Kuidas kindlaks teha et tegu muinasasulaga?

Vastus leiad õppematerjalist: Esiaeg ja arheoloogia alused

Kuidas algab kaevamine?

Vastus leiad õppematerjalist: Esiaeg ja arheoloogia alused

Miks hakkasid kõndima kahel tagumisel käpal?

Vastus leiad õppematerjalist: Esiaeg ja arheoloogia alused

Keskmise rauaaja kultuuriühendused 1 Kivikalmed 2 Kääpad tsuudid?

Vastus leiad õppematerjalist: Esiaeg ja arheoloogia alused

Esiaeg ja arheoloogia alused (0)

Tallinna Ülikool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas kindlaks teha et tegu muinasasulaga?
Kuidas algab kaevamine?
Miks hakkasid kõndima kahel tagumisel käpal?
Millega tegu a kiviaegne porno?
Miks pole neil nägusid?
Milleks üldse vaja kodustada?
Kesk-Rootsis ja ida pool?
Kui püsiasulad?
Kui üliku residents?
Keskmise rauaaja kultuuriühendused 1 Kivikalmed 2 Kääpad tsuudid?
Mis on olnud funktsioon?
Kus peaks asuma linnuse torn?
Kus on Madispäeva lahingu kalme?

Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042)
N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused

Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min)

UURIMISSUUNAD -

Perioodide järgi ( Esiaja ; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik);

Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi );

Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia)
MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/ muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu ( kangelaslood , geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse kui abiteadusesse.
ARHEOLOOGIA - ajalooteaduse haru, mis uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal inimühiskonna ajalugu. Arheoloogid uurivad perioodi, kus on olemas juba inimene ja tema valmistatud tööriistad (~2,6 mln a tagasi, vrd ajalooline ajajärk - al 5000 a eKr)
ARHEOLOOGIA ALLIKAD -
a) Irdmuistised (üksikleiud)
b) kinnismuistised (n asulakohad, ka kultuurikiht - n Eestis kõige paksem Tartu linnusel u 5 m, sõltub inimtegevuse intensiivsusest)
Teisi kinnismuistiseid: a) Elupaigaga seotud muistised (asula, peatuspaik, linnused , kindlustatud asulad, linnad, varjupaigad), b) matusepaigad - kõige uuritumad (maahauad, maapealsed /dolmens, long barrows, passage graves/, maapind /maa sees - segakalme, eri matmisviisid /laiba, põletus, mumifitseerimine /)
N 17.09.09 Arheoloogia kui teaduse areng ning kujunemnine
I ARHEOLOOG - Babüloonia kuningas Nabunaid, kes käskis oma sõduritel huvist vanema ajaloo vastu kaevata välja iidseid templeid. Leitud asjad säilitati tema lossis, mis hiljem omakorda uuesti üles leiti

Tšehhi I arheoloog - 9. saj Konstantinos (Kyrillos) ja Methodios, kes paavst Clemensi maiseid jäänuseid otsisid (861. a), samuti olid nad slaavi tähestiku rajajad

KESKAJAL ei tegeletud arheoloogiaga, leidusid ei osatud õigesti tõlgendada - kivikirved kui välgunooled, Rooma aja Veenuse skulptuur - paganlikkuse iidol, mille pihta tuleb sülitada/kiviga visata , megaliitkalmed jäänukid ajast, mil elasid tõelised hiiud , põldudelt leitud savipotte peeti maa sees elavate päkapikkude kätetööks või et nad on kasvanud istutamise tulemusel
RENESSANSSIAJASTUL alustatakse antiikaegsete esemete kaevamisega. Eesmärgiks vaid ilusate asjade leidmine ja eksponeerimine, enda kodu ehtimine
KUULSAMAID ARHEOLOOGE
Sageli peetakse I tõeliseks arheoloogiks sakslast JOHANN WINCHELMANNI ( 1717 -68) - tal õnnestus Pompeijs tehtud "rüüstekaevamistel" esemeid uurida ja koostada uurimustöö antiikkunsti ajaloost. 9. detsembrit peetakse Kreekas ja Itaalias arheoloogide päevana (tema surmakuupäev)
19. saj alustati kohalike leidude koondamise (n raamatukogunduse, Kopenhaageni Ülikooli RK) ja eelistamisega, suurt rolli mängis CHRISTIAN JÜRGENSEN THOMSENI (1788-1855) töö. Pärast Kopenhaageni Ülikooli raamatukogu läbiuurimist, hakkas korraldama ekskursioone, kusjuures inimesed tõid Thomsenile oma leide . Kui kogu oli juba liialt suur väikeste ruumide jaoks, mõtles Thomsen eksponeerida esemeid materjali järgi - kivi, pronks ja raud. Seejärel avastas ta, et ongi olnud kivi-, raua- ja pronksiaeg . I sedasi organiseeritud näitus toimus 1819 ning leidis laialdast järgimist. 1836. a avaldas ta "Põhjamaiste muististe juhi", millest sai arheoloogia-alase kirjanduse klassika . Antiikluuletaja Lucretis aga oli sellise kolmeks jaotatud ajaarvamise oma poeemis juba varem välja pakkunud
JENS JACOB ASMUSSEN WORSAAE ( 1821 -85) - töötas samuti Kopenhaageni Ülikooli raamatukogus. Ta rändas palju ringi, kirjutas üldistavaid uurimusi Põhjamaade ajaloost. Ta oli võrdleva ajaloo rajaja - tegeles Thomseni kolmeks jaotatud ajalooarvestusega edasi, lisades alaperioodid (noorem, keskmine, vanem kiviaeg jne)
JACQUES BOUCHER DE PERTHES (1788-1868) - prantslane , kes tegutses Abbeville lähedal. Ta armastas jalutada kruusakarjäärides ja turbarabades, ühel sellisel jalutuskäigul avastaski ühe vana asulakohta, kuna jäi paljastunud maapinna kihte vaatama. Ta on stratigraafia (kihtide teadus, joonestamine ) rajaja. Oma uurimistööga pani ta paika vanima kiviaja (ajaliselt).
AUGUSTUS HENRY PITT -RIVERS (1827-1900) inglane, kindral - major , kes oli relvafanaatik (ta kogus/kollektsioneeris püsse, et selgeks teha püsside ajalugu). Püsside kõrval huvitus ka teistest relvadest ning ka need kogud kasvasid võimsateks - seejärel hakkas vanu rõivaid, muusikariistu, kangastelgi ja paate koguma ning ka need kollektsioonid paisusid. Päranduse saamise järel hakkas oma hiiglaslikel maavaldustel arheoloogilisi kaevamisi korraldama. Need viidi läbi sõjaväelise pedantsusega - ta kontrollis üle kõik leiud ja kirjeldused ning lasi kirja panna ka luude asetuse . Lõpuks kinkis ta oma kollektsiooni Oxfordi ülikoolile. Ta pidas oluliseks leidude konserveerimist ning objektide taastamist pärast kaevetööd. Tema kaevamised hõlmasid ka tavaobjekte.
HEINRICH SCHLIEMANN (1822-90) - temast on ilmunud ka eesti keeles biograafiaid (Wanderberg, Stoll). Ta astus ülikooli 44. aastaselt, et arheoloogiat ja keeli õppida. Ta oli sihiks seadnud Trooja linna leidmise ja väljakaevamise. Ta saavutas oma sihi, kuid praegu öeldakse, et lõhkus rohkem kui avastas. Kaevas ka Mükeene linnust ja kuninga hauda.
OSKAR MONTELIUS (1843-1921) - rootslane, kes tegeles arheoloogiliste leidude ainesega, huvitudes pronksiaegsetest esemetest. Ta lõi tüpoloogilised esemete seeriad (arengust lähtuvalt), kusjuures suutis need hiljem enamvähem ajaliselt dateerida.
GUSTAV KOSSINNA (1858- 1931 ) - Ida-Preisimaalt pärit veendunud saksa natsionalist. Ta oli kindel, et sakslased ja muistsed germaanlased on kõige tähtsamad rahvad - leidis, et muinasgermaanlaste asuala oli tunduvalt suurem. Ta hakkas tegelema arheoloogiliste leidude kaardistamisega ning avastas, et muinasgermaanlased suisa importisid oma kultuuri teistesse maadesse ("Vana germaani kultuuri vägevus")
N 24.09.09 Uurimismetoodika
ARHEOLOOGIA UURIMISMETOODIKA –

välitööd – a) arheoloogiline luure (inspektsioon), millega selgitatakse välja uued kinnismuistised, b) arheoloogilised kaevamised;

kameraaltööd – tubased tööd
ARHEOLOOGILINE LUURE – 1) Muinsuskaitselt arheoloogile luba, et võib teatud piirkonnas „luurata“, 2) Eeltöö uuritava piirkonna kohta – arheoloogilised teated , rahvaluule -jutud, vanad kaardid, 3) KOV teavitamine , omanikult lubaküsimine, 4) Tänapäevaste kõrgusjoonetega kaartide abil endisaegse veetaseme jälgimine

abivahendid luureks: a) aerofotod, õhuvaatlus, b) periskoobid, mini- ja automaatkaamerad ( hauakambrid ), c) GPS- seadmega kaardile positsioneerimine

Kõige sagedamini avastatakse kiviaegseid asulaid järve ja jõe ühtesuubumiskohal ning rauaaegseid asulaid allikate läheduses (praeguste külade)

Kuidas kindlaks teha, et tegu muinasasulaga? - Vaatle ülesküntud põldu (aprill, september-oktoober) – asulakoht eristub muust põllust tumedama värvuse tõttu (süsi mullas) ning mullas on palju pisikesi raudkivi tükke ( kolle , ahi)

Arheoloogiline objekt on alati teadusliku uurimistöö objekt ja ajaloo allikas

ARHEOLOOGILINE KAEVAMINE - „kinnismuististe hävitamine“ (uurimistöö käigus hävitab uuritava objekti). Alates 1960. a uus arheoloogia, nüüd teoreetiline arheoloogia.

