Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arheoloogia - konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis objektiga tegelesid?
  • Mis ajast leiud?
  • Milj mängis rolli Homo erectuse kujunemis loos?
  • Kui Euroopast Kus erectus kujunes?
  • Kus jälle liha saada Liha söömine oluline aju kujunemise juures?
  • Mis on olulisin inimese kujunemise loos?
  • Mis on olulisin inimese tunnus?
  • Mida ei kasutata liikumiseks Olulisim püstikäimine?
  • Mis on tähtsain moment inimkonna kujunemisloos?
  • Miks tekivad jääajad?
  • Miks nii lopsakad?
  • Miks on need maalid tehtud?
  • Kumb oli ennem kas kunst või usund?
  • Kel oli tähtis positsioon Haudadest leitud ripatsid mis kinnitatud riiete külge?
  • Palju ringi paigal 2 3 aastat?
  • Kuidas seda tehti?
  • Millega puid langetada et paremaid laevu valmistada?
  • Keskus Mõnedes 40 000 või 80 000Caesari järgi?
  • Kes seda maksustas ?
  • Kes hoolitsesid Kaali järve kui pühapaiga eest?
  • Mitmed uues maaharimisriistad sirbid vikatid ja rauast adruterad?
  • Palju säilinud Saadeti ka kirju kirjutati puupulga peale?
  • Miks jäeti maha?

Lõik failist

Arheoloogia (loengu
materjalid)

Ird
– ja Kinnismuistised .

Arheoloogilised allikad
jagunevad ird-ja kinnismuististeks. Irdmuistis on üksik leid, nt kivikirves , odaots. Kinnismuistised on inimese tegevuse tegajärjel
tekkinud ainelised objektid, mida iseloomustab kultuurikiht. Arheoloogiline kultuurikiht on tekkinud inimese tegevuse või
paigalseismise tagajärjel, seal on kive, sütt, ehitusjäätmeid ja
esemeid.
Kultuurikihi paksus sõltub:
  • inimese paigaloleku ajast
  • inimese tegevuse intensiivsusest (paksemad Tartu linnuses kuni 4m)
  • hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada)
    Nt.
    Kesk-Aasias on kuulturkiht mõnes kohas 30m paks (nim tellideks).
    Hooned savist st. peab vastu 20 aastat, lagunemisel ehitati uus hoone
    kohe peale
    Kinnismuistised:
  • Elupaigaga seotud – asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud asulad, linnused ,, järveasulad (põhjas palgid ), pelgupaigad (soosaartel, koopad )
  • Matusepaigad
  • Majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud
  • Kultuslikud muistised
  • Liitlemisega seotud muistised
    Kui
    spetsiaalselt valitud kohas, siis linnus, niisama suvalisel kohal,
    siis kindlustatud asula. Mõisate kohat info napp , ilmselt varasemal
    ajal palkidest.
    Matusepaigad:
  • Maahaudadega matus
  • Hauaehitis – enamasti maa peal
  • Segavariant kahest esimesest , nt maetud maasse aga maa peal veel mingi ehitis
    Matmisviisid :
  • Laibamatus
  • Põletusmatus
  • Mumifitseerimine (avastatud ka isetekkelisi muumiaid nt kõrbe aladel, kus on palav ja kuiv, seal surnu kuivab ära ning keha säilib)
    Isetekkelisi
    muumiaid leitud soos , rabas, järvemudas, sest õhku pole ja
    lagunemisbakterid ei pääse ligi. Leitud nii Taanist , Alpidest nn
    jäämees.
    Nt
    Lenin mumifitseeriti, et ei saaks tekkida vale-Leninit. 1.sajand e.Kr
    Musta mere ääres massakeetide hõim sõi oma esivanemaid, et
    austust avaldada. Kehasid ka suitsutati, viikingid soolasid kehi, et
    saaks merereisidel hukkunud kaaslasi kodumaale viia.
    Kivist kalmed – rikastele? Hudu vähem kui inimesi. Hauapanused sõltuvad
    vastava aja kommetest, mõned esemed tehtud spetsiaalselt
    hauapanuseks, nt miniatuurkujukesed.
    Majandusliku
    tgevusega seotud muistised

    Tulekivi ,
    soolakaevandused (rauaajal), muistsete põldude jäänused (kündmisel
    jäänud põhjakihti vaod, kivikoristusel põld piiratud kividega),
  • Vasakule Paremale
    Arheoloogia - konspekt #1 Arheoloogia - konspekt #2 Arheoloogia - konspekt #3 Arheoloogia - konspekt #4 Arheoloogia - konspekt #5 Arheoloogia - konspekt #6 Arheoloogia - konspekt #7 Arheoloogia - konspekt #8 Arheoloogia - konspekt #9 Arheoloogia - konspekt #10 Arheoloogia - konspekt #11 Arheoloogia - konspekt #12 Arheoloogia - konspekt #13 Arheoloogia - konspekt #14 Arheoloogia - konspekt #15 Arheoloogia - konspekt #16 Arheoloogia - konspekt #17 Arheoloogia - konspekt #18 Arheoloogia - konspekt #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 90 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maarjalainevoog Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    36
    docx

    Nimetu

    EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust.

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    21
    docx

    Euroopa muinaskultuurid konspekt

    saj. e.m.a. dialoogis "Hippius". Arheoloogia on ajalooteaduste haru, mis uurib muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal ajalugu. Arheoloogia ajalugu Renessanssi ajal olid arheoloogid antiikkunsti uurijad-eksperdid. Ajalugu kui teadus hakkas kujunema valgustusajastul 17.-18. sajandil. Arheoloogia omandas oma tänapäevase mõiste 19. sajandil. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi (Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriarheoloogia Religiooniarheoloogia Surmaarheoloogia Militaararheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimiskeskondade järgi Allveearheoloogia Koobastearheoloogia Aeroarheoloogia Arheoloogia allikad Kinnismuistised

    Euroopa muinaskultuurid
    thumbnail
    18
    doc

    Euroopa muinaskultuurid

    Euroopa muinaskultuurid I Arheoloogia mõiste archaios- vana, muistne logos - sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ''arheoloogia'' kasut I Platon 4.saj ekr dialoogis ''Hippius''. Tema kasut seda mõistet kogu vanema ajaloo uurimise kohta sh geograafia. Aja jooksul sõna tähendus on muutunud, tp mõiste omandas 19 saj . Pikalt peeti arheologiat ajaloo abiteaduseks. Tp on omaette ajalooharu. Arheoloogia uurib ajavahemikku inim tekkest kuni lähiminevikuni ( sh II MS-ga ) . I kirjalikud allikad u 3300 ekr . Eesti ajaloost u 90 % arheoloogide uurida. Arheoloogia jaguneb : · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia .Seda mõistet ei suudeta enamasti lahti mõtestada. Tegelikult on see antiik ( kreeka-rooma arheoloogia). Võib ka jagada uurimisvaldkonna järgi : · linnaarheoloogia · asustusarheoloogia

    Euroopa muinaskultuurid
    thumbnail
    23
    doc

    Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt

    ,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia ­ antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilistes kohtades toimuvad uurimised: · Allveearheoloogia ­ merede jms põhjas, leiad terviklike leide (nt laev koos kõige muuga)

    Euroopa muinaskultuurid
    thumbnail
    18
    doc

    Esiaeg ja arheoloogia alused

    Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia)

    Ajalugu
    thumbnail
    22
    docx

    Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT

    Sõna ,,arheoloogia" kasutas esmaskordselt Platon 4. Sajandil e.Kr. dialoogis ,,Hippius". Platon on sõna tähendust väga laiahaardeliselt võtnud. Ta hõlmab ajalugu, pärimusi, maateadust jne. Arheoloogid olid antiikkunsti eksperdid. 19.saj. esimesel poolel hakati paljudes Euroopa maades huvi tundma rahva ajaloo vastu. Hakati tegelema arheoloogilise uurimistööga. Kirjalikke allikaid oli vähe ja laialdaste rahvaste elu kohta infot oli vähe. Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuomaste uurimismeetodite abil. Arheoloogia on üks osa ajalooteadusest, sest ta uurib inimkonna ajalugu ehk siis inimkonna esiajalugu ja tal on veidi erinev uurimismetoodika. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib

    Ajalugu
    thumbnail
    34
    docx

    Euroopa muinaskultuurid

    kasutuselevõtja. Tundis huvi muinasaegsete esemete vastu. Sai Kopenhageni raamatukogu juurde tööle ja sai ülesandeks mingi süsteem luua. Ta selgitas külastajatele asjade päritolu ja aega. Jagas muinasesemed kolme rühma: kivi-, pronks- ja raudesemed. Taipas, et ka selline on olnud ka ajalugu olnud. Kõigepealt valmistati kivi, siis pronts ja alles siis raudesemeid. 1836. aastal avaldas brožüürivormis raamatu – tõlgiti kiiresti ka teistesse keeltesse. See on arheoloogia klassika, sest seal esialgsel moel põhjendas ära, miks on oluline selline jaotus. Muinaskultuuride uurimine. Arheoloogilise uurimistöö metoodika 3. loeng Arheoloogilise uurimistöö saab jagada kaheks: VÄLITÖÖD: 1. Arheoloogiline leire (leire), mida nimetati varem maastiku inspekteerimiseks 2. arheoloogilised kaevamised KAMERAALTÖÖD Arheoloogiline luure (leire) Muinasaegsete objektide otsimine ja fikseerimine:

    Ajalugu
    thumbnail
    23
    pdf

    Euroopa muinaskultuurid - konspekt

    Arheoloogia Arheoloogia muutus 19. Sajandil. Teati, kuidas kuningad elasid, kuid huvitas ka kuidas rahvas elas ­ hakati kaevama. 19. sajandil oli kirjeldusel suur roll, sest ei osatud leitud asju dateerida. 20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe. Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar. Surmaarheoloogia on kalmete uurimine.

    Euroopa muinaskultuurid




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun