Euroopa muinaskultuurid
Ain Mäesalu
Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost (2.
loeng)
Babüloonia
kuningas Nabunaid (555-539 eKr) - Kirjaliku allikate põhjal on ta
lasknud uurida vanade templite varemeid, et sealt otsida huvitavamaid
asju ja
nendest uurimistöödest on olemas ka otsene
jälg .
Kyrillos
(Konstantinos) ja Mathodios
paavst Clemensi haud avastamas 861.a.
Clemens suri märtrisurma.
Põlluharimise
käigus leiti maa seest savipotte. Põletusurnid olid lillepotid, mis
maeti maa sisse.
Palju hakkas
muutuma renessansi ajal, mil hakati huvi tundma antiigi vastu. Mitmel
pool hakati tegema ka kaevamisi. Nende kaevamiste eesmärk oli otsida
ilusaid vanu ilusaid asju. Koguti ja kuhjati neid asju oma lossidesse
ja paleedesse lihtsalt ilu pärast. Polnud pidepunkte, mille põhjal
need paika panda.
Johann Joachim
Winckelmann (1717-1768) – huvitus antiikkunstist ja ta hakkas
külastama neid tuntumaid kollektsioone. Seadis eesmärgiks
antiikkunstiajaloo. Uue tasemega mees, sest kaevamistel kogutud
kunstiteoste põhjal kirjutas kokku antiikkunsti ajaloo. 1764. aastal
ilmus antiikkunsti ajalugu. Seda on peetud ka esimeseks
arheoloogialaseks raamatus/uurimistööks. Üks röövel tappis ta
ära, kuna
arvas , et ta on rikas mees, kuigi tegelikult polnud.
Tormilisest
arengust võib rääkida alates 19. sajandist, mille algusest peale
toimub paljudes euroopa maades ajaloouurimisel suur muutus. Siis
hakatakse tundma huvi oma rahvusliku mineviku ja oma esivanemate
vastu. Varasem ajalugu oli valitsejate ajalugu. Huvi laieneb
rahvusliku ajaloo suunas ja hakatakse
teostama kaevamisi ka
igasuguste muinasmälestistele. Hakkas tekkima muuseume. Et
leide koguda ja eksponeerida, siis sageli muuseumid tekkisid raamatukogude
juurde. Raamatukogu oli mitte ainult raamatute laenutamise, vaid ka
kogumise koht. Muinasleide peeti ka väga väärtuslikuks. Kogumine
oli varem juba peale hakanud, 19. sajandi alguseks oli muinasesemete
kogu muutunud küllaltki suureks.
Christian
Jürgensen Thomsen (1788-1865) kolmeperioodi kasutuselevõtja.
Tundis huvi
muinasaegsete esemete vastu. Sai Kopenhageni raamatukogu juurde tööle
ja sai ülesandeks mingi süsteem luua. Ta selgitas külastajatele
asjade päritolu ja aega.
Jagas
muinasesemed kolme rühma: kivi-, pronks- ja raudesemed. Taipas, et
ka selline on olnud ka ajalugu olnud.
Kõigepealt valmistati kivi,
siis pronts ja alles siis raudesemeid.
1836. aastal
avaldas brožüürivormis raamatu – tõlgiti kiiresti ka teistesse
keeltesse. See on
arheoloogia klassika , sest seal esialgsel moel
põhjendas ära, miks on oluline selline jaotus.
Muinaskultuuride uurimine . Arheoloogilise uurimistöö metoodika
3. loeng
Arheoloogilise
uurimistöö saab jagada kaheks:
VÄLITÖÖD:
Arheoloogiline leire (leire), mida nimetati varem maastiku inspekteerimiseks
arheoloogilised kaevamised
KAMERAALTÖÖD
Arheoloogiline
luure (leire)
Muinasaegsete
objektide otsimine ja fikseerimine:
Muistise mõõtmete ja asukoha määramine, kaardile kandmine, jooniste ja fotode
tegemine.
Iga
muinasmälestis tuleb võtta riikliku kaitse alla
Arheolaserskannimine
Lennukilt maapinda laseriga
skannides luuakse kõrgusandmetega reljeefkaart.
Eesti kohta saab
reljeefkaarti vaadata Maa-ameti geoportaalis: http://xgis.maaamet.ee
Selle põhjal on
ka võimalus leida uusi muistiseid ja osata neid vorme tõlgendada.
Tänu tehnika
arengule on enne arheoloogilisi kaevamisi saada teada juba, mis sealt
välja tulema hakkab.
Georadari
kasutamine maastikul – saadab lained maapinna sisse ja sealt
peegelduvad need tagasi.
Arheoloogilised
kaevamised: Arheoloogilistel kaevamistel uuritakse ja saadakse uusi
teadmisi, aga samas ka hävitatakse see muistis .
Ajaloolane ja arheoloog :
Ajaloolane töötab
põhiliselt läbi kirjalikke allikaid , läheb arhiivi, saab sealt
vanad dokumendid , teeb sealt andmete kohta väljakirjutusi, mida
analüüsida, selle põhjal kirjutab ta uurimistöö.
Arheoloog teeb
väljakaevamisi, selle käigus kogub leida, fiktseerib muistise konstruktsioon , tehakse kirjeldisi ja fotosid . Arheoloog teeb sarnase
konspekti, nagu teeb ajaloolane arhiivis . Väljakaevamised on ka üks
osa konspektist.
Arheoloogia
hävitab oma uurimisobjekte, seal kogutakse küll palju materjale,
aga tulevikus keegi teine seda objekti enam kaevata ei saa.
Muinsuskaitse all peab olema.
Arheoloogilised
kaevamised:
- Probleemkaevamised
- Päästekaevamised (järk-järgult kasvanud, üle 90% uurimistöödest on päästekaevamised)
Arheoloogilised
kaevamised Pompeis 18. sajandil – asjahuvilised (arheoloogid)
vaatasid pealt, kuidas töömehed kaevasid. Põhiline oli tähelepanu
ehitistel ja suurematel skulpruutidel, väiksed esemed jäid sageli
tähelepanuta.
Fotogrammeetriline
plaan – tihti selgem, kui käega joonistatult.
Kameraaltööd
(järgneb arheoloogilistele kaevamistele, nn teine etapp)
- Leidude puhastamine ja konserveerimine
- Kogutud muu andmestiku (plaanid, fotod ,kirjeldused) korrastamine ja aruande koostamine
- Kogutud leidude ja andmestiku analüüs ning nende põhjal teadusliku töö koostamine
Dateerimine
- Stratigraafiline meetod (oluline kronoloogia, mis ajast objekt pärineb. Leida saab ajaliselt paika panna, vastavalt sellele, kus see asi maa sees paikneb)
- Tüpoloogiline meetod ( Oskar Montelius eristas pronskesemete tüüpide põhjal Põhjamaade proksiaja 6 alaperioodi ja hakkas vaatama, millises ajaperioodil esinevad koos)
Loodus- ja
täpisteaduslikud meetodid:
- dendrokronoloogia (põhineb puukasvu ringidel, selleks et seda rakendada, selleks tuleb luua dendrokonroloogiline skaala (loomine: mõõdetakse puu rõngad ära).
- radioaktiivse süsiniku meetod (leiutas USA keemik Willard Frank Libby 1949. a) Määratakse: puidu, söe, taimejäänuste, luude ja muu orgaanilise materjali vanust. see meetod pole täpne.
Inimluude
keemiline uurimine (aitab uurida, millest inimesed on toitunud tollel
ajal)
* Pada
muinaskalme (12.-13. sajand)
* Tääksi
külakalme (14.-16. sajand)
* Pärnu linna
Jaani kalmistu (14.-18. sajand)
Inimese
kujunemine ja Euroopa asustamine
4.-5. loeng
Tänapäeval on
olemas 4 inimahvi: šimpansid, gorillad, gibonid, organgutangid, võib
öelda ka, et on 5, sest sageli eristatakse omaette ka
kääbusšimpanseid. Viimaste puhul on püütud väljaselgitada nende
käitumise eripärasid. Ei saa rääkida, nagu inimene. Suhtlevad
üksikute häälitsuste ja miimika ning žestide abil.
Prokonsul – üks vanimaid inimahve.
Ahvide tippaeg
oli umbes 20-30 miljonit aastat tagasi.
Lähis-Ida kaudu
jõudsid inimahvid Euroopasse 14,5 miljonit aastat tagasi. Need olid
griphopithecused (kreeka keeles inimahvid).
1992. aastal
leiti Etioopiast, Aramise küla juurest Ardipithecuse luud . Ardi (Ardipithecus ramidus). Vanus: 4,4 miljonit. Kõndis kahel jalal,
osav puuotsas ronija.
Australopiteek (Lõunaahvlased). Pälvisid tähelepanu 20. sajandi alguses. 1924.
aastal Lõuna-Aafrikast leid – lapse kolju , mida hakati nimetada
leiukoha järgi “Taungi beebi ”. Vaheastmeks inimahvide ja
inimeste vahel oli australopiteek. Nende uurimise juures oli üks
takistus, et seda ei võetud tõsiselt, sest kolju Piltdownist
(amatöör-arheoloog Charles Dawsoni leid 1912) peeti hoopis
vaheastmeks. Koju ülaosa sarnanes inimesega, alakolju aga
inimahviga. Piltdowni inimene (Eoanthropus dawson) kuulutati 1953.
aastal võltsinguks.
Australopithecus Lucy (3,2 miljonit aastat). Leiti Etioopiast 1974. aastal.
Laetol –
Australopithecus
boisei – peas on luuhari.
20. sajandi kõige
tähtsamate uurijate uurimispaik, tegutsesid Olduvai mäekuru –
perekond Leakey (Louis ja Mary ). 1931. aastal.
Homo habilis (osav inimene). Homo habilise esimesed luud leidsid Louis ja Mary
Leakey`id 1964. aastal Olduvai mäekurust. Tänapäeval eristatakse:
homo habilis ja homo rudolfensis (2,6 – 1,6 miljonit aastat).
Eoliidid
Vanimad tööriistad 3,3 miljonit aastat vanad!
Etioopiast Dikika piirkonnast luud, millel peal lõikejäljed (ca 3,3-3,4 miljoni aasta
vanused).
Kenya kirdeosast
Turkana järve lähistelt leiti algelisi tööriistu (eoliitidelt
äralöödud 150 killukest), mis 3,3 miljoni aasta vanused.
Australopiteegid
valmsitasid esemeid.
10.09.2015. a
grupp antropolooge teatas uue homoniidi avastamisest (homo naledi)
Homo naledi
2013. a leiti Lõuna-Aafrika vabariigist Johannesburgist 50 km
kauguselt Tõusva Tähe koopast üle 1550 luutükikese vähemalt 15
luustikust
Homo erectus (sirge inimene): (1,8 – 0,2 miljonit aastat tagasi elasid siin).
Olulised rühmad:
- pithecantrophus erectus e Jaava inimene
- sinantrophus pekinensis e pekingihiina inimene (võib näha mongoliidse rassi tunnuseid, praegused hiinlased on sellest arenenud)
- homo heidelbergensis e heidelbergi inimene (kõige kuulsam leid Saksamaalt 1907. aastal, selle vanuseks on pool miljonit aastat).
- Homo georgicus?
Eugene Dubois
leidis Jaava (kuulus toona Hollandile) inimese luud (pithecantrophus
erectus ehk sirge ahvinimene).
Zhoukoudian
Hiinas. Hiina leiud on tekitanud erinevaid arvamusi .
homo Dmanisi
Kõige kuulsamad leiud: Hominiidileiud Georgiast (1,8-1,6 miljonit a)
(homo georgicus?
homo habilis? homo erctus? homo ergaster? )
Inimese
kujunemine:
- Multiregionaalne arenguteooria (selle kohaselt olevat kõige olulisemat rolli inimese kujunenud rolli mänginud homo erectused, pakuti, et kaasaegne inimene võib kujuneda igas maailmajaos eraldi. Seda teooriat toetasid hiina uurijad)
Selle kohaselt arvati, et homo sapiens ehk kaasaegne inimene ei
kujunenud Aafrikas, vaid võis välja kujuneda homo erectuste paasil
igal pool maailmas.
Tänapäeval on loobutud sellest teooriast.
- Hiline Aafrikast väljarännu teooria
Arvatakse ikka, et inimene on kujunenud Aafrikas ja rändas sealt
välja.
Pikad mehed:
Ühiskondlikult edukamad , intelligentsemad. Kaitsmine,
Nariokotome poiss
Keenia territooriumilt. Palju säilinud luid . Avastati, et
Nariokotome poiss võib olla homo habilise ja homo erectuse vahe
vorm. Leiti, et tõenäoliselt võib see nariokotome poiss toituda
lihast.
Homo ergaster
(tähendab töötavat inimest), (1,9-1,4 milj a) – arvatakse ka
vahelüli homo habilise ja homo erectuste vahel. Homo erectus’te
laialiasumine Aafrikast, üle Kaukasuse mäestiku. Teiselt poolt
liiguti ida poole, Aasiasse jne.
Erinevalt
varasematest homo erectustest pidi olema küllaltki nutikas ja
leidlik, et kohastuda kehvemate elutingimustega. Pidi olema ka kollektiiv .
Neandertallane –
olulisel kohal inimese kujunemisel, samal ajal ka kõrvalkuju ja
vaheaste inimese kujunemise lool . Esimene luustik leiti 1856 . aastal
Saksamaalt, Neanderi jõe orust. Sealt sai ta ka oma nimetuse
neandertallane. Selle leidsid töölised oru põhjast, kuhu ta
varasemalt oli maetud. Neandertallased elasid Euraasias u 200 000
– 30 000 a eKr. Võrreldes homo sapiensiga on neandertallased
olnud lühemad, jässakad, massiivsete luudega, nende kolju oli
kaasaegsest inimesest suurem, nende ajumaht oli 1600
kuupsentimeetrit, oli seega võrreldes suurem tänapäeva inimesest.
Kolju oli teise kujuga: laup oli madal, lauba taga olid ajusagarad ,
mis olid suhteliselt väiksed. Ajusagarad kontrollivad inimeste
emotsioone ja tasakaalukust. Neil, kel on saanud need vigastada, neil
on raske oma käitumist kontrollida. Neandertallased pidevalt
kaklesid ega suutnud kollektiivis elada ning olid metsikud ja
hirmsad.
Neandertallase
kolju teistsuguse kujuga – tingitud jääaja külmast õhust, ellu
jäid need, kel oli aju paremini kaitstud külma eest. Sissehingatav
õhk ei tohtinud ulatuda ajuni.
Arheoloogiliste
leidude põhjal on võimalik leida tõestust, et neandertallased olid
hirmsad ja metsikud, kuid samal ajal on ka leide, mis vihjab neile,
kui arenenutele.
Arheoloogiliselt
on uuritud Krapina koobast Horvaatias, kus on leitud jälgi
neandertallaste üksteise söömise kohta. Neandertallaste muuseum
Krapinas.
Shanidari koobas Iraagis – neandertallased kui arenenud kombestikuga homoniidlased. Koopas avastati kaks naist ja üks mees. Kaevati 1990ndatel aastatel
ja viidi läbi korrektselt ja detailselt kaevamised. Leiti
varakevadiste lillede õietolmu ja tehti selgelt järeldus, et surnud
kaaslaste jaoks oli auk kaevatud ja keha võis olla kaetud lilledega.
Nerja koobas
Hispaanias Malaga lähedal – sealt on leitud küllaltki vanu
koopajooniseid, mis on 40 000 a eKr aastat vanad. Autoriks on
neandertallased, kes tollel ajal seal elasid. 2014. aastal leiti
avalikustatud neandertallaste märgid Gorhami koopas Gibraltaris
Hispaanias (u 37 000 a eKr).
Neandertallaste levikuala : Leide on nii Euroopast kui ka Aasiast.
Louis Lrtet
avastas 1868 Abri de Cro Magnoni koopast luustikud (kokku viis) –
kromonjoonlane. Sellest sai sensatsiooniline leid. Seal samas lähedal
oli teinegi hoopas Aurignac’i koobas, kust olid varem leiud välja
tulnud. Kohalik kirikuõpetaja mattis ümber surnuaiale ega lubanud
seda enam ümber kaevata arheoloogidel.
Kromanjoonlased
paistsid silma sellega, et nende koobastest leiti mitmeid kivist
tööriistu, neandetallane kasutas 3-4 tööriista, kromanjoonlane
aga 20. kromanjoonlaste luustikud on kaasaegsete inimeste luustikele
üsna sarnased. Kaasaegne inimene oli põhimõtteliselt selleks ajaks
juba välja kujunenud. Samast ajast oli teada ka neandertallaste luid
ja asulaid ning suhteliselt varakult märgati, et neandertallased
kaovad ära. 40 000 aastat tagasi jõudsid kromanjoonlased
Euroopasse.
1988. aastal
ilmunud ajakiri Newsweek, kus ilmus esimene artikkel, kus
tutvustatakse kaasaegse inimese väljakujunemist.
Neandertallased
pole välja surnud, vaid segunenud kaasaegse inimesega.
Homo floresiensis
ja homo sapiens
Venemaal Denisova
koobas ja sellest väljavaade – leiti inimluud, paremini olid
säilinud hambad. Leiti, et tegemist on hominiinidega. Olid elanud
seal u 30 000 aastat tagasi. Elasid koos neandertallaste ning
homo sapiensi esindajatega. Seda on nimetati Siberi ja Denisova inimeseks .
2016 . aastal:
homo sapiens on Aafrikast välja rännanud kahes laines:
* 120 000 a
eest rändas Aafrikast välja rühm inimesi, kelle geneetiline pärand
moodustab kaks protsenti paapualaste genoomist.
* 75 000 a
eest uus homo sapiensi väljaränna Aafrikast. Valdav osa
mitteaafriklasi on nende järeltulijad .
Paleoliitilised
kultuurid ja paleoliitiline kunst
6. loeng
KIVIAEG , PRONKSIAEG , RAUAAEG
KIVIAEG (on
ajaliselt kõige pikem periood):
Paleoliitikum
(2,6/2,5 miljonit – 9500 a eKr)
Varapaleoliitikum:
- Olduvai kultuur (2,6/2,5 miljonit – 1,5 miljonit a tagasi) – kõige varasem kultuur.
- Acheuli kultuur (1,5 miljonit – 200 000 a tagasi)
Keskpaleoliitikum:
- Moustier `i kultuur (200 000 - 40 000 a tagasi)
Hilispaleoliitikum (periood, kus suur osa Euroopast oli kaetud
mandrijääga, seetõttu oli päris keeruline inimestel ellu jääda,
aga nad kohanesid väga hästi looduslike oludega ning elasid
küllaltki kaugel jääpiiri lähedal. Osad inimesed küttisid kindlaid loomi, Kesk-Euroopas oli ridamisi inimgruppe, kes elatusid
mammuti püüdmisest. Üks nendest asulatest on Kostenki asulad
Venemaal, mida on väga põhjalikult uuritud. Mammutite puhul
tarvitati palju ära, liha saab palju, nahk on võimas, mammuti
luudest ehitati hoone sõrestik, hoone ise oli kaetud nahkade või
mätastega, seal oli võimalik elada. Nendes hoonetes ja nende ümbert
on leitud poolpõlenud mammutiluid. Mammutiluid kasutati ka
küttematerjalina.)
- Aurignaci kultuur (34 000–28 000 a tagasi)
- Gravette´i kultuur (28 000–22 000 a tagasi)
- Solutre kultuuri (20 000–16 000 eKr)
- Madeleine ´i kultuur (18 000–15 000/10 000 eKr).
Suur osa kiviaja
tööriistu valmistati kivist. Kiviaegsete tööriistade materjal:
- Tulekivi (kõige enam kasutust leidnud tööriistade valmistamise materjal, seda on loodusest lihtne hankida, kuna seda leidub looduses palju)
- Obsidiaan (must läikiv, vulkaaniline klaas, õige koha peale lüüa, siis saab sealt ära lüüa teravaid laaste)
- Kvarts
Kivi töötlemise
tehnikad:
- Tugev otselöök
- Pehme otselöök
- Surutehnika (retušeerimine) – tuumiku küljest lüüakse ära palju väikseid kilde, kujundatakse terviklikke esemeid.
- Puntsitehnika
Are Tsirk
(1937-2015) valmistas tulekiviesemeid üle 40 aasta hobikorras.
Tegelikult on ta välis eestlane.
Olduvai kultuur
(2,6 – 1,4 miljonit a tagasi)
- eoliit (veerekiviriist)
- chopper (raienuga)
Dikika asula
- loomaluudel lõikejäljed 3,3 miljonit
- Australopiteekus afarensis 3,3 miljonit
Acheuli kultuur
(1,5 miljonit – 200 000 a tagasi)
Olduvai kultuuri seostatakse homo habilisega, siis Acheuli kultuuri on homo
erectustega seostatud.
Pihukirve abil
tehti kõiki töid, näiteks jahil saadud looma tükeldamine.
Purustati ka luid ja otsiti ning toituti ka mitmesugustest
taimemugulatest, pihukirveid kasutati, et neid mugulaid välja
kaevata. Pähklite purustamine, nahkade lõikamine, et valmistada
endale primitiivseid kehakatteid.
Elamu Terra Amata
asulas Prantsusmaal 400 000 – kõige valem elamu. See näitab,
et ilmselt kasutati päris palju tuld . Ei teata, kas tuld ise ostati
süüdata. Tuli, mis saadi loodusest, kui oli looduslik tulekahju,
siis seda üritati elus hoida.
See on periood,
kus kliima järsult külmenes, algasid erinevad jääaja etapid,
seejuures muidugi oli tulel väga oluline roll. Üks tule funktsioon
on soojendada, aga tuld kasutati ka toidu valmistamiseks.
Moustier`i
kultuur (200 000 - 40 000 a tagasi)
Seostatud
neandertallastega. Iseloomustab Levallois’i tehnika. See tähendab,
et enam ei kasutatud ainult munakut, millest kasutada pihukirves,
vaid üha enam hakati kasutama ära löödud laaste omalaadsete
lõikeriistadena.
Villendorfi
veenus – pähe tõmmatud nagu kootud müts. Ilmselt sel eesmärgil,
et nägu varjata.
Hohle felsi
koopast, 32 000 aastat vana.
Lõvipeaga
inimene (mees?)
- Hohlenstein-Stadeli koobas 35-32 000 a eKr (Saksamaal)
- Kokku kleebitud ca 300 luukillust (kaevatud 1939, 2009-2012)
Koopamaalid on vaate välja 19. sajandil. Kõige kuulsam on Altamira koobas.
Maalingud avastati 1878. aastal. Koobas oli küll avastatud varem.
Koopast tuli välja ka põlevkivi esemeid.
Lascaux – teine
tuntud koobas, kus on maalinguid nii laes kui ka seintes.
Chauvet koobas –
üks uuemaid koopaid, mis avastati 1990ndatel aastatel. Osa loomi on
üksteise peale joonistatud.
Koopamaalingud
paiknevad koobaste kõige sügavamas sopis, kuhu päikesevalgust pole
kunagi paistnud. Omal ajal on need maalitud ilmselt tule valge. Need
loomad, mis tundub nagu oleks üksteise peale maalitud, nende puhult
taheti hoopis edasi anda teatud efekti. Leek on erineva kõrgusega.
Tõrvikute valguses võib jääda mulje, et loomad liiguvad.
Võib arvata, et
tegemist on paikadega, kus viidi läbi mingisuguseid rituaale –
koopa sügavamates paikades. Sageli on lähenenud primitiivselt, et rituaalid on seotud jahiga. Üritati looma kujutisele pihta saada.
Umbes kolmveerand
käejälgi koopas kuulusid naistele ehk koopamaalide loojaks olid
valdavalt naised.
2008. a leiti
Hohle Felsi koopast Saksamaalt kaeluskotka tiivaluust 21,8 cm pikkune flööt - 35 000 a vana. Paljud muusikariistad ei säili.
1995. aasta
flöödileid (?) Divje Babest Sloveenias (vanus 65 000 - 41 000) –
neandertallaste koopast ! Sloveenia arheoloogid – maailma vanim
puhkpill ! Saksa arheoloogid – pigem karu hambajälgedega luu.
Tegemist on neandertallaste koopaga.
Paleoliitikumi
lõpp ja mesoliitikum Põhja-Euroopas
7. loeng
Jää kiht oli
omal ajal küllaltki paks (võis olla mitu km paks). Eesti alal võis
olla 1-2 km paksune jääkiht. See jääkiht vajutas maapinda alla
poole. Pärast jää taandumisel hakkas maapind vähehaaval tõusma.
Meie maastik on viimase jääaja poolt nii tugevasti kujundanud, et
pole võimalik jälgi leida.
Lääne-Soomes
avastati omapärane kaljukoobas (Susiluola koobas). Sealt leidi
tulekivi ja kvartsi kilde, mille põhjal on osa uurijaid arvanud, et
tegemist võis olla omaaegsete jäänustega, millega valmistati
tööriistu. Seal koopas võisid elada neandertallased. Koobas on 25
m pikk ja 18m lai.
Jää taandumine
ja Balti jääpaisjärve kujunemine u 10 500 eKr.
Jääaeg oli siia
kaasatoonud Skandinaaviast rändkivimid.
Põhja-Euroopas
võis protsessi mõjutada jääsulamise vesi, mis mõjus golfi
hoovusena.
Billingeni
katastroof (8213 või 9700 eKr) ja Joldia mere kujunemine
Jää taandus
järjest põhja poole. Rootsis Billingeni mäestiku lähedal tekkisid
paisjärved, kust hakkas välja voolama ning tekkis ühendus Atlandi
ookeaniga. Katastroofiks nim seda selleks, et tollal elas inimesi
mererannikul, meri aga kadus ära.
Läänemere
saavutab mere tasapinna. Tekib Joldia meri.
Hilispaleoliitilised
kultuurid 19 000 - 9500 e Kr (A. Kriiska järgi): Ahrensburg,
Swidry, Hamburg, Madeleine. Neil on mõju hilisemas Põhja-Euroopa
asustusloos. Swidry kultuuri nooleotsad – põhjapõdra küttimiseks.
Elasid ka Põhja-Euroopas palju põhjapõtru ja ka viimased mammutid.
Eestis on leitud mammutiluid. Mammuti hambad on leitud
kruusaaukudest. Võisid siia sattuda viimasel jääajal jää
tegevuse tulemusena. Jää võis neid kanda siia küllaltki kaugelt.
2007. aastal
leiti Siberist mammutibeebi (20 000 a).
Swidry kultuurist
mõjutatud kultuurid Põhja-Euroopas: Suomusjärvi, Veretje, Butovo,
Kunda, Swidry.
Eesti ala sai
asustada, kui jää oli taandunud. Esialgu ei saanud inimesed siia
tulla, sest toitu oli siin vähe. Loomad elavad jääpiiri läheduses,
näiteks põhjapõdrad. On leitud Lätist, Leedust ja Pihkvast
põhjapõdraküttide asulaid jääaja taandumise perioodist. Jääaja
taandumist loetakse paloliitikumi lõpuks ja mesoliitikumi alguseks.
Kui jää oli
taandunud, oli tärganud taimestik ja mitmesugused puud. Toimus
kliimasoojenemise tulemusena. Selline kliima ei sobinud
põhjapõtradele, kes surid siin välja või rändasid põhja poole.
Mesoliitikum
ehk keskmine kiviaeg, mil inimesed elatuvad küttimisest, kalapüügist
ja korilusest.
Eestis (u 8700 /8550 – u 4000 eKr):
* Pulli etapp
(kultuur) – eripära: Eesti kõige vanem. Pulli asulakohas toimusid
arheoloogilised kaevamised 1971 . aastal. Umbes 9000. a eKr.
*Kunda etapp
(kultuur) – pole võimalik eristada erinevaid kihte. Kunda
Lammasmägi asus malaveelises järves. Kunda tsemenditehase rajamisel
leiti loomaluid ja kalapüügiriistu jne, mis on pärit kiviajast.
Kunda (kultuuri) etapi luu- ja sarvesemed: harpuunid,nooleotsad,
ahingud.
(Kunda asula
kasutusel 8700 – u 1700 eKr)
*Sindi-Lodja
etapp (kultuur) – merele lähemal, kui Pulli asula. Pärnu jõe
äärest mitu km mere poole. Leidi sellest asulast kalade luid, mis
näitab, et 6000eKr osa rahvastikust orienteerusid merel. Tegelesid
merekalapüügi ja hüljeste küttimisega. Tõi kaasa Lääne-Eesti
väikesaarte asustamise. Näitab tollaagsete inimeste orienteeritust
merel – iseloomulikuim tunnus.
*Narva etapp
(kultuur) – iseloomustab savinõude keraamika . Keraamika
kasutuselevõtt on arheoloogide jaoks oluline, sest kui inimesed
võtsid kasutusele savinõusid, siis on arheoloogide leiud
mitmekordsed, sest savinõud läksid kergesti katki. Nõude kuju
muutus kiiremalt kui tööriistade kuju. Tänu sellele on võimalik
eristada detailsemalt erinevaid etappe. Keraamika on sageli ka
kaunistava ornamendiga, piirkondades oma ornament , aitab võrrelda
eri piirkondade omavahelisi seoseid . Keraamika järgi on eristatud ka
erinevaid kultuure vastavalt keraamika tüüpidele. Keraamika
võimaldas hakata toitu keetma savipotis. vasta
Neoliitikumi perioodil tegelesid inimesed viljelusmajandusega.
Tulekiviesemed
mesoliitikumis:
- uuritsad -1,2
- kõõvitsad- 3,4,7,11
- pistikterad – 4,15
- nooleotsad – 8-10, 12
- noake- 13
Vaimne kultuur
Kalmistud Eestis:
Veibri
Kalmistu Lätis:
Zvejnieki
8. loeng
Kiviajane viimane
kultuur, noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Ajajärk, kus leiab aset
kõige suurem murrang inimkonna ajaloos. Oluline üleminek
viljelusmajandusele. Seni koguti ja korjati loodusande. Nüüd
hakatakse ise maaviljeluse ja loomapidamisega. See muudab inimeste
elu olulisem määral. Seda on vahel nimetatud ka neoliitiliseks
revolutsiooniks.
