Arheoloogia - konspekt (0)

Arheoloogia (loengu materjalid)
Ird – ja Kinnismuistised .
Arheoloogilised allikad jagunevad ird-ja kinnismuististeks. Irdmuistis on üksik leid, nt kivikirves , odaots. Kinnismuistised on inimese tegevuse tegajärjel tekkinud ainelised objektid, mida iseloomustab kultuurikiht. Arheoloogiline kultuurikiht on tekkinud inimese tegevuse või paigalseismise tagajärjel, seal on kive, sütt, ehitusjäätmeid ja esemeid.
Kultuurikihi paksus sõltub:

inimese paigaloleku ajast

inimese tegevuse intensiivsusest (paksemad Tartu linnuses kuni 4m)

hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada)
Nt. Kesk-Aasias on kuulturkiht mõnes kohas 30m paks (nim tellideks). Hooned savist st. peab vastu 20 aastat, lagunemisel ehitati uus hoone kohe peale
Kinnismuistised:

Elupaigaga seotud – asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud asulad, linnused ,, järveasulad (põhjas palgid ), pelgupaigad (soosaartel, koopad )

Matusepaigad

Majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud

Kultuslikud muistised

Liitlemisega seotud muistised
Kui spetsiaalselt valitud kohas, siis linnus, niisama suvalisel kohal, siis kindlustatud asula. Mõisate kohat info napp , ilmselt varasemal ajal palkidest.
Matusepaigad:

Maahaudadega matus

Hauaehitis – enamasti maa peal

Segavariant kahest esimesest , nt maetud maasse aga maa peal veel mingi ehitis
Matmisviisid :

Laibamatus

Põletusmatus

Mumifitseerimine (avastatud ka isetekkelisi muumiaid nt kõrbe aladel, kus on palav ja kuiv, seal surnu kuivab ära ning keha säilib)
Isetekkelisi muumiaid leitud soos , rabas, järvemudas, sest õhku pole ja lagunemisbakterid ei pääse ligi. Leitud nii Taanist , Alpidest nn jäämees.
Nt Lenin mumifitseeriti, et ei saaks tekkida vale-Leninit. 1.sajand e.Kr Musta mere ääres massakeetide hõim sõi oma esivanemaid, et austust avaldada. Kehasid ka suitsutati, viikingid soolasid kehi, et saaks merereisidel hukkunud kaaslasi kodumaale viia.
Kivist kalmed – rikastele? Hudu vähem kui inimesi. Hauapanused sõltuvad vastava aja kommetest, mõned esemed tehtud spetsiaalselt hauapanuseks, nt miniatuurkujukesed.
Majandusliku tgevusega seotud muistised
Tulekivi , soolakaevandused (rauaajal), muistsete põldude jäänused (kündmisel jäänud põhjakihti vaod, kivikoristusel põld piiratud kividega), rauasulatus kohad (sooraud) - paiknevad asulast väljas ning soo lähedal.
Eestis toodetud sadu tonne rauda. 14.saj II poolel raua tootmine hääbub. Võib-olla ei lubatud peale Jüriöö ülestõusu 1343-45 enam rauda toota, et ei saaks relvi teha?
Peruus võeti 1980. a terrasspõllud taas kasutusele tänus arheoloogide avastatud süsteemile. 1974 leiti Hiina keisri matmispaik koos terrakota sõduritega, siis tuli turiste sadade tuhandete kaupa. Seega arheoloogia toob riikidele kasu!:)
Kultusliku tähendusega muistised
Ohvrikivid, lohukivid .
Ohvrikivisid teatakse rahvapärimustest, registreerituid kive üle 100. Lohk kas kunstlik või looduslik. Ahtsate ohvrikivide lohud on põhjast karedad. Lohukividel on väikesed lohud – läbimõõt 5-10 cm -, need siis kuntslikel. Lohukive u 1800, Assaku Nõiakivil on 405 lohku.
Kivid dateeriti ära tänu kivikirstkalmete olemasolule, tavaliselt 1.saj e.Kr. Lätis 5, Leedus 6 ja Soomes 300 lohukivi. Kivikirstkalmed ja lohukivid enamasti Põhja-Eestis.
Lohukivid = viljakuse kultus ?
Mõned lohud seotud päikesekultusega, teised suguelunditega. Lohud toksiti munakividega. Kumb tähtsam kas lohukivi või toksimise protsess? Surma register , iga surnu kohta lohk?
Kivi välimus poel tähtis, paljudel suurem osa maa sees.
Liukivi – Eestis on neid kümmekond- ühe külje peal kaks siledat vagu, nagu oleks sealt allalastud. Seotud viljakusega, naised kes lapsi ei saanud, pidid palja tagumikuga sealt alla laskma tetud ööl.
Kultuslikud allikad (rauaajal, kiviajal?) muutusid väga tähtsaks, kas ravimise vms otstarbel . Hiie allikas, püha allikas, ohvriallikas, silma allikas-parandab silma haigusi. (Palju haigusi, sest elati suitsutaredes) Ohverdati allikatele hõberaha, vaesem kaapis hõberahalt hõbedat. Eluallikas- paar ka Eestis- selle vesi pidi igavesti noorena hoidma ja aina ilusamaks tegema. Ilma allikad – tuleb puhtad hoida, siis tuleb ilus ilm. Kui pikkaaega põud, tuleb ilmaallikad puhtaks teha, kui liiga palju vihma, siis risu visata .
Eestis 7 viina -allikat, üks õlleallikas. Viin Eestis u 15.saj, tehti Karksi foogti käsul.
Liitlemisega seotud muistised
Muistsete teede ja sildade jäänused. Laevade, paatide ja ühepuupaatide(1) jäänused.
Arheoloogilise uurimistöö metoodika.
Uurimistöö :

Välitöö - arheoloogilne luure ehk inspektsioon ja arheoloogiline kaevamine

Kameraaltöö - ruumistehtav töö
Arheoloogilne luure
Maastiku vaatlemine , muististe registeerimine, maastiku uurimine . Parim aeg on aprill või okt/nov, sest põllud on lagedad. On teada, et sel kus pinnas on tumedam võib olla asulakoht, seda sellepärast et seal olnud ahjud, kolded ja söed teevad pinnase tumedamaks. Lisaks potikillud, graniitkivi tükid, mis tekivad kolletest ja ahjudest.
Keraamika killud annavad aimu vanusest . Arheoloogia objektid on kaitse all alates avastamisest. Kantakse kaardile, sõlmitakse maaomanikuga leping, mida tohib teha, mida mitte.
Enne luurele minekut on võimalik eeltööd teha; rahvapärimus, kohanimed - viitavad asulakohtadele. 17.sajandist on olemas kaardid mõisa-ja talumaadest, mõned üllatavalt täpsed.
On vaja teada, kus piirkonnas võivad paikneda arheoloogilised objektid. Vaadata veekogude lähedust, sest enamus asulaidon vanade veekogude kõrval. Kõrgusjoontega kaart, sest maastik on muutunud ja kõrgusjoonte järgi on võimalik orienteeruda.
Aeroarheoloogia – õhust tehtud fotode abil muististe leidmine. Meil aeroarheoloogiat eriti pole, sest raha pole ning NSVL ajal ei lubatud.
Geofüüsilised meetodid:

Elektroluure – pinnase elektritakistuse mõõtmine (kui midagi takistab, siis järelikult on midagi ees)

Magnetluure – otsitakse maas olevaid objekte, millel on erilised magneetilised omadused, nt põltusahjud

Georadar – spetsiaalne riistapuu, millega lastakse maapinda raadiolaineid . Maa peegeldab nad tagasi aga peegeldus oleneb maa läbilaskevõimest – kraavi ja müüri oma erinev. Arvuti kannab erinevad peegeldus astmed kohe kaardile. Rakendatud Tartus, Pärnus ja Viljandis . Peab rentima aga kallis.

Metallidetektor – võimalik otsida nii tavalist, värvilist kui ka väärismetalli. Kuna metallidetektorid on vabalt müügil, siis asjahuvilised on rüüstanud kalmeid, muistiseid. Selle vastu võidelda on keeruline kuna leiukohti on palju, üle 6000 ja asuvad üksildastes paikades.
Viikingiaegne mõõk müüdi Soomes 50 00 kr eest. Virumaalt leitud kalmest mõõk, mis on 11. sajandi lõpust 12. saj algusest, ilusate hõbekaunistustega ja Eestis suht haruldane (kuulub 50 ilusaima mõõga hulka) ning avastati põlluharimise käigus. Põletusmatusel hauda kaasa pandud.
Esemete juures on tähtis, kust ja koos milliste esemetga on leitud. Proovikaevamine selgitab välja kas on kultuurikihti või muistist.
Arheoloogiline kaevamine
Väga vastutusrikas , sest läbikaevates koht hävitatakse, keegi ei näe enam sama pilti kui kaevaja. Järgi jävad: fotod, kirjeldused, leiud - konspekt. Järgmine uurija näeb ainult eelmise konspekti. Arheoloogilise kaevamise juures tuleb tõsiselt arutada, millist objekti kaevata ja mil määral. Viimased 30 aastat on arheoloogid teinud rohkem avarii - ehk päästekaevamisi, st sinna rajatakse pärast maja, tee, lennujaam peale. Meil ei ole praktiliselt ühtegi ehitust tagasi lükatud, kuid äkki ruleks siiski päästa vana ja tähtis objekt? Riigieelarvest kaevamisteks raha ei eraldata .
Kaevamine:

Iga meetri järel märgistav puutokk.

Soovitav teha kaevamist lõuna poole, et kaevandist saaks paremat pilti teha.

Tavaliselt kevatakse 10 cm korraga.

Leidude fikseerimine.

Võetakse ette uus kiht.

Oleks vaja kaevata enam-vähem kihtide ladestumise järgi.

Tähtis pildistada kaevandi külgi, et saada profiili st pilti, kus kihid on õiges järjekorras.
Kaevandamismetoodika on äärmiselt oluline!!!
Kammeraaltööd
Vaja läbitöötada kogu materjal, mis kaevamisel leitud. Leide konserveerida, nummerdada, karpidesse panna ja hoidlasse viia. Joonised õigelt vormistada, aruanne kirjutada. Dateerida. Uurimistöö – kuidas seda materjal tõlgendada? Mis objektiga tegelesid? Mis ajast leiud?
Kronoloogiad
Absoluutne kronoloogia – dateeritud kindlate numbriliste väljenditega.
Suhteline kronoloogia – täpseid aastaarve ei teata. Räägitakse leiust võrreldes teiste leidudega, nt tollest odaotsast vanem aga sellest mõõgast noorem.
Stratigraafiline meetod – jälgitakse esemete leiukohta ja kihti jälgitakse tähelepanelikult, et õiget aega paika panna. Alati ei saa arvestada sügavust, vata kihti! Stratigraafia on kihtide kujunemise lugu mitte sügavus.
Tüpoloogiline meetod (Oscar Montelius ) – teatud esemed esinevad koos.
Ammunooled muutuvad peenemat paksemaks, sest kaitserüüd muutuvad tugevamaks. Võimalik kasutada täppisteadusi. Metalli koostise järgi ei saa eseme vanust ! Vanu pronksesemeid on kasutatud uute tegemiseks, koostis ei ütle ei asukohta ega vanust.
Materjalid, mida dateeritakse on orgaanilist päritolu, populaarseim radiosüsinikmeetod(C14).
Radiosüsinikmeetod – C14 tuleb atmosfäärist ja satub inimestesse (luudesse) ning taimedesse. Surres hakkab C14 vähenema, 5730 aasta jooksul väheneb C14hulk poole võrra. Leiutati 1947, eesotsas Libby Chicago professor , sa selle eest Nobeli preemia keemiateaduste alal. Radiosüsiniku meetodu viga selles, et mida vanemast ajast leid on, seda rohkem võimalik eksida, põhjuseks see, et atmosfääris on CO2 hulk kõikunud. Radiosüsiniku proovi saab võtta väikesest luu tükist, mõnest grammist süsist.
Dendroloogiline meetod – põhineb puuaastaringidel. Soojal aastaajal heledam ja paksem kiht, külmal aastajal kitsam ja tumedam. Leiud peavad olema samast piirkonnast , et saaks dendroloogilisi graafikuid teha ja sealseid arve võrrelda. Nt Saarema ja Taru leiuskaalad ei klapi. Dendrokronoloogilisel meetodil peaks puu paksus olema 20-30 cm, et head proovi saada. Kui võimalik, siis dendrokronoloogilise meetodiga parandatakse radiosüsiniku dateeringut.
Arheo-ehk paleomagneetiline meetod – võimalik dateerida esemeid, mis sisaldavad savi ja on tugevasti põletatud, nt savinõu killud, savipõletusahi.
Termoluminestsents meetod – kuna saviesemed sisaldavad liivaterasid ja need sisaldavad väikestes kogustes radioaktiivsust, kuumutades need vabanevad ning hiljem hakkavad uuesti radioaktiivsust koguma. Mõõtes selle kogunemise kiirust, saab teada ± 10% valmistamis ajast. Kui 1000 aastat vana, siis ±100 aastat.
Eksperimentaal arheoloogia – proovida eset valmistada omaaegseid tööriistu kasutades ja neid kasutada, nii nagu neid vanasti võidi kasutada. Kontrollarheoloogia.
Arheoloogia, kui teaduse kujunemine.

• Babüloonia kuningas Nabunaid tegi kaevamise Sippuri templis , leiti kivitahvel.
  
• Konstantinus ja Metodius ( slaavi tähestiku tegijad) käisid 9. sajandil otsimas Rooma paavsti Clemens III hauda. Meri olevat kandnud ta Krimmi. Tšehhid läksid hauda sinna otsima , jälgisid taevatähti, mis suunasid nad õigele kohale.
  

Keskajal üritati leide tõlgendada; kivikirvest tõlgendati piksenoolena, savinõud on päkapikkude nõud ( munkade arvates), megaliitkalmed on hiiglaste hauad.

• Saksamaal leiti Reini kaldalt Veenuse kuju, arvati, et see on paganate puuslik ja see pandi kiriku juurde üles, et iga mööduja võiks selle pihta kivi loopida.
  
• Renessansi ajal ei pandud leiukohti ega leide kirja.
  
• 18. sajandil hakati tõsisemalt tegelema, kujunema hakkab arheoloogia kui teadus. 1748 . a Pompei kaevamiste algus.
  

J.Winkelmann asus leiukohti uurima ja koostas leidude põhjal antiikkunsti ajaloo. 1764 ilmunud ”Antiikkunsti ajalugu” peetakse esimeseks arheoloogiliseks uurimuseks.

Taanlane Christian Thomson pandi Kopenhaageni raamatukokku süstematiseerima kogunenud leide (28 aastaselt). Thomson asus neid uurima, et kuidas oleks võimalik neid liigitada. Kivi esemed, pronks ja raud esemed, sellest saanud ka ajastute nimed: kiviaeg , pronksaeg ja raudaeg. 1819 toimus selle süsteemi alusel näitus. 1836 ilmus tema sulest “Põhjamaiste muististe juht”. Raamat on arheoloogia klassika , ilmus igal pool erinevates keeltes. Tähtis, et ta oma teooria pani praktikasse, teistel -eelnevatel nt antiigis- oli ainult teooria.

Jens -Jacob Worsaae oli abiks Thomsonile muuseumis , teda huvitas uute muististe otsimine. Käis kaevas tuttavatega uusi leide. Pankurist isa surres ei saanud enam kaevamas käia, Thomsoni juures ei saanud palka kui palus tasu, siis Thomsen solvus. Worsaae sai Taani kuningalt raha, et kaevamistel käia. Taani kuninganna Margarete oli hariduselt arheoloog /kunstiajaloolane. Taani ja Rootsi kuningad üldiselt olnud arheoloogia huvilised. Worasaae võrdlevaarheoloogia rajaja, stratigraafilise meetodi edasiarendaja.

Prantsusmaal läks arheoloogia ajalukku tolliametnik Boucher de Perthes, kes elas Abberville`i lähedal. Jalutas kruusaaukude lähedal, sest need meldisid talle. Leidis selat loomaluid ja kivisttööriistu. Arvas , et Piibliloo veeuputuse eelsed asjad. Leidis paleoliitikumist – varaseimast kiviaajast- pärinevaid esemeid. Rajas stratigraafilise meetodi. Pani tähele, et on oluline teada, kuidas esemed kihtides paiknevad. Mida kõrgem( pealmine ) kiht, seda nooremad leiud.

Heinrich Schielmann on ajalukku läinud eelkõige kui Trooja avastaja . Osalt avastas, teisalt lõhkus palju ära ja valetas palju. Lapsepõlve unistus leida Trooja. Kõva ärimees. Otsides järgis sõna sõnalt Homerost. Neljandast kihist leidis Priamose aegse aarde, esimene tõestus, et oli leidnud Trooja. Kuigi need olid 300 aastat vanemad. On kahtlustatud, kas need on üldse Trooja kaevamistelt või ostis Schliemann selle mustalt turult ? Avastas Mükeene, tõi antiikajaloo taas päevavalgele, näitas, et müütidel on tõsi taga.

Oscar Montelius oli rootslane, 19.sajandi arheoloog. On tüpoloogilise meetodi rajaja, jagas esemed liikidesse, tüüpidesse ja kandis tabelisse, üritades vastavalt tüübile ja ajale ajalisse järgnevusse panna. Kui esemed on dateeritud, on võimalik ka kõike muud uurida.

Saksa arheoloog G.Krossina tegutses 19.sajandi II poolel. Oli enda sõnul saksa rahva patrioot, tegeles germaani muististe uurimisega. Hakkas leiukohti kandma kaardile. Kaartide kasutamine viis arheoloogiliste kultuuride eristamiseni. Temast sai veenudnud natsionalist ja vanade germaanlaste ülistaja. Tänu germaanlastele Euroopa kultuur, hoidnud kultuuri puhtana jne. Üks esimesi tõsiselt riigiideoloogia teenistuses olevaid arheolooge.
Inimese kujunemine.
Inimkonna vanus u 2,5 miljardit aastat, inimesi 4,5 miljardit(praegu).
Kui kujunesid esimesed inimesed tekkis töö arheoloogidele. Arheoloogid otsivad leide, inimese tekkelooga tegelevad geneetikud ja molekulaarbioloogid.
Eestis elavatest loomadest inimesele lähedaseim nahkhiir .
Ahvidel on kujunenud teatud paarissuhted, sarnasused seksuaalkäitumises.
Inimahvid ---> australopiteekus --- > ahvinimesed

• 1924 leiti Lõuna-Aafrikast esimene australopitekus . Taungi beebi .
  
• 1912 leiti Inglismaalt Piltdownist (Charles Dawson) koljutükke, mis olid inimese ja ahvi vaheaste. Kolju ülaosa inimesele sarnane aga alaosa nagu gorillal. 1953 hakati seda lähemalt uurima ja avastati, et see on võltsitud, vanale luutükile oli juurde monteeritud gorilla alalõualuu.
  

Kõige vanem australopiteekus dateeritud 7 miljonit aastat vanaks .

• Laetolist avastati australopiteekuse jalajälgi, mis on 3,6 miljonit aastat vanad. Jalajäljed on tõendiks, et australopiteekused kõndidid kahel jalal. Kuna väljusid metsast ja savannis pidid püstijalu käima, polnud oksi ega puid, mis abistanuks.
  

Jahipidamise algul tähtis kollektiivsus? Lõvi peletati pool söödud saaklooma juurest minema?

• Perekond Leakey-d (Louis, Mary , Richard ) 20. sajandi olulisemad arheoloogid. Louis 1903 sündis Aafrikas, 1931 läks Olduvai mäekurusse ja hakkas otsima inimeste eellasi. Esimesed sensatsioonilised luud tulid välja pärast 8-tunnilist kaevamist, töötasid seal 28 aastat ja tulid ka järgnevad leiud. Seal oli hästi peen liiv, tuul puhub liiva ära ja jälgiti liiva pinda, kas seal luutükke paistab või ei. Ja siis kiirelt see luu konserveerida. Hakkasid hambaorkidega kaevama ja väga peenikeste pintslitega puhastama .
  
• 1971 tulid välja esimesed leiud, millega võis hakata Homosid käsitlema. Homo habilise luukillud, tööriistad. Eoliidid – varaseimad tööriistad, nn koidiku töötiistad.
  

Homo habilis (2,6 -1,6 milj) mängis rolli Homo erectuse kujunemis loos ? Teadlased arvavad rohkem, et Homo habilis suri lihtsalt välja ega olnud oluline erectuse kujunemisel.

• Esimene Homo Erectus leiti Jaava saarelt. Pitekantroopus ehk Jaava inimene. Dubois leidja, pidi Amsterdamis professoriks saama, 1841 läks aga Jaavale, et leida puuduv lüli. Tegutses sõjaväe arstina ja sai sõduritelt abi, et kaevata. Dubois leidid ühe varaseima Homo Erectuse, kelle vanus oli 1,8 miljonit aastat.
  
• 1907 leiti Saksamaalt Heidenburgist alalõualuu, mida peeti Euroopa vanimaks alalõualuuks ehk 0, 5 miljonit aastat vanaks.
  
• 1920ndatel leidid üks rootsi arheoloog Hiinast Zhoukoudiani koopast arhailised hambad, kaevates leiti robustselt töödeldud tulekivi kilde ja kolju tükke, nii et saadi see kokku panna. Sinantropus Pekinsis ehk Pekingi inimene. Leiti ka tule jäänuseid - sütt, tuhka . Hiljem tekkisid kahtlused, kas tuld ikka leiti, sest esimesed kaevajad tulejälgedest ei kirjuta.
  

Homo erectused oskasid ise tuld teha ja kasutada? Homo habilist leitud ainult Aafrikast. Homo erectus nii Aafrikast, Aasiast kui Euroopast. Kus erectus kujunes? Jaava saarel olevate Homo Erectuste juures pole tööriistu aga Aafrikas olevatel Erectustel on algelised tööriistad. Bambus annab lõhestamisel hea tööriista, sellepärast polnud Jaaval kivist tööriistu vaja? Homo Erectuse esindajad Gruusiast, 1,8-1,6 miljonit aastat vanad. Erectused olid esimesed, kes sõid küllalt palju liha. Liha söömine arendas aju, inimene hakkas mõtlema, kus jälle liha saada. Liha söömine oluline aju kujunemise juures? Rohusööjatel kulub toidu seedimisele palju energiat ära aga liha seedib paremini, siis jääb energiat, valke jms ka aju arendamiseks . Liha tulega töödeldud. Küpsetatud liha seedib veel paremini.
Mis on olulisin inimese kujunemise loos? Mis on olulisin inimese tunnus?
Töötlemine (tööriistade, toidu) on oluline inimeseks olemise juures. Töötlemiseks on vaja esijäsemeid, mida ei kasutata liikumiseks. Olulisim püstikäimine? Olulisim ajuareng?
Australopiteekused läksid metsast savanni, siis hakkasid kaheljalal käima, sest ei pidanud enam puust puu otsa liikuma. Savannis pikk rohi ja neljakäpukil liikudes ei näe vaenlast , see pärast australopiteekused hakkasidki kahel jalal käima.
Inimesel ja ahvil luude asetus ja jalalabad erinevad, sellepärast on ahvid aeglasemad ja taaruvamad kahel jalal. Loomad käivad neljakäpukil, et kõht, kõige nõrgem koht, oleks kaitstud vaenlase eest.
Äkki hakkasid australopittekused mingeid asju kaasas kandma? Inimahvidel lapsed suht väetid st peavad neid kandma. Mis on tähtsain moment inimkonna kujunemisloos?
Miks tekivad jääajad?
Atmosfääris CO2 langeb, see too kaasa külmenemise, sest päikesesoojus kiirgub maailmaruumi, kui CO2 on suurem, pegeldub soojust vähem maailmaruumi.
Jääaegadega muutub loomastik, taimestik , arenevad uued loomaliigid.
500 000 a e.Kr Pekingi inimese koobas varaseim teade tule kasutamisest, Euroopas 300 000 e.Kr. Tuld hakati kasutama toidu töötlemiseks---> toit paremini seeditav
Homo erectused, kes tuld kasutasid, olid need, kes ellu jäid.
Neandertaallased said nime Saksamaal asuva Neanderi oru järgi.

• Esimene neandertaallane leiti 1956, paekivimurdjad arvasid esialgu, et tegu on karu luudega, kohalik kooliõpetaja arvas, et tegu inimese kauge esivanemaga. Pastor arvas, et 30. aastat tagasi surnud alkohooliku ja süfiliitiku luud, kes oli vene kasakas ja langes Napoleoni vastases sõjas. Luude põhjal tehti rekonstruktsioon, koljumaht oli kuni 1600 cm3 keskmiselt. Lõug ulatub ette, kukal taha. Laubasagarad on emotsioonide kontrollimiseks olulised, neandertaallastel laubasagarate osa on vähene.
  

Neandertaallasi kujutatakse väga erinevalt, üks näeb välja nagu metsik ahv, teine nagu turske talumees. Leitud luustikud, Euroopas u 100, räägivad erinevat keelt.
Kuna neandertaallased sõid enda kaaslasi, ka nende luuüdi, purustati nende luud? Luud purustatud kindlatest kohtadest , arvatakse, et need purustatud rituaalide käigus, mitte nälja pärast, ja kas liha üleüldse söödigi?
Neandertaallastel teatud uslised kujutelmad, matsid primitiivsetesse haudadesse ja panid üht-teist kaasa. Surnud lamavas, väljasirutatud asendis ja muld peale aetud, vahest ka kivid. Huvitamavad panused Shanidarist, Iraagist , kuhu maetud kaks naist ja üks mees , leiti rohkesti varakevadiste õistaimede seemneid st. enne matust kaeti surnukehad lilledega, siis aeti muld peale. Leitud tõsiste vigastustega luustikke , nt kiviga pähe, jalaluu murrud . Mõned skeletid näitavad, et vigastatud ei saanud enam ise jahti pidada aga nende edasi elamine näitab, et nende eest hoolitseti st. toodi toitu. Neandertaallased surid 30 000 aastat tagasi välja.

• Esimene Homo sapiens leiti Cro Magnon`i koopast 1868. Kromanjoonlane oli leitud. Aurignac`i koobas, kust leiti 17 luustikku. Kohalik pastor ütles, et need on kristlased ja tuleb matta surnuaeda. Arheoloogil oli raske pastorile selgeks teha, et need polnud kristlased vaid koopas on ühed varasemaid Sapiensi eellased. Meeste keskmine pikkus on 187 cm, püstine ja sirhe keha, europiidne kolju ja püstine laup. Euroopa esimesed, tõelised inimesed. Kromanjoonlased Euroopas 40 000 aastat tagasi, elasid 10 000 aastat neandertaallastega kõrvuti.
  

Kromanjoonlaste tööriistade arv 3-4 korda suurem kui neandertaallastel. Tegid pisiskulptuure.

• Svane Pääbo – kontidest dna ahelate otsimisega kuulakas, tal õnnestus 1985 aastal leida dna ühest egiptuse muumiast, mis oli 2400 aastat vana. 1996 leidis dna-d neandertaallase õlavarreluust, mis oli vähemalt 30 000 aastat vana. 1996 tegi kindlaks, et neandertaallane on teine haru ja tal pole rolli inimese väljakujunemises. 2006 avastas, et Homo Sapiensi mehed käisid neandertaallannade juures suhteid loomas aga sealt ei arenenud midagi edasi. 2006 peeti Pääbot kümne kõige tähtsama teadlase hulka ja saja sajandi kõige tähtsaima teadlase hulka.
  

Et taolisi (ülivanu) luid uurida, peab kõik olema ülisteriilne! Aevastus, üks higipiisk võib proovi reostada. Pääbo määras luid, mis olid leitud Kartaago lähedalt, lasteluud savipottides. Tundus, et kõik on steriilne ( laborid , uurijad ) aga tulemused näitasid, et kartaago elanikud tulnud Kagu-Aasiast (Vietnamist, Taist ) ning tuli välja, et kummikindad olid pärit Taist, seega keegi vabrinkat vms oli kinnast puudutanud.
Kromanjoonlane on väljakujunenud Aafrikas, seal elas ka kromanjoonlase esiema u 150 000 aastat tagasi. Aafrikast rändavad kromanjoonlase esivanemad välja u 100 000 aastat tagasi. Aafrikast rännak Aasiasse 60 000 a tagasi ning sealt Põhja-Ameerikasse 35 000 aastat tagasi. Osad tulid Aastiast u 40 000 a tagasi ja läksid Euroopasse.
Ajad.
Vanem kiviaeg = Paleoliitikum (varane, kesk, hilis)
Keskmine kiviaeg = Mesoliitikum
Noorem kiviaeg = Neoliitikum
Pihukirved – peoliidid.
Olduvai kultuur 2,6 – 1,4 miljonit aastat tagasi.
Acheuli kultuur (Prantsusmaa leiukoha järgi) 1,4 – 200 000 aastat tagasi
Moustier kultuur 200 000 – 40 000 aastat tagasi (kesk paleoliitikum)
Hilispaleoliitikumis:

Aurinac`i kultuur

Gravetti kultuur

Solutren kultuur

Magdalen´i kultuur
Peamine tööriistade materjal on tulekivi, Eestis valge kvartsi kutsutud tulekiviks. Opsidiaan on veel parem materjal, (looduslik klaas, praegusele klaasile üsna lähedane). Are Tsirk - tulekivist asjade valmistaja, väliseestlane. Narva jõesuus paljju tulekivi kamakaid.
Kromanjoonlaste ajajärgul on hakatud valmistama esimesi kunstiteoseid . Aurinac kultuur. Kujutavalt peamiselt naisi, tehtud luust või sarvest. Willendorfi veenus , esimene leitud kujuke (Willendorf Austrias ) 31 000 aastat vana, vanim kuju 32 000 vana. Rõhutatud puus ja rind, pea koos käte-jalgadega on pigem skemaatilised. Nt kujutatud ainult juuksepiiri, käed küünarnukini ja jalad poolikud. Nägu pole kunagi kujutatud.
Miks nii lopsakad ?

Näitab, et annab järglasi, on viljakas.

Tolle aja iluideaal ?
Naisekeskne ühiskond? Arvestati pärinemist ema järgi, sest isas ei saanud kindel olla. Esiema kultus?- Austati esivanemat?
Kujud tehtud u 32 000 – 20 000 aastat tagasi. Järgmine kunstilaine Magdaleni ajajärgul koopamaalidena. Altamira avastati 1868 Hispaanias, algul leiti, et Altamira joonised on liiga täiuslikud st. ei saa eriti vanad olla. Tegelikult olid 12 000 aasta vanused.
1994 leiti Prantsusmaal koobas, kus oli üle 300 looma joonise. Värvideks punane, must (süsi, tahm ) ja kollane. Loomade seas kõige rohkem ürgveiseid samas ka mammutied, põhjapõtru ja vahel hobuseid. Koopamaalid pole kaunistatud tarbeesemed, vaid kunst omaette . Kõik seni avastatud koopad on suhtelised varjatud kohas (väike käik, tee tõeliselt raskendatud nt ojja tuleb sukelduda ja läbi kaljulõhe ujuma koopasse või koopaava nii pisike, et sinna peab roomama jne). Koopad on rahvapärimustes suhteliselt halvaendelised kohad. Koopamaalid paiknevad kaugemates soppides, kuhu päikesevalgus ei ulatu. Maalides , vaadates tuli kasutada valgusallikat, nt tõrvikut. Tulevõbelus annab joonistele elusama efekti. Koopamaale leidub peamiselt geograafiliselt Hispaanias ja Prantsusmaal, kokku umbes 40. Venemaal on 1 koopamaalidega koobas, kus 7 looma. Osades koobastes ka kunstniku käejäljed. Kas nõene jälg või valge käsi. Altamiras kokku u 200 joonist.
Miks on need maalid tehtud? On neil eesmärk, praktiline tähendus?

Levinuim tõlgendus: Seotud jahimaagiaga ja nõidusega. Loomade kujutamise põhjuseks uskumus , et kui sa suudad maalitud loomade pihta oda visata, siis ka jahil tuleks sama tulemus.

Tootemlooma roll, igal kogukonna on oma tootemloom, keda peeti oma esivanemaks.
Esimene variant on tõenäolisem, joonistustele on joonistatud ka odaotsi. On ka üksikuid jooniseid, kus on looma ja inimese hübriide, need pärinevad hilisemast etapist. Kas nendega kujutai müüte, legende?
Paleoliitikumi lõpul muutub kunst küllaltki skemaatiliseks, stiliseeritumaks.
Kumb oli ennem kas kunst või usund ?
Jääaeg Eestis.
Maakoore tõus Loode-Eestis 3mm aastas(praegu), esialgu oli maatõus kiirem. Igijää ja rändrahnude kanne, moreenkünkad ja kõrgustike teke, uhtorud. Jää kujundas Eestit.
Maatõus on alati põhja pool kiirem kui lõuna pool, suurematel veekogudel samamoodi ja vesi valgub lõuna poole ja asula, mis oli lõuna kaldal võib olla praegu järves.
Balti jääpaisjärv suurenes 9600 e.Kr jää sulamise tõttu. Peale ookeaniga ühenduse teket, Billingeni katastroof, muutus Joldiamereks. Kaasaegsete inimeste jaoks võis jäämurre olla katastroofiks. Järv võis väga kiirest tühjaks joosta , rannaäärasetel aladel kadus kodust vesi. Maapinna tõusu tõttu ühendus katkeb, tekib Antsülusjärv. Antsülusjärv ujutab teatud osa maismaast üle, Antsülusjärve periood kestab u 8200 e.Kr.
Järvede, merede nimetused pandud teatud tigude järgi, kes just sel ajal elasid.
Kas 15 000 a pärast on Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu mandriga kokku kasvanud? Või kliima üldise soojenemisega hakkab üleujutama meie rannaäärseid alasid? Või muutub kliima kõlmemaks?
Golfi hoovus hoiab kliima soodsana. Gröönimaa sulamine võib mõjutada Golfi hoovuse suunda, nt pöörab varem ära, see teeks Põhja-Euroopa kliima külmemaks.
Mere põhjas toimuvaga ollakse tänapäeval vähem kursis kui kosmosega.
Eestit mõjutanud Põhja Jäämeri ja kliima.
Jääaja järgsel perioodil arktiline kliima.
9600 e.Kr preboreaalne kliima, siin hakkavad kasvama ka lehtpuud . Linnud , kes söövad seemneid on levitajateks?
Kõige soodsamad on inimtegevusele 7200 e.Kr, atlantiline periood, mis kestab kuni 3800 e.Kr. Temperatuur mõne kraadi võrra tänasest soojem, kliima mereline st kasvasid laialehelised puud (ka pöök, tamm, pärn, kask ). Eksootilised loomad, nt sookilpkonnad, metskassid, metshobused. Subboreaalne kliima 3800 – 700 e.Kr, soojem kui tänapäeval, suht palju laialehelisi puid.
Pulli asula 9000 e.Kr. Soomes üks asula, mis oli kasutusel enne viimast jääaega st. u 120 000 tagasi.
Läti ja Leedu aladel asulaid, mis pärinevad jääaja taandumise (sulamise) perioodist. Noil inimestel oli pea alaks põhjapõtrade küttimine, kes liikusid jää-ääre ümbruses. Põhjapõdra küttide asulad. Eesti alal kestis jää taandumine paarkümmend aastat. Eestist leitud 26 mammuti tükki, Põltsamaalt hammas, mis on pärit 9600 e.Kr. See hammas tulnud mujalt sisse?
Kunda asulast on üks kihvatükk, mis on nende asulast vanem. Pulli asula tekkimine viitab , et asukad on kaugemalt , Lääne – Valgevenest, Ida – Leedust , sisserännanud. Kõige pealt jäetakse maha see asula, mis on merele lähemal.
Mesoliitikum 9000 – 5000 e.Kr
Kunda kultuur, Lammasmäe asula tuntud juba 19. sajandil ja rahvusvaheliselt kaitstud. Lätist ja Leedust on osa Kunsa kultuuri all. Kunda kultuuris suhteliselt palju luu - ja sarvesemeid. Harpuunil on nöör taga, kiskusid on vähem, üleüldiselt suurem ja tugevam, püütakse veeloomi nagu kobras ja hüljes. Ahing on väiksem, rohkem kiske – püütakse kala. Suhteliselt vähe on kiviesemeid: kõõvitsad, odaotsad ja noalaadsed riistad. Tulekivist asjad vähesed, sest teda oli vähe (kohalikku) ja raske saada. Lihvitud kivitalbad ehk algsed kivikirved. Uus tehnika kivide lihvimisel . Kivilihvimisekunst saab teistel kultuuridel hoopis nooremal kiviajal. Mesoliitilisi asulaid pole lihtne leida. Asulad Kunda kultuuri ajal hooajalised st. ühel ajal ollakse ühes, teisel ajal teises kohas, vastavalt kliimale. Asulakohti palju Navesti jõe ääres, Võrtsjärve põhja kaldal, sest seal on kohalikku looduslikku tulekivi. Kalapüük, veelindude küttimine järvede läheduses. Korralikke matuseid ei ole, kalmistuid pole leitud. Siiski oli usulisi kujutelmi. Lätist Zvejnieleist on leitud kalmistu : kruusaküngas keset sood , kus on 300 luustikku. See mesoliitikumist ja Kunda kultuurist. Eestist leitud Võrtsjärve äärest Siivussaarest (kui võrtsjärv oli suurem, võis olla saar järve keskel) leitud luustikke. Loode – Venemaal leitud kalmistu, mis asub järve saarel. Eesti kunstiteos Kunda kultuurist on rästik, Narva lähedalt. Kasutati usulistel tseremooniatel? Nooremast kiviajast sarvest tehtud põdrapead, nagu sauaotsad. Mesoliitikumi II poolel kujunevad asulad ka rannavööndisse, saartel (Saaremaa, Hiiumaa, Ruhnu). Leitud hülgeluid, hüljeste küttimine kevadisel perioodil (siis pojad). Soomest 8000 aastat vana võrk, Narva lähedalt u 6000 aastat vana võrgu käbi.
Neoliitikum
Kolm peamist tunnust:

Mitmetes maades algab viljelusmajandus ehk neoliitiline revolutsioon

Lihvitud kiviriistade kasutusele võtt

Keraamika kasutusele võtt
Varaseim neoliitiline kultuur on Narva kultuur. Narva tüüpi savinõule tuleb kivid toestuseks panna ja lõke ümber teha. Taolist keraamikat palju Läti ja Leedu aladel. Narva kultuuris kütid, kalastajad , hülgekütid.
Kammkeramika kultuur (tüüpilise kammkeraamika )
Ornament tehti kammilaadse riistaga.
Kõõvits – kaapimise riist , uurits – uuristamise riist , saab auke teha; mõlemad tehtud tulekivist. Kivikirvestesse ei tehtud silmaauku. Õngekonksud, noaotsad. Inimesekujukesed 5-6 cm pikkused, kinnitati rõivaste külge. Ka inimesenäo kujutised. Merevaikehted, nööbi taolised asjad. Veelindude kujulised ehted , kaunistused. Maod , koprad , metssead.
Kammkeraamika kultuur (tüüpiline) ---> hiline kammkeraamika --- > nöörkeraamika
Kammkeraamika kultuur on tuntud põhiliselt asulate põhjal. Matused leitud võimalike omaaegsete elamute all. Matuseid pole nii palju elitud, et saaks öelda, et maeti ainult asulatesse. Näib, et tegu võib olla isikutega, kel oli tähtis positsioon. Haudadest leitud ripatsid , mis kinnitatud riiete külge? Tamula asula mõne matuse puhul võib tekkida kahtlud, kas pole tegu šamaanidega.
Kammkeraamika kultuuri elanikud tegelesid püügimajandusega st küttimise, kalapüügi ja loodusandide korjamisega. Kliima oli sel ajal väga soodne. Olid kõige paremad loodusetundjad, tekib viljamajandus ning kaovad koriluse jm teadmised. Kammkeraamika inimestel loomakujud, nöörkeraamika omadel pole. Suira proov – proov soo turbakihist, õietolmu uuritakse mikroskoobi all, selgunud , et 3900 – 3500 esineb kultuurtaimede õietolmu (nisu, oder , kaer ). Õietolmust radiosüsinikuproov.
Umbes 3000 e.Kr levib Eesti alal täiest uus ja eriline kultuur ehk nöörkeraamika kultuur, nim savipottide järgi, mil nööriga tehti kaunistused.
Nöör jäljenditesse panna, peale põletamist uus nöör ümber ja nõu siis kantav ?
Iseloomulikud hästi lihvitud kivikirved, mis on paadi ehke vene kujulised. Nimetatakse vene kivikirveste kultuuriks.
Matmiskombestik on eripärane, maetud pooleldi kägaras asendis, jalad konksus, käed ja pea rinnal, külili maetuna.
Võib – olla olid surnud kinni seotud, sest kardeti surnute tagasipöördumist?
Asulatest väljaspoole matmine. Ka hauapanused olid teistsugused , lihvitud tulekiviesemed, luust esemed, mis valmistatud koduloomade luudest. Nöörkeraamika kildudest leitud viljateri. Tuntud ainult nöörkeraamika kultuuri kalmistud, asulaid ei teatud pikka aega. Nöörkeraamika asulad õhukese kultuurikihiga, väheste leidudega.
Vähesed leiud, sest:

Nöörkeraamika hõimud liikusid palju ringi, paigal 2 – 3 aastat?

Nöörkeraamika elanikkond jagunenud üksikperedeks, ei elatud enam koos kogukonnaga? Esimesed üksiktalud?
Päritolu uurimisel põhiteooria välja pakkunud keeleteadlased, arheoloogid üritanud kontrollida.
Hüpotees: Eestlased ja soomlased soome – ugri rahvad , kuna elavad põhiliselt Vene aladel, siis kunagi elanud soome – ugri alghõim. (Keelepuuteooria)
Põhja – Uuralite piirkonnas, rahvastik kasvas, eralduti ning tekkis rida harusid/rahvaid/keeli.
50ndail: On olnud rahvaid, kes eelenud indoeurooplastele, ka Kunda kultuuris pidid olema protoeurooplased ( baskid ka). Narva kultuur Kunda kultuuri järglane st samuti protoeurooplased.
Kammkeraamika esimene Läänemere soomerahvaste kultuur, sai alguse Karjalast. Protolapoidne ehk alglaplane prototüüp oli mongoliitsete joontega. Välimuse muutusel mängis põhirolli nöörkeraamika kultuuri kandjad , kes olid indoeurooplased ja segunemisel kaovad mongoliidsed jooned (mis olid ka Kunda ja Narva kultuuri esindajatel). Ardu meed tüüpiline nöörkeraamika kultuuri mees, europiidne. Läti – Leedu alal jäi peale indoeurooplaste keel, Eesti ja Soome aladel kammkeraamika rahvaste keel.
Kalvi Wiik : Tegelikult võis soome – ugri rahvaste päritolu viia kaugemale minevikku , esimesed, kes saabusid jääaja lõpul siia, olla soomeugrilased . Ago Künnap nimetab seda keelepõõsa teooriaks.
Keelepuu – 3 rände teooria
Keelepõõsas – 1 rände teooria
Ka Põhja – Saksamaa, Inglismaa, Taani kui Põhja – Venemaa aladel algsoomeugrilased Kalvi Wiigi järgi.
Ibeeria ja Hispaania aladel neist järgi baskid – jää taanduminse ajal
Soomeugri hõimud Ukrainast?
Indoeurooplased Balkanilt?
Magdalen ---> Svidri ---> Kunda? ( Kriiska versioon )
Maaharimine oli nii prestiižikas tegevus, et nad võtsid üle ka indoeurooplaste keele. Toimus järj järguline keelevahetus, nt keskaegses linnas räägiti prestiiži pärast Eestis saksa keelt.
Euroopse rassi hulga pikapealisem ja ümaram kolju. Juba Kunda kultuuri kalmistutes on eristatavad kaks kolju tüüpi. Nt tänapäeva soomlastel on euroopne välimus + kõrged põsesarnad.
Ent keelevahetus jäi pooles Lätis pidama , Väina jõgi balti ja soomeugri hõimude vaheliseks piiriks . Põhjapoolsetle aladele saabus uut rahvast suht vähe. Eestlastele on geneetiliselt ja antropoloogiliselt lähedasemad lätlased. Lätlased hakkasid assimileerima Põhja – Lätis elanud soomeugrilasi ja hiljem liivlasi. Ungarlased tegelesid Lõuna – Uuralis rändkarjakasvatamisega ja nendel keeleline sarnasus ugrirahvastega, u 9. - 10. sajandil jõudsid praegustele Ungari aladele.
Tartu linna kindlustustest saame teada, et 17. sajandi linnaplaanidest. Läänemere ääres on see häda, et muinsuskaitse ei lase kaevata, v.a pääastekaevamistel. Linnamüür palju säilinud Tallinnal.
Kiviaeg ---> Vaseaeg ( eneoliitikum ), mõnedes piirkondades ---> pronksiaeg
Aemes lad pronks, lithos kivi.
Haleoliitikum, hakkas lad vaskne.
Vaske looduses ehedalkujul ei leidunud eriti. Väike – Aasiast ja Lähis – Idast 7000 e.Kr vasest taotud esemed. Lähis – Idas valatud vasest esemed 5000 e.Kr. Lõuna – Ameerikas kullast õngekonksud. Karjalas mõned vaskesemed.
Vasel ei olnud määravat rolli tööriistade osas.
Pronksiaeg.
Ei teata kuidas leiutati, sest nii tina kui vask on vaja maagist välja sulatada ja spetsiaalsel viisil töödelda. Kuidas seda tehti? Esimene pronks on arseenpronks, sest mõnedes vanemates esemets leidub tina asemel arseeni.
Brinelli kõvadusarvu järgi vasel üle 30, pronks parim 230(700-900 saab ümbervalada), raual 240-250. Sõnnik pandi vormi, sest see aitab esemete valmistamisel õhul vormist välja pääaseda.
Umbes 4000 e.Kr Lähis – Idas ponksivalamise oskus, sealt levib edasi Indiasse ja üle Vahemere Kreekasse ning Väike – Aasiast (Türgist) üle Kaukasuse Uuralitesse. Kreekast Kesk – Euroopaase ja sealt Lõuna – Skandinaaviasse.
Jäämees Ötzi Alpidest, oli surnud 3200 e.Kr. Moodustati uurimisgrupp (147), Konrad Spidler üllitas „Mees jääs“. Ötzil olid primitiivsed aluspüksid (kinnitatud vöö külge), säärised (rihmadega vöö külge), mägirohust punutud ülekuub, raamiga seljakott . Noal oli tulekivist otsmik ja puust käsipide. Jalanõudel oli ees nahklapats, tagumine osa punutud taimedest /kõrkjatest. Tätoveeringud, esemed 17 eritüüpi taimedest või puudest, riided 8 eri looma nahast. Ribid olid murdunud, abaluu all oli tulekivist nooleots, mis tekitas suure haava. Kinnikasvanud ninaluu murd. Tema nooleotstel ja kätel kellegi teise vere jäänused. Praegu eksponeeritakse jäämees Ötzit Põhja – Itaalias Bolzanis.
Eestis algab pronksiaeg 1800 e.Kr.
Vanim leid Muhu saarelt leitud odaots. Kivissaarelt pronksist sirp , odaots, 11 kirvest. Vanemad kirved rantkirved, siis õglkirves. Järvekülast ainulaadne rikkalikult kaunistatud putkkirves(2000 aasta II poolel), kuskil Põhja – Euroopas pole sellist.
Pronksesemetel prestiiž, töö ei mänginud niivõrd rolli.
1800 – 1000 e.Kr varasem pronksaeg – ei teata nii palju.
1000 – 500 e.Kr hilisem pronksaeg – rohkem teavet, murrang nii materiaalses - kui vaimseskultuuris. Viis kindlustatud asulat – 3 Saaremaal (Asva, Ridala , Kaali), 2 Põhja – Eestis( Iru ja Narva)- meretee ääres. Iru on ainuke kindlustatud asula, kust on leitud ka teisi muistised. Tähtsal kohal maaharimine ja loomapidamine. Asulatest leitud pronksi valamisvorme, pronksitükke. Rõhkpalk elamud , mis on neljakandilised. Esemete vormid on väga sarnased Skandinaaviaga. On olnud paremad laevad? Paremad kirved, millega puid langetada, et paremaid laevu valmistada?
Vormide seas on tükke, mis näitavad, et valmistatud käe – ja jalavõrusid, kuna Eestist pole neid leitud, siis äkki kaubeldi neid Skandinaaviasse? Kesk – Rootsis kaela – ja käevõrud aga taoliste esemete vorme pole. Pronksi hangiti katkiste nõude näol Skandinaaviast.
Pronksiajal kivikirstkalmed. Kividest laotud kirst , mille ümber on laotud kiviring. Surnu ameti kivikirstu sisse, kivikirstu ja ringi vaheline ala kaeti väiksemate kividega. See oli tõeline maapealne ehitus. Et näidata maakuuluvust, esivanemate seisust on nähtavad matused. Vahel on kaks luustikut ühes kirstus, jalad või koljud ära vahetatud. Kirstud on pealt kaetud peaplaatidega, kirstu võidi tetud tseremooniatel avada ja nende luid võidi välja võtta vaadata, näidata ja nendega rääkida. Lohukivid näitavad samuti vaimsemaailma muutust.
Kivikirstkalmed Eestis pronkisajal ja varasema rauaaja I etapil.
Aega saab kindlaks määrata kalme lahti kaevamisel.
Jõelähtme kivikirstkalmete rühm koosneb 36 kalmest, ülejäänud ehk olemasoleva tee all ja hävinud seoses tee ehitamisega.
Hauapanustena nt pronksist habemenoad, välismaal pintsetid paaris habemenoaga, pronkstraadist oimurõngad. Eestis kolm laevkalmet st kivid paigutatud laeva kujuliselt, kirstud väiksemad, matused põletatud kujul. Kuramaal teada 12 laevkalmet.
Muistsete põldude jäänused, peamiselt Põhja – ja Lääne – Eestis. Pronksiaegsed põllud Saha – Lool .
Põlude etapid:

Balti põllud - kivid loobitud hunnikutesse, nende vahemaa paarkümmend meetrit. Paepealsed pinnad, õhuke kiht mulda, sest neid on kerge harida. Põllud säilinud jäätmaadel. Moodustasid konkreetseid põllulappe (20x30, 20x40 m)?

Keldi põllud – korrapärasemad
Põllud, lohukivid paiknevad enamasti Saaremaal, Põhja – Eestis ja rannikul.
Kivikirstkalmete alla/kõrvale on maetud ka matuseid. Võib – olla sise Eestis ongi maetud luud auku, ilma eilise panuseta?
Sidemed Skandinaaviaga, Skandinaaviale sarnased kalmed, lohukivid, esemed. Asvast leitud pronksnööpide järgi on tehtud luunööpe.
Tuula -turetu – vööehe, mis käib rippuvatest nööridest seksika seeliku peale.
Vähe kindlustatud asulaid, Saaremaa omad jõuka kogukonna käes, kes tegelesid pronksi valamisega ja pidid end kaitsma. Iru kindlustatud asula pealiku residents? Koonig ehk kuningas pronksiaegne sõna?
Rauaaeg .
Raual põhineb tänapäevani meie kultuur.
Rauamaaki looduses tunduvalt enam kui muid metalle , leidub praktiliselt kõikjal. Maakoore massis 5,1%. Soorauamaak soos.
Rauda õpiti kasuatma hiljem, ehedal kujul leidub ainult meteoriitset rauda. Raud on vaja maagist välja sulatada. Vasel on sulamis temperatuur 1084, pronksil 700-900 aga raual on 1593. Hiinas leiutati kõigepealt malm, seda hakati valama 7. - 6. saj e.Kr. Eueoopas hakati rauda valama 14. sajandil. Rauavalajad ja sepad omandasid väga kõrge positsiooni ühiskonnas, sest raud oli väga tähtis. Vanim raudese 5000 e.Kr Iraagist, on meteoriitsest rauast ning leitud hauast. 2000 e.Kr Vana – Assüüria ürikutes võrreldud raua hinda võrreldes kulla ja hõbedaga, sel ajal meteoriitne raud oli 5 korda kullast kallim ning 8 korda hõbedast. Hetiidid avastasid rauategemise saladuse, õppisid rauda tootma u 1500 e.Kr. Hoidsid tootmist suures saladuses. Raud rändas välja kingitustena, nt vaarao Tutanhamoni hauakambris mõned raudesemed, kullast sadu.Uhkeim oli rauast pistoda tema sarkofaagis.
Trooja sõjas võideldi pronksrelvadega, rauda veel polnud. Hetiitide riik purunes 1200 e.Kr ja saladus tuleb ilmsiks.
Hetiidid ---> Kreeta, Küpros ---> Kreeka, Itaalia ---> 1000 e.Kr Reini ja Doonau ülemjooks
Kujunevad uhked rauakultuurid, mis mõjutavad kogu Põhja – Euroopat. Kesk – Euroopas ( Austrias, Šveitsis, Loode – Saksamaal ja Põhja – Itaalias) rauakultuurid. Esimene rauaaja kultuur Euroopas Hallstatt (tänapäeva Austrias), levib Austrias, Ida – Saksamaal, Šveitsis ja Põhja – Prantsusmaal. Oli omaaegne rauatootmise keskus.
Soolakaevandustega tegelesid paljud ja 19. sajandil üks insenär haudus sealt lahti kaevama, joonistas kõik luustikud ja panused üles. Saatis ülevaate ühele tolleaegsele akaloouurijale parun von Sakkerile, kes avaldas selle raamatuna. Insener kaevas välja üle 1000 luustiku, koht sai kuulsaks ja andis kultuurile nime. Soolakaevanduste šahtid viivad ka 300m sügavusele, seal säilisid laibad hästi. Omal ajal nimetati soola valgeks kullaks.
Hallstti kultuurile iseloomulikud küllaltki suured kindlused. Heuneburg – vallides kasutatud kive ja puit konstruktsioone. Hallasttatis 6.sajandil e.Kr teada esimesed savitellised . Hallastt 800 – 5000 e.Kr – õlemineku aeg pronksajast rauaaega. Rauaaja esemetega on veel kõrvuti pronkesemed, relvad rauast ja muud esemed pronksist. 80% relvadest pronksi ja 20% rauast. Pronksmõõku tehti, et müüa Põhja – Euroopasse, üks leitud Eestist Vajangu külast. Soomes ka üks taoline pronksmõõk, Lätis pole ning Leedus on varasem ja vähesemate kaunistustega.
La Tene`i kultuur, mis saab oma nimetuse ühest Šveitsi järves asuva leetseljaku järgi, kust leiti uhkeid raudmõõku, odaotsi. Umbes 800 eset klaaspõhjaga paadist õngitsedes, u 100 neist mõõgad. Hiljem leiti veel paar tuhat eset. Sõlgi, münte ( Makedoonia eeskujul). Asulaid ei leitud kuna need olid järvepealsed, puust tehtud platvormid. La Tene`i kultuuri asuala küllaltki suur, Šveits, Austria, osa Saksamaast, Prantsusmaa, tüüpilisi esemeid ka Briti saartel ja kaugemal ida pool. Kaitse funktioon + käsitöö – ja kaubanduskeskus, poliitilise võimu ja kultuse keskus. Mõnedes 40 000 või 80 000(Caesari järgi?) sõjaolukorra ajal, kui ümberkaudne rahvas kokku koguneb. Võimsad kaitserajatised opiidiumide ümber, tolleagsete müürirammimise masinatega polnud võimalik neid purustada( Rooma allikad). Caesari Gallia sõjast: opiidiumi müüridel tornid, mis kaetud nahkadega, et ei saaks põlema panna. Opiidiumi elanikud tegelesid aktiivselt käsitööga, rauast adraterad, rauast vikat, sirp ja rauast servaga labidad. Pöörlev käsikiri, põlluharimisväetised pluss 70 eri liiki tööriistu, mida nad on valmistanud. Relvad on väga kõrgel tasemel, lateene kultuuris hakatakse valmistama sõlgesid. Esimesena kasutusele rõngasssärk.
Vanem, keskmine ja noorem rauaaeg.
Vanem rauaaeg jaguneb:

eelrooma rauaaeg, kestvus 500eKr -50pKr

roomarauaaeg 50pKr -450pKr.
EELROOMA-RAUAAEG 500 e.Kr – 50 p.Kr
Raudesemeid Eestis varem kui 500 eKr , aga sellel ajal toimuvad muutused ja esemete arv kasvab. Kindlustatud asulaid enam pole, need jäetakse maha. Lohukivid. Ringide keskel alati kirst, kuhu on maetud alati kõige tähtsam surnu. Viidi kalmetel läbi tseremooniaid, võimalik , et kolbad olid kasutusel rituaalide ajal, polnud alati maha maetud. Eelrooma rauaaja keskel võetakse kasutusele uus kalmevorm, varased tarandkalmed . Kalmete pmber laotud ristkülikukujulised kiviringid, millesse maeti ka inimesi. Kolmandal ja teisel sajandil enne Kristust. Tarandid pole eriti suured ja eri mõõtmetes, pole süstematiseeritud. Põldude muutus, eelrooma aegsed on korrapärasemad kui pronksiajal , nimetati keldipõldudeks, kuna need tuntud lääne-euroopa rannikul ja Briti saartel. Kolmes mõõdus, ühed 195 m2, 2x195 m2 ja 3x195 m2. Olemas eraomand? Ja ülik, kes seda maksustas ? Oder, nisu, linnused. Mäepealsed asulad(Iru, Pada , Alatskivi ) ja ringvallid(Võhma, Pidula). Kaali kindlustatud asulas elatud eelrooma ja rooma rauaajal. Seal võisid elada need, kes hoolitsesid Kaali järve kui pühapaiga eest?Ringvallid pole kaitserajatistena eriti efektiivsed, madal vall on. Kultuurikiht õhuke. Rootsis pigem rituaalsete pidustuste paikadena, eliidile? Jägala linnamägi üks Eesti suurimaid linnuseid, kultuurkiht õhuke ja leide vähe- võis kasutada ajuti(ohu korral, alaliselt elas vaid ülik). Looduslikult kaitsutd paik plus kindlustustööd.Kuna kiht on õhuke, pole eriti kaevatud, sest raha napib. 250 a eKr tõsisemad muutused. Oma raua tootmine ja hakkab märgatamalt kasvama raudesemete hulk. Muutused tulenevad ühiskonna muutusetes ja võimuvõitlustega seotud võitlustest? Arheoloogia teoorias võib tõlgendusi välja pakkuda aga selle toetuseks peaks ka teooria olema.
Roomarauaaeg 50-450pKr.
Hakati eristama tarandkalmete järgi, nüüd tüüpiline(klassikaline) tarandkalme . Suurematest ja korralikest taranditest tehtud, näites Jaagupi. Suuremad kivid, korrapärased tarand 3-4 meetrit, ühe tarandi pikkus kuni 10 m, sisaldavad mitut ükjsteise kõrval olevat tarandit. Tarand põhjast lõunasse, pikandatud idast läände. Varaste tarandkalmetes laibamatused , klassikalistes tarandkalmetes põletusmatused. See näitab maailmavaate muutust, Klassikalistes tarandkalmetest vöga palju leida, õhte tarandisse võidi matta 10-20 inimest. Enamasti pole kalmesse toodud kõik luud, põletusriidalt toodi ainult mõned luud. Tarandkalmetesse on maetid 10-20 % inimesi, sinna on maetud üksnes roomarauaaja eliit . Tarandkalmetes ei koht aeriti relvi, peamiselt ehted, töö-ja taberiistad. Ehted uhked, kaunid ja kvalitseetsed. Linnustest leitud üksikuid rauast esemeid, muutuvad tõsiselt kultuurisuhted, peamiseteks suhtluspartneriteks mitte enam skandinaavia , vaid läti ja leedu elanikud. Roomarauaaja ajal muististe arv kasvab Kesk- ja lõunaeestis. Eelroomarauuaajal teame sealt vähe muistiseid. Tänu raua kasutusele mitmed uues maaharimisriistad, sirbid, vikatid ja rauast adruterad?. On õpitud harima ka tüsedamaid muldasid võrreldes Põhja-Eesti muldadega.
Üksikud avaasulad.
Esemed sulatati uuesti üles, et usi asju saada. Linnustes leitud esemed ei pruugi stiililt linnuse kasutusajale vastata, äkki vedelama jäänud vanametall ?
Kilpsõled-kilbikujuline peaosa.
Hoburaudsõled- U
Ketassõled
Seiliksõled
Pahksõled laienditega.
Hoburaudsõled kõige uhkemad, kaunistatud emailiga, vahest ka ketasõlgi.
Taolisi hoburaudsõlgi maailmas 24. Soomes 6, Rootsis 2 , Dnepri keskjooksul 1 ja Eestis 15. Ketassõlgedel on romb , kiirte motiiv , mis seotud päikesekultusega ehk päikeseratas . Ühel ketassõlel lausa haakristi sümbol, geomeetrilised märgid. Neljandal kuni viiendal sajandil ka ristikujulised ripatsid, Rootsis näitab see varast kristluse levikut, aga Eestis on see küsitav.
Roomarauaajast esimesed kindlamad aarded :
Aaretes oli domineerivad kaelavõrud, pasunotstega(suht rasked, eriti kui seest täidetud). Metsakülast leitu kaalub 1, 6 kilo. Kaelavõru ei saa üle pea panna normaalse suurusega peale, äkki pandi ülikule varajases eas staatuse sümboliga kaela, kandsid kuni surmani? Kaks kaelavõru leitud ka hõbedast, üks Kaali järve kindlustatud asulast. Juminda poolsaarelt Rooma mündiaare. Lätis pandi Roomarauaajal surnutele kaasa. Ehted kohapeal tehtud, kuid algvormid sisse tulnud, roomarauaajal otsekontakt Vistla suudmealaga? Virumaal sellised ehted nagu Vistla suudmeala , aga vahepealsetel aladel taolisi ehteid pole. Rooma kaupmeestega suhted, kes käisid Vistla suudmealal karusnahku, merevaiku ostmas. Tacticuse „aesti“ =Eesti(baltlased). Mingi ühine nimetus kõikidele võõrastele?
Keskmine rauaaeg
Pilt muististest on suurem ja kirjum. Hakatakse rajama arvukalt linnuseid, et oleks võimalikult kergevaevaga ja hästi kindlustatud. Eraldisesisvad mäekünkad (mägilinnused) – puidust kaitserajatised.
Neemikute peale, nt Toolse linnus.
Voore peale
Ringvalllinnused, nt Kuusalu Pajulinn (soisel pinnal)
Keskmisel rauaajal linnuse ees asula.
Linnused rajati, sest:

kohapeal vastuolud ülikute vahel

välised vastased
Kalmistute osas erinevused.

Vanade tarandkalmete kasutamine aga uusi ei tehtud.

Kangurkalme – kividest rajatud aga ilma mingi konstruktsioonita, korrapäratu aga enam – vähem ümara põhiplaaniga.

Kivivarekalme – kivide kuhjatis, mis on hõredam kui kangurkalme, üksik leide ja luid võib leida kivide vahelt. Hõre on kuna mõningad luud, esemed põletati koha peal ja selleks oli vaja palju puid ja kuumust. Mõned kalmed väga rikkalite panustega, nt Proosa kalme. Kullaga kaetud nööbid ehk agraff nööbid. Palju haruldasi leide. Kullast rikkalike kaunistustega naastud – võib olla raamatu kaane servast (6.saj), võib – olla olid need röövitud, aga äkki oli siin raamatuid?

Pajukalmed – Saaremaal, agraff esemed, hõbe asjad. Lepna kalme, leitud puutumatuna ja läbikaevatud. Lepna kalmes 80m sügavusel maa sees kivist ristkülik (omamoodi hauakalme), seinte ääres häbe ja kuld ehteid, odaotsi, mõõga katkeid.

Paadimatused – mõned, leitud ohtralt laevaneete. Laev põletati koos surnuga kalme kohal. Salme küla leid näitab, et võidi matta ka lihtsalt laev, kui see polnud enam sõidukõlblik.

Kääbaskalme – kõrgem liivakuhjatis, ühed pikad kääpad ja teised ümarkääpad ( läbim. 5-6m, kõrgus 1,5m), paiknevad kõrvuti. Surnud maeti põletatult kääpa alla maapinnale, saviurni või auku kääpa all. Põhiliselt Kagu – Eesris. Panuseid ääretult vähe, üksikud esemed.
Suur diferentseerumine , osadel palju uhkeid panuseid, teistel paar üksikut.
Keskmisel rauaajal ilmuvad haudadesse uhked hõbedats ja kullast ehted, käe – ja jalavõrude ning ambsõlgede näol. Hauapanustega kalmed Põhja – Eestis, Lääne – Eestis ja saartel, aarded Lõuna – Eestis ja Ida – Eestid, ühtedes piirkondades pandi varandus hauda kaasa, teistes piirkondades maeti maha. Odini seadus – need varandused, mis peidetud eluajal maasse, neid saad kasutada peale surma.
Noorem rauaaeg 9 – 13. saj algus:

Viikingi aeg 800 – 1050 aasta

Hilisrauaaeg 1050 – 1225 aasta
Viikingite aeg 800 – 1050
Meresõidu ajaloos tähtis roll, uut tüüpi kerge laev, millega võimalik sõita ka merel, hiljem ilmus ka puri peale. Taani, Norra ja Rootsi viikingid. Rootsi omad ida suunas st Bütsantsi, Kaspiale ning Vahemerele. Taani viikingid lõunasse, Saksamaale, Inglismaale ja Vahemerele. Norra mehed Gröönimaale ja avastasid Ameerika. Rootsi viikingid tegilesid enam kaubandusega ja röövisid vähem, kõige röövellikumad olid Taani viikingid. Viikikngite linnused väga täpsed, ehitatud ringikujuliselt ( diameeter 100 – 150m ). Ideaalsed ringid . Väga korrapärased ringid. Hooned neljakandiliselt üksteise vastas. Relvi on neist vähe leitud, olid viikingite väljaõppe keskusteks?
Mitmekesised kalmed, valitsejatel uhked ja rikkalikud panused. Kuninga haudades säilinud puitesemed , sest nende peal olnud savikiht ei lasknud õhku läbi. Omapärased kunstistiilid , võitlevate loomakujude stiil, neid kujutatud nii esemetel kui ehetel. Esimene kiri ehk ruunikiri Põhja – Eurooopas. Ruunikive pole palju säilinud. Saadeti ka kirju, kirjutati puupulga peale? Ruunikirjas levinuimad sirged jooned, mida on hea ja mugav pusse lõigata.
Viikingid eelistasid sõita rannaäärsetes vetes. Soome põhjalahes palju veealuseid karisid, seepärast liiguti mööda lõunakallast. Tallinnas Iru linnus, sealt leitud viikingipäraseid esemeid, elanikud tegid sel perioodil kõrge kvaliteedilist keraamikat, siit sattunud potte Rjuriku linnusesse, mis oli viikingite järgmine peatuspaik. Viikingitele iseloomulikud odaotsad Põhja – Eesti linnustes, rünnakud viikingite poolt? Võidi hästi läbi saada ja mõned eestlased võisid koos viikingitega retkedel käia. Eestis araabiapärast hõbedat. Eestus viikingite käes olnud tugipunkti ei tunta. 800 – 1050 intensiivistub linnuste rajamine, asula linnuse kõrval. Retkedel ei osalenud korraga palju mehi.
Muutus kalmetes , uueks jooneks, see et tähtsamaid surnuid hakatakse ümbritsema kiviringidega.
Maahauad:

põletusmatus maa sees.

laibamatus maa sees, 10. - 11 saj lõpp/algus, seostatud ristiusu levikuga.
Meil laibamatused varem kui Skandinaavias/Venes, seega ei saa laibamatuseid täiesti ristiusuga seostada. Rikkalikult panuseid kaasas, mis on võõras ristiusu haudadele. 11. sajandi I poole keskpaiku suurimad muutused. Asustuspilt muutub täielikult, valdav osa linnuseid ja asulaid jäetakse maha. Uued linnused hoopis teistesse kohtadesse . Miks jäeti maha? Sisemine võitlus? Välisoht? Võisid olla tingitud Jaroslav Targa, 1030 aasta aktsioonidest Tartusse . Vastuaktsioon 1061, sossolid põletavad venelaste elamud Tartus maha ja jälitavad Pihkvani.
11.sajandi keskpaigas äge linnuste põletamine. Peaegu kõikidele linnustele ringvall.
Lõhavere linnusest 1/3 läbikaevatud, ülejäänud tuleviku arheoloogidele.
Linnus täitnud mingismõttes ka omajaa linna funktsiooni. Võimu -, kaubandus - ja käsitöökeskused. Paljude linnuste juures hiliskeskajal asulad linnustest kaugemal, erandid Taru ja Otepää, kuna elanikkonda oli nii palju, et ei mahtunud linnusesse ära ja elasid linnuse jalamil. Kui ristisõjad tõid kaasa uued relvad - ammud, kiviheitemasinad – hakati täiendama kaitserajatisi. Maahaudadesse põletamata matmine hakkab järjest laiemalt levima. Hendrik õiendas, et eestlased ei osanud masse matta. Miks? Sest eestlased matsid surnuid oma kalmete juurde aga uued võimud nõudsid, et maetak kabelite juurde, pühitsetud mulda. Leidude hulk kalmetes hakkab vähenema. Viikingiteaegsetes aaretes araabia mündid, nt dirhemid. 11. sajandil hakkab esinema Lääne – Euroopa münte ja hõbeehteid. Araabia münte leitud praeguseks 6000 (Ojamaal ja Rootsis rohkem), Lääne – Euroopa münte üle 10 000. Muinasaja lõpul enam hõbeehteid ja paljud valmistatud kohalike seppade poolt.
Keskaja arheoloogia.
Arheoloogiline materjal annab kohati teise pildi kui kirjalikud allikad. Aitab luua ettekujutust, kuidas elu võis siin käia. Keskaegseid linnu ja linnuseid uuritud, Linnused puhtalt uute elanike poolt asutatud, kirjalike allikate põhjal aga leide on ka kohalike inimeste põraseid. Saksa linnakultuur ja maarahva kultuur põimuvad nii linnades kui linnustes. Otepää linnuse müürid ehitatud muinasaegsete linnuste peale. 13. sajandi keskpaiku konvendi hooned. 5 – 6 linnust, mis näitavd, et 13. saj II poolel kasutasid neid ka eestlased ehk Varbola , Paatsa, Sixtuna – sama ehitustraditsioon. Linnade puithooned näitavad, et on võetud üle eestlaste ehitustraditsioonid. 13 värvitud klaaspeekri killud Tartus, maailmas suurim leiukoht, ilmselt pärinevad Veneetsiast. Haruldaseimad keskaegsed relvaleiud: Otepäält püss ( maailma vanimate relvade seas), pika rauaga haakpüss Tartust, mis on Põhja – Euroopas ainulaadne, kuulub 15.sajandi III veerandisse.