Arheoloogia - konspekt (0)

Tartu Ülikool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis objektiga tegelesid ?
Mis ajast leiud ?
Milj) mängis rolli Homo erectuse kujunemis loos ?
Kui Euroopast. Kus erectus kujunes ?
Kus jälle liha saada. Liha söömine oluline aju kujunemise juures ?
Mis on olulisin inimese kujunemise loos ?
Mis on olulisin inimese tunnus ?
Mida ei kasutata liikumiseks. Olulisim püstikäimine ?
Mis on tähtsain moment inimkonna kujunemisloos ?
Miks tekivad jääajad ?
Miks nii lopsakad ?
Miks on need maalid tehtud ?
Kumb oli ennem kas kunst või usund ?
Kel oli tähtis positsioon. Haudadest leitud ripatsid, mis kinnitatud riiete külge ?
Palju ringi, paigal 2 3 aastat ?
Kuidas seda tehti ?
Millega puid langetada, et paremaid laevu valmistada ?
Keskus. Mõnedes 40 000 või 80 000(Caesari järgi ?
Kes seda maksustas ?
Kes hoolitsesid Kaali järve kui pühapaiga eest ?
Mitmed uues maaharimisriistad, sirbid, vikatid ja rauast adruterad ?
Palju säilinud. Saadeti ka kirju, kirjutati puupulga peale ?
Miks jäeti maha ?

Arheoloogia (loengu materjalid)
Ird – ja Kinnismuistised .
Arheoloogilised allikad jagunevad ird-ja kinnismuististeks. Irdmuistis on üksik leid, nt kivikirves , odaots. Kinnismuistised on inimese tegevuse tegajärjel tekkinud ainelised objektid, mida iseloomustab kultuurikiht. Arheoloogiline kultuurikiht on tekkinud inimese tegevuse või paigalseismise tagajärjel, seal on kive, sütt, ehitusjäätmeid ja esemeid.
Kultuurikihi paksus sõltub:

inimese paigaloleku ajast

inimese tegevuse intensiivsusest (paksemad Tartu linnuses kuni 4m)

hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada)
Nt. Kesk-Aasias on kuulturkiht mõnes kohas 30m paks (nim tellideks). Hooned savist st. peab vastu 20 aastat, lagunemisel ehitati uus hoone kohe peale
Kinnismuistised:

Elupaigaga seotud – asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud asulad, linnused ,, järveasulad (põhjas palgid ), pelgupaigad (soosaartel, koopad )

Matusepaigad

Majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud

Kultuslikud muistised

Liitlemisega seotud muistised
Kui spetsiaalselt valitud kohas, siis linnus, niisama suvalisel kohal, siis kindlustatud asula. Mõisate kohat info napp , ilmselt varasemal ajal palkidest.
Matusepaigad:

Maahaudadega matus

Hauaehitis – enamasti maa peal

Segavariant kahest esimesest , nt maetud maasse aga maa peal veel mingi ehitis
Matmisviisid :

Laibamatus

Põletusmatus

Mumifitseerimine (avastatud ka isetekkelisi muumiaid nt kõrbe aladel, kus on palav ja kuiv, seal surnu kuivab ära ning keha säilib)
Isetekkelisi muumiaid leitud soos , rabas, järvemudas, sest õhku pole ja lagunemisbakterid ei pääse ligi. Leitud nii Taanist , Alpidest nn jäämees.
Nt Lenin mumifitseeriti, et ei saaks tekkida vale-Leninit. 1.sajand e.Kr Musta mere ääres massakeetide hõim sõi oma esivanemaid, et austust avaldada. Kehasid ka suitsutati, viikingid soolasid kehi, et saaks merereisidel hukkunud kaaslasi kodumaale viia.
Kivist kalmed – rikastele? Hudu vähem kui inimesi. Hauapanused sõltuvad vastava aja kommetest, mõned esemed tehtud spetsiaalselt hauapanuseks, nt miniatuurkujukesed.
Majandusliku tgevusega seotud muistised
Tulekivi , soolakaevandused (rauaajal), muistsete põldude jäänused (kündmisel jäänud põhjakihti vaod, kivikoristusel põld piiratud kividega), rauasulatus kohad (sooraud) - paiknevad asulast väljas ning soo lähedal.
Eestis toodetud sadu tonne rauda. 14.saj II poolel raua tootmine hääbub. Võib-olla ei lubatud peale Jüriöö ülestõusu 1343-45 enam rauda toota, et ei saaks relvi teha?
Peruus võeti 1980. a terrasspõllud taas kasutusele tänus arheoloogide avastatud süsteemile. 1974 leiti Hiina keisri matmispaik koos terrakota sõduritega, siis tuli turiste sadade tuhandete kaupa. Seega arheoloogia toob riikidele kasu!:)
Kultusliku tähendusega muistised
Ohvrikivid, lohukivid .
Ohvrikivisid teatakse rahvapärimustest, registreerituid kive üle 100. Lohk kas kunstlik või looduslik. Ahtsate ohvrikivide lohud on põhjast karedad. Lohukividel on väikesed lohud – läbimõõt 5-10 cm -, need siis kuntslikel. Lohukive u 1800, Assaku Nõiakivil on 405 lohku.
Kivid dateeriti ära tänu kivikirstkalmete olemasolule, tavaliselt 1.saj e.Kr. Lätis 5, Leedus 6 ja Soomes 300 lohukivi. Kivikirstkalmed ja lohukivid enamasti Põhja-Eestis.
Lohukivid = viljakuse kultus ?
Mõned lohud seotud päikesekultusega, teised suguelunditega. Lohud toksiti munakividega. Kumb tähtsam kas lohukivi või toksimise protsess? Surma register , iga surnu kohta lohk?
Kivi välimus poel tähtis, paljudel suurem osa maa sees.
Liukivi – Eestis on neid kümmekond- ühe külje peal kaks siledat vagu, nagu oleks sealt allalastud. Seotud viljakusega, naised kes lapsi ei saanud, pidid palja tagumikuga sealt alla laskma tetud ööl.
Kultuslikud allikad (rauaajal, kiviajal?) muutusid väga tähtsaks, kas ravimise vms otstarbel . Hiie allikas, püha allikas, ohvriallikas, silma allikas-parandab silma haigusi. (Palju haigusi, sest elati suitsutaredes) Ohverdati allikatele hõberaha, vaesem kaapis hõberahalt hõbedat. Eluallikas- paar ka Eestis- selle vesi pidi igavesti noorena hoidma ja aina ilusamaks tegema. Ilma allikad – tuleb puhtad hoida, siis tuleb ilus ilm. Kui pikkaaega põud, tuleb ilmaallikad puhtaks teha, kui liiga palju vihma, siis risu visata .
Eestis 7 viina -allikat, üks õlleallikas. Viin Eestis u 15.saj, tehti Karksi foogti käsul.
Liitlemisega seotud muistised
Muistsete teede ja sildade jäänused. Laevade, paatide ja ühepuupaatide(1) jäänused.
Arheoloogilise uurimistöö metoodika.
Uurimistöö :

Välitöö - arheoloogilne luure ehk inspektsioon ja arheoloogiline kaevamine

Kameraaltöö - ruumistehtav töö
Arheoloogilne luure
Maastiku vaatlemine , muististe registeerimine, maastiku uurimine . Parim aeg on aprill või okt/nov, sest põllud on lagedad. On teada, et sel kus pinnas on tumedam võib olla asulakoht, seda sellepärast et seal olnud ahjud, kolded ja söed teevad pinnase tumedamaks. Lisaks potikillud, graniitkivi tükid, mis tekivad kolletest ja ahjudest.
Keraamika killud annavad aimu vanusest . Arheoloogia objektid on kaitse all alates avastamisest. Kantakse kaardile, sõlmitakse maaomanikuga leping, mida tohib teha, mida mitte.
Enne luurele minekut on võimalik eeltööd teha; rahvapärimus, kohanimed - viitavad asulakohtadele. 17.sajandist on olemas kaardid mõisa-ja talumaadest, mõned üllatavalt täpsed.
On vaja teada, kus piirkonnas võivad paikneda arheoloogilised objektid. Vaadata veekogude lähedust, sest enamus asulaidon vanade veekogude kõrval. Kõrgusjoontega kaart, sest maastik on muutunud ja kõrgusjoonte järgi on võimalik orienteeruda.
Aeroarheoloogia – õhust tehtud fotode abil muististe leidmine. Meil aeroarheoloogiat eriti pole, sest raha pole ning NSVL ajal ei lubatud.
Geofüüsilised meetodid:

Elektroluure – pinnase elektritakistuse mõõtmine (kui midagi takistab, siis järelikult on midagi ees)

Magnetluure – otsitakse maas olevaid objekte, millel on erilised magneetilised omadused, nt põltusahjud

Georadar – spetsiaalne riistapuu, millega lastakse maapinda raadiolaineid . Maa peegeldab nad tagasi aga peegeldus oleneb maa läbilaskevõimest – kraavi ja müüri oma erinev. Arvuti kannab erinevad peegeldus astmed kohe kaardile. Rakendatud Tartus, Pärnus ja Viljandis . Peab rentima aga kallis.

Metallidetektor – võimalik otsida nii tavalist, värvilist kui ka väärismetalli. Kuna metallidetektorid on vabalt müügil, siis asjahuvilised on rüüstanud kalmeid, muistiseid. Selle vastu võidelda on keeruline kuna leiukohti on palju, üle 6000 ja asuvad üksildastes paikades.
Viikingiaegne mõõk müüdi Soomes 50 00 kr eest. Virumaalt leitud kalmest mõõk, mis on 11. sajandi lõpust 12. saj algusest, ilusate hõbekaunistustega ja Eestis suht haruldane (kuulub 50 ilusaima mõõga hulka) ning avastati põlluharimise käigus. Põletusmatusel hauda kaasa pandud.
Esemete juures on tähtis, kust ja koos milliste esemetga on leitud. Proovikaevamine selgitab välja kas on kultuurikihti või muistist.
Arheoloogiline kaevamine
Väga vastutusrikas , sest läbikaevates koht hävitatakse, keegi ei näe enam sama pilti kui kaevaja. Järgi jävad: fotod, kirjeldused, leiud - konspekt. Järgmine uurija näeb ainult eelmise konspekti. Arheoloogilise kaevamise juures tuleb tõsiselt arutada, millist objekti kaevata ja mil määral. Viimased 30 aastat on arheoloogid teinud rohkem avarii - ehk päästekaevamisi, st sinna rajatakse pärast maja, tee, lennujaam peale. Meil ei ole praktiliselt ühtegi ehitust tagasi lükatud, kuid äkki ruleks siiski päästa vana ja tähtis objekt? Riigieelarvest kaevamisteks raha ei eraldata .
Kaevamine:

Iga meetri järel märgistav puutokk.

Soovitav teha kaevamist lõuna poole, et kaevandist saaks paremat pilti teha.

Tavaliselt kevatakse 10 cm korraga.

Leidude fikseerimine.

Võetakse ette uus kiht.

Oleks vaja kaevata enam-vähem kihtide ladestumise järgi.

Tähtis pildistada kaevandi külgi, et saada profiili st pilti, kus kihid on õiges järjekorras.
Kaevandamismetoodika on äärmiselt oluline!!!
Kammeraaltööd
Vaja läbitöötada kogu materjal, mis kaevamisel leitud. Leide konserveerida, nummerdada, karpidesse panna ja hoidlasse viia. Joonised õigelt vormistada, aruanne kirjutada. Dateerida. Uurimistöö – kuidas seda materjal tõlgendada? Mis objektiga tegelesid? Mis ajast leiud?
Kronoloogiad
Absoluutne kronoloogia – dateeritud kindlate numbriliste väljenditega.
Suhteline kronoloogia – täpseid aastaarve ei teata. Räägitakse leiust võrreldes teiste leidudega, nt tollest odaotsast vanem aga sellest mõõgast noorem.
Stratigraafiline meetod – jälgitakse esemete leiukohta ja kihti jälgitakse tähelepanelikult, et õiget aega paika panna. Alati ei saa arvestada sügavust, vata kihti! Stratigraafia on kihtide kujunemise lugu mitte sügavus.
Tüpoloogiline meetod (Oscar Montelius ) – teatud esemed esinevad koos.
Ammunooled muutuvad peenemat paksemaks, sest kaitserüüd muutuvad tugevamaks. Võimalik kasutada täppisteadusi. Metalli koostise järgi ei saa eseme vanust ! Vanu pronksesemeid on kasutatud uute tegemiseks, koostis ei ütle ei asukohta ega vanust.
Materjalid, mida dateeritakse on orgaanilist päritolu, populaarseim radiosüsinikmeetod(C14).
Radiosüsinikmeetod – C14 tuleb atmosfäärist ja satub inimestesse (luudesse) ning taimedesse. Surres hakkab C14 vähenema, 5730 aasta jooksul väheneb C14hulk poole võrra. Leiutati 1947, eesotsas Libby Chicago professor , sa selle eest Nobeli preemia keemiateaduste alal. Radiosüsiniku meetodu viga selles, et mida vanemast ajast leid on, seda rohkem võimalik eksida, põhjuseks see, et atmosfääris on CO2 hulk kõikunud. Radiosüsiniku proovi saab võtta väikesest luu tükist, mõnest grammist süsist.
Dendroloogiline meetod – põhineb puuaastaringidel. Soojal aastaajal heledam ja paksem kiht, külmal aastajal kitsam ja tumedam. Leiud peavad olema samast piirkonnast , et saaks dendroloogilisi graafikuid teha ja sealseid arve võrrelda. Nt Saarema ja Taru leiuskaalad ei klapi. Dendrokronoloogilisel meetodil peaks puu paksus olema 20-30 cm, et head proovi saada. Kui võimalik, siis dendrokronoloogilise meetodiga parandatakse radiosüsiniku dateeringut.
Arheo-ehk paleomagneetiline meetod – võimalik dateerida esemeid, mis sisaldavad savi ja on tugevasti põletatud, nt savinõu killud, savipõletusahi.
Termoluminestsents meetod – kuna saviesemed sisaldavad liivaterasid ja need sisaldavad väikestes kogustes radioaktiivsust, kuumutades need vabanevad ning hiljem hakkavad uuesti radioaktiivsust koguma. Mõõtes selle kogunemise kiirust, saab teada ± 10% valmistamis ajast. Kui 1000 aastat vana, siis ±100 aastat.
Eksperimentaal arheoloogia – proovida eset valmistada omaaegseid tööriistu kasutades ja neid kasutada, nii nagu neid vanasti võidi kasutada. Kontrollarheoloogia.

Arheoloogia, kui teaduse kujunemine.

Babüloonia kuningas Nabunaid tegi kaevamise Sippuri templis , leiti kivitahvel.
Konstantinus ja Metodius ( slaavi tähestiku tegijad) käisid 9. sajandil otsimas Rooma paavsti Clemens III hauda. Meri olevat kandnud ta Krimmi. Tšehhid läksid hauda sinna otsima , jälgisid taevatähti, mis suunasid nad õigele kohale.

Keskajal üritati leide tõlgendada; kivikirvest tõlgendati piksenoolena, savinõud on päkapikkude nõud ( munkade arvates), megaliitkalmed on hiiglaste hauad.

Saksamaal leiti Reini kaldalt Veenuse kuju, arvati, et see on paganate puuslik ja see pandi kiriku juurde üles, et iga mööduja võiks selle pihta kivi loopida.
Renessansi ajal ei pandud leiukohti ega leide kirja.
18. sajandil hakati tõsisemalt tegelema, kujunema hakkab arheoloogia kui teadus. 1748 . a Pompei kaevamiste algus.

J.Winkelmann asus leiukohti uurima ja koostas leidude põhjal antiikkunsti ajaloo. 1764 ilmunud ”Antiikkunsti ajalugu” peetakse esimeseks arheoloogiliseks uurimuseks.

Taanlane Christian Thomson pandi Kopenhaageni raamatukokku süstematiseerima kogunenud leide (28 aastaselt). Thomson asus neid uurima, et kuidas oleks võimalik neid liigitada. Kivi esemed, pronks ja raud esemed, sellest saanud ka ajastute nimed: kiviaeg , pronksaeg ja raudaeg.

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla