võred looduslike prügikalade tiiki sissepääsemise ja väljavoolule tiigis kasvatatavate kalade väljapääsu tõkestamiseks. Tiigi täielikuks veest tühjendamiseks rajatakse selle põhja kogumiskraavid ja antakse talle väljavoolu suunas vähemalt 3 kalle. Betoonbasseine kasutatakse Eestis karpkalade müügieelseks ajutiseks hoidmiseks või talvitamiseks. Need on sõltuvalt kasutuse otstarbest erineva kuju, veevarustuse ja suurusega. Sumbad on meie karpkalakasvandustes praegu kasutusel vaid vastsete või suurema asustusmaterjali lühiaegsel hoidmisel
Kui seal on nende jaoks sobivad tingimused paljunemiseks, võibki koduaia tiigist leida kiilivastseid. NÕUDMISED ELUPAIGALE Enamik kiililiike on paljunemiseks sobiva veekogu valikul väga nõudlikud. Nad vajavad varjumisvõimalusi, päikespaistelisi alasid, puhast vett, veest välja ulatuvaid taimi nagu hundinuiad vms ja sobivaid jahialasid. Seega nõuab oma aiatiiki kiilide paljunema meelitamine veidi vaevanägemist. Enamik kiililiike ei ela reostatud veekogudes. Kui tiigis elavad kiilid või soovitakse neid sinna meelitada, siis ei tohi kasutada selle läheduses väetisi ega pihustatavaid mürkaineid, ka taimsed mürgid on veeelustikule ohtlikud. Kui kiiresti kiilid koduaia tiiki jõuavad, sõltub sellest, kui kaugel see asub kiilide poolt asustatud veekogudest. Kui tiigist mõne kilomeetri raadiuses on paljunevaid kiiliasurkondi, kellele aiatiigi tingimused sobivad, siis asustatakse seegi veekogu kiiresti. Siiski võib kuluda aastaid, enne kui tiiki
elutegevust ja selle reguleerimist füsioloogia, pärilikkust aga geneetika. Ühte liiki kuuluvad isendid on üksteisega sarnased ja nad ristuvad omavahel. Liiginimi koosenb alati kahest osast: perekonnanimest ja liigi epiteedist. Liigi tasemel saab tegeleda kõikide bioloogiaga seotud teadustega. Eri liiki isendid üldiselt omavahel ei ristu. Populatsioon on rühm ühte liiki isendeid, kes elavad korraga ühes ja samas paigas, näiteks moodustavad populatsiooni ühes tiigis elavad kogred. Koosluse moodustavad kõik elusolendid, kes elavad korraga ühes ja samas paigas, näiteks kõik ühes tiigis elavad bakterid, vetikad, taimed ja loomad. Ökosüsteem om samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhtes olevad elusolendid koos eluta keskkonnaga. Teadus organismide ja eluta keskkonna suhtes ökoloogia. Kõik ökosüsteemid kokku moodustavad aga biosfääri, mis on eluslooduse kõige kõrgem tase.
....................................................................9 Levik..................................................................................................................................9 Allikad.............................................................................................................................11 Polükultuuri olemus Polükultuuris kalade kasvatamise idee tähendab erinevate toitumis- ja ruumiliste niššide täieliku ärakasutamist ühes tiigis, et saavutada maksimum kalatoodang ühelt ruumiühikult. Erinevad kokkusobivad liigid erinevate toitumis- ja elupaiga harjumustega kasvavad koos ühes tiigis, et ära kasutada kõik tiigis olevad looduslikud toiduallikad. Üldiselt iseloomustab ekstensiivseid kalatiike mitmekesine toitumis- ja ruumiline keskkond, mis koosneb kalade toiduks sobivatest organismidest (zooplankton, fütoplankton, detriit, bentos, makrofüüfid, hõljum) erinevates veesamba kihtides ja ka põhjas
Juku luuletus Õpetaja kord käskis Lastel nimetada laskis Lindu,kes meil eestis Väga haruldane paistis Juku hõiskas kakaduu Õpsi suu kui jõulupuu Eetis pole kakaduud Ta on seal kus juunikuu Sestap ongi meie riigis Haruldane teie tiigis
Hapnikusisaldus Eduka vähikasvatuse nurgakiviks on vee piisav hapnikusisaldus. Hapnikupuuduses hukkuvad vähid kiiresti. Külmas vees lahustub rohkem hapnikku kui soojas. Külmas vees aeglustub ka vähi elutegevus, mille tõttu tema hapnikuvajadus väheneb. Soojemas vees elutegevus elavneb ja hapnikku vajatakse rohkem. Kriitiline periood on kevad, kui jääkatte all, seisvas vees võivad vähid hapnikusisalduse vähenemise tõttu surra. Toitaineterikkas tiigis võib orgaanilise aine liig vee põhjakihis hapniku ära tarvitada ja samuti hapnikupuudust tekitada. Veevahetuse, vee korduvkasutuse või aereerimise abil saab veekogu hapnikureziimi parandada. Puurkaevuvesi on hapnikuvaene ja seda tuleb vähitiikidesse laskmise eel aereerida. Happelisus ja aluselisus Vee happestumine on kahjustanud Soome ja Rootsi väikesi oligotroofseid veekogusid. Eestis pole vee happestumine lubjakivirikka pinnase ja vete suure
kohanemine ja reageerimine ärritusele. 5. KUIDAS TAGATAKSE LOOMORGANISMI SISEKESKKONNA STABIILSUS? V: Loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus tagatake elundite ja elundkondade koostöö abil. 6. MILLISEID ELUSLOODUSE OMADUSI SAAME UURIDA ALLES LIIGILISEL TASEMEL? V: Liigilisel tasemel saame uurida eluslooduse paljunemise protsesse. 7. TOOGE POPULATSIOONIDE JA ÖKOSÜSTEEMIDE NÄITEID. V: POPULATSIOONI NÄIDE: Ühes tiigis ujuvad karpkalad. ÖKOSÜSTEEMI NÄIDE: Oja, jõgi, tiik või järv. 8. MIKS LOETAKSE BIOSFÄÄRI KÕIGE KÕRGEMAKS ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMEKS? V: Biosfääri loetakse kõige kõrgemaks eluslooduse organiseerituse tasemeks seetõttu, et see on kõige suurem ökosüsteem, kuna hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti.
taime või looma organi osa Organi tasand Organ on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni Elundkondade tasand Ühe talituse alusel moodustavad organid organsüsteeme e. elundkondi Organismi tasand Organismi talituste regulatsioon kindlustatakse sisekeskkonna stabiilsus e. homöostaas Neuraalne regulatsioon-närvisüsteem Humoraalne regulatsioon-hormoonid Populatsiooni tasand Ühel asustusalal elunevad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni (nt. ühes tiigis ujuvad karpkalad) Liigi tasand Liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste abil. Nt. Iseloomulik sise- ja välisehitus, talituste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum, kindlad nõuded elupaigale Koduhobune (Equus Caballus) Ökosüsteemi tasand Ühel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid moodustavad koos ümbritseva loodusega ökosüsteemi. Kõige suurem ökosüsteem on biosfäär.
· Pandora laegas sisaldab kõike mis maailmas halba võib olla · Achilleuse kand nõrk koht · Trooja hobune hiiglaslik puuhobune, kus varjasid ennast sõdurid · Penelope kangas tähendab lõpetamatut tööd · Tantalose piinad Zeusi poeg Tantalos raius oma poja tükkideks ja pakkus jumalatele roaks, kuid jumalad said sellest aru ja tegid ta uuesti terveks. Tantalosele aga määrasid karistuseks seista igavesti Hadeses selge veega tiigis, pea kohal viinamarjad. Vesi ja viinamarjad kaugenesid kohe, kui ta nende poole sirutus. Nii piinles ta igaveses näljas ja janus. Tänapäeval kui ihaldatav on käeulatuses, kuid ometi keelatud või kättesaamatu. · Skylla ja Charybdis merekoletised. Tulemusteta tee. · Tüliõun kuldõun, mis põhjustas pulmas tüli. · Odüsseia - · Ambroosia kreeka jumalate toit, mis tegi nad surematuks · Mentor Odüsseuse hea sõber, tark nõuandja
HIINA 17 18 Perspektiivne on veekogude primaarproduktsiooni tarbiv vesiviljelus. Maailmas ongi toodangu mahult. Tähtsaimad kasvatatavad liigid nn taimtoidulised kalad, keda inglise keeles tuntakse hiinakarpidena (Chinese carps) – valgeamuur (Grass carp), jämepea (Bighead carp) ja pakslaup (Silver carp). Valgeamuur sööb kõrgemat veetaimestikku, pakslaup fütoplanktonit (mikrovetikaid) ja jämepea, zooplanktonit. Polükultuuris, ühes tiigis koos kasvades ei konkureeri nad omavahel toidu pärast ja annavad kolm “saaki samalt põllult”. Need kalad on tänapäeva vesiviljeluse toodangus esikohal. Hiinas aga lisatakse samadesse tiikidesse veel röövtoidulist mustamuuri, karpkala jt kalu ning saadakse veelgi keerulisem polükultuuri kooslus. 19 20 21 22 23 24 25 Invasiivne lendav pakslaup 26 EUROOPA
Uue tiigi rajamise järel võivad hakata vohama vetikad, mis veepinnale tõustes tekitavad rohelise vaiba, seda põhjustab taimede puudumine veekogu kallastel ja veekogus. Need kaitsevad tiiki sissekanduvate toitainete eest. Kui taimestik on välja kujunenud, siis vetikate vohamine tavaliselt lõpeb. Tiigiümbrust tuleb hoida võsastumast. Kasulik on võsa vältimiseks regulaarselt niita või seal loomi karjatada. Kui võsa on juba tekkinud, siis tuleb see eemaldada. Tiigis vohavat taimestikku tuleb piirata. Kõige tõhusam moodus on taimi regulaarselt käsitsi välja juurida. Tiigiloomadele, kes taimedega kaasa tulevad, tuleks anda võimalus tiiki tagasi pääseda. Eemaldatud taimehunniku võiks 3 lihtsalt paariks tunniks veepiirile jätta. Tiigi mehhaniseeritud puhastamist mudast ja liigsest taimestikust tuleks teha vaid hädavajadusel. (Lepik et all. 2008). Tüüpilisemad probleemid ja nende lahendamine 1
Saakloomi püüavad konnad oma pika kleepuva keele abil. · Mullastik Tiigi põhjas olev muda on hapniku- ja toitainetevaene. · Organismide vahelised suhted - Tiigielustiku toiduahela tipus on kiskjad: kahepaiksed (konnad, kärnkonnad), kiilivastsed, ujurid, kukrikud, vesijooksikud, vesihargid, selgsõudurid. Paljud nende jahisaagiks olevad väikesed vees elutsevad selgrootud toituvad vetikatest ja orgaanilistest jäätmetest ning aitavad tiigis vett puhtana hoida. · Toiduahel fütoplankton koger ahven kajakas. · Inimtegevuse mõju Kui näiteks tiiki satub lämmastik- ja fosforväetis inimtegevuse tagajärjel siis see rikub veekogu ökoloogilise tasakaalu ning põhjustab veekogu ,,õitsengut" ja veetaimedega (eelkõige lemmeldega) kattumist. Selle tagajärjel muutub tiigi ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Ja kui näiteks
kohutav härg Minotaurus. Minose tütar Ariadne armus kreeka noormehesse Theseusse, kes andis talle lõngakera (Daidalose idee), mis juhtis Theseuse härjani, et see tappa ja lõnga abil sai ta hiljem tagasi välja. (Tnp. tähistab osavat abivahendit, mida keegi on suutnud välja mõelda.) Tantalose piinad Tantalos söötis taevalistele, et neid alandada oma keedetud poja liha. Karistuseks määrati talle igavene janu ja nälg. Ta seisis Hadese tiigis, ent kui ta kummardus, vesi kadus. Ta pea kohal kasvasid viljapuud, ent ta ei saanud kätte nende vilju (oksad tõusid üles). Tänapäeval tähistab inimesele antud väga rasket eluaegset karistust. Sisyphose karistus Sisyphos reetis Zeusi saladuse. Karistuseks pandi ta allilmas igaveseks kivi mäkke veeretama. Tänapäeval tähistatakse selle kujundiga inimelu ja tegevuse rutiinsust.
Maal ise akrüül värvidega tehtud. Maalil on kujutatud naist ja meest. Põrandal on killud, millest võime järeldada, et nende vahel on olnud tüli. Maalil ,,Kuidas töö, nõnda palk" on kasutatud samuti akrüül värve, raha (kahe kroonine) ning metall (nael). See maal oli ka päris hästi tehtud. Malle Kupits oli oma maalil ,,Krooks" kujutanud konna. Huvitav oli see, et konn oli kuskilt ajakirjast välja lõigatud ja ümbertringi ära värvitud nii, et seal oli kujutatud konna tiigis ujumas. Ilme Armuand aga oli teinud maali ,,Üksi rannal", millel oli naine rannas. Selle maali juures oli kasutatud paberit, akrüül värve, tekstiili ja liiva. Naise bikiinid olid tehtud tekstiilist, rand liivast ja taustaks oli loojuv päike. Üldmulje sellest kunstinäitusest oli väga hea ning võin öelda, et see ei jää mul viimaseks külastuseks.
NÄDALA TEEMA: ,,NAERATA METSALE JA METS NAERATAB SULLE VASTU" LASTE VANUS: 5-6 EESMÄRGID: 1. Laps kuulab teisi ning avalsab oma mõtteid. 2. Laps kuulab muusikat. 3. Laps laulab eeslaulja järgi. 4. Laps liigub vastavalt mängu juhisele. 5. Laps osaleb aktiivselt tegevustes. 6. Laps teab ja tunneb mõningaid metsloomi (vihmauss, põder, siil, konn), puude lehti. 7. Laps teab ja tunneb häälikuid M, E, T, S, I, L. 8. Laps liigutab oma sõrmi ja käsi vastavalt näpumängule. 9. Laps leiab pildilt erinevused. 10. Laps kasutab pastelle. 11. Laps voolib siili. 12. Laps tunneb kastaneid ja tõrusid. 13. Laps tunneb huvi metsas leiduvate seente, marjade, lillede jms üle. ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV REEDE Laulumäng Näpumäng Laulumäng ,,Seen ja Näpumäng ,,Vihmauss" ...
liikidele. *Perspektiivne on veekogude primaarproduktsiooni tarbiv vesiviljelus. Maailmas ongi toodangu mahult *Tähtsaimad kasvatatavad liigid nn taimtoidulised kalad, keda inglise keeles tuntakse hiinakarpidena (Chinese carps) valgeamuur (Grass carp), jämepea (Bighead carp) ja pakslaup (Silver carp). *Valgeamuur sööb kõrgemat veetaimestikku, pakslaup fütoplanktonit (mikrovetikaid) ja jämepea, zooplanktonit. *Polükultuuris, ühes tiigis koos kasvades ei konkureeri nad omavahel toidu pärast ja annavad kolm "saaki samalt põllult". Need kalad on tänapäeva vesiviljeluse toodangus esikohal. Hiinas aga lisatakse samadesse tiikidesse veel röövtoidulist mustamuuri, karpkala jt kalu ning saadakse veelgi keerulisem polükultuuri kooslus. Euroopa *Juba antiikajal tõid roomlased karpkala Doonau jõgikonnast Itaaliasse ja pidasid teda koos teiste kaladega kalatiikides.
Muki jäi kurvalt maha. Jooksin tagasi ja limpsisin Mukit. Ka väike tüdruk vaatas Mukit kurvalt ja ütles midagi emale ja isale. Siis võeti ka Muki puurist välja ja me läksime elama samasse perre. See pere elas maal väikeses majakeses. Meie Mukiga hakkasime magama ahju kõrval. Päeval lasti meid välja ja me saime joosta nii palju kui tahtsime. Seal õues oli ka tiik. Kord ei vaadanud ma ette ja jooksin kogemata tiiki. Muki tormas mulle muidugi järele. Peale seda hakkasimegi tiigis ujumas käimas. Elu seal oli väga tore. Koos Mukiga me vananesime ja lõpuks ka surime, kuid paremat elu kui meie oma ei saagi tahta.
on iminapp § Vihmaussi sarnase hobukaani eesiminapa küljes on suu, selgmisel küljel täppsilmad § Väikesed selgrootud neelab ta tervelt alla aga suurema saagi tükeldab lõugadega § Apteegikaan toitub aga selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate verest § Need kaks kaaniliiki elavad vees, aga jätavad oma munakookoni maapinnale § Apteegikaani on kasutatud ka ravimiseks § Hobukaane võime näha ka tavalises tiigis Hulkharjasussid: § Nemad elavad peamiselt meres § Igal kehalülil on neil paar harjaseid § Nad roomavad merepõhjas § Toiduks on neile vetikad või muda, osa liike on läinud üle röövel eluviisidele § Suuremad ussid jahivad ka kalade maime § Nemad ise on omakorda toiduks vähkidele, kaladele ja ainuõõssetele § Roheline paloolouss on toiduks ka inimestele (pilti ei leidnud) § Harjasliimukas on läänemeres elav
Eesti Vabariik on kui sogasest veest püütud kala Rahvatarkus ütleb, et sogasest veest on hea kala püüda. Miks see siis nii on? Mille poolest ona parem tegutseda sogases kui kristallselges vees? Eestlased on alati olnud kavalad ära kasutama segaseid olukordi enda kasuks, olgu see siis muistsel ajal või tänapäeval. 28. juuli 1914 algas Esimene maailmasõda. Meie regioonil oli alanud sõjas Venemaale relvajõudude ettevalmistamise tähtsus - Eesti territooriumist sai Vene põhjarinde tagala. Ka enne sõda oldi Eestisse rajatud mitu olulist sõjaobjekti. Suvel algas vägede ja varustuse sõjaks kogumine, Vene armeesse võeti üle 100 000 eestlase. Eestlased tahtsid rahulikult oma lombis istuda ja vaadata turvaliselt pealt, kuidas suured sõdivad, kuid eestlasi sunniti liituma punaarmeega. Paljud sõdurid ei näinud enam kunagi oma kodu. Enamlased, siin võimule pürgivad venelased-võõrliik meie tiigis-alustasid rahvuslike juhtide ja sõja...
ÖKOLOOGIA - Uurib organismide omavahelisi suhteid ja nende suhteid ümbritseva keskkonnaga - Organimside elutegevust mõjutavaid tegureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks Ökoloogilised tegurid jagunevad: 1) Abiootilised tegurid tulenevad eluta loodusest (nt:valgus, hapniku sisaldus, õhuniiskus, temperatuur) 2) Biootilised tegurid pärit elusloodusest (nt: liigikaaslased, teist liiki organismid) Valguse mõju organimsile: Nähtav valgus, mis jääb vahemikku 380-760mm on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks ning loomorganismile nägemiseks. Fotoperodism organismide reageerimine ööpäevasele valgus- ja pimedusperioodi muutustele. See jagab taimed 3 rühma: 1) pikapäevataimed vajavad valgust üle 12h (nt:kartul, hernes); 2) lähipäevataimed vajavad valgust alla 12h (nt: riis, kanep); 3) päevaneutraalsed taimed pole oluli...
Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide suhteid eluta ning elusa keskkonnaga. Seotud teiste bioloogia harudega nagu füsioloogia,etoloogia,geneetika,evolutsiooniõp. Keskonnaökoloogia uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele. Eluslooduse organisatsioonitasemed:1)organ-seda uurib ökofüsioloogia(taimeleht,ensüüm jms).2)Isend-autökoloogia(üks organism).3)populatsioon-demökoloogia(tamula järve ahvenad).4)kooslus-sünökoloogia(niidud, metsad).5)ökosüsteem- sünökoloogia(bioom,parasvöötme vihmametsad).6)biosfäär-biosfääri õpetus. *Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised t...
• Kalakasvandus (fish farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda omav ettevõte), kus kalu kasvatatakse • Tiigikalakasvatus (pond fish farming) – kalade kasvatamine suhteliselt vähese läbivooluga rajatistes - tiikides • Sumbakalakasvatus (net pen, net cage farming) - kalade kasvatamine suurtes võgust kottides jne • Tiik (pond) - täielikult või valdavalt looduslikust pinnasest (muldse) põhja ja seintega rajatis, enamasti suure pinnaga (0,5 - 20 ha). Tiigis toituvad veeorganismid osaliselt looduslikul toidubaasil. Tiik on veega täidetav ja tühjendatav. • Basseinid (tanks, troughs, raceways) - üldnimetus väga erinevatele rajatistele, millele on iseloomulik see, et nad on kunstmaterjalist (betoonist, terasest, plastikust), vee läbivool võrreldes tiikidega on intensiivne ja pind väike (mõõdetakse kuupmeetrites). Kuju võib olla ümmargune, ruudukujuline või piklik. • Suletud veekasutusega e. vee korduvkasutusega süsteem RAS
Virumaal. Vikerforell Selline ilus vikerforell ei ole kalakasvandustes sugugi harudlane. Karpkalakasvandused Lõuna Eesti soojaveelised järved ja tiigid sobivad rohkem karpkalakasvandustele. Ilmatsalu kalamajand Tartumaal. Karplased Tiigis kasvatataval karpkalal on looduses palju sugulasi. Harjus Harjus on Eestis täieliku kaitse all ja kantud Punasesse raamatusse. Forellimarja inkubeerimine Lõhilaste mari peab olema inkubeerimise ajal paigal. Inkubaator Põlula forellimajandis. Kalakasvandused Looduslike veekogude kalastikust ei piisa juba ammugi inimkonna
vastassugupoole suguiha ärritaja). Võrku kuduvate ämblikute isasloomad trummeldavad võrguniitide vastu, seda tajuvad nende partnerid jalgade kaudu. Jaanimardikad vallandavad valgussähvatusi, mõne päevaliblika tiivamustrid peegeldavad ultraviolettkiirgust ja elektrikalad suhtlevad oma elupaikade tumedas läbipaistmatus vees üksteisega, vallandades elektrienergia impulsse. (Sparks, 2001). Tiigis peetakse naisi kalliks mõnikord ei lase kavalerid emast embusest lahti. Isased ei kaota isegi pulmade ajal pead: niipea kui emane kudu välja laseb ta teeb seejuures erilist häält laseb isane ta otsemaid lahti aga et sõbranna omavoliliselt käest ei libiseks, paisuvad isase eesjala esimesel varbal niinimetatud pulmatüükad. Need karedates mõhnades asuvad erilised näärmed. Nende eritised on bakterisiidsed. Vahel kestavad konnade embused kuni kolm ööpäeva
Paistiik Raba juures asub inimtekkeline tiik, mis rajati juba 1985-ndal aastal, kui hakati rabakraavi paiustama. Rabatiik on ühenduses saunabasseiniga, mille täitumisel läheb osa vett omakorda maja juures asuvasse tiiki. Maja juures asuva tiigi sügavus on natuke üle ühe meetri, ning ka seal elutseb kaane ning konnasid. Rabatiigis elutseb kaane, konnasid, vesisisalikke ning ainsaks produtsendiks on fütoplankton. Kaladest elavad tiigis ainult kograd. Tiik rajati rabakraavi ülespaisutamise tulemusena(paistiik), et veetase tõuseks. Tiigi sügavuseks on kolm meetrit ning seal on rabavesi, millele on andnud pruuni värvuse humiinhapped. Maja-äärne viljapõld Viljapõld asub raba juures ning on 0,5 hektari suurune. Mullatüübiks on leede- gleimullad(alaliselt liigniisked mullad) ning mulla lõimis on Ls(sl) 22-45/s. Künnimaa mineraalne horisont sisaldab parasniiskete muldadega võrreldes rohkem orgaanilist
Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale Prometheus- võitlus türannide vastu, inimestele tuletooja, Herakles vabastas ta Pandora- päästis hädad ja pahed inimeste hulka Tantalose piinad- Hadese tiigis põlvili, söömata joomata, on ilma sellest, mis on näiliselt võimalik Sisyphos- peab ränkrasket kivi mäkke veeretama, veereb koguaeg tagasi Dionysos- veinijumal Baknat- rõõmsameelne joomar Bakhanaal- joomapidu Prokrestese säng- kõigile ühe suuruse järgi, isikupära arvestamatta Pegasos- luulehobu Parnass- luulemaailm Pygmailon- skulptor, vihkas naisi, armub enda loodud kujusse Narkissos- ilus noormees, armus iseendasse Echo- Kaja Nartsissism- liialdatud enesearmastus
Suurte linnade reovee puhastamisel - on üks levinumaid meetodeid reovee puhastamine aktiivmuda protsesside käigus, kus biopuhastus on puhastusseadme teiseks etapiks reovee mehaanilise puhastuse järel. Kui reovee juhtima ühiskanalisatsiooni võimatu, siis reovesi kogutakse mahutisse ja veetakse lähimasse purgimissõlme, reovesi juhitakse septikusse, puhastatakse. Looduslähedased puhastusmeetodid Biotiigid looduses avatud tiigid · Vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond. · Märgalad, tehismärgalad Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega: 1.imbväljakud 2.niisutusväljakud 3.pinnasfiltrid mis on riiklik keskkonnastrateegia, seleta seda, too näiteid Keskkonnastrateegia põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja
Suurte linnade reovee puhastamisel - on üks levinumaid meetodeid reovee puhastamine aktiivmuda protsesside käigus, kus biopuhastus on puhastusseadme teiseks etapiks reovee mehaanilise puhastuse järel. Kui reovee juhtima ühiskanalisatsiooni võimatu, siis reovesi kogutakse mahutisse ja veetakse lähimasse purgimissõlme, reovesi juhitakse septikusse, puhastatakse. Looduslähedased puhastusmeetodid Biotiigid looduses avatud tiigid · Vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond. · Märgalad, tehismärgalad Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega: 1.imbväljakud 2.niisutusväljakud 3.pinnasfiltrid mis on riiklik keskkonnastrateegia, seleta seda, too näiteid Keskkonnastrateegia põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja
Küll aga on vesi puhas prahist, mis on vee läbipaistvusest olulisem. Löwenruh` tiik on seisuveekogu. See on allikalise toitumisega, mille vesi pärineb mere- ja liustikuvete kruus-liivadest. Tiigi eesvooluks on Kopli lahte suubuv Mustjõgi. Tallinnas asuvad Lepistiku pargi allikad, Parditiik ja Löwenruh` tiigid moodustavad ühtse maasisese veesüsteemi, mis algab Ülemiste järve loodekaldalt ja suubub Kopli lahte. Nagu ka teistel Tallinna pargitiikidel, on sinikael-part Löwenruh` tiigis kõige rohkem levinud ujupart. Tuttvarte kohtab harvemini. Kuigi sinikael-part ja tuttvart on rändlinnud, kes talvituvad Taanis või lääne-Euroopas, jääb neid igal aastal tänu inimste poolsele lisasöötmisele siia talvituma. Samas võib talvituma jäämine nii sinikael-pardile kui tuttvardile ohtlikuks osutuda külmematel talvedel on madalamate veekogude jäätumise tõttu võimatu toitu otsida. 20. sajandi esimesel poolel rajati Löwenruh' suvemõisa territooriumile esimene
Nad otsustasid panna Obukaku tunni aja pinisema. · Kuidas sattusid Kiilike ja Kaur tunni ajal õue? Kiilike ütles et värske õhk teeb tervisele head ja nii nad läksid välja. · Mida nimetas Kaur auto tõmbas sundkäivitamiseks? Millega see lõppes?...........Kui auto läheb allamäge siis ta peaks ju käima minema arvas Kaur.See lõppes sellega,et auto on veevõtmise tiigis. · Kuidas ma rikkusin keelekabineti magnetofoni? · Milline artikkel äratas kantseleis seisvas Agu Sihvkas huvi?..Une pealt lindi pealt õppimine. ... · Mille kohta öeldi: ,,Ega me vargile lähe, ainult natukeseks laename, tehnikat peab ju täie võimsusega kasutama. Kaur ütles seda kui Kiilikese südametunnistus hakkas karjuma. · Mis juhtus magnetofonilindiga? Magnet (mis oli agu käes) tõmbas sõnad ära · Miks ma hommikuti kooli hilinen
hinduism 2011 rajaja · Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon · On palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone · Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti · Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena · Juured ulatuvad u 3000eKr aastat tagasi · U 3000-1500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa e Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid draviidid Pühad kirjad Vanimat ja usuliselt kõrgväärtuslikumat kirjandust nimetatakse veedadeks. Veeda tähendab usulist ja püha teadmist. Ilmutatud kirjutised sisaldavad pühade meeste püha õpetust, mida preestrid suulise pärimusena täpselt säilitasid. Veedasid jaotatakse kolme rühma: 1. VEEDA HÜMNID sisaldavad sanskritikeelseid ohvri-, palve- ja ülistuslaule ning erinevateks puhkudeks mõeldud loitse. 2. BRAHMA RAAMATUD on tihedalt seotud veeda raamatutega, kuna nad tutvusta...
teised planeedid teevad sellest pimestavalt kauni koha. Päikese juures, väga meie planeedi lähedal, seilab ringi üks fantoomplaneet, mis elab vaid inimese mõttemaailmas ning kujutluses. See on paik, mis on jätkanud oma arengut ilma inimeseta. Planeedi pinda katavad metsik loodus ning imeilus tumesinine ookean. Kujuteldav fantoomplaneet tiirleb ümber meie Maa, mis on jätkanud oma arengulugu inimesega: me näeme palju raagus ning mahasaetud puid, tiigis olevat sinirohekat vett, mida illustreerivad üksildased õlilaigud, suured ja reostavad tehased, hävinevat ökosüsteemi ning pimestavalt ilusat ning glamuurset suurlinna, kust ei puudu särisev elekter, öömelu, kõrged pilvelõhkujad ning see, kellest kõik alguse sai. Inimene hävitab oma sellise teguviisiga kogu ökosüsteemi, planeeti ning meid ennast. Me lubame igal aastal, et nüüd me muudame ennast, saame vanadest harjumustest lahti ning hakkame
Tehislik põhja vettpidavaks muutmine on üldjuhul kallis ning ei ole nendel eesmärkidel põhjendatud. Vesi tiigi täitmiseks Tiigi täitmiseks peab aastaringi jaguma vett. Tiiki sattuv vesi peaks olema ka piisavalt puhas. Juhul, kui see on nt põllult valgunud vesi ja sisaldab rohkesti toitaineid, tuleks enne tiiki sisenemist luua vee puhastamiseks eraldi taimestik-pinnasfilter. Toitainete- rikas vesi põhjustab tiigis kiiresti vee õitsemise ja taimestiku liigvohamise ning tiigi hooldamine on kulukaks. Muud tingimused Tiik peaks olema ohutus kauguses olemasolevatest insenerivõrkudest – maa-alustest telefoni- ja elektrikaablitest, veetorustikest ja õhuliinidest. T I IG IGII KUJ KUJUU N DA M I N E Suurus Liikidele pakub elupaika iga veesilm, ka väga väike. Mida suurem see aga on, seda suuremaks muutub elukeskkondade vahelduslikkus, liikide arv ja tiigi väärtus. Kaldajoon
kuidas toosama tundmatu seisab silmitsi ootamatu õnnetusega, tõttame talle appi, vahel isegi mõtlemata tagajärgedele või ohtudele, millesse end ise asetame. Sellega võime päästa midagi enamat, kui paarkümmend minutit esmaabi kabinetis, nii saame päästa ta elu, olla kangelane. Haprus on üks parimaid märksõnu kirjeldamaks igapäevaelu. Mõned aastad tagasi kajasid nii televisioonis, raadios kui ka internetis lood imelisest teost, mis leidis aset Kadrioru tiigis. Vee peale oli külmaga õrn jääkoor tekkinud. Kaks last olid petlikule jääle läinud ning sellest läbi kukkunud, olles uppumisele enam kui väga lähedal, ent nad ei saanud hukka, kuna üks naine juhuslik möödakäija, läks neile appi ja tõmbas mõlemad kaldale. Ta oli käitunud vapralt ja ennastsäästmatult, just nagu mõni keskaegne õilis rüütel. See imetlusväärne tegu äratas avalikku kiitust.
Biotiigid on lihtsa konstruktsiooniga, neid on lihtne hooldada ja nad olid väga levinud minevikus. Siiski ei vasta biotiikide puhastusefekt külmal aastajal enam kaasaja nõuetele. Teatud tootmisvete käitluseks(nt reovee perioodilise äravoolu puhul) sobivad nad praegugi. Biotiigid jaotatakse fakultatiivseteks, aeroobseteks ja anaeroobseteks. Fakultatiivsetes tiikides on ülemistes veekihtides aeroobne ja alumistes veekihtides anaeroobne keskkond. Aeroobses tiigis leidub kogu veemassis vaba lahustunud hapnikku. Anaeroobsete tiikide reodtuskoormus on nii kõrge, et vaba hapnik puudub kogu veemassis. 12. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Reoveepuhastuses tekib sete(muda), mille käitlus, so ettevalmistus kas kasutamiseks või ladustamiseks toimub reoveepuhastusjaamas. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu
ainevahetuses. Anaeroobsed- kasutavad mingit muud ühendit. Vastavalt vaba molekulaarse hapniku olemasolule jagatakse bioloogilised protsessid aeroobsed ja anaeroobsed. Lisaks jagatkse protsessid tehniliselt teostuselt: aktiivmuda protsessid- mikroobid vees vabalt ujuvas olekus. Biokile protsess- mikroobid kinnituvad tahke kandja või töäiteaine pinnale. Biotiigid- looduses avatud tiigid. Vajalik hapnik saadkse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosüneetsi tulemusena. Tiigis esineb mikrooragismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond. Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega: imbväljakud, niisutusvälakud, pinnasfiltrid. Anaeroobsed protsessid: reovesi puhastatakse hapnikuvabas keskkonnas anaeroobsete bakterite abil, kes kasutavad elutegevuseks ja paljunemiseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub biomass, süsinikdioksiid ja metaan.
Kui kavandate istutada veekogusse nö varbad vees kasvavaid madalveetaimi, tuleb veesilma servadesse ehitada erineva kõrgusega astanguid, mille sügavus veepinnast on 20-40 cm või paigutada istutuskotid. VEEKOGU PÕHJAMATERJALIDE TÜÜBID, NENDE ISEÄRASUSED Looduslik materjal savi laseb uskumatult aeglaselt vett läbi, aga seda peab kaitsma puujuurte eest, mis võivad savist läbi kasvada ja lõhkuda veekogu põhja. Samuti ei tohi savipõhjalises tiigis olla tugevat veeringlust vesi ,,koorib" savi ära; selle vastu aitab kivide ja killustiku asetamine põhja. Kasutatav savi peab olema elastne, et seda saaks paigaldada ühtlase kihina. Savipõhjalised tiigid ei tohi kunagi kuivana seista savi hakkab koheselt pragunema. Hästi tehtud savipõhjaline tiik peab vastu aastaid (vanad lossipargi tiigid) Betoon sobib eriti hästi kui veekogu paikneb maapinnal. Betoonpõhjaga veekogude
elas kohutav härg Minotaurus. Minose tütar Ariadne armus kreeka noormehesse Theseusse, kes andis talle lõngakera (Daidalose idee), mis juhtis Theseuse härjani, et see tappa ja lõnga abil sai ta hiljem tagasi välja. (Tnp. tähistab osavat abivahendit, mida keegi on suutnud välja mõelda.) Tantalose piinad Tantalos söötis taevalistele, et neid alandada oma keedetud poja liha. Karistuseks määrati talle igavene janu ja nälg. Ta seisis Hadese tiigis, ent kui ta kummardus, vesi kadus. Ta pea kohal kasvasid viljapuud, ent ta ei saanud kätte nende vilju (oksad tõusid üles). Tänapäeval tähistab inimesele antud väga rasket eluaegset karistust. Sisyphose karistus Sisyphos reetis Zeusi saladuse. Karistuseks pandi ta allilmas igaveseks kivi mäkke veeretama. Tänapäeval tähistatakse selle kujundiga inimelu ja tegevuse rutiinsust. ALLILM Allilma valitses Hades. Hinged kellel pidi olema suur teeraha viis allilma paadiga Charon
Kogu võimaluste arv telkide 8-kaupa võtmiseks: n = C15 = 6435 , soodsate 8 võimaluste arv 6 tihendatud põhjaga ja 2 tihendamata põhjaga telgi saamiseks: m = C116 C 42 = 462 6 = 2772 . Tõenäosus, et saadakse 6 tihendatud põhjaga telki, on: 2 m 2772 28 p( B) = = = n 6435 65 6. 1.) Tiigis elab 5 märgistatud ja 6 märgistamata karpkala. Ühel päeval õngitseti üks kala välja. Kui suur on tõenäosus, et see oli märgistatud kala? kogu võimaluste arv n1 = 11 , soodsate võimaluste arv märgistatud kala püüdmiseks m1 5 on m1 = 5 ; tõenäosus, et püütud kala on märgistatud, on: p ( A) = = n1 11 2
Sass Henno taust ja tee kirjandusse ei ole traditsiooniline eesti kirjaniku tee, kus, olgem ausad, massikehana domineeris veel hilise ajani eesti fillist vareenikunäksija, kelle eluvõõrad ja ometi kõikemõistvad silmad vaatasid läbi elevandiluust torni akende. Sisenemine «eesti kirjandusmaastikule» tähendab arvatavasti rohkemat kui iiveldama ajavat sõnakõlksu, see tähendab ka iiveldama ajavat reaalsust. Kultuurijuttude varjus sumbunud tiigis kihavaid inimsuhteid, kontakte, kadedust, intriige, mis saadavad üheksat kuud sompu, lörtsi ja hämarust. Kõlab depressiivselt? Seesama «kirjanduselu» ja «kirjandusmaastik» kipuvad käärima just siis, kui palju keskpäraseid, ent ambitsioonikaid kirjutajaid trügib õlg õla kõrval kulka stipi sabas ja arvutab kiivalt trükitud ridade arvu põhjal ligemese honorare. Ei suuda Sass Hennot ja tema põlvkonda sellesse maailma kuidagi ette kujutada. See on üks muutunud
hüvitamiseks A. särg F. tuur B. tuulehaug G. linask C. jõeforell H. rääbis D. lõhi I. luts E. säga J. meriforell 13. Kalapüügieeskiri reguleerib kalapüüki: a) eravalduses asuva kinnistu tiigis b) Eesti Vabariigi sise- ja territoriaalvetes c) Peipsi järvel erimäärusega ka Vene Föderatsioonile kuuluvates vetes d) majandusvööndis e) agarikupüüki meres f) kõigis veekogudes g) piirijõgedes näiteks Narva jões h) Haaslava kalakasvanduses 14. Kurnpüünised on: A. ääremõrd I. kaldanoot B. liiv J. kuurits C
ise sees istus, lükkas. Joe Carmichael oli Alani parim sõber. Joe elas päris Alani lähedal ja peale kooli olid nad alati koos. Joe ootas alati Alanit järgi, kui Alani käed ära väsisid ja kui ta puhata tahtis. Koos Joega tegi Alan palju. Nad ronisid Turalla mäe kraatrisse, mis sest et Alani põlved olid pärast sinikaid täis ja kriimustatud. Alan käis koos Joega ka kalal, kus Joe läbi õnnetuse oma püksid ära põletas. Joe arvas, et tiigis, kuhu ta oma ema pardid ja haned peale kooli ajas, võis leiduda kõike, kuid Alan nii ei arvanud. Vahel peale kooli, kui oli tuulisem päev panid Alan ja Joe sipelgatest meeskondi tühjadesse kalakonservidesse ja lasid nad tiigile. Poisid proovisid koos ka päästa ühte põua ajal kukkunud hobust. Nad vedasid talle küll vett, kuid Alan väsis ära ning hobune pidi siiski surema. Alani maja juurest möödusid tihti kotimehed, kellega Alanile meeldis väga rääkida.
Alanile meeldis eriti, kui Maggie tema kru, kus poiss ise sees istus, lkkas. Joe Carmichael oli Alani parim sber. Joe elas pris Alani lhedal ja peale kooli olid nad alati koos. Joe ootas alati Alanit jrgi, kui Alani ked ra vsisid ja kui ta puhata tahtis. Koos Joega tegi Alan palju. Nad ronisid Turalla me kraatrisse, mis sest et Alani plved olid prast sinikaid tis ja kriimustatud. Alan kis koos Joega ka kalal, kus Joe lbi nnetuse oma pksid ra pletas. Joe arvas, et tiigis, kuhu ta oma ema pardid ja haned peale kooli ajas, vis leiduda kike, kuid Alan nii ei arvanud. Vahel peale kooli, kui oli tuulisem pev panid Alan ja Joe sipelgatest meeskondi thjadesse kalakonservidesse ja lasid nad tiigile. Poisid proovisid koos ka psta hte pua ajal kukkunud hobust. Nad vedasid talle kll vett, kuid Alan vsis ra ning hobune pidi siiski surema. Alani maja juurest mdusid tihti kotimehed, kellega Alanile meeldis vga rkida
KARPKALA Pärit Aasiast, maailma vanim kodustatud liik Kõige suurem kasvataja Hiina, Eestis toodang 50-70 t Euroopas müüakse kõige rohkem jõulude ajal Kasvavad suurtes tiikides Torpeedoja kujuga Peamiselt taimtoiduline Hapnikuvajadus oluliselt väiksem, kui vikerforellil Peegel-, nahkkarpkalad ja koid Aretuse käigus lihasaagis suurenenud võrreldes eellase sasaani ehk ulukkarpkalaga Ühes tiigis saab pidada erinevaid karplasi, kuna nad toituvad erinevatest allikatest – plankton, ussikesed jms ANGERJAS
Tabelil karpkalakasvatuseks sobiva vee kvaliteedinäitajad. Kasvatamise tehnoloogia. Karpkalu võib kasvatada ekstensiivselt, poolintensiivselt või intensiivselt. Viimane on Eesti oludes mõeldav vaid industriaalse sooja vee kasutamise korral, sest kalade kasvuks on vajalik pikka aega püsiv üle 20 C° temperatuuri ja pidev söötmine. Looduslikes tingimustes on karpkala intensiivkasvatus Eesti oludes raske- napib soojust ja jõusööda hind on tiigis kasutamiseks liiga kõrge. Tiikides on sööda kadu suur, osa sellest vajub mutta ja jääb söömata, osa tarbivad ära veelinnud. Ekstensiivkasvatuse puhul saadakse kogu kala juurdekasv loodusliku toidu baasil, poolintensiivkasvatusel kasvab kala nii loodusliku toidu kui lisasöötmise arvel. Suvise kasvuperioodi vältel on eesmärgiks võimalikult täielikult ära kasutada kalade kasvupotentsiaal, saada maksimaalne juurdekasv ja toodang minimaalsete kadude ja kulutustega
3. Populatsioon Igal liigil on oma levila ehk areaal. See on territoorium, mida ühte liiki isendid asustavad. Erinevates areaali osades elavad liigikaaslased ei pruugi kunagi kokku puutuda, sest nad on üksteisest looduslikult, ruumiliselt või ajaliselt eraldatud. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsioon on liigi struktuuriüksus. Näiteks moodustavad populatsiooni ühes tiigis elavad karpkalad, tiigi kaldal kasvavad hundinuiad on aga sama ökosüsteemi teine populatsioon. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Üheks põhiliseks populatsiooni iseloomustavaks näitajaks on suurus ehk arvukus. Populatsiooni arvukus on ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Kui mingis järves elab 120 karpkala, siis see ongi selle järve karpkalade populatsiooni arvukus.
Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Referaat Karpkala (Cyprinus Carpio) Koostaja: Tanel Altement Juhendajad: Tiit Paaver Katrin Kaldre Tartu 2011 Sissejuhatus Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, keda inimene on mitmeid aastaid juba kasvatanud ja aretanud. Karpkala on üpriski suur kala. Eestis esineb kahte liiki karpkala: soomuskarp ja peegelkarp ( ka nahkkarp). Karpkala on hea kalakasvatuslik objekt oma vähenõudlikkuse tõttu. Põhiline leviala on Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondades. Rahvasuus tuntakse teda kui karp, karvikala ja karbikala. Karpkala looduskaitse alla ei kuulu.( Tartu Ülikool) 1. Bioloogia 1.1 Süstemaatiline kuuluvus Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi ( Cypriniformes ) karpkalalaste sugukonda ja( Cyprinidae ) omanimelisse perekonda ( Cyprinus ...
jmt. Väikeste vähipoegade jaoks on kasutatud plastikrohumatte, mille harjaste vahele pojad pääsevad varju. Vähibasseine võib paigutada teineteisega kohakuti. Iga tiigi veevarustus tuleks ehitada eraldi ja sõltumatuna, sest haigustekitajad levivad allavoolu - ülalpool olevatest tiikidest alumistesse. Kasvanduses tuleb tiikide vesi hoida võimalikult hapnikurikas, mida saavutatakse veevahetuse või segamise ja õhustamise abil. Ideaaljuhul peaks vesi tiigis vahetuma 4-5 korda ööpäevas. Põhjaveel põhineva veevarustuse korral on nii kiire veevahetus võimalik vaid väikestes tiikides. Talvel on vaja vett õhustada juhul, kui sügisel jääb tiiki palju lagunevat taimestikku või tiigivesi on toitaineterikas. Puurkaevu- ja allikavesi on vähese hapnikusisaldusega ja seda on tarvis õhustada enne kasutamist On võimalik kasutada korduvkasutatavat vett.. Korduvkasutatavat vett võib hapnikuga rikastada, filtreerida või lubjata.
teatrist ära jooksnud ja elas puudel Artemoniga väikeses majas sinihallil aasal. Ta üritas Buratinot kasvatada ja õpetada. Buratino arvas, et ta on viripill ja ninakas tüdruk, aga sündmused, mida nad koos läbi elasid näitasid kui heasüdamlik ja armas oli Malvina. Nendest saavad head sõbrad. Kilpkonn Tortila Suur, vana ja pooleldi pime kilpkonn, kes elab mudases tiigis Lollidelinna taga. Tortila teadis kulvõtmekese saladust. Ta kinkis kuldvõtmekese Buratinole, sest ainult poisi pärast palusid teda kõik tiigielanikud. Kahjuks, ta enam ei mäletanud, kus on uks, mida see võti avab. Duremar Ravikaanide müüja. Tortila rääkis talle oma saladusest tingimusel, et Duremal jätab tema tiigi rahule ja ei püüa rohkem kaane. Duremar aga
Karpkalad kasvatatakse suurtes tiikides. Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veerežiimiga – täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest. Igal tiigil peaks olema eraldi sissevoolu- ja väljavooluregulaator (munk). Sissevoolule paigaldatakse restid või võred looduslike prügikalade tiiki sissepääsemise ja väljavoolule tiigis kasvatatavate kalade väljapääsu tõkestamiseks. Tiigi täielikuks veest tühjendamiseks rajatakse selle põhja kogumiskraavid ja antakse talle väljavoolu suunas vähemalt 3‰ kalle. Tiigid on jaotatud kategooriatesse: Sugu ja asenduskalade tiik, I järgu kasvutiik, II järgu kasvutiik, tootmistiik, talvitustustiigid. Noorkalatiigid, kuhu asustatakse kalavastsed ja kasvatatakse ühesuvisteks on väiksemad ja madalamad (1-2 ha, 0,5 m). Kasvutiigid suuremad (5-25 ha) ja sügavamad (1 - 2 m)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
