puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpuls, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele".( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) ,,Inimese silm on erakordselt tundlik. Isegi kõige parem filmilint on 1000. korda vähem tundlik kui inimese silm". (Brian J. Ford, ,,Inimene",lk.20. ). Silm on nägemiselund ,,Silm on meeleelund, mille abis saame kujutuse ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abis saame ligikaudi 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise
Süda koosneb kojast ja vatsakesest ning vereringe on suletud. Luustikku kuuluva: koljuluud, selgroog, roided ja uimeluud. Neil on selgmine närvisüsteem nagu kõikidel selgroogsetel. Kalad on lahksugulised loomad. Viljastamine on kehaväline. (Kokkuvõte) 15 Kasutatud kirjandus: (Galileo) http://kanal2.ee/pluss/video/?id=16078 (Kala hingab lõpustega) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 92 (Kalaliigid erinevad välimuselt) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 99 (Kala välisehitus) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 88-90 (Kalad vajavad kaitset) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 103 (Kalade hingamine) http://www.elvag
kasvavad umbes 90 cm pikkuseks kuid enamus on palju väiksemad. Väga hästi arenenud lihastikuga, välimuselt suuri lehvikuid meenutavad rinnauimed lubavad kaladel edukalt vees edasi-tagasi manööverdada. Kõhuuimed puuduvad. Omaette vaatamisväärsuseks on kerakalalaste suu. Lõuahambad on neil liitunud ja moodustavad pigem linnu nokka kui kala suud meenutava struktuuri. Nokalaadne moodustis on tugev, sellega saab edukalt purustada nii limuste kodasid kui ka vähkide välisskeletti. (Kokassaar, 2012) Kerakalad on võimelised oma silmi iseseisvalt liigutama ja paljud liigid on võimelised oma värvi intensiivsust ja mustrit muutma vastavalt keskkonna muutustele. Nad on mõnevõrra sarnased kameeleonitele. Kuigi enamus kerakaladest on hallikad leidub ka väga kirevaid ja mustrilisi kerakalasid, kes ei peida ennast kiskjate eest. Kerakala unikaalsed kaitseviisid aitavad tal kompenseerida aeglast edasiliikumist. Ta on oma aegluse tõttu üsna lihtne saak
Bioloogia 9. klassile 1.osa (U. Kokassaar 2009) analüüs 2011 Analüüsitavad peatükid · "Veri on vedel kude" lk 44-49 · "Kuidas me näeme?" lk 102-107 Sisukorras on lugemakutsuvad pealkirjad (nt üleval) 1. Õpiku olulisus · Motiveerib õppima · Õpiku materjal on väga kasulik enda arendamiseks · Konkreetses õpikus saab infot, kuidas enda tervise eest hoolitseda, kuidas vajadusel teisi aidata, kuidas inimese sisemus töötab 2. Materjali uudsus ja tähtsus · Materjal on huvitav · Palju põnevaid ja värvilisi pilte, keerukad asjad lihtsustatud joonistena, piltidena nt : Vere hüübimine: Vererakud takerduvad fibriinikiudusesse ja sulevad haava · Laused lühikesed ja tähtsamad sõnad paksemas kirjas nt: "Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugemal asuvad esemed paistavad ähmastena" · Huvitavad faktid (eluks vajalikud) nt...
kulinaarsel töötlemisel võimalikult tervislik. Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui ka kõik vajalikud toitained. Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energiahulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast 10 15 % valgud, 25 30 % rasvad ja 55 60 % süsivesikud. Igal toitainel on organismis oma ülesanne. (Zilmer, Kokassaar, & Lill, Normaalse söömise käsiraamat, 2012) Meie ümber on aga liialt palju vastuolulist informatsiooni tervislike ja ebatervislike toiduainete kohta. Tundub, et inimeste igapäevane toitumine sõltub paljuski tendentsidest, mis on avalikkuses antud hetkel populaarsed. Seega tekkis minus huvi, kuidas mina ise toitun - kas ma saan oma igapäevase toiduga vajalikke toitaineid õigetes vahekordades, kas minu ööpäevane energiatarve tagatakse toiduga
levimise kaugus kujutamine, 2) Martin, M., emataimest proportsioonidega Kokassaar, U., Toom, 3) Praktiline arvestamine M.(1997) Praktilised uurimuslik töö: tööd 7. klassile, lk12, turbasambla Avita.(3)
Toitumisõpetus Soovitatav kirjandus: 1.Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine. Toitumine. Dieedid. Tartu, 1998. (1993). 2. Zilmer M., Kokassaar U., Vihalemm T., Pulges A. Vitamiinid, Tartu, 1996. 3. Zilmer M., Vihalemm T., Kokassaar U. Toit antioksüdantsus, oksüdatiivne stress, ennetuslik tervisekaitse. Tartu, 1995. 4. Kokassaar U., Vihalemm T., Zilmer M., Pulges A. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu, 1996. 5. Kuivjõgi K., Liebert T., Mitt K., Saava M., Teesalu S. Eesti toitumissoovitused. Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7. Maser, M. Igaühele oma tõde. Pegasus OÜ, 2005. 8. Teesalu, S. Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas. Tartu 2006. 9. Coultate, T.P. Food, the chemistry of its components, 1996 10. Allen, J.C., Hamilton, R.J. Rancidity in foods. Blakie Acad
Neandertallane nimi Click icon to add picture Click icon to add picture Neandertali inimese leviala Neandertallane Homo neanderthalensis Click to edit Master text styles Euraasias kujunes Second level Third level püstisest inimesest (Homo Fourth level erectus) Fifth level Aafrikas kujunes samuti püstisest inimesest ja kujunes tarkinimese (Homo sapiens) esivanemaks. Välimus Pikkus 160165 cm Click to edit Master text styles Second level Massiivne ja muskliline keha Third level Lühike kael Fourth level Lai nägu ...
