Turkana/Nariokotome poiss: 1984 Keenia, H. ergaster/erectus Neandertaallased 1 H. sapiens'iga väga lähedane liik, DNA kattub 99,5%. Teatud aja eksisteerisid koos. Olid H. sapiens'iga võrreldes suurema kolju ja peaga, kuid ka keha oli suurem. Võrreldes H. sapiens'iga arenguliselt aju kasv lõppes rutem. Samuti oli nende aju sümmeetrilisem. Libajas laup, suurem nina, kitsam lõug. - kasutasid keerukaid tööriistu, kombineerisid kuni 3 eri materjali (Moustier' kultuur) - preverbaalsed, kuid suutsid tööriistade loomise oskust edasi anda - nende tööriistadel on ka mittefunktsionaalseid osasid, kasutasid värve märgid kultuurist - matsid oma surnud grupi liikmeid - harrastasid kannibalismi. Neandertaallased 2 Leiud pärinevad peamiselt Euroopast (La Chapelle-auxSaints, La Ferrassie, Le Moustier koljud Prantsusmaalt), Lähis-Idast (10 luustikku Shanidari koopast Iraagis), Aasiast. Allajäämine H.
kujutlused teispoolsusest (surmavaldadest). Põletusmatust kasutatakse ka teistsugustel praktilistel kaalutlustel: kaitseb metsloomade eest, väldib ebasanitaarset lagunemist, kõrvaldab rüveduse, surnu väljub kurja vaimu meelevallast, sest tuli puhastab jne. 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. See toimus kõige varem 100 tuhat, hiljemalt 40 tuhat aastat tagasi Moustier´ ajastul. 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste „dao“? (hiina k dao ‘kulg’) Hiina klassikalise filosoofia ja usundite põhimõisteid. Taoismis tähendab dao looduse põhjuslikku seaduspärasust, universaalset loodusseadust, millele allub kogu olemasolev, kuid mis ei ole mõistuse ega kogemusega tunnetatav. Konfutsianismis on d eetika valdkonda kuuluv mõiste – inimese õige kõlbeline käitumine ja õiglane moraalne ühiskonnakorraldus. 12
VANEM PALEOLIITIKUM Kliima muutus jahedamaks seoses algava jaatumisega. Peavarju otsiti koobastest voi valmistati endale okstest ja loomanahkadest hutte. Kulm kliima vahendas koriluse osatahtsust ja rohkem peeti jahti suurulukitele (pohjapodrad, koopakarud, mammutid). Varasemast rohkem on leitud tuleasemeid, oluline oli tule valvamine. Sel ajal sai alguse liha kuivatamine, kupsetamine ja tuhas hautamine. Neandertallasele kuulub Moustier' kultuur, mille kiviriistad on Acheuli kultuuri omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti kildtehnika. Mammutikutid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku. PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg on arheoloogilises materjalis suhteliselt halvasti esindatud, siia kuuluvad juhuleiud, nagu nn. hilised silmaga kivikirved ja kokku 12 pronkseset: odaots Muhust, sirp Kivisaarelt,
poolt valmistatud tööriistaga, chopper on kindlalt selle ise valmistanud. Kasut liha tükeldamisel , purustati konte , samuti ka mugulate väljaurgitsmisel ja purustamisel.Iseloomulikud homo habilisele. . Acheuli kultuur (1,4 miljonit 200 000 a tagasi) Homo erectuse kultuur. Oskasid kasut täiuslikumaid tööriistu, mida nim pihukirvesteks . Tagantosast tavaliselt ümaramad ja teravamast otsast on ära löödud kilde, moodustades tera. Keskpaleoliitikum: Moustier`i kultuur (200 000 - 40 000 a tagasi) Neandertallaste kultuur. Õpiti juba tunduvalt paremini kivist tööriistu valmistama, üheks uueks võtteks sai levallois´i tehnika. Võeti suur tulekivimuna , kust osava ja täpse löögiga löödi ära vajalikud tööriistakujuline tükk . Hilispaleoliitikum: Aurignaci kultuur (34 00028 000 a tagasi) Euroopasse jõudsi kromanjoonlased, kellega koos erinevate tööriistade arv kasvas. Iseloomulik see , et
Põletusmatust kasutatakse ka teistsugustel praktilistel kaalutlustel: kaitseb metsloomade eest, väldib ebasanitaarset lagunemist, kõrvaldab rüveduse, surnu väljub kurja vaimu meelevallast, sest tuli puhastab jne. 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? Surnu peitmine (laibamatus) on vanim religiooni olemasolu tunnistav rituaal. Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. See toimus kõige varem 100 tuhat, hiljemalt 40 tuhat aastat tagasi Moustier´ ajastul. Ilmselt on peamiseks ajendiks olnud elava laiba kartus, nagu arvab saksa uurija Hans Naumann. 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste ,,dao"? Keskne mõiste on dao `kulg, toimimisviis, maailmakord'. Inimese dao peab olema taeva daoga kooskõlas. 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,mehelik, valge, soe, taevane, loov"? Yang mehelik, soe, valge 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,naiselik, must, külm,
6. loeng KIVIAEG, PRONKSIAEG, RAUAAEG KIVIAEG (on ajaliselt kõige pikem periood): paleoliitikum ehk vanem kiviaeg mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikum (2,6/2,5 miljonit – 9500 a eKr) Varapaleoliitikum: Olduvai kultuur (2,6/2,5 miljonit – 1,5 miljonit a tagasi) – kõige varasem kultuur. Acheuli kultuur (1,5 miljonit – 200 000 a tagasi) Keskpaleoliitikum: Moustier`i kultuur (200 000 - 40 000 a tagasi) Hilispaleoliitikum (periood, kus suur osa Euroopast oli kaetud mandrijääga, seetõttu oli päris keeruline inimestel ellu jääda, aga nad kohanesid väga hästi looduslike oludega ning elasid küllaltki kaugel jääpiiri lähedal. Osad inimesed küttisid kindlaid loomi, Kesk-Euroopas oli ridamisi inimgruppe, kes elatusid mammuti püüdmisest. Üks nendest asulatest on Kostenki asulad Venemaal, mida on väga põhjalikult uuritud
Arvatakse, et lihasjõudu oli neil nüüdisinimestest rohkem. Nagu teistegi liikide korral, on liigi eksisteerimisaja jooksul ning eri piirkondade indiviidide vahel märkimisväärseid erinevusi nii väljanägemises kui ka kehakasvus. Neandertallased elasid ja pidasid jahti suuremates rühmades, ennustasid loomakarjade liikumist ning pidasid neile jahti ka külmemates kllimatingimustes. Senistel andmetel on leviku põhjapiir Euroopas 54. laiuskraad. Neandertallastega seostatakse Moustier' tehnokompleksi (vt 8. loengu slaidid). On teada, et nad matsid oma surnuid (enamasti koobastesse), mõnel juhul on teada hauapanuseid (tulekivist tööriistad, loomaluud, mida on seostatud toiduga), samuti on mõnikord kasutatud ookrit. Lisalugemist: http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/species/homo- neanderthalensis; vt ka Svante Pääbo (2014), Neandertali inimene; Imeline teadus, nr 11/2014 Homo rhodesiensis ehk Rodeesia inimene
1.1. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,6/2,5 mln a tagasi - 9500 eKr 1.2. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9500 eKr 4000 eKr 1.3. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 4000-2000 eKr 1.1. PALEOLIITIKUM - 2,6/2,5 mln a tagasi - 9500 eKr 1. Varapaleoliitikum (2,6/2,5 mln 200 000 a tagasi) Olduvai (2,6/2,5-1,4 mln a tagasi), Acheuli kultuur (1,4 mln a 200 000 a tagasi) 2. Keskpaleoliitikum (200 000 40 000 a tagasi) Moustier kultuur 3. Hilispaleoliitikum (40 000 9500 eKr). Sel ajal Aurignac (34-28 000 a tagasi), Gravette arenes ka luu- ja sarvesemete valmistamine (ahingud, (28-22 000 a tagasi), Solutre (20-16 000 a harpuunid, viskepuu, nõelad) ja puidu-naha töötlus tagasi), Madeleine (18-15/10 000 eKr) V Olduvai Eoliidid (veerekivitööriistad). Puuesemed pole säilinud. Chopper (raienuga), ka A tulekivist eraldatud killud R A Acheuli Homo erectused
9500 a. -MESOLIITIKUM e. KESKMINE KIVIAEG -NEOLIITIKUM e. NOOREM KIVIAEG PALEOLIITIKUM -VARAPALEOLIITIKUM 2,6/2,5 milj. 200 000 a. Olduvai kult. - 2,6/2,5 milj. 1,4 milj. eoliit )veerekiviriist), chopper (raienuga) Acheuli kult. - 1,4 milj. 200 000 a - esimesed pihukirved -KESKPALEOLIITIKUM 200 000 40 000 a. Moustier´i k. - 200 000 40 000 a. - Levallois tehnika (suurest kivist osati enda jaoks parajad tükid lüa) -HILISPALEOLIITIKUM 34 000 10 000 a. Aurignaci k. - 34 000 28 000 a. - tulekivi riistad Gravette´i k. - 28 000 22 000 a. Solutre k. - 20 000 16 000 a. - nooleotsad (VIBU esimene masin) Madeleine k. - 18 000 15 000/10 000 a.
Sealt leiti aastail 1953 1960 9 neandertallase luustikku. Leidja Ralph Solecki. Luustikud pärinesid ajavahemikust 70 00040 000 a tagasi. Üks neist oli maetud lilledega, st koljut ümbritsenud mullas oli vastavat õietolmu. See võib olla juhuslik, kuid seda on tõlgendatud ka võimalusena, et mõned neandertallaste rühmad ehtisid oma surnuid sümboolset tähendust omavate asjadega. Neandertallased matsid oma surnuid asulatesse magamispoosis. Neandertallasele kuulub Moustier´ kultuur, mille kiviriistad on Acheuli kultuuri omadest märksa arenenumad. Kultuurile andis nime Prantsusmaal olev leiukoht. Tegu on koopaga, milles oli noore neandertallase osaliselt säilinud skelett. Määravaks osutus koopas olnud tööriistade kogum. Valmistamistehnika oli komplekssem, esines palju piirkondlikke variatsioone. Kivitöötlemisel võeti kasutusele kildtehnika, st väiksemaid tööriistu ei tehtud enam mitte
* Acheuli kultuur (1,4 mln kuni 200 000 a tagasi). Seotud homo erectusega. Uus esemeliik oli pihukirves. Tagumine ots on ümar, esimesest teravast otsast on ära löödud mitmeid kilde ja on tekkinud terav ots. Oli võimalik valimistada paremaid puukeppe. Homo erectus tarbis toiduks liha, selleks oli vaja raiumis - ja lõikeriista. Samuti luu purustamiseks. Pihukirved on enamast tehtud tulekivist. Keskpaleoliitikum (Euroopas iseloomulik neandertaallastele) *Moustier`i kultuur (200 000 kuni 40 000 a tagasi). Neandertaallastel oli juba 3 - 4 erinevat tööriista, ka uus leiutis. Tulekivist löödi ära kettalaadne kild, kettast lüüakse omakorda väiksemaid kilde ära. Moustier`i kultuuris oli ka teisi tulekiviriistu. Väikeste kildude äralöömise kaudu on kivi teravaks muudetud. Neid on kasutatud ka primitiivsete nugadena. Kildude äralöömiseks on kasutatud sarvest tehtud tööriistu. Retušeerimine –
korda, tervist ega kõlblust. Usuvabadus on sätestatud ka Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioonis ning ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioonis. MATMINE Surnu peitmine (laibamatus) on vanim religiooni olemasolu tunnistav rituaal. Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. See toimus kõige varem 100 tuhat, hiljemalt 40 tuhat aastat tagasi Moustier´ ajastul. Ilmselt on peamiseks ajendiks olnud elava laiba kartus, nagu arvab saksa uurija Hans Naumann. Põletusmatus on suhteliselt hiline, pärineb hiljemalt nooremast kiviajast (hilisneoliitikumist) ja näitab vähemalt kolme idee mõju: (1) tuli teeb surnu nn pärissurnuks ja välistab elava laiba tagasituleku; (2) hingekujutlustesse ilmub ettekujutus siirdhingest, mis koos suitsuga siirdub teispoolsusesse; (3) arenenud kujutlused teispoolsusest (surmavaldadest)
Aafrikast rännak Aasiasse 60 000 a tagasi ning sealt Põhja-Ameerikasse 35 000 aastat tagasi. Osad tulid Aastiast u 40 000 a tagasi ja läksid Euroopasse. Ajad. Vanem kiviaeg = Paleoliitikum (varane, kesk, hilis) Keskmine kiviaeg = Mesoliitikum Noorem kiviaeg = Neoliitikum Pihukirved peoliidid. Olduvai kultuur 2,6 1,4 miljonit aastat tagasi. Acheuli kultuur (Prantsusmaa leiukoha järgi) 1,4 200 000 aastat tagasi Moustier kultuur 200 000 40 000 aastat tagasi (kesk paleoliitikum) Hilispaleoliitikumis: 1. Aurinac`i kultuur 2. Gravetti kultuur 3. Solutren kultuur 4. Magdalen´i kultuur Peamine tööriistade materjal on tulekivi, Eestis valge kvartsi kutsutud tulekiviks. Opsidiaan on veel parem materjal, (looduslik klaas, praegusele klaasile üsna lähedane). Are Tsirk - tulekivist asjade valmistaja, väliseestlane. Narva jõesuus paljju tulekivi kamakaid.
tahetud algul uskuda, et tegu võiks olla varase inimtüübi esindajaga, vaid peeti seda kaasaegse alkohooliku või süfiliitiku luustikuks, st luustiku iseärasusi püüti seletada haiguslike nähtustega. Järgnevalt saadi aga sarnaseid luid ka Belgiast, kus need esinesid koos kivist tööriistadega ning mammutiluudega. Järgneva 100 aasta jooksul on neandertaallase luid leitud mitmel pool mujal Euroopas, Lähis-Idas, Aafrikas ja Aasias. Perioodi iseloomustab Moustier´ kultuur, mis on saanud nime Prantsusmaa leiukoha järgi. Tehnoloogia oli varasemaga võrreldes palju komplekssem ja keerulisem, paljude piirkondlike variatsioonidega. Kivitöötlemisel võeti nüüd kasutusele kildtehnika väiksemaid tööriistu ei tehtud enam mitte tulekivitükist ehk tuumikust vaid tulekivitükist äralöödud kildudest. Eristatakse kahte kultuurile iseloomulikku kildterariista: 1. teritatud tipuga kolmnurgakujuline teravik. Teisel, mis
Migreerusid Aafrikast välja H.neanderthalensis: H. sapiens’iga väga lähedane liik, DNA kattub 99,5%. Teatud aja eksisteerisid koos. Olid H. sapiens’iga võrreldes suurema kolju ja peaga, kuid ka keha oli suurem. Võrreldes H. sapiens’iga – arenguliselt aju kasv lõppes rutem. Samuti oli nende aju sümmeetrilisem. Libajas laup, suurem nina, kitsam lõug. - kasutasid keerukaid tööriistu, kombineerisid kuni 3 eri materjali(Moustier’ kultuur) - preverbaalsed, kuid suutsid tööriistade loomise oskust edasi anda - nende tööriistadel on ka mittefunktsionaalseid osasid, kasutasid värve – märgid kultuurist - matsid oma surnud grupi liikmeid - harrastasid kannibalismi. H.floresiensis: - olid sarnasemad varastele inimestele ja ahvidele kui kaasaegsetele inimestele. Jalad võrreldes kehaga pikad. - väike aju, väikesed põsesarnad, libajas laup, suured hambad,kuigi aju oli väiksem, siis prefrontaalsed alad
ninasõõrmetega. Vist küttis suurulukeid lähivõitluses, sest kõik leitud skeletid kannavad paranenud haavade jälgi. Ka naiste omad. Aga nad olid paranenud – see tähendas, et oma haavatuid raviti ja toideti. See oli n.ö. koopainimene, kes elas muuseas ka koobastes (sealt leitakse kõige sagedamini toonast kultuurkihti) ja tegi sääl lõkkeid. Arvatavasti ta kõneles, kuigi vist mitte nii keeruliselt kui meie. Arheoloogide vanema kiviaja kalendris vastab temale Moustier’ kultuur. Kadus alles 30 000 a. eest, viimase suure (Würmi ehk Valdai) jääaja keskel, konkurentsis uustulnukatega lõunast. 144. Homo sapiens : kus ja millal tekkis, kuhu levis, mida saavutas? Homo sapiens ehk “tark inimene”(?), igatahes meie oma liik, eristus heidelbergi inimese tüvest umbes 200 000 aasta eest LõunaAafrikas, ilmselt väikese populatsioonina (“läbi pudelikaela”) mingil raskel ajal.
annaabi.ee 
