Kapsaliblikas väikekapsaliblikas Pieris rapae · tiibade põhivärv valge · tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud · eestiiva tipul väike hallikas laik · eestiiva pikkus alla 27 mm suurkapsaliblikas Pieris brassicae · eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani · eestiiva pikkus üle 27 mm Suur kapsaliblikas ehk Pieris brassucae Tema alustab lendamist juba maikuust. Kapsaliblikas on valgete tiibadega, mille eestiibade tipud on mustad (emasel kaks laiku) ja alakülg on tiibadel kollakas. Suvel kasvab üles kaks pesakonda. Röövikud kahvaturohelist värvi. Nad on kapsa tuntuimad vaenlased. Peale suure kapsaliblika leidub meil ka väikest kapsaliblikat. Kapsaliblikatega on sarnased naeriliblikad. Teda võib leida tihti niitudel, aedades ja põldudel. · Klass: Putukad (Insecta)
valgeid liblikaid lendamas, siis öeldi vaimude segamine õlema (Torma). Kapsalibliklased kuuluvad põualibliklaste hulka. KOKKUVÕTE Liblikad on paljude arvates maailma kaunimad loomad. Oma värvidelt ja säralt võistlevad nad troopikataimedega. Nektariinitoiduliste putukatena on nad teiste putukate kõrval olulised taimede tolmeldajad. Mõni liblikaröövik toitub ka ollustest ja villast. Liblikate hulgas on palju kahjureid, näiteks kapsaliblikas , riidekoi, männimähkur jt. Mõne liblika röövikud on suured aia -ja põllukultuuride kahjurid. Köögis võib kohata leedikuid, kelle vastsed elavad jahusaadustes. Nende olemasolust annavad teada röövikute valmistatud võrgendist torukesed toiduainete sees. Siidiliblika kookonist saab siidi. Siidiussikasvatus on tänapäevalgi oluline tööstusharu paljudes Aasia maades, eriti Hiinas, aga ka Vahemereäärsetes riikides. Kapsas
Kahepaiksetel on valdavalt moondeline areng. Nii koorub konna viljastatud munarakust vastne e. kulles. Alguses lõpustega hingav kulles toitub peamiselt taimedest. Mõne kuu jooksul areneb ta järk-järgult täiskasvanud liigikaaslase sarnaseks. Kapsaliblika areng viljastumisest surmani: SELTS: LIBLIKALISED (LEPIDOPTERA). Suur-kapsaliblikas (Pieris brassicae) Väike-kapsaliblikas (P. rapae) Folkloor Klass: Putukad (Insecta) Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Kapsaliblikas (Pieris), päevaliblikate perekond
Liblikalised 2007 Liblikad (1) Liblikalised jagatakse suurliblikateks ja pisiliblikateks. Suurliblikad on kõige paremini uuritud putukarühm Eestis. Eestis on leitud 2016 liiki liblikaid, neist 934 suurliblikaid. Eestis enamlevinud päevaliblikad on pääsusaba, lapsuliblikas, suur kapsaliblikas. Ööliblikateks on levinud kõige enam öölased, mis sisaldab metsa-, aia ja põllukahjureid. Liblikad (2) Liblikate tiivamuster on nagu mosaiikpilt, mille moodustavad tiibu katvad värvilised soomused. Osa liblikaid on aktiivsed päeval, teised jälle õhtuhämaruses. Esimesi nimetatakse päevaliblikateks, teised on hämarikuliblikad. Liblikad arenevad täismoondega. Päevaliblikad Päevaliblikate tiibade alakülg on tumedam.
................................................................ 5 2.3 Ruuge-võiliblikas............................................................................................................... 2.4 Niidu-võiliblikas................................................................................................................ 2.5 Raba-võiliblikas................................................................................................................. 2.6 Suur-kapsaliblikas.............................................................................................................. 2.7 Väike-kapsaliblikas............................................................................................................ 2.8 Naeriliblikas....................................................................................................................... 2.9 Põualiblikas.......................................................................................
soe, toitaine- ja 30x25 Basiilik Huulõileine 1 0 huumuserikas. 0,5 cm cm huumuse ja 15- palju toitaine rikas 20cm, Aed-piprarohi Huulõileine 1 päikest muld 0,5 cm pesiti Kahjurid Maakirp, kapsakärbes, väike-, suur kapsaliblikas, kapsaöölane Kapsakärbes, Kapsakoi Kapsakärbes Suur-, Väike kapsaliblikas, kapsakoi, kapsaöölane Kapsaliblikas Porgandi- lehekirp, Porgandikärbe s Porgandi- lehekirp, Porgandikärbe s Peedikärbes Maakirp Naerimardikad Maakirp, kapsakärbes, väike-, suur kapsaliblikas, kapsaöölane Maakirp, redisekärbes Kedriklest sibulakärbes sama, mis sibual oa-lehetäi seenhaigused
2. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Tundlad, kobijad, suised, liitsilmad._____________________________________________ ________________________________________________________________________ Suu, pugu, magu, eritusava.____________________________________________________ ____________________________ Vastne, kukrik, röövik, tõuk.___________________________________________________ _________________________________ 3. Kuidas areneb kapsaliblikas? Mille poolest erineb see rohutirtsu arengust? ________________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________ Niisugust arengut nim. ___________________ arenemiseks. 4. Mille poolest erinevad rändrohutirtsud Eestis elavatest rohutirtsudest? 5. Miks on liblikaid puhkeolekus raske märgata? 6. Mille poolest erinevad liblika ja mardika tiivad ? 7
6.Tuntumad putukate seltsid on: 1) Mardikalised kõva kitiinist koorikuga ja kõvade kattetiibadega putukad, kelle vastsed nim tõukudeks (kartulimardikas, ninasarvikpõrnikas, põderpõrnikas, lepatriinu, ujurid) 2) Kiletiivalised 2 paari kilejaid tiibu, kusjuures teine paar on väiksemad (mesilased, kimalased, sipelgad, herilased) 3) Liblikalised 2 paari värviliste soomustega kaetud tiibu. Neil esineb spiraalne imilont ja nende vastseid nim röövikuteks (suur kapsaliblikas, lapsuliblikas, väike koerliblikas, koiliblikas) 4) Kahetiivalised teine paar tiibu on muutunud sumistiteks esimene tiivapaar on lendamiseks (kärbsed, sääsed, parmud) 5) Kiililised 2 paari erakordselt suuri tiibu ja peenike ning pikk tagakeha. Ülihead lendavad röövputukad, kelle vastsetel esineb püünismask (suur tondihobu, vesineitsik, loigukiil, kuningkiil) 7.Putukad on erineva toitumisega: 1) sõnnikust toitujad e koprofaagid (sitasitikad, sõnnikumardikad, kärbsed)
NT:saba, lauskarvkate, paljunisalisus. 10.Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? Embrüoloogia: sarnasused loodetel tõendavad organismide sugulust ja põlvnemist. Molekulaarbioloogia: DNA võrdlemine näitab erinevate organismide sugulust. 11.Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik Valge ristik: riik: taimeriik, hõimkond: katteseemnetaimed, klass: kaheidulised, selts: oalaadsed, sugukond: liblikõielised, perekond: ristik, liik: valge ristik. Suur- kapsaliblikas: riik: loomariik, hõimkond: lülijalgsed, klass: putukad, selts: liblikalised, sugukond: põualibliklased, perekond: kapsaliblikas, liik: suur-kapsaliblikas. 12.Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? 1) füüsikaline evolutsioon: universumi tekkimine, päikese tekkimine. 2) keemiline evolutsioon: kõik elueelsed protsessid a) esmase atmosfääri moodustumine, b) ürgookeani tekkimine, c) anorgaanilistest ühenditest orgaanilised, d) moodustuvad esimesed organismid
reguleerivate muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. "Sepiku" talu otsustab suurte toetuste lootuses üle minna tavaviljeluselt maheviljelusele. Üleminekuaeg elatakse kuidagimööda üle, kuid on selge, et saagid on jäänud liiga väikseks. Ka on nõuetele vastav seeme kallis ning raskesti kättesaadav. Nii külvataksegi osadele põldudele naabrimehe käest saadud kapsaseeme. Et aasta on putukatele (maakirp, kapsaliblikas) eriti soodne, siis lubatud vahenditega nende arvukust kontrolli alla ei saada. Öö varjus pritsitakse põld üle pestitsiididega. Talus toodetud kauba pakendile trükitakse suurte punaste tähtedega "MAHE". Sepiku talu Üleminek mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele Mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele ülemineku korral kestab maa üleminekuaeg ettevõtte tunnustamisest alates kaks aastat, mitmeaastaste taimede kasvatamise puhul, välja arvatud rohumaa, kolm aastat.
Vaegmone esineb tarakanidel, lutikatel, täidel, sihktiivalistel, kaladel ja kahepaiksetel. Täismoone esineb kahetiivalistel, kirpudel, liblikatel, mardikatel ja kiletiivalistel. 28. Paigutage organismide arengut kujutavale skeemile järgmised arengutüübid : Otsene, moondega, täismoondega, vaegmoondega 28.2 Leidke igale arengutüübile sobiv näide antud organismide hulgast. Prussakas, rohukonn, kapsaliblikas, rästik SELGROOGSED PUTUKAD Otsene areng Moondega Vaegmoone Täismoone Rästik Rohukonn Prussakas Kapsaliblikas 29. Nimetage kolm ülesannet, mida täidab inimorganismis platsenta e. Emakook. 1) Ainevahetus 2) Loote varustamine antikehadega 3) Toodab hormoone 30. Joonisel on kujutatud inimese individuaalset arengut.
pruni 8 Aiapõrnikas Mardikalised 15.06.2010 Raja tn - + Phyllopertha Coleoptera horticola 9 Naeri Mardikalised 15.06.2010 Raja tn Raps + hiilamardikas Coleoptera Meligethes aeneus 10 Punalutikas Lutikalised 15.06.2010 Raja tn - + Pyrrhocoris Heteroptera apterus 11 Suur Liblikalised 15.06.2010 Raja tn Kapsas o kapsaliblikas Lepidoptera Pieris brassicae 12 Maasika Mardikalised 28.06.2010 Oidrema Maasikas + õielõikaja Coleoptera maasikad Anthonomus rubi 13 Ristikunirp Mardikalised 28.06.2010 Oidrema Ristik + Coleoptera ristikupõld Apion apricans 14 Kartulimardikas Mardikalised 15.07.2010 Oidrema Kartul o+
Molekulaarbioloogia: mida sarnasemad on erinevate organismide DNA ja valgud seda lähedasemad sugulased on. Embrüoloogia: toodete arengu võrdlemine näitab suglaste põlvemist, sest lootelises arengus korratakse eellaste loodete tunnused 11. Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik Loomariik: Riik-loomariik, Hõimkond- lülijalgsed, klass-putukas, selts-liblikalised, sugukond- põualiblikalised, Perekond- kapsaliblikas, Liik- suur kapsaliblikas Taimeriik: Riik- taimeriik, hõimkond- kattes eemnetaimed, Klass- kaheidulehelised, selts- oalaadsed, sugukond- liblik õielised, perekond- ristik, liik- valge ristik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? Maa tekkis ligi 4.5 milj aastat tagasi. Elu sai alguse ürgookeanis, ürgookean ei sarnanenenud praeguse ookeaniga (soojem, madalaveelisem) pidevate maavärinate tõttu tungis merevette sageli maa sisemusest vedelat magmat ja gaase
10. Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? Molekulaarbioloogia: mida sarnasemad on erinevate organismide DNA ja valgud seda lähedasemad sugulased on. Embrüoloogia: toodete arengu võrdlemine näitab suglaste põlvemist, sest lootelises arengus korratakse eellaste loodete tunnused 11. Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik Loomariik: Riik-loomariik, Hõimkond- lülijalgsed, klass-putukas, selts- liblikalised, sugukond-põualiblikalised, Perekond- kapsaliblikas, Liik- suur kapsaliblikas Taimeriik: Riik- taimeriik, hõimkond- kattes eemnetaimed, Klass- kaheidulehelised, selts- oalaadsed, sugukond- liblik õielised, perekond- ristik, liik- valge ristik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? Maa tekkis ligi 4.5 milj aastat tagasi. Elu sai alguse ürgookeanis, ürgookean ei sarnanenenud praeguse ookeaniga (soojem, madalaveelisem) pidevate maavärinate tõttu tungis merevette sageli maa sisemusest vedelat magmat ja gaase
teisi röövikuid, ja söövad neid. Röövikud võivad elada nii toidutaime peal kui kaevandada tema kudedes. Liblikad on paljude arvates maailma kaunimad loomad. Oma värvidelt ja säralt võistlevad nad troopikataimedega. Nektariinitoiduliste putukatena on nad teiste putukate kõrval olulised taimede tolmeldajad. Mõni liblikaröövik toitub ka ollustest ja villast. Liblikate hulgas on palju kahjureid, näiteks kapsaliblikas , riidekoi, männimähkur jt. Mõne liblika röövikud on suured aia -ja põllukultuuride kahjurid. Köögis võib kohata leedikuid, kelle vastsed elavad jahusaadustes. Nende olemasolust annavad teada röövikute valmistatud võrgendist torukesed toiduainete sees. Siidiliblika kookonist saab siidi. Siidiussikasvatus on tänapäevalgi oluline tööstusharu paljudes Aasia maades, eriti Hiinas, aga ka Vahemereäärsetes riikides.
Levitavad seemneid- sipelgad, Puhastavad metsa igasugustest jääkidest- sitasitikad Toiduks lindudele- kärbsed, sääsed Kahju: Taimekahjurid- kooreüraskid, kapsaliblikad Kahjustavad loomi- põdrakärbsed, veisenahapiim 21. Milles seisneb putukate tähtsus inimesele (kasu, kahju), too näiteid. Kasu: saab mett, vaha, siidi, taruvaiku, mürki, taruvaiku, toiduks, tolmendavad kultuurtaimi, Kahju: kahjustavad kultuurtaimi(kapsaliblikas), koduloomi (parmud), inimeste haigused(sääsk), rikuvad toitu (jahumardikas) ja muid materjale (koiliblikas, mööblitoonesepp), 22. Kirjelda mesilaspere elu. 1.elupaik- taru-kärg 2. Mesilaspere koosneb- 1 mesilasema, lesed e isased, töömesilased-sigimisvõimetud emased, 3. pereliikmete ülesanded-mesilasema muneb 2000 muna ööpäevas, isased- ema mesilase
3. a) väikelumik b) sootäpik c) kase-sirktiib 4. a) rohetäpik b) raba-võiliblikas c) nurmikusilmik 5. a) pisitiib b) kevadsinitiib c) harilik taevastiib 6. a) valgetähn-pajuliblikas b) vareskaera-aasasilmik c) peegeltäpik 7. a) nõgeseliblikas b) niidutäpik c) luhatäpik 8. a) niidu-võiliblikas b) lapsuliblikas kollakas aasasilmik 9. a) naeriliblikas b) põualiblikas c) koiduliblikas 10. a) naeriliblikas b) sinepiliblikas c) suur- kapsaliblikas 11. a) leinaliblikas b) suur- mosaiikliblikas c) väike-kiirgliblikas 12. a) väike-täpikpunnpea b) kollatähn- kuldpunnpea c) luhatäpik 13. a) niidu- võrkliblikas b) kase- siilaktiib c) punatiib 14. a) harilik lottsuru b) tontsuru c) sirelisuru 15. a) admiral b) ohakaliblikas c) nõgeseliblikas 16. a) põualiblikas b) kapsaliblikas c) sinepiliblikas 17. a) purpurkaruslane b) harilik päevakoer c) kase-sirptiib 18. a) punatiib b) aasa-verikireslane c) väike-pärlmuttertähnik 19
Vana tunnusekandja kaovad ( nt süüakse ära) 6.)Uus tunnus on eristunud sedavõrd, et tekkib tunnusekandjaga ristumisbarjäär, uut tunnust võib nimetada uueks liigiks Igasugune kohastumine on suhteline ja ta on seotud konkreetse keskkonnaga.Looduslik valik jaguneb 3 ks: 1.) Stabiliseeriv valik annab eelise keskmise väärtusega tunnusele ja kõrvaldab äärmised 2.) Suunav valik annab eelise ühele äärmusele, liik areneb selle tunnuse suunas ( nt: hall kapsaliblikas) 3.) Lõhestav valik kõrvaldab keskmised ja annab eelise kahele äärmusele, nt: sügisräim ja kevadräim 7. Kohastumine Kohastumine on protsess, mis viib kohastumuse tekkeni. Kohastumus on kasulik tunnus või omadus, mis tõstab liigi eluvõimet ja aitab tal paljuneda. Kujuneb loodusliku valiku käigus ning on seotud teatud aja ja kohaga. Kohastumisi on 3 sorti: 1.) kehaehitus, nt: varjuvärvus (lehetäi) 2.)käitumine, nt: lõimetishoole ( merihobu-hoolitseb oma järglaste eest)
tasakaal: vaakpõuke 5. Kuidas putukad sigivad? Suised: haukamissuised e hammustamissui sed, imemissuised, pistmissuised. Toit: taimedest(lehe täid, kooreürask), nektarist(mesi lased, liblikad), röövtoidulised (lepatriinu, jooksik), verd imevad(sääsed, parmud), teistest materjalidest( paberi- ja riidekoi, muuseumimardik as), jäänustest(rai samatja, sitasitikas). 6. Millised arenguviisid on erinevatel putukatel, kirjelda, too näiteid. Täismoondega: Liblikad: Kapsaliblikas Mardikat:Ujur, Ninasarvikpurnikas Sipelgad Vaegmoondega: Rõhuirts, ranttirts, tondihobu, vesineitsi, liivavana, puruvana 7. Too näiteid , kus elavad erinevad putukad? Mullas, taimedel, vees, loomadel, inimese juures 8. Too näiteid, kuidas erinevad putukad liiguvad. Lennates, Hüpates, Joostes, Ujudes 9. Iseloomusta sihktiivalisi, too näiteid. Elupaik maismaal, rohekat või pruunikat värvi, pikliku kujuga, tagumine jalapaar hüppejalad, lennu-ja kattetiivad
Varastes külvides pole nii palju. 6. Maakirp (lk88) Hüppavad kui sõrm juurde panna. Kahjustavad ristõielisi ja võivad täiesti hävitada saagi. Mai kuus kuumaline. Lehtpuu tuhka panna kui kirbud on. Sügiskünd. Lehtedel kollakas täpid, esialgu idulehtedel, võib ka pätis lehtedel. Ristõieliste umbrohtudel paljuneb. Puhitud seemed. 7. Hiilamardikas (kl89) Rapsi puhul pritsimine, mitte õitsemise ajal. Koolased mardikad. Pisikesed, 3mm. Ristõielistele. 8. Kapsaliblikas (lk90) Kahjustaja on vastne=röövik. Ära korjamine on tõrje. Kui liblikad lendavad siis kindlsti katteloorid peale. 9. Kapsakärbes (lk91) Kahjustab tõusmeid. Kärpse vastne on vagel ilma peata ilma jalgadeta. Istutan taime, läheb kollaseks, tümban taime ära, vaged ussid. Pritsida. (Nõrga soola lahuse sisse kasta). Kirsside õitsemise ajal on munemusaeg. 10. Kapsakoi (lk92) liblikas. Ristõielistel, kahjutsab lehti. 11. Peitkärsakas (lk93) Kärss ees
Aastas 1 pk. Varre-peitkärsakas kaspas, redis, lillkapsas. Talvitub noormardikas taimejäänuste all, mullas. Muneb lehevarre sisse. Nukkub mullas, vageltõugud kaevandavad varres, valmikud söövad lehti ja varsi. Aastas 1 pk. Kõdra-peitkärsakas talvitub noormardikana kõdus või mullas. Muneb kõdra-algmetesse, nukkub mullas. Vastsed-vageltõugud elavad kõtrade sees ja söövad seal seemneid, valmikud söövad õiepungi. Aastas 1 pk. Liblikalised. Suur-kapsaliblikas talvitub nukuna varjatud kohtades. Muneb lehe alla. Kuni 3 kasvujärguni toituvad röövikud taime välimiste lehtede kesk ja ääreosas, närides sälkusid. Vanemad röövikud lähevad naabertaimedele. Aastas 2 pk, vahel osaline kolmas. Väike-kapsaliblikas talvitub nukuna rohurindes. Muneb lehe alla. Nooremad röövikud söövad lehtedesse mulke, vanemad liiguvad taime sisemusse. Aastas 2 pk. Kapsaleedik talvitub röövikuna mullas. Muneb lehe alumisele küljele, nukkub mullas.
Koliliblikaid võib leida inimelamutes ja laoruumides aasta ringi. Röövikute toiduks on esmapilgul lootusetult seeditav materjal kui ka looduskiud. Valmikud ei toitu üldse. KOKKUVÕTE Liblikad on paljude arvates maailma kaunimad loomad. Oma värvidelt ja säralt võistlevad nad troopikataimedega. Nektariinitoiduliste putukatena on nad teiste putukate kõrval olulised taimede tolmeldajad. Mõni liblikaröövik toitub ka ollustest ja villast. Liblikate hulgas on palju kahjureid, näiteks kapsaliblikas , riidekoi, männimähkur jt. Mõne liblika röövikud on suured aia -ja põllukultuuride kahjurid. Köögis võib kohata leedikuid, kelle vastsed elavad jahusaadustes. Nende olemasolust annavad teada röövikute valmistatud võrgendist torukesed toiduainete sees. Siidiliblika kookonist saab siidi. Siidiussikasvatus on tänapäevalgi oluline tööstusharu paljudes Aasia maades, eriti Hiinas, aga ka Vahemereäärsetes riikides.
Kidaöölasi võib pidada tüüpilisteks öölasteks. Mustlaik-kidaöölane lendab kesksuve soojadel öödel meie aedades. 7 Kokkuvõte Liblikad on paljude arvates maailma kaunimad loomad. Oma värvidelt ja säralt võistlevad nad troopikataimedega. Nektariinitoiduliste putukatena on nad teiste putukate kõrval olulised taimede tolmeldajad. Mõni liblikaröövik toitub ka ollustest ja villast. Liblikate hulgas on palju kahjureid, näiteks kapsaliblikas , riidekoi, männimähkur jt. Mõne liblika röövikud on suured aia -ja põllukultuuride kahjurid. Köögis võib kohata leedikuid, kelle vastsed elavad jahusaadustes. Nende olemasolust annavad teada röövikute valmistatud võrgendist torukesed toiduainete sees. Siidiliblika kookonist saab siidi. Siidiussikasvatus on tänapäevalgi oluline tööstusharu paljudes Aasia maades, eriti Hiinas, aga ka Vahemereäärsetes riikides. Selgrootud
paremini isendi või liigi säilimise a populatsiooni arvukuse säilitamine Organismi vastus keskkonnatingumuste muutumisele: käitumuslik füsioloogiline (talveuni, talveuinak) Ökoamplituut teatud keskkonnatingimuste väärtuste vahemik. Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu.ökoamplituutide vahemik) Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele kohastunud organismid. Nt panda pambus, kapsaliblikas, naeriliblikas, Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutvad) organismid. Biootilised keskkonnateguris igapäevaelus: Konkurents, kisklus(kiskja ja ohver), parasitism(parasiit ja peremees) Mis vahe on kisklusel ja parasitismil? Kiskja tapab oma ohvri, parasiidil on oluline, et tema peremees oleks elus. Kõikidel liikidel on oma parasiidid ja isegi parasiitidel on parasiidid. Viirus on raku parasiit. Parasideerib meie rakkudes.
energiakogus, mis antakse edasi kolmandale astmele (teisene puhastoodang). Brutoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Spetsialistid ja generalistid Spetsialistid e monofaagid – kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid (nt panda) EESTIS KAPSALIBLIKAS (sööb õienektarit). Generalistid e polüfaagid – laia ökoamplituudiga segatoidulised organismid. Herbi-, omni- ja karnivoorid Herbivoorid – taimetoidulised loomad Omnivoorid – kõigetoidulised loomad Karnivoorid – lihatoidulised loomad Bioproduktsioon – aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk Ökoloogilise püramiidi tüübid Ökoloogiline püramiid – ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis. Iga toiduahela
5) Hylobius abietis - harilik männikärsakas 6) Ips typographus kuuse-kooreüras 149. Nimeta inimese seisukohast kahjulikke liblikaid Eestis: 1. Tinea bissellinella riidekoi 2. Yponomeuta malinellus õunapuu-võrgendikoi 3. Cydia pomonella õunamähkur 4. Cydia nigricana hernemähkur 5. Sinine paelöölane 6. Männivaksik 7. Pieris brassicae suur-kapsaliblikas 8. Pieris napi naeriliblikas 9. Külmavaksik 150. Eestis elavatest täidest on kõige suurem: seatäi 151. Milline ritsikaline elab mullas? Gryllotalpa gryllotalpa kaerasori 152. Kuidas tekitavad ritsikalised heli? Heli tekib kattetiibade vastamisi hõõrumisel 153. Kuidas tekitavad tirtsulised heli? Heli tekitavad sääre hõõrumisel vastu tiibu 154. Nimeta Eesti suuri päevaliblikaid, kes ei ole kahjurid 1) Papilio machaon pääsusaba
................................................................................... 23 5.3. Paigutage organismide arengut kujutavale skeemile järgmised arengutüübid: 4 punkti OTSENE, MOONDEGA, TÄISMOONDEGA, VAEGMOONDEGA Leidke igale arengutüübile sobiv näide antud organismide hulgast: PRUSSAKAS, ROHUKONN, KAPSALIBLIKAS, RÄSTIK SELGROOGSED PUTUKAD Näited ........................ ............................ ........................... ......................... 5.4. Joonisel on kujutatud rakutsüklit. Selgitage ühte muutust, mis toimub rakus etappide A ja B käigus. 2 punkti A- ..................................................................................
........ Tooge üks konkreetne näide mittesugulise paljunemise kohta taimedel .................................................................................................................................................... ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID VEGETATIIVNE 24 5.3. Paigutage organismide arengut kujutavale skeemile järgmised arengutüübid: 4 punkti OTSENE, MOONDEGA, TÄISMOONDEGA, VAEGMOONDEGA Leidke igale arengutüübile sobiv näide antud organismide hulgast: PRUSSAKAS, ROHUKONN, KAPSALIBLIKAS, RÄSTIK Näited ........................ ............................ ........................... ......................... 5.4. Joonisel on kujutatud rakutsüklit. Selgitage ühte muutust, mis toimub rakus etappide A ja B käigus. 2 punkti A- ............................................................................................................................................ .................................................................................................................
või violetne Nuhtlused suur ja väike mullapalliga välja kaevata ja Juurestik sarnaneb peakapsa kapsaliblikas keldrisse viia. Sealt saab siis omale võtta lehti Nuikapsas 2-aastane Külmakindel Vähenõudlik Varajased istikutest Vähe sademeid kasta Väldi ülekasvamist (siis on
C. dN/dt = logC – 3/2 log N; dP/dt = logC - logN; D. dN/dt = rN – a’NP; dP/dt = fa’NP – qP; D on õige, teised on mingi jama. 24. Millised näited sobivad illustreerima sellist elutsükliga seotud migratsiooni, mille piltlikuks nimetuseks on edasi-tagasi pilet (üks kord elus rännatakse toitumispaika ja üks kord elus paljunemispaika)? A. Valgepõsk lagle, admiral, lemming; B. Valgevaal, zooplankton, meririst; C. Läänemere lõhe, latikas, kapsaliblikas; D. Vaikse Ookeani lõhe, angerjas, kiil; E. Hooghändlane, vihmauss, nematood, varsakabi; Loend D sisaldab oleseid, kes üks kord elu lõpus tagasi paljunemispaika rändavad. 25. Millises süsteemis on valdavaks interakstsioonitüübiks kommensalism? A. Kiskja-herbivoor süsteem; B. Taim-seen süsteem; C. Laguahel; D. Elevant-sipelgapesa süsteem. Laguahelas elevad liigid muu eluskoosluse „armust” kuid ise otseselt ühegi populatsiooni
Päevaliblikad. Mitu sugukonda päevase eluviisiga liblikaid. Päevaliblikatel on enamasti laiad värvikirevad tiivad ja tipust jämenevad tundlad. Mõned näited: pääsusaba Papilio machaon on Eesti suurim päevaliblikas, ohakaliblikas Vanessa cardui ja admiral Vanessa atlanta on rändliblikad, kes meil talvituda ei suuda. Mustlaik-apollo Parnassius amnemosyne on NATURA 2000 kaitsealune liik. Tavalised on veel suur kapsaliblikas Pieris brassicae , põualiblikas Aporia crataegi, koiduliblikas Anthocaris cardamines, lapsuliblikas Gonepteryx rhamni jne. Päevaliblikaid on Eestis veidi üle 100 liigi. Hämarikuliblikad. Tegutsevad hämaras või öösel pimedas. Tundlad on mitmesuguse kujuga kuid ei ole tipus jämenevad. Eestis ligi tuhat liiki paljude sugukondadega. Sugukond surulased Sphingidae. Suurim suru Eestis on sirelisuru Sphinx ligustri. Sugukond karuslased Arctidae
vahel või viljades. Nende hulgas on väga palju kahjureid. Õunu kahjustab õunamähkur, herneid hernemähkur, tammedel elab roheline tammemähkur. Päevaliblikad. Rühm liblikate sugukondi, kuhu kuuluvatel liblikatel on tipust jämenenud tundlad, laiad kirjud tiivad mis asetatakse puhkeolekus seljale vastamisi kokku. Eestis suurim päevaliblikas on pääsusaba, looduskaitse all on mustlaik-apollo. Palju kahjureid, tuntumad nendest on suur-kapsaliblikas, naeriliblikas. Eestis tavalised liigid on väike-koerliblikas, päevapaabusilm, Öölased on keskmise suurusega või suured (paelöölased), omapärase tiivamustriga, peamiselt öösel tegutsevad liblikad. Neil on hästi arenenud imilont. Röövikud toituvad mullas taimejuurtest või maapealsetest taimeosadest. Nende hulgas on palju taimekahjureid. Vaksiklased on saleda keha ja suurte laiade tiibadega peamiselt ööliblikad. Nende röövikutel on tavaliselt ainult kaks
olevad liblikad lihtsalt kokku korjata. Enamus nukustaadiumis talvitunud liblikatest kooruvad mais-juunis. Röövikuna talvitunud liigid nukkuvad mais ja valmikud alustavad lendu juuni teisest poolest alates. Kõige rohkem päevaliblikaid lendab jaanipäevast juuli keskpaigani, öölaste haripunkt on augusti alguses. Juuli lõpust alates ilmuvad kiiresti arenevatel liikidel juba teise põlvkonna esindajad. Üheks selliseks produktiivseks liigiks on näiteks kapsaliblikas. Juuli keskpaigaks on lennus juba ka kõik need liigid, kes talvituvad munastaadiumis. (,,Extra" Elu 97.05.17) 21 Kahepaiksed Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii vees kui ka maismaal. Sigimiseks peavad nad minema vette, seal arenevad nende järglased. Nii nagu kaladki on kahepaiksed kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad kopsudega ja läbi naha
annaabi.ee 