kui ka lihast. Rasvu sisaldavad või, juust, pekk, liha, aga ka pähklid ning erinevat sort seemned. Süsivesikuid saab kõigest mis on magus, näiteks puuviljadest(Fruktoos) kui ka kartulist, riisist või teraviljatoodetest. Kiudaineid, mida nimetatakse ka organismi sisemisteks käsnadeks saame me süües kõikvõimalike teraviljatooteid. Kiudaineid sisaldavad ainult taimed. Kasutatud kirjandus: ,,Targalt toitudes terveks" Aive Luigela ,,Vitamiinid" Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer ,,Mineraalained" Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer http://www.toitumisnoustaja.com
kahjurputukate ning lestade mune, vastseid ja valmikuid (üks täiskasvanud isend võib öö jooksul ära süüa üle 1000 lehetäi) Kasutatud allikad Kastinje, V. Selts: Nahktiivalised (dermaptera). Külastatud aadressil http://www.zbi.ee/satikad/putukad/nahk/nahk.htm Hiiesaar, K. (2009). Kõrvahark on pigem sõber kui vaenlane. Külastatud aadressil http://www.aialeht.ee/news/aialeht/taimehaigused/article. php?id=25276197 Martin, M., Toom, M., Kokassaar, U. (1998). Bioloogia VIII klassile. Tallinn: Avita. Remm, H. (Toim). (1984). Loomade elu. Selgrootud III. Tallinn: Valgus.
tärklis ja glükogeen. Muude ülesannetega polüsahhariidid moodustavad tarretisi, näiteks pektiinid puuviljades ja marjades. Viimast ei tohi ajada segamini želatiiniga. (Ibid.: 82) 2.2. Fruktoos Fruktoosi avastas 1792. aastal Johann Tobias Lowitz viinamarjadest. Ta ei leidnud seda puhtal kujul, sest fruktoos kristalliseerub vesilahustes üsna halvasti. Sellega sai hakkama prantslane Dubrunfaut 1847. aastal, kes eraldas esimesena puhta fruktoosi. (Kokassaar; 28.04.16) Fruktoosi tuntakse rahavakeeli puuviljasuhkruna. See on üks monosahhariididest ja on glükoosi isomeeriks. Ta on suhkrutest kõige magusam. Omadustel on puhas, kuiv fruktoos valge, magus, lõhnatu, kristalne tahke aine ja lahustub vees kõige paremini. (Vikipeedia; 28.04.16) Fruktoosi leidub looduses peamiselt taimses materjalis, küpsetes viljades. Organismides esineb fruktoosi vabalt biomolekulide koostises. Seda saadakse sahharoosi lõhustamisel, näiteks mee kääritamisel
naudingutunde, tülgastust. · Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt kiiresti. Kokkuvõte · Inimese haistmiselundiks on nina. · Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. · Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. Kodus · Teha selgeks teemaga seonduvad mõisted. · Osata seletada, kuidas tekib haistmisaisting. Kasutatud kirjandus: · Aul, J. 1976. Inimese anatoomia. Tallinn "Valgus". · Kokassaar, U., Martin, M., Toom, M. 1999. Bioloogia 9. klassile. Avita. · Lepp, A., Lepp-Kogerman, E., Maimets, O., Rooks, G., Ulp, K. 1974. Inimese anatoomia I. Tallinn "Valgus". · Mattila, R., Nyberg, T., Vestelin, O., Leinonen, M. 1994. Bioloogia 9. klassile. Tallinn "koolibri".
järglased väljuvad munetud munast kohe kohe otsivad toitu sisalikud on suguküpsed 2, maod 3 - 4 aasta pärast Rästik sünnitab järglased ilma munakestata! Noore rästiku hammustus on mürgine! Kivisisalik muneb munad liiva sisse, kus need päikese toimel arenevad! Nastik muneb lehtedesse, sõnnikusse või pehkinud kändudesse - piisav soojus munade arenemiseks Kasutatud kirjandus: ,,Bioloogia põhikoolile" M. Toom, U. Kokassaar, Avita, 2007 Fotod: www.bio.edu.ee/loomad/Roomajad
töödelda saab läätsi märkimisväärselt kiiremini kui näiteks ube. Väidetavalt aitasid läätsed ikalduseaastatel talurahva kõhtu täita, sest tegemist on vastupidava taimega, mis annab saaki ka siis, kui kõik muu hävib. Allikas: Mathisen, T. 2012/10. Väärtuslikud läätsed. Ajakiri Mari. Perekonna kümnest liigist kasvatatakse üht – harikku läätse (Lens culinaris) paljude sortidena kultuuris. Allikas: Kokassaar, U. Liats, liatse, leäts, läätse = läätsed. Eesti Loodus 2005/12. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1321_1314.html harilik lääts Cicer lens (L.) Willd., Ervum lens L., Lens Lens culinaris esculenta Moench, Lentilla lens (L.) W.Wight Medik. ex D.Fairchild Lens culinaris Medik
Siit nimetus näljaurvad. Värviandja ja toidunõude materjal. Lepakäbidega värviti vanasti pühademune. Selleks lõigati lepakäbid kääridega peeneks ning mähiti koos riidega munade ümber. Pärast keetmist pesti munad kohe värvipurust puhtaks, et see ei kuivaks koore külge kinni. Kõige lõpuks anti pruunidele munadele ilus läige, tõmmates need üle õhukese rasvakihiga. Aasta puu EL 02/2004 Urmas Kokassaar Marika Almar
mitmete rasvhapete kujunemiseks, mis on määrava tähtsusega närvikudedes ja aminohapete ainevahetuses, •närvisüsteemi töö reguleerimiseks, •kasvuprotsesside ja suguorganite normaalse talituse tagamiseks, •vereringe parandamiseks, •tervete juuste ja naha tagamiseks ning halliksminemise, kiilaspäisuse ärahoidmiseks Vaegus Liig ekseemid • andmed puuduvad kurnatus anoreksia Depressioon Kasutatud materjal • Kokassaar, Vihalemm, Zilmer, Pulges “Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid” 1996 • Heinermani “ Vitamiinide ja mineraalainete entsüklopeedia” 1998 • Pappel, Kuiv “Toitumise alused” 2001 • Zilmer, Kokassaar, Vihalemm, Pulgas „ Vitamiinid” 1996 • Vassallo „Vitamiinid ja mineraalained” 2003 • Zilmer, Kokassaar „Vitamiinid. Mida peab teadma vitamiinidest?” , ajakiri „Tervis pluss” • http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ • http://www
Näts pakub tervist, rahuldust ja lõdvestust Tänapäevase närimiskummi ajalugu algab 19. sajandi keskpaigast ja selle sünnikoduks on Ameerika. Sisuliselt taasavastasid loodusliku kummi närimise kombe 19. sajandi teisel poolel ameeriklased , kusjuures lateksnäts patenteeriti 1869. aastal. Ürgne närimiskumm on tegelikult rohkem kui tuhat aastat vana. Nätsu iidse analoogina kasutati kõige sagedamini mitmesuguseid puuvaike, mida kestvalt mäluti. Miks nätsutati? Ikka selleks, et vältida suu ja hammaste haigusi ning varjutada halba suulehka. Põhjamaa elanikud hoolitsesid samuti lihtsal moel hammaste ja suuõõne tervise eest. Kuusevaiku saab pidada siinsete alade närimiskummi kaugeks eelkäijaks. Põhjamaades säilis vaigu närimine kohati isegi 19. sajandini. Närimisvaiguks sobis kuiv, läbipaistev, kõvastunud vaik, mille vanus oli mitu aastat. Lõpuks lagunes vaigukämp suus pudedaks jahuks ja selle mälumisest tuli loobuda. Selline kuusevaigu närim...
VITAMIINID Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar, Tiiu Vihalemm, Andres Pulges Tartu 1996 Mis on vitamiinid? Mis ma pean sööma, et täielikult katta oma vitamiinivajadused ? Kas minul tasuks tarbida Kas vitamiinide vitamiinpreparaate? liigmanustamine on tervisele ohtlik? Vitamiinid heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümkatalüüsis ehituslik- funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja just seetõttu eriti vajalikud organismi elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. ü Vitamiinid on eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid ü Vitamiinide kestev defitsii...
Õppevara analüüs Jaak Timberg Eripedagoogika Pedagoogika alused 2011 Sissejuhatus Õpik: "Bioloogia 8. klassile, I osa" Autorid: M. Toom, U. Kokassaar ja M. Martin Analüüsi teema: "Seened looduses ja inimese elus" (õpikus lk 64-71) Materjali olulisus Peatükis esitatud materjal võimaldab õpilasel omandada tulevasteks õpinguteks vajalikud teadmised seentest. 1. Näide: Looduses on seened surnud puude lagundajatena kasulikud. (lk 68) Materjali olulisus Annab teadmised seentest, mis võivad päästa õpilase surmast seenemürgituse läbi. 2
• Kõrge toiteväärtusega kultuur Kasutatud kirjandus 1. http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=201 (26.02.17) 2. Cokkizgin, A., Shtaya, M. J. Y.. Lentil: Origin, Cultivation Techniques, Utilization and Advances in Transformation. – Agricultural Science. Vol 1, Issue 1 (2013), 55-6. http://www.todayscience.org/AS/article/as.v1i1p55.pdf 3. Ratt, A., Reitan, V. (1969). Kultuurtaimede ja umbrohtude seemned. Valgus: Tallinn 4. Kokassaar, U. (2012) Väiksed toitvad litrikesed – läätsed. – Maaleht. http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/vaiksed-toitvad-litrikesed-laatsed?id=65191940 (26.02.17) 5. Tölp, S. (2011). Lääts (taim). Eesti Entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/l%C3%A4%C3%A4ts_(taim) (26.02.17) 6. http://agriculture.vic.gov.au/agriculture/grains-and-other-crops/crop-production/growing-lentil 7. http://www.legumematrix.com/fccp-disease-management-lentils-16704 8. Pilt 3.
jpg http://lemill.net/content/pieces/uppiece.2010-06-17.6733376103/image_large http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/5energia/elutuba/energia/thingamine.jpg http://www.nooruse.ee/Tiiu_Jaanson/Hingamiselundite_haigused/Gaasivahetus_2.jpg http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanusu/punalibled.2.jpg http://cdn1.arkive.org/media/32/325D2E34-12F3-4E83-B8FC-FE3C888D6492/Presentation.Large/Water-boatman-breathing-at-surface-of-water.jpg Relve, K, Kokassaar, U., Martin, M, Vanatoa, A., Rammul, Ü. Jt. Bioloogia 8. klassile 2. osa AS BIT 2012.a
ripsepiteel ninaõõne ja hingetorus, limaepiteel, kehaeritised ning normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus) ning kaasasündinud immuunsüsteemiosad (fagotsüüdid ehk õgirakud ja mittespetsiifiline immuunreaktsioon - põletik, palavik, NK-rakud (natural killer cells). Kaasasündinud immuunsus on küll organismile hädavajalik, kuid kõige paremini saab organism hakkama, kui koostöö kaasasündinud ja omandatud immuunsuse vahel on paigas. Kasutatud allikad: Kokassaar, U. 2009. Bioloogia 9. klassile I osa: 50- 53. https://sisu.ut.ee/sites/default/files/bioloogia/files/17.immuunsusteem_inimese_kaitse mehhanismid_0.pptx (5. slaid) http://koolitaja.eenet.ee:57219/Waramu3Web/downloader?resourceId=1- 05e52aa8e672761c027ec44fe097389b907eacf5&attachmentId=2739
Kasutatud materjalid: · Tenson, T. 2003. Immuunsüsteem aitab nakkusest jagu saada. - Eesti Loodus 54 (9): 6-12. + samalt autorilt: · http://www.tlu.ee/files/arts/3217/Immuud8241fc5f3ef1e1fd9aebd25023bd84 d.pdf · Timmusk, S. 2003. Immuunsüsteemi evolutsioon loomariigis kestab lõputult. - Eesti Loodus 54 (9): 20-24. · Viikmaa, M., Tartes, U. 2008. Bioloogia gümnaasiumile II osa 3.kursus: 86- 89. · Kokassaar, U., Martin, M. 2003. BIOLOOGIA põhikoolile IV: 44-46. · Kahn, H., Loit H.-M. (koostajad) 2009. Tervise ABC: 172-175. · http://biomedicum.ut.ee/aran/aloeng/KKlymf.pdf · http://www.immunologyexplained.co.uk/HowItWorks.aspx · http://www.denniskunkel.com · http://www.hughston.com/hha/b_13_2_7a.jpg · http://4.bp.blogspot.com/_OrYGtRC--A8/SgySK0KW68I/AAAAAAAAC9E/ cKTSmyCmRHg/s400/lymphnodes.jpg
Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid Vitamiinid ei oma energeetilist väärtust Kasutatud materjalid http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ http://www.ut.ee/biodida/www/Irdt/vitamiinid.htm http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toitumine/toidusoov http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vitamiinid1 https://sites.google.com/site/alorents/organismidekeemilinekoo http://www.medicalnewstoday.com/articles/183880.php Zilmer, M., Kokassaar, U., Vihalemm, T., Pulges, A. 1996. Vitamiinid. Tartu. Kalbri, I. 2007. Toitumisõpetus. Tallinn: Kirjastus Ilo.
REFERAAT VÕSU XXX XXX 2009 TALLINN Võsu Taime maapealset osa nimetatakse võsuks. Taime võsu hakkab arenema seemnes olevast idapungast, mille tipus asub kasvukuhik. Võsu keskne osa on vars, mis kannab pungi ja lehti ning ka õisi ja vilju. Võsul saab eristada nii lehepungi kui ka õiepungi. Lehepungas on varjul algne vars lehealgmetega, õiepungas on õiealgmed. Asukohe järgi varrel eristatakse ka ladvapungi ja külgpungi. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks. Külgpungadest arenevad nii lehed kui ka varreharud. Pungi kaitsevad tihedasti üksteise vastu liibunud pungasoomused, mis kaitsevad pungas olevaid varre- ja lehe- või ka õiealgmeid kuivamise ja külma eest. Pungast võib alguse saada ka oks, millele järgmistel aastatel kasvavad lehed ning uued oksaharud. Ka oksad kuuluvad võsu koosseisu. Lehed ja oksad arenevad sageli taime kaenlapungadest. Kui kevadel ...
rasvlahustuvate toitainete imendumisele. Nimelt takistab Olestra rasvlahustuvate vitamiinide, eeskätt vitamiin E imendumist ja väljutab need organismist. See sõltub Olestra kogusest toidus ja sellest, kas rasvlahustuvaid toitaineid tarbiti samaaegselt Olestraga. Lisaks rasvlahustuvatele vitamiinidele takistab Olestra ka fütosteroolide imendumist. Lisaks võib liigtarbimine põhjustada seedehäireid ja kõhulahtisust (Kokassaar 1996). USA-s soovitatakse asendada Olestraga ainult osa toidus olevast rasvast (kuni 30%) ja rikastada tooteid rasvlahustuvate vitamiinidega. Euroopa Komisjon aga hindas Olestra potentsiaalseid ohte suuremaks ja ei ole lubanud Olestrat kasutada EL maades (Liebert 2008). Kehakaal ja ,,light" tooted Kas ,,light" toodetega on võimalik kaalus alla võtta? Siin on uuringute tulemused vasturääkivad. Enamik inimesi, kes valisid vähendatud energia- ja rasvasisaldusega tooteid,
5-3 5. Mis katab arusisaliku keha? 8-2 6. Mille abil põdrad ja arusisalikud hingavad? 7-2 7. Põdra närvisüsteemi arenguaste. 7-4 8. Põdra kehatemperatuur. 11-4 9. Põdra kehakate. 6-5 5 Kasutatud kirjandus · http://www.zone.ee/alces/ · Mati Martin, Maie Toom ja Urmas Kokassaar 2001. Bioloogia põhikoolile I ,,Avita" , ,,As bit" · Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohtmets 2001. Eesti elusloodus ,,Varrak" · E. Nicholas Arnold Euroopa kahepaiksed ja roomajad ,,Eesti entsüklopeediakirjastus" 6 7
Ainuõõssetel on arenenud närvisüsteem. Toidu seedivad nad kehaõõnsustes, jäägid eralduvad suuava kaudu. Sigivad nad pungumise või sugulisel teel. Ainuõõsseid on kahte liiki: kinnitunud polüüp ja ujuv meduus. Meduusid, meriroosid ja korallid kuuluvad koos ühte üksusesse, mille nimetus on ainuõõssed, sest neil kõigil on pehme keha ja nad püüavad saaki kombitsatega. 6 Kasutatud kirjandus 1. Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar ,,Bioloogia põhikoolike II" AVITA 2002 2. Dorling Kindersley ,,Illustreeritud lasteentsüklopeedia" AVITA 1997 3. Leslie Colvin ja Emma Speare ,,Laste loodusentsüklopeedia" Koolibri 1996 4. Steve Pollock, Belitha Press ,,Loomade elu" Koolibri 1994 7 Lisa 1. Joonis 1. Korallid Joonis 2. Korallide kooslus Joonis 3. Koralli sugupuu Joonis 4. Hüdra
seleeni, tsingi, riboflaviini, niatsiini, tiamiini, asendamatute rasvhapete ja inimtervislike süsivesikutega muudab rukkileiva toiduaineks, millel on väga oluline roll tervisliku soolemikrofloora kujunemises, nüüdisaja ühiskonda koormavate mitmete sajandihaiguste profülaktikas ja võimalikult tervislikuks (täisväärtuslikuks) eluks. Viimase väite kehtimiseks ei tohi rukkileiva koguseline ja sageduslik päevatarbimine jääda alla füsioloogiliselt põhjendatud taseme (Kokassaar 2008). 9 5. Põhisoovitused tarbimiseks Tarbimissoovitused võiks üldises plaanis koondada kolmele sihtrühmale: kooliõpilastele, aktiivses tööeas olevatele inimestele ja pensionäridele. Kuigi allpool toodud soovitused kehtivad kõigi jaoks, toonitaksime siiski erinevatele gruppidele teatud aspekte eriti.
Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Pärlikasvatus 3. Pärlikasvatuse protsess Jaapanis 4. Karbid, milles areneb pärl 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Ma valisin oma uurimustöö teemaks pärlikasvatuse, kuna see on huvitav ja põnev teema. Uurimustööks kogusin ma materjali internetist. Töö eesmärgiks oli saada uusi teadmisi, mida ka teistega hiljem vajaduse korral jagada. Uurimustöös ma räägin nii pärlikasvatusest kui ka karpidest, milles areneb pärl. uurimustöö käigus mul esines küll probleeme, kuid ma sain neist jagu. Pärlikasvatus Pärlikasvatus on üks ammune tegevus. Pärlikasvatusega hakati tõsiselt tegelema pärast Teist maailmasõda, kui jaapanlane Kokichi Mikimoto patendeeris 1916.-dal aastal ümmarguste pärlite tootmise tehnoloogia. Varasemalt ei omandanud pärlid nii suurt tähtsust kui pärlikarbid, mil...
Vesi osaleb paljudes olulistes keemilistes protsessides (fotosüntees, hingamine). Organismi veesisalduse vähenemisel taimed närtsivad ja inimese kehapinnele tekivad kortsud. 5 Kasutatud materjalid: · http://www.toitumine.ee/pohitoitained-valgud-rasvad-susivesikud-kiudained-3/ · http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/264/Toitainete %20tasakaalustamine%20repositooriumisse.zip/ssivesikud.html · Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer ,,Mineraalained. mida peab teadma mineraalainetest?'' · http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toitumine/toidusoovitused/vitamiinid.html · powerpoint esitlus ,,lipiidid'' koostaja: Kristel Mäekask · http://www.slideshare.net/chryssy/vesi-5798256 6
11. klasside õpilaste seas on neid, kes teavad midagi vitamiinidest ning kes tarbivad ise vitamiine. Uurimistööd tehes sain ise väga palju teadmisi vitamiinide vajalikkuse, puuduste ja nende imendumise kohta organismis. Kindlasti andis uurimistöö koostamine mulle vajaminevaid kogemusi tulevases elus ning lihvis mu oskusi töö vormistamises. 16 KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS 1. KOKASSAAR, U, ZILMER, M. Vitamiinid – Mida peab teadma vitamiinidest ? AS Ajakirjade Kirjastus, I.k, I.a. 2. LUIGELA, A. Vitamiinid. http://www.terviseleht.ee/200110/10_vitamiin.php (02/2000) 3. STANFORD, D. Vitamiinid ja mineraalained. Tallinn, 2003. 4. ZILMER, M, KOKASSAAR, U, VIHALEMM, T, PULGES, A. Vitamiinid. Tartu, 1996. 5. Vitamiinid. http://et.wikipedia.org/wiki/Vitamiinid 6. Vitamiinid. http://www.retsept.ee/index.php?lang=est&main_id=49 7. Vitamiinide ajalugu
Teraviljasaadused Leib kui toidu sümbol Tera ehitus kile Süsivesikuid on rukki, nisu ja odrajahus 65-66%, erinevus on tärklises: kõige rohkem on nisujahus 63, odrajahus 58 ja rukkijahus 49 %. Kiudaineid on vastavalt nisujahus 3,5, odrajahus 7,9 ja rukkijahus 13,5% sellest veeslahustuvaid vastavalt 0,9, 1 ja 2,2 % ja tselluloosi 0,4, 1,3, 1,9 %. Rääkida ka idanemisest ja idust. 1. Terades on tärklis paigutunud graanulitena valgu maatriksisse. Nisus 9-25 valku Jahus on valku 7-15 % Valgusisalduse järgi jaotatakse nisu tüüpidesse: 2. Kõvanisu (tera on kõva, puruneb jahvatamisel hästi) sisaldab > 14 % (12-14%) valku, jahu annab elastse taigna. 3. pehmenisu 8-10 % valku Normaalses nisus moodustab mittevalguline lämmastik 10 % kogu N-st. Suurem hulk viitab tera riknemisele või sellele, et tera pole küps. Erinevad teraviljad Tärklis erineb peamiselt tera suuruse poolest ...
