Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Paljunemine ja areng, kontrolltöö (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida annab elusorganismile mitoos ?
  • Mitu tütarrakku tekib I vanemrakust meioosi tulemusena ?
  • Mis on geenide ristsiire ?
  • Kuidas nim Mehe kuidas naise sugurakke ?
  • Mis on rakutsükkel ?
  • Miks on vaja mitoos miks meioosi ?
  • Mille poolest erinevad täis ja vaegmoone ?

Lõik failist

Paljunemine ja areng-kontrolltöö--- #1 Paljunemine ja areng-kontrolltöö--- #2 Paljunemine ja areng-kontrolltöö--- #3 Paljunemine ja areng-kontrolltöö--- #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor BrendaH Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Paljunemine ja areng

Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) Seemnerakk e sperm

Bioloogia
thumbnail
8
odt

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood Karüokinees -rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina

Bioloogia
thumbnail
27
ppt

Paljunemine ja areng

Paljunemine ja areng Lühikonspekt XII klassile Mõisted · Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus

Bioloogia
thumbnail
27
ppt

Paljunemine ja areng

Paljunemine ja areng Lühikonspekt XII klassile Mõisted · Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Mitoos ja meioos kordamisküsimused

1.Kuidas organismid paljunevad? kas sugulisel või mittesugulisel teel 2. Mis vahe on vegetatiivsel ja sugulisel e generatiivsel paljunemisel? sugulisel e. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesugulisel e. Vegetatiivsel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Toimub kas eoseliselt või vegetatiivselt. 3. Mis on vegetatiivse paljunemise tähtsus? Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna 4. Miks on vajalik rakkude jagunemine? Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on jagunemine vajalik ka hukkunud rakkude asendamiseks ja vigastuste paranemiseks. 5. Mis tüüpi rakkude paljunemine on mitoosis ja mis tüüpi rakkude paljunemine on meioosis? Mitoos- keharakkude paljunemine. Meioos-sugurakkude paljunemine 6. Tunne jooniselt ära mitoosi faase (õ lk 106). 7

Bioloogia
thumbnail
8
doc

Organismide paljunemine ja areng

Organismide paljunemine ja areng Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühninevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vane- malt (ristviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt pärit geneetilise info. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. Kui see juhtub, on järgased steriilsed. Näiteks: hobune + eesel = muul Sugulise paljunemise eripärad Järglased on geneetiliselt erinevad

Bioloogia
thumbnail
5
odt

Bioloogia paljunemine

Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. Sügoot - viljastunud munarakk. Sperm - seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Sperma ehk seemnevedelik - isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal. Spermatognees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees -munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Ovotsüüt e. Munarakk on naise organismi haploidne paljunemisrakk. Ühekromatiidiline kromosoom-interfaasis on kromosoom ühekromatiidiline. Kahekromatiidiline kromosoom-DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidilised. 1. Keharakkude jagunemisel toimub mitoos, sest kromosoomide arvu on vaja

Bioloogia
thumbnail
8
pdf

Bioloogia 3-kursus (Rakutsükkel, kromosoom, mitoos, meioos, ontogenees, menstruaaltsükkel)

Munaraku eellased on ​ovogoonid ​(diploidsed). Protsess, mille käigus ovogoon muutub ovotsüüdiks, on ​ovogenees​. Ovogenees toimub folliikulis, mis toodab ka naissuguhormooni östrogeeni. Küpse munaraku korral folliikul lõhkeb ning munarakk liigub munajuhasse e. ​ovulatsiooniks ​nimetatakse folliikuli lõhkemist, mille käigus küpsenud munarakk liigub munajuhasse. Ovogenees algab munasarjas juba looteeas ning lõpeb 50-55 aasta vanuselt. Ovogoonide paljunemine lõpeb naisel juba looteeas. Alates puberteedist läbib igas kuus 1 ovogoon meioosi ja tekib vaid 1 ovotsüüt. Menstruaaltsükkel ja embrüogenees Menstruaaltsükkel ​- igakuine munarakkude tsükliline küpsemine. Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas keskmiselt 28-päevase intervalliga umbes 14 päeva enne oodatavat menstruatsiooni. Ovogoon läbib meioosi, tekivad 4 rakku: 1 viljastumisvõimeline ovotsüüt ja 3 polotsüüti

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun