Maapäevad: Üleliivimaaline Kirikud, koolid ja hoolekanne. Kohtuvõim. Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia segunemine eelkristlike uskumuste ja kommetega, nt pühakutekutus. Jätkati ohverdamist, seisuste kooskäimine, kus otsustati tähtsamaid Liivimaad puutudavaid asju. Konsensuse peapiiskopi vaheline rivaalitsemine. Mõlemad soovisid saada juhtivaks jõuks Liivimaal, nõidumist, ennustamist jms. Kabelite ehitamine muistsetesse kultuskohtadesse. Kirikupühad nõude tõttu ei jõutud tihti kokkuleppele. Pärisorjus: Pidid tegema mõisa põllul tööd ja mida kellele teine alluma peaks. Ordu soovis, et peapiiskopid ja toomhärrad oleks ordu liikmed ja sulasid kokku vanade tähtpäevadega. Gooti stiil: kunstistiil Euroopas 12. – 16. Saj, selle rohkem tekkis mõisu seda rohkem arvasid mõisnikud et neil on õigus tööle sundida. Siis alluksid ordu juhtkonnale
petikuid. Travee - e. võlvik, löövide jaotus põigiti. Triumfikaar - võiduvärav transepti ja pikihoone ühendamiseks. Arkaad - sammastele või piilaritele toetuv kaarestik. Vööndkaar - pikisuunas traveesid eraldavad kaared. Dekoratiivsed elemendid kirikus(ka väljas) Skulptuurkaunistused Raiddetailid Seina- ja laemaalid (harva) Kääbusgalerii väikestest kaartest ja sammastest käik ehitise seina välisküljel. Liseenid Ümarkaareline friis Kabelite pärg apsiidi ümbritsev kabelite ring. Romaani stiil Itaalias Kuulus viltune Pisa toomkiriku kellatorn - kampaniil. Pisa toomkirik Püha Markuse katedraal Veneetsias San Miniato al Monte kirik Firenzes. Veel iseloomulikku: Antiikkunsti mõjud fassaadid kaetud eri värvi marmorist mustriga. Torne polnud, neid asendasid kiriku kõrval olevad kellatornid. Prantsusmaa
risti püstharu on pikem kui põikharu). Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur; eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele. Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel"
Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur; eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn
Niguliste kirik. Lk 5 5 Raam, Villem. Eesti Arhitektuur I. Lk 142 6 Helme, Mart ja Säre, Peeter. Eestimaa kirikute teejuht. 7 teekonda- 100 kirikut. Lk 13 2 seisvana püstitatud Peter August von Holstein-Becki hauakabel 18. sajandi teisest poolest. Vestibüül, garderoob ja teised muuseumi-kontserdisaali kaasaegsed abiruumid asuvad kõik pikkihoone põhjakülge ääristavate kabelite ette ja osalt alla rajatud maa-aluses juurdeehitises.7 Kunagisele algpikihoonele lisandunud kabelite püstitamisele järgnes koori ja pikihoone radikaalne ümberehitamine, läänetorni etapiviisilised kõrgendamised ja endiste väiksemate kabelite laiendamine või siis ajakohasemale arhitektuurile vastavatega asendamine.8 Algkiriku torni dateerimine jääb 13. sajandi lõppu ning praeguse torni ehitust alustati 1350. aasta paiku
teine kergema ilmega ning kolmas veel kergem; alumise korruse kivid olid rohmakad ning seetõttu nimetatakse neid rustikateks ehk talupoeglikeks. Arhitektuuri koha pealt võetigi renessanssi ajal taaskasutusele proportsiooniideaalid, samuti hakati kasutama pilastreid (poolsambaid). 15. sajandi maalikunstis oli levivaks teemaks usk, ent kunstnikud muutsid Piibli tegelased ning pühakud üsna inimeste sarnasteks. Levis ka antiikmütoloogia temaatika. Kirikute ja kabelite seintele maaliti enamasti freskotehnikas (maalimine märjale krohvile), puutahvlitele aga temperavärvidega. 15. sajandi teisel poolel hakkasid levima ka õlivärvid. Kõrgrenessanssi olulisemaks stiilitunnuseks on harmoonia pildi terviku ja üksikosade vahel. Mõisted: plazzo palee rustika talupojalik pilaster poolsammas majoolikatehnika põletatud savi reljeef kaetakse glasuuriga baptisteerium ristimiskabel kontuur - piirjoon
Esmapilgul võib see tunduda ebasobivana, kuid üldjuhul ei häirinud need piirjooned, kuna need andsid efektse mõju koos maastikuga. Mõne töö puhul on domineerivamaks pigem maastik kui linnus, näiteks ,,Karksi", ,,Otepää". Mõlema maali puhul peatub silm esmalt rohelistes toonides maastikul kui linnusel. Lõppkokkuvõttes võib jääda Eevald Piirisilla näitusega ,,Eestimaa linnused" rahule. Enam kui 30 maaliga püüab ta edasi anda tänapäeva unustuste hõlma vajuvate linnuste, kabelite ja muude vabadussõja oluliste objektide seisukorda.
aladel Luxor • 1400 a eKr rajatud Luxori tempel oli pühendatud Teeba triaadile • Luxori templi juurde viib pea 2 km pikk sfinkside allee ulatudes Luxorist Karnakini • Templi juurde viib Sfinkside allee, mis oli kunagi 2 km pikk, ulatudes Luxorist Karnakini Karnak • Karnaki templi ehitamine kestis 1500 aastat • Templi kompleks kujutab endast templite, kabelite, püloonide ja obeliskid võimsat kogumit • 2km pikk sfinkside allee Luxorist Karnakini Kuningate org • Luxori lähedal paiknev Kuningate org on vaaraode, preestrite ja ülikute matmispaik • Tänaseni on Kuningate orust leitud 62 hauakambrit • Kambrid, põnevad koridorid ja matusekambrid on siiani säilinud Tutanhamon • Kepid mis Tutahamoniga tema hauas olid ei olnud
naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine) 12). Millised teemad olid levinud 15.saj itaalia maalikunstas? Enamasti valitses usulin temaatika. Kuid siiski ilmalikus ja pühalikus sulasid kokku.( Meelelise maailma väärtustamine muutis piibli tegelased kaasaegsete inimeste taoliseks). Saj. lõpus kasutati ka aniikmütoloogilist teemat. 13). Milliseid maalitehnikaid ja värve kasutati sel ajal? Niii.. freskotehnika( sellises teh. maaliti kiriku ja kabelite seinu). Temperavärvidega värviti puutahvlitele. Kasutati veel õlivärve, mis võeti esimesena kasutusele Veneetsias. 14). Kelle tööd on suured maalid "Venuse sünd" ja "Kevad". Mida lähemat tead nende teoste kohta? Sandro Botticelli maalid. "Venuse sünd"- Botticelli "Venuses" püüti leida sidet Neitsi Maarjaga. "Kevad"- piltvaiba taoline maal. Ei ole hoolitud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest.
Itaalased.Tavaliselt oli kaks l22netorni ning yks nelitistorn.Nelitis on pikki ja p6ikihoone ristumiskoht.L66ve katsid silinder ja ristv6lvid.Suurte kivimasside toetamiseks ehitati sammaste asemele nelja v6i kaheksanurkse l2bim66duga tugipostid ehk piilarid.Kapiteel oli lihtne kivikuup mille alumised nurgad ymardati.N2iteks Wormsi kirik Saksamaal ja Valjala kirik Saaremaal.Kirikul66ve katsid silinder ja ristv6lvid.Ymber apsiidi tekkis kooriymbrisk2ik kust p22ses kabelite p2rga mille moodustasid v2ikesed kabelid kus hoiti erinevate pyhakute reliikviaid. Skulptuur Skulptuur on lahutamatult seotud arhitektuuriga,reljeefidega kaunistati kirikuseinu eriti portaale,fassaade ja sambakapiteele.Reljeefidel kujutati syndmusi piiblist ja peale kaunistamise oli reljeefide ylessanne jutustada ymber piibli sisu ja reljeefe nimetati vaest piibliks.Figuurid olid ebaloomulikes poosides ja valedes propotsioonides. Maalikunst
Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded? Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulgaliselt administratiivseid kohustusi oma piiskopkonnas, neist olulisemana vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid ja visitatsioone. Sinod oli piiskopkonna tähtsamate vaimulke koosolek piiskopi eesistumisel. Millised on katoliku õpetuse olulisemad seisukohad? Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja
puuvilju. Et saagikust jätkuks, toodi õunu ka kiriku juurde, andideks ja õnnistamiseks. 10.august Lauritsapäev Seda kunagi kogu Eestis tuntud püha mäletati 20. sajandi alguses laiemalt üksnes Lääne- ja Lõuna-Eestis. Päev ise on pühendatud tulepatroon Laurentsiusele. Paljud selle päeva kombed ongi seotud tuletegemise ja sellega seotud tabudega. Et tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett. 17. sajandil ohverdati kodus või Lauritsa-kabelite lähedal rikkalikult ja mitmel pool Eestis. Vanematest trükistest on teada suured pidustused näiteks Lauritsa- ehk Rajakivi juures. Selle Kuusalu kivi juures, millele on raiutud rest ja tuletangid, olevat põletatud püha Laurentsius, Kuusalu kiriku ehitaja. Lauritsakivi juurde on kogunetud pidutsema ja ohverdama veel 20. sajandil. Laurentsiusega on ühte sulanud mitmed tulehaldjaga seotud kujutelmad. Sel päeval on arvukalt tulega seotud töökeelde
institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. 2) Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded? V: Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulgaliselt administratiivseid kohustusi oma piiskopkonnas, neist olulisemana vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid ja visitatsioone. Sinod oli piiskopkonna tähtsamate vaimulke koosolek piiskopi eesistumisel. 3) Millised on katoliku õpetuse olulisemad seisukohad? V: Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse
ARHITEKTUUR Barokkarhitektuuri tähtsaimaiks ülesandeks oli ehitada kirikuid. Renessansiajal ei ehitatud palju kirikuid, barokiajal hakatakse uuesti. Kirikute üldine ilme muutub palju. Tegu ei ole enam basiilikaga, kus siseruum on jaotatud kolmeks. On üks suur pikergune ruum, mis sobis selleaegsetele kirikutele hästi, kirik mahutas palju inimesi, kristlasi oli ju rohkem. Kiriku põhiplaan on endiselt ladina risti kujuline. Külglööve asendasid tihti nii põhja- kui lõunaküljel olevad kabelite read. Puudusid sirgjooned, ruumid olid ovaalsete kujudega. Barokiarhitektuuri alguseks peetakse Jesuiitide ordu kirikut Il Gesu kirikut Roomas. Selles tulevad välja baroki tunnused. Fassaad on jaotatud kaheks, kasutatud on kolmnurkviile, poolsambaid. Kaks korrust omavahel on ühendatud voluudiga, mis on põhiline barokidetail. Süvendid annavad valgust ja varju rohkem, muudavad fassaadi rahutumaks ja maalilisemaks. Veel olid omased ovaalaknad.
järgi? Viru-Nigula,Kadrina,Viru-Jaagupi,Simuna,Väike-Maarja 23. Kus asub Eesti suurim kirik( võib-olla ka Baltimaade suurim)? Tallinnas(Oleviste) 24. Millisele pühakule pühendasid ristisõdijad vallutatava Liivi- ja Eestimaa? Neitsi-Maarja 25. Milline on Saksa kirikutele iseloomulik tunnus? 26. Kelle kuju asus keskaegsete Saksa ja Prantsuse linnade raekoja platsidel? Roland 27. Kuidas nimetatakse kiriku idapoolses otsas asuvat kabelite rida? Kabelilööv 28. Seletage mõisted : 1. fresko-monumentaalmaal 2. mosaiik-kivi või klaasitükkidest tehtud maal 3. reliikvia-religioosse tähendusega säilmed 4. laegas, milles hoitakse reliikviat- 5. kimäär-mütoloogiline olend 6. krutsifiks-risti löödud Jeesuse kuju 7. Fratres milicie Christi-mõõgavendade ordu 8. Index librorum prohibitorum-Keelatud raamatute nimistu 9. Tabernaakel-armulaualeib 29
suurt osa etendasid ka misjonärid. Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine · Kokku kestis Euroopa ristiusustamine üle tuhande aasta. · Kateeder piiskopi jutlustamistool · Kaanon vaimulikkonna nimekiri · Piiskopi ülesanded: preestrite ametissepühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. · Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosoleks piiskopi eesistumisel · Kristlaste hingehoiutööd tegi preester · Vaimulikke peeti ülal nende piiskopkonnast või koguduse territooriumilt saadud maksudest ja annestustest · Patrinooadiõigus õigus määrata kohale preester Katoliku kiriku õpetus
mesoliitikumist . Küttide ja kalastajate ehk nn Kunda kultuuri asupaik. Pulli asula vanim. 98. m.a. j. P.C.Tacticus ,,Germaania" Kirjeldas rahvaid, kes jäid Rooma impeeriumist põhja poole. Barbareid, mitte-kult. Aesti. Baltihõimude eellased. 1227 Ristiusk. Eestlased ja liivlased vallutati (sakslased vallutasid viimasena Saaremaa). Muistne vabadusvõitlus. 1343 Jüriöö ülestõus. Viimane katse end kehtestada. Harju ülestõusu algus, mõisade, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, sakslaste tapmine. Eestlased piirasid Tallinna ja valisid 4 kuningat. 1525 esimesed fragmendid Piiblist on tõlgitud eesti keelde; Esimesed teated eestikeelsetest protestantlikest trükistest, mis hävitati katoliikliku Lübecki rae käsul. 1535 Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis (Wanradt-Koelli katekismus). / algab eesti raamatulugu. 1601 nälja ja katkuaeg 1600 1606 G.Mülleri jutustused. Saksa-ladina-eesti segakeeles
ROMAANI STIIL KÜSIMUSED II VARIANT 1.Joonistage kiriku plaan ja märkige vähemalt 5 selle osa nimetust. Pikihoone, põikihoone, altar, apsiid, nelitis, tornid, portaal 2.Kelle või mille jaoks ehitati kabelite pärg? Kellele oli keskmine kabel? (Matmiseks?) Preestrite, pühaku auks 3.Milline ruum asus kiriku all ja milleks seda kasutati? Krüpt-riistade ja kirstude jaoks(ka matusepaik) 2p 4.Joonistage ladina, kreeka, egiptuse,Peetruse,Andrease ,malta ja Jeruusalemma ristid. 5.Milline oli itaalia kirikute eripära? (Kuppel), Torn on põhihoonest eraldi (Pisa) 1p 6
(ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). . Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Romaani kirik on reeglina osa suurest tervikust, kloostrikavatisest. Kloostrihooned olid kavandatud sulushoonestusena, kirikuga olid nad ühendatud ristikäigu abil. Ristikäik kujutas endast võlv- või talalaega galeriitaolist ringteed, mis ümbritses kloostri nelinurkset sisehoovi ja avanes sellesse akende või kaartega.
roie - ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared päiskivi - ümmargune või nelinurkne dekoratiivkivi roideotste vahel võlvisiil - diagonaalsete roiete v servjoontega piiratud võlvipinnalõik tugikaar - gooti kiriku tugipiilarist üle külglöövi katuse kõrgseinani ulatuv pikk tugev kaar haritorn - dekoratiivne tornikiivriga miniatuurtorn, mis paikneb ehitiste katuse harjal kabelitepärg - kiriku kooriruumi või kooriümbriskäiku ümbritsev väikeste kabelite rida fiaal - sale terav torn ehisviilu külgedel roosaken- rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune vitraažaken kiriku fassaadis kuningate galerii - 28 Iisraeli ja Juuda kuninga kujude rida vanast testamendist 13. Kirjelda Chartres´i katedraali põhiplaani. Katedraal on tuntud oma paljude säilinud vitraažide poolest. Chartres´i katedraali põhiosas on 3 löövi, kooris 5. Katedraal on teiste oma aja katedraalidega võrreldes väga aknarohkete
vaimsele maailmavaatele. Kindlasti polnud ristiusk meie esivanematele enam päris tundmatu. On üsna tõenäoline, et eestlaste naabermaadega tõid kaasa ka teatavaid muutusi ideoloogias. 13. saj alguses ristiusustati Eesti ala vägivaldselt võõrvallutuste läbi. Vanad pühapaigad sageli hävitati ning maa kattus kirikute ja kabelitega. Ometi jäi ristiusk eestlastele pikaks ajaks võõraks. Endiselt leidsid paljude vanadele kultuspaikadele ehitatud kabelite juures aset poolpaganlikud riietused ja ohvritoimingud. Viimaste aastate arheoloogilised uurimistööd on näidanud, et vähemalt 13. saj keskpaigani oli kombeks asetada surnutele hauda kaasa rikkalikult panuseid. Nii maeti naised sageli piduriides koos arvukate ehetega, mehed aga täies relvastuses.
Muusika Eestis kuni 16 sajandini Esimesed vihjed eeslaste laulmise kohta pärinevad Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse poolt aastast 1172, kus eestlased üksteist lauluga võitluseks julgustasid. 13. Sajandil algasid ristirüütlite vallutusretked, mis tõid kaasa ristiusustamise. Ristiusutamine tõi kaasa kirikute, kloostrite ja kabelite ehitusbuumi. Arvatavalt lauldi ühehäälselt Gregoriuse koraali mida lauldi mujalgi Euroopas. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute juurde loodud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Andmed selliste koolide kohta pärinevad Haapsalust, Pärnust, Tartust ja Tallinnast. Varaseim teave orelist on meieni jõudnud 1389, Paistu ja Helmes. Pärast jumalateenistusi toimusid ilmalikud ehk kirmesed, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. 13
veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. kabelite ette tehti veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. 7. Mis on: Krüpt - Keskaegsetes kirikutes oli krüpt kooriruumi (idakoori) all paiknev maa-alune reliikviahoidla või haud. Romaani ehituskunstis arenes krüptist tihti suur mitmelööviline ruum. Tavaliselt on krüptid tugevalt võlvitud. Alates romaani stiilist, kui koori tasand tõsteti lööviga võrdseks, esineb ka akendega krüpte. Portaal Kiriku kunstiliselt kujundatud, rikkalikult kaunistatud sissekäik.
Selle päeva toidud olid sageli sikulihast. Lauritsapäeva paiku pidi saabuma esimene hallaöö. Kui külma ei tulnud, oli oodata sooja sügist. Seda kunagi kogu Eestis tuntud püha mäletati 20. sajandi alguses laiemalt üksnes Lääne- ja Lõuna-Eestis. Päev ise on pühendatud tulepatroon Laurentsiusele. Paljud selle päeva kombed ongi seotud tuletegemise ja sellega seotud tabudega. Et tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett. 17. sajandil ohverdati kodus või Lauritsa-kabelite lähedal rikkalikult ja mitmel pool Eestis. Vanematest trükistest on teada suured pidustused näiteks Lauritsa- ehk Rajakivi juures. Selle Kuusalu kivi juures, millele on raiutud rest ja tuletangid, olevat põletatud püha Laurentsius, Kuusalu kiriku ehitaja. Lauritsakivi juurde on kogunetud pidutsema ja ohverdama veel 20. sajandil. Laurentsiusega on ühte sulanud mitmed tulehaldjaga seotud kujutelmad. Sel päeval on arvukalt tulega seotud töökeelde
sajandil Mantovas? 12. Mida oskad öelda Giovanni Bellini looming kohta? 15. sajandil oli itaalia maalikunstis levinud temaatika enamasti usuline, kuid meelelise maailma väärtsutamine muutis piiblitegelased ja pühakud kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. (1) 15. sajandi teisel poolel sagenesid ilmalike sündmuste kujutused ning kaasaegsete inimeste portreed ja sajandi lõpupoolel loodi üksikuid teoseid ka antiikmütoloogia teemadel. Kirikute ja kabelite seintele maailiti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele tempervärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid. (2) Maailmakunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. MASACCIO (1401-1428) Enamik kunstiajalugusid nimetab teda itaalia renessanssmaali isaks. (3) Üheks tema kuulsaimaks tööks on fresko "Püha Kolmainsus" Santa Maria Novella kirikus Firenzes. Samuti ka tema Brancacci kabeli freskod, nt. "Paradiisist väljaajamine" ja "Pearaha"
Kirikukogu- Tähtsamate vaimulike koosoleks. II Kardinalid - kõrgem vaimulik (paavsti järel teine) Nimetatakse paavsti poolt eluaegseks. Ül. anda nõu Rooma paavstile. Konklaav- Protseduur, mille käigus kardinalid valivad suletud ruumis uue paavsti. III Peapiiskop, piiskop - kindla kiriku piirkonna kõrgeim ülevaataja, kirikuelu juht ja korraldaja piiskopkonnas. Ül. 1. Kontrollida piiskopkonna vaimulike tegevust. 2. Pühitseda ametisse preestreid. 3. Kloostrite, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine. IV Preester -usuelu korraldaja koguduses. Ül. 1.Jagada sakramente 2.Korraldada jumalateenistusi. 4.Idamaade ristisõjad: üldised põhjused ja tagajärjed, I ja IV ristisõda Üldised põhjused: 1.Soov vabastada Jeesuse pühahaud Jeruusalemmas moslemite käest. 2.Paavstidele andsid sõjakäigud võimaluse end kogu ristirahva juhina näidata. 3.Retkesid toetasid Itaalia suured kaubalinnad. 4
Tekstiilikunstist on säilinud piltvaip, mis on võrreldav Bayeuxi vaibaga, mis jutustab inglise vallutamisest(muudeti lapsemeelseks). Kullassepakunsti oluliseks ülesandeks oli relikviaaride valmistamine. Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid. Gooti stiil tekkis 1144.a Saint-Denisi kloostri kiriku ümberehituse valmimisega. See kirik oli olnud Prantsuse kuningate matmispaik ja kuningavõimu sümbol. Sellest kirikust on säilinud koori ümbriskäik ja kabelite pärg. Nendes on näha peamisi Gooti tunnuseid-kergena mõjuv teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid sambaid ja suuri aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaarte raskus oli suunatud ülevalt alla. Lagesid kaeti ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjal ühepaksune. Gooti kiriku konstruktsioon meenutas hiigellooma skeletti. Kirikut kandsid sambad, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided.
päiskivi - võlvikiiru keskmest eenduv, harilikult ümmargune või nelinurkne dekoratiivkivi roiete otste vahel. võlvisiil - diagonaalsete roiete või servjoontega piiratud võlvipinnalõik tugikaar - basilikaalse gooti kiriku tugipiilarist üle külglöövi katuse kõrgseinani ulatuv pikk tugev kaar. haritorn - dekoratiivne tornikiivriga miniatuur torn, mis paikneb ehitiste katuseharjal. kabelitepärg - kiriku kooriruumi või kooriümbriskäiku ümbritsev väikeste kabelite rida, tavaliselt sümmeetrilise paigutusega fiaal - gootikale iseloomulik sale terav tornike ehisviilu külgedel. roosaken- rikkaliku ehis raamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas. kuningate galerii - pikk rida, rõdu 13. Kirjelda Chartres´i katedraali põhiplaani. Katedraali põhiosa on 3-lööviline, koor 5-lööviline. Katedraal valmis kiiresti ja on seetõttu stiililt ühtne
põikharu). Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Kodarkirik Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi.
-populaarsed olid madonnareljeefid- ilmaliku emaarmastuse ülistus; valmistati marmorist, pronksist, aga ka uues ja odavamas majoolikatehnikas (põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga) -Taaselustus medalikunst- neid vormiti tähtsate sündmuste või isikute auks -hauamonumentides nii kristlikke kui ka antiiklikke detaile- nt. Tiivulised lapsukesed, sarkofaagid, antiikajast ornamentika Maalikunst 15.sajandil -pühalik ja ilmalik temaatika sulandusid kokku - kirikute ja kabelite seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega, hakkasid levima ka õlivärvid -maalikunsti uuenemise keskus- Firenze Masaccio "Püha Kolmainsus"- fresko, tsentraalperspektiiviga loodud illusoorne ruum Brancacci kabeli freskod- mõjurikkad, inimestele antud veenev ruumilisuse ja kehalisuse mulje Angelico Tähtsam siiras ja südamlik usutunde väljendus kui tsentraalperspektiivi rakendamine -muinasjutulised ja õrnavärvilised teosed Francesca
Itaalias sai vararenessanssi keskuseks Firenze. Tavaline vararenessanssi plazzo e. palee oli range kindlusetaolise ilmega, kolmekorruseline neljast tüvest koosnev ehitis. Arhitektuuri koha pealt võeti renessanssi ajal taaskasutusele proportsiooniideaalid, samuti hakati kasutama pilastreid (poolsambaid). Hakati tegema monumentaalskulptuuri. 15. sajandi maalikunstis oli levivaks teemaks usk, ent kunstnikud muutsid Piibli tegelased ning pühakud üsna inimeste sarnasteks. Kirikute ja kabelite seintele maaliti enamasti freskotehnikas. 15. sajandi teisel poolel hakkasid levima ka õlivärvid. Viited http://www.wikipedia.org/ http://web.zone.ee/kunajal/renessanss.htm http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/ Miksike Itaalia kaart Firenze kaart Firenze toomkirik Palazzo Rucellai Paradiisi värav Taavet, Gattamelata ratsakuju Püha kolmainsus Venuse sünd, Kevad
neil mehe pea. TEEBA Keskmise ja Uue riigi ajal oli see Egiptuse pealinn. Tänapäeval on Teeba kohal Luxori linn. Et eristada teda Kreekas asuvast Teeba linnast, hüüti seda Vana Kreekas ka Sajaväravaseks Teebaks. Karnak Karnaki templikompleks asub Niiluse kaldal Luxori linna lähistel. Iidsetel aegadel ,,kõige täiuslikumaks paigaks" nimetatud Karnak jääb tähtsuselt alla vaid Giza püramiididele Kompleks kujutab endast templite, kabelite, püloonide ja obeliskide võimsat kogumit, andes tunnistust Teeba tähtsusest. Luksori tempel Templi rajasid peamiselt kaks Templi keerukas vaaraod, Amenhotep III ja planeering näitab, kuidas Ramses II. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja egiptlased kasutasid selle esiküljel on kuus proportsiooniteadust, et hiiglaslikku Ramses II kuju. taasluua Amoni keha ning Kogu Luksori kompleks on
10.klassi kontrolltöö KORDAMISKÜSIMUSED I ROMAANI KUNST 1. Romaani basiilika põhiplaan, kiriku osad.-pikihoone,põikihoone,koor,kooriümbriskäik, kabelite pärg, apsiid, löövid, nelitis,krüpt,võidukaar,piilar. 2. Mis laega võis olla kaetud romaani kirik? lameda puulaega, jäet ehitamata lagi, silindervõlviga või ristvõlvidega 3. Mille poolest on ohtlik puitlagi?polnud vastupidav 4. Mis on romaani stiilis ehitiste tüüpilisem tunnus?-ümarkaar, silinder-ja ristvõlv 5. Mille poolest erinevad omavahel kodakirik ja basiilika? Kodakirikul polnud aknaid kesklöövi ülaosas
Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Kodakirik Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi.
selgem ja harmoonilisem. Romaanis oli hoiatav ja ähvardav, gootika aga imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab õndust. Vitraazikunst, tahvelmaal. Maarja kuulutus-ettekuulutus neitsist sündimise kohta. Neitsi Maarja lapsega. 15.EESTI 13-14.SAJ TÜÜP KIRIK: Romaani seguneb gootikaga. Paekivi, tellis, põllukivi. Ühelöövilised nt Valjala kirik. Kolmelööviline kodakirik. Linnades basiilika nt. Toomkirik, Niguliste, Oleviste. Tähtvõlvid, teravkaar. Puudusid transept, kabelite pärg ja tugikaared. 16.EESTI KUJUT K: Seinamaalikunst. Valjala-ümarkaareline lääneportaal, romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Karja kirik-maagilised märgid, kolgata reljeef(ristiusu põhisõnumi kokkuvõtmine, kristuse ülestõusmine) paikneb lõuna eeskoja seinal, 14sj. 17.LÜBECK: Herman Rode, Bernt Notke. Tähtsaim toodang tiibaltarid. Surmatants-Notke, 7.5m pikk, elu kalduvust ja kõige surelikkust rõhutav teema,surma ees on kõik võrdsed, peenmaalitehnika.15
ning rikkalikud maastiku- ja arhitektuurikujutised. 6. Itaalia kirikutes oli rohkem levinud seinamaalid, kuna seal olid kirikutes väikesed aknad ja seinamaalidele oli rohkem ruumi. Inimese kujutis on looduslähedane ja tõetruu. Maastik ja ruum olid tinglikumad. Ruumilisus saavutatud figuuride asetusega üksteise taha. 7. Teravtipulised kaared ja roidvõlvid. 8.Joonis 9. Pietá-skulptuur, mis kujutab Neitsi Maarjat hoidmas surnud Jeesust Maarjakabel-suurim kabel kabelite pärjas Madonna- Neitsi Maarja Vitraaz- koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad; mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juurde; kirkad värvid; eesmärgiks jutustav sisu. Fiaal- tehistorukesed; torni taoline kaunistus, mis lõppeb pika püramiidja kiivriga (torni katus) ning seda krooniva ristlillikuga Vimpergid-ehisviilud; paiknevad portaalide ja akende kohal, on kaunistatid skulptuuride ja dekoratiiv detailidega
Väga populaarne on kasutada vitraazide valmistamiseks erineva kuju ja suurusega lihvitud klaaskristalle, mis lisavad luksuslikkust ning sära. Kasutada saab ka kirka ja mati klaasi kombinatsioone, mille tulemuse on ühtlasi lihtne kui maitsekas. Clyny kloostrikirik Clyny kloostrikirik ehitati 1088-1130 ning lammutati hoolimatult 1810.a. Ta oli Prantsusmaa pikim, hiiglasliku kesklööviga, viielööviline, kahe transepti, paljude kabelite ja tornidega kirik. Hoone on inspireerinud paljusid hilisemaid kirikuehitisi. Saint-Pierre'i kirik Saint-Pierre'i kirik on ehitatud romaani stiilis. Fassaadi ornamendid pärinevad 12. sajandist. Kirikus on 9. ja 10. sajandist pärinev krüpt. Valjala kirik Saaremaal Valjala Martini kirik on kirik Valjala vallas Saare maakonnas Valjala kirik on vanim säilinud kivikirik Eestis. Ta on ehitatud romaani ja gooti stiilis. Valjala kirik oli
Hispaanias) Rännakute tee äärtele ehitati kirikuid ja kloostreid 2 saj jooksul ehitati Euroopas üle 100 kiriku 1. Peamine kirikutüüp basiilika- eeskujuks karolingide aja basiilika, mõjutused Rooma, Bütsantsi ja Islami arhitektuurist · Kogududele pikihoone 3 löövi · Põikihoone 2 löövi · Enne apsiidi kooriruum · Kooriruumi all krüpt- hauad · Apsiid, kooriümbriskäik · Kabelite pärg · Peaportaal e peanks · 2 kellatorni · Võlvikud e travee- kaeti ristvõlviga · Nelitistorn Seinad paksud, massiivsed, aknad väikesed, kirik hämar · Valgmik · Trifoorium · Empoos- rõdu külglöövi kohal 2. Teine kirikutüüp- kodakirik · Kõik löövid on ühe katuse all e puudub valgmik
Eelkõige Inglismaal ja Saksamaal, hiljem Prantsusmaal. Kust gootika tegelikult pärines polnud siis veel teada, selle tõttu pidasid nii inglased, sakslased, kui prantslased end selle loojateks. Kuna heal järjel olnud linnakodanikud eelistasid peamiselt neorenessanssi ja barokki, olid neogooti-stiilis ehitiste peamisteks tellijateks kirikud, aristokraadid ja monarhistlikud valitsused. Eksootilise lisandina levis neogootika inglise stiilis parkidesse kabelite, karjasemajakestena pärast seda kui üks inglise kirjanik 18. sajandi keskel oma maakodu laiendada otsustas ja selle ,,gootipäraseks" muutis. Neogootika polnud Inglismaal aga ainuvalitsev. 19. sajandi alguses levis see kõrvuti ,,uuskreekaliku klassitsismiga". Polnud ime, kui mõni arhitekt lausa mõlemas stiilis töötas. 1836.-1860. Aastatel ehitati Inglismaale Londonisse parlamendihoone Charles Barry (1795-1863) ja teiste poolt. Parlamendihoone Londonis. Charles Barry
muudegi elunähtuste kohta. Kroonikast saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale(sellest ka nimi Maarjamaa). Esimene eestikeelne tõlge 18811883. Taani hindamisraamat 13.sajandil Taani munkade poolt registreeritud PõhjaEesti asulate nimekiri. Sisaldab 500 kohanime, lisaks isiku ja perenimed. Kirikukirjandus ristiusu levikuga kaasnes kirikute ja kabelite ehitamine. Aja jooksul nende tähendus avardus ja neist said kultuurikolded. Kiriku kaudu hakkas levima kirjasõna, esialgu käsikirjana, hiljem trükituna ( liturgilised tekstid). Eestikeelse trükisõna algus sellele pani aluse luterlus kui 1535 trükiti Wanradti ja Koelli katekismus Aabits õpik lugema õppimiseks, esimesed eesti keelsed aabitsad ilmusid 16. Sajandi lõpul, vanimad säilinud aabitsad pärinevad aga 17. Sajandi lõpust.
3) Tornid; võimalikult palju, erineva suurusega, piklikud ja kaunistatud. 4) Võlvid; kõrged ja kaunistatud. Levinuim tüüp on ristvõlv 5) Palju aknaid, valgust, avarust, õhuline mulje 6) Vitraazid; värvilised mustriga klaasaknad. Ümmargusi nim roos akendeks. 7) Gooti pits; peened skulpturaalsed fassaadi kaunistused. Põhiplaan ladina risti kujuline. Pikihoone oli kole või viie lööviline. Apsiidi asemel on tavaliselt kabelite pärg. Kõik detailid nii välises kui ka sisekujunduses rõhutavad kõrgusesse püüdlemist. Maailma kuulsaimad gooti katedraalid on: Notre Dame; Chartres; Amiens ja Reims. Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal 1. Gootika leviku üldiseloomustus: Gootika sobis hästi usuliste tunnete kui ka linlaste tugevneva iseteadvuse väljendamiseks. Uuendusi õpiti prantsuse meistritelt. Seda levitasid mungaordud. Oli erinevates Euroopa osades väga omapärane. 2
Plaan on tehtud pärgamendile, hoonete kontuurid punase ja juurdekirjutised pruuni tindiga. Tagumisele küljele on kirjutatud 12. saj Püha Martini lugu. Toulouse'i St-Sernin Ehitatud 1080-1120 romaani kirik, endise 4. saj ehitatud basiilika kohal. Seda küll nimetatakse basiilikaks, aga siiski erineb varasematest, on palju suurem võrreldes varasemate kirikutega, ehitatud peamiselt tellistest. Ristikujulise põhiplaaniga, võlvitud laega. On mitu kabelit, mis moodustavad kabelite pärja, reliikviate hoidmiseks. Uuenduseks on ümberkäik, mis võimaldab jumalateenistuse ajal paveränduritel külastada reliikviad, liikudes ringiga umber kiriku pealöövi. Transepti ristumiskohal on viiekorruseline torn. Tornitipp on 15. saj. Kesklööv on kaetud silindervõlviga, külglöövid on ribbed vault, tugipiilaritega. Conques'i St-Foy Ehitatud varasema väiksema basiilika asemele, valmis u 1120. romaani stiilis, soojades toonides lubjakivist
peatada templi tegutsemist, sest ilmselt just selles templis kogesid egiptlased kõige vahetumalt jumala vahetut lähedust. Karnaki templikompleks asub Niiluse kaldal Luxori linna lähistel. Iidsetel aegadel ,,kõige täiuslikumaks paigaks" nimetatud Karnak jääb tähtsuselt alla vaid Giza püramiididele. Aastaid kestnud väljakaevamised on toonud päevavalgele templikompleksi, mis katab suure ala Luxorist põhja pool. Kompleks kujutab endast templite, kabelite, püloonide ja obeliskide võimsat kogumit, andes tunnistust Teeba tähtsusest. Karnaki tempel koosneb kolmest hästi eristatavast osast: põhjas asuvad Mentu templivaremed, lõunas Nuti templivaremed ja keskel kõige huvitavam jumalate kuningale Amonile pühendatud Amoni hiiglaslik tempel. Templi seintel kujutatakse enamasti Amon-Ra-le pühendatud rituaale ja alistatud rahvaste või võõraste maade sümboolseid tähistusi, samuti nende alandatud toomist vaarao ette või nende hävitamist
lelud ja väikesed pillid, mida tuli tihti parandada, sest Peeter lõhkus neid, püüdes aru saada, kust hääl tuleb. Peetrile tihti kiik ja talvel jäämäed. Kaheaastasel Peetril oli oma väike ilus tõld, mille ette oli rakendatud neli väikest hobust. Kõrval käis neli kääbust, üks kääbus sõitis taga tillukesel hobusel. Esimesed kümme eluaastat veetis Peeter vürstliku suurpere noorliikmena, oma lastetoa ja teenritega Kremli palees, mis kujutas endast kambrite ja kabelite segadikku. Ainelises mõttes ei puudunud tal midagi. Tema sündi oli tähistatud pidusööminguga, kus pakuti tsaaripoja väärilisi maiuseid- riigivapi kujulist hiiglaslikku piparkooki, suhkrust parti, papagoid ja kotkaid, tervet suhkrust Kremlit koos jalaväe ja kahe torni kohal liugleva kotkaga, ning suurte liuatäite kaupa martsipani, külmutatud puuvilja, sukulaadi ja teisi maiustusi, millest osa kingiti külalistele koju kaasa võtmiseks
(???????? Ei ole kindel selles vastuses) 4) Paradiisi värava kirjeldus: * 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. * kullatud pronkuks * reljeefi ümbritseb gootipärane ehisraam 5) Vararenessansi kuulsaim skulptor oli Donatello. 9) Donatello oli uusaja skulptuuris esimene selle poolest, et püstitas Veneetsia palgasõdurite pealiku Gattamelata ratsamonumendi. LK 58 2) (Itaalia 15. Saj) Sel ajal kasutati õlivärve. Kirikute ja kabelite seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele templivärvidega. 3) Itaalia renessanssmaali isaks nimetatakse ______________ . 5) Kauneimad madonnapilte maalisid Giovanni Bellini, (+veel keegi?) 8) Piiblistseene maalides paigutas tegelaste hulka ka oma kaaslinlasi ____________ . 9) Maalide ,,Venuse sünd" ja ,,Kevad" autoriks on Sandro Botticelli. ,,Kevad" on piltvaiba taoline allegooriline maal. ,,Venuse sünd" neoplatismi kohasel oli antiikaja müütide ja
vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa- armulaua, -leiva ja veini pühitsemine Kristuse ihuks toimus missa käigus. Transssubstantiivne õpetus- paavst Innocentius III välja töötatud õpetus. Araabia
Sellest tulnud ka kanoonikute nimetus Hiljem moodustasid kanoonikud piiskopi juurde kuuluva abistava ja nõuandva kogu toomkapiitli koosnes tavaliselt 12 kanoonikut (12 kristuse apostli järgi) Piiskopi ülesandeks oli : preestrite ametissepühitsemine ristitute konfirmeerimine kiriklike toimetuste juures kasutava õli pühitsemine altarite pühitsemine kirikute ja kabelite sisseõnnistamine verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine vaimulike kontrollimine selleks korraldas piiskopkond sinodeid piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel tehti teatavaks paavsti ja kirikukoguduse
Käsitletaval perioodil maeti kristlasi enamasti surilinas või lihtsas eheteta särgis. Kõikidest viimatimainitud nõuetest esineb siiski ka kõrvalekaldeid ning primaarseks jääb siiski nõue matmiskohast pühitsetud maal. Skandinaavias ja Soomes võtsid ristiusu esimestena vastu ülikud, kes ühtlasi püstitasid oma mõisate kõrvale ka esimesed kabelid ja kirikud. Mitmed neist kujunesid hiljem ümber kihelkonnakirikuteks. Ametliku ristiusustamise eelsete kabelite olemasolu on oletatud ka Eestis, kindlaid tõendeid nendest pole aga seni leitud. Neid pole ka kuigi lihtne avastada, kuna esimesed kabelid võisid olla kerged puuehitised, mis maapinda arvestatavaid jälgi ei jäta, neid ümbritsevad matused aga olla panusteta ning hilisematest haudadest eristamatud. Mõnedest piirkondadest Rootsis, esmajoones Ojamaa saarelt, on siiski teada ka üleminekuaja matuseid, s. o. kirikaeda ja muidu kristlikult maetud surnuid, kes olid sängitatud hauda
väikesemad üksused. Kanoonik- madalama astme vaimulikud. Kes olid kantud mingi piirkonna vaimulikkonna nimekirja kaanonisse. Kanoonikud moodustasid hiljem Toomkapiitlid nõuandev ja abistav kogu piiskopi juures, tuleb ladinakeelsest sõnast doomus. Toomkapiitlisse kuulusid toomhärrad, keda oli tavaliselt 12. Piiskopi ülesanneteks oli: 1.Preestrite ametisse pühitsemine(ordineerimine). Order kindel kord. Ristitute leeritamine e. Konfirmeerimine 2. Õlipühitsemine. 3.Kirikute ja kabelite sissepühitsemine. 4.Verevalamisega rüvetatud paikade taaspühitsemine + adminstratviseid kohustused. Sinod- tähtsamate vaimulike koosolek, kus anti edasi otsuseid. Visitatsioon piiskopi kontrollkäid oma piirkonna kirikutesse või kloostritesse. Preester tegeles kristlaste hingehoiu tööga. Neid peeti üleval kümnisega. Oluline koht oli sakramentidel ldn.k. sakramentum toimingud, mida võisid läbi viia ainult preestrid ja mis pidi usklikele edasi andma jumalaarmu
12. Millised muutused toimusid 15 saj. Skulptuuri alal? Proovitakse teha iseseisvaid skulptuure.Kasutati ka kontraposti.Skulptuurid realistlikumad.Riided muutusid tõelisemaks.Hobust ratsamonumendil kujutati lihaselisemana.Kasutati majoolikat(-põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga). 13. Levinud teemad maalikunstis, maalitehnikad ja mis värvid? Teemad enamasti usulised.Pühalik ja ilmalik sulasid kokku.Kirikute ja kabelite seintele maaliti peamiselt freskotehnikas,puutahvlitele temperavärvidega. 15.saj.teisel poolel hakkasid levima ka õlivärvid.Tuleb kasutusele ühe-punkti perspektiiv.hakkatakse paigutama varje ja tekitama ruumilisust 14. Nimeta renessanssi maali isa. Kirjalda tema loomingut. Masaccio- maalikunsti esisia, realistliku suuna rajaja. Esmakordselt tõusab maalikunst teistest kunstidest tähtesamaks. Maalid sai kustnike nimed. Tuleb jälle
annaabi.ee 
