Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"billingeni" - 32 õppematerjali

thumbnail
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

1.MÕISTED Billingeni katastroof ­ enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur ­ u...

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valik mõisted Eesti muinasajast

Billingeni katastroof- enam kui 8000 a.eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk- Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20- 30 meetri võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal at. eKr. soojenes kliima siinmail tunduvalt, ilmusid kase- ja männimetsad jne. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev in. peatuspaik Eestis. Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi ehk kiviaja asulad kuuluvad sellesse kult. Kunda kult. oli levinud kõigis Läänemere...

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eestimaa ajaloo algus - muinasaja allikad

Maakoore kerkimisest Skandinaavias ja vajumisest Läänemere lõunarannikul on sõltunud viimase 10 000 aasta jooksul ka Läänemere veetase, mis on samuti palju muutunud. Jää viimasel taandumisel oli mandri Eesti pindala praegusest tunduvalt väiksem. Kliima oli karm ja maastik lagedavõitu. Eesti pindala suurenes märgatavalt kui Balti jääpaisjärve veed murdsid Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani. Selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 m võrra. Kliima soojenes tunduvalt VIII aastatuhandel eKr. Ilmusid kase- ja männimetsad, sisse olid rännanud põdrad, karud, koprad ja teised metsavööndis elavad loomad. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. Muinasaeg. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13.sajandil....

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Arheoloogia - konspekt

Igijää ja rändrahnude kanne, moreenkünkad ja kõrgustike teke, uhtorud. Jää kujundas Eestit. Maatõus on alati põhja pool kiirem kui lõuna pool, suurematel veekogudel samamoodi ja vesi valgub lõuna poole ja asula, mis oli lõuna kaldal võib olla praegu järves. Balti jääpaisjärv suurenes 9600 e.Kr jää sulamise tõttu. Peale ookeaniga ühenduse teket, Billingeni katastroof, muutus Joldiamereks. Kaasaegsete inimeste jaoks võis jäämurre olla katastroofiks. Järv võis väga kiirest tühjaks joosta, rannaäärasetel aladel kadus kodust vesi. Maapinna tõusu tõttu ühendus katkeb, tekib Antsülusjärv. Antsülusjärv ujutab teatud osa maismaast üle, Antsülusjärve periood kestab u 8200 e.Kr. Järvede, merede nimetused pandud teatud tigude järgi, kes just sel ajal elasid. Kas 15 000 a pärast on Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu mandriga kokku kasvanud...

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Eesti maavarad

VOLHOVI Väo turbamaardla Maardu Tsitre BILLINGENI Harku EES TI P Pannjärve...

Maateadus
69 allalaadimist
thumbnail
6
odp

Ajaarvamine

Kristlik kalender ühendab endas nii tsüklilise kui ka lineaarse ajasüsteemi. Gregoriuse kalender On paavst Gregorius XIIe poolt 1582. aastal kehtestatud ajaarvamissüsteem. Määras aasta esimeseks päevaks 1. jaanuari. Selle kasutamisele võtmisel jäeti vahele 10 kuupäeva. Võeti Eestis vastu 1918. aastal. Juliuse kalender Päikesekalender, mille kehtestas Julius Caesar 01. Jaanuaril 45.a.eKr. Keskmine aasta pikkus 365,25 päeva. Iga nelja aasta tagant liigaasta, s.t. Iga neljas aasta on 366 päeva pikk Pühakute kalender Pühakute päevad on mälestuspäevad märtritele, silmapaistvatele teoloogidele, kiriku elu uuendajatele ja kiriku missiooni edendajatele. Pühakute päevad tähistavad enamasti selle inimese surmapäeva ehk mil ta jõudis uskumuse järgi Issanda juurde. Sirvikal...

Astronoomia
42 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Juljuse - Gregooriuse kalender

Juliuse kalender (varasem õigekiri juuliuse kalender) on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ab urbe condita (oletatava Rooma linna rajamise aastast või valitseja valitsemise algusest). Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. Juliuse ja Augustuse panuse tõttu kalendrisse nimetasid roomlased kuu nimega Quintilis "viies kuu [alates märtsist]" ümber juuliks ja kuu nimega Sextilis "kuues kuu [alates märtsist]" ümber augustiks. 525. a lõi Dionysius Exiguus uue ajaarvamissüsteemi anno Domini (Issanda aastal), mille järgi dateerime sündmusi eKr ja pKr. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav Vana-Rooma impeeriumi ajast kuni 1582. aastani, mil paavst Gregorius XIII kuulutas välja kalendrireformi. Kehtestati Gregoriuse kalender. Ent mõned õigeusu kirikud (Jeruusalemma Õigeusu Kirik, Vene Õigeusu Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ja Serbia Õigeusu Kirik) kasutavad juliu...

Astronoomia
18 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Muinasaeg referaat

Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk-järgult Läänemere arvel suurenenud. Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala praegusest tunduvalt väiksem. Suurt osa Lääne­Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisjärv, Võrtsjärv ja Peipsi moodustasid laiema ühise veekogu. Kliima oli siis samuti karm. Enam kui 8000 aastat e.Kr. Murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk­Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20­30 meetri võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal aastatuhandel e.Kr. Soojenes kliima siinmail tunduvalt. Ilmusid kase- ja männimetsad, sisse olid rännanud põdrad, karud, koprad ja teised metsavööndis elavad loomad. Sellest ajast pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. Muinasaeg....

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
3
doc

"Eesti muinasaeg" raamatu kokkuvõte

Selle uurimiseks kasutakse väga palju meetodeid. Kuigi praeguseks on olemas erinevaid loodusteaduslike dateerimisviise, on Eesti esiajaloo uurimisel seni kasutatud peamiselt nn radiosüsiniku meetodit. Selle aluseks on radiaktiivne süsiniku isotoop, mida tekib väikeses koguses maa atmosfääri ülemistes kihtides. Radisüsiniku abil on võimalik üsna täpselt ära määrata eestlaste kultuuri arengut ja muutusi inimtegevuses. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum ehk vanim kiviaeg. Paleoliitikum seondub varasemas osas põhiliselt Aafrikaga. Arvatavasti just seal kujunesid meie eelased. Tol hetkel valitses veel eesti alasi jää. Keskmises paleoliitikumis asustasid Euraasia mandrit neandertallased. Neandertallased kohanesid isegi väga raskete kliimaoludega ja elasid peaaegu kogu jääst vabas Euroopas. Nad oskasid ehitada endale elamuid, ka...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Esiaeg ja arheoloogia alused

On võimalus, et toimub 400 000 a eest töödanud muster ehk jäävaheaeg on 28 000 a · Lääne-Soome Susiluola koobas (120-125 000 a tagasi) - ehk Soomes elasid neandertaallased, sellest võib järeldada, et ka Eestis. (vt Aivar Kriiska artikkel ,,Horisondis" 3 v 4) · Balti jääpaisjärv -> Yoldia meri -> Billingeni katastroof. ,,Katastroof", kuna oli juba üpris palju elanikke. Paisjärv voolas ookeani tühjaks, kuna Lõuna-Rootsi oli madal ja järv sai ühenduse ookeaniga. Langetas veepinda 25 m. HILISPALEOLIITILISED KULTUURID - Põhja Euroopas (19 000 ­ 9500 eKr) · Madeleine ­ kliima soojenedes liikusid uutele aladele. Veel ka Hamburgi, Ahrensburgi ja Swidry. Nende kultuuride peategevuseks oli põhjapõtrade küttimine, sest nood olid kergesti...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti muinasajal

MÕISTED: jääaeg ­ 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv ­ mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof ­ Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ­ ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ­ ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis ­ muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud...

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Metsatöll

Kogu albumi muusika ja sõnad leidsid oma näo Lõuna-Eestis Hargla külas asuva talu eraldatuses. See andis loomingule hingamise, mille sarnast meeste endi sõnul ei ole kuidagi võimalik saavutada suures linnas. ,,Äio" salvestati Soomes Finnvoxi ja Eestis Sinusoidi stuudiotes. Albumi miksis kokku legendaarne produtsent ja helimees Mikko Karmila. * Metsatöll kasutab oma loomingu dateerimisel ja kodulehel maausuliste ajaarvamist. See algab Billingeni katastroofist aastal 8213 enne meie ajaarvamist, kui Balti jääpaisjärv murdis välja ilmamerre ja suur osa praeguse Eesti territooriumist vabanes vee alt. 4 Koosseis Lauri Õunapuu: laul, kitarr, torupill, kandled, viled, muud rahvapillid Markus Teeäär: laul, kitarr Raivo Piirsalu: laul, basskitarr Marko Atso: laul, trummid 5 Väljaanded 1999/10212 ­ ,,Terast mis hangund me hinge" (demo, CD-R) 20...

Muusika
12 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Läänemere üldiseloomustus

Balti jääpaisjärv · tekkis umbes 12 000 aastat tagasi mandrijää sulamisvetest; · ulatus idas kaugemale kui praegune Läänemeri; Põhjalahte kattis liustik · puudus ühendus ookeaniga ning järve veepind oli tolleaegse ookeani omast ligi 25 m kõrgem, kuni 70 m üle praeguse merepinna · kliima oli külm ja kuiv ning rannikul laius tundra, kus kasvas vaevakaske, paju, kohati ka mändi. Joldiameri · 10 200 a. tagasi vabanes Kesk-Rootsi järvede piirkond jääst. Billingeni katastroofi ( tagajärjel murdis vesi Närke väina kaudu endale tee ookeani · Joldiameri oli teatud aja ookeaniga ühenduses ka Valge mere kohal, seega oli Skandinaavia saar · staadiumile anti nimi Kesk-Rootsi rannikuvees levinud merekarbi Yoldia arctica järgi. · soolsus oli madal (1-2 ) · kliima oli jahe ja niiske; keskmine õhutemperatuur oli umbes 12-14 kraadi. · rannikualal laiusid peamiselt kasemetsad, kohati kasvas ka männimetsi. Antsülusjärv...

Mereteadus
35 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Euroopa muinaskultuurid

Jää taandumine Eestus võttis 12-10500 ekr. Oli teatud seisakuid ja ajutist külmenemist, millele viitavad meie kõrgustikualad. Kui oli jää lõplikult kadunud 10500 ekr saabus veel üks teatud külmenemisperiood, mida on üritatud tõlgendada ning n toodud paralleele kaasaega. ( seoses globaalse soojenemisega). 10. aastatuhande keskpaiku e.Kr. murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi. Ühendus ookeaniga langetas Läänemere pinda umbkaudu 25 meetri võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Umbes samal ajal soojenes siin kliima tunduvalt. Levisid kase- ja männimetsad, sisse rändasid põdrad, karud, koprad ja teised metsavööndis elavad loomad. 9. aastatuhande algusest e.Kr. pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste asulakoht Eestis....

Euroopa muinaskultuurid
164 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Omakultuur-konspekt, eksamiteemad

Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapiens sapeins aafrikast u. 120 000 - 100 000 aastat tagasi. · Euroopasse jõudis u. 40 000 aastat tagasi. · Baltoskandinasse 23 000 ­ 19 500 aastat tagasi. · Jää paksus toonana näit Leedus 0.5 km, Skandinaavia mägedes 2.5km. · Baltikumi asustamine 19 000 ­ 23 000 aastat tagasi. · Jäämereni jõudmine 11 000 ­ 9000 aastat tagasi. · Billingeni katastroof 8213 e.m.a. (2011=10224 Eestlastel peaks olema 10224, sest siis tekkis Eesti) Järv hakkas mereks muutuma ­ maa sünd. Inimtegevus enne jääaega? Susiluola koopas Soomes leiti tuhka. - Neandertaalased tegid lõket, ilmselt. Mida kujutas endast varane inimene? · Inimkeel 50 000 (kuni 100 000) aastat vana. · 10 000 aastat tagasi inimesi u. 5 ­ 10 miljonit, samas räägiti 12 000 erinevat keelt. · Tänapäeval maailmas u. 6 000 keelt....

Raamatukogundus ja...
98 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muinasaeg Eestis

Vasta: a) Mis on arheoloogiline kultuur? b) Nimeta mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. c) Kus on Eestis leitud selle arheoloogilise kultuuri asukohti? (kohanimi+maakond) d) Loetle selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused. 2. Selgita mõisted Arheoloogia, etnogenees, vägi, Billingeni katastroof, tsuudid, rehielamu, irdmuistis, alepõllundus, eelajalooline aeg, Asva kultuur, ringvall linnus, Kalevipoja säng 3. Vasta: a) Ruunikivi (oli pilt) b) Kust võib seda leida? c) Kuidas on see seotud Eesti ajalooga? 4. Kuidas on Eesti muinasajaga ja millise perioodiga muinasajast seotud järgmised isikud või kohanimed? a) Jaroslav Tark b) piiskop Fulco c) Sigtuna d) Jurjev 5. Nimeta neoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. Miks võib öelda, et need kultuurid olid...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kontrolltöö MUINASAEG EESTIS

VASTUS: a) arheoloogiline kultuur ­ sarnaste muististe rühm, mis väliste tunnuste põhjal on sarnased, iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide b) mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis on Kunda kultuur c) Pulli (Pärnu), Lammasmägi (Kunda), Läänemere idarannik d) selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused: kalastamine, küttimine, korilus 2. Selgita mõisted Arheoloogia, etnogenees, vägi, Billingeni katastroof, tsuudid, rehielamu, irdmuistis, alepõllundus, eelajalooline aeg, Asva kultuur, ringvall linnus, Kalevipoja säng VASTUS: arheoloogia - ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku etnogenees ­ mingi rahva kujunemise protsess vägi ­ muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Nimetu

Kui Golfi hoovuse mõju väheneb, siis muutub Põhja - Euroopa talv tunduvalt külmemaks. Viimase jää taandumise ajal toimus sarnane järsk külmenemine. Eesti alalt taandus jää u 10 500 eKr, Skandinaavia oli jätkuvalt jää all. Suur osa sulanud jääst kogunes Läänemere nõkku ja tekkis Balti Jääpaisjärv. Eesti oli selle vee all. Järk-järgult liikus rahvas jää alt vabanenud alale. Siis, kui jää oli taandunud Kesk - Rootsi kohale, Billingeni mägede juures, murdis veetase välja ookeani ja toimus suur vee äravool. Seda momenti, kui toimus jääjärve allajooks nimetatakse Billingeni katastroofiks. Seal võis elada ka inimesi ja nende jaoks oli see tõesti katastroof. See toimus u 8213 aastat eKr. See tehti kindlaks veekogu setete põhjal. Nüüd dateeritakse Billingeni katastroofi umbes 9600 eKr. Vee alt vabanenud maal tekkis loodus. Euroopas on palju hilispaleoliitikumi kultuure. Koopajooniseid tegid...

3 allalaadimist
thumbnail
4
doc

MUINASAEG

Millal lõppes jääaeg ja milline oli jääaja mõju maastikule? Vastus. 11 000 eKr. Loode-Eestis on maapind tõusnud ja juba üle 100 meetri ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi mõne mm haaval aastas. Voored Kesk-Eestis, suured rändrahnud, Põhja- ja Lääne-Eesti paepinna paljastamine, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku, järved ja sügavate orgudega jõed. X aastatuhande keskpaiku eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi. Ühendus ookeaniga langetas Läänemere pinda umbakudu 25 m võrra. Eesti pindala suurenes. 2.Millist ajajärku nimetatakse muinasajaks? Vastus. Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades umbes 9000 eKr kuni 13. sajandini. 3.Millisteks perioodideks jagatakse muinasaeg( nii kivi- kui ka metalliaeg) ? Vastus. Kiviaeg ­ vanem kiviaeg ehk paleoliitikum...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT

Viimasest jääajast alates on olnud kliima muutused väga suured. See on mõjutatud olnud Läänemere kohal olnud veekogust ­ Balti jääpaisjärv. Millalgi toimus järsk külmenemine (kestis umbes 500 aastat) ­ võib-olla on see seotud olnud suure jäämassi sulamisega, mis võis mõjutada Golfi hoovust. Järkjärgult jää taandus loode poole (Skandinaavia). Pärast Balti jääpaisjärve toimus Billingeni katastroof (8213 või 9600 eKr). Meri kadus ära ­ kui jää sulamine jõudis Billingeni mägede juurde, siis ta murdis Atlandi ookeanisse välja ja Balti paisjärv voolas tühjaks. Kujunes Joldia meri, kuna oli ühendus ookeaniga, siis vesi oli tunduvalt soolasem. Järkjärgult hakkasid inimesed liikuma põhjapoole (Hilispaleoliitilised kultuurid 19 000-9500 eKr). Kui jää taandumine oli lõppenud, siis algas uus periood ­ keskne kiviaeg ehk Mesoliitikum....

<b>Ajalugu
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun