Arengubioloogia (0)

Küsimused koostas Urmas Tokko, Tartu Tamme Gümnaasium

[email protected]

KÜSIMUS Paljunemine 1.

Viige noolte abil kokku sobivad mõistepaarid. Pange tähele, et peate oskama oma valikut ka põhjendada, st moodustada iga mõistepaariga nende sisu ja/või seost selgitava lause. Eelda tuleb, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust.
1. Munarakk
1. Mesoderm
2. Kollakeha
2. Entoderm
3. Vesikest
3. Ektoderm
4. Närvisüsteem
4. Östrogeen
5. Vereringe
5. Folliikul
6. Seedeelundkond
6. Moorula
7. Kobarloode
7. Gastrula
8. Platsenta
8. Koorion
9. Rakkude diferentseerumine
9. Amnion

Kommentaar Paljunemine 1.

Kuigi sobivaid vasteid võib sama mõiste puhul olla mitmeid, on siinkohal toodud
sobivamate mõistepaaride järjekorranumbrid ( eeldusel , et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust).
1 - 5 (valmib folliikulis); 2 - 4 (toodab östrogeeni); 3 - 9 (sünonüüm) ; 4 - 3 (tekib vastavast lootelehest ); 5 - 1 (tekib vastavast lootelehest); 6 - 2 (tekib vastavast lootelehest); 7 - 6 (on sünonüüm); 8 - 8 (on ühe komponendina moodustunud koorionist); 9 - 7 (algab selles arengustaadiumis).

KÜSIMUS Paljunemine 2.

Viige noolte abil kokku sobivad mõistepaarid. Pange tähele, et peate oskama oma valikut ka põhjendada, st moodustada iga mõistepaariga nende sisu ja/või seost selgitava lause. Eelda tuleb, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust.
1. Mesoderm
1. Marrasknahk
2. Ektoderm
2. Ontogenees
3. Entoderm
3. Fülogenees
4. Blastotsööl
4. Juveniilne staadium
5. Amnion
5. Lihastik
6. Indiviid
6. Hingamiselundkond
7. Organismirühm
7. Põisloode
8. Embrüogenees
8. Lootekest
9. Postembrüogenees
9. Sügoot

Kommentaar Paljunemine 2.

Kuigi sobivaid vasteid võib sama mõiste puhul olla mitmeid, on siinkohal toodud
sobivamate mõistepaaride järjekorranumbrid (eeldusel, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust).
1 -5 (tekib vastavast lootelehest); 2 - 1 (tekib vastavast lootelehest); 3 - 6 (tekib vastavast lootelehest); 4 - 7 (on põisloote osa); 5 - 8 (on üks lootekestadest);
6 - 2 (isendiareng); 7 - 3 (organismirühma ajalooline areng); 8 - 9 (algab sügoodi tekkega); 9 - 4 (lootejärgse arengu üks staadiume).

KÜSIMUS Paljunemine 3.

Missugused inimkeha rakud ei kuulu ühegi koe koosseisu?
Nimetage 2 nende rakkude ehituslikku iseärasust!
Kirjutage saadud vastustest lähtuvalt üks bioloogiline järeldus, väljendage see ühe lausega (järeldus võtab teabe kokku ning lisab midagi, mis antud teabest tuleneb).

Kommentaar Paljunemine 3.

Seemnerakud ( spermatosoidid ), munarakud. Sugurakud on nn vabad rakud, mistõttu kehas mujale sattudes (näiteks verre) mõjuvad nad kehavõõrastena ning kutsuvad esile vastureaktsiooni. Sugurakud on haploidsed, nende ainevahetus on väheintensiivne, nende tuuma/tsütoplasma suhe on nihutatud ( munarakus ca 1/1000, seemnerakus ca 1/1, nn tavalises rakus ca 1/100).
Järeldusena võiksid kõlada: Spermid on liikumisvõimelised rakud (kui iseärasusena nimetatakse viburi olemasolu); Loote alge (sügoot, moorula algstaadium) areneb varajases staadiumis munaraku tsütoplasmas olevate toitainete baasil (kui iseärasusena nimetatakse munaraku suurt tsütoplasma hulka); Sugurakkude vahel puudub koostöö (lähtuvalt faktist, et sugurakud ei moodusta kude). Normaalse organismi arenguks on tarvis sugurakkude liitumist ehk viljastumist (tulenevalt nende haploidsusest).

KÜSIMUS Paljunemine 4.

On tehtud katse, kus gastrulastaadiumis lootelt eraldatud teatud piirkonna rakukogumik siirdati teise samas arengustaadiumis lootesse. Retsipiendist (nn vastuvõtjaorganism) arenes mõningate topeltorganitega isend (süstikkalal kaks selgroogu, kaks närvitoru jms).
Mida selle katsega taheti tõestada?
Kuidas on antud nähtuse nimetus?

Kommentaar Paljunemine 4.

Nähtus, kus rakkude eristumine ehk diferentseerumine kutsub esile naaberrakkude eristumist, kannab nimetust embrüonaalne induktsioon . Keemilisi aineid, mille kaudu rakkude mõju teistele avaldub nimetatakse embrüonaalseteks induktoriteks.
Bioloogias saab siin hea paralleeli tõmmata füüsikaga: elektromagnetiline induktsioon (ja induktsioonivool) tähendab ju samuti millegi “esilekutsumist”. Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine juhis (elektrijuhis) pööriselektrivälja toimel. Kui juttu on olnud indutseeritud mutatsioonidest, on sealgi induktsioonil samalaadne tähendus.
Katse tõestas, et teatud rakkude kogumik on võimeline suunama loote arengut. Täpsemalt, rakud mõjutasid naaberrakkude diferentseerumist. Kirjeldatud katses siirdati lootelt lootele nn gastrula ülahuule rakukogumik. Gastrulastaadiumis lootel on rakkude eristumine kudedeks alles alanud, osad loote rakud alles “ ootavad ” arengut suunavat signaali. Embrüonaalsed induktorid on üks võimalus rakkude diferentseerumise selgitamisel, veel tulevad kõne alla munaraku tsütoplasma, hormoonid jms.

KÜSIMUS Paljunemine 5.

Otsustage, kas tegu on viljastumise (V), lõigustumise (L) või gastrulatsiooniga (G).

• Taastatakse diploidsus → …
  
• Taastatakse hulkraksus → …
  
• Moodustuvad rakkudevahelised kontaktid → …
  
• Isas - ja emasgenoomide ühinemine → …
  
• Määratakse sugu → …
  
• Tagatakse kombinatiivse muutlikkuse üks alatasandeid ­→ …
  
• Taastatakse normaalne tuuma/tsütoplasma suhe → …
  
• Arenevad lootelehed → …
  

Kommentaar Paljunemine 5.

• Taastatakse diploidsus → V
  
• Taastatakse hulkraksus → L
  
• Moodustuvad rakkudevahelised kontaktid → L
  
• Isas- ja emasgenoomide ühinemine → V
  
• Määratakse sugu → V
  
• Tagatakse kombinatiivse muutlikkuse üks alatasandeid ­→ V
  
• Taastatakse normaalne tuuma/tsütoplasma suhe → L
  
• Arenevad lootelehed → G
  

KÜSIMUS Paljunemine. 6.

Leidke sobivaim vastusevariant! Seejärel põhjendage, miks sellele eelnev või järgnev variant (omal valikul ) on ebasobiv või väär!
6.1. Mitoosile järgneb…

anafaas

interfaas

sügoot

meioos

metafaas
6.2. Mitoosile eelneb…

crossing -over

profaas

rakutsükkel

DNA replikatsioon

rakujagunemine
6.3. Kromatiidid lahknevad…

mitoosi metafaasis

mitoosi telofaasis

meioosi I. profaasis

meioosi I anafaasis

meioosi II anafaasis
6.4. Crossing-over tähendab …

kromosoomide vahetamist meioosi I profaasis

kromosoomide vahetamist mitoosi profaasis

kromosoomilõikude vahetamist homoloogiliste kromosoomide vahel meioosis

kromosoomilõikude vahetamist geenide vahel mitoosis

kromosoomilõikude vahetamist tütarrakkude vahel
6.5. Mitoos erineb meioosist (imetajates) selle poolest, et tekib…

2 geneetiliselt samast rakku

2 geneetiliselt erinevat rakku

4 geneetiliselt samast rakku

4 geneetiliselt erinevat rakku

2 haploidset tütarrakku

Kommentaar Paljunemine 6.

Vastus:
6.1. Mitoosile järgneb interfaas (b). Anafaas on mitoosi osa, selle III faas. Sügoot on viljastatud munarakk, mis alles hakkab mitoosi teel jagunema . Siiski, kui arvestada sugurakkude küpsemisel toimuvat mitoosi, võib tinglikult sügoodi “järgnemist” ka väita. Ent esiteks, viljastumist (sügoodi moodustumist) ei pea toimuma ja teiseks, küsitakse kõige sobivamat vastusevarianti.
6.2. Mitoosile eelneb DNA replikatsioon (d). Mitoos on rakutsükli osa, rakujagunemine.
6.3. Kromatiidid lahknevad meioosi II anafaasis (e). Meioosi I anafaasis lahknevad homoloogilised kromosoomid (kahekromatiidilised moodustised).
6.4. Crossing-over tähendab kromosoomilõikude vahetamist homoloogiliste kromosoomide vahel meioosis (c). Kromosoomide ristsiirde ehk crossing-overi puhul ei ole tegemist tervete kromosoomide, vaid kromosoomilõikude (geenide) “vahetamisega” meioosis. Mitoosis ei toimu, sest ei toimu homoloogiliste kromosoomide konjugeerumist.
6.5. Mitoos erineb meioosist selle poolest, et tekib 2 geneetiliselt samast rakku (a). Kuna geneetilise info vahetamist mitoosis ei toimu, on tütarrakkude DNA identne. Ühe mitoosi kohta tekib vaid kaks rakku, meioosis 4. Tütarrakk võib mitoosil ka haploidne olla, kui seda on vanemrakk, kuid imetajatel sellist nähtust ei tunta.

KÜSIMUS Paljunemine 7.

Leidke sobivaim vastusevariant! Seejärel põhjendage, miks sellele eelnev või järgnev variant (omal valikul) on ebasobiv või väär!
7.1. Meioos toimub …

igas elavas raku

paljunevates rakkudes

sugurakkudes

sugurakkude eellasrakkudes

ovotsüüdis
7.2. Polotsüüdid tekivad…

viljastamata munarakust

viljastatud munarakust

sügoodist

ovogoonist

spermatiidist
7.3. Sügoodi viljastamine toimub…

tupes

emakas

munajuhas

munasarjas

ei toimugi
7.4. Reduktsioonjagunemine ei eelne…

ovulatsioonile

partenogeneesile

spermatogeneesile

ekvatsioonjagunemisele

regeneratsioonile

Kommentaar Paljunemine 7.

7.1. Meioos toimub sugurakkude eellasrakkudes (d). Sugurakud on meioosi juba läbinud, olles haploidsed. Ovotsüüt on valminud munarakk, sugurakk .
Polotsüüdid tekivad ovogoonist (d). Ovogoon on munaraku (emassuguraku) eellane, sügoot on viljastatud munarakk. Munaraku küpsemisel (ovogeneesil) tekib ühest ovogoonist kolm polotsüüti (väikesed viljastumisvõimetud rakud) ja munarakk. Sprematiid on seotud isas-sugurakkude arenguga. Polotsüüte spermatogeneesil ei moodustu.
7.3. Sügoot on viljastatud munarakk, järelikult selle viljastamist ei saa enam toimuda.
7.4. Reduktsioonjagunemine ei eelne regeneratsioonile. Reduktsioon- ehk taandjagunemine on meioosi I jagunemine. Regeneratsioon on kahjustatud kehaosa taastumine , see toimub mitoosi teel. Mitoosis toimub vaid üks nn jagunemine, neljas faasis. Meioosis ehk sugurakkude valmimisel toimub kaks jagunemist, kokku kaheksa faasi. Meioosi ekvatsioonjagunemine järgneb reduktsioonjagunemisele.

KÜSIMUS Paljunemine 8.

Reastage sündmused õigesse ajalisse järjekorda:

Toimub ovulatsioon ;

Rebenenud folliikulist tekib kollakeha;

Moodustub blastotsüst;

Munajuhas algab sügoodi jagunemine;

Ovogoonist tekivad muuhulgas ka kolm polotsüüti;

Rakud diferentseeruvad;

Embrüo kinnitub emakaseinale;

Moodustub platsenta;

Kommentaar Paljunemine 8.

(e – a – b – d –c – g – h – f )

• Ovogoonist tekivad muuhulgas ka kolm polotsüüti (e)
  
• Rebenenud folliikulist tekib kollakeha (b)
  
• Toimub ovulatsioon (a)
  
• Munajuhas algab sügoodi jagunemine (d)
  
• Moodustub blastotsüst (c)
  
• Embrüo kinnitub emakaseinale (g)
  
• Moodustub platsenta (h)
  
• Rakud diferentseeruvad (f)
  

KÜSIMUS Paljunemine 9.

Reastage sündmused õigesse ajalisse järjekorda:

Crossing-overi käigus vahetavad kromosoomid võrdse pikkusega osi;

Taimerakus sünteesitakse puudujääv osa tselluloossest kestast;

Moodustuvad tuumakesed;

Homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele ;

Kromosoomid muutuvad valgusmikroskoobiga vaadeldavaks;

Ühekromatiidilised kromosoomid liiguvad raku poolustele;

Toimub DNA replikatsioon;

Kahekromatiidilised kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile;

Kommentaar Paljunemine 9.

(g – e – a – d – h – f – c – b)

• Toimub DNA replikatsioon (g)
  
• Kromosoomid muutuvad valgusmikroskoobiga vaadeldavaks (e)
  
• Crossing-overi käigus vahetavad kromosoomid võrdse pikkusega osi (a)
  
• Homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele (d)
  
• Kahekromatiidilised kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile (h)
  
• Ühekromatiidilised kromosoomid liiguvad raku poolustele (f)
  
• Moodustuvad tuumakesed (c)
  
• Taimerakus sünteesitakse puudujääv osa tselluloossest kestast (b)
  

KÜSIMUS Paljunemine 10.

Kirjutage skeemile numbrite asemele vastavad loote arenguga seotud oskussõnad!

Kommentaar Paljunemine 10.

10.1. lootekestad
10.2. lootelehed
10.3. ektoderm
10.4. (näiteks) närvisüsteem, nahk
10.5. mesoderm
10.6. (näiteks) luustik , lihastik, vereringeelundkond
10.7. seede- ja hingamiselundkond
10.8. koorion
10.9. amnion
10.10. vesikest
10.11. allantois
10.12. kusekott

KÜSIMUS Paljunemine 11.

Milline otsus iga alljärgneva lausepaari puhul on tõene? Märkige vastav täht (a – d) lausete järele tabeli lahtrisse.
a) lause õige, järeldus õige b) lause vale, järeldus vale
c) lause õige, järeldus vale d) lause vale, järeldus õige
Lause
Järeldus
Teie otsus
Ovulatsioonil folliikul rebeneb
Munarakk vabaneb ja viljastub munasarjas
Menstruatsiooniperiood on menstruaaltsükli osa
Viljastumise mittetoimumisel eraldub emaka limaskesta pindmine osa ca iga 28 päeva järel
Kehasisene viljastumine toimub enamusel kahepaiksetest
Kahepaikse organism toodab suurel hulgal sugurakke
Partenogeneesil areneb loode kahe spermiga viljastatud munarakust
Partenogeneesi esineb alamatel loomadel
Östrogeene toodavad nii folliikul kui kollakeha
Uute munarakkude küpsemine on pärast ovulatsiooni veelgi enam naissuguhormoonide poolt takistatud
Moorula rakud eristuvad kiiresti kudedeks ja moodustub blastotsüst
Põislootel puudub kobarlootele iseloomulik õõs

Kommentaar Paljunemine 11.

Lause
Järeldus
Otsus
Ovulatsioonil folliikul rebeneb
Munarakk vabaneb ja viljastub munasarjas (Väär, munajuhas)
c
Menstruatsiooniperiood on menstruaaltsükli osa
(Tõene)
Viljastumise mittetoimumisel eraldub emaka limaskesta pindmine osa ca iga 28 päeva järel
(Tõene)
a
Kehasisene viljastumine toimub enamusel kahepaiksetest
(Väär, kehaväline)
Kahepaikse organism toodab suurel hulgal sugurakke
Tõene
d
Partenogeneesil areneb loode kahe spermiga viljastatud munarakust
(Väär, viljastumata munarakust)
Partenogeneesi esineb alamatel loomadel
d
Östrogeene toodavad nii folliikul kui kollakeha
(Tõene)
Uute munarakkude küpsemine on pärast ovulatsiooni veelgi enam naissuguhormoonide poolt takistatud
(Tõene)
a
Moorula rakud eristuvad kiiresti kudedeks ja moodustub blastotsüst
(Väär, veel ei eristu)
Põislootel puudub kobarlootele iseloomulik õõs
(Väär, vastupidi)
b

KÜSIMUS Paljunemine. 12.

Millised on vegetatiivse paljunemise eelised ja puudused võrreldes sugulise paljunemisega? Millistel puhkudel peaks inimene kasutama rohkem taimede vegetatiivse-, millistel sugulise paljunemise eeliseid?

Kommentaar Paljunemine 12.

Vegetatiivsel paljunemisel saadakse lühikese ajaga suur geneetiliselt ühtlik järglaskond. Sugulisel paljunemisel on geneetiline muutlikkus ulatuslikum (lisaks võimalikule mutatsioonilisele muutlikkusele ka kombinatiivne ), põlvkondade vaheldumine on tavaliselt aeglane, eeldades sugurakkude küpsemist, viljastumist ning embrüonaalset arengut. Kõnealuste paljunemisviiside eeliste ja puuduste esiletoomine sõltub eesmärgist: kui soovitakse kiiresti suurt hulka (näiteks kartulikasvatus) ja/või geneetiliselt ühtlikku (väljatöötatud sortide säilitamine) järglaskonda, on edukam vegetatiivne paljundamine. Uute sortide/tõugude aretamisel kasutatakse sugulist paljundamist.

KÜSIMUS Paljunemine. 13.

Märkige rakujagunemise faas ning kas on tegu mitoosi või meioosiga! Tähelepanu: tegu ei ole ühe ja sama raku jagunemise faasidega.

Kommentaar Paljunemine 13.

mitoosi anafaas;

mitoosi metafaas;

mitoosi või meioosi profaas (interfaas);

meioosi I metafaas (ühes kromosoomipaaris on toimunud crossing-over);

meioosi I metafaas (kromosoomide ristsiiret ei toimu, kuid näha on bivalendid – neljakromatiidilised moodustised);

meioosi II telofaas ;

KÜSIMUS Paljunemine 14.

Milline on seemnerakkude (spermatosoidide) teekond küpsemisest viljastumiseni - nimetage õiges järjekorras vastavad inimkeha osad!

Kommentaar Paljunemine 14.

Et juttu on ka viljastumisest, peab arvestama spermatosoidi teekonda ka naise suguelundites. Munand (väänilistes seemnetorukestes toimub spermatosoidide küpsemine, spermatogenees ) – munandimanus (pikk kanalite süsteem, ka spermatosoidide talletamiseks) – seemnejuha – suguti – tupp – emakas – munajuha (seal toimub ka viljastumine).

KÜSIMUS Paljunemine 15.

Alljärgnevalt on rakutsüklit kujutatud hulktahukana.
15.1. Kirjutage sellele rakutsükli perioodide nimetused, arvestades, et perioodid 6.-8. on interfaasi eri osad: G1 (pre-sünteetiline faas) – sel ajal toimub rakujagunemiseks vajalike ensüümide ja RNA süntees, toimub organellide jt rakustruktuuride hulga suurenemine; S (sünteesifaas) – sel ajal toimub DNA replikatsioon jms; G2 (post-sünteetiline ehk pre-mitootiline faas) – intensiivne transkriptsioon , ATP süntees, rakujagunemiseks vajalike spetsiifiliste valkude süntees.
15.2. Märkige, millal on kromosoomid ühekromatiidilised, millal kahekromatiidilised. Millest sõltub, kumb ajaperiood on pikem?

Kommentaar Paljunemine 15.

15.1. – 15.2.

mitoosi profaas (karüokinees) – kromosoomid kahekromatiidilised;

mitoosi metafaas (karüokinees) – kromosoomid kahekromatiidilised;

mitoosi anafaas (karüokinees) – kromosoomid ühekromatiidilised;

mitoosi telofaas (karüokinees) – kromosoomid ühekromatiidilised;

tsütokinees– kromosoomid ühekromatiidilised;

G1-faas (interfaas) – kromosoomid ühekromatiidilised;

S-faas (interfaas) – kromosoomid kahekromatiidilised;

G2-faas (interfaas) – kromosoomid kahekromatiidilised;
Et kromosoomid on kahekromatiidilised interfaasi S-faasist kuni mitoosi anafaasini, võiks arvata, et enamikel juhtudel on selline periood pikem. Ühe- või kahekromatiidilisuse ajaperioodi pikkus sõltub siiski rakkude omapärast (koe tüübist) ning jagunemise kiirusest (generatsiooniajast). Rakujagunemine võib mõnikord teatud etappi seisma jääda.

KÜSIMUS Paljunemine 16.

Analüüsige joonist ning vastake alljärgnevatele küsimustele!
16.1. Mida on joonisel kujutatud, mis protsessidega on siin tegu?
16.2. Andke nimetused kolmele joonisel viidatud kehaosale.
16.3. Märkige joonisele sobivasse kohta järgmised mõisted: ovogenees , ovulatsioon, viljastumine, lõigustumine, Graafi folliikul, moorula, emaka limaskest .
16.4. Milliste hormoonide toimega on joonisel kujutatud protsessid seotud?
16.5. Naisel on kaks munasarja. Kas on võimalik, et teine neist elu jooksul üldse ei talitle ning naine saab ikkagi järglasi?
16.6. Millises joonise osades on tegu haploidsete, millises diploidsete rakkudega?
16.7. Mis oleks joonisel teistmoodi, kui viljastumist ei toimuks ? Missugused muutused nendes kehaosades niisugusel juhul järgneks?

Kommentaar Paljunemine 16.

16.1. Joonisel kujutatud munaraku küpsemist (ovogeneesi), viljastumist ning sügoodi lõigustumist kuni loote kinnitumiseni emaka limaskesta.
16.2. Joonisel on viidatud (vasakult): munajuha lehter, munasari, emakas ( emakasein ).
16.3. Ovogenees toimub munasarjas; ovulatsioon on munaraku väljumine folliikulist; viljastumine on seemne- ja munaraku ühinemisprotsess; lõigustumine on sügoodi jagunemine (viljastatud munarakust moorula teke); Graafi folliikul on nn III astme folliikul, millest eraldub küps munarakk; moorula on kobarloode, see on tekkinud sügoodi lõigustumisel; emaka limaskest on emakaseina pindmine (sisemine) kiht, mis paksenenuna on ette valmistatud loote vastuvõtuks (selle implantatsiooniks).
16.4. Naissuguhormoonid : progesteroon ja östrogeenid.
16.5. Jah, on võimalik.
16.6. Haploidsed on sugurakud – seemnerakud ja munarakk. Diploidsed on ovogoon (munaraku eellasrakk, munasarjas), sügoot ja sellest lõigustumisel tekkinud rakud.
16.7. Kui viljastumist ei toimuks, ei saaks joonisel kujutada seemnerakke, sügooti ja selle lõigustumist. Järgneks menstruatsioon – emaka limaskesta pindmise kihi taandareng ning eraldumine koos viljastamata munarakuga.

KÜSIMUS Paljunemine 17.

Siiami kaksikud on selline juhtum, kus kaksikute kehad on omavahel kokku kasvanud. Siiami kaksikutel võib kehaline seotus piirduda vaid ühiste siduvate naba veresoontega, aga seotus võib olla ka selline, et kaksikud on omavahel kokku kasvanud - näiteks rinnaosas või kogu rinna ja kõhu ulatuses. Tänapäeval on võimalik selliseid kaksikuid kirurgiliselt lahutada, kuid kahjuks õnnestub see mõnikord ainult teise kaksiku elu hinnaga. Viimane tuleb kõne alla näiteks siis, kui kaksikutel on kahe peale üks süda rindkeres, mille kaudu nad on ühendatud.
(Siiami kaksikute lahutamisest on lugeda näiteks aadressidel: http://www.mega.ee/uudised/artikkel.asp/G=17/ID=82138 ja http://www.epl.ee/artikkel.php?id=101719
Siiam asub Tai Kuningriigis, seesuguseid kaksikuid on linna nime järgi hakatud kutsuma sealsete kunagiste tuntumate kaksikute järgi).

• Miks Siiami kaksikud on alati ühemunakaksikud, ja on seega samast soost?
  

Kommentaar Paljunemine 17.

Ühemunakaksikud arenevad ühe viljastumise (üks spermatosoid ühineb ühe munarakuga) tagajärjel. Sügoodist tekkinud kaks rakku arenevad kumbki iseseisvaks organismiks – ühemunakaksikutel on seega sama genotüüp. Erimunakaksikud arenevad kahe viljastumise (osalevad kaks spermatosoidi ning kaks munarakku) tagajärjel, kummastki sügoodist areneb organism.
Erimunakaksikud on seega juba algselt kaks eraldi rakku (organismi), mille liitumist nn liitorganismiks ei saa toimuda.

KÜSIMUS Paljunemine 18.

Ontogenees on isendi areng viljastumisest surmani. Ontogeneetika ajalugu on olnud kahe filosoofilise suuna vastandlike ideede võitluse ajalugu. Preformism absolutiseeris kasvamise Selle suuna rajajaks oli Hippokrates , kes 4 sajandit e.m.a. ütles, et “organism kujuneb sisemise tule mõjul”. Antud käsitlus toetus arvamusele, et tulevane organism peitub miniatuurselt, juba valmis kujul, sugurakus. Edasine areng on vaid kasvamine. Niisuguse mõtteviisi erivormid väitsid, et tulevane organism peitub kas munarakus või siis seemnerakus. Nendes peituva organismi sugurakus on siis omakorda sugurakud, milles taas nn järgmise põlvkonna esindaja miniatuurne moodustis jne. Epigenees absolutiseeris arenemise – väideti, et organism tekib sügoodist pideva muutumise, arengu teel - algmaterjaliks on diferentseerumata (eristumata) rakud, midagi pole enne valmis. Organism ja tema elundid tekivad ontogeneesi vältel uuesti ja omandavad aeglaselt oma lõpliku kuju. Niisuguse õpetuse rajajaks oli umbes 350 a. e.m.a. Aristoteles .
Leidke tänapäevastele teadmistele tuginedes, mis oli preformismi ning epigeneesi toetajate arvamustes väära. Kritiseerige neid vaadete süsteeme.
Seejärel püüdke leida, millised tollased seisukohad leiavad toetust ka tänapäeval.

Kommentaar Paljunemine 18.

Tänapäeval on levinud arusaam, et isendi areng on informatsiooniliselt programmeeritud, preformeeritud ( geenid ). Areng ehk epigenees toimub siis genotüübis kodeeritud info alusel. Seega toetab “millegi” ehk geenide olemasolu preformismi ning arengu üldine toimumiskäik, “uue loomine” epigeneesi.

KÜSIMUS Paljunemine 19.

Lõpetage laused arengubioloogiliselt sobilikult.
19.1. Suguühtejärgselt võetud preparaadi, postkoitaalse pilli hormooniannus ei takista sugurakkude kohtumist , kuid …
19.2. Teine võimalus rasestumist hiljem kontrollida on lasta arstil kohe pärast halvale ajale sattunud kohtumist spiraal emakasse panna. Spiraal on võõrkeha ja ei lase …
19.3. Kes ei vaja “hädaabi”, neile soovitakse antibeebipille. Vastupidiselt arvamusele, et pillid teevad paksuks ja karvaseks, nad hoopis korrastavad menstruaaltsüklit ja hoiavad vähi eest. Hormoonpilli toimel …
19.4. Bioloogiline rasestumisest hoidumise- ehk nn rütmimeetod (nn ohtlike päevade lugemine) on ca 90% kindel, kui päevi loetakse korralikult. Kui mitte, siis 80%. See meetod on suhteliselt ebakindel, sest…
19.5. Mõistega "menopaus" määratletakse naisel menstruatsioonide lõppu, kui viimasest on möödunud aasta. Üleminekuiga ehk klimakteerium on periood enne ja pärast viimast menstruatsiooni, see kestab tavaliselt 40.-60. eluaastani. Selles faasis naise …

Kommentaar Paljunemine 19.

(19.1.-19.3. http://arhiiv.postimees.ee/leht/00/06/17e/lugu7.ht m, 19.5. http://www.epl.ee/artikkel.php?id=8310 )
19.1. … kuid muudab emaka limaskesta selliselt , et elualgel pole kuhugi pesa teha ja areneda.
19.2. Spiraal on võõrkeha ja ei lase munarakul pesastuda, lisaks hävitab plastikspiraali ümber olev vasktraat spermatosoide.
19.3. Hormoonpilli toimel munarakk ei vabane ja nii ei saa see viljastuda. Samas taastub viljastusvõime ruttu pärast pillide ärajätmist.
19.4. See meetod (välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil) on suhteliselt ebakindel, sest tsüklis võib esineda ajalisi kõrvalekaldeid. Arvesse tulevad ka ootamatud keskkonnamõjud ning mehe spermatosoidide tegelik (antud perioodil) eluiga.
19.5. Selles faasis naise munasarjade funktsioon ja hormoonide produktsioon väheneb ja naise organism kohandub muutustele.

KÜSIMUS Paljunemine 20.

(A.Kurg. Geenivaramu: mis, kuidas ja milleks?
Loodus, 07/08 2000. URL: http://www.loodus.ee/el/0008/geen.html )
Error ! Unknown switch argument.
20.1. Millist protsessi on joonisel kujutatud?
20.2. Kus ja millal (võimalikult täpselt) see protsess toimub?
20.3. Mida tähistavad tähed (a/A, b/B, c/C) kromosoomidel?
20.4. Miks on homoloogilised kromosoomid näidatud eri värvitoonides?
20.5. Mis on selle protsessi tagajärg järglaste fenotüüpide seisukohalt?

Kommentaar Paljunemine 20.

20.1. Joonisel on kujutatud kromosoomide ristsiiret ehk crossing-over’it.
20.2. Crossing-over toimub sugunäärmetes, küpsevates sugurakkudes, meioosi I profaasis.
20.3. Tähed (a/A, b/B, c/C) märgivad erinevaid geene.
20.4. Homoloogilised kromosoomid on näidatud eri värvitoonides, et märkida ema- ja isapoolseid kromosoome. Homoloogiliste kromosoomide paarist saame ühe kromosoomi oma emalt, teise isalt.
20.5. Selle protsessi tagajärg järglaste fenotüüpide seisukohalt on geneetiline mitmekesistumine (kombinatiivne muutlikkus), järglased pole üksteisega fenotüübilt samased.

KÜSIMUS Paljunemine 21.

Leidke tabeli igasse lahtrisse vastava tähega algavaid organismide paljunemise ning arenguga seotud oskussõnu, valdkondi või nähtusi! Proovige täita kõik lahtrid !
A
B
D
E
F
G
H
I
J
K
L
M
N
O
P
R
S
T
V
Ö
Ü

Kommentaar Paljunemine 21.

Alljärgnevalt on toodud näiteid, vihjamaks, et ära ei tuleks põlata ka omavahel suhteliselt lähedasi mõisteid.
areng;
arengubioloogia;
allantois;
blastula;
blastomeer;
diploidsus;
dementsus;
embrüogenees;
eos;
eelniit;
folliikul;
fertiilsus ;
fülogenees;
gastrula;
gameet;
gerontoloogia;
haploidsus ;
hormoontabletid;
interfaas;
idujuur;
jagunemine;
juveniilne elujärk;
kromosoomide ristsiire;
koorion;
looteleht ;
lootekest;
lõigustumine;
menstruatsioon;
meioos;
munarakk;
nabanöör;
närvitoru;
ovulatsioon;
ovogenees;
polotsüüt;
progesteroon;
platsenta;
rakujagunemine;
regeneratsioon;
sünnitus;
sperm ;
sügoot;
telofaas;
tütarrakk;
tsütokinees;
viljastumine;
väärarengud;
östrogeen;
ühekordne kromosoomistik;