gammakiirguseks. (Tarkpea, 2008) Joonisel 1 on kujutatud elektromagnetlainet. Punasega märgitud elektromagnetlaine pikkus (wavelenght) on suurem kui sinisel, seega on tema sagedus ehk võngete arv ajaühikus väiksem kui sinisel elektromagnetlainel. Tarkpea (2008) kohaselt kategoriseeruvad raadiolaineteks elektromagnetlained, mille sagedus jääb vahemikku 10 astmes 5 kuni 10 astmes 12 hertsi ja lainepikkus vahemikku 10 astmes 4 kuni 10 astmes -4 meetrit. Raadiolaineid kasutatakse põhiliselt info edastamisel. Raadiolaineid rakendavad oma töös ringhäälingud, televisioon, raadioastronoomia ja raadioside. Raadiolaineid esineb ka looduses: õhuelektrilised nähtused, kosmoses planeedid, tähed ja galaktikad. Raadiolained jagatakse lainepikkuse ja sageduse järgi omakorda kategooriatesse. Pikklaine (LF - low frequency), mille lainepikkus jääb vahemikku 1-10 kilomeetrit ning sagedus 3000-300 kilohertsi, levib peamiselt maapinna ja ionosfääri lainejuhtmetes
Võnkering tekib kõrgsagedusel, on vajalik energia muundamiseks. 2. Thomsoni valem Määrab kindlaks võnkeringi omavõnkesageduse sõltuvuse mahtuvusest ja induktiivsusest. 3. Millest sõltub periood? Võnkeringi induktiivusest L ja kondensaatori mahtuvusest C. 4. Lainepikkus, periood, sagedus Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest f või lainepikkusest λ. 5. Elektromagnetlainete skaala 6. Kuidas raadiolaineid liigitatakse? Lainepikkuse järgi – *pikklained üle 1000 m *kesklained – 100-1000 m *lühilained – 10-100 m *ultralühilained – alla 10 m 7. Kuidas raadiolained levivad? Saatjate kaudu. 8. Kasutamise 3 võimalust. Raadioside - informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel. Raadiolokatsioon - objektide avastamine, asukoha, liikumise ja muude parameetrite määramine. GPS - asukoha määramise süsteem. 9
raadiosaatjatest, mida kasutavad näiteks kaubanduskeskustes turvatöötajad kuni väga võimsate ja täpsete jaamadeni, mis vahetavad informatsiooni satelliitidele ja isegi päikesesüsteemist väljunud kosmosesondi Voyager 1 vahel, millelt tuleva signaali Maale jõudmiseks kulub 11 tundi, kusjuures signaal liigub valguse kiirusel! Raadiolained on kõikjal meie ümber mobiiltelefonid, traadita internet, televisioon, mikrolaineahjud kõik need ja paljud teised seadmed kiirgavad raadiolaineid. Kuid inimeste loodud seadmed pole ainsad raadiokiirguse allikad näiteks äikeselöök tekitab küll madalsagedusliku, kuid üsna võimsa impulsi, samuti tekitavad raadiolaineid ka kõik tähed ning isegi Jupiter kiirgab raadiosagedusi, umbes 20MHz peal. Taevakehade kiirgust uurib eraldi haru raadioastronoomia. Ning kuna raadiolained levivad valguse kiirusel ning sumbuvad vaakumis võrdlemisi vähe, on esimeste piisavalt võimsate raadioülekannete lained juba kaugel kosmoses, kümnete
lainepikkusega üle 0,1 mm. Looduslike raadiolainete allikaks on kosmilised kehad, näiteks , tähed planeedid , , galaktikad metagalaktikad ja õhuelektrilised nähtused. Raadiolaineid saab genereerida, muundada, edastada ja vastu võtta. Raadiolaineid rakendatakse , raadiosides , ringhäälingus , televisioonis , raadiolokatsioonis raadionavigatsioonis , ,
ehk ülesummutatud reziim). 15. Kus kasutatakse võnkeringi? Raadiosaatja ja vastuvõtja vaheliseks suhtluseks on kasutusel raadiolained. Et saatja ja vastuvõtja saaksid omavahel suhelda, peab vastuvõtja eraldama kõigist õhus ringihõljuvaltest raadiolainetest välja just need, mis on temale mõeldud. Selle eraldamise jaoks kasutatakse raadiolainete sagedust, raadiovastuvõtja võtab vastu ja raadiosaatja saadab välja vaid ühe kindla sagedusega raadiolaineid. Kõigi teiste sagedustega raadiolaineid vastuvõtja vastu ei võta. Seadet, mis eristab ühe kindla sagedusega raadiolained kõikidest teistest nimetatakse võnkeringiks. Kasutatakse raadiosagedusliku (harilikult 30 kHz 300 MHz) filtrina.
Magnetilised vastastikmõjud mähise ja kesta küljes oleva püsimagneti vahel põhjustavad mähise ja selle küljes oleva membraani võnkumist. Võnkumist kontrollitakse mähisesse lastud elektrisignaali abil. Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks signaalideks. Hääl kandub mikrofoni ja muutub laineks. Hääl jääb mikrofoni ja teeb sellest elektri. Kõlaris muutub elekter hääleks ja tuleb häälena välja. Hääl liigub mööda raadiolaineid. Tänapäeval on kasutusel ka puutetundlik ekraan mis reageerib puudutuse peale, sest on varustatud puutetundlike anduritega ja sedsaab kasutada infosisendina.
Tagi kasutab antennis tekkinud elektrivoolu energiat "lugejaga rääkimiseks". Tagasipeegeldusena saadetakse lugejale mikrokiibis sisalduv informatsioon. Passiivsed tagid on aktiivsetest mõõtudelt sadu ja tuhandeid kordi väiksemad, kaaluvad vähem ja on praktiliselt piiramatu elueaga. Nende mälumaht on aga kordades väiksem aktiivsete omast. Passiivsetel tagidel on raske täita oma ülesandeid keskkondades, kus levib korraga palju erinevate sagedustega raadiolaineid. Passiivsete tagide puhul kehtivad raadiolainete peegeldumisest ja neeldumisest tulenevad kasutamise piirangud. RFID tehnoloogia kasutamisel võib tekkida probleeme metallidega, kuna need peegeldavad raadiolaineid. Kui tagi on kinnitatud metalli pinnale, on seda raske lugeda. Samuti võib tekkida andmete lugemisel probleeme, kui tagi läheduses on vedelikku sisaldavaid aineid. Nimelt absorbeerivad vedelikud raadiolaineid ja need võivad sumbuda vedelikes peaaegu täielikult
valemile . Indutseeritud elektromotoorjõud on seda suurem mida kiiremini raam pöörleb. Samuti mõjutab maksimaalset elektromotoorjõu suurust raami pindala (S) ja mähiskeerdude arv. Sellisel viisil genereeritud madalsageduslik elektromagnetvõnkumine tekitab elektromagnetlaineid, mis levivad valguskiirusega ja mille lainepikkust saab arvutada valemiga . Sagedust arvutatakse võnkeperioodi kaudu valemiga . Raadiolaineid saab tekitada võnkeringiga, mis koosneb poolist ja kondensaatorist, ning mille võnkeperioodi arvutatakse valemiga .Kus C on mahtuvus ja L on pooli induktiivsus . Kondensaatori plaatidevahelise elektrivälja energia arvutatakse valemiga WC=CU2/2 ja laengut valemiga C=q/U q=CU . Poolis tekib voolu toimel magnetväli mille energia arvutatakse valemiga WL=LI2/2
soojuseks. Allikast eemaldudes välja intensiivsus väheneb. Seega on allikast vastuvõtjani jõudnud väli nõrgenenud. Raadioside põhieesmärk pole mitte energia, vaid informatsiooni edastamine saatjalt vastuvõtjale. Tundliku vastuvõtja korral piisab selleks ka nõrgast väljast. Vaadeldes raadiolainete tekkimist ja levikut mitmesugustel sagedustel, selgub, et elektromagnetvälja on kergem kasutada infoedastuseks kõrgematel sagedustel, kus raadiolaineid tekitav antenn on tõhusam ja side odavam. Sellega kaasneb aga side ebastabiilsus just kõrgematel sagedustel. [WWW]http://www.lr.ttu.ee/eriala/Eriala%20tutvustus%206%20osa.html 24.11.2008 Raadiolainete levimine looduslikus keskkonnas sõltub suuresti atmosfääri ja maapinna omadustest. Sagedustel üle 300 MHz ehk üle 0,3 GHZ on ionosfäär ehk Maad ümbritsev gaasikihi kõrgem osa raadiolainetele juba praktiliselt läbipaistev, mistõttu toimub ka kosmiline raadioside just
ATMOSFÄÄR Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin "atmosfäär" pärineb kreeka keelest (athmos 'aur' ja sphaira 'kera'). Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Atmosfäär on gaaside segu. Atmosfäär sisaldab ka veeauru, see osa on muutuv: 0,5 4 %.Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik organismide hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust, see põhjustab kliima soojenemist. CH4 (metaan) tekib soodes ja igikeltsa aladel sulanud pinnases (metaani tootvad bakterid aktivisee...
Liikuva teleskoobi asendit saab liikumatu aluse suhtes väga täpselt mõõta ja see loob eelduse märksa täpsemate tähekaartide koostamiseks. Mõõdetav on teleskoopi läbinud valgus: - On võimalik määrata tähelt tuleva valguse omadusi ning võrelda neid maapealsete allikate kiirgusega. - On võimalik kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust. Mõnevõrra erinevat metoodikat kasutades saab mõõta ka raadiolaineid, röntgen- ja gammakiirgust: SETI poolt kasutatav raaditeleskoop Very Large Array (VLA). See raadioteleskoop koosneb 27 suurest, 25-meetrise läbimõõduga antennist, mis paigutatakse vastavalt vastuvõetava kiirguse lainepikkusele kindlatesse punktidesse 27-kilomeetrise läbimõõduga maa-alal. Lõpliku pildi teeb arvuti. Suur osa kiirgusest neeldub Maa atmofsääris ja selle vältimiseks kasutatakse kosmoseteleskoope. Suurim on 1990
Läbi ruuteri on arvutid omavahel ühendatud ning kui ruuter on ühendatud interneti võrku, saab luua ka interneti ühenduse. (WiFi..., 2007) (Wikipedia..., 2007) WiFi Alliance teatas 25. septembril käesoleval aastal, et turule on tulemas uued seadmed, mis kasutavad standardit IEEE 802.11n. Nad ennustavad, et aastaks 2012 kasutavad seda standardit 95 seadet sajast. (Next..., 2007). TRAADITA ÜHENDUSE TURVALISUS Teatavasti saab raadiolaineid kinni püüda. Selleks kasutatakse igasuguseid turvaelemente, et võõras sinu poolt käsitletavat informatsiooni ei saaks lugeda. Ruuteri häälestamisel on soovitav kasutada MAC (igal arvuti võrgukaardil on oma identifitseerimiskood) aadressi filtreid, WEP (Wired Equivalent Privacy) või WPA (Wi-Fi Protected Access) krüpteerimis protokolli. Kuigi kasutatakse ühendustes erinevaid krüpteeringuid on häkkerid võimelised krüpteeringuid lahti muukima
Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks. Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks koondavat läätse. (Galilei teleskoop, Kepleri teleskoop) Reflektoril on objektiiviks nõguspeegel.(Newtoni teleskoop (1668) Katadioptrilistel teleskoopidel koosneb objektiivile vastav optiline skeem nii peeglitest kui läätsedest. (Schmidti kaamera 1930) Teiste lainealade teleskoobid - Kaugete taevakehade poolt kiiratavaid raadiolaineid, röntgenkiirgust ja gammakiirgust uuritakse vastavalt raadio-, röntgen- ja gammateleskoopidega. Infrapuna- ja ultraviolettkiirguse registreerimiseks kasutatakse tavalisi optilisi teleskoope, kuid vastavalt lainealale tuleb kasutada sobivaid detektoreid. Esimesena üldse saadeti kosmosesse Sputnik 1, mis kuulus Nõukogude Liidule (4 oktoober 1957). Sputnik 2, mis lennutas Laika maa orbiidile, oli teine kosmoselaev maa orbiidil.
Päkapikud on olemas. Inimeste meelest on olemas ainult need asjad, mida saab läbi õhu vaadata või käega katsuda. Aga kas näiteks raadiolaineid saab katsuda või näha? Ei saa. Ometigi on need olemas. Arvatavasti on päkapikke mõned väikesed lapsed ikka näinud ka, tõenäoliselt aga mitte ükski suur inimene. Kui päkapikud näitaksid ennast täiskasvanutele, arvaks nad kindlasti ,et on hulluks läinud ning hakkaksid oma tervise pärast muretsema, päkapikud aga ilmselgelt ei taha, et inimesed muretseksid, kuna need punaste mütsidega vennikesed on heasüdamlikud , muidu nad ei tooks lastele ju kommi.
19. sajandil pärast Hispaania koloniaalimpeeriumi lagunemist ja Lõuna-Ameerika riikide iseseisvumist jagasid kõrbe omavahel Boliivia, Peruu ja Tsiili. Riigipiiride tõmbamine tekitas tülisid, kuna kõrbest leiti väärtuslikke mineraale. Atacama kõrb on ideaalne koht astronoomiliste vaatluste sooritamiseks. Kuna seal on nii kuiv, siis puuduvad pilved ja taevas on kogu aeg selge. Atacama kõrb on ka suurematest linnadest eemal, seega ei ole ka segavaid raadiolaineid. Enamik inimesi Atacama kõrbes elab kõrbe läänerannikul hispaanlaste asutatud linnades. (Joonis 2. Atacama kõrbe rahvastiku tihedus ja paiknemine) Kasutatud kirjandus GEO 3 Geograafiaõpik põhikoolile (Lea Koppel, Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa) http://et.wikipedia.org/wiki/Atacama
19. sajandil pärast Hispaania koloniaalimpeeriumi lagunemist ja Lõuna-Ameerika riikide iseseisvumist jagasid kõrbe omavahel Boliivia, Peruu ja Tsiili. Riigipiiride tõmbamine tekitas tülisid, kuna kõrbest leiti väärtuslikke mineraale. Atacama kõrb on ideaalne koht astronoomiliste vaatluste sooritamiseks. Kuna seal on nii kuiv, siis puuduvad pilved ja taevas on kogu aeg selge. Atacama kõrb on ka suurematest linnadest eemal, seega ei ole ka segavaid raadiolaineid. Atacama kõrbes on palju vanu kaevandusi, mis on tekkinud tänu 20. sajandi algul toimunud nitraadi kaevandamisele. Enamik inimesi Atacama kõrbes elab kõrbe läänerannikul hispaanlaste asutatud linnades.
pöörlevaid objekte. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks mõni piisavalt suur täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taeva paokiirus (mis on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda) hakkab lähenema valguse kiirusele. Ehk siis must auk on iseenda raskuse mõjul kokkuvarisenud täht, mis ei kiirga valgust ega raadiolaineid. Musta augu tekkimiseks vajalik mass on hinnangute järgi vähemalt 2 kuni 3 Päikse massi. Enamasti moodustub must auk vastsündinud galaktika keskel olevast täheparvest, milles tähed põrkuvad omavahel kokku. Põrkunud tähed sulavad kokku üheks uueks täheks. Tekkinud massiivsest tähest saab must auk eelpool kirjeldatu tõttu (lõik 2). Sellesse auku hakkab kukkuma üha uusi tähti
sellepärast, kuidas teised tema leiutistega ümber käisid. Televisiooni toimimise tööpõhimõte Stuudio mikrofoni ja kaamera abil muudetakse heli ja pilt elektriliseks signaaliks, mille edastus sagedus on 25 korda sekundis. Saatja tekkinud võimendatud ja moduleeritud raadiosignaal edastatakse antenni abil raadiolainetena kas sateliidile, kaabelvõrku või ümbritsevasse ruumi. Sidesateliit võtab vastu, vahendab ja saadab edasi telesaatjatelt edastatavaid raadiolaineid Televisioonivastuvõtja ehk teler tuuner eraldab teataval sagedusel edastava kandelaine, mis demoduleeritakse ja pildisignaal suunatakse kineskoopi ja helisignaal kõlarisse. Teleri tööpõhimõte TUUNER eraldab teataval sagedusel leviva kandelaine KINESKOOP kallutusplaatide abil saadab ekraanile ridade kaupa pilti EKRAANkineskoobi elektronkahurist tuleva elektronivoog muutub helendavateks punktideks. KÕLAR elektromagnetlained muutuvad helilaineteks. Esimene televisioonikujutis 1924
perioodilise protsessi tsükkel. 1 Hz = 1/1s , s sekund SIsüsteemi ühikuna on kasutusel ka paljud kümnendlühendid, näiteks: 1 kiloherts (kHz) = tuhat hertsi 1 megaherts (MHz) = miljon hertsi 1 gigaherts (GHz) = miljard hertsi • Heinrich Rudolf Hertz (Heinrich Rudolf Hertz) aastal 18861888 vahel esimene kinnitanud eksperimente Maxwell teooria. Ta tõestas, et raadiolaineid kiirgavad kõik omadused, ja leidis, et elektromagnetvälja võrrandeid saab väljendada osalise diferentsiaal, mida sageli nimetatakse laine võrrand. 5. november 1887, Hertz saatis Helmholtz artikkel pealkirjaga "On powerup korras isolaator induktsiooni tõttu nähtus," paber, kokku see oluline avastus. Siis Hertz kinnitavad ka katsed on põiki elektromagnetiline laine, valgus,
• Temperatuur tõuseb • Siia on koondunud suur osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja põhjustab temperatuuri tõusu • Osoonikint sisaldab osooni, trihapnikku- terava lõhnaga gaasi • Kaitseb elusloodust ( sh ka inimest ) ultraviolettkiirguse eest 3.Mesosfäär • Paikneb 50-85 km kõrgusel • Sinna jõuavad meteoroloogilised õhupallid • Temperatuur langeb, mesosfääri välimisel piiril on see – 100 C. • Sisaldab ionosfäärikihte, mis peegeldavad raadiolaineid tagasi maapinnale 4.Termosfäär • Paikneb umbes 80-480 km kõrgusel • Tekivad virmalised • Sisaldab ionosfäärikihte • Temperatuur pidevalt tõuseb Virmalised ( põhjavalgus ) kõrgus: 60-600 km sagedus: 200 korda aastas Virmalisi põhjustab päikesetuule -Päikeselt eemalduva plasmavoo- ja Maa magnetvälja omavaheline reaktsioon Kõrgemal Kõrgemal kui kui 800 800 km km asub
Selline elektroonilise dokumendi märgendamise mõte on lahutada sisu, vaade jms objekti omadused üksteisest. HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript, ning CSS-i millega kirjeldatakse lehe kujundus. Riistvaralised standardid Bluetooth (sinihammas) on õigupoolest avatud juhtmeta tehnoloogia standard faili edastamiseks üle lühikese ala.(1-100m) nagu näiteks mobiilid. Sinihammas kasutab lühikese lainepikkusega raadiolaineid. Sinihamba kasutamiseks tuleb luua oma personaalne kohalik ühendus, kuhu teised saavad ühenduda. Loodud Ericssoni poolt aastal 1994. See oli algselt mõeldud alternatiivseks juhtmevabaks ühenduseks RS-232 andmekaablitele. Sellega saab ühendada mitut seadet ilma sünkroniseerimata. Tänapäeval haldab sinihammast Bluetooth Special Interest Group. HDMI ehk inglise keeles High-Definition Multimedia Interface (kõrglahutusega multimeedia kasutajaliides) on 2002
Vahelduvvooluahelas on kolme liiki elektritakistust : aktiivtakistus, induktiivtakistus ja mahtuvustakistus. 8. Kirjelda lühidalt elektromagnetlainete kasutamist radaris jaGPS-is. Mikrolained kuuluvad kõrgema sagedusega raadiolainete piirkonda. Mikrolaineid kasutatakse lisaks infoedastusvahenditele (mobiiltelefoniside radarites, navigatsioonis ehk GPS-is). Radari antenn saadab objekti suunas välja lühiajalise, võimsa raadiosignaali, registreerib seejärel objektilt tagasi peegeldunud raadiolaineid. Raadioopeilingaator on raadiovastuvõtja, mis võimaldab määrata saabuva raadiokiirguse. 9.Elektriohutus-mida saame teha oma kaitsmiseks.(Kõige tähtsam leida). Lastele tuleks õpetada, kuidas pistik õigesti pistikupesast välja võtta - ei tohi juhtmest tõmmata, vaid tuleb kinni hoida pistikust. Veekeedukann, blender, röster, triikraud jms tuleks laste eest ära panna sinna, kust nad neid kätte ei saa. Kodus tuleks teha kontroll : kontrollida tuleks elektrivõrgu ja seadmete seisukorda
Murrangu kvasarite mõistmisel ongi toonud eeldus, mille kohaselt kõigi nende galaktikate puhul toimub samalaadne protsess, üksnes avaldumisvormid on erinevad. Astronoomid iseloomustavad neid nähtusi ühise nimetusega: aktiivsed galaktikatuumad. Ehkki üldpilt hakkab tasapisi selginema, on teadlased kvasarit käivitava mehhanismi täielikust mõistmisest veel väga kaugel. Ning mis kõige tähtsam - peasüüdlane ehk must auk ise on veel tabamata. Raadiogalaktikad ja raadiotähed Raadiolaineid vastuvõtvate teleskoopide kasutuselevõtt avas inimesele tähistaeva uurimiseks uue akna. Nagu astronoomias tavaline, alustati kohe taevakaartide koostamisest uue kiirgusliigi jaoks; küll hiljem on aega huvitavamaid leide võimekamate teleskoopidega detailsemalt uurida. Kui 1950. aastatel valmisid esimesed raadiokiirguse taevaülevaated, ootas astronoome ees mitu üllatust. Selgus, et Universumis leidub palju ulatuslikke raadiokiirguse allikaid. Osa neist oli võimalik
energia. Seda saadavad välja väga paljud objektid, sealhulgas ka pulsarid, mis on plahvatanud tähtede jäänukid. Radarisignaale püütakse maapealt spetsiaalsete seadmetega. Teadlased koostavad planeetide ja nende kaaslaste radarikaarte selle järgi, kuidas raadiolained taevakehade pinnalt tagasi peegelduvad. Radarikaartide abil saab näha taevakehade reljeefe. Raadiolained tekitavad paljud taevakehad. Raadiolained on sellele kehale ainuomased. Raadiolaineid võtavad vastu suured kausikujulised raadioteleskoobid. Selle uurimismeetodiga on avastatud erinevaid pulsareid, kvasareid ja raadiogalaktikaid. Neutriinodetektorid saavad teavet Päikese ja plahvatanud tähtede kohta. Neutriinodeks nimetatakse väikeseid osakesi, mis tulevad tähtedelt. Enamik neutriionsid läheb otse läbi Maa, kuid sügaval maa sees asuvad detektorid võivad neist mõna ka kinni püüda ja selle kaudu teavet koguda
a. võttis Galilei kasutusele teleskoobi. Teleskoobi leiutamine andis astronoomidele kahekordse võidu: esiteks suurendab teleskoop vaatenurka ("toob kauged esemed lähemale"), teiseks võimaldab objektiiv kui lääts valgust koguda. Samuti on mõõdetav ka teleskoopi läbinud valgus, ja seda üsna mitmes mõttes. Teleskoobi abil ; valguse omadusi ; temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust; taevakehadelt tulevat ultraviolett- ja infrapunakiirgust; raadiolaineid, röntgen- ja gammakiirgust. suur osa kiirgusest neeldub Maa atmosfääris, tuleb vastavad mõõteriistad viia kosmosesse. arvutustehnikat Taevakaardid ja kataloogid Et õppida tundma tähtkujusid või üles leida mõnd planeeti, vajame tähekaarti. Suurte kaartide ulatus on tavaliselt väike, et pilti tuhandete nõrkade tähtedega mitte liig kirjuks muuta. Kataloogidest saab teada taevaste objektide koordinaadid, heledused ja teised olulisd parameetrid
19. sajandil pärast Hispaania koloniaalimpeeriumi lagunemist ja Lõuna-Ameerika riikide iseseisvumist jagasid kõrbe omavahel Boliivia, Peruu ja Tsiili. Riigipiiride tõmbamine tekitas tülisid, kuna kõrbest leiti väärtuslikke mineraale. Atacama kõrb on ideaalne koht astronoomiliste vaatluste sooritamiseks. Kuna seal on nii kuiv, siis puuduvad pilved ja taevas on kogu aeg selge. Atacama kõrb on ka suurematest linnadest eemal, seega ei ole ka segavaid raadiolaineid. Atacama kõrbes on palju vanu kaevandusi, mis on tekkinud tänu 20. sajandi algul toimunud nitraadi kaevandamisele. Enamik inimesi Atacama kõrbes elab kõrbe läänerannikul hispaanlaste asutatud linnades. 6 Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Atacama (3.veebruar 2010) · http://en.wikipedia.org/wiki/Atacama_Desert (3.veebruar 2010) · http://ru.wikipedia
põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. 1869. aastal esitles uut keemiliste elementide süstematiseerimist. · Edward Jenner - oli inglise arst, kes võttis kasutusele rõugetevastase vaktsiini. Jenner avaldas oma katsetuste tulemused esmakordselt 1798.a. · Guglielmo Marconi - oli itaalia insener, keda peetakse raadio leiutajaks. · Heinrich Rudolf Hertz - oli saksa füüsik. Võttis vastu ja edastas esimesena raadiolaineid Tema järgi sai nime sagedusühik herts. · Hiram Stevens Maxim oli ameerika leidur, kes leiutas 1884 .a. esimese tänapäevase kuulipilduja. Tema järgi sai nimetuse Raskekuulipilduja Maxim. · Isaac Singer oli ameerika leiutaja, kes leiutas õmblusmasina. Isaac Singer sai 1851 .a. õmblusmasina patendi. · James Clerk Maxwell - oli soti füüsik ja matemaatik ning elektromagnetilise väljateooria rajaja.
B429BSCA. Uus seade näeb läbi seinte Utah' ülikooli teadlased ehitasid valmis raadiolainete vastuvõtjatel põhineva seadme, mis võib tulevikus aidata politseil kurjategijaid kinni püüda või pantvange vabastada, samuti tuletõrjujatel põlevast hoonest hädasolijaid leida. Joey Wilson ja Neal Patwari kasutasid raadiotomograafuuringut, mille abil saab inimesi ja muid objekte tuvastada ja nende liikumist jälgida odavate raadiolaineid saatvate ja vastuvõtvate seadmetega, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiapotaal Novaator LiveScience'it. Tehnoloogia kontrollimiseks paigutasid teadlased 28 raadiost koosneva juhtmeta võrgustiku ümber neljakandilise siseruumi ja sama suure maa-ala ümber õues. Raadiod asetati 1,2 meetri kõrguste plasttorude otsa, et mõõtmised toimuksid umbes inimese rinnakõrguselt.Kui inimene jalutas raadiosaatjatega ümbritsetud ruumis, mõõdeti raadiosignaalide tugevust kõigi saatjate vahel
spiraalgalaktikate tähed liiguvad ringjoonelistel orbiitidel siis nende kettad pöörlevad . 6.Gaas ja tolm galaktikates Lisaks tähtedele kuulub galaktika koosseisu ka suures koguses gaasi ja tolmu . Meile on seda näha vaid siis , kui Galaktikat valgustavad tema lähedal olevad tähed või siis kui tolmupilv varjab tagumiste tähtede valguse . Enamus gaasist jääks nähtamatuks, kui ei oleks õnnelikku juhust: hajusainest 90% moodustav vesinik kiirgab Maa atmosfääri hästi läbivaid raadiolaineid lainepikkusega 21 cm. See kiirgus lubab suure täpsusega määrata kosmilise vesiniku hulka ning selle liikumist . Mingil määral on gaasi igas galaktikas . Peaaegu gaasivabad on elliptilised galaktikad. Neis puudub neutraalne vesinik ja tolm . Spiraalsetes ja korrapäratutes galaktikates on hajusainet väga suurel hulgal. Gaasi ja tolmu olemasolu spiraalgalaktikates allub kindlatele reeglitele. Keskosas gaas puudub
Nähtav valgus ja ultravalgus tekib aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide kiirgumisel. 39. Kuidas jaguneb optiline kiirgus? Optiline kiirgus jääb vahemikku 10-4 kuni 10-8 m. Optiline kiirgus jaguneb ultravalguseks(10 -380 nm), nähtavaks valguseks(380 -760 nm) , infravalguseks (760 nm -1 mm) . 40. Milleks on Hertzi vibraator? Hertzi vibraator on avatud võnkering. Kasutatakse elektromagnetlainete tekitamiseks ehk kiirgamiseks. 41. Milleks kasutatakse raadiolaineid? Kuidas need jagunevad? Kasutatakse elektromagnetiliseks infoedastamiseks. Jagatakse mm ja cm lainealaks ( 1-10 mm ja 1-10 cm), dm ja m lainealaks, raadio ultralühilaineks ( 3m), lühilaine (10-100 m), kesklaine (100 -1000 m) ja pikilaine (üle 1 km) 42. Kuidas tekivad madalsageduslained? Madalsageduslained lainepikkusega 10000 m ja rohkem on vahelduvvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. 43. Mis on antenn
Mobiiliside ja GPRS Koostas: Andres Ader AA-31 2006 õa. Mobiiliside Raadiolaineid kasutati sides esmakordselt üle 100 aasta tagasi, reaalne mobiilside katsetamine algas 1940. aastatel. 1015 aastat tagasi muutusid algselt eelkõige sõjaväe ja salateenistuste jaoks evitatud süsteemid laiatarbekaubaks. Mobiiliside Mobiiltelefonitöö põhineb kahesuunalisel ühendusel kaasaskantava telefoniaparaadi ja tugijaama vahel. Mobiiliside Tugivõrgu moodustavad statsionaarsed saate-vastuvõtujaamad, koos keskse arvutiga hoiavad need mobiiltelefonide
katseid tehes järeldusele, et mobiiltelefonist leviv mikrolainekiirgus kahandab testosterooninimelise suguhormooni taset organismis. Mobiilsidevahenditele kiirgust vähendavaid lisaseadmeid tootva firma Microshield Industries kaastööline Les Wilson leidis Vene teadlaste kõnealloleva avastuse olevat üldsegi mitte üllatava. Wilsoni sõnul olevat Microshield Industries juba enne seda oletanud, et mikrolaineline kiirgus mõjutab sigitamisvõimet, kuna munandid neelavad sedalaadi raadiolaineid ülihästi. Niisiis on mobiiltelefoni tekitatavate tervisehädade hulk täienenud veel ühe liikme võrra: vähile, südamevaevustele ja mäluhäiretele lisandus nüüd siis ka sigimatus. Mobiiltelefon soodustab vananemist Corbis/Scanpix Juunis USA teadusajakirjas avaldatav Rootsi Lundi teadlaste uuring viitab võimalusele, et mobiiltelefoni kiirgus suretab närvirakke. Leif Salfordi juhitava teadlaskollektiivi töö avaldatakse prestiiikas
12 25 16 57 16 40 19 57 20 50 22 76 25 80 25 76 32 100 4. KASUTUSALAD Kuna komposiit- ja klaasfiiberarmatuur on keemiliselt püsivad ega korrodeeru, on võimalik neid kasutada keeruliste keskkonnaga konstruktsioonides. Kumbki ei juhi elektrit, seega nad ei sega raadiolaineid[1;4]. Hoonete ehitus[11]: 1) keemiatööstuse infrastruktuuri elemendid, 2) elektrijaamade vundamendid, seinad, 3) ehitiste ja rajatiste seinad, laed, vundamendid. Teede- ja sillaehitus[3;11]: 1) maantee plaadid, 2) sillateki plaadid, 3) sillapiirded, 4) kaldrajatised. Sadama ehitus[11]: kaide veealused vundamendid, tarindid Raudtee ehitus[11]: 1) betoonliiprid, 2) tunnelid KOKKUVÕTE Armatuurile seatakse kõrgeid nõudmisi, mis sunnib tootjaid välja pakkuma uusi lahendusi.
paiskavad kosmosesse osakeste voogusid, neid nim. aktiivseteks galaktikateks. Kõige äärmuslikumad nendest on kvasarid. Kiirgab sama palju, kui 1000 tavalist galaktikat> Kiirgusvõimsus ületab 1000. tavalise galaktika võimsuse, aga kogu kiirgus vabaneb väiksest piirkonnast (ruumiosast), mis asub galaktika keskel ja mõõtmetelt võib olla Päikesesüsteemi suurune. Osa kvasaraist kiirgab ainult nähtavat valgust, aga osa ka raadiolaineid. Meile lähemal on neid vähe; mida kaugemale, seda rohkem. (Päikeselt tuleb valgus u. 8min. , teiselt tähelt 4 aastat) Tähtede vaheline keskkond ehk difuusne mateeria · Tähtede vahel leidub nii gaasi kui ka tolmu. Enamik gaasist on vesinik. Tolm on nimega kosmiline tolm, st. et tolmuosakeste mõõtmed on võrreldavad valguse lainepikkusega. Maapealses mõistes on tähtede vahel vaakum. Valgus selles keskkonnas neeldub
muutunud neutroniteks. Täheaine on kui neutronipuder. Neutrontähtedel on omadusi, mis tavalistel tähtedel puuduvad. Neil on erakortselt tugev magnetväli ja tohu pöörlemiskiirus - nad võivad teha tuhat pööret sekundis. Neutrontähe magnetväljast väljub koos tähega pöörlev kitsas kiirtekimp nagu majakas. Kui kiirte teele juhtub jääma Maa, näeme lühikest sähvatust. Enamik neutrontähtedest saadab välja raadiolaineid. Niisugust tähte nimetatakse raadiopulsariteks. Kui sähvatus toimub röntgenikiirguses, on tegemist röntgenpulsariga. Lähimad tähed Päike on maale kõige ligemal olev täht ja ta paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust (päikesevalgust). Lähim täht meie Päikesesüsteemile on Proxima Centauri. Selle kaugus on 4 1/4 valgusaastat ehk 40 triljonit kilomeetrit. Päike Arvatakse, et Päike on tekkinud umbes 5000 miljonit aastat tagasi. Ta tekkis tolmuga
2 Televisiooni toimimise tööpõhimõte · Stuudio- mikrofoni ja kaamera abil muudetakse heli ja pilt (625 rida) elektriliseks signaaliks, mille edastus sagedus on 25 korda sekundis. · Saatja- tekkinud võimendatud ja moduleeritud raadiosignaal edastatakse antenni abil raadiolainetena kas sateliidile, kaabelvõrku või ümbritsevasse ruumi. · Sidesateliit- võtab vastu, vahendab ja saadab edasi telesaatjatelt edastatavaid raadiolaineid · Televisioonivastuvõtja ehk teler - tuuner eraldab teataval sagedusel edastava kandelaine, mis demoduleeritakse ja pildisignaal suunatakse kineskoopi ja helisignaal kõlarisse. Teleri tööpõhimõte · TUUNER- eraldab teataval sagedusel leviva kandelaine · KINESKOOP- kallutusplaatide abil saadab ekraanile ridade kaupa pilti · EKRAAN-kineskoobi elektronkahurist tuleva elektronivoog muutub helendavateks punktideks. · KÕLAR- elektromagnetlained
tugevdamine, nimelt liimitavad klaasid muudavad kere konstruktsiooni jäigemaks. Kindlasti üheks ülesandeks on veel kaitse välisilmastiku eest niiskus, müra, UV kaitse jne. Klaasid parandavad samas ka sõiduki aerodünaamilisi omadusi, mistõttu on auto voolujoonelisem ja tänu sellele on väiksem kütusekulu. Keerukamate lahendustega esi- või tagaklaasidele on juba integreeritud kaamerad, sensorid ning sealjuures ka antennid, mis on hea seepärast, et klaas ei neela raadiolaineid ja seetõttu on tagatud parem signaal navigatsiooni- ja raadioseadmetele. Igasugune defekt klaasil mõjutab sõitja mugavust ja eelkõige ka turvalisust. Seega järgnevas referaadis tutvustan erinevaid klaase, käsitlen lühidalt kuidas pikendada klaasi eluiga tutvustades parandamise tehnoloogiat. 1. AUTOKLAASIDE LIIGITUS 1.1. Lamineeritud ohutu (mitmekihiline) klaas Lamineeritud klaas koosneb kahest või enamast tavalisest klaasi kihist, mis on omavahel
). Kiirgusi saab eristada üksteisest nende lainepikkuse, sageduse (võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste arv ajaühikus) ning ühel prootonil oleva energia järgi. Joonis 1. Elektromagnetlainete skaala [2] Raadiolained on madalaima sagedusega elektromagnetlained, nende ülemiseks piiriks on ligikaudu 300 GHz. Inimkond rakendab neid infoedastusvahendina. Looduslikud raadiolainete allikad on mõned kosmilised objektid, näiteks pulsarid (raadiolaineid kiirgavad magneetilised tähed). [3] Mobiiltelefonide raadiolainete elektromagnetilise radiatsiooni tugevuse, tiheduse ja sageduse ulatus tõstab mitokondriaalsete reaktiivsete hapnikuühendite tekkimise kiirust inimese spermatosoidides, mis vähendab nende rakkude liikuvust ja vitaalsust, stimuleerides samaaegselt DNA alg-liitumissaaduse loomist ja lõpuks ka DNA fragmentatsiooni. See võib potentsiaalselt mõjutada nii meeste viljakust kui ka nende järglaste tervist ja heaolu.
ning hakkab helendama. Kui näha seda helendust, võib kindlaks teha musta augu Teadlased arvavad, et kõik või enamik galaktikaid on oma arengu varasel perioodil läbinud etapi, kus nende keskel "põles" hele kvasar, mille "jõujaamaks" sai olla vaid must auk. Praeguseks ajaks on need galaktikate keskel asuvad kvasarid kustunud ja seal asuvad mustad augud on "vaiksed". Musta augu teke Must auk on iseenda raskuse mõjul kokkuvarisenud täht või täheparv, mis ei kiirga valgust ega raadiolaineid. Reaalselt võivad mustad augud tekkida suurtest, oma evolutsiooni lõppstaadiumisse jõudnud tähtedest, mis on jäänud ilma oma sisemisest energiaallikast. Kui rõhk tähe sisemuses ei ole võimeline peale tuumkütuse lõppemist tasakaalu hoidma, langeb täht kokku (kollabeerub). Must auk on raskusjõu poolt kõveraks keeratud lõks maailmaruumis, kus isegi valgus ei suuda väljuda. Et Päike muutuks mustaks auguks, peab ta kokku tõmbama kehaks, mille raadius on 3 km (praegu on 700000 km)
Hiirt võib PC-ga ühendada 3- el erineval moel: Järjestik hiir (Serial mice) ühendatakse RS-232C tüüpi järjestik- ehk jadaporti või PS/2 porti. See on lihtsaim ühendusviis. Rööphiir, siinihiir (Bus mice) ühendatakse arvutiga siiniliides kaardi abil. See on natuke halvem eelmisest variandist, kuna tuleb konfigureerida ja installeerida laienduskaart. Juhtmeta hiired (Cordless mice) ei ole arvutiga füüsiliselt ühendatud. Arvutiga suhtlemiseks kasutavad nad infrapunakiiri või raadiolaineid. Raadiohiirte saadetavaid signaale vastu võttev karbike võib vabalt asetseda arvuti taga, infrapunaseid kiiri kasutavatel hiirtel peab tingimata olema otseside oma vastuvõtva kastiga. Juhtmeta hiired on kallimad kui järjestik- ja rööphiired. Macintosh arvutitel ühendatakse hiir läbi ADB (Apple Desktop bus) pordi. 7. MÕNED SOOVITUSED 7.1. Hiir ja matt Hiirt kasutades oleks mõttekas asetada selle alla hiirematt: hiir liigub
[3] MIDA SISALDAVAD GALAKTIKAD VEEL PEALE TÄHTEDE? Lisaks tähtedele on galaktikates üsna suurtes kogustes (meie Galaktikas vähemalt 2% kogumassist) gaasi ja tolmu. Paistab see meile vaid siis, kui teda valgustavad lähedal asuvad tähed (hele udu) või kui tolmupilv varjab tema taga olevate tähtede valguse (tume udu). Enamus gaasist jääks nähtamatuks, kui ei oleks õnnelikku juhust: hajusainest 90% moodustav vesinik kiirgab Maa atmosfääri hästi läbivaid raadiolaineid lainepikkusega 21 cm. See kiirgus lubab suure täpsusega määrata kosmilise vesiniku hulka ning selle liikumist vaatleja suhtes [3] Viimaste aastate jooksul on astronoomid kindlaks teinud, et enamik kui mitte kõik galaktikad sisaldavad oma tuumas musta auku. Võiks eeldada, et must auk moodustub pärast galaktika 7 teket ning kasvab ajapikku suuremaks, kuid teadlased arvavad, et protsess võib olla täpselt vastupidine.[7]
lisaks kolm värvikasetti Võrk Igas arvutis on tänapäeval võrgukaart arvuti kohtvõrku ühendamiseks Kohtvõrk on meie asutuses, kodus paiknev võrk. Selles võrgus on mingi aktiivseade, mille külge me arvuti ühendame. See seade võib olla switch või ruuter Ühendamiseks kasutame võrgukaablit Võrgukaablil on pistik mis sobib võrgupessa Võrk Kasutatakse ka võrgukaarte, mis loovad ühenduse raadiolaineid kasutades Neid kutsutakse ka WIFI kaardiks WIFI levib aktiivseadmest tavaliselt mõnesaja meetri kaugusele. Ruumides levib ta tavaliselt läbi paari seina Võrk Kohtvõrk ühendatakse Internetiga ruuteri abil Ruuteri WAN pesa ühendatakse modemiga. Ruuteri LAN pesadesse ühendatakse arvutid või jagamisseade. Ruuterid oskavad arvutitele jagada automaatselt IP aadresse ( seda nimetatakse DHCPks)
Jõhvi Gümnaasium Must auk Referaat Koostas: Aleksei Stempen Juhendas: Õp. Maie Kallik Aasta 2010 Must auk. Must auk on iseenda raskuse mõjul kokkuvarisenud täht või täheparv, mis ei kiirga valgust ega raadiolaineid. Kui rõhk tähe sisemuses ei ole võimeline peale tuumkütuse lõppemist tasakaalu hoidma, langeb täht kokku (kollabeerub). Must auk on raskusjõu poolt kõveraks keeratud lõks maailmaruumis, kus isegi valgus ei suuda väljuda. Et Päike muutuks mustaks auguks, peab ta kokku tõmbama kehaks, mille raadius on 3 km (praegu on 700000 km). Musta augu raadius sõltub tema massist. Mustal augul ei ole magnetvälja ja keegi ei oska öelda, millest ta koosneb
1. ELEKTROMAGNETLAINED. 1.1. Mõiste Elektromagnetlained on ruumis vabalt levivad lained, mis koosnevad võnkuvatest magnet- ja elektriväljadest. Neil on suur sageduste vahemik ning võime levida kõikides keskkondades, ka vaakumis (sõltuvalt elektromagnetlainete sagedusest võivad lained keskkonnas neelduda ning põhjustada sellega temperatuuritõusu antud keskkonnas). Kui vabad elektronid aeglustuvad või kiirenevad, nt põrgete tagajärjel, kiirgub raadiolaineid ja vähesel määral röntgenkiiri. Kõik kiirgused peale raadiolainete sähvatavad pigem juhuslike impulssidena, nn. footonitena, kui püsiva voona. (Oxlade et al 1997: 44) Elektromagnetlaine omadusi, tekkimist ja levimist kirjeldavad Maxwelli võrrandid. Vaakumis on elektromagnetlainete kiirus c=2.99792458 x 108 m/s. Monokromaatset elektromagnetlainet iseloomustavad sagedus ning lainepikkus. (ENE 1987: 524)
Supernoovajäänukid Tähe plahvatuspilv ehk supernoovajäänuk võib väliselt olla planetaarudu sarnane. Vahet saab teha spektri põhjal. Esiteks, supernoovajäänuki spektrijooned on õigest kohast nihkunud, sest jäänuk paisub suure kiirusega. Teiseks, kiirgus tekib teistmoodi kui planetaarudus. See on sünkrotronkiirgus: kui plahvatuspilv paiskub tähtedevahelisse gaasi, saavad elektronid suuri kiirusi ning hakkavad kiirgama valgus- ja raadiolaineid. Mõned supernoovajäänukid on kiulise ehitusega. Sel juhul on plahvatanud tähest jäänud järele pulsar, mis ergastab teda ümbritsevat gaasi nii osakeste kui kiirguse impulssidega. Kiulistest supernoovajäänukitest on üldtuntud Krabiudu, mis on üle 900 aasta tagasi Sõnni tähtkujus plahvatanud tähe jäänuk. Molekulipilved Raadioteleskoopidega on vaadeldavad ka sellised pilved, mis muul viisil pole avastatavad. Sellised on näiteks suured molekulipilved.
Laos kaup peatub ja peatumine ei too juurde lisaväärtust. Kui logistika üks eesmärke on kulude minimeerimine, siis igasugune ladustamine ainult suurendab logistilisi kulusid tarneahelas. Ladude arv tarneahelas peab olema minimaalne, ladustamisperiood võimalikult lühike ja ladustamiskulud võimalikult väikesed. 5. Millised on peamised RFID-tehnoloogia rakendusvõimalused tarneahelates? (4p) RFID (Radio Frequency IDentification) on raadiolaineid kasutav tehnoloogia toodete (ka elusolendite) identifitseerimiseks ja nende automaatseks jälgimiseks. RFID tehnoloogia võimaldab panna igale üksikule tootele kiibi, mis sisaldab oma unikaalset koodi. Näiteks noppe korraldamisel laos võib aluse, kasti laduda erinevaid tooteid täis (teadmata nende nimetust, tundmata neid välimuse järgi), väljastamisel saab infolugejast teada, millised on väljastatavad tooted, millal toodetud, millist värvi, ladustamisaja, hinna jne. RFID kasutuslad:
väiksemad meditsiiniasutused või suuremates teatud osad, kus ka ülevaate saamine on lihtsam (vähem riistvara, lihtsam tarkvara, väiksema hulga personali koolitus). Ees seisab suur töökõigi raviasutuse hõlmamise ja ühtsesse võrku lülitamise näol.[Ib] Magnetresonantsuuring Magnetresonantsuuring ehk magnetresonantstomograafia (MRT) on meditsiiniline uuring, mille abil saab diagnoosida mitmeid haigusi. Uuring on veretu ja ei ole valus. MRT kasutab tugevat magnetvälja, raadiolaineid ja arvutit inimese elunditest ka kudedest pildi saamiseks. Pilti uuritakse siis arvutiekraanil. MRT ei kasuta ioniseerivat kiirgust (röntgenikiiri). Detailsete MRT piltide abil saab tihti diagnoosida haigusi, mis teiste radioloogiliste meetoditega hinnatavad ei ole. MRT-s uuritakse kesknärvisüsteemi: aju ja seljaaju; liigeseid, lihaseid ja kõõluseid; südant
Väikesel maa-alal võib kuu siis varjutada päikese kas osaliselt või täielikult.Osalise varjutuse puhul katab kuu osa päikesest ja täisvarjutuse ajal tuleb nähtavale päikesekroon, taevasse ilmuvad tähed. 5.Milliseid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine? Astronoomide peamine tööriist on teleskoop.Selle peegel tehakse võimalikult suur, et näha nõrku seega kaugeid tähti ja galaktikaid.Optilised teleskoobid koguvad valgust, raadioteleskoobid raadiolaineid.Selgema pildi näiteks tähe röntgenfoto saamiseks saadetakse teleskoop atmosfäärist välja maa tehiskaaslaseks. a)Optilisi teleskoope kasutatakse selleks, et näha võimalikult nõrku, seega kaugeid tähti, planeete ja galaktikaid. b)Raadioteleskoopidega näeme, et raadiolaineid kiirgavad iseäralikud tähed, gaasipilved ja galaktikate tuumad, see vabaneb mitmesugustes plahvatustes. c)Teleskoopidega kosmoses maa tehiskaaslase orbiidil näeme kaugemale kui maapealsete läbi
pinnale paarikümne tuhande kilomeetrise sekundikiirusega. Aine, mis langeb neutrontähele põrkub sellega kokku niivõrd suure jõuga, et see algosakesteks lagundada ja muutub sarnaseks aineks neutrontähe endaga. Kuna nende külgetõmbejõud on nii suur, siis relativistliku valguse kõverdumise tõttu on näha rohkem, kui poolt tähe pinda. Oma tugeva magnetvälja tõttu kiirgavad neutrontähed röntgen- ja raadiolaineid impulssidena. Neutrontähe pind, mille tagumistki külge on näha.
Alles mitu nädalat hiljem avastasid nad signaalil ka teatava struktuuri. Üks kolleeg oletas, et Jupiter võiks olla raadiosignaalide allikas, kuid Franklin pidas seda naeruväärseks. Sellest hoolimata võrdles ta järgmisel päeval signaalide lähtekohti Jupiteri positsiooniga taevas ja leidis täpse kokkulangevuse. Jupiter oli pungil raadioenergiast pigem nagu täht , aga mis võis seda põhjustada? Kõik soojuskiirguse allikad tekitavad ka raadiolaineid, isegi inimesed. Mida kuumem keha, seda tugevamad raadiolained. Jupiterilt üle kantav energia on ekvivalentne miljardite välgunooltega ja kui Jupiter ise oleks selle energia allikas, peaksid tema väliskihtide molekulid olema kõrvetavalt kuumad. Teadlased teadsid soojusmõõtmistest, et asi pole nii. Vastupidi Jupiteri kõrgemate pilvekihtide temperatuur on 150 kraadi alla nulli. Mis on siis selle kuumuse allikas?
annaabi.ee 
