Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Paljunemine ja areng, kontrolltöö (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida annab elusorganismile mitoos ?
  • Mitu tütarrakku tekib I vanemrakust meioosi tulemusena ?
  • Mis on geenide ristsiire ?
  • Kuidas nim Mehe kuidas naise sugurakke ?
  • Mis on rakutsükkel ?
  • Miks on vaja mitoos miks meioosi ?
  • Mille poolest erinevad täis ja vaegmoone ?
Paljunemine ja areng, kontrolltöö Brenda Holt
  • Mida annab elusorganismile mitoos ?
    Selle käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks.
  • Meioosi II jagunemine anafaasis lahknevad raku poolustele…
    … homoloogide kromosoomid , mis koosnevad kahest tütarrakust.
  • Mitu tütarrakku tekib I vanemrakust meioosi tulemusena ?
    Meioosi tulemusena tekib 4 tütarrakku.
  • Mitoosil a)saadakse b)kulutatakse energiat.
  • Nimeta kaks mehhanismi meioosis, mis tagavad selle, et tütarrakud on vanemarakust geneetiliselt erinevad.
  • Ristsiire 2. Homoloogide lahknmine on sõltumatu, mis tähendab seda, et tütarrakk saab juhuslikult nii isas -kui ka emasvanemalt pärit homolooge. Mida suurem on kromosoomide arv organismil, seda suurem on võimalike kombinatsioonide arv.
  • Mitu kromosoomi on inimese diploidse kromosoomistikuga rakus ?
    2n=46
  • Mis on sügoot, gameet , ovogenees , karüoginees, haploidne kromosoomistik ?
    • Sügoot-viljastunud munarakk
    • Gameet- sugurakk
    • Ovogenees-munarakkude areng
    • Karüoginees-rakutuuma jagunemine
    • Haploidne kromosoomistik-sugu kromosomistiks, kus iga kromosoom on üksikuna.

  • Mitoosil on tekkinud uued rakud vanemrakuga geneetiliselt a)identsed b)erinevad.
  • Mis on geenide ristsiire ? See toimub a)mitoosis b)meioosi esimeses faasis.
  • Nimeta 2 sugulise paljunemise eelist võrreldes mittesugulisega.
  • Kaks vanemat, ning järglasel kombineerub kahe vanema pärilikkus.
  • 2. Muutlikus suurem.
  • Kuidas nim. Mehe, kuidas naise sugurakke ?
    Meestel-seemnerakk, naistel-munarakk.
  • Kuidas nim. Rakustruktuure, mis tagavad mitoosis ja meioosis kromosoomide või kromatiidide liikumise raku poolustele ?
    Ootsüüdid.
  • Kas taimede vegetatiivne paljunemine on mittesugulise või sugulise paljunemise vorm, too 2 näidet vegetatiivse paljunemise kohta.
    Suguliselt paljunevad ainult õistaimed ja okaspuud . Ülejäänud taimed paljunevad mittesugulisel teel. Nt sibulate või risoomide abil.
  • Kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasapinnal mitoosis metaFaasis.
  • Missuguses raku elutsükli faasis toimub DNA replikatsioon ?
    Interfaasis.
  • Inimese keharakus on 46 kromosoomi. Mitu kromosoomi on pärast keharaku jagunemist moodustunud tütarrakkudes ? Märkige tütarrakkude tuumadesse numbritega kromosoomide arv.
    23
    46
    46 23
  • Selgitage, miks on pärisimetajate munarakud rebuvaesed, lindude munad aga reburikkad.
  • Iseloomusta organismide erinevaid paljunemisviise ja too näiteid.
    Mittesuguline-uus organism saab alguse eosest või keharakust, pole vaja spetsiaalsed rakke, üks vanem, muutlikus on väike, järglane pärib ühe vanema päriliku materjali.
    Suguline-uus organism saab alguse viljastatud munarakust, kaks vanemat, muutlikus suurem, on vaja spetsiaalseid sugurakke, järglasel kombineerub kahe vanema pärilikkus.
  • Miks suguline paljunemine on evolutsiooni seisukohalt olulisem paljunemisviis ?
    Selliselt saab uus organism pärilikku materjali kahelt erinevalt allikalt ning munaraku viljastamiseks on vaja kahe inimese sugurakke.
  • Mis on rakutsükkel ?
    Raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni.
  • Miks on vaja mitoos, miks meioosi ?
    Mitoosi ajal moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud ning mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks.
    Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed.
  • Mitoosi alguses rakus 12 kromosoomi. Mitu kromosoomi on mitoosi lõppedes tütarrakkudes ?
    Kummaski 6.
  • Miks on sugurakkudes kromosoome poole vähem võrreldes keharakkudega ?
    Sugurakkudes on sisse pressitud dna ja pärilikkus.
  • Võrdle kehasisest ja kehavälist viljastamist.
    Kehaväliselt viljastamisel peab olema sugurakke palju, kuna paljud rakud võivad hävida. Kehasisese viljastamise puhul ei pea sugurakke olema palju, kuna nendele oht on väiksem.
  • Kus toimub inimesele viljastumine ja mis toimub edasi viljastatud munarakuga ?
    Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastumisel määratakse sugu ja tekib diploidsus. Tekib sügoot, toimub mitoos- mille järgi moodustatakse kobarloode, moorula ja viimasena blastula. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva.
  • Millised võimalused on organismidel lootejärgseks arenguks ? Too näiteid.
    Amnion-kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99 % looteveest.
    Allantonis -sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat .
    Koorion-kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel.
  • Mille poolest erinevad täis ja vaegmoone ? Kellel sellised arengutüübid esinevad ?
    Vaegmoonsal on peale vastet kestumine, kuid täismoonsal nukk .
    Vaegmone esineb tarakanidel, lutikatel, täidel, sihktiivalistel, kaladel ja kahepaiksetel. Täismoone esineb kahetiivalistel , kirpudel, liblikatel, mardikatel ja kiletiivalistel.
  • Paigutage organismide arengut kujutavale skeemile järgmised arengutüübid :
    Otsene, moondega, täismoondega, vaegmoondega
  • Leidke igale arengutüübile sobiv näide antud organismide hulgast.
    Prussakas , rohukonn , kapsaliblikas, rästik
    PUTUKAD
    SELGROOGSED
    Täismoone
    Vaegmoone
    Moondega
    Otsene areng
    Prussakas
    Rohukonn
    Kapsaliblikas
    Rästik
  • Nimetage kolm ülesannet, mida täidab inimorganismis platsenta e. Emakook.
  • Ainevahetus
  • Loote varustamine antikehadega
  • Toodab hormoone
  • Joonisel on kujutatud inimese individuaalset arengut. Märkige punktiiridele arengustaadiumitele iseloomulik kromosoomistiku kordsus : n või 2n
    EMA ISA
    MUNARAKK N SPERM N
    SÜGOOT 2N
    EMRÜO
    TÄISKASVANUD ORGANISM 2N
  • Pange ajaliselt loogilisse järjekorda järgmised protsessid:
    -sugurakkude valmimine 1.
    -blastula e.põisloote kujunemine 3.
    -postembrüonaalne areng 6.
    - gastrula e. Karikloote kujunemine 4.
    -viljastumine 2.
    -sünnitus 5.
  • Paljunemine ja areng-kontrolltöö--- #1 Paljunemine ja areng-kontrolltöö--- #2 Paljunemine ja areng-kontrolltöö--- #3 Paljunemine ja areng-kontrolltöö--- #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor BrendaH Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Paljunemine ja areng
    12
    doc

    Paljunemine ja areng

    Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) Seemnerakk e sperm

    Bioloogia
    ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG
    8
    odt

    ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG

    ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood Karüokinees -rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina

    Bioloogia
    Paljunemine ja areng
    27
    ppt

    Paljunemine ja areng

    Paljunemine ja areng Lühikonspekt XII klassile Mõisted · Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus

    Bioloogia
    Paljunemine ja areng
    27
    ppt

    Paljunemine ja areng

    Paljunemine ja areng Lühikonspekt XII klassile Mõisted · Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga

    Bioloogia
    Mitoos ja meioos kordamisküsimused
    3
    doc

    Mitoos ja meioos kordamisküsimused

    1.Kuidas organismid paljunevad? kas sugulisel või mittesugulisel teel 2. Mis vahe on vegetatiivsel ja sugulisel e generatiivsel paljunemisel? sugulisel e. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesugulisel e. Vegetatiivsel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Toimub kas eoseliselt või vegetatiivselt. 3. Mis on vegetatiivse paljunemise tähtsus? Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna 4. Miks on vajalik rakkude jagunemine? Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on jagunemine vajalik ka hukkunud rakkude asendamiseks ja vigastuste paranemiseks. 5. Mis tüüpi rakkude paljunemine on mitoosis ja mis tüüpi rakkude paljunemine on meioosis? Mitoos- keharakkude paljunemine. Meioos-sugurakkude paljunemine 6. Tunne jooniselt ära mitoosi faase (õ lk 106). 7

    Bioloogia
    Organismide paljunemine ja areng
    8
    doc

    Organismide paljunemine ja areng

    Organismide paljunemine ja areng Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühninevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vane- malt (ristviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt pärit geneetilise info. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. Kui see juhtub, on järgased steriilsed. Näiteks: hobune + eesel = muul Sugulise paljunemise eripärad Järglased on geneetiliselt erinevad

    Bioloogia
    Bioloogia paljunemine
    5
    odt

    Bioloogia paljunemine

    Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. Sügoot - viljastunud munarakk. Sperm - seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Sperma ehk seemnevedelik - isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal. Spermatognees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees -munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Ovotsüüt e. Munarakk on naise organismi haploidne paljunemisrakk. Ühekromatiidiline kromosoom-interfaasis on kromosoom ühekromatiidiline. Kahekromatiidiline kromosoom-DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidilised. 1. Keharakkude jagunemisel toimub mitoos, sest kromosoomide arvu on vaja

    Bioloogia
    Bioloogia 3-kursus-Rakutsükkel-kromosoom-mitoos-meioos-ontogenees-menstruaaltsükkel
    8
    pdf

    Bioloogia 3-kursus (Rakutsükkel, kromosoom, mitoos, meioos, ontogenees, menstruaaltsükkel)

    Munaraku eellased on ​ovogoonid ​(diploidsed). Protsess, mille käigus ovogoon muutub ovotsüüdiks, on ​ovogenees​. Ovogenees toimub folliikulis, mis toodab ka naissuguhormooni östrogeeni. Küpse munaraku korral folliikul lõhkeb ning munarakk liigub munajuhasse e. ​ovulatsiooniks ​nimetatakse folliikuli lõhkemist, mille käigus küpsenud munarakk liigub munajuhasse. Ovogenees algab munasarjas juba looteeas ning lõpeb 50-55 aasta vanuselt. Ovogoonide paljunemine lõpeb naisel juba looteeas. Alates puberteedist läbib igas kuus 1 ovogoon meioosi ja tekib vaid 1 ovotsüüt. Menstruaaltsükkel ja embrüogenees Menstruaaltsükkel ​- igakuine munarakkude tsükliline küpsemine. Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas keskmiselt 28-päevase intervalliga umbes 14 päeva enne oodatavat menstruatsiooni. Ovogoon läbib meioosi, tekivad 4 rakku: 1 viljastumisvõimeline ovotsüüt ja 3 polotsüüti

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun