Aedmaasikas Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatumaid marjakultuure. Varajase saagikande alguse, suure ja püsiva saagikuse, viljade varavalmivuse, nende meeldiva välimuse, hõrgutava aroomi ja suurepäraste maitseomaduste tõttu on maasikast saanud paljude marjakasvatajate lemmik kultuur. Maasikat saab kiiresti ja kergesti paljundada. Ta annab suure saagi juba järgmisel aastal pärast istutamist. Maasika viljad valmivad Eestis kasvatatavatest marjakultuuridest kõige varem. Maasika marjad sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalike ning kergesti omastavaid suhkruid, orgaanilisi happeid, mineraalaineid, vitamiine ja teisi toitaineid. Eriti hinnatav on maasikamarjade C-vitamiini sisaldus, mille poolest maasikas on musta sõstra järel teisel kohal. Kõige tervislikumad ja väärtulikumad on maasikaviljad värskelt süües. Lauamarjana ei suuda maasikat ületada ükski marjakultuur. Maasika edukaks viljelem...
· Mustsõstar on väga c-vitamiini rohke. · Mustsõstar korrastab vererõhku ja alandab kolesteroolitaset. · Punane sõstar on suurepäraste raviomadustega: ta on hea isutekitaja, suurendab lihaste hapnikuvarustatust, eemaldab organismist soolasid. · Mustsõstardest tehakse mahla, moosi, tarretist ja veini. Punastest sõtardest valmistatakse moosi, mahla ja veini, samuti ka tarretisi ja marmelaadi. Aedmaasikas · ladina k: Fragaria ananassa , inglise k: Strawberry · Maasika kodumaaks peetakse Ameerikat. Aedmaasika tuntus Euroopas ei ole eriti pikk, õige hoo sai maasika kasvatus alles XVI ja XVII sajandil. Nüüd on aretustöö tulemusena maailmas välja aretatud u 5000 erinevat maasikasorti. · Maasikaid kasutatakse magustoitude, salatite, tortide, likööride, kokteilide jm jookide valmistamisel. Aedvaarikas
Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid....................................................................................................4 2.1 Aedmaasikas................................................................................................4-5 2.1.1 Kuumaasikad ja taasviljuvad maasikad..................................................................6 2.2 Metsmaasikas..................................................................................................6 2.3 Harilik vaarikas............................................................................................7-8 2.4 Mustikas..........................................
Viljandi Valuoja Põhikool Sügavkülmutamine Koostas: Merilin Aardevälja 9b Juhendas: Virve Neerot Viljandi 2009 Sisukord Mis on sügavkülmutamine?.............................................. 3 lk Kuuseriisikad õunapürees................................................ 4 lk Paprika-köögiviljahoidis.................................................... 5 lk Aedmaasikas.................................................................... 6 lk Minu kodused meetodid................................................... 7 lk Kasutatud kirjandus.......................................................... 8 lk Mis on sügavkülmutamine? Sügavkülmutamine on kiire ja lihtne toiduainete säilitamise viis Et külmutamine on parim viis liha või kala säilitamiseks, teab igaüks. Kuid külmutada võib veel paljusid muidki toiduaineid ja roogi
3 Cérasus fruticósa stepp-kirsipuu 4 Cérasus máhaleb lõhnav kirsipuu (mahaleb) 5 Cérasus vulgáris hapu-kirsipuu 6 Chaenómeles japónica jaapani ebaküdoonia 7 Cydónia oblónga harilik küdoonia 8 Fragária chiloénsis tsiili maasikas 9 Frágaria virginiána virgiinia maasikas 10 Fragária x ananássa aedmaasikas 11 Grossulária hirtélla ameerika karusmari 12 Grossulária reclináta euroopa karusmari 13 Hippopháë rhamnoídes harilik astelpaju 14 Málus baccáta ida-mariõunapuu 15 Málus doméstica aed-õunapuu 16 Málus doméstica ssp. púmila madal õunapuu 17 Málus síeversii f. niedzwetzkyánaverev õunapuu 18 Málus sylvéstris mets-õunapuu
homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele; telofaasmoodustub kaks tütarrakku. Org. paljunemisviisid Suguline toimub kahe raku ühinemine Mittesuguline (osaleb üks organism) eoseline (sõnajalgtaimed, seened, samblad, vetikad), vegtataiivne (pooldumine, pungumine, keha jagunemine) Vegetatiivne paljunemine õistaimedel Juuretükkidega võilill, mädarõigas; juurevõsunditega pappel, kreek; varrevõsunditega valge ristik, aedmaasikas; risoom orashein, vaarikas; mugul bataat, kartul; sibul tulp, tulp; lehega aas jürilill, begoonia Suguelundid Seemnesarjad e munandid seemnerakkude e spermide tootmine Munandimanus spermide talletamine Seemnejuha spermide liikumine Seemnepõieke ja eesnääre sperma tootmine Suguti sigitamine Munasarjad munarakkude valmimine Munajuha munarakkude liikumine, viljastamine Emakas looteareng Tupp ühendab sisemisi elundeid välistega
serveerimiskadu %: 18,8 e portsjonite väljatulek: 1,2 Toidu nimetus: Salat maasika ja fetaga Portsjoni kaal: 0,3 Valmistatavaid portsjoneid: 4 Retsepti kaal Kao % (külm) Toiduained Ühik (kg/l/tk) 1 bruto 15% Aedmaasikas kg 0,125 27% Spargel kg 0,037 Roheline salat (erinevad) kg 0,1 Feta juust kg 0,075 KASTE: Oliivõli kg 0,001
Näited Liik: üks seitsetäpp lepatriinu Populatsioon:mitu seitsetäpp lepatriinut Kooslus: ühe metsa kuused Ökosüsteem: üks niit Konkurents: tiigrite võitlus toidu pärast Sümbioos: sipelgas ja lehetäi Koloonialisus:rohtlahaukurid Parasitism: viljalutikas on taime parasiit, kes toitub taimemahlast Kisklus: metskitsed võivad langeda huntide roaks Toiduahel: Aedmaasikas➔nälkjas➔laanepüü➔hunt Laused Eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt viljakaid järglasi ei anna. Populatsiooni moodustavad näiteks ühes metsas elavad hundid. Koosluse moodustavad näiteks ühes metsas kasvavad kuused. Ökosüsteemis sõltub iga liigi olemasolu teisest, sest liigid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Biosfääris eristatakse kolme osa: maismaa pindmine kiht, veekogud ja atmosfääri alumine osa.
aste on väike ja järglased on vanematega geneetiliselt identsed 1)Eoseline paljunemine- seened(pärmseen), samblad(palusammal), sõnajalgtaimed [osjad(põldosi), kollad(karukold), sõnajalad(laanesõnajalg)] ja osa protiste 2)Vegetatiivne- saab lühikese ajaga palju järglasi, kasutatakse kultuurtaimede oaljundamisel säiluvad sorditunnused. * pistoksad(sabiina kadakas, roos) *pistik(elupuu) *juurevõsund(vaarikas, sanglepp) *varrevõsund(aedmaasikas)*mugul(kartul) *sibul(tulp, küülauk) *pungumine(pärm, järvekäsn, varshüdra) *pooldumine(amööb, tuberkuloosikepike, kingloom) *seeneniidid *risoom(Iiris) * rakis(puna- ja pruunvetikad, samblikud) Suguline õistaimedel, sõnajalgtaimedel, sammaldel, vetikatel, selgroogsed loomad, ümarusidel, paelussidel, rõngusussidel, limustel 2. - Sammaldel ja sõnajalgtaimedel esineb nii mittesuguline kui suguline tsükkel
islandikäokõrv 5. Samblikud – harilik seinakorp, harilik 5. Seeneniitidega ehk hüüfidega – ripssamblik austerservik, hallitusseen 6. Vegetatiivne paljunemine õistaimedel NB! Selgroogsed ja üheaastased taimed juurte, varte, lehtede abil. SUGULISELT Sibulad – nartsiss, tulp, gladiool Mugulad – kartul Risoomid – naat, orashein, maikelluke Varrevõsundid – aedmaasikas Juurevõsundid – haab, kreek Lehtede abil – kalanhoe 13. Pärilike haiguste põhjused Retsessiivsete alleelide kokkusattumine kombinatiivse muutlikkuse korral Hemofiilia, daltonism, kurttummus, lühinägelikkus jvt Mutatsioonid sugurakkudes, geen- ja kromosoommutatsioonid, kromosoomide arvu muutused Ennetamine: Vältida sugulusabielusid Hoiduda erinevatest mutageenidest Diagnoosimine:
Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Muld, seemned Külv Hooldus Koristamine Aedmaasikas Mitme aastane Tahab täisvalgust või Eelviljad: sibul küüslauk, Umbrohu tõrjumiseks Koristatakse kästisi Roosõieline poolvarju redis, porgand, peet, Istutatakse aprillist kuni
Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Maasikas Fragaria Maasikas (Fragaria) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv perekond. Maasika perekonda kuulub umbes 20 liiki ning hulgaliselt hübriide ja kultivare. Ka tuntuim maasikas aedmaasikas on virgiinia ja tsiili maasika hübriid. Maasikaliikide eristamisel on oluline kindlaks määrata tema kromosoomide arv. Haploidsel maasikal on 7 kromosoomi, aga enamik maasikaliike on polüploidsed: mõned on diploidsed (2 komplekti ehk 14 kromosoomiga), mõned tetraploidsed (4 komplekti ehk 28 kromosoomiga), heksaploidsed (6 komplekti ehk 42 kromosoomiga), oktoploidsed (8 komplekti ehk 56 kromosoomiga) või dekaploidsed (10 komplekti ehk 70 kromosoomiga)
Vesilahustuv antioksüdant veres ja koerakkudes. talituseks. Haavade normaalseks igemed,Valusad liigesed paranemiseks. Organismi Haavade paranemine aeglaselt. Leidub: Kibuvitsamari, must sõstar, vastupanuvõime tõstmiseks, Tõsine: rabamurakas, kiivi, spargelkapsas, papaia, kevadväsimuse ja stressi Skorbuut(lihasnõrkus, apelsin, aedmaasikas, sidrun, ananass, lillkapsas, peletamiseks. Aju normaalseks hammaste väljalangemine, mustikas, punane sõstar, mango, grepi, vaarikas. funktsioneerimiseks. kergesti murduvad luud) Osteoporoos.Tugev aneemia Vitamiin Bg (Folaat) Punaliblede tootmine, Keelepõletik Kasv
..................................................................................... 3. Milliseid köögiviljad on punased, rohelised ja muud värvi? Täida tabel! PUNASED ROHELISED MUUD VÄRVI 4) Millised on neist üheaastased köögiviljad? (õigetele vastustele tõmba joon alla) kapsas tomat redis hiirekõrv porgand kaer kõrvits aedmaasikas nartsiss punapeet 5) Ühenda joonega taim ja tema söödavad osad. till kurk roosakapsas tomat porgand seller spinat aedmaasikas
Defitsiit organismi vähene vastupanuvõime haigustele, veritsevad igemed, haavade aeglane paranemine, stress, valusad liigesed, sinised laigud kehal, Oluline on silmas pidada kolmetasemelist lähenemist: absoluutne tagatav miinimum on 50100 mg; tervise optimaalseks tagamiseks tänapäeval kuni 200 mg; terapeutiline tase algab 250 mg. Leidub 100g kohta mädarõigas, paprika kibuvitsamari 426,0 mg aedmaasikas 58,8 mg must sõstar 181,0 mg sidrun 53,0 mg rabamurakas 158,0 mg ananass 47,8 mg kiivi 92,7 mg lillkapsas(keedu) 44,3 mg spargelkapsas(keedu) 64,9 mg mustikas 44,0 mg papaia 60,9 mg punane sõstar 41,0 mg
keedetud kooreta, südamikuta 171 27 125 20 100 marineeritud 182 45 100 - 100 Pohl 111 10 100 - 100 Melon värske , seemneteta 130 23 100 - 100 puhastatud koorest, seemnetest 156 36 100 - 100 Aedmaasikas 118 15 100 - 100 mahl koos viljalihaga 127 21 100 - 100 Metsmaasikas 106 6 100 - 100 Vaarikas 118 15 100 - 100 Jõhvikad 105 5 100 - 100 mahla saamiseks 147 32 100 - 100
sugukromosoomid) võrdne arv indiviidil (rakus).x, 2x, 3x, 4x Aneuploidid- kromosoomikomplektist on puudu või üle üks kromosoom või kromosoomipaar. 2n-2 nullisoomik 2n-1 monosoomik 2n+1 trisoomik 2n+2 tetrasoomik 57.Autopolüploidid- kõik genoomid (ühekordsed krom. komplektid) on ühesugused 2n=4x nt.kartul Allopolüploidid e. amfiploidid - genoomid on erinevad nt.pehme nisu ( AABBCC). Neil on koos kolm või enam mittehomoloogset, eri vanemliikidelt pärit genoomi.nt. aedmaasikas, pirnipuu 58. Polüploidide indutseerimine: *uute vormide saamine * muuta kaughübriidid fertiilsexmood.seemneid, vilju *saada seemnetute viljadega taimi(banaan) *saada gigantsete mõõtmetega taimi *stimuleerida täidisõieliste vormide teket *pikendada õitsemisperioodi pikkust *suurendada biokeemilist aktiivsust(suhkrupeet) Polüploidsuse tõstmise viisid: *termiline töötlemine e. kuumutamine meioosi ajal *pea mahalõikamine e. dekapitatsioonimeetod
indiviidil (rakus).x, 2x, 3x, 4x Aneuploidid- kromosoomikomplektist on puudu või üle üks kromosoom või kromosoomipaar. 2n-2 nullisoomik 2n-1 monosoomik 2n+1 trisoomik 2n+2 tetrasoomik 57.Autopolüploidid- kõik genoomid (ühekordsed krom. komplektid) on ühesugused 2n=4x nt.kartul Allopolüploidid e. amfiploidid - genoomid on erinevad nt.pehme nisu ( AABBCC). Neil on koos kolm või enam mittehomoloogset, eri vanemliikidelt pärit genoomi.nt. aedmaasikas, pirnipuu 58. Polüploidide indutseerimine: *uute vormide saamine * muuta kaughübriidid fertiilsexmood.seemneid, vilju *saada seemnetute viljadega taimi(banaan) *saada gigantsete mõõtmetega taimi *stimuleerida täidisõieliste vormide teket *pikendada õitsemisperioodi pikkust *suurendada biokeemilist aktiivsust(suhkrupeet) Polüploidsuse tõstmise viisid: *termiline töötlemine e. kuumutamine meioosi ajal *pea mahalõikamine e. dekapitatsioonimeetod
Tsiili maasikas munajaskoonilised, tumerohelised, õied suured, Fragaria tuhmroosad kuni läikivad. enamastu chiloensis tumepunased. ühesugulised, harva esineb kahesugulisi õisi. Aedmaasikas 10-35 cm Sõltub sordist. Suuremad, kui Kahesugulised Fragaria x teistel liikidel ananassa 2. Sordid Saagikus on sordi väärtuse põhinäitaja. Saagis peegeldub sordi ja keskkonna vaheliste suhete sobivus, avaldub sordi pärilik potentsiaal kõigi selle vooruste ja puudustega.(Parksepp 1985:65) Tabel 2 Eestis kasvatamiseks soovitud sorte Sordid Päritolu Väärtused Puudused
Erialane sõnastik. Koostanud: Ülle Schönberg TT12 A Aaloe - kasutatakse toidutööstuses enamasti mahla, millel on toniseerivad omadused. Adzika - on eriti levinud Gruusia lääneosas, kus on rohkem Türgi mõjutusi. Serveeritakse peamiselt grillitud liha juurde. Aedmaasikas ajasaadus, magustoitude valmistamiseks, kaunistamiseks jne. Aedtill maitseroheline Ahjupraad sea-,veise-,uluki- vm. loomalihast Ahven sobib uhhaa valmistamiseks, suitsutamiseks, praadimiseks Ansoovis merekala Levinud komponent Vahemeremaade roogades. Antrekoot - veiseseljast kahe ribikondi vahelt lõigatud steik, mille paksuseks on umbes 2 cm. Apelsin puuvili, hea söögiks mitmel erineval viisil. Al dente - küpsusaste, kergelt hamba all vetruv
keedetud, südamikuta 139 10 125 20 100 keedetud kooreta, südamikuta 171 27 125 20 100 marineeritud 182 45 100 - 100 Pohl 111 10 100 - 100 Melon värske , seemneteta 130 23 100 - 100 puhastatud koorest, seemnetest 156 36 100 - 100 Aedmaasikas 118 15 100 - 100 mahl koos viljalihaga 127 21 100 - 100 Metsmaasikas 106 6 100 - 100 Allikas: 1982 1 2 3 4 5 6 Vaarikas 118 15 100 - 100 Jõhvikad 105 5 100 - 100 mahla saamiseks 147 32 100 - 100 Karusmari 102 2 100 - 100
lähedalasuvale loomakasvatustalule söödaks lutserni ja põldheina. [1] 6 2. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM 2.1 Lubiväetiste kasutamine Lubajatarbe planeerimiseks kasutatakse lubjatarbe kaarti, selle järgi on LPg mullale vaja anda 3,7 t/ha. Viimane lupjamine toimus aasta tagasi, kui lubjati kogu põllu alla kuuluv maa-ala suuruses 20 ha. Põhikultuurideks olevad aedmaasikas ja kaer taluvad hästi ka nõrgalt happelist mulda, kuid söödaks kasvatatava lutserni viljelusväärtuse suurendamiseks on vaja põldi lubjata. Seega vajavad lupjamist ainult esimese ja teise külvikorraväljad, kus kasvatatakse ka kaera. Uus lupjamine on planeeritud selle aasta sügiseks. Lupjamiseks kasutatakse puutuhka, sest see sisaldab lutsernile kõiki vajalikke mikroelemente – B (keskmiselt 123 mg/kg), Cu (70 mg/kg), Mo (19 mg/kg). Kui Eestis pole puutuha
Endoparasiitide hulka kuuluvad paljud bakterid ja viirused. Obligatoorne parasitism: parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Enamasti on sel puhul tegemist parasiitse eluvormiga, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga. Tuntuimad näited on mitmesugused soolenugilised (laiuss, paeluss, solkmed jmt). 5. Liigita antud organismid produtsentideks, konsumentideks ja destruentideks: produtsendid: kartul, põdrasamblik, karusmari, aedmaasikas konsumendid: polaarrebane, põder, nälkjas, kartulimardikas destruendid: kartuli-lehemädanik, sitasitikas, hallitusseen, hahkhallitusseen 6.Koosta antud organismidest toiduahelad: 6.1. porgandikärbes, aed-põõsalind, porgand, lõopistrik porgand- porgandikärbes- aed-põõsalind- lõopistrik 6.2. vesikirp, karevetikas, tursk, kilu, merikotkas karevetikas- vesikirp- kilu- tursk- merikotkas 6.3. metssiga, metsakuklane, kuusk, kuuse-kooreürask
õitseb vähe. Eelistab niiskemaid Must sõstar sõstralised viljakaid alasid. 1-1,5 m Valge sõstar sõstralised kuivem ja kergem 1-1,5 m poolvarjutaluv. Eelistab viljakamaid Harilik vaarikas roosõielised huumusrikkaid muldi 1,5-2 m päikeseline ja parajalt niiske Aedmaasikas roosõielised kasvukoht, u. 20 cm eelistab kasvukohana happelise pinnasega märgalasid ja Harilik jõhvikas mustikalised valgusküllast u. 15-30 cm sobib viljakas, turbasegune (hapu) muld, pigem niiske kui kuiv maapind, kasvab nii poolvarjus kui
Varrel võivad areneda lisajuured. Vars võib haruneda ja tema kasv on piiramatu. Varre muudendid. Maa-alune vars: risoom. Võib olla pikkade sõlmevahedega horisontaalne (maa-alune stoolon) (orashein, naat) või lühikeste sõlmevahedega, rõngasoksjas ja sageli ka (pool)püstine (tulikas, sinilill, rabarber). Säilitusrisoom (aediiris, põldmünt, aga olulisel määral kõik risoomid), selle erivorm: risoommugul (kartul, maapirn). Risoomile võivad kinnituda normaalsed lehed (aediiris, aedmaasikas, vahel ka naat) on enamasti näha. Sageli on risoomi lehed taandareneud, soomusjad (orashein, sirel, maapirn), mis aga aja jooksul kõdunevat, jättes lehearmi. Lehtedest võib olla säilunud ka vaid väike kurruke punga all (kartuli mugul). Risoomil arenevad lisajuured eelistatult sõlmekohtadesse (kõrrelised, sh. orashein alati, naat eelistatult), harvem hajusalt kogu varrele (sirel).
keedetud, südamikuta 139 10 125 20 100 keedetud kooreta, südamikuta 171 27 125 20 100 marineeritud 182 45 100 - 100 Pohl: 167 40 100 - 100 Melon: värske, seemneteta 130 23 100 - 100 puhast. koorest, seemnetest 156 36 100 - 100 Aedmaasikas: värske 118 15 100 - 100 mahl koos viljalihaga 127 21 100 - 100 Metsmaasikas: 106 6 100 - 100 Vaarikas: 118 15 100 - 100 Jõhvikas: värske 105 5 100 - 100 mahl koos viljalihaga 147 32 100 - 100
o (Ulmus spp.) Sug. Nõgeselised Urticaceae o (Urtica spp.) Sug Morsaceae mooruselised o Morus alba mooruspuu o Ficus carica h. Viigipuu Sugukond Rosaceae roosõielised o eluvormid varieeruvad, sageli puittaimed o kibuvitsad ja roosid - perekond Rosa o h. pihlakas (Sorbus aucuparia) õunapuu (Malus domestica), pirnipuu (Pyrus communis), vaarikad ja murakad (Rubus spp.) aedmaasikas (Fragaria ananassa) viirpuu (p. Crataegus) o Perekond Prunus ploomipuu Prunus persica Prunus armeniaca Prunus padus Prunus cerasus kirsipuu Prunus domestica ploomipuu Selts Fagales pöögilaadsed eluvormilt puittaimed, sümbioosis bakteritega Frankia perekonnast Õied ühesugulised, silmapaistmatud nutjates või tähkjates, sageli rippuvates