impotentsus, operatsioonijärgne seisund, kus vigastatud veresoontes võib tekkida hüübimisi. Vastunäidustusi on üsna vähe. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Eesti Teaduse Akadeemia. 1998. Eesti punane raamat.Tartu. 2. Järvekülg,A. 1981. Loomade elu Selgrootud 1.Tallinn. 3. Kuresoo,R. Relve,H. Rohtmets,I. 2005. Eesti elusloodus. Tallinn. 4. Kindersley,D. 1998.Looduse entsüklopeedia. London. 5. Kokassaar,U.Zilmer,M.2008. Kaaniravi e. hirudoteraapia. Teraapia.com. http://www.teraapia.com/?topic=83&info=1. 6. Talvi,T. 2004. Apteegikaan, kena vereimeja. Eesti loodus (online). http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel-1_704.html. 7. Vilbaste,K. Marvet, A. 2004.Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Tallinn.
Kuid see kitiinainest kest ei veni ning seepärast peavad lülijalgsed oma kasvamise ajal mitu korda kestuma. Peale kestumist on kest mõnda aega pehme, nii et loom saab kasvada. Lülijalgsete keha jaguneb tavaliselt kolmeks osaks - peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Mõnedel lülijalgsetel on pea ja rindmik liitunud pearindmikuks. Jäsemed on lülijalgsetel samuti lülilised. 7 Kasutatud kirjandus 1. Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar ,,Bioloogia põhikoolike II" AVITA 2002 2. Steve Pollock, Belitha Press ,,Loomade elu" Koolibri 1994 3. http://www.zbi.ee/satikad/ 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:L%C3%BClijal 8 Lisa 1 Joonis 1. Ämblik Joonis 2. Skorpion 9 Joonis 3. Jõevähk Joonis 4. Kakand kaitseasendis Joonis 5. Rohutirts 10
Täiskasvanu saab talle vajaliku tauriinihulga kas toidust või sünteesib ise. Täiskasvanud inimeste ainevahetus leiab väljapääsu ka nende jaoks, kes mingil põhjusel liha või kala ei söö. Nende organism katab tauriinivajaduse sellega, et sünteesib seda ühendit teistest väävlit sisaldavatest aminohapetest. Täiskasvanud inimese ööpäevane tauriinimajanduse käive jääb paarisaja milligrammi piiridesse (Kokassaar 2009). 1.1.3 Glükoronolaktoon Glükoronolaktoon on aine, mida inimese keha toodab glükoosi ehk suhkru omandamisel sidekoe moodustamiseks. Samuti leidub seda ainet taimedes. Toidust saab inimene glükoronolaktooni 1,2-2,3 mg päevas. Energiajookidest võib glükoronolaktooni saada sadu kordi enam, sest jookide glükoronolaktoonisisaldus on 2000-4000 mg/l. Suurim ohutu tarbimise kogus on 1000 mg kehakaalu kilo kohta ehk 60 kg inimesel 60g. Sellise koguse glükoronolaktooni saab
hinnatakse kõrgelt nende maksast saadavat rasva, mida kasutatakse ravimina ja määrdeainena. (Loomade elu, 4 köide) 7 6. Kasutatud kirjandus: · Loomade elu, 4 köide, kalad V. A. Abakumov, A. P. Andrijasev, V. V. Barsukov. · Eesti Entsüklopeedia 5 M. Aasmäe, T. Illipe, M. Kraav. · Bioloogia põhikoolile I - Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar 8
suured ja silmapaistvad, kuid steriilsed. Õisiku keskel aga on hulgaliselt väikesi, paljasilmaga raskesti eristatavaid õisi. Ka sarikõisikuis võivad servmised õied olla suuremad, näiteks karuputkel. (Martin et al,1998.lk 52) 8 LISAD 9 Kasutatud kirjandus http://narva.ut.ee/estica/est/loodus/taimed.html Mati Martin,Maie Toom,Urmas Kokassaar 1998.bioloogia XIII klassile.Avita,Tallinn. David Burnie 1994.Lühientsüklopeedia:Loodus.Dorling Kindersley. 10 11 12
Praegune turg paraku nõuab puitu." Reiljan kinnitas, et läheb ministrite konverentsile püstipäi, sest põhjust häbenemiseks pole." Antud sõnadega ma oma referaadi ka lõpetan, sealjuures lootes, et põhjust metsa pärast häbenemiseks ei tule ka tulevikus. Kasutatud materjalid 1. A. Tõnisson, P. Pihel, "Eesti ja Euroopa loodus- ja inimgeograafia 9. klassile", Koolibri, Tallinn, 1999. 2. U. Kokassaar, M. Martin, M. Toom, "Bioloogia 9. klassile", Avita, 1999. 3. Eesti geograafia CD 4. Postimees 22. 04. 2003 "Villu Reiljan kärbib metsaraiet" 5. Postimees 03. 05. 2003 "Mets meile ja lastele" 6. http://www.greengate.ee/contents.php?t=6&show=566 7. kogumik "Loomariigis" 8. http://www.keskkonnaveeb.ee/uudis/uudised.php? kommentaar=lisa&uudis=587
Siiski on teadliku toitumise puhul võimalik omastada taimsest toidust kõik vajalikud aminohapped sobilikus vahekorras, kuid sellise toitumise korral saadakse ka suurel hulgal kiudaineid, mis takistavad toiduvalkude seedumist ja aminohapete imendumist. Soovitatav on saada elutegevuseks vajalikud toitained, sealhulgas valgud, kätte segatoidust (Ibid). Täisväärtuslike valkude korral langevad nende bioloogiline väärtus ja biosaadavus enam vähem kokku (Vaask jt, 2006; Kokassaar jt, 1996). 1.3 Valkude ala- ja ületarbest tingitud ohud Sageli esineb valguvaegus koos toiduenergia puudujääkidega. Väga tähtis on tähelepanu pöörata madala sissetulekuga sotsiaalsete riskirühmade valguvajaduse rahuldamisele. Valguvaegus põhjustab vesipõhiseid turseid, lihaste nõrkust ning muutusi naha ja juuste ehituses (Caballero, 2005). Lastel pidurdub kroonilise valgunappuse korral kasv ja areng ning
2.12.2012 Kõrvitsa glögi Koostis: 1 dl vett jupp kaneelikoort ingveripulbrit 1 sidrunit - pressitud mahl ja riivitud koor 5 dl õunamahla 5 dl kõrvitsamehu suhkrut Valmistamine: Keeda maitseained vees, kurna. Lisa mahlad, maitsesta suhkruga ja kuumuta uuesti keemiseni. Punase värvuse saamiseks võid asendada osa õunamahla jõhvika- või punasesõstramahlaga Jah, kõrvits on tõesti ronitaim! 2.12.2012 Kasutatud kirjandus Normaalne söömine M. Zilmer, U. Kokassaar, T. Vihalemm http://www.eestitoit.ee/?page_id=86&language=et http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=273 www.kokaraamat.ee http://www.nami-nami.ee/ http://blog.ekspress.ee/viewdoc/69F83366BE7ECFCEC225737E0050BC45
rigual.ee/index.php?lang=est&mid=4&nid=11 ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1) Hergi Karik, Kalle Truus ,,Elementide keemia," Ilo, 2003 2) Hergi Karik ,,Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber," Koolibri, 2004 3) Hergi Karik ,,Mürkmetallid. Biometallid," Koolibri, 2001 4) Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer ,,Mineraalained," AS Ajakirjade Kirjastus 5) Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Vihalemm ,,Normaalne söömine," AS BIT, 2004 6) Erna Sepp ,,Joogivesi ja meie," Ilo, 2007 7) Dell Stanford ,,Vitamiinid ja mineraalained," Sild, 2003 8) Lembi Tamm ,,Üldine ja anorgaaniline keemia õpik X klaasile," Avita, 2005 9) http://paber.ekspress.ee/viewdoc/14BA1CF2377EFF9BC22570D10047E513 10) http://eeva.ee/client/default.asp?wa_id=665&wa_object_id=1&id_key
Lindude elu mõjutavad tänapäeval inimeste tegemised ja toimetused. Ka hiljem sooviksin seda teemat käsitleda, kuna ma arvan, et ma ei saanud veel kõike röövlindude kohta teada. Sooviksin teada saada, missugused röövlinnud elavad soojemas kliimas ja millest nemad toituvad. ~9~ Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/linnud1_kadri.htm Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar ,,Bioloogia põhikoolile I" parandatud ja täiendatud trükk, kirjastus Avita, 2001, lk 148; 155-156 ~ 10 ~
Toiduvalgu puudus on iseloomulik arengumaade elanike, eriti laste toidule. Valguvaegus võib olla akuutne, st laps on alles hiljuti jäänud nii valgu kui energiadefitsiiti. Sellised lapsed on kõhnad, kuid normaalse pikkusega. Kroonilise valguvaeguse korral on laps kannatanud pikka aega alatoitluse all ja on lühikest kasvu. Põhjuseks on see, et lastel pidurdub toiduvalgu puudusel eeskätt kasv ja areng. (Urmas Kokassaar, Tiiu Vihalemm, Mihkel Zilmer 1999) 15 Kokkuvõte Referaadis "Valgud" on püütud anda ülevaade valkude ehitusest, funktsioonidest ning tähtsusest igapäevaelus. Valgud on organismidele tähtsuselt kõrgel kohal, kuna täidavad tohutult palju vajalikke ülesandeid, et aidata organismil vastu pidada väliskeskkonna mõjutuste eest. Toitumise poole pealt on valgud aktuaalne teema, kuna üha enam tuleb
03.2012) Kirjandus: "Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10 "Psühhopatoloogia" Jüri Saarma 8) http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/tehnoloogia/uus-hullus-ortoreksia-ehk- liiga-tervislik-toitumine.d?id=27691415 (15.04.2012) Jõgeda, Tiina 2009 Uus hullus: ortoreksia ehk liiga tervislik toitumine Eesti Ekspress, 12.09 9) http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999/1998/01/pika.html (15.04.2012) Kokassaar, Urmas Mis on pika? Horisont, 01.01 Raamat: 10) Dr. Persaud, Raj 2007. The Mind: A User's Guide, Bantam Press (20.04.2012)
– Keelenõuanne soovitab 3. 11– 35. Maire Raadik (Toim.). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 2.7.3 E-artikli (veebidokumendi) kirje E-artikli kirje koostatakse sarnaselt traditsioonilise artikli kirjega, lisada tuleb vahendusallika nimetus või internetiallika pealkiri ja täielik aadress (URL), kasutamise kuupäev ümarsulgudes. Autor(id). Aasta. Pealkiri. – E-väljaande nimetus, köide, leheküljed. Vahendusallika nimetus (Kasutamise kuupäev) Näide: Kokassaar, U. 2011. Jalakad pakuvad meile ka kehakinnitust. – Eesti Loodus http://www.eestiloodus.ee/artikkel3835_3791.html (10.05.11) Kui teatav kirjutis, andmestik vms on ilmunud trükisena ning toodud ka internetis, tuleks eelistada paberkandja kasutamist. 2.7.4 Aruande, dokumendi jms viide Dokumendi nimetus. Aasta. Ettevõtte nimetus, linn. 13 Näide: Kodukord. 2011. Loo Keskkool, Loo. Seadus: Seaduse nimi
(01.05.2014) GMO miks peaksime seda pelgama? http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervisliktoit/gmo-miks- peaksime-seda-pelgama.d?id=68239119. (02.05.2014) GM-toit. http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=683. (23.04.2014) Kuidas GMO-sid luuakse? http://www.eko.org.ee/gmo/index.php? option=com_content&view=article&id=33&Itemid=44. (02.05.2014) GMOd. 2014. http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid/teemavaldkonnad/gmod. (24.04.2014) GMO. http://www.envir.ee/959236. (22.04.2014) Kokassaar, U. 2013. Bioloogia 9. klassile 2. osa. Tallinn: Avita. Luuk, E. 2008. http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=81:v- idelge-monopolide-mitte-gmo-vastu&catid=4:film&Itemid=3&issue=3458. (15.04.2014) Miks hoiduda geneetiliselt muundatud toidust? 2009. http://mahekeskus.wordpress.com/2009/10/19/miks-hoiduda-geneetiliselt-muundatud-toidust/. (01.05.2014) Truve, E., Koppel, M., Eek, L., Levandi, T. 2008. Kuidas hinnata GMOde mõju inimesele ja loodusele. http://www.envir
6. KOHV: kasulik mõju tervisele; http://www.coffeetea.info/ee.php? page=topics&action=article&id=683(09.02.09) 7. Tähtsamaid aastaarve kohvi ajaloos; http://www.coffeetea.info/ee.php? page=topics&action=article&id=612(09.02.09) 8.Kohvi ajalugu; http://www.coffeetea.info/ee.php? page=topics&action=article&id=611(09.02.09) 9. Kohvi ajalugu; http://www.gurmans.ee/index3.php? l=tg&id=14&lng=est&grupp=69&toode=73(09.02.09) 10. Kofeiini rikkad taimed needus või õnnistus?, Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar; http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9903/kofeiin.html(12.12.08) 11. Kohv suurendab vastupidavust, BBC/Geenikeskus; http://www.meira.ee/index.php? id=63(09.02.09) 12.Iiri kokteil; http://www.meira.ee/index.php?id=93(09.02.09) 13.Cappuccino; http://www.meira.ee/index.php?id=90(09.02.09) 14. Cafe au lait; http://www.meira.ee/index.php?id=90(09.02.09)
Perch meat contains very few fats. 49% of gross weight is eatable and metabolism of meat is 68% in human organism. /29/ Results indicated, that by content of heavy metals perch meat is absolutely harmless for eating. In conclusion, contents of heavy metals are not contrary to the ratio prescribed by EU. 45 Kasutatud kirjandus 1. Santi R, Suominen J, Tenovuo R, Ahotupa M, Saava A, "Muutuv keskkond ja tervis". 2. Kokassaar U, Vihalemm T, Zilmer M, Pulges A, "Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid". 3. Kuiv K, Mähar A, Truus K, "Keskkonnakeemia". Tallinn Avita, 2000. Eesti statistika 10/02. 4. http://www.helcom.fi/- Helsinki Commission-koduleht 5. EurLex: 83/513/EMÜ- Kaadmiumiheidete piirväärtused ja kvaliteedieesmärgid (EÜT L 291, 24.10.1983, lk 29); 6. RT I 2000, 6, 38 - Toidus lubatud saasteainete loetelu ja piirnormid 7
BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID Gümnaasiumi bioloogia riigieksamite 2000-2007 ülesannete koostamisel osalesid: Sirje Aher, Margus Harak, Helle Järvalt, Urmas Kokassaar, Lea Koppel, Saima Laos, Ene Lehtmets, Edith Maasik, Rutt Nurk, Anu Parts, Margus Pedaste, Siret Pung, Ana Valdmann, Liia Varend, Mart Viikmaa Käesolevas kogumikus kasutatud riigieksamite ülesannete autoriõigused kuuluvad Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele ja nende paljundamine mistahes kujul on keelatud. Koostaja: Liia Varend 2 SISUKORD
annaabi.ee 
