homostaas org Võime tagada sisekkstabiilusu Elundite talituse regulatsioon: 1. neutraalne regul-närvisüseemi vahendusel 2.humoraalne regul-hormoonide abil vere kaudu pos tagasisede org tekkinud kõrvalekallet võimendatakse veelgi nt sünnitus, oksend neg tagasiside-põhiline; väliskk saadakse inf ja sisekk püütakse muut nii, et kõrvalekalle väheneks nt soe-higistamine energia=ainev_kasv_metaboolne e kadu_väljaheited_uriin Veresuhk kt veri viib glükoosi iga raku mitokondrisse. G tuleb verre: 1.süsivesikute seedmine 2.glükogeenilõhustumine 3. glükoosi sünteesimine aminoh, rasv. Kui glükoosi tase vallandub insuliin, mis laseb liigse glükoosi rakkudesse ja muudab liigse glükoosi glükogeeniks, kui tase mad, siis vallandub glükagoon, mis lagundab glükogeeni glükoosiks. insuliin ja glükogeen on hormoonid, mis on ensüümid, neid tooab kõhunääre. Diabeet on insuliini puudulikkus org, mis on kaasasünd v pärilikkuse eelsoodumusega. Maks ül: veresuhkru...
Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere CO2 sisaldus. Pingutuse ajal suureneb ka piimhappe sisaldus veres. Nii süsihappegaasi kui ka piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH tase. Hingamiskeskuses asuvad kemoretseptorid on tundlikud vere CO2 sisalduse ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaali hingamiskeskusesse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni. Nende muutuste tulemusena on hingamine sügavam ja kiirem. pH tase näitab organismi happeliseuse sisaldust Viikmaa, M./ Tartes, U. Bioloogia Gümnaasiumile II osa 3. kursus. Eesti loodusfoto, 2008 Südametöö ja hingamine Kui vere süsihappegaasisisaldus on langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis vähendavad südame löögisagedust. Peale hingamisgaaside sisalduse veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: · Adrealiin, mis eritub verre vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele. See on hormoon, mis valmistab organismi ette tegevuseks, ja
pärilikkuse ainet ehk DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades muudetud. (Ehrlich, et 4 al., 2006, lk 5) Geneetiliselt muundatud organismide tekitamisega tegeleb geenitehnoloogia. Geenitehnoloogia (ehk insenerigeneetika, tehnogeneetika) seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri - kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 37) Praegu turul olevad GMO põllukultuurid on eeskätt muudetud vastupidavamaks putukate või viiruste poolt põhjustatavatele taimehaigustele või on suurendatud nende herbitsiidikindlust. (GMO, 2017) 1.2.1. Geneetiliselt muundatud taimede saamise metoodika Geenitehnoloogid on hakanud otsima järjest uusi võimalusi, kuidas võimalikult eri viisidel ja täpselt tekitada soovitud omadustega geneetiliselt muundatud organisme. Transgeensete
Bak. VIII Humanitaarained I aasta Õppevara analüüs Õpik: Biologia gümnaasiumine II osa 4. kursus. Autorid: Targo Sarapuu, Mart Viikmaa ja Ivar Puura Toimetajad: Mart Viikmaa, Kalle hein Eesti loodusfoto 2006 Esmapilgul sirvides jättis õpik tervikuna mulle väga hea mulje. See on kompaktne, huvitav ja lugema-vaatama kiskuv. Palju on värvilisi pilte, ja muid illustratsioone (diagrammid, ajateljed, tabelid) Olulisemad laused ja ka üksikud mõisted on tumedamalt trükitud ning seetõttu miist tekstist kergemini eristatavad. Joonised on väga tõepärased ning neist on ka tekstiga tutvumata lihtne aru saada
nende kasulikud omadused tuleks rohkem esile ning kahjulikke ja negatiivseid omadusi tahaplaanile lükata või neid leevendada. Esimene tähtsaim samm selles vallas 1973. aasta, kui Herbert Boyer ja Stanley Cohen lõid esimese kombineeritud DNA-ga organismi: E. Coli bakteri. (HISTORY OF GENETIC ENGINEERING. 12.12.10) Esimene imetaja, kelle peal kasutati ära geenitehnolooga saavutusi, oli hiir, kellele 1981. aastal siirdati roti kasvuhormoone. (Viikmaa, Hein 2008:41) Juba järgmisel aastal saadakse esimene geneetiliselt töödeldud ravim, Genentech's Humulin insuliin, mida on tootnud bakterid. (HISTORY OF GENETIC ENGINEERING. 12.12.10) 1986. aastal aga suudeti Belgias luua geneetiliselt muundatud tubakas, mis on esimene taoline taim maailmas. (HISTORY OF GENETIC ENGINEERING. 12.12.10) Aina rohkem jõuab transgeenseid organisme tavatarbijateni, näiteks nende toidulauale, ning
Geen ehk pärilikkustegur Omadused ja paiknemine määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu avaldub tihti koostoimes teiste geenidega DNA molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni ühe valgu sünteesiks hoiab enda sees informatsiooni, mille alusel ehitatakse ning säilitatakse organismi rakke Järglastele pärandab geneetilist materjali Definitsioon Geeni modernne definitsioon kõlab järgmiselt Geen on genoomi järjestuse ümberpaigutatav regioon, mis on päritav. Geenis on regulatoorsed regioonid, transkribeeritud järjestused ja palju muid funktsionaalsete järjestuste regioone Ehitus eksisteerivad struktuurilt ja tihti ka funktsioonilt erinevate alleelide kujul ühe geeni erinevaid variante nimetatakse alleelideks geen on nukleiinhapete järjestus Tähtis meelde jätta: Geenid kodeerivad valk...
2. Suurenev rahvastiku arv 3. Puidu ja põõsastiku hävitamine kõrbestumisele tundlikel servaaladel 4. Liigkarjatamine 5. Põldude pidev ja oskamatu niisutamine-toob kaasa sooldumise 6. Troopiliste metsade raie 7. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine 8. Ehitustegevus ja veokid erikpuura.files.wordpress.com/2008/02/ s.jpg Kasutatud kirjandus Bioloogia gümnaasiumile, Tago Sarapuu; Mart Viikmaa; Ivar Puura http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikk 10. ja 11. klassi geograafia vihkikud Pildid- http://images.google.ee/imghp?hl=et TÄNAN KUULAMAST! Küsimusi?
Leukeemiate ja lümfoomide klassifitseerimine Immuunvastuses osalevate rakkude identifitseerimine Hormoonide identifitseerimine ja hulga määramine Kudede ja vere tüpeerimine Antikehi: Herceptin rinnavähi ja mõningate lümfoomide korral Panorex jämesoolekasvajate raviks Remicade reumatoidatriidi ja Crohni haiguse (teatud kroonilise soolepõletiku) raviks Orthoclone OKT3 südame, maksa ja neerude siirdamisel Kasutatud materjalid Viikmaa, M, Tartes, U, Bioloogia õpik gümnaasiumile II osa 3. Kursus. Eesti Loodusfoto Tartu 2008 http://www.ebu.ee/esitlus/meristeempaljundus_hybridoom.ppt http://a12klass.blogspot.com/2009/11/bioloogiatoo.html Tänan Tähelepanu eest
Säästev areng ja keskkonnapoliitika Jane Sepp Kärdla ÜG 12a klass Agenda 21 Ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks Ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemise ja ülemaailmse keskonnakatastroofi saabumise vältimine Tähtsustab keskonnasõbralikku maailmamajanduse arengut Click icon to add picture Agenda 21 Click icon to add picture Eesti keskkonnapoliitika Eesti nüüdisaja keskonnapoliitika tugineb riikide seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskonnateadlikkusele Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhieesmärgiks: inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressurside tagamine ilma loodust kahjustamata Arhusi konventsioon üldsuse kaasamine keskonda puudutavate otsuste tegemisse Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted KKstrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegevusmotiivide ...
Vereringe regulatsioon Vereringe kapillaarides Kapillaarides toimub vere ja kudedevaheline ainevahetus, mille käigus toimib vaid osa kapillaare. Suletud kapillaarid avanevad ning kohalik verevool suurenevad kehalisel tegevusel. Vereringe veenides Veenides toimuva vere liikumise käigus surutakse veri edasi raskustungi toimel. Selle protsessi tagasiliikumist takistavad vastavad klapid. Rõhu muutumise veenides põhjustab rindkere liikumine hingates. Sissehingamisel rõhk langeb koguni alla atmosfääri rõhu, väljahingamisel aga tõuseb 2-5mm/Hg. Ka on veenivereringe suure venoosse süsteemi mahtuvusega. Väike vereringe Väike vereringe saab alguse südamest. Sealt paiskab parem vatsake venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad omakorda kapillaarideks. Kopsus toimub difusioon, mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad ed...
· 1983.a PCR ahelreaktsiooni leiutamine Kary Mullise poolt · 1988.a suudeti eraldada puhas termostabiilne DNA polümeraas Kasutatud materjal · http://www.ebu.ee/doc/DNA_analuus.pdf · http://et.wikipedia.org/wiki/Desoks%C3%BCribonukleiinhape · http://www.ebc.ee/loengud/maia_gen/sissejuhatus.htm · http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/01/25/teadus.htm#teine · http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng4_ 2007.pdf · http://www.horisont.ee/node/205 · M. Viikmaa, U.Tartes, Bioloogia Gümnaasiumile II osa 3. kursus
KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.annaabi.com/materjal-2111-kloonimine / 2010, 03.07. 2. http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:wYi0JG7OV4J:powerhead.freehostia.com/studie/baka/KLON.pdf+kloo nimine&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEEShhRghJUrwxraQTzXnOydYA9dmtd OBRhey8TOgowE2zxME7MRBVLO3NTXrlkJrHeyQMfI7HhO1DkTVmfmMxw5zS F2nwyyIe8hbQ2XWVWPcCn68oiAzSaaMAcYb1yHaBDKebn6&sig=AHIEtbQPkb1 P_Yw9a26L89JSEZ33_FHmcg / 2010, 03.07. 3. VIIKMAA, M. TARTES, U. Bioloogia gümnaasiumile II osa 3. kursus. Tartu 2008.
mälurakud organitesse püsima mälurakkudena Kasutatud materjalid: · Tenson, T. 2003. Immuunsüsteem aitab nakkusest jagu saada. - Eesti Loodus 54 (9): 6-12. + samalt autorilt: · http://www.tlu.ee/files/arts/3217/Immuud8241fc5f3ef1e1fd9aebd25023bd84 d.pdf · Timmusk, S. 2003. Immuunsüsteemi evolutsioon loomariigis kestab lõputult. - Eesti Loodus 54 (9): 20-24. · Viikmaa, M., Tartes, U. 2008. Bioloogia gümnaasiumile II osa 3.kursus: 86- 89. · Kokassaar, U., Martin, M. 2003. BIOLOOGIA põhikoolile IV: 44-46. · Kahn, H., Loit H.-M. (koostajad) 2009. Tervise ABC: 172-175. · http://biomedicum.ut.ee/aran/aloeng/KKlymf.pdf · http://www.immunologyexplained.co.uk/HowItWorks.aspx · http://www.denniskunkel.com · http://www.hughston.com/hha/b_13_2_7a.jpg · http://4.bp.blogspot.com/_OrYGtRC--A8/SgySK0KW68I/AAAAAAAAC9E/ cKTSmyCmRHg/s400/lymphnodes.jpg
Valgud ehk proteiinid, mille struktuurset ehitust on näha jooniselt 1.1, on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende molekulmass varieerub suures vahemikus, sest eri proteiinide koostisse kuuluvate aminohappejääkide arv erineb suurel määral. Kuigi erinevaid aminohappeid on valkude ehituses 20, on vähe molekule, mille koostises nad kõik samaaegselt esinevad. Kuna valgud moodustuvad vaid elusorganismides, nimetatakse neid koos polüsahhariidide ning nukleiinhapetega biopolümeerideks. (Viikmaa, Hein 2003: 33) Joonis 1.1 1.2. Aminohapped ja peptiidside Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aluselisi aminorühmi kui ka happelisi karboksüülrühmi. Aminohappe ülejäänud osad varieeruvad kõigil 20 aminohappel, millest tulenevad nende mitmesugused keemilised omadused. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks.
Tekkinud nähtustele püütakse diskussiooni käigus leida vastuseid, võrreldes saadud tulemusi avaldatud uurimuste tulemustega. Tahaksin väga tänada oma juhendajat, Leili Järve, kes mulle oma jõu ja nõuga suureks abiks oli. Samuti oma vanemaid, kes aitasid mul katset läbi viia. 3 1 KONKURENTS Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm (Viikmaa 2006). Konkurents tekib seetõttu, et sarnased või sama liiki organismid vajavad arenguks ja paljunemiseks ühesuguseid tingimusi ja resursse, mida vabas looduses enamasti kõigile ei jätku. Konkurents võib olla: 1. liigisisene 2. liikidevaheline. Mõlemal juhul piirab konkurents arengut ja võib viia osade organismide hukkumiseni. Tulenevalt ökoloogiliste nõudluste sarnasusest on liigisisene konkurents sageli tugevam kui liikidevaheline. (Lanno 2006)
5 Konspekt on koostatud järgnevate infoallikate põhjal: - Alas, R. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused. - Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, R., Kikas, E., Konstabel, K., Kreegipuu, K., Kreegipuu, M., Pullmann, H., Rauk, M., Realo, A., Schmidt, M., Tulviste, P., Tulviste, T., Vadi, M., Viikmaa, M. Psühholoogia gümnaasiumile. - Arnolds, C.A., Boshoff, C. Compensation, esteem valence and job performance: an empirical assessment of Alderfer's ERG theory. - Arnolds, C.A., Boshoff C. Does higher remuneration equal higher job performance?: an empirical assessment of the need-progression proposition in selected need theories. - Halepota, H. A. Motivational Theories and Their Application in Construction. - Harlow, D. N
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. INIMESE MÕJU KESKKONNALE.....................................................................3 1.1 Linnastumine...................................................................................................3 1.2 Autostumine....................................................................................................3 1.3 Kliima mõjutamine.........................................................................................4 1.4 Veekriis ja veereostamine...............................................................................4 1.5 Energia probleemid.........................................................................................5 KOKKUV...
Järgnevalt on välja pakutud kolm võimalikku. Esimene võimalus on nime/aasta viitamine, mille puhul viidatakse teksti sees autori(te) perekonnanime(de)le ja ilmumisaastale. Kui viidatakse raamatule, tuleb ilmumisaastale lisada ka leheküljenumber, kust viide pärineb. Sel juhul pannakse viite viimast lauset lõpetav punkt sulgudes oleva viite kirje järele. Näide: Allergia ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele (Viikmaa ja Tartes, 2008, lk 89). Kahe autoriga teosel pannakse viites sulgudesse mõlema perekonnanimed ning nende vahele sõna ja, nagu ülaltoodud näites. Juhul, kui refereeritava(te) autori(te) nimi on osa tekstist, lisatakse ilmumisaasta nime(de) järele sulgudesse. Näide: Eppleri ja Harju (1997) arvates keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed peamiselt õppimise tulemusele. Kolme ja enama autoriga teosel pannakse sulgudesse esimese autori nimi ning lühend jt või et al.
kes kuuluvad sugupuusse ning kust pärineb ning milline kõikumine on inimliigis toimunud nende rohkuse suhtes. Lisaks jutule oli lisatud pilt nii koljudest, algelistest tööriistatest, simpansi ja inimese skeletist ning tehtud tabeli kujul ka võrdlus teemal, mis neid kahte eristab. 13 Kasutatud kirjandus http://www.teadus.ee/?p=1224 Bioloogia gümnaasiumile II osa 4. Kursus (Tago Sarapuu, Mart Viikmaa, Ivar Puura, Eesti Loodusfoto) http://www.google.ee http://sites.google.com/site/alorents/inimeseevolutsioon http://www.hot.ee/teekaaslane/tehnosf.html http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/testid/inim-evol/inimese%20evol3.htm 14
Seega tuleb elu elada mõttega, kukkudes püsti end ajada ja jonni ajades oma eesmärgini pürgida. 11 Kasutatud kirjandus 1. Alas, R. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused. 2. Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, R., Kikas, E., Konstabel, K., Kreegipuu, K., Kreegipuu, M., Pullmann, H., Rauk, M., Realo, A., Schmidt, M., Tulviste, P., Tulviste, T., Vadi, M., Viikmaa, M. Psühholoogia gümnaasiumile. 3. Landsberg, M. Motiveerimise kunst. Tallinn: Varrak, 2003, 206 lk 4. Mägi, J. Organisatsioon ja juhtimine. http://web.ametikool.ee/jane/okj/?Avaleht [25.05.2015] 5. Hansed, E. Meeskonna motiveerimine. http://www.nooruse.ee/Ele_Hansen/meeskond_2/index.html [25.05.2015] 12
käitumisele. Mõjusaimad on need motiivid, millel on inimesele suurim emotsionaalne tähendus. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile ega ole ilma põhjalikuma uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa inimeses tekkinud motiive on sellelaadsed. Tavaliselt mõjutab tegevust üheaegselt palju motiive nii teadlikke kui ebateadlikke. (Bachmann etc 2003: 76) Psühholoogide levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused. (Allik, Häidkind, Harro, Viikmaa, Kreegipuu, Rauk, Kikas, Tulviste, Luuk, Realo, Konstabel, Pullmann, Schmidt & Vadi 2002: 162 ) Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema. Vajadused ajendavad kogu inimese psüühilist tegevust, pannes teda Motivatsioon ja tööga rahulolu 5 tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas, stimuleerivad mõtlemist ja tahet. (Bachmann etc 2003: 71)
valgus-ja pimedusperioodi pikkusest. Vastavalt sellele eristatakse kahte taimerühma: 1. Lühipäevataimed (nt kanep, tubakas, daalia), neil moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. 2. Pikapäevataimed (nt kartul), vajavad õitsemaminekuks enam kui 12-tunnist päevapikkust. Lisaks nendele on ka taimeliike, mille elutegevus ei sõltu nii otseselt päeva pikkusest. Selline fotoperiodismita taim on nt. võilill. (Viikmaa, Hein 2006) Valguse hulk jaotub aga maakeral ebaühtlaselt, olenedes maakera asendist päikese suhtes, atmosfääri paksusest ja koosseisust, pilvitusest jne. Maakera valgustatus suureneb, liikudes pooluselt ekvaatorile. Nähtavate kiirte mõju ehk päikese radiatsiooni mõõdetakse kalorites. Põhja pool valitseb sagedase pilvituse ja õhu suure niiskuse tõttu hajutatud valgus: otsene kiirgus moodustab ainult pisut üle 30 protsenti kogu kiirgusest,
kogus atmosfääris. Kasvuhoonegaaside sattumisel atmosfääri need soojenevad ning seeläbi soojendavad enda ümber olevat atmosfääri. Globaalse soojenemise tõttu võivad hävineda paljud taimed kõrbetes, loomad saavad saaki otsida vaid öösiti, mis võib rikkuda toiduahela (kui saak ei liigu öösiti ringi). 13 Kasutatud kirjandus: ,,Bioloogia gümnaasiumile" , Targo Sarapuu, Mart Viikmaa, Ivar Puura, 2006 Tartu http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbeloomtaim.htm 14
2. Eesti Entsüklopeedia 7 ( 1994) Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 659 lk 3. Eesti Entsüklopeedia 11 ( 2002) Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 148-153 lk. 4. http://www.hared.ee/files/kogumik_ek080108.doc#_Toc187501576 5. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm 6. http://ap3.ee/Default2.aspx? PaperArticle=1&code=3694/new_eri_artiklid_369404 7. http://www.hanila.ee/turism_tuhu_soo.php3 8. Sarapuu, Tago, Viikmaa, Mart, Puura, Ivar (2006) Bioloogia gümnaasiumile II osa 4. kursus, 9. http://en.wikipedia.org/wiki/Drosera_anglica 10. http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4nd 11. http://eelis.ic.envir.ee:8080/ecological/mires/F1178878013/F1178878054 12. http://eelis.ic.envir.ee:8080/ecological/mires 10 13. http://209.85.135.104/search? q=cache:idoL9vEDe5wJ:www.koolielu.ee/pages
Psühhoteraapia on häire kõrvaldamine. Teraapiaid on sadu, neist paarkümmend on teaduslike uurimustega järele kontrollitud, nende jaoks on kirjapandud ravijuhendid ja on teada, milliste häirete puhul on need efektiivsed. Mina oma referaadis sain mitmeid uusi teadmisi. Põnev oli otsida ja lugeda mitmetest häiretest. Vahel unustasin end ka teemadesse, mida referaadis ei plaaninud käsitleda. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Allik J., Häidikind R., Harro J., Viikmaa M., Kreegipuu K., Rauk M., Kikas E., Tulviste T ja P., Luuk A., Psühholoogia gümnaasiumile 2002 2. Laukkanen E., Marttunen M., Miettinen S., Pietikäinen M. ,,Kuidas aidata psüühikaprobeemidega noorukit" tõlge Eesti keelde Margit Riit 2008 3. Juhan Sõerd, Psühholoogia kõigile, Tallinn Koolibri 1992 4. Kõrgesaar J., Paavel V., Sarjas A., Sõmer S., Vasar V. Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekanne Eestis, Käsiraamat 2000/2001 http://raulpage
1.1.1. Valgud Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende molekulmass varieerub suures vahemikus, sest eri proteiinide koostisesse kuuluvate aminohappejääkide arv erineb suurel määral. Kuigi erinevaid aminohappeid on valkude ehituses 20, on vähe molekule, mille koostises nad kõik samaaegselt esinevad. Kuna valgud moodustuvad vaid elusorganismides, nimetatakse neid koos polüsahhariidide ning nukleiinhapetega biopolümeerideks (Viikmaa, Hein 2003: 33). 1.1.2. Aminohapped ja peptiidside Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aluselisi aminorühmi kui ka happelisi karboksüülrühmi. Aminohappe ülejäänud osad varieeruvad kõigil 20 aminohappel, millest tulenevad nende mitmesugused keemilised omadused. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks.
KOKKUVÕTE Koostatud õpimapis on ülevaatlikult välja toodud bioloogiateaduste kasutamisvõimalused. Need on andnud ühiskonnale väga palju, eriti aga geenitehnoloogia, tänu millele on olemas erinevad ravi- ja paljundamisvõimalused. Kuid kindlasti on ees veel väga pikk arengutee, sest on veel palju haigusi, millele pole ravi veel leitud ja palju muud, mis vajab avastamist ja rakendamist. KASUTATUD KIRJANDUS Viikmaa, M. ja Tartes, U. 2008. Bioloogi gümnaasiumile II osa 3. Kursus. Tartu, Eesti Loodusfoto: 128
Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid Mart Viikmaa Sissejuhatus. Mida teame ja mida ei tea? Inimese põlvnemislugu on tüüpiline näide teaduslikust probleemist, kus uute andmete lisandumine muudab küsimusteringi järjest komplitseeritumaks ja lükkab oodatud lahenduse ikka edasi. Inimese evolutsiooni uurijad on kogunud äärmiselt rikkaliku andmestiku võrdleva anatoomia ja füsioloogia, etoloogia, paleontoloogia ja arheoloogia valdkondadest. Viimasel ajal on sellele lisanud hinnatava panuse itsüto- ja molekulaargeneetilised võrdlused
"tihendab koostööd erasektori, omavalitsuste ja riigi vahel turvalisuse tagamiseks ja kuritegevuse ennetamiseks, toetades kodanikuinitsiatiivi korras tegutseva naabrivalve arengut ning luues õiguslikud alused erasektori kaasamiseks õigusrikkumiste avastamisse". Eelnõu väljatöötamisel on aluseks võetud Siseministeeriumis ettevalmistatud "Eradetektiivinduse seaduse" eelnõu 20.03.1998 a redaktsioon. Eelnõu on ette valmistanud Siseministeerium. Töögruppi kuulusid Lennart Viikmaa - siseministri nõunik, Erik Salumäe - OÜ Infobüroo Firmus juhatuse liige, Norman Aas - Riigiprokuratuuri kriminaalpoliitika talituse juhataja, Koit Pikaro - Riigikogu liige, Veiko Jürisson - Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor, OÜ Infobüroo Firmus juhatuse liige, Henno Kuurmann - Kaitsepolitseiameti komissar, Kersti Jundas - Keskkriminaalpolitsei politseinõunik, Anno Aedmaa - Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna nõunik,
Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester. NB! Nii loengute kui ka Tago Sarapuu gümnaasiumiõpiku peatükid 1-4 ja Mart Viikmaa õpikust see materjal, mid üles laetud geen.ttu.ee ‘’Õppematerjalid’’ alla Bioteaduste metoodika Loodusteaduslikud sh bioloogiliste protsesside uurimisel kasutatavad meetodid jaotatakse: VAATLUS (ing k observation) nt anatoomia, kirjeldav embrüoloogia) VÕRDLUS (ing k comparison) - nt võrdlev anatoomia, geenijärjestuste võrdlus KATSE (ing k experiment) – kui muudetakse üht parameetrit/tingimust, ja võrreldakse
BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID Gümnaasiumi bioloogia riigieksamite 2000-2007 ülesannete koostamisel osalesid: Sirje Aher, Margus Harak, Helle Järvalt, Urmas Kokassaar, Lea Koppel, Saima Laos, Ene Lehtmets, Edith Maasik, Rutt Nurk, Anu Parts, Margus Pedaste, Siret Pung, Ana Valdmann, Liia Varend, Mart Viikmaa Käesolevas kogumikus kasutatud riigieksamite ülesannete autoriõigused kuuluvad Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele ja nende paljundamine mistahes kujul on keelatud. Koostaja: Liia Varend 2 SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2
rakendamiseks tulevaste põlvede õnne nimel. Märkimisväärset diskussiooni steriliseerimise eetiliste ja meditsiiniliste külgede üle Eestis ei tekkinud. Maailmas oli eitava suhtumise taga eelkõige katoliku kirik (NSV Liidus töötas eugeenikale vastu aga seal kujunenud üldine geneetika vastane hoiak). Peamiseks huvialaks Eesti eugeenikuil jäi tervisekasvatus ja iibepropaganda (PRONATALISM) Kirjandus Mart Viikmaa http://biomedicum.ut.ee/~martv/geneetika-ajalugu.htm Kordamisküsimused · Positiivne ja negatiivne eugeenika · Evolutsiooniõpetuse ja geneetika mõju arstiteaduse arengule 39 XVIII. 10. SEMINAR Meditsiin totalitaarsetes ühiskondades SIIT ALATES KONSPEKT HALVEMINI (VÄHEM) TOIMETATUD ehk saate hakkama! 20. sajand on näinud meditsiiniajaloo (so ka loodusteaduste) kõige koledamaid lehekülgi,
kollased, kortsulised 3/16 rohelised, ümmargused 3/16 rohelised, kortsulised 1/16 Erinevad alleelipaarid segregeeruvad, kombineeruvad üksteisest sõltumatult. Vt. Viikmaa leksikon! Mendeli seaduste kasutamine inimese geneetikas Mendeli seadusi hakati laiemalt kasutama varsti pärast nende uuesti avastamist käesoleva sajandi algul. Inimese pärilikkuse geneetilise analüüsi aluseks on informatsioon, mis on saadud sugupuude uurimisest. Põhilised raskused seisnevad selles, et järglaskond on väike, sugupuud sageli ebatäielikult koostatud, alati pole kirjas õige isa. Oluline on ka ajafaktor - mõned haigused ilmnevad alles keskeas. Sellegipoolest on
kollased, kortsulised 3/16 rohelised, ümmargused 3/16 rohelised, kortsulised 1/16 Erinevad alleelipaarid segregeeruvad, kombineeruvad üksteisest sõltumatult. Vt. Viikmaa leksikon! Mendeli seaduste kasutamine inimese geneetikas Mendeli seadusi hakati laiemalt kasutama varsti pärast nende uuesti avastamist käesoleva sajandi algul. Inimese pärilikkuse geneetilise analüüsi aluseks on informatsioon, mis on saadud sugupuude uurimisest. Põhilised raskused seisnevad selles, et järglaskond on väike, sugupuud sageli ebatäielikult koostatud, alati pole kirjas õige isa. Oluline on ka ajafaktor - mõned haigused ilmnevad alles keskeas. Sellegipoolest on
Unt, Anneli Unt, Eero Uustalu, Marko Vachtel, Avo Vahtramäe, Aigar Vaigu, Janar Vaik, Neeme Vaino, Triinu Vakmann, Kadri Vakmann, Maret Valdisoo, Uku Varb- lane, Priit Vare, Signe Varendi, Tanel Vari, Madis Vasser, Kristjan Vassil, Kristjan innustuseks Vedel, Marko Veelma, Kadri Veider, Martin Vels, Hanno Vene, Kadri Veski, Kadri Vider, Mikk Viidebaum, Gerli Viikmaa, Andres Vilgota, Katrin Vilimaa, Oliver Vilja- maa, Rainer Villido, Jaak Vilo, Triin Viltrop, Kristi Vinter, Marie Vinter, Veiko Visna- puu, Martin Vlassov, Jüri Vlassov, Katrin Vunk, Helina Võrno, Triin Võrno, Andres Võsa, Jorgan Võõrmann, Taimi Värva ja Kadri Õunap. 15 matemaatika meie ümber 16 SISSEJUHATUS osa 0 17
annaabi.ee 