Umbes 100a olnud. Seller Aedtill Pirnipuu läänest ja kagust Har. Ploompuu ja kreegipuu kakssisse tueku teed. Kreek on lihtsalt väikesema viljaga. Vahe on kadunud. Haraline ploompuu e. Alõtsa moositaim. Kirsipuu keskajast läänestja kagust. Magus kirsipuu oli kasvuhoone taim. Mirell hapu kirsid. Aroonia loodud liik,kasvataist alustatsi 50. Ja läheb metsa. Sõstrad 19. Saj asi. Punane sõstar Ebaküdoonia algselt ilutaim Pampel Kõrge maasikas aedmaasiaka eelkäia Aedmaasikas tekkis 1860 hübriidina. Eestis ka metsas Pampel aedmurakas,sininiste viljadega vaarikamoodi Toompihlakas-arjataimena 19. Saj lõpus.ameerikaliik kasvatatv, mets täis atm Astelpaju kassid lõhuvad Sidrunväendik hapu nagu astelpaju Aeduba/türgiuba nimi tueb seda, sest nähti türgi sõjas esimestkorda. Tegelt ameerikast. Sibulad keskaeg,enne seda olid laugud. Ehk vikingitega jõudnud. Küüslauk pms sibulaga võrreldav Porrulauk keskaeg Kurk troopika taim 19
Nimetage üks tegur, mis soodustab pärmseente paljunemist? Soodne temperatuur, piisavalt toitaineid, aerobioos. Milleks kasutatakse pärmseeni veel peale etanooli tootmise? Küpsetamisel kergitamiseks. 4.9. Konn. 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG 5.1. ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID suguta suguline eoseline vegetatiivne Näited: aedmaasikas kilpjalg koer 5.2. Suguline paljunemine Mittesuguline paljunemine 1. Toimub sugurakkude abil. 1. Toimub organismi osade jagunemise teel või eostega. 2. Järglased erinevad vanematest 2. Järglased sarnanevad geneetiliselt geneetiliselt. vanematega (vegetatiivsel paljunemisel).
Mis on punktis b nimetatud muutuse põhjuseks? a) Toitainete, vitamiinide äratarvitamine, b) suurenev etanooli hulk pärsib pärmseente elutegevuse. Pärmseente hingamisel tekivad süsihappegaas ja vesi. 67 Nimetage üks tegur, mis soodustab pärmseente paljunemist? Soodne temperatuur, piisavalt toitaineid, aerobioos. Milleks kasutatakse pärmseeni veel peale etanooli tootmise? Küpsetamisel kergitamiseks. 4.9. Konn. 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG 5.1. Näited: aedmaasikas kilpjalg koer 5.2. Suguline paljunemine Mittesuguline paljunemine 1. Toimub sugurakkude abil. 1. Toimub organismi osade jagunemise teel või eostega. 2. Järglased erinevad vanematest geneetiliselt. 2. Järglased sarnanevad geneetiliselt vanematega (vegetatiivsel paljunemisel). Mittesuguline paljunemine esineb käsnadel, taimedel- sibulatega paljunemine tulpidel. 5.3. rästik rohukonn kapsaliblikas prussakas 5.4. A DNA kahekordistumine. B nimetada võib mistahes muutuse mitoosis. 5.5
Maitse on hapukas. Jõhvikas ehk kuremari sisaldab kuni 3% happeid, 2...6% suhkruid, kuni 22 mg C- vitamiini 100 g kohta ja B-rühma vitamiine. Hea säilivus on tingitud temas leiduvast bensoehappest, millel on konserveeriv toime. Jõhvikatel on võime järelvalmida. Jõhvikatel on ka aretatud sorte. Maasikas on ehituselt ebamari. Lihakas vili areneb õiepõhjast. Pinnal on väikesed osaviljad seemned või pähklikesed. Maasikas on varavalmiv kultuur. Aedmaasikas on välja aretatud Prantsusmaal tsiili ja virgiinia maasika ristamisel. Looduses kasvab metsmaasikas, muulukas (vili on ainult tipust punane ja tupelehed on raskesti eraldatavad) ning kõrge maasikas. Viljeldakse ka metsmaasika teisendit kuumaasikat. Maasikas sisaldab 5...9% suhkruid, mineraalainetest kaaliumi, rauda (eriti metsmaasikas), fosforit, magneesiumi ja joodi (metsmaasikas), happeid, C-vitamiini 28 40..
annaabi.ee 