Kuidas algab kaevamine? - Kui vanasti tehti proovišurf, siis tänapäeval tehakse kaevete alustamiseks fosfaatanalüüs, millega määratakse fosforhappesoolade sisaldus (ekskremendid) – proov iga 1-5 m. Samuti kasutatakse georadarit – maapinda suunatakse raadiolained ja vastavalt sellele, mis maapinnas leidub, peegelduvad kiired tagasi, arvutis kuvatakse pilt maapinna „sisemusest“. Tänapäeval väga täpsed, suudavad ka mullakihte eristada.

90% on päästekaevamised (arheoloog peab ehitusele eelnevalt läbi kaevama ala, mis hiljem võib täielikult hävitamisele minna) ning 10% on probleemkaevamised

Kaevamine toimub 10 cm kihtide kaupa. Oluline on kaevandi profiilide ja seinte jäädvustamine. Kaevatakse kuni inimtegevuse jäänused lõppevad ehk algab looduslik mullakiht
- kaevamiste viisid: a) horisontaalne, b) kihtide kujunemise järgi

KAMERAALTÖÖD – tuleb koostada aruanne (fotod, fikseeritud andmed, joonised, tänapäeval ka tõlgendused, dateeringud).

Enamik esemeid dateeritakse tüpoloogilise metoodi alusel – Põhjamaade pronksiaja tüpoloogia võimaldab eraldada 6 pronksiaja perioodi. Samuti saab kasutada dendrokronoloogilist meetodit (hele ring – suvi, tume – külmem aastaaeg ) puidu puhul. Enne on vaja luua dendrokronoloogiline skaala, kliimaerinevus nõuab ka Eestis eri kronoloogiaid (Lääne-Eestis oma, Tartus oma – ulatub 11. sajandini). Termoluminessentssmeetodi puhul mõõdetakse räni radioaktiivsust (n põlenud liiva dateerimine savinõudes). Ka kasutatakse varvomeetriat (viirsavimeetod – setted järvedes) ja radioaktiivse süsiniku meetodit (C14), mille leiutas W. F. Libby (ainus Nobeli preemia, mis arheoloogiaga seotud) 1949. a. Sellega määratakse puidu, söe, taimejäänuste, luude jm orgaanilise materjali vanust .
- Kosmiline kiirgus välisatmosfääris põhjustab neutronite tekkimist. Ne mõjul N2 laguneb C14-neks ja H2-ks, mis läheb planeedi taimedesse (taimed assimileerivad normaalset CO2-te ja C14-t). Meie sööme ja sureme ära, seejärel laguneb C14 poolestumisajaga 5730. a C12-neks. C14 ja C12 suhe võimaldab määrata aine vanust (sütt on igal pool). See pole väga täpne (n 1200 +/-50...120 vms). Need tehakse dendroparandustega (n Pulli asulakoht enne 8000 eKr, nüüd 9000 eKr)

N 01.10.09 Hominiidide kujunemine

Nüüdisaegsed inimahvid – gorilla ja šimpans ( troopiline Aafrika), gibon ja orangutan ( Kalimantan ja Sumatra). Esimesena eraldus gibon, seejärel orangutan, gorilla ja hominiidid ning lõpuks šimpans ja inimene (u 5 mln a tagasi)
- Eestis kõige lähedasem loom inimesele on nahkhiir

Esimesi inimahve:
- prokonsul – 20 mln a vana inimahv (I'te seas)
- Griphopithecus – esimene inimahv Euroopas
- Australopithecused – inimese ja ahvi vahelüli
- Piltdowni kolju (1912; tõsiselt võeti käsile 1953. a ja avastati, et tegu võltsinguga, mis koosnes 50-60 000 a vanadest koljutükkidest ja inimahvi lõualuust) vs Taungi beebi (1920ndad)

AUSTRALOPITHECUSED

Üks kuulsamaid Australopithecuseid on 1974. a leitud Lucy luukere ( Etioopia ; 3,2 mln a vana). Ta kõndis kahel jalal, oli u 120 cm pikk, u 30 kg raske ning taimtoiduline. Ta sai nime biitlite laulu järgi (laulu nimi tuli aga J. Lennoni poja joonistatud pildist, mis kujutas tema lasteaiakaaslast. Ta suri 46-aastasena 2009. a septembris luupusesse)

Laetol – Austral opithecuste jalajäljed (3,6 mln a vanad), kus kõnnivad mees ja naine lähestikku. Avastati täiesti juhuslikult, kui piirkonnas töötavad arheoloogid alustasid omavahel elevandisõnnikusõda, mille käigus märgati kõnealuseid jalajälgi

Miks hakkasid kõndima kahel tagumisel käpal? Negatiivne: 1. Ei ela enam metsas vaid savannis, liikumiskiirus väheneb, 2. Kõige nõrgem külg, kõht on nüüd avatud rünnakule, Positiivne: 1. Näevad kaugemale, 2. Kasutab käsi muude asjade tegemiseks (abivahendid, lapsed)

Mõned nooremad Australopithecused olid juba lihatoidulised, nad jälgisid kiskjaid ning kui tal kõht täis, hirmutasid eemale ja võtsid saagi endale. Australopithecused vaid Aafrikas.
- Australopithecus boisei (nüüd Paranthropus boisei) – pealael luuhari

HOMO HABILIS – kasutas teatud määral tööriistu, eesti keeles osavinimene, samuti ainult Aafrikas. Kõige rohkem leide on avastatud Olduvai mäekurust, millega on tegelenud perekond Leakey (al 1931. a). Olulisemad leiud pärinevad 1960ndate algusest – eoliidid/chopper ehk veerekivitööriist (ühest küljest killud ära löödud, kivi terav )
HOMO ERECTUS – a) arenes välja Australopithecus africanusest elas 200-300 000 a ja suri välja, b) arenes edasi Homo habilisest, kes ise arenes Australopithecus africanusest. Luid leidub mitmel pool maailmas

Eugene Dubois ja Jaava inimene 1891 (lihtsalt võttis kätte ja läks, oli teadlik Darwini teooriast). Ise nimetas Pithecanthropus erectuseks nad, dateeris 400-500 000 a vanaks , seejärel dateeriti 900 000 a vanaks, praeguseks on dateering 1,8 mln.

Zhoukoudiani koobas Hiinas (1920ndad) – Sinanthropus pekihensis (Hiina-Pekingi inimene), u 500 000 a vana. Leiti ka tuhka ehk osati kasutada tuld

Heidelbergi alalõualuu 1907 – Heidelbergi inimene, leide ka Aafrikast (u 1 mln a vanad). Arvatakse, et neist, kes Euroopasse rändasid, said neandertaallased, nendest , kes Aafrikasse jäid – Homo sapiensid.

Nariokotome poiss (Turkana järve äärest) – u 1,6 mln a vana. Oli 16-aastane kui suri, ilmselt igemepõletikust tingitud verepõletikku. Ta oli 1,6 m pikk, tarvitas küllaltki palju liha (nähtavasti tegelesid ise küttimisega), kuid ka palju erinevaid mugulaid – väidetavalt aitas liha tarbimine kaasa aju arengule. Selgrookanali uurimisel selgus, et see ( rind ) on mõnes kohas kitsas – ta ei omanud täpset kontrolli hingamise üle ja seega ei kõnelenud

Uuemad leiud näitavad, et Aafrikas samal ajal kui Javal – rännates. Võidi üle minna bambusest tööriistade valmistamisele, ehk vastavalt loodusoludele kasutas eri abivahendeid

N 08.10.09 Hominiidide kujunemine II

Euroopas kõige varasemad (1,6-1,8 mln a) luukillud (Homo erectus) Tblisist ( Gruusia )

Ardi (Ardipithecus ramidus - „ardi“ kohalikus keeles „põhi“, „alus“) 4,4 mln a vana, leiti 1992 (Etioopia, Aramis ) – üleminekuvorm ahvist inimeseks . Kokku on seda uurinud 47 spetsialisti. Ta oli 122 cm pikkune naine, kaalus 50 kg, taimetoitlane ning suutis osavalt ronida puude otsas, aga ka kõndida. Leiti 70 km kaugsel Lucy'st

Gran Dolina – 800 000 a vanad luukillud ja tööriistad

NEANDERTAALLASED – uurimisspektris olnud juba 150 a. I leid 1856 Saksamaal Neanderi orust (Neanderthal – org saksa keeles), mida esmalt peeti Vene kasaka või süüfilist põdeva inimese luustikuks. Tegelikult 700 000 a vanad.

Neandertaallased on 150-160 cm pikad, ajumaht 1600 cm3 (tänapäeval enamikel vähem), kolju on suur – kuklast pikk, laup madal (emotsioonide kontrollkeskus = tülitsesid sageli). Lai nina – aju jääb kaugele külmast sissehingatavast õhust?

Krapiņa neandertaallased – üle 10 purustatud neandertaallase luu ehk kannibalism . Üks arheoloog võttis kätte, sõitis kõik Euroopa muuseumid läbi, kus neid lõigatud luid hoiti ning avastas, et lõiked on samadel kohtadel (rituaalne lõikamine? Surnute söömine?)

Shanidar ( Iraak ) – neandertaallaste matmispaik – 2 naist ja 1 mees lohukeses. Proove võeti ka matmispaiga mullast – sealt avastati tohutult õietolmu ja lilleseemneid. Ilmselt kaeti surnud enne augu kinniajamist lilledega. Samuti avastati kokku kasvanud luumurrud – mitmete ja mitmete luumurdudega neandertaallane , kes poleks suutnud endale ise toitu hankida ega midagi – haigete eest hoolitsemine näitab kokkuhoidvust

Drachenlochi koobas – sein orvas, kus 6 koopakaru koljut, mille koonud koopasuu poole – pidid valitsema mingisugused usulised kujutelmad

Teshik Tash – Lähis-Ida koobasasulad, mille avastasid 1920ndatel Nõukogude arheoloogid, lapseluustik sarvedest panustega

KROMANJOONLASED (1868), avastati prantsuse arheoloogide poolt Lartet'st, Crog Magnoni koopast. 5 luustikku. Selle lähedal asub ka Aurignaci koobas, kus veel rohkem taolisi luustikke – 17. Pastor tahtis nad matta kirikuaeda! Kromanjoonlaste keskmine pikkus on 187 cm, kolju maht üle 1600 cm3 (mõnel suisa 1900 cm3). Nad elasid 30-40 000 aastat tagasi ehk kromanjoonlased ja neandertaallased olid koos elanud u 10 000 a, kui 30 000 a tagasi neandertaallased välja surid.

Kromanjoonlaste eelisteks on erinevate tööriistade kasutamise ja loomise oskus (paarkümmend erinevat)

AVASTUSI INIMESE ARENGULOO VALLAS

11.01.1988 avaldas Newsweek Homo sapiensi kujunemisloo. Molekulaarbioloogia arenguga avastati mitokondriaalne DNA, mis pärandub naisliini pidi – võimalik leida kõikide naiste ema. See on 200 000 a tagasi Aafrikas elanud naine („ Eeva “), kes oli väga viljakas, paljude järglastega ning kelle järglastel oli omakorda palju järglasi. Vanimad luud on aga ~160 000 a vanad

Svante Pääbo (ema eestlane), kes töötab Saksamaal valiti 2006/7. a 100 maailma kõige mõjukama teadlase hulka. Alates 1980ndatest tegeleb ta DNA uurimisega ja on suutnud väga vanadest luudest osalist DNAd saada. 1995. a õnnestus tal saada neandertaallase DNA osad, tollal võrreldi seda avastust esimesega inimesega Kuul. 2006. a tegeles ta Horvaatiast pärit neandertaallaste luudega, mida uuriti ka USAs:
- 1. Uuriti neandertaallaste suhteid kromanjoonlastega ning leitigi, et võis olla nende vahel seksuaalsuhteid (kromanjoonlasest mees ja neandertaallasest naine), kuid Pääbo tunnistas eksimust ning järgnevad tulemused osutusid negatiivseks
- 2. Tuli välja teesiga, et neandertaallased kujunesid välja 700 000 a tagasi

HOMO FLORESIENSIS – avastati 2003. a Indoneesias 300 miili Jaavast idas Florese saarel. Sealt leiti 800 000 a vanused kivikirveste tükid (tulekivist) ning kokku 8 sarnase väikese inimese skeletid. Esmalt peeti seda haiguseks – pisipealisus – tegu oli kääbusrahvaga. Nad oli 1 m pikad, ajumaht ~380 cm3. Surid välja 12 000 a tagasi vulkaanipurske tõttu (HOBBITS :D)
N 15.10.09 Paleoliitilised kultuurid ja kunst
ARHEOLOOGIA PÕHIPERIOODID:
1. Kiviaeg
2,6/2,5 mln a tagasi – 2000 eKr (vt jagunemist allpool)
2. Pronksiaeg
Eestis: 1800 – 500 eKr
3. Rauaaeg
Eestis: 500 eKr – 1225. a
1. KIVIAEG (2,6/2,5 mln a tagasi – 2000 eKr) – jaguneb:
1.1. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg
2,6/2,5 mln a tagasi - 9500 eKr
1.2. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg
9500 eKr – 4000 eKr
1.3. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg
4000-2000 eKr
1.1. PALEOLIITIKUM - 2,6/2,5 mln a tagasi - 9500 eKr
1. Varapaleoliitikum (2,6/2,5 mln – 200 000 a tagasi)
Olduvai (2,6/2,5-1,4 mln a tagasi), Acheuli kultuur (1,4 mln a – 200 000 a tagasi)
2. Keskpaleoliitikum (200 000 – 40 000 a tagasi)
Moustier kultuur
3. Hilispaleoliitikum (40 000 – 9500 eKr). Sel ajal arenes ka luu- ja sarvesemete valmistamine (ahingud, harpuunid, viskepuu, nõelad) ja puidu-naha töötlus
Aurignac (34-28 000 a tagasi), Gravette (28-22 000 a tagasi), Solutre (20-16 000 a tagasi), Madeleine (18-15/10 000 eKr)
V
A
R
A
Olduvai
Eoliidid (veerekivitööriistad). Puuesemed pole säilinud. Chopper (raienuga), ka tulekivist eraldatud killud
Acheuli
Homo erectused. Pihukirved – osa löögikiviga töödeldes, osa nn pehme lööktehnikaga (luu või sarvega )
K
E
S
K
Moustier
Neandertaallased. Levallois' tehnika, eesmärgiks valmistada kindla kujuga tööriist. Tulekivi nukleusest vorm, mis valmistöödelduna eelnevalt planeeritud kujuga (Võimaldas luua väga erineva kujuga tööriistu)
H
I
L
I
S
Aurignac
Tööriistaliikide arvu kasv. Uus võte, nn 3. etapp – tulekivimunakul lüüakse ära otsad , seejärel pikkupidised killud, mida võimalik tööriistadena kasutada
Solutre
Nooleotsad tulekivist. Vibu kasutamine (I inimese loodud masin). Retuššeeritud tulekiviriistad (väikesed killud servast välja löödud – ääred sakilised)

Kostjonki asula elamupõhjad – luud pooleli maa sisse rajatud onnide konstruktsioonide osana (luu küttematerjalina?). Massiliselt mammutiluid (mitmesaja mammuti omad)

Paleoliitikumi lõpu ühiskonnast annavad aimu erinevad avastused: n Grotte en Enfants – Itaaliast avastatud kahe lapse matus, kus arvukalt mammutinahast/ luust helmeid, mis on ajaliselt suur töö olnud (1 helmes = ~1 päev) ning Sungiri matus Venemaal – kas mõlema puhul on tegemist ühiskonnas tähtsamate isikutega

PALEOLIITIKUMI KUNST – kõige kuulsamad on paleoliitilised Veenused, mis on üle Euroopa levinud (ka Siberis ) lopsakad naisekujud . I neist avastati Austriast Villendorfist 19. saj lõpul ning tollal peeti seda paleoliitikumi naisideaaliks. Nad on igal pool sarnased – paks kõht, suured rinnad , naba , jalad/käed pole üldse täpselt vormitud, olemas esmased sugutunnused . Selja tagant tundub, et käed on ees, eest vaadates, aga et käed on selja taga; külje pealt on näha, et käed on rindadel. Millega tegu? a) kiviaegne porno?, b) seotud emadusega? (neid ei saa püsti seisma panna), c) ??? Miks pole neil nägusid? Võib-olla ei soovitud otsest inimest kujutada, vaid emadusest üleüldse, kuid eksisteerib ka erandeid , millel näod (Malta – naiste vormid pole nii lopsakad ja on olemas näod).

Hohle Fels (leitud vähem kui 1 a tagasi) – kõige vanem teadaolev Veenuse kuju (35 000 vana) tillukese peaga

Mehed paleoliitiliste kujude hulgas – praktiliselt ei eksisteeri, kuid on paar erandit, näiteks Hohlenstein Stadel'i (Saksamaa) lõvipeaga mees.

Neid kujukesi valmistati umbes 10 000 aastat. 30-32 000 aasta tagusest ajast leiame ka I koopamaalid , seega umbes samast ajast; neid aga leidub peamiselt vaid Lääne-Euroopas ( Hispaania , Prantsusmaa + 1 Siberis)

Altamira
Kõige tähtsam ja täiuslikum. Leiti 1868, maale märgati hiljem, nende maalimise vahe u 200-500 a. Piisonite kujutised laes – üksikjoontega tabatud loomade kuju, olemus ja asend. Oskuslik seinapinna kasutus, asub koopa varjatumates osades
Signeeritud joonised ?
Lascaux
Perfektsete loomakujutiste hulgas kriipsujukudest inimeste kujutised
Chauvet
Peetakse kõige vanemaks , alles leitud. Kujutatud suhteliselt palju kiskjaid (n lumeleopard ), ka karvased ninasarvikud. Topeltjoonistused – valguse võbeledes tundub, et loomad liiguvad (KINO). Sama tehnika Bütsantsi kirikukunstis – küünal võbeleb ikooni ees.

Hohle Fels vs Divje Babe – 1. kotkatiivast flööt, mis on 35 000 a vana, teine osutus 65-41 00 a vanaks karuhamba aukudega luuks (Lääne-Sloveenia)

N 22.10.09 Paleoliitikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid
JÄÄAEG - Antarktika jääkihtide puurimisel saadi pilt 740 000 a taguse aja kohta. See näitab, et meil on jääaja vaheaja lõpp ehk et praegu peaks põhimõtteliselt algama uus jääaeg. On võimalus, et toimub 400 000 a eest töödanud muster ehk jäävaheaeg on 28 000 a

Lääne-Soome Susiluola koobas (120-125 000 a tagasi) - ehk Soomes elasid neandertaallased, sellest võib järeldada, et ka Eestis. (vt Aivar Kriiska artikkel „Horisondis“ 3 v 4)

Balti jääpaisjärv -> Yoldia meri -> Billingeni katastroof. „Katastroof“, kuna oli juba üpris palju elanikke. Paisjärv voolas ookeani tühjaks, kuna Lõuna-Rootsi oli madal ja järv sai ühenduse ookeaniga. Langetas veepinda 25 m.

HILISPALEOLIITILISED KULTUURID - Põhja Euroopas (19 000 – 9500 eKr)

Madeleine – kliima soojenedes liikusid uutele aladele . Veel ka Hamburgi, Ahrensburgi ja Swidry. Nende kultuuride peategevuseks oli põhjapõtrade küttimine, sest nood olid kergesti kättesaadavad ning mitmekesine tooraine (toit, nahk, sarved, luud). Leedus n 100, Lätis ja Pihkvas ka ning tõenäoliselt Eestiski, kuid tuleb veel leida ;) Iseloomulikud on tulekivist korralikud nooleotsad (eriti Swidryle)
- Swidry kultuuri mõju – a) Suomusjärvi, b) Veretje, c) Butovo, d) Kunda (Eesti 100, Leedu, Lõuna-Soome, Läti, Peipsi tagune ala)

KUULSAMAID LEIDE ja ASULAID
Mammuti hammas Põltsamaal (2000) – Puurmanni asulas. Kokku Eestist leitud 26 hammast või kihvatükki (kõik ERALDI!). Proovidest selgus, et enamik 40-50 000 a tagusest ajast. 2,7 kg Põltsamaa oma aga 11 600 a tagasi elanud (9600 eKr) mammuti oma. Üks ajakiri väitis seepeale , et eestlased lõid maha viimase mammuti. Tegelikult on tunduvalt paremini säilinud Siberis, seal kõige nooremad 6000 a vanad (e 4000 eKr)
Sindi - Lodja asula; samal ajal avastaud (7000 eKr). Täheldada on merel käimise kasvu (viigerhüljeste küttimine)
Kunda Lammasmägi (8000-7000 eKr; väike saareke) asus 1-2 m sügavuses järvekeses. Leitud suhteliselt vähe sealt, rohkem järvepõhjast (paremini säilinud)
Konstantin Grewingk (1819–1887) – TÜ geoloogia professor . Ta pani paika, et Kunda on Eesti vanim asula (leiti 1872)
Kunda kultuur – iseloomulik on sarv - ja luuesemete rohkus . Kivilihvimine (kivikirveste kasutamisel ), mujal tuleb kasutusele alles neoliitikumis
Pulli asulakoht (9000 eKr) – meri ujutas üle ja setted kanti peale. Kaevamised al 1968, avastati 1967. Selgeid elamujäänuseid pole, leidub tuleasemeid
Pulli asulas suhteliselt palju musta kvaliteetset tulekivi. Meil läheduses seda looduslikult ei leidu (Lõuna-Leedu, Loode-Venemaa kõige lähemal), kuid leitud ka Kunda ja Sindi-Lodja asulatest (palju vähem). Kas Pulli elanikud tulnud lõunast või olid kaubanduslikud suhted head?

Tõrvala leid – madu (rästik) 40 cm pikk, põdrasarvest, peas auk. Leiti 1930. a omaaegselt maasäärelt veekogu põhjas. Samast leiti ka pistodasid, nooleotsi ja ka Siivertsi võrgukäba (ehk meil 5000 eKr võrgud). Kivissaare (mesoliitiline kalmistu )
- fyi: blondid juuksed = 11 000 a vanune mutatsioon

enda lisatud: 1.2. MESOLIITIKUM (9500-4000 eKr) – Algas pärast jääaega tuntava kliima soojenemisega ja lõppes põlluharimise algusega eripiirkondades. Tundrad asendusid (sega) metsadega , asustus liikus ka põhja poole. Iseloomulik on kivitööriistade kõrge kultuur (mikroliidid, varrega kirved). Leide vähe, ei paikne lähestikku.
N 05.11.09 Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik
1.3. NEOLIITIKUM (4000-2000 eKr)- Alguseks on tihi loetud lihvitud kiviriistade või keraamika ilmumist, paljudes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Gordon Childe "neoliitiline revolutsioon "

igal pool iseseisvalt taimede kodustamine , tõenäoliselt seoses rahvaarvu kasvuga. Miks just neid taimi? - peab andma piisavalt head saaki, seemned/ terad peavad jääma pea sisse kinni mingiks ajaks

Esmalt jõudis viljelusmajandus Kreeka alale Anatooliast /kultuurvili/ (u 7000-6000 eKr), tõenäoliselt migratsioonilainega (u 20% rahvastikust?)

KODULOOM - Esmalt koer (teatmikes u 11 000 a tagasi, tegelikult varem) - kas kodustatud või ise tulnud? Pigem viimast. Kas saab rääkida üldse kui koduloomast, kui pole kasutatud lihaloomana? Milleks üldse vaja kodustada? Kas nii, et emaloom tapmisel ellu jäetud pojad võeti koju kaasa, et las kasvavad suureks ja siis tapame ära? Või et tekkis konkurents - ärme lase enda maal elavaid lambaid - kitsi teiste maale - suunamine! Teiseks loomaks kitsed- lehmad , 3. sead (võis ka olla loom, kes tuli inimese juurde toidujäätmeid otsima ), 4. veis (ohvritalitused), 5. Kass (kodustas inimese enda - koduloomaks siis kui algas maaviljelus - hiirte /rottide tõttu)
MAAVILJELEJATE EELISED KÜTTIDE JA KORILASTE EES

Toitu rohkem - toidu tagavarad

Paiksus
nendest tulenevalt 3. Rahvastiku kiire kasv (mehed ei käinud enam jahil?)
4. Kõrgem staatus

Pärast 5000 eKr enam rahvas ei liigu, vaid liiguvad maaviljelusoskused ning keel

NEOLIITIKUMI ALGUS EESTIS - keraamika ilmumine - nn Narva kultuur (5000 eKr) - kuna I leiti Narvast - nime kinnistasid Läti ja Leedu arheoloogid - avastaja ise kasutas Narva keraamikale. Need on koonilised, suured savinõud - jämedaseinalised etc, omal ajal ilmselt kohutavalt väärtuslik, kuna neid potte parandati (sidumise teel)

Sellele järgneb kammkeraamika kultuur (4000 eKr).
- Riigiküla asula hooned (50-60rm)
- Valma kaksikmatus - vt ajaloo põhiperioodid. Toimus ka asula territooriumile matmine

NÖÖRKERAAMIKA (Kesk-Euroopa) 3000 eKr Eestis: kultuurikiht õhuke 1) Liikusid pidevalt edasi, 2) Üksikpereline asustus
N 12.11.09 Pronksiaeg

Sissejuhatus: Tegelikult eelneb pronksiajale ka eneoliitikum/halkoliitikum ehk vasekiviaeg

VASK on pehme, sellega ei saanud hästi võidelda. Brinelli kõvadusarv on vase puhul 30, aga pronksil ~230. Vaske leidus looduses, alguses taoti, hiljem valati . Umbes samal ajal kasutati ka kulda ning meteoriitset rauda
Vaskesemetega ei kaasnenud murrangulisi protsesse, v.a. Balkanil, Taga- Kaukaasias , Ukrainas. Seepärast tavaliselt vasekiviaega eraldi ei käsitleta. Vaskesemeid oli vähe, valdavalt kivi- ja sarvesemed
PRONKS sisaldab tina ja vaske. Kõige parema pronksi saab inglistinast. Arvatakse, et kõige varasem on arseenipronks. Areenipronks eraldab kuumutamisel hirmsat haisu
Pronksi tähtsus – tunduvalt tugevam ja vastupidavam kui vask. Kui ese läks katki, oli võimalik ümberkuumutada. Pronksil on samuti ka madal kuumutamistemperatuur (~700-800°C)

Pronksesemete valmistamine -

Nahast valmistatakse vorm

Vorm kaetakse saviga

Vorm kuumutatakse, et vaha välja voolaks

Savi kuumtöödeldakse

Pronks valatakse vormi
VASEKIVIAEG – 5. at ema vasetöötlus levib Balkanile, kõige kiiremini aga Lõuna-Euroopasse
2. PRONKSIAEG - Kõige jõudsamini levib pronksikultuur Egeuse mere ääres. Seal hakkavad esimesed tsivilisatsioonid arenema ( Kreeta -Mükeene, Sumeri ja Akadi kultuur). Kõige olulisemad pronksiaja tsivilisatsioonid aasuvad Balkani ja Pürenee poolsaarel. Samuti on pronkskultuur Uuralis (Eesti I pronksesemed pärinevad sealt)

Pronksiajal hakkab levima sarnane usk, elustiil jne. Pronksiajal tekivad suhted ja kontaktid erinevate kultuuride vahel. Suurema osatähtsuse saavutavad jõed. Nii tihenesid ka kontaktid rahvuste vahel

PRONKSIAEGSEiD LEIDE –
1. Vasekiviaegne mees Alpidest – Ötzi ( 3500 -3200 eKr), kelle leidsid 19.09.1991 Saksa turistid. Samamoodi oli tulnud välja 1934. aastal kaduma läinud alpinist . Austria-Itaalia piiril tekkis vaidlus politsei vahel, Austraalias kuulis seda uudist K. Spindler, kes hakkas Ötzi uurimisgrupi juhiks (147 teadlast) - „Mees jääs“, kelle juurest leiti 70 erinevat varustuse osa: 7 erinevat rõivastuselementi; 17 erinevast puu- või taimematerjalist; 8 erinevat looma naha- ja luu jäänust (näiteks nahkpüksid, vöö, nahklapats). Surma põhjuseks on nooleots südame lähedal
2. Nebra pronksketas (taevakujutis) – kullast kaunistusega 32 cm läbimõõduga ketas (1600 eKr), mis leiti 1991. aastal. See üritati Saksamaal ja Šveitsis maha müüa. Omaaegne tähistaevakujutis, mille abil üritati määratleda pööripäeva - Nebra kandis elati selle järgi (millal künda, millal külvata). Eseme pronks pärit Ida-Alpidest, kuld Karpaatiast
3. Stonehenge - ehitamine algas 6000 eKr. Kiviblokkide keskmine kaal on 4 tonni, kõrgus umbes 4 meetrit, tegu on sinise kiltkiviga, mis on tulnud kohale transportida 200 miili kauguselt. Tähendus: Hüpotees: omaaegne pühapaik, kus on läbi viidud rituaale; on omandanud laiemat tuntust. Võis olla ka ravikoja tähendus. 14. saj käidi seal ravimas, toksiti kividest kilde välja. Sealt on leitud ka matuseid (u 2200 eKr) – vibukütt (kaasas kuldesemed, pärit praeguse Šveitsi aladelt , kannatanud hambapõletiku all, mille mürgitusse ta ka suri) – NB! Kõik luustikud , mis on sealt leitud, on pärit erinevatest kohtadest. Ka on üks muusikateadlane arvanud, et see oli omaaegne lauluväljak, kuna seal on eriline akustika .
N 19.11.09 Eesti pronksiaeg 1800-500 eKr
EESTI PRONKSIAEG 1800-500 eKr
1. Vanem pronksiaeg
1800-1100 eKr
2. Noorem pronksiaeg
1100-500 eKr
1. VANEM PRONKSIAEG EESTIS – pronksesemeid vähe antud perioodist. Valdav osa on juhuleiud – ilmselt jätkus kivi-, luu- ja sarvesemete kasutamine. Leiud on siiski väga uhked .
2 kõige vanemat eset (Kagu-Eesti)
Odaots Muhust
Seima-Turbino kultuur. Leidis talumees , kes kasutas seda seatapu pussina (ehk nooleleht kulutatud)
Sirp Kivissaarest
Valmistatud Ukrainas. 13 hilisemat kirvest on Skandinaavia lõunaosast ning noorem pronksiaeg selle alaga tihedalt seotud
Muud
Tuula tutulus
Taani matuse järgi kui vöökaunistus või - kinnitus
Vajangu pronksmõõk
Al 1975. a Rakvere muuseumis AGA etnograafia fondis kui pulmamõõk. Tegelikult 7.-8. saj eKr Hallstatti kultuuri pronksmõõk. Ainus terve, mis Eestist leitud (Tehumardi: 2 mõõga tükki)
2. NOOREM PRONKSIAEG EESTIS – uut tüüpi kinnismuistised:
1. Kindlustatud asulad – Iru Linnapära, Narva Joaoru, Kaali, Ridala , Asva – kõik asuvad mere ääres ning pindala poolest mõnekümnese meetrise diameetriga. On hakatud rajama rõhtpalkhooneid (koerakaelanurgad; vt edasi).
Neis asulais on leitud pronksesemete valuvorme ergo nad on pronksi valanud (Kas turustasid oma toodangut Kesk-Rootsis ja ida pool?)
2. Ilmnevad ka muinaspõllud – vanimad Saha- Lool ( noorema pronksiaja algus), neid nimetatakse Balti põldudeks (kivivaalud ja kuhjad)
3. Leidub ka kivikalmeid – varasemast ajast maapealseid haudu pole. Need pole lihtsad kalmed , vaid ehitised (teatud liiki hauakambrid). See näitab muutust usundis , kuid tähendus on raskesti tuvastatav. Suurim grupp on leitud Jõelähtmest (isegi 60-70 cm kõrgused). Kalmed on ilmset seotud muinaspõllumeestega. Usundiliselt: luustikud kalmetes veidi segamini – kas kirstu on pärast kõdunemist avatud ja luid kasutatud rituaalselt.
1. Ring kui päike – surnud peaga ~ põhja suunas (keskpäevane päike paistab näkku)
2. Kalm kui surnumaailma piir
3. Seos kalmete ja elamutega (ilmselt mitte)
Trivia – Jõelähtme sarnane Taani alaga. Pikim mees 2 m ( kalme välisringis väiksemas kirstus kahe koera luud ja jäneseluud). On leitud pintsette, habemenugasid, pronksnööpe, oimuehteid
LAEVAKALMED – Sõrve (2) ja Vao (1) – sarnased kivikirstkalmetega, kuid kivid (suured) laevakujuliselt. Kalme sees kirstud (väikesed), kus põletusmatused. Leidub ka Oja- ja Kuramaal – kas tegu kolonistide haudadega? Keraamika viitab pigem kohalikule päritolule.
LOHUKIVID ehk väikeselohulised kultuskivid – Eestis +1750. Need on levinud kivikirstkalmete läheduses, kuid pole täpses seoses. Teooria: a) rahvaloendus (surma või sünni puhul), b) varaste põllumeeste austusavaldus päikesepaistelisele päevale. Enamikul kividel 1-10 lohku, ainult Assaku Nõiakivil 400+.
3. RAUAAEG – 2. at meteoriitse raua hind suhtes 1:5 kulla vastu (hõbe 1:8). Maapinnas leiduvat rauda on raske kätte saada – lihtsam oli kasutada soorauamaaki. I rauasulatajad olid hetiidid (u 1500 eKr), kuid nad hoidsid oma avastust saladuses. U 1200 eKr hakkab rauasulatamisoskus levima (Küpros>Kreeta>Kreeka>jne) ning jõuab 10. saj eKr Euroopasse.

Rauasulatusahjud (+1500°C) – nende kasutamine lööb Euroopa endise kultuuripildi segamini, esile tõusevad rauakultuurid.

HALLSTATTI KULTUUR (Kesk-Euroopa) – al 12. saj eKr pronksikultuur, al 8. saj eKr rauakultuur. Hallstatti kalmistu avastas Johann Georg Ramsauer (kaevas 17 a jooksul 993 matust), saatis materjalid Viini, kus van Sacken avaldas raamatu OMA nime all (FAIL). Leitud palju ehteid ja mõõku (rauast ja pronksist ) – n Hochmichde?? vankermatus, Hochdorfi vankermatus, Heuneburgi linnus (tellismüürid)
Hallstatti soolakaevandused – 300 m sügavused käigud treppide ja toetustega
Hallstatti linn ja Beinhaus – kuna maad vähe, siis 15 a möödudes kaevati üles, luud pleegitati ja pandi vaatamiseks välja
LA TÉNE KULTUUR – jätk Hallstattile. Seostatakse tavaliselt keltidega. 450 eKr-0 A.D. Selle avastas Friedrich Schwab Neuenburgi/Neuchäteli järveasulad vaiadel. Esemed kui täiesti uued. Kasutusel nn „arheoloogilised kalurid“, kes klaasist põhjaga paadis uurisid järvepõhja. Kokku on leitud üle 2500 eseme (juba siis oli palju leitud). Alus mitmetele esemetüüpidele.

Oppidiumid – spetsiifiline asulatüüp. Linna ja linnuse vahepealsed. Rajati võitluses roomlaste vastu, max 600 ha (enamik 100 ha). Kaitses kasutusel kivid ja palkkonstruktsioonid.

N 26.11.09 Rauaaeg
RAUA TOOTMINE – kõige universaalsem rauavorm pärineb Lateeni kultuurist, seal oli juba olemas ka viil. Raua tootmisel kasutati pikka aega ka lusikpuuri. Valmistati adraterasid, vikateid, raudäärisega labidaid. Lateeni kultuuri seostatakse enim keltidega, kes olid väga sõjakad ning kellel oli luksuslikke kilpe, soomusrüüsid. Nende odaotsad olid huvitava lainelise kujuga. Eestist on Lateeni kultuurist leitud kaks juhuleidu: 2 mõõka
EESTI RAUAAEG (500 eKr-1225 pKr)
Vanem rauaaeg 500-450 pKr
Jaguneb: 1. Eelrooma rauaaeg 500 eKr – 50 pKr, 2. Rooma rauaaeg 50-450 pKr
Keskmine rauaaeg 450-800 pKr
Jaguneb: rahvasterännuaeg (6.-7. saj)
Noorem rauaaeg u 800-1225. a
Hilisrauaaeg Eestis: 1050-1225
EELROOMA RAUAAEG 450 eKr-50 pKr
Kivikirstkalmed – mitu ringi ümbritseb kalmet (Tast- Jaago vare Lüganuse kihelkonnas, mis on ainus neljaringiline kalme). Põhiliselt tuntud Põhja-Eestis
Lohukivid – kivikirstkalmete läheduses. Kõige uhkem neist on Nõiakivi 405 lohuga. Lohukivid võisid tekkida viljakuskultuse või päikesekultuse ajendil. Osa arheolooge arvavad , et need on tekkinud surnute austamise rituaalide käigus.
Varane tarandkalme – tekkinud ~3. saj eKr, mil on toimunud muutused ühiskonnas, millest annavad tunnistust uut tüüpi muistised ning raudesemete sagenemine ergo tekkis eliit . Tõugu tarandkalmes töötas antropoloog , kes täheldas põlenud pealuutükke, mille pea oli enne põletamist skalpeeritud. Ilmselt on eksisteerinud mingi kolbakultus – pea skalpeeriti, et kolpa kiiremini kätte saada. Tarandkalmeid (varaseid) on leitud kokku 24, rohkem Saaremaalt ning Põhja-Eesti rannikult
Uut tüüpi põllud – põllupiirid korrapärased, sarnased Taani, Iiri ja Inglismaa põldudega (nn keldi- ehk lateenipõllud)
Asulad – avaasulad; mäepealsed asulad (18), mil puuduvad kindlustuste jäljed. Varased ringvallid (ringvall > a) pühapaik? b) linnused? c) neemiklinnused ?)

Kaali järve ringvall: Kaali kraatrit ümbritseb kaks valli , millest üks looduslik ja teine kividest laotud. Sarnaneb Võhma (Saaremaa) ja Pidula ringvalliga. Ringvallidel võis ollaa pühapaiga kuulsus. Kuna Kaali SAI kuulsaks , hakati rajama sarnaseid ringvalle mujale (?).

ROOMA RAUAAEG 50-450 pKr – see on ajajärk, kus Rooma riik on kõige võimsam. Eestis algab Rooma rauaaeg tüüpiliste tarandkalmete ilmumisega. Roomlaste jaoks oli kõige suurem kingitus võõramaalastele (ja ka germaanlastele) vein (veinikomplekt). Skandinaavias olid kasutusel klaasist veini “pokaalid“, kuid Eestisse klaasesemed ei jõudnud. Eesti ainus Rooma impeeriumist pärit ese on Kavastu pronkslamp

Antiikarheoloogia pärliks on Pompei , kuna seal on 12 000 elanikuga linna elu ühel hetkel lihtsalt katkenud ja sellesse hetke pidama jäänud, mil toimus vulkaanipurse
- elanikkond sai enamjaolt evakueeritud, 26 inimest said surma. Praegu arvatakse, et seal võib veel üks võimas purse toimuda – aga praegusel hetkel elab seal 700 000 inimest

Tarandkalme – üks põhjalikumalt uuritud kalmevorme, kust me ka oma põhilise informatsiooni saame. Eseme- ja luukillud on puistatud tarandkalme kivide vahele (~10 in). Esmalt tundus, et Rooma rauaajal oli sotsiaalne võrdsustumine, sest mitu inimest on maetud ühte tarandkalmesse. Hiljem aga jõuti järeldusele, et tarandkalmetesse maeti ühiskonna eliit. Kalmeleiud on enamjaolt ehted – ringid , rombid, nelinurgad

Ehted

Sõled – just siis hakkavad levima sõled (eriti ketassõled), palju oli kasutusel emailkaunistustega hoburaudsõlgi. Eestist on praegu leitud 16, kokku maailmas 25 (enamik Põhjamaadest)
Kaelavõrud – 1,9 kg kaaluvad pasunkaelavõrud – arvatavasti rituaalses kasutuses
Peitleiud – Alulinna peitleid on kõige parem: umbes 100- esemeline leid Alulinna pühast paigast , nii Rooma rauaaegseid kui hilisemaid. Kasutati üle 1000 aasta pühapaigana
N 10.12.09-1 Keskmine rauaaeg ( keskaeg , rahvasterännu- ja eelviikingiaeg) 4., 5., 6. saj; II pool 7.-8. saj (erinevaid mõisteid: merovingi aeg jm)

Dateerimised - Rahvasterännu algus (al 2. saj), 395. pkr Rooma riigi jagunemine, 476. pKr Rooma riigi langus. Eesti rauaaeg 450. a alates.

RAHVASTERÄNNE - 6.-7. saj uued hõimud, kes haarasid endale asulaid (slaavi) – lõunaslaavi hõimud liikusid Balkanile (üks osa tänapäevani slaavi keelt kõnelev), idaslaavi hõimud liikusid kirde suunas. Kõiki neid liikumisi mõjutasid ida poolt tulnud avaarlased, kellega tegemist nii bütsantslastel kui slaavlastel. Neile järgnevad bolgarid/bulgaarid, kellest üks osa rajab Volga keskosal uue riigi, teine aga Bulgaaria aladele ning rajab seal oma riigi. See on aeg, mil kujuneb ka Frangi riik

Muististe kadumine, uute muististe tekkimine. Täheldatakse asustuse vähenemist (u 6. saj) – ümberkorraldused põllumajanduses? 1990datest on loodusteadlased selle üle arutlenud.
- 536. a loodusnähtus – on märgitud, et see oli kummaline õnnetu aasta, kus mustad pilved varjutasid peaaegu terveks aastaks päikese = näljahäda? Sellele järgneb katkuaeg (immuunsüsteem nõrk, aga ka palju surmasid seoses näljaga). Jääkihtide uurimisel on selgunud , et on leidunud mingisugust erilist tolmu/suitsu erakordselt palju – peetakse tõenäoliseks mõnd suuremat vulkaanipurset (asus ilmselt Euroopast kaugemal).

Kõige kullarikkam periood Euroopas (Rooma kulla rüüstamine ja ümberjagamine?)
- Staffordshire aare Inglismaalt (7.-8. saj; pildil väike osa) – 5 kg kulda, 1,3 kg hõbedat. Umbes 1500 eset ja katket – avastatud detektoristi poolt juuli 2009. Suur osa esemeid on uhkete relvade detailid (luksusmõõkade osad), samas ehted (paljud emailitud). Tegu on peitleiuga – kas on toimunud lahing, mille võitnud eemaldasid kaotanute relvadelt ehisosad? Ohverdamine ? Üliku omand?

KESKMINE RAUAAEG EESTIS 450-800 – kaheks jaotamises kajastub omapära, et I pooles on sarnaseid jooni veel Rooma rauaajaga, II poolel aga sarnaseid jooni järgmise perioodiga (viikingiajaga). Periodiseeritud on kokkuleppeliselt. Kas murrang 536. a (nälg, surmad jne)? Laiemalt vaadates on alati seostatud linnuste rajamisega ( rahutud olud?)

Rahvasterännuaeg 450-600, Eelviikingiaeg 600-800

LINNUSED – 17-18 linnust, millel on avastatud leide 1. at keskpaigast (5.-6.saj), aga neid leide on armetult vähe (mõnikümmend potikildu, üksikud metallesemed, söetükid). Tundub, et püsiasustusega linnused saavad alguse 8. saj (või ka 7. saj lõpu poole) – uuesti kasutusele võetud kui püsiasulad? Linnus paikneb kõrvuti asulaga. Suurem osa keskmise rauaaja linnustest paikneb Ida-Eestis (eriti Kagu-Eestis) Linnus kui üliku residents?

Linnuste näited:

1. Otepää linnus,
2. Rõuge linnamägi ja asula ( neemiklinnus – sageli asula paikneb linnuse ees, pm valli taga, enamjaolt Lõuna-Eesti, ka Jõgevamaa)
3. Alatskivi „Kalevipoja säng“ (Põhja- Tartumaal üldiselt, rajatud neemikule, kraavid üldiselt 7-8 m kaugusel iseloodud vallidest)
4. Ringvalllinnused (Lääne-Eesti, Saaremaa – Pöide). Muinasaja lõpuperiood (12. saj), mõne puhul ka algus keskmise rauaaja lõpus)
5. Mitmeosaline linnus – Iru linnamägi (arvati, et ees- ja pealinn, Valter Lang: kasutusel kordamööda, samaaegselt jne)
KALMED – Rooma rauaajal üks kindel tüüp (tarandkalme), peale 5. saj neid enam ei ehitata (st et tarandeid ei ehitata juurde). Seejärel „auk“ - 7.-8. saj ilmuvad uuesti.
1. Kangrukalmed ja kivivarekalmed – mõlemad on pm kivihunnikud, ~ümarad (d 10 m või rohkem), paar kihti kive (raud, pae). Eristatud , kuna viimasel suhteliselt vähe kive, tänapäeval ei pruugi märgatagi maapinnal. Ajaliselt oli neid keeruline paika panna (leide vähe), keskmise rauaaja lõpus mõlemasse maetud ka paadis
N: Lagedi (146 raudneeti), Rae, Asuri, Salme (jahipistriku luud).
Väga rikaste panustega kalmete ilmumine – ülikud?: Proosa; Paju & Lepna Katkuauk (Saaremaa); Kirimäe (??????)
2. Kääpad Kagu ja idapoolses Eestis – liivakuhjatised ja põletusmatused. Ümarkääpad 5-7 x 6 m, pikikääpad 5-7 + max 120 m.

Keskmise rauaaja kultuuriühendused – 1. Kivikalmed , 2. Kääpad (tšuudid?), 3. Baltipärased kalmed, 4. Põhja-germaani kalmed
- Grobiņa – skandinaavlaste koloonia/tugipunkt; veidi hiljem ka Vana-Laadoga

N 10.12.09-2 – II Viikingiaeg
VIIKINGIAEG - Ettekujutused viikingitest pärinevad munkade kirjutustest – kuna viikingid olid paganad, siis seda halvustavam suhtumine neisse oli. Tekkisid müüdid (sarvedega kiivrid) – n Cambridge ülikoolide avastus ühe krooniku kirjutuste põhjal: viikingid liiga puhtad ja kasitud hoopis – pesevad ja kammivad end lausa iga päev ja vahetavad liiga sageli riideid !

Laias laastus kolme rühma (vastavalt tänapäeva): Norra ala viikingid (suurem huvi Šotimaa vastu, jõudsid ka kaugemale – Island , Gröönima, Ameerika), Taani ala viikingid (Inglismaa, Lääne-Euroopa, Jeerusalemma jõudsid välja), Rootsi ala viikingid (suurem huvi ida suunas: Venemaa jõeteede kasutamine – Konstantinoopol , Kaspia)

Laialdane kaubanduse roll – tähtis osa käsitöölistel. Tänu sellisele tegevusele tekkisid Põhja-Euroopas linnad. Esmalt eellinnalised asulad – paigad, kus toimusid kindlad turupäevad (n Birka Rootsis, Århus Taanis – muldvall + puust kaitserajatised , tänavatevõrk, sakilised müürid – et piiluda)

Viikingite laevad – Sõjalaevad - I korralik laevatüüp Läänemerel, mis võimaldab teha kaugeid retki. Laevu on siin-seal avastatud. Rekonstruktsioone on mitmeid. Ka Eestis on hetkel tegemisel (Käsmu jm). Laev saab purje 7. saj (ilmselt) – triibuliste ja ruudulistena kujutatud ( kitsad riided kokku õmmeldud) – püstkangaspuudel kootud. Ka kaubalaevu. Sageli eelistati sõita ranna läheduses. Laevade vedamine üle maa (ümarpalgid)

Kaupade maksumus – meesori 100 dirhami (300g hõbedat), naisori 200 g hõbeda eest – idamaades aga meesori 2000 g hõbedat, naisori aga 2000 grivnat ehk 6000 g hõbedat

Viikingite kindlustused - Taani ringvall linnused Aggersborg (d 240 m), Fyrkati (d 136 m) – kohutavalt korrapärased – ideaalsed ringid; ka Trelleborg. Kõik suures osas läbikaevatud, leiumaterjal väga huvitav – leide on VÄHE (kästitööga seotud – raua-, hõbe-, pronksisepiste jäänused, värtna kedraga, raskusvihid, põllumajandusega seotud leiud puuduvad, relvaleiud äärmiselt haruldased ). Mis on olnud funktsioon? Omalaadsed sõdalaste laagrid väljaõppeks?
Silmapaistvad kääpad – Jellinge (kuninglikud) kääpad Taanis, Kuninglikud kääpad Vana-Uppsalas, Osebergi kääbas ( 1904 ) Norras (kuna kasutusel olnud ka savi, siis säilinud ka puit)

Viikingite kunst – kajastub nii puitesemetel kui ka ehetel. Mitu stiili: 1) urnesi, ringerike , ruunikivi stiilid, 2) jellingi, 3) borre , 4) osebergi jm. Ruunikivid .

Ruunitähestik – rohkem sirgjoonelised tähed kui tavaliselt – kas on olnud kunagi rohkem ruunikirjasid?
- 498 – ruunitähestik
- 499 – „kysmik“ (suudle mind)

Hõbeaare Birkast (2,161 kg hõbedat) – 449 araabia münti, 1 Bütsantsi münt, 16 käevõru, ringsõled jm. Al 10. sajandist on aardeid üldse arvukamalt: araabia hõbemündid ja hõbeehted (enamasti mujal tehtud) – üldiselt näitavad kaubanduslikku aktiivust (koostöö viikingitega , vene valitsejatega jm)

Viikingite relvad – kvaliteetsed, kõrgel tasemel

Matmiskombed – kiviringid Käku kivikalmes Saaremaal. Lisaks veel uus kalmetüüp: laibamatused

N 17.12.09 – Hilisrauaaeg
HILISRAUAAEG (1050-1225) – Sellest ajast on teada ajaloolisi kirjutusi (näiteks Jaroslav Targa sõjaretked Eestisse), kuis nende kasutamisel tuleb olla ettevaatlik.
LINNUSED – hilisrauaaeg on kõige linnuserikkam periood Eestis. Vanad linnused jäetakse maha ning rajatakse uued, mis on asulatest tunduvalt kaugemal. Eranditeks on linnused, mis asuvad tähtsate teede ristumispiirkondades (Tartu, Otepää, Viljandi, Tallinn).
1. Valjala maalinn - 11. saj iseloomulikult ümbritseb vall igast küljest, laotud kuivmüürina (Eestis võimsaimad). Võimsalt kaitstud linnused
2. Karuse (Vatla) maalinn – neemikupoolne osa kõrgem kui ülejäänud vall
3. Soontagana maalinn – lõunapoolse Eesti keskus, ehitatud soosaare peale keset mädasood. Hendriku kroonikas korduvalt mainitud . Praeguseks on sinna hakanud kasvama mets, kuna 1928. a ehitati 2 kraavi
Soontagana linnusekonstruktsioon – kus peaks asuma linnuse torn? Kas Varbola linnuse konstruktsiooni torn on vales kohas?
4. Varbola Jaanilinn ( krahv Mellini joonis) – õhufotolt pole nii ümar. Tagumine vall enamvähem sirge, lõpust kergelt kaarduv
väljakaevatud sissekäik ja konstruktsioon – Linnustel oli kõige tugevamini kaitstud sissekäik. Väravast üritasid sissetungijad sisse saada (redelitega vallile ronides). Värava kõrgus võis olla 2,5 m. Varbola väravakäigu juures on pikem teelõik, mis on kindlustatud müüriga – käänak tingitud tahtest rakendada väravast sisenemist
LÕHAVERE LINNUS – kaevandite põhiplaan: linnusetorn asub vahetult enne linnuse väravat (värava kohal asumine poleks praktiline). Lõhavere linnusehooned ~4x5m, ainult üks hoone on 8x8m, mis asus otse väravakäigu vastas. Lõhavere linnuse lahtikaevatud väravakäik sarnaneb teistele linnustele (suured palgid väravas, paekivid)

Aare Lõhavere linnuselt – sõrmused, ripatsid , kaelaehted, kuldbrokaaditükid (kuldniidid ümber siidiniitide) pronksehete ümber
- 1. hüpotees – Läti Hendriku järgi lõi Lembit ühe preestri maha ja võttis riided endale
- 2. hüpotees – saadud kaubitsemise käigus
- 3. hüpotees – kullaketrajad teevad brokaati ( muinasjutud )

Lõhavere kaevud – 2 kaevu : üks varjatud valli kõrval, teine linnuse sees. Piiramise ajal, kui vett ei jätkunud, toodi seda linnuse jalamilt. (2 kaevu ka n Otepääl, Keava?l jm)

Kaitseehitiste rekonstruktsioon (a: Harri Moora ) – vahetult valli taga hooned, mille katustel kivihunnikud, kuna valli taga oli „surnud tsoon“, kuhu kaarega heidetud kivid ja nooled ei jõudnud

HILISRAUAAEGSED HÕREDA KIVIKATTEGA KIVIKALMED – põhiliselt kalmetes põletusmatused, kuigi muinasaja lõpuks ilmub ka juba laibamatuseid. Osaliselt on leitud ka kompleksmatuseid. Me ei oska täpselt dateerida kalmistutes olevaid matuseid – kalmete järgi ei saaks oletada isegi seda, et Eestis toimus muinasvõitlus. N: kus on Madispäeva lahingu kalme? - Kaupo säilmed, kes oli tõsine kristlane, näiteks põletati.
NOOREMA RAUAAJA MAAHAUDADEGA KALMISTUD – luustikud hauapanustega, naistel ehted. Huvitav on see, et naistel on kaasas ka (lambapügamis)käärid. 12.-13. saj on hulgaliselt hauapanuseid, aga kas eestlased ei oleks pidanud sel ajal juba kristlased olema?
HILISRAUAAEGSED KÄÄPAD– maa sisse kaevati auk, kuhu asetati surnu, peale kuhjati liivamägi. Levialaks: Virumaa, Kagu-Eesti. Võib-olla on tegu hoopis vadjalaste kääpad

Kostivere hõbeaare – hõbeehted on vaid aaretes, mitte linnustes või haudades. Eesti hõbehete iseloomulikud kaunistused on rinnalehed ornamentidega, mündid. Miks on rinnalehtedel ristid? Kas eestlased olid usklikud? (Hüpotees 1 – ei saa öelda, sest võimalik, et sel oli vaid kaitsefunktsioon)
- hoburaudsõlgi võisid kanda nii mehed kui naised (ka muude ehete kohta ei saa täpselt ütelda, kes kandsid)

Meeste-naiste hauapanusete sarnasest tasemest võib järeldada meeste ja naiste võrdsust (naistel isegi rohkem). Liivi õiguses on mitmeid naiste-meeste kohta käivaid seadusi (13.-14. saj; ühest seadusest järeldub, et kui mees võtab naise, siis mehe varandus kuulub naisele.) Tundub, et naised olid oma käitumiselt vabameelsemad kui Euroopas.

Eesti naiste noatuped – naistematustel esineb nuga alati tupega (n Soome naiste rahvariietel tänaseni nuga). Nuga on olnud austusobjekt, mis oli kaasas ja kasutusel igal mehel ja naisel. Samuti on teada, et inimestel olevat matustel kaasas olnud surikindad. (Sarnased traditsioonid vadjalastel, liivlastel, soomlastel, karjalastel)

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 44 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

44 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

helenailves Õppematerjali autor

Arheoloogia uurimissuunad, arheoloogia mõiste, arheoloogia allikad, CHRISTIAN JÜRGENSEN THOMSEN, JENS JACOB ASMUSSEN WORSAAE, JACQUES BOUCHER DE PERTHES, AUGUSTUS HENRY PITT-RIVERS, HEINRICH SCHLIEMANN,OSKAR MONTELIUS, arheoloogiline luure, arheoloogiline kaevamine, hominiidide kujunemine, arheoloogia põhiperioodid (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum)

arheoloogia paleoliitikum mesoliitikum neoliitikum hominiidid

Sarnased õppematerjalid

docx

Nimetu

EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust.

Kategoriseerimata

doc

Euroopa muinaskultuurid

Euroopa muinaskultuurid I Arheoloogia mõiste archaios- vana, muistne logos - sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ''arheoloogia'' kasut I Platon 4.saj ekr dialoogis ''Hippius''. Tema kasut seda mõistet kogu vanema ajaloo uurimise kohta sh geograafia. Aja jooksul sõna tähendus on muutunud, tp mõiste omandas 19 saj . Pikalt peeti arheologiat ajaloo abiteaduseks. Tp on omaette ajalooharu. Arheoloogia uurib ajavahemikku inim tekkest kuni lähiminevikuni ( sh II MS-ga ) . I kirjalikud allikad u 3300 ekr . Eesti ajaloost u 90 % arheoloogide uurida. Arheoloogia jaguneb : · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia .Seda mõistet ei suudeta enamasti lahti mõtestada. Tegelikult on see antiik ( kreeka-rooma arheoloogia). Võib ka jagada uurimisvaldkonna järgi : · linnaarheoloogia · asustusarheoloogia

Euroopa muinaskultuurid

doc

Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt

,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilistes kohtades toimuvad uurimised: · Allveearheoloogia merede jms põhjas, leiad terviklike leide (nt laev koos kõige muuga)

Euroopa muinaskultuurid

docx

Euroopa muinaskultuurid

Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1

Ajalugu

docx

Euroopa muinaskultuurid konspekt

saj. e.m.a. dialoogis "Hippius". Arheoloogia on ajalooteaduste haru, mis uurib muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal ajalugu. Arheoloogia ajalugu Renessanssi ajal olid arheoloogid antiikkunsti uurijad-eksperdid. Ajalugu kui teadus hakkas kujunema valgustusajastul 17.-18. sajandil. Arheoloogia omandas oma tänapäevase mõiste 19. sajandil. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi (Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriarheoloogia Religiooniarheoloogia Surmaarheoloogia Militaararheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimiskeskondade järgi Allveearheoloogia Koobastearheoloogia Aeroarheoloogia Arheoloogia allikad Kinnismuistised

Euroopa muinaskultuurid

doc

Arheoloogia - konspekt

2. Kameraaltöö - ruumistehtav töö Arheoloogilne luure Maastiku vaatlemine, muististe registeerimine, maastiku uurimine. Parim aeg on aprill või okt/nov, sest põllud on lagedad. On teada, et sel kus pinnas on tumedam võib olla asulakoht, seda sellepärast et seal olnud ahjud, kolded ja söed teevad pinnase tumedamaks. Lisaks potikillud, graniitkivi tükid, mis tekivad kolletest ja ahjudest. Keraamika killud annavad aimu vanusest. Arheoloogia objektid on kaitse all alates avastamisest. Kantakse kaardile, sõlmitakse maaomanikuga leping, mida tohib teha, mida mitte. Enne luurele minekut on võimalik eeltööd teha; rahvapärimus, kohanimed- viitavad asulakohtadele. 17.sajandist on olemas kaardid mõisa-ja talumaadest, mõned üllatavalt täpsed. On vaja teada, kus piirkonnas võivad paikneda arheoloogilised objektid. Vaadata veekogude lähedust, sest enamus asulaidon vanade veekogude kõrval

Ajalugu

docx

Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT

Sõna ,,arheoloogia" kasutas esmaskordselt Platon 4. Sajandil e.Kr. dialoogis ,,Hippius". Platon on sõna tähendust väga laiahaardeliselt võtnud. Ta hõlmab ajalugu, pärimusi, maateadust jne. Arheoloogid olid antiikkunsti eksperdid. 19.saj. esimesel poolel hakati paljudes Euroopa maades huvi tundma rahva ajaloo vastu. Hakati tegelema arheoloogilise uurimistööga. Kirjalikke allikaid oli vähe ja laialdaste rahvaste elu kohta infot oli vähe. Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuomaste uurimismeetodite abil. Arheoloogia on üks osa ajalooteadusest, sest ta uurib inimkonna ajalugu ehk siis inimkonna esiajalugu ja tal on veidi erinev uurimismetoodika. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib

Ajalugu

docx

Konspekt

500a pkr), keskmine rauaaeg (450a-800a pkr), Noorem rauaaeg, mis jaguneb kaheks- Noorem viikingaeg (800-1050 pkr) ja hilis rauaaeg(1050-1200 pkr) . 3.Muistised: Kinnismuistis - Muinasjäänused N: linnused, kalmistud, ohverdamiskohad,jne Irdmuistis Üksikesemelised minasjäänused N: relvad, ehted, tööriistad,jne Ajalooline aeg Aeg muinasajast(Läti Henriku kroonikat loetakse alguseks) kuni tänapäevani. Muinasaega uurivad teadused: Arheoloogia Arheoloogia tegeleb väljakaevamistega, millega otsitakse ajaloolisis esemeid. Nende esemete järgi on võimalik määrata aega, mil neid kasutati ja nende otstarbel. Numismaatika - Münditeadus. Tegeleb aaretest ja kaevamistel välja tulnud müntide uurimisega, tehes selgeks nende päritolu ja vermimisaja. Samuti ka kaubandussuhteid. Etnoloogia Rahvateaduste uurimine. Kasutatakse igapäeva elu leide,et neid tõlgendada.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid