Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Esiaeg ja arheoloogia alused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas kindlaks teha, et tegu muinasasulaga ?
  • Kuidas algab kaevamine ?
  • Miks hakkasid kõndima kahel tagumisel käpal ?
  • Millega tegu? a) kiviaegne porno ?
  • Miks pole neil nägusid ?
  • Milleks üldse vaja kodustada ?
  • Kesk-Rootsis ja ida pool ?
  • Kui püsiasulad ?
  • Kui üliku residents ?
  • Keskmise rauaaja kultuuriühendused ­ 1. Kivikalmed, 2. Kääpad (tsuudid ?
  • Mis on olnud funktsioon ?
  • Kus peaks asuma linnuse torn ?
  • Kus on Madispäeva lahingu kalme ?
 
Säutsu twitteris
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042)
N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused
  • Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min)

UURIMISSUUNAD -
  • Perioodide järgi ( Esiaja ; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik);
  • Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi );
  • Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia)
    MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/ muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu ( kangelaslood , geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse kui abiteadusesse.
    ARHEOLOOGIA - ajalooteaduse haru, mis uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal inimühiskonna ajalugu. Arheoloogid uurivad perioodi, kus on olemas juba inimene ja tema valmistatud tööriistad (~2,6 mln a tagasi, vrd ajalooline ajajärk - al 5000 a eKr)
    ARHEOLOOGIA ALLIKAD -
    a) Irdmuistised (üksikleiud)
    b) kinnismuistised (n asulakohad, ka kultuurikiht - n Eestis kõige paksem Tartu linnusel u 5 m, sõltub inimtegevuse intensiivsusest)
    Teisi kinnismuistiseid: a) Elupaigaga seotud muistised (asula, peatuspaik, linnused , kindlustatud asulad, linnad, varjupaigad), b) matusepaigad - kõige uuritumad (maahauad, maapealsed /dolmens, long barrows, passage graves/, maapind /maa sees - segakalme, eri matmisviisid /laiba, põletus, mumifitseerimine /)
    N 17.09.09 Arheoloogia kui teaduse areng ning kujunemnine
    I ARHEOLOOG - Babüloonia kuningas Nabunaid, kes käskis oma sõduritel huvist vanema ajaloo vastu kaevata välja iidseid templeid. Leitud asjad säilitati tema lossis, mis hiljem omakorda uuesti üles leiti
    • Tšehhi I arheoloog - 9. saj Konstantinos (Kyrillos) ja Methodios, kes paavst Clemensi maiseid jäänuseid otsisid (861. a), samuti olid nad slaavi tähestiku rajajad

    KESKAJAL ei tegeletud arheoloogiaga, leidusid ei osatud õigesti tõlgendada - kivikirved kui välgunooled, Rooma aja Veenuse skulptuur - paganlikkuse iidol, mille pihta tuleb sülitada/kiviga visata , megaliitkalmed jäänukid ajast, mil elasid tõelised hiiud , põldudelt leitud savipotte peeti maa sees elavate päkapikkude kätetööks või et nad on kasvanud istutamise tulemusel
    RENESSANSSIAJASTUL alustatakse antiikaegsete esemete kaevamisega. Eesmärgiks vaid ilusate asjade leidmine ja eksponeerimine, enda kodu ehtimine
    KUULSAMAID ARHEOLOOGE
    Sageli peetakse I tõeliseks arheoloogiks sakslast JOHANN WINCHELMANNI ( 1717 -68) - tal õnnestus Pompeijs tehtud "rüüstekaevamistel" esemeid uurida ja koostada uurimustöö antiikkunsti ajaloost. 9. detsembrit peetakse Kreekas ja Itaalias arheoloogide päevana (tema surmakuupäev)
    19. saj alustati kohalike leidude koondamise (n raamatukogunduse, Kopenhaageni Ülikooli RK) ja eelistamisega, suurt rolli mängis CHRISTIAN JÜRGENSEN THOMSENI (1788-1855) töö. Pärast Kopenhaageni Ülikooli raamatukogu läbiuurimist, hakkas korraldama ekskursioone, kusjuures inimesed tõid Thomsenile oma leide . Kui kogu oli juba liialt suur väikeste ruumide jaoks, mõtles Thomsen eksponeerida esemeid materjali järgi - kivi, pronks ja raud. Seejärel avastas ta, et ongi olnud kivi-, raua- ja pronksiaeg . I sedasi organiseeritud näitus toimus 1819 ning leidis laialdast järgimist. 1836. a avaldas ta "Põhjamaiste muististe juhi", millest sai arheoloogia-alase kirjanduse klassika . Antiikluuletaja Lucretis aga oli sellise kolmeks jaotatud ajaarvamise oma poeemis juba varem välja pakkunud
    JENS JACOB ASMUSSEN WORSAAE ( 1821 -85) - töötas samuti Kopenhaageni Ülikooli raamatukogus. Ta rändas palju ringi, kirjutas üldistavaid uurimusi Põhjamaade ajaloost. Ta oli võrdleva ajaloo rajaja - tegeles Thomseni kolmeks jaotatud ajalooarvestusega edasi, lisades alaperioodid (noorem, keskmine, vanem kiviaeg jne)
    JACQUES BOUCHER DE PERTHES (1788-1868) - prantslane , kes tegutses Abbeville lähedal. Ta armastas jalutada kruusakarjäärides ja turbarabades, ühel sellisel jalutuskäigul avastaski ühe vana asulakohta, kuna jäi paljastunud maapinna kihte vaatama. Ta on stratigraafia (kihtide teadus, joonestamine ) rajaja. Oma uurimistööga pani ta paika vanima kiviaja (ajaliselt).
    AUGUSTUS HENRY PITT -RIVERS (1827-1900) inglane, kindral - major , kes oli relvafanaatik (ta kogus/kollektsioneeris püsse, et selgeks teha püsside ajalugu). Püsside kõrval huvitus ka teistest relvadest ning ka need kogud kasvasid võimsateks - seejärel hakkas vanu rõivaid, muusikariistu, kangastelgi ja paate koguma ning ka need kollektsioonid paisusid. Päranduse saamise järel hakkas oma hiiglaslikel maavaldustel arheoloogilisi kaevamisi korraldama. Need viidi läbi sõjaväelise pedantsusega - ta kontrollis üle kõik leiud ja kirjeldused ning lasi kirja panna ka luude asetuse . Lõpuks kinkis ta oma kollektsiooni Oxfordi ülikoolile. Ta pidas oluliseks leidude konserveerimist ning objektide taastamist pärast kaevetööd. Tema kaevamised hõlmasid ka tavaobjekte.
    HEINRICH SCHLIEMANN (1822-90) - temast on ilmunud ka eesti keeles biograafiaid (Wanderberg, Stoll). Ta astus ülikooli 44. aastaselt, et arheoloogiat ja keeli õppida. Ta oli sihiks seadnud Trooja linna leidmise ja väljakaevamise. Ta saavutas oma sihi, kuid praegu öeldakse, et lõhkus rohkem kui avastas. Kaevas ka Mükeene linnust ja kuninga hauda.
    OSKAR MONTELIUS (1843-1921) - rootslane, kes tegeles arheoloogiliste leidude ainesega, huvitudes pronksiaegsetest esemetest. Ta lõi tüpoloogilised esemete seeriad (arengust lähtuvalt), kusjuures suutis need hiljem enamvähem ajaliselt dateerida.
    GUSTAV KOSSINNA (1858- 1931 ) - Ida-Preisimaalt pärit veendunud saksa natsionalist. Ta oli kindel, et sakslased ja muistsed germaanlased on kõige tähtsamad rahvad - leidis, et muinasgermaanlaste asuala oli tunduvalt suurem. Ta hakkas tegelema arheoloogiliste leidude kaardistamisega ning avastas, et muinasgermaanlased suisa importisid oma kultuuri teistesse maadesse ("Vana germaani kultuuri vägevus")
    N 24.09.09 Uurimismetoodika
    ARHEOLOOGIA UURIMISMETOODIKA
  • välitööd – a) arheoloogiline luure (inspektsioon), millega selgitatakse välja uued kinnismuistised, b) arheoloogilised kaevamised;
  • kameraaltööd – tubased tööd
    ARHEOLOOGILINE LUURE – 1) Muinsuskaitselt arheoloogile luba, et võib teatud piirkonnas „luurata“, 2) Eeltöö uuritava piirkonna kohta – arheoloogilised teated , rahvaluule -jutud, vanad kaardid, 3) KOV teavitamine , omanikult lubaküsimine, 4) Tänapäevaste kõrgusjoonetega kaartide abil endisaegse veetaseme jälgimine

    • Kõige sagedamini avastatakse kiviaegseid asulaid järve ja jõe ühtesuubumiskohal ning rauaaegseid asulaid allikate läheduses (praeguste külade)

    • Kuidas kindlaks teha, et tegu muinasasulaga? - Vaatle ülesküntud põldu (aprill, september-oktoober) – asulakoht eristub muust põllust tumedama värvuse tõttu (süsi mullas) ning mullas on palju pisikesi raudkivi tükke ( kolle , ahi)

    • Arheoloogiline objekt on alati teadusliku uurimistöö objekt ja ajaloo allikas

    ARHEOLOOGILINE KAEVAMINE - „kinnismuististe hävitamine“ (uurimistöö käigus hävitab uuritava objekti). Alates 1960. a uus arheoloogia, nüüd teoreetiline arheoloogia.
    • Kuidas algab kaevamine? - Kui vanasti tehti proovišurf, siis tänapäeval tehakse kaevete alustamiseks fosfaatanalüüs, millega määratakse fosforhappesoolade sisaldus (ekskremendid) – proov iga 1-5 m. Samuti kasutatakse georadarit – maapinda suunatakse raadiolained ja vastavalt sellele, mis maapinnas leidub, peegelduvad kiired tagasi, arvutis kuvatakse pilt maapinna „sisemusest“. Tänapäeval väga täpsed, suudavad ka mullakihte eristada.

    • 90% on päästekaevamised (arheoloog peab ehitusele eelnevalt läbi kaevama ala, mis hiljem võib täielikult hävitamisele minna) ning 10% on probleemkaevamised

    • Kaevamine toimub 10 cm kihtide kaupa. Oluline on kaevandi profiilide ja seinte jäädvustamine. Kaevatakse kuni inimtegevuse jäänused lõppevad ehk algab looduslik mullakiht
      • kaevamiste viisid: a) horisontaalne, b) kihtide kujunemise järgi

    KAMERAALTÖÖD – tuleb koostada aruanne (fotod, fikseeritud andmed, joonised, tänapäeval ka tõlgendused, dateeringud).
    • Enamik esemeid dateeritakse tüpoloogilise metoodi alusel – Põhjamaade pronksiaja tüpoloogia võimaldab eraldada 6 pronksiaja perioodi. Samuti saab kasutada dendrokronoloogilist meetodit (hele ring – suvi, tume – külmem aastaaeg ) puidu puhul. Enne on vaja luua dendrokronoloogiline skaala, kliimaerinevus nõuab ka Eestis eri kronoloogiaid (Lääne-Eestis oma, Tartus oma – ulatub 11. sajandini). Termoluminessentssmeetodi puhul mõõdetakse räni radioaktiivsust (n põlenud liiva dateerimine savinõudes). Ka kasutatakse varvomeetriat (viirsavimeetod – setted järvedes) ja radioaktiivse süsiniku meetodit (C14), mille leiutas W. F. Libby (ainus Nobeli preemia, mis arheoloogiaga seotud) 1949. a. Sellega määratakse puidu, söe, taimejäänuste, luude jm orgaanilise materjali vanust .
      • Kosmiline kiirgus välisatmosfääris põhjustab neutronite tekkimist. Ne mõjul N2 laguneb C14-neks ja H2-ks, mis läheb planeedi taimedesse (taimed assimileerivad normaalset CO2-te ja C14-t). Meie sööme ja sureme ära, seejärel laguneb C14 poolestumisajaga 5730. a C12-neks. C14 ja C12 suhe võimaldab määrata aine vanust (sütt on igal pool). See pole väga täpne (n 1200 +/-50...120 vms). Need tehakse dendroparandustega (n Pulli asulakoht enne 8000 eKr, nüüd 9000 eKr)

    N 01.10.09 Hominiidide kujunemine
    • Nüüdisaegsed inimahvidgorilla ja šimpans ( troopiline Aafrika), gibon ja orangutan ( Kalimantan ja Sumatra). Esimesena eraldus gibon, seejärel orangutan, gorilla ja hominiidid ning lõpuks šimpans ja inimene (u 5 mln a tagasi)
      • Eestis kõige lähedasem loom inimesele on nahkhiir

    • Esimesi inimahve:
      • prokonsul – 20 mln a vana inimahv (I'te seas)
      • Griphopithecus – esimene inimahv Euroopas
      • Australopithecused – inimese ja ahvi vahelüli
      • Piltdowni kolju (1912; tõsiselt võeti käsile 1953. a ja avastati, et tegu võltsinguga, mis koosnes 50-60 000 a vanadest koljutükkidest ja inimahvi lõualuust) vs Taungi beebi (1920ndad)

    AUSTRALOPITHECUSED
    • Üks kuulsamaid Australopithecuseid on 1974. a leitud Lucy luukere ( Etioopia ; 3,2 mln a vana). Ta kõndis kahel jalal, oli u 120 cm pikk, u 30 kg raske ning taimtoiduline. Ta sai nime biitlite laulu järgi (laulu nimi tuli aga J. Lennoni poja joonistatud pildist, mis kujutas tema lasteaiakaaslast. Ta suri 46-aastasena 2009. a septembris luupusesse)

    • Laetol – Austral opithecuste jalajäljed (3,6 mln a vanad), kus kõnnivad mees ja naine lähestikku. Avastati
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Esiaeg ja arheoloogia alused #1 Esiaeg ja arheoloogia alused #2 Esiaeg ja arheoloogia alused #3 Esiaeg ja arheoloogia alused #4 Esiaeg ja arheoloogia alused #5 Esiaeg ja arheoloogia alused #6 Esiaeg ja arheoloogia alused #7 Esiaeg ja arheoloogia alused #8 Esiaeg ja arheoloogia alused #9 Esiaeg ja arheoloogia alused #10 Esiaeg ja arheoloogia alused #11 Esiaeg ja arheoloogia alused #12 Esiaeg ja arheoloogia alused #13 Esiaeg ja arheoloogia alused #14 Esiaeg ja arheoloogia alused #15 Esiaeg ja arheoloogia alused #16 Esiaeg ja arheoloogia alused #17 Esiaeg ja arheoloogia alused #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor helenailves Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Arheoloogia uurimissuunad, arheoloogia mõiste, arheoloogia allikad, CHRISTIAN JÜRGENSEN THOMSEN, JENS JACOB ASMUSSEN WORSAAE, JACQUES BOUCHER DE PERTHES, AUGUSTUS HENRY PITT-RIVERS, HEINRICH SCHLIEMANN,OSKAR MONTELIUS, arheoloogiline luure, arheoloogiline kaevamine, hominiidide kujunemine, arheoloogia põhiperioodid (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum)
    arheoloogia , paleoliitikum , mesoliitikum , neoliitikum , hominiidid

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    52
    docx
    Esiaeg ja arheoloogia alused
    67
    pdf
    Esiajalugu ja arheoloogia alused
    19
    doc
    Arheoloogia - konspekt
    168
    doc
    Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
    36
    docx
    Nimetu
    22
    docx
    Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT
    23
    pdf
    Euroopa muinaskultuurid - konspekt
    20
    doc
    Ajaloo eksami punktid





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun