Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"tipptarbijad" - 39 õppematerjali

tipptarbijad on loom, kes toitub teistest loomadest Ökopüramiid Ökosüsteem Toiduahel:*vetikad->piison->krokodill *rohi->metsloom->krokodill *väike kala->rändlind->krokodill Aitähh tähelepanu eest!
thumbnail
2
doc

Referaat ühest konkreetsest ÖKOSUESTEEMist

Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel a) Tootjad ehk produtsendid (iseloomusta, too näiteid) b) Esmased tarbijad ehk herbivoorid (iseloomusta, too näiteid) c) Teisesed tarbijad ehk karnivoorid (iseloomusta, too näiteid) d) Tipptarbijad (iseloomusta, too näiteid) e) Ökopüramiid (joonis, mille sees liikide näited), mille juures selgitus energia liikumise kohta. 6. Ökosüsteem kui tervik (iseloomusta) a) Toiduahelad (3 näidet) b) Toiduahelate võrgustik (1 näide) c) Toiduahelate katkemine (näide, mis juhtub) 7. Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus a) Populatsiooni arvukus ja selle muutus ajas (populatsiooni lained)...

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Raba - referaat

Herbivoorid rabades aastaringselt ei ela peamiselt vähese toidu ja sobivate elupaikade puuduse tõttu. Rabasi külastavad kari- ja rabahiired, metskitsed, põdrad, karud, jänesed. Nagu herbivoorid paikseid karnivoore rabades pole, nad külastavad rabasi vaid pesitsemiseks ja toiduotsingutel. Teisesed tarbijad on rabades roomajad (rästik ja nastik), putuktoidulised kahepaiksed (raba- ja rohukonn) ja väikesed kiskjad mägrad, rebased jne. Tipptarbijad külastavad rabasid harva, toidu vähesuse tõttu on nad sunnitud küttima ka teistes ökosüsteemides (nt. metsad, põllud, niidud). Rabades kütivad hundid, rebased ja rabapistrikud (2.). Ökopüramiidis moodustab iga järgnev (üleval paiknev) aste vaid 10% eelmise astme arvukusest ja biomassist (8.). 6 rabapistrik...

Bioloogia
180 allalaadimist
thumbnail
0
rtf

Eesti luhad ja lammid

7 Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Loomtoiduline loom ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub põhiliselt teistest loomadest. Samuti võib ta toituda nii teistest loomadest, kui ka taimedest. Karnivoorideks on näiteks must- ja valge-toonekurg, kiivitaja, veekonn, tiigikonn, sinikael-part ja tutkas. Tipptarbijad Tipptarbijad, nagu ka toiduahelas, kuuluvad viimasesse lülisse. Tipptarbijad on üldjuhul suuremad kiskjad. Mõnel juhul võib tippkiskjaks nimetada ka inimest. Tippkiskjateks on näiteks kotkad, kes rüüstavad pesi ja söövad lindude poegi, hundid, kes murravad väiksemaid imetajaid ning siis alla võib lugeda mõned mõttes ka toonekured, sest nad söövad kalu, näiteks kilusid, kes omakorda söövad planktilisi selgrootuid. Ökopüramiid 5. Ökosüsteem kui tervik Toiduahelad...

Keskkonnaökoloogia
49 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ökoloogia osa 1 KT küsimused ja vastused

· Ökoloogiline niss (ökoniss) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga. · Ökoloogiline püramiid Troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi väljendab ökoloogiline püramiid, mille esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad, püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad. · Ökoloogiline suktsessioon Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas) · Parasitism · populatsioon ühel ja samal territooriumil elaad sama liigi esindajad · Populatsiooni tihedus näitab kui palju elab sama liigi esindajaid kindlal pindalaühikul · Primaarproduktsioon algtoodang, esmatoodang, autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab...

Ökoloogia ja...
436 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vihmamets

Üldiseloomustus 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a)Valgus b)Ultraviolettkiirgus c)Infrapunane kiirgus d)Õhuniiskus e)Hapniku hulk f)Happelisus g)Kitsa ökoamplituudiga liigi näide e)Laia ökoamplituudiga liigi näide 3.Biootilissed tegurid ehk organismide vahelised suhted a)Sümbioos(2 näidet koos selgitusega) b)Parasitism(näide koos selgitusega) c)Kisklus(5 näidet koos selgitusega) d)Konkurents(5 näidet koos selgitusega) e)Taimtoidulisus(5 näidet koos selgitusega) 4.Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel a)Tootjad ehk produtsendid(iseloomusta, too näiteid) b)Esmased tarbijad ehk herbivoorid(iseloomusta, too näiteid) c)Teised tarbijad ehk karnivoorid(iseloomusta, too näiteid) d)Tipptarbijad(iseloomusta, too näiteid) e)Ökopüramiid(joonis...

Keskkonnaökoloogia
45 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Märgala ökosüsteem

Näiteks vetikad toodavad energiat päikese ja vee abil. b) Esmased tarbijad ehk herbivoorid Mageveekrevett ja teod ning teised väikesed herbivoorid (taimtoidulised) asuvad toiduahelas järgmisel kohal. c) Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Järgmise astme tarbijad on suuremad karnivoorid (lihasööjad) nagu näiteks forell, kes sööb krevette ja tigusid. d) tipptarbijad Energia taastootmise järgmisel astmel on näiteks forellidest toituv saarmas ­ veelgi suurem lihatoiduline loom. e) Ökopüramiid VEEIMETAJAD RÖÖVKALAD LEPISKALAD VEESELGROOTUD PLANKTON 8 5. Ökosüsteem kui tervik a) Toiduahelad...

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Puisniidud

klass PUISNIIDUD Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased...

Bioloogia
85 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Uurimustöö - Vihmametsad

klass Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus/eessõna Meie valisime oma teemaks troopilised vihmametsad. Valisime selle teema just sellepärast, et troopilised vihmametsad tundusid meile kõige huvitavamad ning tahtsime neist rohkem teada saada. Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks. 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna- Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake...

Bioloogia
175 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ookean

Ookeanides on esmased tarbijad näiteks: meriroosahvenad, mudahüpik, papagoikalad, vähilised, krevetid, korallid, kiviahvenlased, riffkalalased, limakalalased, lendkalad, signaalkrabid, meriroosilised, käsnad, rõõeskarbid, nuivähid, austrid jne. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid ­ teisesed tarbijad on sellised kalad, kes söövad esmaseid tarbijaid, kuid tipptarbijad söövad neid ise. Teisesed tarbijad on näiteks: kaheksajalad, ingelkalad, meripõis, kalmaar, lõhe, siilkalalised jne. Tipptarbijad ­ Ookeanides on üldjuhul tipptarbijad hailised ja muud suuremad kiskjad, kes teisi kalu söövad, aga neid ei sööda ega tapeta. Ookeanides on tipptarbijad näiteks: Hailised (sidrunhai, mõrtsukhai, tiigerhai, hiidhai, hallhai), raid, tiibkala, noolhaugid. Ökopüramiid: sidrunhai...

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Raba ökosüsteem

I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks jänes, põder, sääsed. II astme tarbijad on suuremad loomad ja putukad: näiteks kiil, mäger, sookurg (sööb putukaid, madusid, konnasid), jäneseid söövad rebased ja hundid, rästik sööb rohukonni Enamasti on II astme tarbijad ka tipptarbijad , kuid mitte alati. Nt kiile söövad konnad. Lagundajateks algloomad, protistid, bakterid. Rabal kasvavad kaks unikaalset taime: huulhein ja võipätakas, kes toituvad kiletiivalistest putukatest. Sellisel juhul on tootjaks taim, I astme tarbijaks näiteks sääsk ning II astme tarbijaks loomtoiduline taim. TOIDUAHELATE NÄITED Pohlad valgejänes rebane (tipptarbija) Luhtkastevars lehetäi rohukonn rästik sookurg Mustikas (taimemahl) sääsk kiil...

Bioloogia
188 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Mõisted 1

Astme maht (pindala, laius) on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu või energiasisaldusega. Ö. püramiidi ülemine aste on alumisest alati väiksem ainult juhul, kui vaadeldav suurus on troofilisi tasemeid läbiv energiavoog. Ökoloogilises püramiidis on tavaliselt 4...6 taset. Esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad. Püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad. Ökoloogiline suktsessioon ­ ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. Parasitism ­ eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism toitub teise organismi kehavedelikest, kudedest või seedunud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt (nt. voodilutikas), perioodiliselt või kogu elu vältel ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi....

Ökoloogia ja...
44 allalaadimist
thumbnail
46
doc

BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID

BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.............................................................................................. 11 4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS............................................................................................ 19 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.................................................................... 23 6. PÄRILIKKUS ........................................................................................................................... 31 7. RAKENDUSBIOLOOGIA..................................................................................................... 41 8. INIMENE...

Bioloogia
739 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ökoloogia

Faktorökoloogia Jaotusviisid: · Abiootilised/ abiootilised. Abiootilised on eluta keskkonna tegurid. Biootilised teiste organismide otsene või kaudne mõju. · Perioodilised/ aperioodilised. Perioodilised on näiteks öö ja päeva vaheldumine, tõus ja mõõn, aastaajad. Aperioodilised näiteks looduskatastroofid. · Keemilised/ füüsikalised/ bioloogilised/ (sotsiaalsed). Keemilised näiteks mulla elementaarkoostis (pH jne), füüsikalised: raskusjõud, UV-kiirgus. Bioloogilised: asustustihedus, toitumissuhted. Sotsiaalsed: isenditevaheline kommunikatsioon, rollijaotus · Looduslikud/ antropogeensed. Looduslikud: elus ja eluta keskkonna mõju. Antropogeenne: inimtegevuse otsesed ja kaudsed tagajärjed. · Vastavalt elupaigale: muld/ õhk/ vesi. (Nende kaudsed ja sekundaarsed mõjud eluteg...

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
16
odp

Niilus

Paratism Ainupõlvsed elektrisäga Kisklus Merihunt Niiluse krokodill Konkurents Krokodillid oma vahel Taimtoidulisus Jõehobu rohi Energia muundumine/liikumine toitumistasemetel Tootja ehk produtsendid on taimed Esmased tarbijad ehk herbivoorid on taimtoidulised loomad Teised tarbijad ehk karnivoorid on loomad,kes toituvad taimtoidulistest loomadest. Tipptarbijad on loom, kes toitub teistest loomadest Ökopüramiid Ökosüsteem Toiduahel:*vetikad->piison->krokodill *rohi->metsloom->krokodill *väike kala->rändlind->krokodill Aitähh tähelepanu eest!...

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Troopiline vihmamets

Esmased tarbijad ehk herbivoorid Herbivoorid, teise nimetusega taimtoidulised loomad, nad toituvad produtsentidest. Näiteks ahvid, pärdikud, paavianid, laisikud, ninasarvikud, sipelgad ning elevandid. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Karnivoorid on lihatoidulised loomad, kes toituvad herbivooridest. Näiteks tiiger, võrkpüüton, anakonda ja boa. Tipptarbijad Tipptarbija on loom, kes toitub ainult loomadest ja on toiduahelas viimasel kohal. Teda ennast ei sööda, tarbib viimasena. Näiteks puumad, leopardid, jaaguarid, krokodillid, kotkad. Toiduahelad banaan -> ahv -> kotkas orhidee -> tuukan -> boamadu jakarandapuu lehed -> sisalik -> anakonda -> leopard Tänan vaatamast !...

Keskkond
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ökosüsteem

Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad. · Toodavad orgaanilist ainet. · Taimed ja autotroopsed bakterid. Teise troofilise taseme moodustavad konsonendid ehk tarbijad. · Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. 1.astme tarbijad: rohusööjad, herbivoorid 2.astme tarbijad: loomtoidulised, karnivoorid 3.astme tarbijad: tipptarbijad Kolmanda troofilise taseme moodustavad destruendid ehk lagundajad. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalaineteks. Aineringe moodustavad produtsendid, konsonendid ja destruendid. Ökopüramiid Ökoloogiline püramiid ­ iseloomustab troofilistes tasemetes sisalduvat energiahulka. Ligi 10% energiast liigub järgmisele tasemele....

Bioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Eesti luhad

Eesti luhad Marii Leemet 10c Üldiseloomustus Kliimavööde: parasvööde Loodusvöönd: segamets Manner: Euraasia Eestis katavad luhad 12 500 hektarit maad (1996. aasta seisuga) praeguseks on see arv arvatavasti kahanenud. Luhtadest üldiselt, on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, peamiselt niideti niit loomadele karjamaaks. Peamiselt asuvad niidud jõe üleujutavatel kallastel. Tuntuimad luhaniidud asuvad Soomaal, Matsalus, Alam-Pedja ja Kasari jõe ääres, randade ja järvede äärtes. Taimestik suhteliselt liigivaene, ainult rohurinne liigirikas. Loomastik on liigirikas lindude poolest. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Valgus jaotub kolmeks vahemikuks oma lainepikkustelt: ultraviolettkiirgus, nähtav valgus ja infrapunakiirgus e. soojuskiirgus. Nähtaval valgusel on tähtis osa roheliste taimede elutegevuses, fotosüntees. Luhaniidud on suhteliselt lagedad puudest ja see tõttu saab rohurinne palju valgust. Enamus...

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
76
pdf

Bioloogia riigieksamite ülesanded koos vastustega

BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID Gümnaasiumi bioloogia riigieksamite 2000-2007 ülesannete koostamisel osalesid: Sirje Aher, Margus Harak, Helle Järvalt, Urmas Kokassaar, Lea Koppel, Saima Laos, Ene Lehtmets, Edith Maasik, Rutt Nurk, Anu Parts, Margus Pedaste, Siret Pung, Ana Valdmann, Liia Varend, Mart Viikmaa Käesolevas kogumikus kasutatud riigieksamite ülesannete autoriõigused kuuluvad Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele ja nende paljundamine mistahes kujul on keelatud. Koostaja: Liia Varend 2 SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS ...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITL...

Bioloogia
1779 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Evolutsiooni kokkuvõte

Evolutsiooni mõiste ja vormid.......................................................................................................................... 2 Etapid 2.3.......................................................................................................................................................2 Kuidas võis elu tekkida?................................................................................................................................3 2. Bioloogilisi evolutsiooni tõendid ja elu areng maal..........................................................................................3 2.1 Tõendid........................................................................................................................................................3 2.2 Uurimismeetodid...

Bioloogia
100 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Ökoloogia I kordamisküsimused

Leostumine (lahustavate ainete ülekandmine veega) ­ on puhtalt füüsikaline protsess, kuigi selle kiirus sõltub katabolismi intensiivsusest ning peenestamise astmest. o Ökopüramiid Troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi väljendab ökoloogiline püramiid . Ökoloogilises püramiidis on tavaliselt 4...6 taset. Esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad. Püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset ­ alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad). Ökoloogiline püramiid on rangelt ahenev, kui troofiliste tasemete mahtu kirjeldada neid läbiva energiavoo alusel. o Ökoloogiline suktsessioon....

Ökoloogia ja...
49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun