50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
97 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hannes Truus
Õppematerjali autor
h)Reageerimine ärritustele 8.Organismides toimuvad lagunemis- ja sünteesiprotsessid. Nt hingamine, fotosüntees, seedimine i)Biomolekulide esinemine 9. Sahhariidid, valgud, lipiidid, vitamiinid, nukleiinhapped Eluslooduse organiseerituse tasemed Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 1 ) Molekul - on aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest. Bioloogia uurib eeskätt biomolekule, näiteks valke, lipiide, sahhariide, nukleiinhappeid(DNA, RNA). Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 2 ) Organell on raku koostisosa, millel on kindel ülesanne ja ehitus. Mitokonder ja ribosoomid jne. Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 3 ) Rakk - on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Loomarakk, taimerakk. Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 4 ) Kude on ühesuguse ehituse ja talitlusega rakkude kogum
valgus jms. Teaduslik fakt- Kui püstitatud hüpotees peab paika saadakse uus teaduslik fakt. Loodusseadus- Teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt seletada mitmeid loodusnähtusi. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUS MOLEKULAARNE TASAND- Biomolekulid nt sahhariidid. Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia. RAKULINE TASAND- Kõige väiksem elusüksus on rakk. N: eukarüootne rakk, prokarüootne rakk. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. KUDE- Rakud moodustavad kudesid. N: närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude. Kudesid uurib histoloogia. ELUND EHK ORGAN- Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. Erinevaid organeid uurivad erinevad teadusharud nt neuroloogia. ELUNDKOND EHK ORGANSÜSTEEM- Elundid moodustavad elundkondi. Nt.hingamiselundkond. Taimedel elundkonna tasand puudub. ORGANISMI TASAND- Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas sõltub erinevate elundite
On elus Jah Ei Tarbib Jah Ei Järglaste saamine Jah Ei TASEMETEGA SEOTUL TEADUSHARLJD JA ELUKUTSED Bioloogia kuulub loodusteaduste valdkonda ning hõlmab !.ndas nii geograafiat, keemiat, füüsikat kui ka matemaatikat. Uidiselt nimetades uurib bioloogia elu meie sees ja meie ümber ning üritab selgitada kõike selles toimuvat. Anatoomia teadusharu, mis tegeleb organite ja organismi ehituse uurimisega. Algoloogia ehk fükoloogia on teadus, mis uurib vetikaid. Botaanika teadus, mis uurib taimi ja nende elutegevust. Biokeemia teadus, mis uurib biomolekulide ehitusi ja ülesandeid. Brüoloogia teadus, mis uurib samblaid. Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist. Evolutsiooniõpetus teadus, mis uurib organismide ajaloolist arengut.
Reageerimine ärritusele-Hulkraksed meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele: üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. Pärilikkus-Järglased sarnanevad oma vanematega. Keerukas organiseerituse tase-Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline.Eluslooduse organiseerituse tasemed:(organell on raku osa nt mitokonder,kloroplast) Rakuline tasand-Kõige väiksem eluüksus on rakk, rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia nt taimerakk. Kude- rakud mood. kudesid, kudesid uurib histoloogia nt lehe põhikude. Elund e. organ- koed mood. organeid, uurib nt neuroloogia nt leht. Elundkond e organism-elundid mood. elundkondi nt hingamiselundkond, organismi ehitust uurib anatoomia, organismi talitlust uurib füsioloogia. Liigi tasand- üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasandeid nt harilik luuderohi. Populatsioon-
Erinevatel RNA molekulides on erinev ülesanne: energia toidus sisalduva orgaanilise aine 1) Informatsiooni-RNA e. mRNA – toob geneetilise info rakutuumas oksüdatsioonil. asuvatest kromosoomidest tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse MOLEKULAARBIOLOOGIA Teadusharu, mis uurib elu molekulaarsel tasandil. 2) Transport-RNA e. tRNA – transpordib aminohappeid (vt. sekundaarne TSÜTOLOOGIA/RAKUBIOLOOG Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. A struktuur) HISTOLOOGIA Teadusharu, mis uurib kudede ehitust ja talitlust. 3) Ribosoomi-RNA e
1. Kõik organismid reageerivad ärritusele ( nt: kui sa puudutad teda ) 2. Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub 3. Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele , paljunemine ja areng Elu organiseerituse tasemed: 1. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks 2. Molekulaarbioloogiaks nimetatakse bioloogiaharu mis uurib elu molekulaarsel tasemel Miks peetakse rakku üheks peamiseks elu organiseerituse tasemeks: 1. Rakk on elu esmane organiseerituse tase , kus ilmnevad elu kõik omadused 2. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia Missugune organiseerituse tasemed järgnevad rakulistele: 1. Kude on elu üks organiseerituse tase 2. 3. Teadusharu mis uurib kudesid nim histoloogiaks 4. Epiteelkoe rakkude ülesanne on teiste kudede kaitsmine väliskeskkonna mõjutuste eest
Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus Paljunemine ja pärilikkus on üks põhilisi elu tunnuseid Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi pugul-see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reakeerimine ärritusele, paljunemine ja areng Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks Molekulaarbioloogija biolooogiaharu,mis uurib elu molekulaarsel tasemel Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused Kude ja organ ja elundkond on üks organiseerituse tase Elundkond ehk organsüsteem Populatsioon ja liik ja biosfäär ongi eluslooduse organiseerituse tase Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne
BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1 Elu omadused Bioloogia teadus, mis uurib elu Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu ühest piiri elus ja eluta looduse vahele on peaaegu võimatu tõmmata Suur ossa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool neid (nt vesi) On ka aineid, mis väljaspool organisme ei moodustu biomolekulid (nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt) · Keerulisema ja mitmekesisemate omadustega kui eluta keskkonnas esinevad ühendid
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid