sobilikele pindadele ja seostuvad üksteisega), teistel varustatud ühe või mitme viburiga (liikumiseks). Osadel bakteritel on kestast eritunud limakapsel (kaitseks ja liikumise hõlbustamiseks). Patogeenseteks nimetatakse neid baktereid, mis on teistele organismidele ohtlikud. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürgistest bakteritoksiinidest (valgulise ehitusega, kaitsefunktsioon; botulism, teetanus, koolera). Rakutuuma asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngjas kromosoom (koosneb vabade otsadeta DNA molekulist). Kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom, mille geenide arv ulatub kuue tuhandeni. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. Plasmiidid on väiksemad DNA rõngad, mis sisaldavad geene, mida on vaja bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks, aidates lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid (toitumiseks, kaitseks)
REPLIKATSIOON TRANSKRIPTSIOON KOHT Tuum, kloroplastid, Tuum, kloroplastid, mitokondrid, tuumapiirkond mitokondrid, tuumapiirkond AEG Interfaas Interfaas EELDUSED 1 DNA ahela matriitsiks, 1-ahelalise DNA lõik nukleotiidid, DNA- matriitsiks, nukleotiidid, polümeraas, ATP RNA-polümeraas, ATP KOMPLEMENTAAR G-C; C-G; A-T; T-A G-C; C-G; A-U; T-A SUS KÄIK Alguspunkte(replikone) on Promootoriga seostab palju, kiirus 3-4k nukleotiidi polümeraas. Terminaator
VÄÄR Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. c) Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest TÕENE 5. Mida sa tead limakapslist? Bakterid koosnevad limakapslist, see kaitseb rakku kuivamise eest, seob üksikud rakud kolooniaks ja hõlbustab liikumist 6. Mida tead bakteris leiduvast kromosoomist? Rakutuuma asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngjas kromosoom. Kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom, mille geenide arv ulatub kuue tuhandeni. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. 7. Joonista bakteri skeem koos nimetustega. 8. Bakterid paljunevad: a) pungumisega, b) eostega, c) pooldumisega, d) mütseeli tükikeste abil, c) paljunemisrakukestega. 9. Paljunemise etapid: 1) Kromosoom kordistub 2) Rakk pooldub 11
rakud 1)tüübid bakterid taimede, loomade, seente rakud ja protistid 2)tuum puudub, selle on asemel on kaksikmembraaniga tuumapiirkond ümbritsetud tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA Dna hulk on DNA´d on rohkem, väiksem, on üks on lineaarsed rõngaskromosoom (alguse ja lõpuga) kromosoomid 5)sisemembraanistik(tsütopalsma puudub on
Bakterid Prokarüootsed e. Eeltuumsed organismid - DNA ei ole eraldatud tuumamabraaniga Genoom DNA hulk liikidel erinev. Väikese genoomiga on mükoplasma ja paljud parasiitsed bakterid Suur genoom aktinomtseentidel Nukleoid e. Tuumapiirkond, kus paiknevad DNA ja histoonitaolised valgud. Haploide ' Haploid pooli tervikust Plasmiid e. DNA väikesed rõngasmolekulid, mille geenid, mis pole vajalikunud tavaolekus. Antibiootilises keskkonnas on nad olulisteks resistentsusfaktoriteks Rakumembraan katab rakku Rakukest ümbritseb membraani. Selle pinnal asub limakapsel, mis kaitseb kuivamise eest
Bioloogia 12.01.2012 Pro- ja eukarüootsete rakkude ehituse võrdlus Eeltuumne rakk Päristuumne rakk Tuuma asemel on tuumapiirkond Esineb selgelt eristuv tuum. Ei esine tuumamembraani. Esineb tuumake Puudub tuumake. Tuumaümbris eraldab tsüto- ja karüoplasmat Haploidne kromosoomistik (paaritud Diploidne kromosoomistik (paaris kromosoomid) kromosoomid) Üks haploidne rõngaskromosoom. Palju lineaarseid kromosoome. DNA üldhulk väike. DNA üldhulk suur.
farmaatsiatööstuses (antibiootikumid > hallitusseened; ravimid migreeni ja Parkinsoni tõve vastu). 9. BAKTERIRAKU EHITUS [joonis] > Kinnitusniidid ehk piilid; > rakukest (kuju ja tugevus); > vibur (liikumiseks) > membraan (ainete valikuline liikumine); > ribosoomid (sünteesivad valke); > rõngasribosoom (1 DNA rõngas, tuumapiirkond, juhiob elutegevust); > tsütoplasma > plasmiidid (DNA rõngas, vajalikud ensüümide sünteesiks); > limakapsel (kinnitumine, liikumine) 10. EUKARÜOOTSE JA PROKARÜOOTSE RAKU VÕRDLUS Eukarüoodid päristuumsed Prokarüoodid eeltuumsed protistid, seened, taimed, loomad bakterid
1) Bakteri rakuosad/ehitus/osade ülesanded. - Bakteril ei ole tuuma. eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid, mille tõttu pole bakteritel tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ega mitokondreid. Kapsel: Sisaldis: Tsütoplasma: ringleb bakteris vähem kui päristuumses rakus ja ainete kandumine ühest raku osast teisi toimub valdavalt difusiooni teel. Tuumapiirkond: seal paikneb rõnasjas kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist. Ribosoomid: valgusüntees. Plasmiid: sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitab lagundada ümbritsevas keskonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Vajalik toitumiseks. Viburid: nende abil liiguvad. Karvakesed: nende abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega.
Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. 5) Mis on kesta peal ja mis otstarve neil on? Karvakesed aitavad kinnituda ja viburid liikumiseks 6) Mis on limakapsli ülesanne? Kaitseks ja hõlbustavad liikumist 7) Kuidas nim haigusi tekitavaid baktereid? Batogensed bakterid 8) Mis on bak. toksiinid? Bakteri mürgid 9) Nim bakter haigusi? Botulism, teetanus, difteeria, koolera, düsenteeria. 10) Kõige tugevam bakeri mürk? Botulismi toksiin 11) Mis on bakteri tuuma asemel ja mis seal paikneb? Tuumapiirkond, seal on rõngjas kromosoom 12) Mitu kromosoomi on bakteril? Üks 13) Mis on blasmiidid? Väiksed DNA rõngad, vajalikud ensüümide sünteesiks 14) Milliseid eukarüootidele omaseid organelle bakteri rakus ei ole? - tsütoplasmavõrgustikku - golgi kompleksi - kloroplaste - mitokondoreid - tsentrosoom - tsütoskelett 15) kus toimub bakteri valgusüntees? Ribosoomides 16) millised lisa organellid on vees elavatel bakteritel ja mis otstarve neil on, kirjeda?
Tsütogeneetika- geneetika valdkond, mis uurib kromosoome 6. Geeni mõiste DNA üks lõik, mis määrab ühe valgu või RNA täpse struktuuri. 7. Replikatsiooni, transkriptsiooni, translatsiooni mõiste, toimumise koht, aeg ja tähtsus. Mõiste Koht Aeg Tähtsus Tuum, Rakkude ainus Replikatsioon DNA tuumapiirkond, Enne raku pooldumise kahekordistumin kloroplastid, jagunemist, eeldus e mitokondrid interfaasis Tuum, Transkriptsioo RNA molekuli tuumapiirkond, Interfaasis n süntees kloroplastid, mitokondrid Ribosoomid,
Rakuteooria seisukohad: - Kõik organismid on rakulise ehitusega - Rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel - Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (Närviraku näide) Rakkude uurimine * valgusmikroskoop- vaadeldav ese peab olema õhuke * elektromikroskoop- pommitatakse elektronidega, ekraanile joonistatakse kujutis Prokarüootne Eukarüootne Tuum puudub, olemas tuumapiirkond Tuum olemas Tuumake puudub Tuumake olemas Pärilikkusaine haploidne Pärilikkusaine keha rakkudes diploidne Kahekordse membraaniga organellid Kahekordse membraaniga organellid puuduvad (mitokondrid,plastiidid) Sisemembraanistik puudub Sisemembraanistik olemas Ribosoomid paiknevad tsütoplasmas vabalt Ribosoomid paiknevad tsütoplasmas vabalt
Membraanist väljapoole jääb kest. Kest koosneb polüsahhariididest. See ei ole nii jäik kui taimedel ja võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kest täidab põhiliselt kaitsefunktsiooni. Kest võib olla varustatud karvakestega või viburiga (karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobival pinnasele ja seostuvad üksteisega, viburite abil liiguvad. Mõnel bakteril eritab kest veel limakapsli, mis on nii kaitseks kui hõlbustab liikumist. Bakteritel ei ole rakutuuma seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. See koosneb DNA molekulist, millel ei ole vabu otsi.. Kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom, mille geenide arv ulatub kuni 6 tuhandeni. Lisaks rõngaskromosoomile on bakteri tsütoplasmas mõned väiksemad DNA rõngad, mida nimetatakse plasmiidideks. 3 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened
Pole vakuooli vakuool gaasivakuool Plasmiid puudub plasmiid Kapsel puudub kapsel Pole plastiide plastiidid Plastiidid puuduvad Rakutuum tuumapiirkond Vibur puudub vibur Sisaldis puudub sisaldis päristuumne eeltuumne
Bakterirakul pole tuuma, kuid taimerakul ja loomarakul on. Bakterirakul on vibur ja piilid, kuid taimerakul ja loomarakul pole. 12. Kas on võimalik, et Eesti esimesel laulupeol osalenud bakter on elav tänaseni? Põhjenda vastust: Jah see on võimalik, kuna spoor aitab neil kaua elus püsida 13. Defineeri: Patogeensed bakterid:- Bakterid, mis sattudes inimese organismi põhjustavad haigusi Bakteritoksiinid:- Mürkained,kutsuvad esile koekahjustusi Tuumapiirkond:- Bakteriraku tsütoplasma piirkond, kus paikneb rõngaskromosoom Plasmiidid:- Kromosoomivälised DNA molekulid Gaasivakuool:- Valgulise membraaniga põiekesed, mis esinevad mõnede bakterite tsütoplasmas (aitavad vees elavatel organismil pinnale tõusta või laskuda) Spoor-: Kapslid, milles bakter võib säilitada eluvõime aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust ning desinfektsioonivahendeid
· Membraanist väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. · Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel bakteritel eritab kest täiendava limakapsli, mis on nii kaitseks kui ka liikumise hõlbustamiseks. · Teiste organismide haigestumist põhjustavaid baktereid nimetatakse patogeenseteks. Nende tõvestav toime tuleb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest bakteritoksiinidest. · Bakteritel ei ole rakutuuma, seda asendab tuumapiirkond. · Bakteritel on vaid üks kromosoom. · Bakteri tsütoplasmas on tihti mõned väiksemad DNA rõngad, mida nimetatakse plasmiidideks. Neil on põhiliselt ainevahetuslik tähtsus. · Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. · Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsevad organellid. · Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad gaasivakuoolid
karvakestega, mille abil kinnituvad nad eluks sobivale pinnale. Liikumiseks kasutavad bakterid vibureid. Osadel bakteritel eritab kest lisaks veel eraldi limakapsli, mis hõlbustab liikumist ja täidab lisaks kaitseülesannet. Bakteritel puudub tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid, tsentrosoom ja tsütoskelett. Valgusüntees toimub ribosoomides. Osade bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid. Bakteritel puudub rakutuum, seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngaskromosoom. Bakteritel on üksainus kromosoom, mis bakterite paljunemisel jaguneb ja rakku jääb endiselt üks kromosoom. Lisaks rõngaskromosoomile on bakteri tsütoplasmas tihti mõned väiksemad DNA rõngad- plasmiidid, mis sisaldavad geene bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Bakter paljuneb pooldumise teel. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Sobivas keskkonnas 37C poolduvad bakterid iga kahekümne minuti tagant.
kasvuks sobivale pinnale ja seostuvad üksteisega- Viburid on liikumiseks. Mõned kestad eritavad limakapsleid, mis on nii kaitseks kui liikumise hõlbustamiseks. Mitmed bakterid on organismidele ohtlikud, sest põhjustavad mitmesuguseid tervisehäireid, mis võivad lõppeda surmaga. Sellised bakterid on patogeensed. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest bakteritoksiinidest. Bakteri kromosoomid: Bakteritel puudub rakutuum, seda asendab tuumapiirkond. Koosneb ühest DNA molekulist. Kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom. Lisaks on bakteri tsütoplasmas väiksemad DNA rõngad e. plasmiidid. Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Bakteriraku ehitus: Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Valgusüntees toimub ribosoomides.
TAIMERAKUL on erinevalt teistest plastiidid. Lisaks arenevad tsütoplasmas suured vakuoolid. Lisaks rakumembraanile tihe rakukest. Kest koosneb tselluloosist ja biopolümeeridest, mis on väga vastupidavad. Kest suure veesisaldusega, õhuke ja elastne. Kestas on ka poorid, millest osmoosi ja difusiooni teel saavad läbi vesi(- gaasid), jamadalmol.ühendid. Vananedes kest pakseneb ja rakk sureb. Kest-takistab taime liikumist, on ainetele läbipääsmatu ja paksenedes hävitab taime. Kesta ülesanne on raku ja taime toestamine-tugifunktsiooni täitmisel oluline roll tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud paiknevad juhtkimbus ja nii toestab juhtkimp kogu taime. Puitunud vart ei sööda ja seetõttu on sellel(korkkoel)taime kaitsefunktsioon. Korkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ja kestad on nii paksud et tsütop. ja organellid on hävinud. Korgis on lõved gaasivahetuseks tüvesisemusega. K...
Pole rakukesta rakukest Pole vakuooli vakuool gaasivakuool Plasmiid puudub plasmiid Kapsel puudub kapsel Pole plastiide plastiidid Plastiidid puuduvad Rakutuum tuumapiirkond Vibur puudub vibur Sisaldis puudub sisaldis päristuumne eeltuumne 13. Võrdle pro- ja eukarüootset rakku. V: -
batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. On ka teisi kujusid. Enamik baktereid paljunevad pooldudes. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub ühe bakteriraku pooldumiseks ehk kahekordistumiseks bakteri populatsioonis (samal ajal ühisel territooriumil elavad sama liiki isendid). See võib olla suhteliselt lühike, nt. 20-30 minutit. Keskmiselt on see soodsates tingimustes 1-3 tundi. Bakteritel on tuumapiirkond ehk nukleoid, kus asub rõngaskromosoom (koosneb ühest DNA molekulist), kus asub bakteri pärilik informatsioon. Bakterirakk on ümbritsetud membraaniga, mis koosneb enamasti valkudest ja pole samasugune nagu eukarüootsetel rakkudel. Paljud on lisaks ümbritsetud ka kestaga, mis pole nii jäik kui taimedel ja võimaldab neil seetõttu suuremaks kasvada. Osadel on kest lisaks eritanud kaitseks fagotsütoosi eest limakapsli
BAKTERID. TOIME TULEB BAKTERITOKSIINIDEST. KÕIGE MÜRGISEMAKS PEETAKSE BOTULISMI TOKSIINI) JA SAPROFÜÜDID (LAGUNDAVAD BAKTERID ). AUTOTROOFSED BAKTERID : FOTOSÜNTEESIVAD, KEMOSÜNTEESIVAD (SAAVAD ENERGIA KEEMILISTEST REAKTSIOONIDEST), AEROOBSED (VAJAVAD HAPNIKKU; VIIVAD LÄBI LAGUNDAMIST) JA ANAEROOBSED (EI VAJA HAPNIKKU; TEKITAVAD KÄÄRIMIST JA ROISKUMIST). BAKTERITE RAKUTUUMA ASENDAB TUUMAPIIRKOND, MILLES PAIKNEB RÕNGASJAS KROMOSOOM JA MIS KOOSNEB ÜHEST DNA MOLEKULIST. BAKTERITEL ON KÕIGEST ÜKS KROMOSOOM. ENNE BAKTERI JAGUNEMIST RÕNGASKROMOSOOM KAHEKORDISTUB JA NII JÄÄB PALJUNEMISE JÄRGSELT KUMMASSEGI TÜTARRAKKU ÜKS KROMOSOOM. PEALE RÕNGASKROMOSOOMIDE ON BAKTERITES TIHTI VÄIKSEMAID DNA RÕNGAID (PLASMIIDID ). PLASMIIDID SISALDAVAD GEENE, MIS ON VAJALIKUD BAKTERI KASVUKESKKONNA ERIPÄRAST TULENEVATE ENSÜÜMIDE SÜNTEESIKS
SEENED Seenekeha on seeneniidistik e mütseel Üherakulised: ühetuumaga näit. pärmseen hulktuumsed näit. nutthallik Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik, kukeseen Hüüf seeneniit Mütseel seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid sümbioosis puudega kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega Parasiidid elavad teiste organismide kulul teda kahjustades vamm, torikulised, rõngasmädanik,...
Nende abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Vibureid kasutatakse peamiselt liikumiseks. Limakapsel on tarvis kaitseks ja liikumise hõlbustamiseks. Mitmed bakterid on ohtlikud, põhjustades tervisehäireid patogeensed bakterid. Nende tõvestav toime tuleneb bakteritoksiinidest, mis on valdavalt valgulise ehitusega ja kaitsevad baktereid teiste organismide eest. Bakteritel ei ole rakutuuma. Seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngjas kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist, millel vabu otsi ei ole. Mistahes liiki bakteritel on vaid üks kormosoom. Plasmiid on väike DNA rõngas, mis sisaldab geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Nad aitavad lagundada orgaanilisi aineid. Päristuumne rakk Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid kahte rühma: eeltuumsed puudub
TAIMED, SEENED, BAKTERID 1. Nimeta taimeraku osad, nende ülesanded 2. Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid. 3. Kirjelda vakuoolide sisaldust ja ülesandeid. 4. Nimeta plastiidid, nende värvus, pigment, ülesanne. 5. Kirjelda kloroplastide ehitust. 6. Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. 8. Kuidas seened toituvad? 9. Kuidas seened paljunevad? 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? 12. Kuidas seeni kasutatakse? 13. Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse? 14. Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid. 15. Nimeta bakteri kujurühmad. 16. Nimeta bakterite paljunemisviisid. 17. Kirjelda bakteri pooldumist 18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus? 19. Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust. 20. Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest, kuidas ...
RAKU EHITUS JA TALITLUS · Mikroskoopilised mõõtmed · Tsütoloogia algus 17. Sajandi keskpaik- Hook, kes leiutas valgusmikroskoobi. · Scleiden & Schwann KÕIK ORGANISMID ON RAKULISE EHITUSEGA. · Virchow IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE ÜKSNES OLEMASOLEVAST RAKUST SELLE JAGUNEMISE TEEL. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli. 3-tüüpi: vöötlihaskude( skelett) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude. · Närvikude-neuronid. Moodustavad pea-ja seljaaju. Rakkude mitmekesisus · Üherakulised organismid · Hul...
· Mükoosid on nakkushaigused, mitmesugused nahahaigused. Kõige tihedamini nakatuvad ujulates, spordisaalides · Süvamükoosid harva esinevad, eluohtlikud. Levid tuvisita kaudu, leitud paljudel inimestel, kes põevad AIDSi. Majavamm igasuguste seeneeoste sissehingamine on tervisele ohtlik. Seente ülesanded: · Olulised antibiootikumide tootjad · Toiduainetööstus · Olulised lagundajad BAKTERID Bakterid - ainuraksed - tuum puudub, selle asemel on tuumapiirkond e nukleoid - pärilik info rõngaskromosoomis - ümbritsetud kestaga, erinevatel bakteritel erinev + limakapsel, mis ei lase kuivada. Piilid e karvakesed nende abil kinnituvad üksteise külge ja sobivasse keskkonda. Gaasivakuool nagu kaladel ujupõis, koosneb valkudest. Plasmiidid aitavad sünteesida kasvukeskkonnas. Toodab ensüüme, mis muudab bakteri kasvukeskkonnas olevaid mürgiseid aineid ohutuks. Erinevad kujud: kerabakterid e kokid, pulkbakterid e batsillid, spiraalsed
... on üherakulised organismid, mis tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on eeltuumsed e. Prokarüoodid. Bakterid Kohastuvad kiiresti muutuvate keskkonnatingimustega. Ehitus: 1. Bakteriraku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid 2. Puudub membraanidega piiritletud rakutuum, seda asendab tuumapiirkond 3. Bakter on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest 4. Väljapoole membraani jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni 5. Osadel bakteritel on kest kaetud valgulise ehitusega piilidega (mille abil bakterid kinnituvad substraadile või üksteisega), piilide vahendusel toimub plasmiidide vahetus 6
mitmesugused nahahaigused, mis on levinud kõikjal maailmas. Nakatuvad ujulates, spordisaalides jms. Süvamükoos on harvaesinev, eluohtlik. Majavamm on pärit Himaalaja mäestikust. Seenteeoste sissehingamine on eluohtlik. Seente ülesanded: · toiduainetööstus · antibiootikumide tootja · Olulised lagundajad Mükoriisa seenjuur, mida kõik taimed moodustavad seentega Seen + rohevetikas = samblik BAKTERID Bakterid on ainuraksed, eeltuumased(tuuma pole). Kerabakteril on tuumapiirkond e nukleoid ja selle piirkonnas on rõngaskromosoom, kus asub pärilik info. Mõned bakterid on lisaks membraanile ja kestale ümbritsetud (lima)kapsliga. Bakteritel on piilid ehk karvakesed, mille abil kinnituvad üksteist külge ja sobivasse keskkonda. Gaasivakuool täidab rõhu muutmisülesannet. Plasmiid DNA rõngakesed, mis on osades bakterites. Aitab sünteesida bakteri kasvukeskkonnas ensüüme, mis teevad bakteri keskkonnas olevad ohtlikud ained kahjutuks.
võivad lõppeda ka surmaga patogeensed bakterid. Patogeensete bakterite toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest baktertoksiinidest. Baktertoksiinid on valgulise ehitusega ja kaitsevad baktereid teiste organismide eest. Bakterite põhjustatavad haigused: botulism, teetanus, difteeria, koolera, düsenteeria jne. Kõige mürgisem on botulismi toksiin. Missugused on bakteri kromosoomid? Bakteritel puudub rakutuum, neil on selle asemel tuumapiirkond, kuid paikneb üks rõnga kujuline kromosoom. See kromosoom koosneb ühest DNA molekulist, millel vabu otsi ei ole. Kui päristuumsete organismide eri liikide tunnuseks oli kromosoomide erinev arv, siis kõikidel bakteritel on ainult üks kromosoom, milles geenide arv ulatuv enamasti kuue tuhandeni. Kui bakter hakkab paljunema, siis kromosoom kahekordistub, nii jääb kummalegi tütarrakule üks kromosoom. Lisaks rõngaskromosoomile on tsütoplasmas ka mõned DNA rõngad plasmiidid
sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Viburid on liikumiseks. Mõnedel bakteritel eritab kest täiendava limakapsli. See on kaitseks ja Mitmed bakterid on organismidele ohtlikud, kaasaarvatud inimestele, põhjustades tervisehädasid, mis võivad lõppeda ka surmaga. Selliseid baktereid nimetatakse patogeenseteks. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest bakteritoksiinidest. Bakteritel ei ole rakutuuma. Seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. See koosneb ühest DNA-molekulist, millel vabu otsi ei ole. Bakteritel on vaid üks kromosoom, milles geenide arv ulatub enamasti kuni kuue tuhandeni. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. Nii jääb paljunemise järgselt kummassegi tütarrakku endiselt üks kromosoom. Lisaks rõngaskromosoomile on bakteri tsütoplasmas tihti mõned väiksemad DNA rõngad, mida nim. plasmiidideks. Plasmiidid sisaldavad
Elu tunnused: 1.) elusorganismid koosnevad Biomolekulid: Sahhariidid: organismi MITOOS: keharakkude rakkude jagunemine, millega rakkudest. 2.) Elusorganismidel toimub aine- ja ehitusmaterjaliks ja kütuseks. tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. energiavahetus. 3.) Kasvamine ja areng. 4.) Jagunevad: Monosahhariidid ( glükoos-põhiline Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, toimub DNA Paljunemine. Areng algab viljastunud munarakust. rakkude toitaine, monomeerideks di ja replikatsioon, toimub ATP süntees, suurenevad raku Peamiselt hulkraksetel, taimedel, loomadel. polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid Mittesuguline paljunemine: Organismi areng algab viinamarjades, sahharoosist vähem magus; Fruktoos- ...
Plastiidid- kloro, kromo või leukoplastid. Kloroplast- sisaldavad klorofülli, kromo- kollaneoranspunane värvus, leuko- varuained Rakukest- tugifunktsioon, kaitsefunktisoon, transportfunktsioon Loomarakk- Taimerakk- seal on plastiidid, vakuoolid Seenerakk c) Prokarüootse raku ehitus ja talitlus (bakterirakk). Puudub rakutuum st on prokarüoodid. Kaetud membraanugam pole rakutuuma sele asemel tuumapiirkond. Kõigil on üks kromosoom. Paljunevad pooldumisega. Võivad moodustada spoore, et kaua elada. d) Bakterite ja seente tähtsus looduses ja inimese elus. Bakterid lagundavad surnud organisme ja jääkaineid, oluline osa mulla kujundamisel. Osalevad looduslikes ringetes. Aitavad lõhustada orgaanilisi ohendeid jämesoole. Toidutööstuses. Seened ka toidus. Organismide lagundajad. 4. Aine- ja energiavahetus. Bioloogia I lk 84-100.
karvakeste või viburitega. Nende abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Vibureid kasutatakse peamiselt liikumiseks. Limakapsel on tarvis kaitseks ja liikumise hõlbustamiseks. Mitmed bakterid on ohtlikud, põhjustades tervisehäireid patogeensed bakterid. Nende tõvestav toime tuleneb bakteritoksiinidest, mis on valdavalt valgulise ehitusega ja kaitsevad baktereid teiste organismide eest. Bakteritel ei ole rakutuuma. Seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngjas kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist, millel vabu otsi ei ole. Mistahes liiki bakteritel on vaid üks kormosoom. Plasmiid on väike DNA rõngas, mis sisaldab geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Nad aitavad lagundada orgaanilisi aineid.
tekib punane hiid. Näiteks 5 miljardit aastat hiljem, kui Päike on muundunud punaseks hiiuks, paisub ta maksimumraadiuseni ca 1 astronoomiline ühik, st 250 korda praegusest suuremaks. Hiiuna kaotab ta umbes 30% oma massist. Kuni 2,5 Päikese massiga punases hiius jätkub vesiniku põlemine tähe tuuma ümbritsevas kihis. Lõpuks on tuum piisavalt kokku surutud, et alustada heeliumi põlemist ja täht kahaneb raadiuses ning selle pinna temperatuur tõuseb. Massiivsematel tähtedel läheb tuumapiirkond vesiniku põletamiselt enam-vähem otse üle heeliumi põletamisele. Peale heeliumi ammutamist tuumas, jätkub põletamine süsiniku ja hapniku kuuma tuuma ümber asetsevas kihis. Siis läbib täht arengutee, mis sarnaneb tavalisele punase hiiu faasile, kuid kõrgema pinnatemperatuuriga. 2.2.1 Massiivsed tähed Väga suure massiga tähed, mille mass on rohkem kui üheksa päikese massi, paisuvad heeliumi põletamisfaasil, et moodustada punased ülihiiud
üheaegselt ja oleksid maitsvad, aga samas säiliksid kaua. Samuti töötatakse selle kallal, et saada lamandumiskindlaid ja viirus- ning seenhaiguste suhtes vastupidavaid leivavilja sorte. Klassikalise sordiaretusmeetoditega kuluks selleks aastakümneid. 6. Bakteri ehitus 1.Bakteritel on rakumembraan. 2 Bakteritel on tsütoplasma 3.Bakteritel on tuumapiirkond, kuna tuum bakteritel puudub. 4.Mõnedel bakteritel on ka viburid. Tavaliselt on vibureid kas üks või kaks. 7. Bakterite paljunemine. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga teisigi mooduseid. Mõnel liigil on täheldatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mitmed tsüanobakterid paljunevad hormogoonide abil, mõnel tsüanobakteril on täheldatud ka
Seened Hüüf seeneniit Mütseel seeneniidistik Seen elab sümbioosis koos mõne teisie organismiga (puu ja seene vahel mostly) Mükoriisa- Seente funktsioon: lagundajad, farmaatsiatööstuses vajalikud (nt antibiootikumid). Seened eraldavad toksiine. Mükotoksiinid seentelt pärit orgaaniline mürkaine Bakterid Kõik bakterid on ainuraksed ja eeltuumsed. Arhed ürgbakterid. Elavad äärmuslikes keskonnatingimustes (Kõrge temp, rõhk, soolsus). Nukleoid - Tuumapiirkond. Seal asub pärilikkuse ainet sisaldav rõngas kromosoom. Plasmiid DNA rõngaskromosoom. Piilid e karvakesed kinnituvad üksteise külge või kinnituvad sobivasse kasvukeskkonda. On olemas kuude rühma baktereid: · Kerabakterid e kokid · Pulkbakterid e batsillid · Spiraalsed bakterid e spirillid · Keerisbakterid e spiroheerid · Punguvad ja jätketega bakterid · Niitjad bakterid Enamik baktereid paljunevad pooldudes, mõned ka punguvad.
see moodustub tsütoplasmat ümbritsevast rakukestaalusest rakumembraanist, mille sisesopistused võivad mõnikord eralduda. Bakterite ribosoomid erinevad kõrgemate organismide ribosoomidest. Bakterirakule kinnituvad valgulised karvakesed piilid, mis aitavad rakul kleepuda tahkele pinnale. Bakteriraku ehitus (lisa 1, joonis lk. 10) 1. kapsel, 2. raku kest, 3. rakumembraan, 4. rakusisesed membraanisüsteemid, 5. kujunev spoor, 6. vakuool, 7. ribosoom, 8. tuumapiirkond, 9. membraani sissesopistus, 10. viburi basaaltera, 11. vibur, 12. tsütoplasma, 13. mesosoom. (EE nr.1 lk. 436) Bakterite kuju Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: 1. kerabakterid ehk kokid (lisa 2, foto 3 lk. 10) 2. pulkbakterid ehk batsillid (lisa 2, foto 1 lk. 10) 3. spiraalsed bakterid ehk sprillid (lisa 2, foto 2 lk. 10) 4. keeritsbakterid ehk spiroheedid (lisa 2, foto 5 lk. 10) 5. jätketega bakterid 6. niitjad bakterid (lisa 2, foto 4 lk. 10)
BAKTERID Membraan (sisemine) Rakukest (keskmine) Limakapsel ei lase ära kuivada rakul, kinnituvad mingitele pindadele Karvakesed ehk piilid kinnitumise funktsioon Viburid (vesikeskkonnas) neid võib olla 1 kuni mitu liikumisaparaadid Ripsmed suuremad kui karvakesed, ning tavaliselt siis viburit ei ole. Liikumisfunktsioon. Bakteritel on üks kromosoom (haploidne kromosoom rõngaskromosoom tuumapiirkond ehk nukleoid Plasmiidid väikesed DNA molekulid Ribosoomid väikesemad kui eukarüootsel rakul Gaasivakuoolid vesikeskkonnas olevad bakterid Tsütoplasma Kokid (rõngakujulised) Batsillid (kepikesekujulised) Spirillid (spiraalsed)
Mitmed bakterid on teistele organismidele (kaasa arvatud inimestele) ohtlikud, sest nad põhjustavad mitmesuguseid tervisehäireid, mis võivad lõppeda ka surmaga. Selliseid baktereid nimetatakse patogeenseteks. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest bakteritoksiinidest. Eri bakterite toksiinid põhjustavad inimestel botulismi, teetanust, difteeriat, koolerot, düsenteeriat ja teisi haigusi. Bakteri kromosoomid Bakteritel ei ole rakutuuma ja seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. See koosneb ühest DNA molekulist, millel vabu otsi ei ole. Päristuumsetel organismidel on erinev arv kromosoome see on üks liigi tunnus. Bakteritel aga see nii ei ole: neil kõigil on vaid üks kromosoom, milles geenide arv ulatub enamasti kuni 6 tuhandeni. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. Nii jääb paljunemise järgselt kummassegi tütarrakku endiselt üks kromosoom.
rakud 1)tüübid bakterid taimede, loomade, seente rakud ja protistid 2)tuum puudub, selle on asemel on kahemembraanig tuumapiirkond a ümbritsetud tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA DNA hulk on DNA´d on väiksem, on üks rohkem, on rõngaskromosoom lineaarsed . Histoonid kromosoomid
Bakterid Üherakulised eeltuumsed organismid, mis paljunevad pooldumise teel Väliskujult kerajad või niitjad, mõned ka kruvikujulised Ehitus: Ümbritseb lisaks ühele või kahele membraanile ka kest o Kest on kaetud karvakeste (kinnitumiseks), viburite (liikumiseks), piilide (toitumine, gen. info vahetus) või limakapsliga (kaitseks, hõlbustab liikumist) Tsütoplasma on erineva tihedusega Rakutuuma asendab tuumapiirkond, milles paikneb vaid üks rõngasjas kromosoom, mis koonseb ühest DNA molekulist Tsütoplasmas asuvad äiksemad DNA rõngad – plasmiidid – sisaldavad geene, mis on nö varu DNA molekuliks, ka ainevahetusliku tähtsusega (geenid on vajalikud ensüümide sünteesiks, mis aitavad lagundada ümbritsevad keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid)
Täidab peamiselt kaitsefunktsiooni, kest võib olla kaetud karvakeste või viburitega. Viburites ja karvakestes pole mikrotuubuleid. Karvakeste abil kinnitub bakter kasvuks pinnale, vibureid kasutab liikumiseks. Mõnel bakteril eritab kest limakapsli Mitmed bakterid võivad olla ohtlikud e patogeensed, sest põhjustavad tervisehäireid, kuna eritavad väliskeskkonda mürke bakteritoksiine. Bakteri rakutuuma asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngaskromosoom (koosneb ühest DNA molekulist ja tal pole vabu otsi). Kõikidel bakteritel on üks kromosoom. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. 7 Plasmiidid väiksemad DNA rõngad bakteris, mis on vajalikud spetsiifiliste ensüümide sünteesiks ellujäämisel. Plasmiidide arv pole püsiv Ained liiguvad bakteris difusiooni teel. Valgusüntees toimub ribosoomides
· Lüsosoom sisaldab lagundavaid ensüüme; rakusisene seedimine (3) · Mitokonder poolautonoomsed; raku hingamine; hapnik mitokondrites; energia (10) · Ribosoom 2 alamüksust (ribosoomi RNA ja valgud); valkude kokkupanek (7) BAKTERIRAKK · Bakterirakk on prokarüoodne ehk rakk on eeltuumne · Membraan · Rakukest · Limakapsel · Viburid ja/või karvakesed · Tsütoplasma · Pärilikkusaine (rõngaskromosoom) tuumapiirkond · Ribosoomid · Plasmiid kromosoomi väline DNA, regulaartorgeenid RAKKUDE VÕRDLUS 1. Taimne-, loomne- ja seene rakk 2. Eukarüoodid ja prokarüoodid ALGKUDE 1. algkoed on väikesed 2. ühesuguse ehitusega (diferentseerumata) 3. jagunemisvõimega meristeem; kambium PÜSIKUDE · põhikude (parenhüüm) täidab taime
suuremaks kasvada. Mõnedel bakteritel on kest kaetud karvakestega, teistel aga ühe või mitme viburiga. Mõnedel bakteritel eritab kest täiendava limakapsli. Bakteritel ei ole rakutuuma ja seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. Bakteritel on kõigil vaid üks kromosoom, milles geenide arv ulatub enamasti kuni 6 tuhandeni. Lisaks rõngaskromosoomile on bakteri tsütoplasmas tihti mõned väiksemad DNA rõngad, mida nimetatakse plasmiidideks, mis sünteesivad ensüüme. Bakterirakkudel pole tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ega mitokondreid. Bakteriraku ribosoomid on mõõtmetelt väiksemad ja sisaldavad vähem rRNA ja valgu molekule
Bakterid; suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda puudub tuuma membraan, üks haploidne rõngaskromosoom leidub plasmiide (sisaldavad geene mida saab kasutada nn eriolukordades Eel (bakterid) ja päristuumse (ülejäänud rakk rakud) raku võrdlus eeltuumne rakk päristuumne rakk tuum tuuma pole, selle asemel on Tuum eraldatud tsütoplasmast tuumapiirkond. Ka tuumakes tuumamembraaniga, milles poorid pole. Rakk on valdavalt 1n ainevahetuseks. Rakk valdavalt 2n faasis faasis kromosoomid on 1 1n rõngaskromosoom. on palju lineaarseid kromosoome. DNA-d ja geene suhteliselt Neis ka histoodin. DNA hulk suur vöhe. Histoon- valke pole
> patogeensed bakterid tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest bakteritoksiinidest. Valdavalt valgulise ehitusega ja kaitsevad baktereid teiste organismide eest. > põhjustavad botulismi, teetanust, difteeriat, koolerat, düsenteeriat jt. 8 > botulismi toksiin kõige mürgisem Bakteri kromosoomid ° Rakutuuma asemel tuumapiirkond > rõngasjas kromosoom ühest DNA molekulist, vabu otsi ei ole. ° kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom, geenide arv 6 tuhandeni. ° Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. ° Lisaks rõngaskromosoomidele on bakteri tsütoplasmas mõned väiksemad DNA rõngad plasmiidid. (ainevahetusliku tähtsusega) > sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks
kasvuks sobival pinnasele ja seostuvad üksteisega, viburite abil liiguvad. Mõnel bakteril eritab kest veel limakapsli, mis on nii kaitseks kui hõlbustab liikumist. Mitmed bakterid on teistele organismidele ohtlikud (patogeensed bakterid), sest põhjustavad haigusi (nt. botulism, difteeria, teetanus), mis võivad lõppeda ka surmaga. Nad eritavad väliskeskkonda mürkaineid - bakteritoksiine. Bakteritel ei ole rakutuuma seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. See koosneb DNA molekulist, millel ei ole vabu otsi. Kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom, mille geenide arv ulatub kuni 6 tuhandeni. Lisaks rõngaskromosoomile on bakteri tsütoplasmas mõned väiksemad DNA rõngad, mida nimetatakse plasmiidideks. Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Need aitavad lagundada keskkonnas leiduvaid orgaanilisi
valgusünteesis. 9. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused. Prokarüootne e Eukarüootne e eeltuumne päristuumne tüübid bakterid Taime-, looma-, seenerakud, protistid tuum Puudub, selle asemel 2 membraaniga tuumapiirkond ümbritsetud tuum tuumamembraan Puudub olemas DNA 1 rõngaskromosoom, Palju lineaarseid väiksemad plasmiidid kromosoome organellid Puuduvad palju membraanidest koosnevad ja nendega ümbrits organellid
Ei ole nii jäik, võimaldab suuremaks kasvada. Täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel kaetud karvakestega(kinnituvad pindadele), teistel varustatud 1 või mitme viburiga(liiguvad). Mõnedel eritab kest täiendava limakapsli. · Ohtlikud bakterid patogeensed. Tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest bakteritoksiinidest. · Bakteritel pole rakutuuma, seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. Bakteritel on vaid 1 kromosoom, milles geenide arv ulatub 6 tuhandeni. · Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. DNA rõngad, ainevahetuslik tähtsus. · Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Pole tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ja mitokondreid
mitmesuguseid tervisehäireid selliseid baktereid nim. patogeenseteks. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest bakteritoksiinidest, mis on valdavalt valgulise ehitusega ja kaitsevad baktereid teiste organismide eest. Eri bakterite toksiinid põhjust. botulismi, teetanust, difteeriat, koolerat, düsteeriat jt haigusi. MISSUGUSED ON BAKTERITE KROMOSOOMID? Bakteritel ei ole rakutuuma ja seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. See koosneb ühest DNA molekulist, millel vabu otsi ei ole. Kõigli bakteritel on vaid üks kromosoom, milles geenide arv ulatub enamasti kuni 6000ni. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. Lisaks rõngaskromosoomidele on bakteri tsütoplasmas tihti mõned väiksemad DNA rõngad, mida nim. plasmiidideks, millel on peam. ainevahetuslik tähtusus. Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
