Billingeni katastroof- enam kui 8000 a.eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk- Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20- 30 meetri võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal at. eKr. soojenes kliima siinmail tunduvalt, ilmusid kase- ja männimetsad jne. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev in. peatuspaik Eestis. Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi ehk kiviaja asulad kuuluvad sellesse kult. Kunda kult. oli levinud kõigis Läänemere
VASTUS: a) arheoloogiline kultuur sarnaste muististe rühm, mis väliste tunnuste põhjal on sarnased, iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide b) mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis on Kunda kultuur c) Pulli (Pärnu), Lammasmägi (Kunda), Läänemere idarannik d) selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused: kalastamine, küttimine, korilus 2. Selgita mõisted Arheoloogia, etnogenees, vägi, Billingeni katastroof, tsuudid, rehielamu, irdmuistis, alepõllundus, eelajalooline aeg, Asva kultuur, ringvall linnus, Kalevipoja säng VASTUS: arheoloogia - ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku etnogenees mingi rahva kujunemise protsess vägi muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat
Iga nelja aasta tagant liigaasta, s.t. Iga neljas aasta on 366 päeva pikk Pühakute kalender Pühakute päevad on mälestuspäevad märtritele, silmapaistvatele teoloogidele, kiriku elu uuendajatele ja kiriku missiooni edendajatele. Pühakute päevad tähistavad enamasti selle inimese surmapäeva ehk mil ta jõudis uskumuse järgi Issanda juurde. Sirvikalender Kasutusel eesti maausuliste hulgas. Ajaarvamise alguseks võeti ,,Billingeni katastroof" Jagamise aluseks tavakalender 7 päeva ja 12 kuuga. Kuunimedeks üks valik võimalikest nimedest. Maavalla rahvakalender Tõnu Trubetsky rekonstruktsioon eesti eelkristilikust rahvakalendrist. Ajaarvamise süsteem ja tähtpäevad, mille juurde kuuluvad ka maarahva pärimused, tavad ja kombed, tabud ja uskumused.
1. Vasta: a) Mis on arheoloogiline kultuur? b) Nimeta mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. c) Kus on Eestis leitud selle arheoloogilise kultuuri asukohti? (kohanimi+maakond) d) Loetle selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused. 2. Selgita mõisted Arheoloogia, etnogenees, vägi, Billingeni katastroof, tsuudid, rehielamu, irdmuistis, alepõllundus, eelajalooline aeg, Asva kultuur, ringvall linnus, Kalevipoja säng 3. Vasta: a) Ruunikivi (oli pilt) b) Kust võib seda leida? c) Kuidas on see seotud Eesti ajalooga? 4. Kuidas on Eesti muinasajaga ja millise perioodiga muinasajast seotud järgmised isikud või kohanimed? a) Jaroslav Tark b) piiskop Fulco c) Sigtuna d) Jurjev 5. Nimeta neoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. Miks võib öelda, et need kultuurid olid
kerogeeni (põlevkivi) sisaldava kuni 1,5 m paksuse liivalubjakivi lasundiga. Volhovi Glaukoniiti sisaldava lubjakiviga ja selle paksus suureneb Osmussaare 0,4–0,5 meetrilt 2,5 meetrini Narva lähistel. Toila glaukoniitlubjakivi on enamasti rohekashall, kuid klindi äärmises idaosas (Sillamäest idas) muutub see kirjuvärviliseks. Toila lubjakivi sisaldab kihiti massiliselt trilobiidi. Billingeni Põhja-Eesti klindil glaukoniiti sisaldava lubjakivi kuni 1,2 m paksuse lasundina (Päite kihistik). Päite lubjakivi on vanim lubjakivi Eesti aluspõhjas, kui mitte arvestada Hunnebergi lademe ülaosasolevat kümmekonna-sentimeetrist glaukoniitlubiliivakivi kihikest. Klindi idaosas on Billingeni lubjakivi kirjuvärviline. Hunnebergi Lademe paksus suureneb Narva ümbruse 0,3 meetrilt kuni 5 meetrini Osmussaarel.
Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk-järgult Läänemere arvel suurenenud. Maakoore kerkimisest Skandinaavias ja vajumisest Läänemere lõunarannikul on sõltunud viimase 10 000 aasta jooksul ka Läänemere veetase, mis on samuti palju muutunud. Jää viimasel taandumisel oli mandri Eesti pindala praegusest tunduvalt väiksem. Kliima oli karm ja maastik lagedavõitu. Eesti pindala suurenes märgatavalt kui Balti jääpaisjärve veed murdsid Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani. Selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 m võrra. Kliima soojenes tunduvalt VIII aastatuhandel eKr. Ilmusid kase- ja männimetsad, sisse olid rännanud põdrad, karud, koprad ja teised metsavööndis elavad loomad. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. Muinasaeg. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13.sajandil.
armastustööle pühendunute jaoks on oma mälestuspäevad. Enamasti tähistavad pühakute päevad selle inimese elu võidupäeva, kui ta jõudis oma Issanda juurde - tema surmapäeva. Eestlastele on läbi aegade olnud armas mardipäev ja kadripäev - Toursi piiskopi ja kerjuste kaitsja püha Martinuse ja püha Katariina mälestuspäevad. Sirvikalender (Maavalla kalender, sirvilauad, sirvid) on kasutusel eesti maausuliste hulgas. Ajaarvamise alguseks on võetud nn "Billingeni katastroof", mille daatum on Rootsis viirsavide meetodil aastalise täpsusega kindlaks määratud. Kalendri kuunimed, pühad ja tähtpäevad ning kuuseisude kord lähtub maarahva pärimusest. Pühadetähtpäevade valikul on reeglina jäädud nende juurde, mille maausuline tähendus ja tavad on teada. Erandiks näiteks tõnnipäev (7. detsember) või kolletamispäev (14. oktoober), mille kohta pole teada üldse mingeid tavasid.
VOLHOVI Väo turbamaardla Maardu Tsitre BILLINGENI Harku EES
,,Äio". Kogu albumi muusika ja sõnad leidsid oma näo Lõuna-Eestis Hargla külas asuva talu eraldatuses. See andis loomingule hingamise, mille sarnast meeste endi sõnul ei ole kuidagi võimalik saavutada suures linnas. ,,Äio" salvestati Soomes Finnvoxi ja Eestis Sinusoidi stuudiotes. Albumi miksis kokku legendaarne produtsent ja helimees Mikko Karmila. * Metsatöll kasutab oma loomingu dateerimisel ja kodulehel maausuliste ajaarvamist. See algab Billingeni katastroofist aastal 8213 enne meie ajaarvamist, kui Balti jääpaisjärv murdis välja ilmamerre ja suur osa praeguse Eesti territooriumist vabanes vee alt. 4 Koosseis Lauri Õunapuu: laul, kitarr, torupill, kandled, viled, muud rahvapillid Markus Teeäär: laul, kitarr Raivo Piirsalu: laul, basskitarr Marko Atso: laul, trummid 5 Väljaanded 1999/10212 ,,Terast mis hangund me hinge" (demo, CD-R) 20
ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultuur 3. Solutre kultuur 4. Madeleine’i kultuur b. mesoliitikum e keskmine kiviaeg c. neoliitikum e noorem kiviaeg 2) Pronksiaeg 3) Rauaaeg Billingeni katastroof – 8213 või 9600 eKr. Balti jääpaisjärv ühines ookeaniga. Kaasnes veetaseme äkiline langus, Eesti ala vabamaks. Uut mereosa hakati kutsuma Joldia mereks. Enamik eurooplase räägivad indo-euroopa keeli 96%. Va Soome, Eesti, Türgi, Ungari, Belgia ehk soome-ugri, turgi, baski keeled) Ötzi – vasekiviaegne mees Alpidest. Kivikirstkalmed Jõelähtmel. Lohukivid – ehk väikese-lohulised kultusekivid Eesti rauaaeg Vanem rauaaeg 500 eKr – 450 pKr
mõne millimeetri haaval igal aastal. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk-järgult Läänemere arvel suurenenud. Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala praegusest tunduvalt väiksem. Suurt osa LääneEestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisjärv, Võrtsjärv ja Peipsi moodustasid laiema ühise veekogu. Kliima oli siis samuti karm. Enam kui 8000 aastat e.Kr. Murdsid Balti jääpaisjärve veed KeskRootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 2030 meetri võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal aastatuhandel e.Kr. Soojenes kliima siinmail tunduvalt. Ilmusid kase- ja männimetsad, sisse olid rännanud põdrad, karud, koprad ja teised metsavööndis elavad loomad. Sellest ajast pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. Muinasaeg.
1.MÕISTED Billingeni katastroof enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur u
MÕISTED: jääaeg 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud
1. Millal lõppes jääaeg ja milline oli jääaja mõju maastikule? Vastus. 11 000 eKr. Loode-Eestis on maapind tõusnud ja juba üle 100 meetri ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi mõne mm haaval aastas. Voored Kesk-Eestis, suured rändrahnud, Põhja- ja Lääne-Eesti paepinna paljastamine, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku, järved ja sügavate orgudega jõed. X aastatuhande keskpaiku eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi. Ühendus ookeaniga langetas Läänemere pinda umbakudu 25 m võrra. Eesti pindala suurenes. 2.Millist ajajärku nimetatakse muinasajaks? Vastus. Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades umbes 9000 eKr kuni 13. sajandini. 3.Millisteks perioodideks jagatakse muinasaeg( nii kivi- kui ka metalliaeg) ? Vastus. Kiviaeg vanem kiviaeg ehk paleoliitikum
10 m³/s, küllaltki suur. Suurvee aegu on Jägala jõe vooluhulk tõusnud kohati isegi enam kui 200 m³/s. Klassikalise Põhja-Eesti klindi joana on ka Jägala juga moodustunud pae- ja liivakivilasundi piirimail. Joaastangu läbilõikes paljanduvad (ülalt alla): kesk-ordoviitsiumi Kunda lademe hall lubjakivi, mis sisaldab rohkesti peajalgsete kivistisi (2,2 m); kesk- ordoviitsiumi Volhovi lademe hall lubjakivi, mis sisaldab glaukoniidi (tumeroheline mineraal) teri (2,5 m) ja Billingeni lademe kirjuvärviline lubjakivi, milles on samuti rohkesti glaukoniidi teri (0,7 m); alam-ordoviitsiumi Hunnebergi lademe roheline ja pude glaukoniitliivakivi (1,2 m) ja Varangu lademe glaukoniitliiva sisaldav savi (0,2 m) ning Pakerordi lademe tumepruun diktüoneemakilt (1,2 m). Kuni 6 m sügavune joaalune hiiukirn lisab sellesse läbilõikesse veel umbes 2 m diktüoneemakilti ja teist samapalju fosforiiti. Joast allavoolu jääva kanjoni seinad
Balti jääpaisjärv · tekkis umbes 12 000 aastat tagasi mandrijää sulamisvetest; · ulatus idas kaugemale kui praegune Läänemeri; Põhjalahte kattis liustik · puudus ühendus ookeaniga ning järve veepind oli tolleaegse ookeani omast ligi 25 m kõrgem, kuni 70 m üle praeguse merepinna · kliima oli külm ja kuiv ning rannikul laius tundra, kus kasvas vaevakaske, paju, kohati ka mändi. Joldiameri · 10 200 a. tagasi vabanes Kesk-Rootsi järvede piirkond jääst. Billingeni katastroofi ( tagajärjel murdis vesi Närke väina kaudu endale tee ookeani · Joldiameri oli teatud aja ookeaniga ühenduses ka Valge mere kohal, seega oli Skandinaavia saar · staadiumile anti nimi Kesk-Rootsi rannikuvees levinud merekarbi Yoldia arctica järgi. · soolsus oli madal (1-2 ) · kliima oli jahe ja niiske; keskmine õhutemperatuur oli umbes 12-14 kraadi. · rannikualal laiusid peamiselt kasemetsad, kohati kasvas ka männimetsi. Antsülusjärv
2. Muinasaeg - lühiülevaade Kiviaeg ja iseloomulikud jooned: Kiviaeg jaguneb kolmeks – vanem kiviaeg (ehk paleoliitikum; Eesti ajaloos ei eksisteeri), keskmine kiviaeg (ehk mesoliitikum; algab Eesti ajalugu) ja noorem kiviaeg (ehk neoliitikum). Vanemal kiviajal oli Eesti alal jääaeg, millest on tänapäeva maastikku tulnud teatud tundemärgid (Lõuna-Eesti kuppelmaastik, Kesk-Eesti voored, Põhja-Eesti paljastunud pankrannikud). 9500 eKr. Billingeni katastroof (mäestik Rootsis) – tulemusena Balti jääpaisjärve veed tungisid läbi Skandinaavia ja ühendus maailmamerega. Keskmisel kiviajal (9-5 aastatuhat eKr) oli tekkinud Kunda kultuur (Pulli asulas). Tegeleti küttimise, kalastamise ja korilusega. Oli hankiv majandus ehk kõik võeti loodusest. Tööriistad vähetöödeldud. Nooremal kiviajal (5 at-1800 eKr) oli tekkinud kaks arheoloogilist kultuuri: kammkeraamika (soome-ugri päritolu; hankiv maj
võimalus oleks mingi vulkaaniline tegevus. -Varangu lade: Varangu kihistu Kliimavööde on troopiline või subtroopiline. Ordoviitsium 485 - 444 Ma = 41 Ma, Silur Ülem- ordos me põrkasime selle… avalooniaga -Hunnebergi lade: Leetse ja Zebre kihistud 444 - 419 Ma = 25 Ma kokku. siluris laurentiaga. devonis hakati -Billingeni lade: Leetse, Zebre ja Toila kihistud laurentia-baltica mäestikke kulutama. ah suva.. -Volkhovi lade: Toila, Kriukai ja Alam-Sillaoru Ordoviitsiumi ladestu suurim paksus on Kesk- kutsikasilmad pähe ja olemas. kihistud 6. Nimeta tüüpilisi Ordoviitsiumi- Eestis, kus kõik tema lademed on korraga
Sealt leidi tulekivi ja kvartsi kilde, mille põhjal on osa uurijaid arvanud, et tegemist võis olla omaaegsete jäänustega, millega valmistati tööriistu. Seal koopas võisid elada neandertallased. Koobas on 25 m pikk ja 18m lai. Jää taandumine ja Balti jääpaisjärve kujunemine u 10 500 eKr. Jääaeg oli siia kaasatoonud Skandinaaviast rändkivimid. Põhja-Euroopas võis protsessi mõjutada jääsulamise vesi, mis mõjus golfi hoovusena. Billingeni katastroof (8213 või 9700 eKr) ja Joldia mere kujunemine Jää taandus järjest põhja poole. Rootsis Billingeni mäestiku lähedal tekkisid paisjärved, kust hakkas välja voolama ning tekkis ühendus Atlandi ookeaniga. Katastroofiks nim seda selleks, et tollal elas inimesi mererannikul, meri aga kadus ära. Läänemere saavutab mere tasapinna. Tekib Joldia meri. Hilispaleoliitilised kultuurid 19 000 - 9500 e Kr (A. Kriiska järgi): Ahrensburg, Swidry, Hamburg, Madeleine
Nüüdisinimese ajal tekkis kunst. Esimesteks kuntsiilminguteks oli tollel ajal niinimetatud Veenuse-kujud(paks rinnakas naine), olid ka koopamaalingud. Koopamaalingud: 30 000 a tagasi Prantsusmaal, 15 000 a tagasi Prantsusmaal, 15 000 a tagasi Hispaanias. Mis tähendas, et inimestel oli abstraktne mõtlemine ja suurema kujutluse tunnus. Eesti asutuse algus Paleoliitikumis asutus puudub või on jää hävitanud jäljed. 9600 eKr toimus nn Billingeni katastroof, siis Läänemere veetase langes umbes 25m võrra. Siis sai eesti vee alt vabaks. Esimene teadaolev asula eestis oli Pärnu jõe kaldal oli Pulli asula, see tekkis umbes 8700 eKr, mis hiljem kattus liivaga, nende koduloomaks oli koer. Tollel ajal oli püügimajanduslik ajajärk ehk inimesed küttisid, püüdsid kala ja tegelesid korilusega(korjati juurikaid, seeni ja marju jms, loodusest toidu korjamine) 2
02.1918 Vabadussõda – viies suur pöördepunkt Eesti ajaloos, kestis aastatel 1918- 1920 •1940 NL liidab meid enda külge-ENSV 1941-1944 saksa vallutab 1944-1991 taas vene okupatsioon. 20.august 1991-taasiseseisvumine 2. MUINASAEG KIVIAEG – on muinasaja vanim ja pikim periood (u 9000 – 1800 või 1500 eKr) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg- Eestis oli jääaeg, polnud seda aega •11 000 eKr mandrijää taganemine->vormib Eesti maastikku •9600 eKr Billingeni katastroof Rootsis->Balti paisjärv->Balti mere eeskäija->ühendus maailmamerega •1. leid Pulli asula (1960tel avastati) •2.leid Kunda, Lammasmägi-vanim kultuur ( Lõuna-Soomest Põhja- Lätini) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9000-5000 eKr •Esimesed inimasustuse jäljed, eesti ajaloo algus •tegevusalad-kalandus, korilus, jahindus •Töö- ja tarberiistu valmistati kivist, savist ja luust. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 5000-1800 eKr
viimase jääaja tulemusel. Viimasest jääajast alates on olnud kliima muutused väga suured. See on mõjutatud olnud Läänemere kohal olnud veekogust Balti jääpaisjärv. Millalgi toimus järsk külmenemine (kestis umbes 500 aastat) võib-olla on see seotud olnud suure jäämassi sulamisega, mis võis mõjutada Golfi hoovust. Järkjärgult jää taandus loode poole (Skandinaavia). Pärast Balti jääpaisjärve toimus Billingeni katastroof (8213 või 9600 eKr). Meri kadus ära kui jää sulamine jõudis Billingeni mägede juurde, siis ta murdis Atlandi ookeanisse välja ja Balti paisjärv voolas tühjaks. Kujunes Joldia meri, kuna oli ühendus ookeaniga, siis vesi oli tunduvalt soolasem. Järkjärgult hakkasid inimesed liikuma põhjapoole (Hilispaleoliitilised kultuurid 19 000-9500 eKr). Kui jää taandumine oli lõppenud, siis algas uus periood keskne kiviaeg ehk Mesoliitikum.
kestavad u 10 000 aastat. Kui Golfi hoovuse mõju väheneb, siis muutub Põhja - Euroopa talv tunduvalt külmemaks. Viimase jää taandumise ajal toimus sarnane järsk külmenemine. Eesti alalt taandus jää u 10 500 eKr, Skandinaavia oli jätkuvalt jää all. Suur osa sulanud jääst kogunes Läänemere nõkku ja tekkis Balti Jääpaisjärv. Eesti oli selle vee all. Järk-järgult liikus rahvas jää alt vabanenud alale. Siis, kui jää oli taandunud Kesk - Rootsi kohale, Billingeni mägede juures, murdis veetase välja ookeani ja toimus suur vee äravool. Seda momenti, kui toimus jääjärve allajooks nimetatakse Billingeni katastroofiks. Seal võis elada ka inimesi ja nende jaoks oli see tõesti katastroof. See toimus u 8213 aastat eKr. See tehti kindlaks veekogu setete põhjal. Nüüd dateeritakse Billingeni katastroofi umbes 9600 eKr. Vee alt vabanenud maal tekkis loodus. Euroopas on palju hilispaleoliitikumi kultuure. Koopajooniseid tegid
Viimane jääaeg algas u. 110k a. tagasi ning lõppes u. 12k a. tagasi. Jääkilp saavutas oma maksimaalse ulatuse u. 22k a. tagasi. Lääne-Soomes asuvast Susiloa koopast leiti arvatavalt 120k - 130k a. vanused märgid inimasustusest. Tõenäoliselt on tegu neandertaallaste endise elukohaga. See on senimaani ainuke koht Põhja-Euroopas, mis viitab nii vanale asustusele regioonis. Balti jääpaisjärv kujunes jääkilbi taandumisel u. 10 500 e.m.a. U. 9600 e.m.a. toimus Billingeni katastroof. Taani väinade kohal purunes jää ning Balti jääpaisjärve veetase vähenes drastiliselt (u. 25m). Kujunes Joldia meri. Eesti pindala suurenes märgatavalt, siinne kliima hakkas soojenema. Hakkasid levima kase- ja männimetsad, sisse rändasid põdrad, karud, koprad jt. metsavööndi loomad. Hilispaleoliitilised kultuurid (19k - 9,5k e.m.a.) Swidry kultuur - arvatav alusepanija Balti kultuuridele (s.h. Kunda kultuurile). Eestimaa inimasustus tekkis u. 11-9k a. tagasi.
Umbes 12 000 a. t. kujunes välja 2 ulatuslikku jääpaisjärve: suurem Lõuna-Balti jääpaisjärv hõlmas Lõuna-Rootsi ja Riia lahte, väiksem Ramsay jääpaisjärv asus nõo idaosas, mis oli ühenduses Peipsi- Pihkva nõos olnud jääpaisjärvedega. Pärast liustiku taandumist Pandivere kõrgustikult 12 000 a. t. ühinesid Männikvälja-Uljaste ümbruses Lõuna-Balti ja Ramsay jääpaisjärved ühtseks Balti jääpaisjärveks. Umbes 10 200 a. t. toimus Kesk-Rootsis Billingeni mäest põhja pool vee läbimurre Atlandi ookeani, mille tulemusena järve veepind alanes 25-30 m võrra ja ühtlustus maailmamere tasemega. Moodustus esimene mereline veekogu – riimveeline Joldiameri. Umbes 9600 a. t. hakkas Kesk-Rootsi väin maakoore kerkimise tõttu kitsenema, mis 9300 a. t. sulgus hoopis. Soolase ookeanivee sissevoolu lõppemise kujunes suur sisejärv, mille veetaseme sissevoolavad jõed tõstsid kuni 18 m ookeani pinnast kõrgemale
See näitab, et meil on jääaja vaheaja lõpp ehk et praegu peaks põhimõtteliselt algama uus jääaeg. On võimalus, et toimub 400 000 a eest töödanud muster ehk jäävaheaeg on 28 000 a · Lääne-Soome Susiluola koobas (120-125 000 a tagasi) - ehk Soomes elasid neandertaallased, sellest võib järeldada, et ka Eestis. (vt Aivar Kriiska artikkel ,,Horisondis" 3 v 4) · Balti jääpaisjärv -> Yoldia meri -> Billingeni katastroof. ,,Katastroof", kuna oli juba üpris palju elanikke. Paisjärv voolas ookeani tühjaks, kuna Lõuna-Rootsi oli madal ja järv sai ühenduse ookeaniga. Langetas veepinda 25 m. HILISPALEOLIITILISED KULTUURID - Põhja Euroopas (19 000 9500 eKr) · Madeleine kliima soojenedes liikusid uutele aladele. Veel ka Hamburgi, Ahrensburgi ja Swidry. Nende kultuuride peategevuseks oli põhjapõtrade küttimine, sest nood olid kergesti
Maakoore tõus Loode-Eestis 3mm aastas(praegu), esialgu oli maatõus kiirem. Igijää ja rändrahnude kanne, moreenkünkad ja kõrgustike teke, uhtorud. Jää kujundas Eestit. Maatõus on alati põhja pool kiirem kui lõuna pool, suurematel veekogudel samamoodi ja vesi valgub lõuna poole ja asula, mis oli lõuna kaldal võib olla praegu järves. Balti jääpaisjärv suurenes 9600 e.Kr jää sulamise tõttu. Peale ookeaniga ühenduse teket, Billingeni katastroof, muutus Joldiamereks. Kaasaegsete inimeste jaoks võis jäämurre olla katastroofiks. Järv võis väga kiirest tühjaks joosta, rannaäärasetel aladel kadus kodust vesi. Maapinna tõusu tõttu ühendus katkeb, tekib Antsülusjärv. Antsülusjärv ujutab teatud osa maismaast üle, Antsülusjärve periood kestab u 8200 e.Kr. Järvede, merede nimetused pandud teatud tigude järgi, kes just sel ajal elasid. Kas 15 000 a pärast on Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu mandriga kokku kasvanud
maapinna laiali. Jää taandumine Eestus võttis 12-10500 ekr. Oli teatud seisakuid ja ajutist külmenemist, millele viitavad meie kõrgustikualad. Kui oli jää lõplikult kadunud 10500 ekr saabus veel üks teatud külmenemisperiood, mida on üritatud tõlgendada ning n toodud paralleele kaasaega. ( seoses globaalse soojenemisega). 10. aastatuhande keskpaiku e.Kr. murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi. Ühendus ookeaniga langetas Läänemere pinda umbkaudu 25 meetri võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Umbes samal ajal soojenes siin kliima tunduvalt. Levisid kase- ja männimetsad, sisse rändasid põdrad, karud, koprad ja teised metsavööndis elavad loomad. 9. aastatuhande algusest e.Kr. pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste asulakoht Eestis.
2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sapiens sapeins aafrikast u. 120 000 - 100 000 aastat tagasi. Euroopasse jõudis u. 40 000 aastat tagasi. Baltoskandinasse 23 000 – 19 500 aastat tagasi. Jää paksus toonana näit Leedus 0.5 km, Skandinaavia mägedes 2.5km. Baltikumi asustamine 19 000 – 23 000 aastat tagasi. Jäämereni jõudmine 11 000 – 9000 aastat tagasi. Billingeni katastroof 8213 e.m.a. (2011=10224 Eestlastel peaks olema 10224, sest siis tekkis Eesti) Järv hakkas mereks muutuma – maa sünd. Inimtegevus enne jääaega? Susiluola koopas Soomes leiti tuhka. - Neandertaalased tegid lõket, ilmselt. Mida kujutas endast varane inimene? Inimkeel 50 000 (kuni 100 000) aastat vana. 10 000 aastat tagasi inimesi u. 5 – 10 miljonit, samas räägiti 12 000 erinevat keelt. Tänapäeval maailmas u. 6 000 keelt.
2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapiens sapeins aafrikast u. 120 000 - 100 000 aastat tagasi. · Euroopasse jõudis u. 40 000 aastat tagasi. · Baltoskandinasse 23 000 19 500 aastat tagasi. · Jää paksus toonana näit Leedus 0.5 km, Skandinaavia mägedes 2.5km. · Baltikumi asustamine 19 000 23 000 aastat tagasi. · Jäämereni jõudmine 11 000 9000 aastat tagasi. · Billingeni katastroof 8213 e.m.a. (2011=10224 Eestlastel peaks olema 10224, sest siis tekkis Eesti) Järv hakkas mereks muutuma maa sünd. Inimtegevus enne jääaega? Susiluola koopas Soomes leiti tuhka. - Neandertaalased tegid lõket, ilmselt. Mida kujutas endast varane inimene? · Inimkeel 50 000 (kuni 100 000) aastat vana. · 10 000 aastat tagasi inimesi u. 5 10 miljonit, samas räägiti 12 000 erinevat keelt. · Tänapäeval maailmas u. 6 000 keelt.
1229 Vesthardi surm,vaibus sõjategevus lepingute alusel. 1236 suur vägi kesksel kohal, tungisid leedu aladele. Tagasi pöördudes jõudis leedu malevlased tuli taga.Saule lahing. Nameisis kus püüdis samuti semgaleid oma all võitlused 1272 a algavad. Kuni 1281 suutsid ristisõdijad oma võimu maksma panna. 2.loeng Läti vabanemine jääst 12-11 tuhat aastat tagasi.Balti paisjärve vee tase oli kõrgem ja madalamad alad olid kaetud veega. Muudatus umbes 2800 aastat eKr Billingeni katastroog- keskrootsi aladel mursid mäestikust läbi ja ühines atlandi ookeaniga, sellega kaasnes umbes 25-30 m veetaseme langust.siis vabanesid praegused läti alad enam vähem veest. Läti läänerannikul maapind järk-järkult kerkib.Inimasustus otsesed pealtnägijad billingeni katastroogfile.Läti aladel tekkis esimene asustus vanemal kiviajal ehk paleoliitikumis.hõre asustus,väikesed põhjapõtrade järgijad väikesed rühmad.(IX at lõpp-VIIIat algus EKR)Kaks kultuuuri
annaabi.ee 
