50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
bbpettai
Õppematerjali autor
Kasut ka luust õngekonkse. Peamiseks osutus loomade küttimine. Hüljeste küttimine, kobraste , põhjapõtrade.Korilus. Ei tunta kalmistuid. Eesti alal on vaid paar paika, kus oletatakse kunda kultuuri kalmistuid. Kivisaare kalmist, kust n leitud paarkümmend luustikku ,panuseid on vähe kaasas, peamiselt loomahambad. Mistõttu on neid raske dateerida. Veibrist leiti vaid üks haud dateeringuga 5200 ekr . Põhja lätis on aga Zvejnieki kalmistu , mis on kogu keskmise kiviaja ida euroopa küige suurem kalmistu . Sealt on leitud üle 300 luustiku , neist kõige vanemad on dateeritud 7000 ekr. Panuseid palju ei ole, on üksikuid tööriistu ja loomahambaid , millel on sälk tahaotsa ligatud. Loomahambaid kanti riiete küljes ja pea ümber.Ilmselt viidi seal läbi ka igasuguseid rituaale , luude peal on leitud ookri jäänuseid, millega on ilmselt teatud osa surnuid kaetud.Võimalik , et osa surnuid oli mässitud loomanahkade sisse
suur kogu muinasesemeid. Selleks, et neid näidata oli vaja nad süstematiseerida. Aluseks võttis valmistusmaterjali (kivi, pronks jne). Taipas, et selline võiks olla ajalooline areng. Kõigepealt kivi, siis pronks, siis raud. 1819. a tegi selle süsteemi järgi raamatukogus näituse. Ka ülejäänud taipasid, et see võiks nii olla. Thomsen on ajalukku läinud sellega, et jagas kogu muinasaja kolme periood. See süsteem on kasutusel tänapäevani. 1836. a avaldas Thomsen oma raamatu Euroopa muinasaja kohta (põhjamaiste muististe juht), seda tõlgiti palju. J. J. A. Worsaae, taanlane, Thomseni õpilane. Võrdles ka Taani naaberalasid. Sai Taani kuningalt uurimistööks raha. Worsaae oli võrdleva arheoloogia rajaja. Võrdles erinevatest maadest pärinevaid leide ja näitas, et 3 arheoloogia on erinavates maades toimunud võrdselt. Uuris üldistavalt muinasajaga
Jacques Boucher de Perthes (1788-1868) Avastas Abbeville'i karjääridest ja turbarabadest paleoliitilisi leide. Võttis kasutusele stratigraafilise meetodi. Alusepanija vanema kiviaja uurimisele. Oscar Montelius (1843-1921) Tüpoloogilise meetodi rajaja. Jagas leiud rühmadesse ning võrdles neid. Leidis, et vastavalt eseme kujule on võimalik määrata selle vanust. Koostas esemete arenguread. Jagas Skandinaavia pronksiaja kuude perioodi. Heinrich Schliemann (1822-1890) Kuulsaim Euroopa arheoloog, Trooja avastaja. Otsingud põhinesid Homerose teostel. Leidis Trooja asukohal 7 erinevat asulat. Teostas kaevetöid ka Mükeenes. August Henry Pitt-Rivers (1827-1900) Uuris esialgu püsside arengut. Hakkas koguma ning uurima ka muid vanu esemeid. Annetas oma kogu Oxfordi ülikoolile. Viis läbi arheoloogilise kaevamisi, koostas neist detailseid protokolle. Gustaf Kossinna (1858-1931) Asustusarheoloogia rajaja
archaios vana, muistne logos sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ,,arheoloogia" asemel on kasutatud ka sõna ,,muinasteadus". Sõna ,,arheoloogia" kasutas esmaskordselt Platon 4. Sajandil e.Kr. dialoogis ,,Hippius". Platon on sõna tähendust väga laiahaardeliselt võtnud. Ta hõlmab ajalugu, pärimusi, maateadust jne. Arheoloogid olid antiikkunsti eksperdid. 19.saj. esimesel poolel hakati paljudes Euroopa maades huvi tundma rahva ajaloo vastu. Hakati tegelema arheoloogilise uurimistööga. Kirjalikke allikaid oli vähe ja laialdaste rahvaste elu kohta infot oli vähe. Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuomaste uurimismeetodite abil. Arheoloogia on üks osa ajalooteadusest, sest ta uurib
Seal oli tal hea tegutseda, mõne aastaga leidiski paar luukildu. Tema avastas Pitecantroplause Retcuse, see sai hiljem hästi suure tähtsuse osaliseks. ED ei osanud seda hästi dateerida, pakkus ise u 400-500 000 aastat. Läks mõni aeg mööda, dateeriti vanemaks (800-800 000) 15 aastat tagasi võeti uued proovid ja selgus, et need leiud on 1,8 miljonit aastat vanad. Sel momendil olid need kõige vanemad leiud. Huvitav on, et Euroopa ja Aafrika omadel esinesid tööriistad, Jaava saare omadel ei olnud neid. Tuli välja, et kujunes see hoopis kusagil Kagu-Aasias, siis pakuti välja, et see on inimeste alguslugu saanud alguse hoopis Kagu-Aasias Jaava saarel. 1920. aastatel saadud leiud Hiinas olid ülitähtsad, kaevamisi tegi üks Rootsi antropoloog, aga need leiud pidid jääma Hiina, kaevati Zhoukoudianis ja juba 1930. aastatel kaevasid hiinlased edasi ja
• Levinud Ida-Aafrikas • Esimene uurija: Mary Leakey • Juhtese: raienuga (ingl chopper) • Nicolas Toth (2001): enamik nn raienuge on tegelikult nukleused ehk ülejääk, tegelikult vajati eraldatud kilde! Acheul'i tehnoloogia Ajaliselt 1,7 milj – 100 000 aastat tagasi ehk suur osa inimkonna ajaloost Tehnoloogia juhtese – ovaalne pihukirves Kultuurile nime andnud leiukoht: Põhja-Prantsusmaal Levinud kõigil toona teadaolevalt asustatud aladel – Aafrika, Euroopa, Lääne- ja Lõuna- Aasia Homo sapiens sapiens Tunnuslik: sujuv kõnelemisoskus, usk, kunstioskused, sümboolse mõtlemise võime Tänapäeva inimese kujunemine: Aafrikas ca 100 000 a tagasi Muutused materiaalses kultuuris alles 60 000 a hiljem: Ca 50 000 a tagasi laasttehnika Lõuna-Aasias Ca 40 000 a tagasi kunst Lõuna-Euroopas Ca 38 000 a tagasi – iseloomulik laasttehnika Euroopas Ca 30 000 a tagasi – neandertallaste kadumine Neandertallane vs tänapäeva inimene Neandertallane on:
järgnevusse panna. Kui esemed on dateeritud, on võimalik ka kõike muud uurida. 7. Saksa arheoloog G.Krossina tegutses 19.sajandi II poolel. Oli enda sõnul saksa rahva patrioot, tegeles germaani muististe uurimisega. Hakkas leiukohti kandma kaardile. Kaartide kasutamine viis arheoloogiliste kultuuride eristamiseni. Temast sai veenudnud natsionalist ja vanade germaanlaste ülistaja. Tänu germaanlastele Euroopa kultuur, hoidnud kultuuri puhtana jne. Üks esimesi tõsiselt riigiideoloogia teenistuses olevaid arheolooge. Inimese kujunemine. Inimkonna vanus u 2,5 miljardit aastat, inimesi 4,5 miljardit(praegu). Kui kujunesid esimesed inimesed tekkis töö arheoloogidele. Arheoloogid otsivad leide, inimese tekkelooga tegelevad geneetikud ja molekulaarbioloogid. Eestis elavatest loomadest inimesele lähedaseim nahkhiir.
EESTI MUINASAEG · PALEOLIITIKUM 10 000-11 000 aastat eKr ehk vanem kiviaeg Külm, arktiline ja lähisarktiline kliima Jääliustik, Balti jääpaisjärv, Joldiameri Esimesed kindla funktsiooniga tööriistad, mis valmistati kildude maharaiumise teel Homo habilis · MESOLIITIKUM 5000-10 000 aastat eKr ehk keskmine kiviaeg Asustus veekogude juures Küttimine, kalastus, korilus, hiljem lisandus ka hülgepüük Kivitööriistade kõrge kultuur Antsülusjärv, Litoriinameri KUNDA KULTUUR · NEOLIITIKUM 2000-5000 aastat eKr ehk uuem kiviaeg Asustus kaugenes veekogudest Maaviljeluse algus ja hiljem karjakasvatuse algus Limneameri NARVA KULTUUR, tüüpilise kammkeraamika kultuur, hilise kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur · PRONKSIAEG 0-1000 aastat eKr · RAUAAEG 1-1000 aastat VANEM KIVIAEG 2,5 milj-9600 aastat eKr ehk paleoliitikum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid