AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED (0)

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED
Hea õpilane ja õpetaja, 
 
 
 
 
Ajaloo riigieksami ülesannete kogumik sisaldab huvitavamaid  ülesandeid eksamitöödest 
aastatel 2000-2007. Ülesanded on koondatud temaatiliselt ja jagatud teemade all tüüpide 
kaupa. Esmalt on allikaanalüüsi (dokument, kaart, pilt, foto, karikatuur ) ja seejärel teadmiste 
ja oskuste rakendamist kontrollivad ülesanded. Valik erinevatest arutlusteemadest on esitatud 
iseseisva blokina. Arutlusteemade järel on ka hindamisjuhend ja kriteeriumide selgitus . Kuna 
kogumikku on koondatud eksmaitöödes olnud ülesannete paremik , ei ole erinevad 
ülesandetüübid kõikides teemades võrdselt esindatud . 
 
Arutlusteemade avamise võimalused ja ülesannete vastused on esitatud ülesannetest eraldi, et 
õpilane saaks oma teadmisi proovile panna ning õpetaja ülesandeid tunnis harjutamiseks 
kasutada. Vastused on esitatud samas järjekorras kui tööülesanded. Vastused on koostatud 
Haridus - ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud  õppematerjali alusel ja Sellest hoolimata ei 
pruugi kõik sobivad vastused kogumikus esindatud olla. Lõppotsuse vastuse õigsusest teeb 
õpilase vastuse alusel ikkagi õpetaja.  
 
Kogumikku on  koondatud valik ülesandeid eksamitöödest aastatel 2000-2007. Ülesannete 
koostamisel osalesid ajaloo riigieksami komisjoni töös liikmetena:  Andres Adamson (2002-
2005), Aivar Koks (2000-2002),  Eero Medijainen (2001-2003), Elle-Kai Karo (2000-2002), 
Mare Oja (2000-2007), Mare Räis (2001-2005),  Sergei Isajev (2001-2002), Siiri Aiaste  
(2000-2003), Silvia  Õispuu (2000-2003), Tiina Kilumets (2001-2005),  Silvi Baronov (2001-
2002), Tiiu Ojala (2000-2002), Urma Linnus (2001-2002), Ene Tannberg (2002-2007), Ülle 
Kõiv (2002-2003, 2006-2007), Ago Pajur (2000, 2003-2007), Harry Laiv (2003-2007), Maaja  
Nagel (2003-2007), Vjatšeslav Žiburtovitš (2003-2007), Ülle Ütt (2006), Helle Ruusmaa  
(2006), Kalle Lõuna (2006-2007). 
 
 
Loodame, et koondatud ülesannetest on ajaloo õppimisel abi nii õpilastele kui õpetajatele. 
 
 
 
 
 
Mare Oja 
Ajaloo peaspetsialist 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
SISUKORD 
 
EESTI AJALUGU...................................................................................................................... 3 
PERIOODID, PÖÖRDEPUNKTID....................................................................................... 3 
EESTI  TALURAHVAS  14. SAJANDIST ISESEISVUMISENI.......................................... 8 
ROOTSI AEG EESTIS ........................................................................................................ 10 
VENE AEG EESTIS (PÕHJASÕJAST ESIMESE MAAILMASÕJANI).......................... 10 
EESTI VABARIIK .............................................................................................................. 12 
EESTI RIIK JA RAHVAS TEISES MAAILMASÕJAS .................................................... 17 
EESTI  ISESEISVUMINE  JA  TAASISESEISVUMINE ..................................................... 21 
INIMENE-ÜHISKOND-KULTUUR .................................................................................. 24 
ÜLDAJALUGU  ....................................................................................................................... 27 
I RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDIL.......................................................... 27 
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR KAHE MAAILMASÕJA VAHEL.......................... 36 
II  MAAILMASÕDA ............................................................................................................ 39 
SAKSAMAA 20. SAJANDIL ............................................................................................. 41 
VENEMAA/NÕUKOGUDE VENEMAA/ NSVL  XX SAJANDIL.................................... 44 
USA XX SAJANDIL ........................................................................................................... 46 
SOTSIALISTLIK MAAILMASÜSTEEM .......................................................................... 47 
ARUTLUSTEEMAD............................................................................................................... 49 
 
2 
EESTI AJALUGU 
 PERIOODID, PÖÖRDEPUNKTID 
 
 
I TÖÖ  ALLIKATEGA  
 
1. Tabeli analüüs. Eesti rahvaarvu muutumine 13.-18. sajandil 3p  
Aeg 
Ligikaudne  arv 
13. sajandi  keskpaik  
150 000 
14. sajandi keskpaik 
100 000 
16. sajandi keskpaik 
300 000-400 000 
17. sajandi I pool 
120 000-140 000 
1695  
350 000-400 000 
1712  
150 000-170 000 
18. sajandi keskpaik 
500 000 
 
1.1. Nimetage kaks üldist põhjust, millest on tingitud rahvaarvu vähenemised  ajavahemikus  
13.-18. sajandil. (Kahe põhjuse nimetamine annab 1p) 1p 
a  
b 
 
1.2. Millised Eesti ajaloo pöördelised sündmused tabelis esitatud perioodil on põhjustanud 
suurimad rahvaarvu vähenemised? Valige üks pöördeline sündmus ja selgitage, kuidas see 
mõjutas rahvaarvu vähenemist. 2p  
Pöördeline sündmus 
Selgitus 
 
 
3 
II TÖÖ KAARTIDEGA 
 
1. Töö  kaardiga . 7p 
 
Kaart 1 
 
 
 
 
 
 
Kaart 2 
Kaart A 
 
 
 
 
 
 
Kaart B 
 
1.1. Pealkirjastage kaardid. 4p 
Kaart nr 1  
 
Kaart nr 2  
 
Kаart А  
 
Kаart В  
 
 
1.2. Siduge Eesti ja Euroopa ajaloo  samade  ajaperioodide kaardid. 1p 
Kaart nr …..     –      kааrt …..   
Kaart nr …..     –      kааrt …..   
 
 
 
 
4 
1.3. Nimetage sündmus Eesti ajaloos, mille tagajärjel tekkis kaardil A kujutatud 
administratiivne  jaotus. 1p 
Sündmus 
 
1.4. Nimetage sündmus Eesti ajaloos, mille tagajärjel kaardil B kujutatud piirid muutusid. 1p 
Sündmus 
 
 
III ÜLESANDED 
 
1. Eesti kultuur ja haldusjaotus 
 
 
Keskaeg  
Rootsi aeg 
Eesti NSV 
Kultuur/eluolu 
 
 
 
Haldusüksus  
 
 
 
 
1.1. Millise perioodiga Eesti ajaloos on seotud järgmised kultuuri ja eluolu märksõnad? 
Paigutage  märksõnade  numbrid  tabelis õigesse  lahtrisse . (3p) 7-8 õiget 3p, 5-6 õiget 2p, 
3-4 õiget 1p  
 
1.2. Paigutage järgnevad haldusüksuste nimetused õige perioodi/ seletuse juurde: (3p) 7-
8 õiget 3p, 5-6 õiget 2p, 3-4 õiget 1p 
 
KULTUUR/ELUOLU 
 
 
 
 
HALDUSÜKSUS 
1. Esimese eestikeelse raamatu  ilmumine     
 
1. Komtuurkonnad 
2. Uue Testamendi tõlkimine eesti keelde   
 
2.  Kubermangud  
3. Kolhoosid    
 
 
 
 
 
3.  Oblastid  
4. Laulupeod    
 
 
 
 
 
4.  Rajoonid  
5. Tartu ülikooli asutamine    
 
 
 
5.  Külanõukogud  
6. Talurahvakoolid    
 
 
 
 
6. Vabariikliku alluvusega linnad 
7. Hansalinnad  
 
 
 
 
 
7.  Piiskopkonnad  
8. Uus  ärkamisaeg  
 
 
 
 
 
8. Kreisid ( maakonnad ) 
 
2. Millist sündmust  seostatakse : (3p) 
2.1. Eesti keskaja lõpuga:……… 
2.2. Rootsi aja lõpuga Eestis: ……………. 
2.3. Eesti NSV aja lõpuga: ………………. 
2.4. Missugune neist sündmustest on mõjutanud Eesti ajalugu kõige enam? Põhjendage. (1p) 
Sündmus…………………. 
Põhjendus ………………… 
 
3. Valige loendist üks daatum ja selgitage, mis sellel aastal toimus ning miks see 
sündmus oli Eesti ajaloos oluline. 1p 
 
1920, 1940, 1991 
 
Sündmus 
Olulisuse põhjendus 
 
 
 
 
5 
4.  Eesti haldusjaotuse  muutumine. Ühendage paarid. Kirjutage number õigesse  ruutu .  
(3p) 
kõik õiged 3 p, 3-4 õiget 2 p, 2 õiget 1 p 
1.  Sakala maakond 
 
 
Eesti ala 1200 
2.  Tallinna  oblast  
 
 
Eesti ala  1400  
3.  Pärnu  vojevoodkond  
 
 
Eesti ala 1600 
4.  Tartu  piiskopkond  
 
 
Eesti ala 1783 
5.  Paldiski maakond 
 
 
Eesti ala 1920 
 
 
 
 
Eesti ala 1952 
 
5.  Millised olulised muutused toimusid Eesti ajaloos järgmiste rahulepingute sõlmimise 
tulemusena? 4p 
5.1. Märkige lepingu sõlmimise sajand ja muutuse sisu iseloomustava  märksõna  number 
tabeli õigesse lahtrisse. (3p) valige iga lepingu kohta üks märksõna. 7-8 õiget 3 p, 5-6 
õiget 2 p, 3-4 õiget 1 p 
1.  Kogu Mandri-Eesti läheb Rootsi võimu alla 
2.  Lõpeb  muistne  vabadusvõitlus 
3.  Eesti läheb Venemaa koosseisu 
4.  Venemaa  loobub  kõigist õigustest Eesti suhtes 
5.  Eesti aladel hakkab  valitsema  Saksa  keisririik  
6.  Taani loobub Saaremaast 
7.  Taani müüb oma  valdused  Saksa ordule 
 
Leping 
Sajand 
Lepingu sisu 
Brömsebro 
 
 
Uusikaupunki 
 
 
Tartu 
 
 
Altmargi 
 
 
 
5.2. Milline nimetatud lepingutest muutis teie arvates kõige rohkem Eesti ajalugu?  
Põhjendage oma arvamust. (1p) 
Leping ........................................................................................................................................  
Põhjendus  
....................................................................................................................................................  
 
6 
6.  Millised eelised olid muistses  vabadusvõitluses  eestlastel, millised 
ristisõdijatel? (4p) 
Eestlaste eelised 
1) ................................................................................................................................................  
2) ................................................................................................................................................  
Ristisõdijate eelised 
1) ................................................................................................................................................  
2) ................................................................................................................................................  
 
 
7.  Millise perioodiga Eesti ajaloos on seotud järgmised märksõnad? Paigutage 
märksõnade numbrid tabelis õigesse lahtrisse. (3 p) 
 
 
7 õiget 3p, 5-6 õiget 2 p, 3-4 õiget 1p 
1.  Esimese eestikeelse raamatu ilmumine 
2.  Tartu ülikooli rajamine 
3.  Pärisorjuse kaotamine 
4.  Täieliku eestikeelse piibli ilmumine 
5.   Reduktsioon  
6.  Talurahvakoolide rajamise algus 
7.  Reformatsiooni algus 
 
Orduaeg  
Rootsi aeg 
Tsaariaeg  
 
 
 
 
8.  Millist sündmust seostatakse tavaliselt: (2 p) 
Eesti muinasaja lõpuga: .............................................................................................................  
Rootsi aja lõpuga Eestis:  ...........................................................................................................  
 
9.  Võimude vahetumine Eesti alal. (6 p) 
Iga õigesti täidetud tabeli  lahter  - 1 punkt 
Sündmuse toimumise 
Mis muutus Eestis pärast 
Ajalooline sündmus 
aeg 
nimetatud sündmust 
...................................  
...................................................... 
Jüriöö  ülestõus 
...................................  
...................................................... 
...................................  
...................................................... 
1558–1583 
...................................  
...................................................... 
...................................  
...................................  
Algab tsaariaeg 
...................................  
...................................  
 
 
7 
10.  Nimetage,  missugused   võõrvõimud   valitsesid  Eestit  ning  missuguse 
sündmuse või lepingu tulemusena see võim kehtestati. (6 p)  
Võõrvõimu nimetamine 1 p, koos lepingu või sündmusega 2 p.  
 
Periood  
võõrvõim  
leping või sündmus  
16. saj III veerand  
 
 
18. saj II veerand  
 
 
20. saj II pool  
 
 
 
 
 
EESTI TALURAHVAS 14. SAJANDIST ISESEISVUMISENI 
 
I TÖÖ ALLIKATEGA 
 
1. Talurahva olukord keskajal. Vastake dokumendikatkendi ja oma teadmiste põhjal. 
(4p) 
 
Mina, Otto Tuve, tunnistan ja tõendan selle kviitungiga, et ma olen müünud auväärsele härra 
Heinrich Langele kaks minu meestest, nimega Peeter ja Matthies, Mensse külast, milliste 
talupoegade eest ta minu nõudmise on täitnud ja täielikult maksnud ning on  auväärne  härra 
Heinrich ja tema pärijad nende talupoegade eest minuga ja minu pärijatega tasa ja vabad 
igasugustest nõudmistest. 
( Vahtre , S.  Piirimäe , H. Eesti NSV ajaloo lugemik VII-VIII klassile. Tallinn 1987. Lk. 55.) 
 
1.1.  Millisest  pärisorjuse tunnusest on tekstikatkendis  juttu ? (1p) 
…………………….. 
1.2. Nimetage veel üks pärisorjuse tunnus. (1p) 
………………………….. 
1.3. Mida muutis talurahva olukorras 1816/1819 aasta talurahvaseadus (2p) 
Majanduslikult:………………….. 
Õiguslikult:……………….. 
 
 
II ÜLESANDED 
1. Selgitage loetletud dokumentide sisu. (3p) 
 
Dokumendid  
Iseloomulik joon või põhimõte 
 
Browne`i positiivsed 
määrused 
 
1849/ 1856  talurahvaseadus 
 
Roseni  deklaratsioon  
 
 
 
8 
2. Talupoja õigusliku seisundi muutumine 19. sajandil. (5 p) 
2.1. Täitke tabel. Missugused muutused toimusid talupoegade õiguslikus seisundis talu-
rahvaseaduste vastuvõtmise järel? Kirjutage märksõna number tabeli õigesse lahtrisse. 
(3p) 
7-8 õiget 3 p, 5-6 õiget 2 p, 3-4 õiget 1 p 
1.  Järkjärguline liikumisvabaduse andmine 
2.  Vallakohtute loomine 
3.  Talude pärandatav kasutusõigus 
4.  Talude kruntiajamine 
5.  Pärisorjuse kaotamine 
6.  Perekonnanimede panek 
7.  Talude päriseksostmise korra kehtestamine 
8.  Üleminek raharendile 
 
1802/1804. a 
1816/1819. a 
1849/1856. a 
 
talurahva-
talurahva-
talurahva-
seadused 
seadused 
seadused 
Seadustele  
..................... 
..................... 
.....................  
iseloomuliku 
märksõna  
..................... 
..................... 
.....................  
number 
..................... 
..................... 
.....................  
 
2.2. Missugused  nimetatud  seadustest  muutsid teie arvates kõige rohkem talupoja elu? 
Põhjendage oma arvamust. (2 p) 
Talurahvaseadus  ........................................................................................................................  
 
Põhjendus  
1) ................................................................................................................................................  
2)  
 
 
3. Märkige olulisem, mida tõi nimetatud seaduse rakendamine. (4 p) 
1802 Regulatiiv “Iggaüks” 
1804  Liivimaa  ja Eestimaa  talurahvaseadused  
1816, 1819 Eestimaa ja  Liivimaa  talurahvaseadused 
1849, 1856 Liivimaa ja Eestimaa talurahvaseadused 
 
 
 
 
 
 
 
9 
ROOTSI AEG EESTIS 
 
I ÜLESANDED 
 
1.  Iseloomustage  Rootsi-aegset kultuurielu Eestis.  Esitage  kolm näidet ja 
põhjendage nende tähtsust/tähendust. (6 p) 
Näide 
....................................................................................................................................................  
Tähtsus  
....................................................................................................................................................  
Näide  
....................................................................................................................................................  
Tähtsus  
....................................................................................................................................................  
Näide  
....................................................................................................................................................  
Tähtsus 
....................................................................................................................................................  
 
 
 
VENE AEG EESTIS (PÕHJASÕJAST ESIMESE MAAILMASÕJANI) 
 
I ÜLESANDED 
 
1. Selgitage Balti erikorra mõju ühiskonnale (18.−19. sajand). (3 p)  
1) ................................................................................................................................................  
2) ................................................................................................................................................  
3) ................................................................................................................................................  
 
 
2. Nimetage kaks  olulisemat  kultuurisündmust / saavutust 18.−19. sajandi Eestis 
järgmistes valdkondades. (4 p) 
Haridus: 
1) ................................................................................................................................................  
2) ................................................................................................................................................  
 
Eestikeelne  kirjasõna : 
1) ................................................................................................................................................  
2) ................................................................................................................................................  
 
3. Uusajal on rahvusliku liikumise arengus  eristatud  järgmisi  etappe :  haritlaskonna  
liikumine,  seltsiliikumine , rahvuslik poliitiline liikumine. Leidke iga etapi kohta näide 
eesti rahvuslikust  liikumisest . (3 p) 
1) haritlaste liikumine: ...............................................................................................................  
2) seltsiliikumine:.......................................................................................................................  
3) poliitiline liikumine:...............................................................................................................  
 
 
10 
4.  Iseloomustage  rahvusliku  liikumise  liidrite  vaateid  ja  tegevust 
ärkamisajal. (6 p)  
Johann  Voldemar   Jannsen :  
vaated  .........................................................................................................................................  
tegevus ........................................................................................................................................  
Jakob  Hurt :  
vaated  .........................................................................................................................................  
tegevus ........................................................................................................................................  
Villem  Reiman :  
vaated  .........................................................................................................................................  
tegevus ........................................................................................................................................  
5.  Mille poolest sarnanesid ja milles  erinesid  19. sajandi rahvuslik liikumine ja uus 
ärkamisaeg 1980. aastatel? Leidke kaks  sarnasust  ja kaks erinevust. (4 p) 
Sarnasused: 
1).................................................................................................................................................  
2).................................................................................................................................................  
Erinevused: 
1).................................................................................................................................................  
2).................................................................................................................................................  
 
6.  Iseloomustage  baltisakslaste  osa  eesti  kultuuri  arengus.  Esitage  kolm 
näidet ja põhjendage nende tähtsust / tähendust. (6 p)  
Iga näide annab 1 p, koos põhjendusega 2 p.  
 
Näide 
Põhjendus 
Näide 
Põhjendus 
Näide 
Põhjendus 
7. Kuidas mõjutas raudteede ehitamine Eesti majanduselu ja asustuse  arenemist ? Tooge 
näide ja selgitage. (3 p) 
Näide koos selgitusega 1 p. 
Põllumajandus  ...........................................................................................................................  
Tööstus  ......................................................................................................................................  
Asustus  ......................................................................................................................................  
8. Kultuur Eestis 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi alguses. 
    Esitage kaks näidet, mil moel mõjutas venestusaeg haridust Eestis. (2 p) 
1) ................................................................................................................................................  
2) ................................................................................................................................................  
 
11 
9. Millised muutused toimusid Eesti hariduselus pärast 1905. aasta 
revolutsiooni? (1 p) 
....................................................................................................................................................  
 
EESTI VABARIIK 
 
I TÖÖ ALLIKATEGA 
 
1. Lugege läbi allikakatked ja vastake küsimustele. (10p)  
Allikas A 
Baltisaksa   ajaloolane  maaseadusest 
Juba seaduse esimesel lugemisel öeldi otse välja, /…/ et eesmärgiks on saksa ülemkihilt tema 
majanduslik ja poliitiline võim ära võtta.  
Sakslastest saadikuil /…/ oli eriti raske juunis-juulis 1919. Ettepanekut anda soodsa tasu eest 
kolmandik rüütlimõisate põllumajanduslikult kasutatavast maast riigile asundustaludeks ei 
võetud isegi arutusele. Tagasi lükati ka Eesti  mõõdukate  parteide ettepanek viia 
suurmaavaldus miinimumini, seda järkjärgult vähendades./…/ Debattide tulemuseks oli 1919. 
aasta 10.  oktoobri  võõrandamisseadus, mis võeti vastu 63 poolt-, 9 vastu- ja ühe erapooletu 
häälega, pärast seda kui  protesti  märgiks olid enne  hääletust  lahkunud Eesti Rahvaerakonna ja 
Kristliku Rahvaerakonna saadikud. Mõisate  sundvõõrandamine  oli riigi  otsustav  
vahelesegamine omandisuhetesse, mida võib käsitleda lausa revolutsioonilise sammuna.   
Georg von Rauch. Balti riikide ajalugu 1918-1940. Tln,1995. lk. 48. 
Allikas B  
Maaseadus  
§  1  Riikliku  maa- tagavara   loomiseks  võõrandatakse  riigi  omanduseks  kõik  Eesti  Vabariigi 
piirides  olevad  mõisad  ja  maad,  mis  Balti  Eraseaduse  §597  tähendatud,  ühes  kõigi  nende 
päraltolemiste  ja  kõlvulise  põllumajandusliku  inventariga,  olgu  viimane  mõisa  omaniku, 
pidaja  või rentniku päralt.  
§ 16 Maad antakse neile, kes seda harivad üksikult või  teistega  koos, olgu et nad  endid  ainult 
maapidamisest elatavad või maad peavad kõrval-tööharuna. 
§  21  Esimestena  saavad  maad:  1)  kodanikud,  kes  Eesti  vabastussõjas  väerinnal  iseäralikku 
vahvust  on  näidanud;  2)  sõdurid,  kes  vabastussõja  võitlustes   vigastatud ;  3)  vabastussõjas 
langenud  sõdurite  perekonnad;  4)  sõdurid,  kes  vabastussõjas  tegevusest  vaenlase  vastu  osa 
võtnud , silmas pidades tegevuse kestust. 
 
Allikas C 
Väljavõtted Otto Strandmani kõnest  maaseaduse  lugemisel Asutavas 
Kogus 29.07.1919 
Kõige esimeseks ülesandeks Eesti riigi ülesehitamise juures on /---/ praeguse valitseva 
feodaalkorra kaotamine. /---/  Kõigepealt  on meil seda vaja majanduslikult. /---/ Eestis on 
maapuudus ja kestab see juba aastakümneid, kui mitte  aastasadu . /---/ Maapuudus peab 
kaduma. Tulevikus peab terve maatagavara rahva tarvitada olema. Peab igaühele loodama 
võimalus maad omandada ja harida, kellel selleks tahtmist,  julgust  ja tööjõudu on. /---/ 
Ka poliitiliselt oleme sunnitud tahes või tahtmata mõisate pidamist  likvideerima . /---/ Kui 
meie vaatame, mis osa on meie suurmaapidajad rahva elus mänginud, siis ei jää muud nõu üle 
/---/ 5000–6000 elanikku ei tohi terve maa ja rahva üle  valitseda . Neil ei tohi niisugust 
majanduslikku jõudu olla, et nemad /---/ terves riigis korda ja võimu võivad luua, mis nende 
huvidele vastab. See võim peab nendelt võetama ja peab rahva kätte antama.  
Asutava Kogu II  istungjärk . Protokollid Nr. Nr. 28–97. Tallinn, 1920.  Veerg  430–435. 
 
12 
1.1. Millal (aasta) ja kelle poolt võeti vastu Maaseadus? 2p 
…………………………… 
1.2. Mis oli maareformi eesmärk? 1p 
………………………. 
1.3.  Milliseid  erinevaid  hinnanguid  maareformile  võib  välja  lugeda  esitatud  dokumentidest? 
3p 
1)…………………… 
2)………………….. 
3)……………….. 
1.4. Kellele anti maad eelisjärjekorras ning miks? 2p 
…………………. 
1.5. Milles seisnes maareformi tähtsus?  
 2p 
…………………………….. 
 
2. Poliitiline  anekdoot . (4p) 
Sirk läinud Soomes hambaarsti juurde. Hammas olnud juba üsna lagunenud. 
Arst hakanud tõrelema, miks mees varem pole arstima hakanud. “Ei saanud 
– tulin Eestist, seal ei tohi  suud  lahti teha!” 
 Millise poliitilise liikumise liider oli  Artur Sirk? (1p) 
....................................................................................................................................................  
Millisest ajajärgust Eesti ajaloos anekdoodis räägitakse? (1p) 
....................................................................................................................................................  
Tooge välja sellele ajastule kaks iseloomulikku joont. (2p) 
1) ................................................................................................................................................  
2) ................................................................................................................................................  
 
 
II TÖÖ PILTIDEGA 
 
1.TÖÖ PILTIDEGA 
NB! Pildid Eestist 1917-1920 ( riigieksam  2003) 
 
1.1. Valige sobiv pildiallkiri. Kirjutage foto number õigesse ruutu. (1 p) 
 
Saksa okupatsioonivägede saabumine 
 
Petrogradi eestlaste  meeleavaldus  Eesti  autonoomia   toetuseks  
 
Eesti Asutava Kogu avakoosolek 
 
Ülemaaline rahvaasemike koosolek Tartus 
 
Tartu rahulepingu  allkirjastamine  
 
 
 
 
13 
1.2. Järjestage fotod neil kujutatud sündmuste toimumise järjekorras (alates 
varasemast ). Kirjutage punktiirile foto number. (1p) 
1. Foto nr ....... 
2. Foto nr ....... 
3. Foto nr ....... 
4. Foto nr ....... 
 
1.3. Nimetage kaks olulist muudatust kubermangu valitsemises, mis järgnesid autonoomia 
andmisele. (2 p) 
a  .................................................................................................................................................  
b..................................................................................................................................................  
 
1.4. Iseloomustage Saksa okupatsioonivõimude  suhtumist  Eesti omariiklusesse ja tooge üks 
näide, mis tõestab iseloomustuse paikapidavust. (2 p) 
seisukoht 1 p, koos näitega 2 p 
Seisukoht: 
....................................................................................................................................................  
Näide: 
....................................................................................................................................................  
 
 
1.5. Nimetage kaks olulisemat seadust, mis Asutav Kogu vastu võttis ja põhjendage nende 
tähtsust Eesti ajaloos (4 p) 
I seadus: 
....................................................................................................................................................  
Põhjendus: 
....................................................................................................................................................  
II seadus: 
....................................................................................................................................................  
Põhjendus: 
....................................................................................................................................................  
 
1.6. Nimetage Tartu rahulepingu kaks sätet, mis praegu on täitmata? (2 p) 
I  säte  
....................................................................................................................................................  
II säte 
....................................................................................................................................................  
 
 
 
 
 
 
14 
III ÜLESANDED 
 
1.  Millised  olulised  poliitilised   momendid   Eestimaa  ning  Venemaa  arengus  ja 
rahvusvahelisel areenil soodustasid Eesti omariikluse kujunemist? (6 punkti) 
Eesti: 
1.  
2.  
Venemaa: 
1.  
2.  
Rahvusvaheline tasand: 
1.  
2.  
2. Millised olulised eeldused järgmistes valdkondades valmistasid ette Eesti omariiklust? (6p) 
Kultuur:  
1) ........................................................................................................................  
  
2) ........................................................................................................................  
Sisepoliitika :   1) ........................................................................................................................  
  
2) ........................................................................................................................  
Välistegurid:   1) ........................................................................................................................  
  
2) ........................................................................................................................  
3. Missugused olulised sündmused kindlustasid aastatel 1917–1920 Eesti omariikluse 
kujunemist? Nimetage ja dateerige kolm kõige tähtsamat sündmust, põhjendage oma 
valikut. (6 p) 
1) sündmus ja  dateering :  ...........................................................................................................  
põhjendus:  .................................................................................................................................  
2) sündmus ja dateering:  ...........................................................................................................  
põhjendus:  .................................................................................................................................  
3) sündmus ja dateering:  ...........................................................................................................  
põhjendus:  .................................................................................................................................  
 
5.  Tähistage  ristiga  neli  väidet,  mis  iseloomustavad  Eesti  majanduslikku  arengut 
majanduskriisi aastatel? (4 p) 
 
 
tööstusliku  orientatsiooni  domineerimine   
 
 
tööpuuduse plahvatuslik kasv  
 
 
võitlus krooni devalveerimise ümber  
 
 
kaubandussuhete tihenemine Venemaaga  
 
 
hindade langus  
 
 
väliskaubanduse bilansi muutumine negatiivseks 
 
 
15 
6. Nimetage viis olulist kultuurisaavutust Eesti Vabariigi ajast (1918–1940). (5 p) 
a 
b 
c 
d 
e 
 
7. Eesti iseseisvumine ja iseseisvuse  kaotus. (4p) 
7.1. Millised märksõnad on seotud Eesti iseseisvumisega (1917 - 1920), millised iseseisvuse 
kaotusega (1939 - 1940)? Kandke märksõnade numbrid tabelisse. (2p) 
6-8 õiget 2 p, 3-5 õiget 1 p 
1.  Baaside lepingu sõlmimine  
2.  Tartu rahu sõlmimine 
3.  Eesti rahvusväeosade loomine 
4.   Päästekomitee  loomine  
5.   Juunipööre   
6.   Vabadussõda   
7.  MRP sõlmimine 
8.  Asutava Kogu valimised 
 
Eesti iseseisvumine 
Eesti iseseisvuse kaotamine 
 
 
 
 
7.2. Milline eespooltoodud sündmustest oli kõige olulisem iseseisvumise, milline iseseisvuse 
kaotamise  seisukohast ? Põhjendage oma arvamust. (2p) 
Eesti iseseisvumine: 
Sündmus  ....................................................................................................................................  
Põhjendus  ..................................................................................................................................  
 
Eesti iseseisvuse kaotus: 
Sündmus  ....................................................................................................................................  
Põhjendus  ..................................................................................................................................  
 
 
 
16 
8. Tähistage ristikesega neli tõest väidet asjaolude kohta, mis mõjutasid Eesti Vabariigi 
majanduse arengut 1920. aastatel. (4 p) 
 
 
Suurenes Eesti vahendajaroll Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. 
 
Vene turu kadumisega tuli Eesti majandus ümber korraldada.  
 
Esmatähtsaks majandusharuks kujunes tööstus.  
 
Viidi läbi ulatuslik  maareform .  
 
Alus pandi Eesti keemiatööstusele.  
Suurem osa neist, kes olid kaupu tootnud Venemaa turule spetsialiseerus ümber 
 
Põhjamaade ja Hiina turule.  
 
Eesti mark asendati rahareformi käigus  krooniga .  
 
9. Valige Eesti poliitikaelus kolm olulist sündmust ajavahemikus 1930 — 1939. Dateerige 
aastaarvuga. Põhjendage lühidalt oma valikut. (6 p)  
Iga sündmus koos õige dateeringuga annab ühe ja piisav põhjendus teise punkti. 
I sündmus  ..................................................................................................................................  
Põhjendus  ..................................................................................................................................  
II sündmus  .................................................................................................................................  
Põhjendus  ..................................................................................................................................  
III sündmus ................................................................................................................................  
Põhjendus  ..................................................................................................................................  
 
 
EESTI RIIK JA RAHVAS TEISES MAAILMASÕJAS 
 
I TÖÖ ALLIKATEGA 
 
1. Allika analüüs. Vastake allikakatkete ja oma teadmiste põhjal. 8p 
Allikas A 
Eesti NSV sõjakomissari käskkiri 20.07.1941 
Mobiliseerida väeteenistuskohustuslikud, kes on sündinud 1918. a. kuni 1907. a. kaasaarvatud 
ja  kes  elunevad  Eesti  NSV  Tartu,  Viljandi,  Pärnu,  Lääne,   Järva   ja  Harju  maakondade 
territooriumeil.  /---/  Väeteenistuskohustuslikud,  kes  hoiduvad  kõrvale   käskkirja   põhjal 
teostatavast mobilisatsioonist, võetakse vastutusele sõjaaja seaduste kohaselt. 
Tartu  Kommunist  22.07.1941. 
 
 
 
 
17 
Allikas B 
Omakaitse juhatuse üleskutse 
Suur-Saksa  sõjaväe  ülemjuhatuse  korraldusel  on  lubatud  formeerida  Eesti  rahvusväeosad 
lõplikuks võitluseks kommunismi vastu. Eesti väeosade ülesandeks on võidelda ja julgestada 
rinde  tagalas,  s.o.  punaste  röövjõukude  hävitamine  ja  rindetagune  julgestusteenistus, 
Nõukogude Venemaal, rajoonides, mis seisavad meie piiridest ida pool. Meie rahvuse idapiir 
on alati olnud  õnnetuseks . Nüüd tuleb see hädaoht jäädavalt  kahjutuks  teha. Kõik eesti mehed, 
tulgem võitluseks kokku! Teile on lubatud võidurikka Saksa  armee   varustus  ja  palgaline  tasu 
/---/ Tulge kokku kõik tugevad ja  terved  mehed keskmiselt 18–45 aasta vanuses. /---/ 
Sakala 23.08.1941. 
 
Allikas C 
Väljavõtted lendlehest “Vabadusvõitlus” 15.12.1943 
Jälle  on  Eestis  välja  kuulutatud   sundmobilisatsioon ,  jälle  tahetakse  meie  elujõulisi  mehi 
küüditada kuhugi kaugele võitlema ja surema – surema armetut surma võõra asja eest, millest 
pole kasu ei meile ega meie maale ja mis käib meie õigustundele ja südametunnistusele vastu. 
Mida teha selle puhul? /---/ 
Eesti  mehed!  Jääge  koju  või  varjake  endid  sugulaste  ja  sõprade  juures!  /---/  Kel  võimalik, 
mingu  üle  lahe  ja  astugu  sõbraliku  Soome  väkke.   Kuulujutud ,  et  Soome  ei  võta 
sõjaväkkeastujaid vastu, on väljamõeldis, millega püütakse  pidurdada  Soome minekut. Nagu 
seni  tuhandeid  eesti  vabatahtlikke,  nii  võtab  Soome   armee    igat   ületulijat  alati  kõige 
sõbralikumalt vastu ja sealt on igal meie mehel kriitilisel silmapilgul võimalik abistada oma 
kodumaad . 
Tõotan ustavaks jääda…: Eesti Vabariigi valitsus 1940–1992. Tartu, 2004. Lk. 940–942. 
 
Allikas D 
Väljavõtted illegaalsest ajalehest “Vaba Eesti” veebruar 1944 
Eesti mees! On saabunud tund vabadusvõitluseks! /---/ Eesti teadlike ringkondade seisukoht 
Litzmanni  ja  Mäe  mobilisatsioonikäskude  suhtes  on   senini   olnud  eitav.  /---/  Praegu  on 
olukord põhjalikult muutunud. Rinne on lagunemas. Meie maad ähvardab ajaloo suurim oht – 
verise  ja  halastamatu  vene  enamluse  näol.  Selle  surmaohu  tagasitõrjumiseks  peab  iga  eesti 
mees  tulema   lippude  alla – meie kodumaa piiride kaitseks. /---/ Eesti rahvas ei taha osa võtta 
suurriikide  omavahelistest  tülidest ja maadeahnitsemiseks alustatud sõdadest, kuid oma maa 
piire  kaitseme meie meeleheitliku otsustavusega. 
Tõotan ustavaks jääda…: Eesti Vabariigi valitsus 1940–1992. Tartu, 2004. Lk. 1098– 1101 . 
1.1. Nimetage kolm riiki, mille sõjavägedesse kutsumisest on  allikates  juttu? 1p 
1.2. Leidke kaks erinevust allikates A ja B. 2p 
1.3. Leidke kaks erinevust allikates B ja D.2p  
1.4. Kuivõrd oli Eesti meestel  valikud  Teise maailmasõja ajal? Selgitage oma arvamust kahe 
argumendiga. 2p  
Seisukoht 
Selgitus 
a 
b 
1.5. Miks ei jäänud 1944. aastal Eesti riiklik  iseseisvus  püsima? 1p 
 
 
 
18 
2. Poliitiline anekdoot. 2p 
Milline riik on maailma suurim riik? – Eesti. – Tema piir on Läänemerel, pealinn on Moskvas 
ja parimad pojad  Siberis . 
 
2.1. Millise riigi okupatsiooni on anekdoodis kajastatud? Millised vihjed anekdoodis aitasid 
teil otsustada? Esitage kaks näidet. (riik 1p, kaks näidet 1p)  
Riik 
Näide 
Näide 
 
 
III ÜLESANDED 
 
1. Missugused olulised muudatused  leidsid  Eestis aset aastatel 1940–1941 pärast Eesti 
inkorporeerimist NSV Liitu (6 p) 
poliitilises elus:  
1) ................................................................................................................................................  
2) ................................................................................................................................................  
 
majanduses:  
1) ................................................................................................................................................  
2) ................................................................................................................................................  
 
kultuuris:  
1) ................................................................................................................................................  
2) ................................................................................................................................................  
2. Võrrelge Nõukogude ja Saksa okupatsioonivõimude poliitikat Eestis aastatel 1940–1941 
ja 1941–1944. Tooge erinevate okupatsioonivõimude tegevuses ja tegevusplaanides välja 
kolm sarnasust ja kolm erinevust. (6 p) 
Sarnasused: 
1) ................................................................................................................................................  
2) ................................................................................................................................................  
3) ................................................................................................................................................  
Erinevused: 
1) ................................................................................................................................................  
2) ................................................................................................................................................  
3) ................................................................................................................................................  
 
 
 
 
 
 
 
19 
3. Kumba okupatsiooni Eesti ajaloos iseloomustavad järgmised  märksõnad? Paigutage 
märksõnade numbrid sobivasse tabeli lahtrisse. 2p  
7-8 õiget 2p; 5-6 õiget 1p 
 
1 Eesti kindralkomissariaat   
5 juuniküüditamine 
2 Narva  diktaat  
 
 
6 natsionaliseerimised 
3 maareform   
 
 
7 Eesti  Omavalitsus  
4  holokaust    
 
 
8 juunipööre  
 
Nõukogude  okupatsioon  
Saksa okupatsioon 
 
 
 
 
 
4. Millised muutused toimusid esimesel nõukogude aastal kultuuri valdkonnas? Esitage 
üks näide ja selgitage, mis oli  muudatuse  tegemise eesmärk. 2p 
Näide  
Eesmärk 
 
5. Rühmitage Eesti NSV-d puudutavad märksõnad. Kirjutage sobivasse lahtrisse vastav 
number. Märksõnad ei  jaotu  antud perioodide vahel ühtlaselt. (3 p) 
Kõik õiged: 3 p, 8–9 õiget: 2 p, 6–7 õiget: 1 p. 
 
 
 
 
A.  Laulev  revolutsioon  
 
STALINISM 
B.  Metsavendlus 
 
C.  Karl Vaino 
 
D.  “ kuldsed  kuuekümnendad” 
 
SULAAEG 
E.   kakskeelsus  eestlaste jaoks 
 
F.  Interrinne 
 
G.  EK(b)P VIII pleenum 
 
STAGNATSIOON  
H.  “40 kiri” 
 
I. 
Rahvamajandusnõukogud 
 
J.  Sundkollektiviseerimine 
 
UUS ÄRKAMISAEG 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
20 
EESTI ISESEISVUMINE JA TAASISESEISVUMINE 
 
I ÜLESANDED 
 
1. Millised olid Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise eeldused lähtudes Eesti ja 
rahvusvahelise elu  tasandilt ? (4p) 
 
1.1. Eesti iseseisvumine (2p) 
a Eesti…………. 
b Rahvusvaheline elu………………. 
 
1.2. Eesti taasiseseisvumine (2p) 
a Eesti…………… 
b Rahvusvaheline elu……………… 
 
2. Paigutage loetletud märksõnad numbritega õigetesse lahtritesse! (3p) 8-9 õiget 3p, 6-7 
õiget 2p, 3-5 õiget 1p 
 
1 Fosforiidikampaania;  
2 Päästekomitee;   
3 Eesti  Kongress ;   
4 Suveräänsusdeklaratsioon;  
5 Ajutine Maanõukogu;   
6  Iseseisvusmanifest ;   
7 Balti kett 
8 Vabadussõda 
9  Rahvarinne  
 
ISESEISVUMINE 
TAASISESEISVUMINE 
 
 
 
3. Milline ülesandes 2 nimetatud sündmustest mõjutas teie arvates kõige enam Eesti 
iseseisvuse taastamist. Põhjendage oma vastust. (1p) 
Sündmus…………………………. 
Põhjendus ……………………………. 
…………………………………….. 
……………………………… 
 
4. Nimetage isik, kellel olid teie arvates suured  teened  Eesti iseseisvumisel ja 
taasiseseisvumisel ning põhjendage oma valikut. (2p) 
Iseseisvumisel 
Isik ………………… 
Põhjendus ……………….. 
Taasiseseisvumisel 
Isik ……………………….. 
Põhjendus ………………………… 
 
 
 
 
 
21 
5. Eesti iseseisvumine ja taasiseseisvumine. (4 p) 
5.1. Millised märksõnad on seotud Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumisega?  
    Kandke  märksõnade numbrid tabelisse: (2 p) 
8−10  õiget 2 p, 5−7 õiget 1 p 
  1. Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 
  2. Rahvusväeosade loomine 
  3. Iseseisvusmanifesti väljakuulutamine 
  4. Eesti Kongressi kokkukutsumine 
  5. Ajutise Valitsuse moodustamine 
  6. Üleminekuperioodi väljakuulutamine 
  7. Maaseaduse vastuvõtmine 
  8. Päästekomitee moodustamine 
  9. Rahvarinde moodustamine 
10. Põhiseadusliku Assamblee moodustamine 
Eesti iseseisvumine 
Eesti taasiseseisvumine 
....................................................................  
.................................................................... 
....................................................................  
.................................................................... 
 
5.2. Milline  eespool  toodud sündmustest aitas kõige enam kaasa iseseisvumisele ja 
taasiseseisvumisele. Valige  üks teie arvates olulisem sündmus, põhjendage oma 
valikut. (2 p) 
Iseseisvumisele 
Sündmus:....................................................................................................................................  
Põhjendus: ..................................................................................................................................  
 
Taasiseseisvumisele 
Sündmus:....................................................................................................................................  
Põhjendus: ..................................................................................................................................  
 
 
 
22 
6. Millised sündmused toimusid enne, millised pärast Balti  ketti ?  
6.1. Märkige ristike tabeli õigesse lahtrisse. (2 p) 
Kõik õiged 2 punkti, 4-5 õiget 1 punkt 
 
enne 
sündmused 
pärast 
 
IME  kontseptsiooni  avaldamine 
 
 
Eesti Kongressi kokkukutsumine 
 
 
Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine 
 
 
Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 
 
 
Rahvarinde asutamine 
 
 
Eesti krooni kasutusele võtmine 
 
 
6.2. Valige üks tabelis toodud sündmus ja põhjendage selle olulisust taasiseseisvumise 
seisukohalt. (1 p) 
Sündmus: ...................................................................................................................................  
Põhjendus:  .................................................................................................................................  
 
Nimetage üks valitud sündmusega seotud isik ja selgitage tema rolli selles. (2 p) 
Isik: ............................................................................................................................................  
Selgitus: .....................................................................................................................................  
 
7. Missugused olulised muudatused toimusid Eesti taasiseseisvumise perioodil (1987--
1991). (6 p) 
Esitage igast valdkonnast kaks näidet. 
riiklik tasand: 
a  .................................................................................................................................................  
b .................................................................................................................................................  
majandus: 
a  .................................................................................................................................................  
b..................................................................................................................................................  
ühiskondlik elu/ rahvaalgatus :  
a  .................................................................................................................................................  
b).................................................................................................................................................  
 
 
 
 
 
 
 
 
23 
INIMENE-ÜHISKOND-KULTUUR  
 
KESKAEG 
 
1. Linnad. 2p 
Milles seisnes Hansa liidu mõju Eesti  keskaegsete  linnade arengule?  
a 
b 
 
2. Käsitöö ja  tsunftid . 2p 
Tooge näide tsunftikorra arendavast ja piiravast mõjust keskaja linnade käsitööle.  
 
Arendav  mõju käsitööle (1p) 
Piirav  mõju käsitööle (1p) 
 
 
 
 
 
 
3.  Kloostrid . 3p 
3.1.  Kloostrid  täitsid  keskaegses  Euroopas  olulist  rolli  kultuuri  ja  hariduse  edendajatena. 
Põhjendage esitatud seisukohta kahe näitega. 2p 
Näide 
a 
b 
 
3.2. Nimetage omal  valikul  veel üks ühiskonnaelu  valdkond  (välja arvatud haridus ja kultuur), 
kus kloostrid etendasid olulist rolli. Põhjendage oma valikut. 1p 
Ühiskonnaelu valdkond 
Põhjendus 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
24 
4.  Arhitektuur . 3p 
 
4.1. Pildil on  Jumalaema   kirik  Pariisis. Seda kirikut peetakse üheks parimaks  gooti  ehitusstiili 
näidiseks. Millised elemendid pildil on gooti stiilile iseloomulikud tunnused? 2p 
 
a 
b 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2. Milline järgnevas  loetelus  on Eesti tuntud gooti stiilis ehitis? Tähistage õige vastus ristiga! 
1p 
 
Kadrioru  loss 
Tartu Ülikooli  peahoone   
Oleviste  kirik  
Narva  raekoda  
 
5. Seisused. 3p 
Nimetage seisused keskajal ja selgitage nende funktsiooni ühiskonnas. 
Seisus  
Funktsioon ühiskonnas 
 
Seisus  
Funktsioon ühiskonnas 
Seisus  
Funktsioon ühiskonnas 
 
 
6. Feodaalkorra iseloomulikud jooned. 2p 
Selgitage feodaalkorra olemust kahe iseloomuliku tunnuse kaudu.  
a 
b 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
25 
7. Majandus. 4p 
Selgitage  järgnevaid   seoseid .  
 
Linnastumine  
Teraviljahindade tõus  Mõisate arvu kasv 
Teoorjus  
Sunnismaisus 
Lääne-Euroopas 
Euroopa turul 
Eestis 
 
Seos nr 1 
Seos nr 2 
Seos nr 3 
Seos nr 4 
 
Seos nr 1 
Seos nr 2 
Seos nr 3 
Seos nr 4 
8.  Ajalised  piirid. 4p 
 
8.1. Kas te  nõustute  seisukohaga, et keskaja algus Eestis oli pöördeline moment Eestis 
ajaloos? Esitage oma seisukoha kinnitamiseks kaks põhjendust. 2p 
 
Nõustun………
  ………………ei nõustu  
 
 
Põhjendus 
a 
b 
 
8.2. Nimetage, mis sündmusega algas ja lõppes keskaeg Euroopa ajaloos. 2p 
Algus 
Lõpp  
 
26 
ÜLDAJALUGU 
I RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDIL 
 
I TÖÖ ALLIKATEGA 
 
1. Välisuudis ajalehest. (6 p)  
 
Koread  ühendavad perekonnad  
Põhja- ja Lõuna-Korea sõlmisid täna leppe, mis lubab poole sajandi järel ühineda sõja läbi 
lahutatud perekondadel.  
Perekondade   taasühinemise  lepe  on  üks  tähtsamaid  tulemusi,  mille  on  andnud 
kahe  maa  juhi  ajalooline   kohtumine   juuni  keskel.  Leppe  kohaselt   saadavad   nii 
Lõuna- kui Põhja-Korea 15. augustil sada üksteisest lahutatud pereliiget  neljaks  
päevaks  teise  riiki   kohtuma   inimestega,  keda  nad  pole  näinud  pärast  1953. 
aastat.” /---/  
Marek  Laane  7.01.2000,  Postimees .  
 
1.1. Missugused olid artiklis  mainitud  sõja põhjused? (2 p)  
a  ..................................................................................................................................................  
b ..................................................................................................................................................  
1.2. Missugused olid konflikti tulemused? (2 p)  
a  ..................................................................................................................................................  
b ..................................................................................................................................................  
1.3. Iseloomustage kahe Korea suhteid tänapäeval.  
Iseloomustus 1 p, koos põhjendusega 2 p.  
 
2. Lugege läbi  katkend  ja vastake küsimustele. 
Rahvusvaheline leping. Väljavõtteid Atlandi hartast. 14. august 1941. 
A.  /---/   Kolmandaks ,  nad  austavad  iga  rahva  õigust  valida  valitsusvorm,  mille  all  nad 
elavad;  ja  nad  soovivad  näha  nende  [rahvaste]  suveräänsete  õiguste  ja  iseseisvuse 
taastamist, kellelt see on vägivaldselt võetud; /---/ 
B.  Viiendaks,  nad  soovivad  viia  täieliku  koostööni  majandusvallas  kõik   rahvad , 
eesmärgiga  tagada  kõigile  parendatud  tööstandardid,  majanduslik  areng  ja  sotsiaalne 
turvalisus; /---/ 
C.  Seitsmendaks, see rahu peab  võimaldama  kõikidel inimestel takistamatult ületada meresid 
ja ookeane /---/ 
 
Kuidas Atlandi hartas sõnastatud põhimõtteid hiljem rikuti? Tooge kolm näidet, iga lõigu 
kohta üks. Põhjendage, milles seisnes vastuolu Atlandi hartaga. (6 p) 
a  .................................................................................................................................................  
Põhjendus:  .................................................................................................................................  
a  .................................................................................................................................................  
Põhjendus:  .................................................................................................................................  
c  .................................................................................................................................................  
Põhjendus:  .................................................................................................................................  
 
27 
3. Rahvusvaheline leping. (6 p) Väljavõtteid Helsingi lõppaktist 
 
/---/  Osalevad  riigid  hoiduvad  mis  tahes  otsesest  või  kaudsest,  individuaalsest  või 
kollektiivsest  sekkumisest  sise-  või  välisasjadesse,  mis  kuuluvad  teise   osaleva   riigi 
sisekompetentsi, olenemata nende vastastikustest suhetest. /---/ 
Osalevad riigid hakkavad austama iga osaleva riigi territoriaalset terviklikkust. /---/ 
Osalevad riigid hakkavad austama inimese õigusi ja põhivabadusi, kaasa arvatud mõtte-, 
südametunnistus -, usu- ja tõekspidamisvabadus kõigi tarvis, olenemata  rassist , soost, keelest 
ja usundist. /---/ 
 
3.1. Milliseid Helsingi lõppaktis esitatud põhimõtteid on rikutud? Leidke Helsingi lõppakti 
väljavõtetest  kaks  vastavat  sätet  ja  tooge   kummagi   kohta  näide.  Näited  peavad  olema 
perioodist pärast lõppakti allkirjastamist. (4 p) 
I lepingu säte ......................................................................................................................... 
Näide .................................................................................................................................... 
II lepingu säte ........................................................................................................................ 
Näide..................................................................................................................................... 
 
3.2.  Külma  sõja  mõlemad  osapooled   pidasid   end  võitjateks.  Kes  võitis  teie  arvates? 
Põhjendage. (2 p) Seisukoht 1 p, koos põhjendusega 2 p. 
 
4. Külm sõda. (4 p) 
„Ida-Lääne konflikt, mida käsitletakse jõupoliitiliselt ja ideoloogiliselt kui  
idapoolse bolševismi ja Lääne vaba maailma väärtuste vahelist külma sõda, mis 
väljendub propagandas, võitluses mõjuvõimu pärast, võidurelvastumises, 
rahvusvaheliste liitude moodustamises, tehnilises ja majanduslikus 
rivaalitsemises, kriisides.“ 
(Maailma ajalugu. Avita 2001, lk. 496.) 
Valige tekstist külma sõja kaks valdkonda / iseloomulikku joont. Tooge näiteid.  
igale valdkonnale / iseloomulikule joonele vastav näide annab 1 p 
I valdkond/iseloomulik joon ......................................................................................................  
I näide  ..............................................................................................................................  
II näide  .............................................................................................................................  
II valdkond /iseloomulik joon  ...................................................................................................  
I näide  ..............................................................................................................................  
II näide  .............................................................................................................................  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
28 
II TÖÖ  PILDIGA  
 
1.  Töö pildiga.  Desarmeerimine .  
 
 
 
 
 
LUBA
LEPIN
 
 
Allikas: http:www.wku.edu/Library/onlinexh/ sanders  
Karikatuuril on L.  Brežnev  ja R. Nixon. 
 
1.1. Miks kujutab karikatuuri autor desarmeerimisalaseid  läbirääkimisi  kosmeetilise 
protseduurina? (1 p) 
....................................................................................................................................................  
1.2. Kuivõrd nõustute selle käsitlusega? Selgitage näite kaudu. (1 p) 
....................................................................................................................................................  
 
 
III TÖÖ STATISTILISTE  ANDMETEGA  
 
1. Töö diagrammiga 
1939. a  veebruaris  korraldati Inglismaal ja Prantsusmaal avaliku arvamuse 
küsitlus. Sooviti teada vastajate  hinnangut  lepituspoliitikale.  
 
 
Avaliku arvamuse kü
I  si
Gtlu
R s
UPP: See tugevdab
maailmarahu 28% 
 
2%
 
24%
28%
II GRUPP: See hoiab
 
meie riiki sõjast eemal
 
46% 
 
III GRUPP: See toob sõja
 
lähemale 24%
46%
 
IV GRUPP: Ei oska
 
midagi arvata 2%
 
1.1. Millistele argumentidele toetudes võisid vastajad  tugineda  oma arvamust 
kujundades? (3 p) 
I grupp: .......................................................................................................................................  
II grupp:......................................................................................................................................  
III grupp: ....................................................................................................................................  
 
 
29 
1.2. Miks neid, kellel arvamus puudus, oli nii vähe? (1 p) 
....................................................................................................................................................  
 
1.3. Millist vastusevarianti oleksite eelistanud teie? Põhjendage oma valikut. (2 p) 
Toetaksin  ......................... grupi arvamust 
Põhjendus: 
a  .................................................................................................................................................  
b .................................................................................................................................................  
 
2. Töö graafikuga. (5p)  
2.1. Iseloomustage muudatusi kahe suurriigi jõuvahekorras külma sõja perioodil. 
(2 p)  
a……………………………………….. 
b…………………………………………. 
 
 
 
2.2. Miks tuumalaengute arv 1990. aastate alguses vähenes? (1 p)  
……………………………………………………………… 
 
2.3.  Missuguseid  sisulisi  otsuseid  võeti  vastu  võidurelvastuse  pidurdamiseks 
(1945–1995)? (2 p).  
a) .................................................................................................................................................  
b) .................................................................................................................................................  
 
 
 
 
 
 
 
30 
IV TÖÖ KAARTIDEGA 
 
1. Töö kaardiga (12 punkti). 
 
1.1. Missugused üldised territoriaal-poliitilised muutused toimusid Esimese maailmasõja 
järel? (2p)  
a  
b  
 
1.2. Missugused riigid eraldusid Venemaast Esimese maailmasõja ajal või järel? Tooge kaks 
näidet. (2 p)  
a  ..................................................................................................................................................  
b ..................................................................................................................................................  
 
1.3.  Missugused  piirkonnad  kujunesid  Esimese  maailmasõja  järel  uuteks  pingekolleteks? 
Tooge välja neli pingekollet ja iseloomustage konflikti olemust. (8 p) Iga esitatud  pingekolle  
annab 1 p, koos iseloomustusega 2 p.  
 
I pingekolle .................................................................................................................................  
konflikti olemus: .........................................................................................................................  
II pingekolle …………………………………………………………………………….……… 
konflikti olemus: .........................................................................................................................  
III pingekolle  ..............................................................................................................................  
konflikti olemus: .........................................................................................................................  
IV pingekolle  
konflikti olemus: 
 
 
2. Kaardil on tähistatud kolm külma sõja aegset kriisi Euroopas. Nimetage kriis, selle 
toimumise aasta, põhjus ja tulemus.    (NB! Riigieksam 2004 kaart) 
 
I kriis (3p) 
Kriis ja aasta ………………………………………………………………………................... 
Põhjus  ........................................................................................................................................  
Tulemus .....................................................................................................................................  
 
II kriis (3p) 
Kriis ja aasta …………………………………………………………………………………… 
Põhjus  .........................................................................................................................................  
Tulemus ......................................................................................................................................  
 
III kriis (3p) 
Kriis ja aasta …………………………………………………………………………………… 
Põhjus  ........................................................................................................................................  
Tulemus .....................................................................................................................................  
 
 
31 
3. Töö kaardiga (7 punkti) 
 
 
3.1. Missugused sündmused tingisid kaartidel kujutatud poliitilise liigenduse? (1 p)  
 
 
 
32 
3.2.  Loetlege  antud  kaartidele  tuginedes  20.  sajandil  Euroopas  toimunud  üldisi  poliitilisi 
muudatusi (mitte iga riigi kohta eraldi). (3 p) 
A………………………………………………………………………………………………… 
B………………………………………………………………………………………………… 
C………………………………………………………………………………………………… 
 
3.3. Tooge iga üldise muudatuse kohta üks näide. (3 p)  
A………………………………………………………………………………………………… 
B………………………………………………………………………………………………… 
C………………………………………………………………………………………………… 
 
 
III ÜLESANDED 
 
1. Nimetage kaks teie arvates olulisemat Esimese maailmasõja puhkemise põhjust. 
Selgitage näitega. 2p  
a 
b 
 
2. Pärast Esimest maailmasõda muutus Euroopa poliitiline kaart. Esitage igast 
valdkonnast üks näide. 2p 
 
2.1. Uute riikide tekkimine. 1p 
Riik 
 
2.2. Territooriumi vähenemine või suurenemine. 1p 
Territooriumi kaotanud või suurendanud riik 
Territoorium , mille nimetatud riik sai või kaotas  
 
3. Pariisi rahukonverentsi (1919) tulemusi on hinnatud erinevalt. Ühed leidsid, et 
konverents  tugevdas rahu, teised, et konverentsi otsused lõid eeldused uueks sõjaks. 
Tooge kaks argumenti kummagi seisukoha tõestuseks. (4p) 
Tugevdas rahu 
1) ................................................................................................................................................  
2) ................................................................................................................................................  
 
Lõi eeldused uueks sõjaks 
1) ................................................................................................................................................  
2) ................................................................................................................................................  
 
 
 
 
 
 
 
33 
4. Mil määral olete nõus järgneva  väitega ? Põhjendage oma seisukohta nelja 
argumendi või näitega. (4 p) 
Väide: Esimese maailmasõja järgsed rahulepingud olid  ebaõiglased  ja 
põhjustasid uue sõja. 
 
nõustun 
 
ei nõustu 
Põhjendus: 
a  .................................................................................................................................................  
b .................................................................................................................................................  
c  .................................................................................................................................................  
 
5.  Millistel  kümnenditel toimusid loetletud sündmused? (5p) 
 
5.1 Kirjutage sündmuse ees olev number tabelis õige kümnendi kõrvale. (3p) 7-8 õiget 3p; 5-
6 õiget 2p; 3-4 õiget 1p 
 
1 Ungari ülestõus  
 
 
 
5 Vietnami sõja lõpp  
2 Berliini müüri  langemine     
 
6 Berliini müüri ehitamine 
3  Kuuba  kriis  
 
 
 
7  Praha  kevad  
4 „ Solidaarsus “ Poolas  
 
 
8 Korea sõda 
 
kümnend 
sündmused 
1950. aastad 
 
 
1960. aastad 
 
 
1970. aastad 
 
 
1980. aastad 
 
 
 
5.2 Milline neist sündmustest mõjutas teie arvates kõige enam rahvusvahelisi suhteid? 
Põhjendage oma seisukohta! (1p) 
sündmus  
põhjendus 
 
5.3 Milline neist sündmustest mõjutas kõige rohkem arenguid sotsialismileeris? Põhjendage. 
(1p) 
sündmus 
Põhjendus 
 
6.  Churchill  on  öelnud : „Chamberlainil oli Münchenis valida sõja ja  häbi  vahel, ent ta valis 
häbi ja saab ka sõja.” (5p) 
 
6.1 Millist küsimust Münchenis arutati? (1p) 
Sudeedimaa  küsimust,  Tšehhoslovakkia  andmist Saksamaa mõju alla 
 
6.2 Milline otsus langetati? (1p) 
Saksamaa sai õiguse Sudeedimaa liitmiseks 
 
 
34 
6.3  Chamberlain  ise väitis, et ta tõi maailmale rahu. Miks ta nii  arvas ? (1p) 
Chamberlain arvas, et Saksamaale järeleandmine aitab sõda vältida 
 
7. Kas  lepituspoliitika  õigustas ennast? Põhjendage kahe argumendiga. (2p) 
ÕIGUSTAS   
 
 
 
EI ÕIGUSTANUD 
Põhjendus: 
a 
b 
 
8. Müncheni kokkulepe. MRP 4p 
8.1. Võrrelge omavahel Müncheni kokkulepet ja Molotovi-Ribbentropi pakti. 2p 
 
 
Müncheni kokkulepe  
MRP  
Osapooled (riigid) (2p) 
 
 
 
 
 
 
Milles kokku lepiti (2p) 
 
 
 
 
 
 
 
 
8.2. Andke hinnang Müncheni kokkuleppele ja põhjendage oma arvamust 2p  
Hinnang 
Põhjendus 
 
9. Valige üks külma sõja kriis ja vastake järgmistele küsimustele: 4p 
9.1. Kriis ja selle toimumise aeg (aasta/aastad). 1p 
9.2. Kujunemise põhjus. 1p 
9.3. Tagajärjed. 1p 
7.4. Tooge kaks näidet sõjaliste liitude kohta külma sõja ajal. 1p 
Näide  
a 
b 
 
10. Selgitage mõiste ja tooge mõiste iseloomustamiseks üks näide. (4 p) Selgitus 1p, koos 
näitega 2p. 
Reparatsioon  ..........................................................................................................................................  
Näide  ......................................................................................................................................................  
Okupatsioon  ...........................................................................................................................................  
Näide  ......................................................................................................................................................  
 
11. Milles seisnes külma sõja olemus? Tooge neli näidet. (4 p) 
1) .............................................................................................................................................................  
2) .............................................................................................................................................................  
3) .............................................................................................................................................................  
4) .............................................................................................................................................................  
 
 
35 
12. Milline oli külma sõja aegsete poliitiliste doktriinide sisu? Mis põhjustas nende tekke? 
(4p) 
Trumani  doktriin  
Põhjus: .......................................................................................................................................  
Sisu: ...........................................................................................................................................  
Brežnevi doktriin 
Põhjus: .......................................................................................................................................   
Sisu: ...........................................................................................................................................  
 
13. Millist sündmust peate külma sõja lõpuks? Dateerige aastaga. (1p) 
....................................................................................................................................................  
 
 
 
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 
 
II TÖÖ KAARTIDEGA 
1. Võrrelge kaarte ja vastake küsimustele. 
NB! Riigieksam 2003 kaart 
 Millist muutust kaardid kajastavad? (1 p) 
....................................................................................................................................................  
 
 Nimetage toimunud muutuse kaks üldist põhjust. (2 p) 
I põhjus:  
....................................................................................................................................................  
II põhjus:  
....................................................................................................................................................  
 
Milliseid muutusi Balti regioonis kajastavad kaardid? (2 p) 
1) ................................................................................................................................................  
2) ................................................................................................................................................  
 
Millised muutused toimusid Eesti sisepoliitikas 1930. aastatel? (3 p) 
1) ................................................................................................................................................  
2) ................................................................................................................................................  
3) ................................................................................................................................................  
 
36 
II ÜLESANDED 
 
1. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused 
 
1.1. Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla. 3p  
11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p 
 
1  duce   
 
 
7  korporatiivne  süsteem 
2 Führer  
 
 
8  Gulag  
3 natsionaalsotsialism  
9  Gestapo  
4 rassipuhtus    
 
10 sõda Etioopiaga 
5  viisaastak     
 
11 Kristallöö 
6  fašism   
 
 
12 kollektiviseerimine 
 
Itaalia 
Saksamaa 
Nõukogude Liit 
 
 
 
 
 
1.2. Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2p 
Iseloomulik joon 
a 
b 
 
2.  Nimetage  kaks  iseloomulikku  tunnust,  mille  poolest  demokraatlik  riik  erineb 
diktatuuririigist. 2p  
Iseloomulik tunnus 
a 
b 
 
3. Nimetage demokraatlikule riigile  iseloomulikke  jooni. Selgitage neid ühe riigi näitel. 
(4 p) 
Poliitika ja ühiskonnaelu 
Iseloomulik joon: 
Näide: 
Majandus 
Iseloomulik joon: 
Näide: 
 
4. Nimetage üks diktatuuririik maailmasõdadevahelisest perioodist. Tooge kaks näidet, 
mille poolest see riik erines demokraatlikust riigist. (2 p) 
Riik: .......................................................................................................................................... 
I näide ........................................................................................................................................ 
II näide ....................................................................................................................................... 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
37 
5. Nimetage  diktatuuririikidele  iseloomulikke tunnuseid (6 p) 
majanduses: 
a) 
b)  
ühiskondlikus elus ja poliitikas: 
a) 
b)  
kultuuris ja ideoloogias: 
a) 
b)  
 
6. Nimetage demokraatlikule riigile iseloomulikke tunnuseid (6 p) 
majanduses: 
a) 
b)  
poliitikas: 
a) 
b)  
kultuuris ja ideoloogias: 
a) 
b)  
 
7. Kas te nõustute väitega, et Esimese maailmasõja tulemused soodustasid demokraatia 
laienemist Euroopas. Põhjendage oma arvamust. 2p  
 
Nõustun                                               Ei nõustu   
 
 
 
Põhjendus 
a 
b 
 
8. Nimetage kolm olulist tegurit, mis aitasid kaasa demokraatia säilimisele Euroopas ja 
Ameerikas 1930. aastatel. 3p 
a 
b 
c 
 
9. Millised muutused toimusid inimeste  igapäevaelus 20. sajandi esimesel veerandil 
Euroopas ja USAs? (4p) 
1).................................................................................................................................................  
2).................................................................................................................................................  
3).................................................................................................................................................  
4).................................................................................................................................................  
 
 
 
 
38 
10. Ülemaailmne majanduskriis 1929 - 1933. (4p) 
10.1. Nimetage kaks kriisi tekkimise põhjust. (2p) 
1).................................................................................................................................................  
2).................................................................................................................................................  
 
10.2. Nimetage kaks  abinõu , mida kasutati kriisist väljumiseks. (2p) 
1) ................................................................................................................................................  
2) ................................................................................................................................................  
 
 
II MAAILMASÕDA 
 
II TÖÖ ALLIKATEGA 
1. Katkend kooliõpikust. (Küsimustele vastamisel lähtuge allikast ja oma 
teadmistest.) 
 „17. septembril 1939. a. algas Punaarmee vabastusretk. Nõukogude sõjameeste 
saabumine tähendas  Ukraina  ja Valgevene läänealade 13-miljonilisele elanikkonnale 
mitte üksnes pääsemist fašistliku orjastamise ohust, vaid ka vabanemist rahvuslikust 
ja sotsiaalsest rõhumisest.“ 
NSV Liidu ajalugu. Sotsialismiajastu.Õpik XI klassile. Tallinn 1972. Lk. 10. 
Kas nõustute õpikus esitatud seisukohaga? Põhjendage oma arvamust kahe argumendiga. (2 
p) 
 
nõustun 
 
ei nõustu 
a  .................................................................................................................................................  
b 
 
II TÖÖ KAARTIDEGA 
1.Töö kaardiga 
 
NB! Kaart riigieksam 2005 
Kaardil on tähistatud numbritega Teise maailmasõja pöördelised lahingud. 
Nimetage numbrile vastav lahing ja selgitage, mille poolest oli see 
murranguline. 
Nr. 1 ...........................................................................................................................................  
Selgitus  ......................................................................................................................................  
Nr. 2 ...........................................................................................................................................  
Selgitus  ......................................................................................................................................  
 
39 
Nr. 3 ...........................................................................................................................................  
Selgitus  ......................................................................................................................................  
Nr. 4 ...........................................................................................................................................  
Selgitus  ......................................................................................................................................  
Nr. 5 ...........................................................................................................................................  
Selgitus  ......................................................................................................................................  
 
III ÜLESANDED 
 
1. Nimetage Saksamaa kaks sammu, mis viisid Teise maailmasõjani. Põhjendage oma 
valikut. (4 p) 
sündmus 1 p, koos selgitusega 2 p 
I sündmus  ..................................................................................................................................  
Põhjendus  ..................................................................................................................................  
 
II sündmus  .................................................................................................................................  
Põhjendus  ..................................................................................................................................  
 
 
2. Nimetage kolm sündmust, mis kiirendasid II maailmasõja puhkemist. Põhjendage oma 
valikut. (6 p) 
Sündmus 1 p, koos põhjendusega 2 p 
I sündmus:  .................................................................................................................................  
Põhjendus:  .................................................................................................................................  
II sündmus: ................................................................................................................................  
Põhjendus:  .................................................................................................................................  
III sündmus: ...............................................................................................................................  
Põhjendus:    
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
40 
SAKSAMAA 20. SAJANDIL 
 
I TÖÖ ALLIKATEGA 
 
1. Vastake katkendi ja illustratsiooni ning oma varasemate teadmiste põhjal. (5p) 
 
25. juunil 1948 blokeeris Nõukogude pool 
kõik Berliini läänesektoreid Saksamaa 
läänetsoonidega ühendavad raud- ja 
maanteed. /---/ jäi ainult lennuliiklus, mida 
NSV Liit ei julgenud häirida, kartes ilmselt 
sõja puhkemist. Teede  sulgemise  hetkel 
jätkus  Lääne-Berliinis toiduvarusid 36 ja 
kivisütt  45 päevaks. Lääne-Berliini 2,2 
miljoni elaniku ja liitlaste väeüksuste 
minimaalne tarbimisvajadus oli  4500  tonni 
kaupu päevas. /---/ 1948. aasta juunist 1949. 
aasta  maini  sooritasid USA ja Briti 
transpordilennukid Lääne-Berliini 
varustamiseks ümmarguselt 200 000 lendu ja 
viisid sinna kokku 1,5 milj. tonni kaupu. 
Üldajalugu (1938–1991). Õpik XII klassile. 
Koostanud   Kaido  Jaanson. Tallinn: Koolibri, 
1994. Lk. 58. 
 
Linnuvaatleja 
 
 
1.1.  Millist kriisi Saksamaa ajaloos allikakatkend ja illustratsioon kajastavad? (1p) 
…………………………….. 
1.2. Nimetage üks kriisi tekkimise põhjus. (1p) 
…………………………….. 
1.3.  Milliseid abinõusid kriisi ületamiseks rakendasid  lääneriigid ? (1p) 
…………………………. 
1.4. Milline oli kirjeldatud kriisi mõju Saksamaa ajaloole? (2p) 
…………………………. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
41 
II TÖÖ KAARTIDEGA 
 
1. Töö kaardiga 10p   
 
 
Kаart 1  
Kaart 2 
 
 
   
 
Kaart 3 
Kaart 4 
 
 
1.  Missugust  perioodi Saksamaa ajaloost on kaardil kujutatud? Pealkirjastage kaardid 
ja põhjendage, mille põhjal te otsustasite. (8p) (Kaardi pealkiri 1p ja põhjendus 1p) 
 
1.1. Kaart 1 – Tänapäevane kaart  
 
1.2. Kaart 2 – Teise maailmasõja  eelne  
 
1.3. Kaart 3 – Esimese maailmasõja eelne 
 
1.4. Kaart 4 – Teise maailmasõja järgne 
 
 
42 
1.5. Järjestage kaardid alates varasemast (1p) 
 
Kaart nr 3 
Kaart nr 2 
Kaart nr 4 
Kaart nr 1 
 
1.6. Valige üks kaart ja nimetage sündmus, mille tulemusena niisugused piirid 
kehtestati. (1p) 
Kaart nr  
Sündmus 
 
 
III ÜLESANDED 
 
1.  Tooge  välja  kaks  olulist  sündmust  seoses  Saksamaa  lõhestamise  ja  taasühinemisega. 
Põhjendage oma  valikuid . (4 p)  
Lõhenemine:  
Ühinemine: 
 
2. Nimetage kaks olulist muutust Saksamaa sisepoliitikas pärast NSDAP 
võimule-tulekut. (2p) 
1) ................................................................................................................................................  
2) ................................................................................................................................................  
 
3. Nimetage teie arvates kaks olulisemat sündmust, mis viisid kahe Saksa riigi 
tekkimiseni pärast Teist maailmasõda. Selgitage oma valikuid. (4p) 
I sündmus 
....................................................................................................................................................  
Selgitus 
....................................................................................................................................................  
II sündmus 
....................................................................................................................................................  
Selgitus 
....................................................................................................................................................  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
43 
VENEMAA/NÕUKOGUDE VENEMAA/NSVL XX SAJANDIL 
I TÖÖ ALLIKATEGA 
1. Väljavõte "Inimõiguste ülddeklaratsioonist" (1948).  
Kedagi ei või meelevaldselt vahistada, kinni pidada või pagendada. 
Igal inimesel on õigus riigi piires vabalt  liikuda  ja oma elukoht valida.  
Igal  inimesel  on  õigus  lahkuda  ükskõik  milliselt  maalt,  kaasa  arvatud  kodumaa  ja   kodumaale  
tagasi pöörduda. 
Igal  inimesel  on  õigus  tagakiusu  eest  varjupaika  otsida  teistes  maades  ja  seda  varjupaika 
kasutada. 
Igal inimesel on õigus veendumuste vabadusele ja nende veendumuste vabalt avaldamisele; see 
õigus kätkeb vabadust takistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni 
ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiirist sõltumata. 
Tooge kolm näidet selle kohta, kuivõrd NSV Liit järgis neid “Inimõiguste 
ülddeklaratsiooni” artikleid. (3 p) 
Näide: .........................................................................................................................................  
Näide: .........................................................................................................................................  
Näide: .........................................................................................................................................  
2. Poliitiline anekdoot. (4 p) 
Nõukogude võimu  seitse   imet : 
Tööpuudust ei ole, olgugi et keegi ei tööta. 
Keegi ei tööta, aga plaan saab täis. 
Plaan on täis, aga osta pole midagi. 
Osta pole midagi, aga igal pool on järjekorrad. 
Igal pool on järjekorrad, aga oleme külluse lävel.  
Oleme külluse lävel, aga keegi pole rahul. 
Keegi pole rahul, aga kõik on poolt. 
Nimetage kaks nõukogude majandusele ja kaks ühiskonnale iseloomulikku 
joont. Vastates tuginege anekdoodile ja oma  teadmistele . (1 punkti annab 
näide koos selgitusega.) 
Majandus 
Näide  .........................................................................................................................................  
Selgitus  ......................................................................................................................................  
Näide  .........................................................................................................................................  
Selgitus  ......................................................................................................................................  
Ühiskond 
Näide  .........................................................................................................................................  
Selgitus  ......................................................................................................................................  
Näide  .........................................................................................................................................  
Selgitus ....................................................................................................................................... 
 
44 
III ÜLESANDED 
1. Veebruarirevolutsioon Venemaal. 
1.1. Nimetage kaks teie arvates olulisemat Veebruarirevolutsiooni põhjust. (2 p) 
1) ................................................................................................................................................  
2) ................................................................................................................................................  
 
1.2. Nimetage üks Veebruarirevolutsiooni otsene tulemus Eesti jaoks. (1 p) 
....................................................................................................................................................  
2. Milline sündmus 20. sajandi Venemaa/ NSV Liidu ajaloos on teie arvates kõige 
rohkem mõjutanud maailma ajalugu? Põhjendage oma arvamust kahe argumendi 
või näitega. (2 p) 
Sündmus  ....................................................................................................................................  
Põhjendus: 1) .............................................................................................................................  
2) .............................................................................................................................  
 
3. Millised muutused toimusid NSV Liidus  perestroika  perioodil järgmistes 
valdkondades? (3 p) 
Majanduses:  
....................................................................................................................................................  
Ühiskondlikus elus: 
1) ................................................................................................................................................  
2) ................................................................................................................................................  
 
4. Selgitage, mil moel on perestroika seotud sotsialismileeri kokkuvarisemisega? (1 p) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
45 
USA XX SAJANDIL 
 
I ÜLESANDED 
 
1. Ühendage paarid. Kirjutage sobiv märksõna number õige USA presidendi 
nime taha. (2 p) 
5-6 õiget 2 p, 3-4 õiget 1 p 
 
sobiva 
 
USA  president  
märksõna 
number 
Woodrow   Wilson  
 
1.  Tähesõdade programm 
2.  Kuuba kriis 
Franklin  Delano  Roosevelt 
 
3.  Marshalli plaan 
Harry  Truman  
 
4.  Vietnami sõja  lõpetamine  
5.  Nõukogude Liidu laialisaatmine 
John Kennedy 
 
6.  Saksamaa  taasühinemine  
Richard  Nixon 
 
7.  Rahvasteliidu loomine 
8.  Väljumine ülemaailmsest 
Ronald   Reagan  
 
majanduskriisist 
 
 
2. Kes loetletud presidentidest oli teie arvates kõige   edukam  sisepoliitikas, kes 
välispoliitikas? Põhjendage oma arvamust. (2p) 
Sisepoliitikas 
....................................................................................................................................................  
Põhjendus 
....................................................................................................................................................  
 
Välispoliitikas 
....................................................................................................................................................  
Põhjendus 
....................................................................................................................................................  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
46 
SOTSIALISTLIK MAAILMASÜSTEEM 
 
I TÖÖ  ALLIKAGA  
1. Vastake küsimustele allika ja oma teadmiste põhjal. (4p) 
Näide „tootmisrekordite“ saavutamisest. Lihamüük riigile Venemaa Rjazani oblastis : 
1958 -   50 000 t 
1959  – 150 000 t 
1960 – 180 000 t 
1961 -   30 000 t 
Rekordite nimel saadeti tapamajadesse kogu noorkari, osa piimakarjast ja kolhoosnike 
isiklikud loomad. Rjazani oblastikomitee I sekretär A. Larionov kuulutati 1959 
sotsialistliku töö kangelaseks. 
(A. Adamson,  Lähiajalugu , Argo: 2003, lk 177) 
 
1.1. Missugused on nõukoguliku  majanduspoliitika  iseloomulikud jooned? (2p) 
a ………………………… 
a ………………………………… 
 
1.2. Millised olid nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eestile? Esitage kummagi 
valdkonna kohta näide: (2p) 
Põllumajandus……………. 
Tööstus ……………………… 
 
 
II TÖÖ PILDIGA 
 
1. Töö karikatuuriga (4p) 
 
 
1.1. Millist ajaloolist sündmust on pildil kujutatud? (1p) 
……………………………………………………………………………………………….. 
 
1.2. Mille põhjal te otsustasite? (1p) 
………………………………………………………………………………………………. 
 
47 
1.3. Mis olid selle sündmuse põhjused (siseriiklikud- või rahvusvahelisest olukorrast 
tulenevad põhjused)? (2p) 
 1)………………………………………………………………………………… 
 2) ………………………………………. 
 
 
III ÜLESANDED 
 
1. Poliitiline kaart 1945 – 1991 (5p) 
1.1. Paigutage numbritega loetletud maade hulgast sobivad õigesse lahtrisse. (3p) 9-10 õiget 
4p; 7-8 õiget 3 punkti; 5-6 õiget 2 punkti; 3-4 õiget 1punkt 
 
1 Tšehhoslovakkia  
6 Soome 
2  Ukraina   
 
7 Poola 
3 Ungari    
 
8  Afganistan  
4 Eesti  
 
 
9 Kuuba 
5  Gruusia    
 
10 Austria 
 
NSV Liidu  liiduvabariigid 
Sotsialismimaad  
 
 
 
 
1.2. Nimetage Ida-Euroopa kommunistlike režiimide tekkimise põhjused (2p) 
1. ………………………. 
2. ……………………… 
 
2. Tooge välja Idabloki lagunemise põhjused. (4 p) 
Majanduslikud: 
1) ................................................................................................................................................  
2) ................................................................................................................................................  
Poliitilised: 
1) ................................................................................................................................................  
2)  
 
3. Mis mõjutas kommunistliku Idabloki lagunemist? Nimetage neli tegurit. (4 p)  
a  ..................................................................................................................................................  
b ..................................................................................................................................................  
c  ..................................................................................................................................................  
d ..................................................................................................................................................  
 
 
48 
ARUTLUSTEEMAD 
 
 
EESTI AJALOO PÖÖREPUNKTID 
1. Milline sündmus on mõjutanud Eesti ajalugu kõige enam? 
2.  Lüüasaamine  muistses vabadusvõitluses kui  pöördepunkt  eestlaste ajaloos. 
 
EESTI KESKAEG 
1. Mil moel mõjutas  ristiusk  Eesti  vaimuelu  keskajal? 
2. Muudatused eestlaste vaimuelus keskajal.  
 
EESTI ROOTSI AJAL JA  XVIII  SAJANDIL 
1. Kuivõrd Rootsi aega võib nimetada „ vanaks  heaks Rootsi ajaks”? 
2. Kuidas mõjutas Rootsi aeg eesti kultuuri arengut? 
 
EESTI XIX SAJANDIL 
1. Kuivõrd oli 19. sajand pöördeline etapp talurahva elus? 
2.  Mõisnik  ja  talupoeg  – kas üksnes vaenlased? (18.–19. sajandi kontekstis) 
3. Rahvuslik liikumine Eestis: koostöö ja erimeelsused. 
4. Kultuur – eestlase  eneseteadvuse  kujundaja. (19. saj) 
 
EESTI VABARIIK 1920–1940 
1. Eesti Vabariik 1920–1939: omariikluse rõõmud ja mured. 
2. Kuidas valitseti Eesti Vabariiki aastatel 1920–1940?  
3. 1934. aasta pööre Eestis – kelle huvides? 
 
EESTI 1939–1945 
1. Eesti  saatuseaastad  1939–1940: kas olnuks alternatiive? 
2. Missugused olid eestlaste poliitilised valikud Teises maailmasõjas? 
3. Kuivõrd oli eestlastel valikuid Teises maailmasõjas? 
 
EESTI NSV 
1. Sotsialismi mudeli rakendamine Eesti sotsiaalmajanduslikus elus: probleemid ja tagajärjed.  
2. Vastupanu okupatsioonivõimule Eestis 1944–1991: lootused ja tegelikkus. 
 
EESTI VABARIIGI ISESEISVUMINE JA TAASISESEISVUMINE 
1. Nii sündis Eesti riik ja  taastati  Eesti riiklik iseseisvus: sarnasused ja erinevused.  
2. Mil määral põhjustasid Eesti taasiseseisvumise rahvusvahelise elu sündmused, mil määral 
Eesti sisemised arengud? 
3. Balti tee taasiseseisvumisele, sarnasused ja erinevused. 
 
RAHVUSVAHELISED SUHTED 
1. Esimese ja Teise maailmasõja järgsed kokkulepped: kas tähis uute vastuolude suunas? 
2.  Maailmakorralduse  põhimõtete  sarnasused  ja  erinevused  pärast  Esimest  ja  Teist 
maailmasõda. 
3.  Võrrelge  Teise  maailmasõja  eelset  ja  järgset  rahvusvahelist  olukorda:  sarnasused  ja 
erinevused 
4.. Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased? 
5. Esimese maailmasõja võitjad ja  kaotajad . 
 
 
 
49 
DEMOKRAATIA JA  DIKTATUURID  
1. Miks kujunes Esimese maailmasõja järel osades Euroopa riikides välja diktatuur? Kuidas 
õnnestus teistel riikidel säilitada demokraatia? 
2.  Mil  määral  tulenes   diktatuuride   esiletõus  Esimese  maailmasõjaga   lahendamata   jäänud 
probleemidest? 
 
SAKSAMAA XX SAJANDIL 
1. Võitjate poliitika Saksamaa suhtes pärast Esimest ja pärast Teist maailmasõda: sarnasused 
ja erinevused. 
Saksamaa sammud sõja suunas  Versailles  süsteemi lammutamisest II maailmasõja  alguseni .  
2. Natsirežiim – Teise maailmasõja puhkemise peamine  süüdlane ? 
3. Saksamaa Teise maailmasõja järel: Berliini müüri püstitamine ja selle langemine.  
 
VENEMAA/NÕUKOGUDE VENEMAA/NSVL XX SAJANDIL  
1. 1917. aasta Venemaal: võimalused ja valikud. 
2.  Stalinlik  Nõukogude Liit: triumf või  tragöödia ? 
3. Kas NSV Liidu  kokkuvarisemine  oli möödapääsmatu või oleks saanud seda vältida? 
 
SOTSIALISTLIK MAAILMASÜSTEEM TEISE MAAILMASÕJA JÄREL. 
1. Sotsialistlik süsteem — kriisidest krahhini. 
2. Sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemine – juhuslikkus või  paratamatus ? 
 
 
 
50