Neoliitikumile
ülemineku tunnused:
- Lihvitud kiviriistade valmistamine – kirvega lihviti välja tööriistu.
- Keraamika kasutuselevõtt
- Üleminek viljelusmajandusele – ka meil siin loetakse seda neoliitikumi alguseks.
Viljelusmajanduse
tekkepiirkonnad: jagub igale mandrile. Euroopa jaoks kõige olulisem,
Lähis-Idas hakati kasvatama nisu ja otra – mõlemad oli metsikud
taimed, neid hakati ise kasvatama, siis võime rääkida nisu ja odra
kui teravilja kasutulevõtust. Need viljad levisid Euroopasse kõige
enne. Pikki aastatuhanded olid peamised teraviljad , mida Euroopas
kasvatati.
Taimede
kasvatamiseks peab looduses seda taime piisavalt palju esinema . Need
taimed peavad andma piisavalt palju saaki, et selle kasvatamisega
vaeva näha.
Viljelusmajandus tekib u 9000 eKr Lähis-Idas viljaka poolkuu alal ning jõuab peagi
viljakasvatamise oskus Euroopasse üle Balkani või Kreeka. Euroopas
on u 7000 eKr esimesed märgid Euroopas viljakasvatamise kohta. Võtab
aega, enne kui viljelusmajandus levib põhja poole.
Karjakasvatus u
9000 eKr Anatoolia piirkonnas. Esimesteks loomadeks kitsed või
lambad. Lõnga tegemise ja rõivaste valmistamise kohta selged teated veel puuduvad. Veised on olnud ühed olulisemad ohverdamise loomad.
Siis võidigi mõni veis kinni püüda juba eelnevalt, et ohvri
toomise päeval ei peaks enam metsa minema. Veiste ja sigade
kodustamine võib olla mõne võrra keerukam. Siga kui segatoiduline
metsloom võis inimeste juurde tulla ka ise. Inimeste elupaiga
lähedale tekkis igasuguseid jäätmeid, sead harjusid seal toitu otsima ja inimesed võisid ennast nendega harjutada , kuni sead saadi
tarandikku panna.
Koer kodustatud
Lähis-Idas. Võib väita, et koer kasvatati ka varasemalt toiduks.
Etnoloogised andmed näitavad, et talupojad sõid 18. sajandil hundi
liha.
Kass tuleb
inimeste juurde siis, kui inimesed tegelevad viljelusmajandusega.
Saadusi peab kuidagi hoidma, üritati hoida savinõudes, aitades ja
maa sees, kuid teravilja armastavad söögiks ka hiired ja rotid, kes
ründasid inimeste kogutud teravilja varusid. Seal, kus liikus ja
levis rohkem hiiri ja rotte, sinna tulid ka kassid, kes toitusid
rottidest. Kasside geeniuuringud on näidanud, et tänapäeva
kodukassid on pärit tõenäoliselt Lähis-Ida metskassist,
järelikult on kassid pärit viljakalt alalt.
Piima on hakatud
tarvitama 7000 eKr. Savipottides piimarasva osakesed.
Viljelusmajanduse
levik Euroopas levis mitmes etapis. Kaks peamist:
deemiline difusioon – see levik on seotud viljelusmajandusega tegelevate hõimude liikumisega. Maa harimisega jäävad inimesed küll paigale, aga otsiti ka paremaid maid, mis head saaki annaks. Levib koos INIMESTEGA.
Kultuuriline difusioon – Olid viljelusmajandusega tegelevad hõimud ja kütid -korilased. Omavahelise suhtlemise tulemusel leidsid kütid-korilased peaksid ka hakkama viljelusmajandusega, neid õpetati ja nad võtsid oskused omaks. OSKUSED ÜHELT TEISELE.
Neoliitikum
Baltimaades (Läänemere idakalda maades)
Neid savinõusid kaunistati kammitaolise riista abil, vajutati
välisküljele ornament. Kammimõjutuste kõrval on ka muid
ornamentide elemente, lohukesed, mida pulgaotsaga tehti.
Kammkeraamika savinõud on kaetud kammivajutiste ornamentidega.
Savinõud on küllaltki suured, 70-80 cm läbimõõduga. Iseloomulik
koonuseline põhi. Lõke tehti ümber kivide vahel püsti oleva
savinõu. Savinõus saab toitusid keeta ja vett keeta. Kammkeraamika
asulad paiknevad veekogude läheduses, rannikualal kui ka
siseveekogude ääres Eestis.
Kammkeraamika kultuuri leviala Läänemere alal. Kammkeraamika
kultuur võis kujuneda Laadoga järve ääres, kuid see pole täpselt
teada. Kammkeraamika levikuala on küllaltki suur. Kammkeraamika kultuurile on väga iseloomulik tulekivist valmistatud tööriistad.
Merevaikehteid kammkeraamika kultuuri muististelt. Vanasti kinnitati
neid rõivastele või peakatetele. Läti ja Leedu uskumustest on
merevaigul veel tähtsam ja olulisem roll, kurja tõrjumine.
Merevaiku on kasutatud ka arstimisel.
Ripatseid kammkeraamika kultuuri muististelt – leiame Eesti alal ka
inimeste peakujutised või inimnäo kujutised. Need on otsevaates.
Karula kirikumüüridel neoliitiline joonis. 15. sajandil ehitatud kirik . Tegemist võiks olla kahe inimkujutisega.
Karjala Äänisjärve (Onega) kaljujoonised – inimesed ja loomad.
- Nöörkeraamika kultuur – jõuab hiljem.
Kultuuri
varasemad nimetused:
Teada mitmeid
matuseid. Need on omaette kalmistutel. Põlved on krõnksus, käed on
vastu rinda. Nöörkeraamika matusepaigad: Sope kalmistu
Ida-Virumaal. Pikka aega arvati ka, et matmine külili, sageli
kokkusurutud jäsemetele, võib viidata erilisele matmiskombele,
võisid olla ka kinni seotud, loomanahkadesse maetuna.
Nöörkeraamika
kultuur on kujunenud Musta mere äärsetes steppides, nim Jamnaja
kultuuriks. Sealt on see siia levinud.
Esimesed pronksist esemed.
Euroopa
vanemate kultuuride etnilise päritolu probleemid
9. loeng
Uurimissuund, mis
tänapäeval pole nii soositud. Samal ajal on võimalik saada uusi
andmeid. Lähiajal võib see suund muutuda aktiivsemaks.
100%-liselt pole
võimalik kindlaks teha, mis territooriumil see rahvas on elanud,
sest tänapäeva eurooplased on märkimisväärselt segunenud.
Tänapäeval
õigeid eestlasi pole olemas. Õiged eestlased olid Lembitu ajal.
Lembitu aeg ja sellele eelnenud ajal märkame, et kultuurid muutuvad
ja rahvaliikumist on kogu aeg olnud. Ei saagi öelda, et millal mingi
rahvas kujunes ja valmis sai. Kogu aeg on suures muutumises.
Euroopa nelja keelkonda kuuluvad keelte alad. Tänapäeva eurooplased räägivad
nelja keelkonda kuuluvaid keeli:
- u 96% räägib indoeuroopa (IE) keeli
- u 3% soome-ugri keeli (SU)
- u 1% turgi keeli (T)
- u 0,1% baski keelt (Bs)
Indoeuroopa
rahvaste päritolu teooriad
- Kurgaanide hüpotees – selle autor on Marija Gimbutas (Leedu päritolu arheoloog). Tegeles indoeuroopa rahvaste päritolu otsimisega. 1970ndatel aastatel esimesed uurimused.
Pidas kultuure Musta mere põhjaranniku alal indoeurooplaste
algalaks. Sealt võisid nad laiali asuda mujale.
- Anatoolia hüpotees – Colin Renfrew
- Balkani hüpotees
- Väike- Aasia hüpotees
- Lõuna- Kaukaasia hüpotees
- Jt
Soomeugrilaste
kujunemine nn keelepuu teooria järgi. Joonistatud ka teiste
keelkondade kohta. Keelepuu esimesed visandid tehtud 19. sajandil
soome päritolu keeleteadlaste poolt. Soomlased ja eestlased on
põlatud mongolite järeltulijad.
Eestlaste
kujunemise teooria 1950. aastatel (hiljem on Eesti arheoloogid
hakanud seda nimetama kiviaegse kolme suure rahvastikurände
teooriaks):
Erinevad
teadusalade spetsialistid , kes pakkusid välja ideid ja kontrollisid.
- Harri Moora – arheoloog (kõige tuntum arheoloog kogu Baltimaade aladel)
- Lembit Jaanits – arheoloog (kõige parem kiviaja tundja)
- Paul Ariste – keeleteadlane (tuntum ja tunnustatud)
- Karin Mark – antropoloog
Esimene kultuur
oli Kunda kultuur – protoeurooplased. Pole teada, mis keelt nad
rääkisid.
Protoeurooplased
asustasid ala pärast jää sulamist. Neil olid tihedad kontaktid ida
pool olevate hõimudega. Pole korralikke luustikke, mis oleks pärit
Kunda kultuuri ajast. Leiti aga ca 6000-5000 eKr Tamula järve mudast
naise kolju, mil olid Kunda kultuuri omadused. Selle põhjal lasti
teha rekonstruktsioon. Sellel rekonstruktsioonil on tunnuseid
idapoolsete näojoontega.
Tüüpilise
kammkeraamika kultuuri leviala: suur osa Lätist ja Soomest,
Loode-Venemaast, Leedust jne.
Kammkeraamika
kultuuri “ekspansioon” (Valgevene arheoloogide järgi 2012) – asukad tungisid Valgevenesse ja Kaliningradi Oblastisse.
Järgine
arheoloogiline kultuur on nöörkeraamika kultuur. See on läänemere
ääres levinud veel laiemal alal. Hõlmab ka Saksamaad ja Poolat
ning veelgi kaugemale. Ala, kus välja kujunes Kesk-Euroopas.
Nöörkeraamikakultuuri peeti omal ajal tüüpiliseks indoeurooplaste
kultuuriks. Nöörkeraamikakultuuriga saabusid siia indoeurooplased . Lätlased ja leedukad pidasid seda oma esivanemate kultuuriks. See
kultuur on väga laialdaselt levinud ka Eestis ja Soomes. Tekib
tõsine probleem, miks siin kõneldakse soomeugri keeli, mitte balti
ehk indoeuroopa keeli. Lätlased ja eestlased on väga sarnased, aga
räägivad täiesti erinevaid keeli.
1950ndateks
aastateks kiviaja luustikke palju polnud leitud. Valiti välja
iseloomulikumad luustikud. Kammkeraamika: Valma mees ja
nöörkeraamika: Ardu mees. Mehed on väga erinevad. Valma mees on
väga sarnane laplastele, protolaponiidne. Lapimaa sai küllalt
kiiresti täis. Uus rahvastik ei saanud sinna minna, sest neile
poleks toitu jätkunud ning poleks osanud karmides tingimustes elada.
Põhjapoolsed karmid aladel võib rahvastik olla kõige tõupuhtamalt
säilinud.
Ardu mees oli
europiidne.
Rahvaste
etnogeneesi uurimine alates 1990-ndatest aastatest -
interdistsiplinaarne
90ndad aastad
olid murrgangulised, sest siis oli jõutud uurimisega uuele
tasandile. Nendega liitusid:
- Keeleteadlased
- Arheoloogid
- Geneetikud rahvaste juurte otsimisel:
a) võrdlevad DNA teatud punktis esinevat varieeruvust (meestel
uuritakse Ykromosoome ja naistel mitokondriaalset DNAd) ja määravad
selle põhjal rahvastevahelise sugulusastme
b) keskmisi mutatsioonikiirusi kasutades arvestavad aega, mil võis
toimuda teatud rahvaste lahknemine
Soomeugri ja kogu
Euroopa rahvastikku puudutab Kalevi Wiik , kes üritas erinevad andmed
kokku võtta raamatus „Eurooplaste juured“ (2002; eesti keeles
2005).
Soomeugrilaste
kujunemise uus teooria:
- Varem oli keelepuu teooria, Kalevi Wiik aga töötas välja keelepõõsa teooria (keeleteadlaste termin)
- kiviaegne üks suur rahvastikuränne (Eesti arheoloogide termin)
Põhi tähelepanu
pööras jääaja järgsele asustusele. Pakkus välja, et jääaja
lõpus oli neandertallased ja homo sapiensi esindajad. Enne viimast
jääaja etappi pidi euroopa rahvastik liikuma lõuna poole ja leidma
ala, kus nad suudaksid ellu jääda. Kalewi Wiik pakkus välja, et
rahvastik, kes viimase jää pealetungi ajal ellu jäid, nimetas neid Ibeeria ja Ukraina refuugiumiks. Kui jää sulama hakkas, siis
hakkasid rahvad liikuma põhja poole, jääst vabanenud alale .
Liikusid kohe laiali. Sellest lähtuvalt pakkus välja keelepõõsa
teooria – kohe hakkasid soomeugri hõimud liikuma laiali põhja
poole ning järg -järgult toimusid teatud eraldumised, mis kujunesid
omaette keeled ja rahvad. Selle teooria kohaselt liikus palju
soomeugri rahvastikku Saksa ja Poola aladele . Kalev Wiiki teooriate
juures oluline: leidis, et küllaltki paljud hõimud võisid omavahel
keelt vahetada.
Põhja jõudnud
karuliik pärineb kahest refuugiumist – Ibeeria ja Ukraina
refuugiumist. Karuga (ja mõne teise looma ja taime levikuga) seotud
selgeimad hübriidalad Euroopas asuvad Kesk-Skandinaavias ja
Kesk-Euroopas.
Uuring kummutas
müüdia Eesti karude Vene päritolust. Tõestasid ära, et Eesti
karud pole Vene päritoluga.
Need karud, kes
esimestena jääaja lõpus liikuma hakkasid ja kuhugi jõudsid. Need
on geneetiliselt omavahel sarnased ja seoses. Inimhõimudega võis
samamoodi olla, et esimene rahvastiku laine on hiljem domineerima
jäänud.
Viljelusmajanduse
levik algab kreeka aladelt. Jõuab järk-järgult Kesk-Euroopasse.
Põhjapoolses euroopas polnud neid geenikombinatsioone, mis oli lõuna
ja kesk-Euroopas. Viljelusmajandus kesk-euroopast alates ei levinud
rahvastiku liikumisega, vaid tegemist oli pigem kultuurilise
traditsiooniga. Kodulooma pidamine ja maaviljelus levis
kultuurilaenuna, mitte rahva rändega.
Nöörkeraamikakultuur
põhjapoolses Euroopas levib viljelusmajandusega. Kalev Wiiki
teooriast lähtuvalt leiti, et ei pruugi levida koos rahvastikuga.
Nöörkeraamika levis ka pigem kultuurilaenuna. Ühtlasi Kalev Wiik
käis välja teooria, et väga paljud varasemad soomeugri hõimud ei
assimileeritud indoeurooplaste poolt, vaid võtsid ise omaks
indoeurooplaste keele. Jagas keeles prestiižkeelteks ning leidis, et
indoeroopa keeled levisid koos viljelusmajandusega ja tolleaegsete
kütte ja kalastajate jaoks oli see kõrgema tasemega keel.
Nöörkeraamika
kultuur on kujunenud Musta mere stepivööndis, levinud Jamnaja
kultuurist. Selle rahvastik on 3000 eKr läinud liikvele. Nii on
nöörkeraamikakultuur levinud laiemalt ida ja põhja poole, osalt ka
Kesk-Euroopasse.
Jamnaja kultuuri vasest ja pronksist esemed. Samal ajal läänemere kultuuris vasest
ja pronks esemeid veel ei leidunud.
Polnud rahul
Kalev Wiiki teooriaga ja 2012. a Soome keeleteadlased Petri Kallio ja
Jaakko Häkkinen: ühine nn uurali algkeel eksisteeris Uurali
mäestiku läänejalami ja Volga kääru vahel veel pronksiaja algul,
umbes 2000. aasta paiku eKr.
Valter Lang:
Eestlaste juured Eestimaal Vikerkaar, 2014 nr 7-8: algläänemeresoome
keel sai Läänemere äärde jõuda alles mitte enne II aastatuhande
teist poolt eKr, pigem veelgi hiljem – I aastatuhandel eKr.
Pronksiaegsed
kultuurid
10. loeng
Milline metall oli esimene inimeste poolt kasutatav metall?
- VASK (leidub kõige enam looduses) 2014. a leiti Lähis-Idast Jordani jõe äärest Tel Tsaf`ist ühe naise hauast vasest nõel (ca 5000 eKr ). See on üks vanemaid vasest tööriistu.
- KULD (kuld on pehmem ja seda on kiviga tagudes võimalik vormida)
- METEORIITRAUD
Eneoliitikum ehk
vasekiviaeg - üleminekuaeg kiviajalt pronksiajale
- Lähis-Idas – 6. – 4. at eKr
- Eneoliitikumi kultuure eristatakse veel Balkanil jm Lõuna-Euroopas (5. - 3. at e Kr)
Cucuteni-Tripilja
kultuur – Rumeenia, Moldaavia ja Ukraina
Nebelivka tempel
ja selle jäänused. Umbes 3000 eKr rajatud. Pikkus 60m, laius 20m.
Rajatud puidust ja savist kahekorruselisena. Suur ja võimas. Rekonstruktsiooni põhjal on palju altareid, kus on toimunud
ohverdamisi, leitud looma luid ja savist kujusid. Tegemist on
inimkujukestega, millel on pea ja selgemalt välja töötatud silma
kohad ja nina.
Cucuteni kultuuri
kunst ja ornamentika annavad inspiratsiooni kaasaja moeloojatele.
Ötzi -
vasekiviaegne mees Alpidest ca 3200 eKr. Leiti Alpidest jää seest.
Jäi omal ajal Alpidesse lebama/magama. Avastati 1991. aastal. Oli
soe suvi, Alpides sulas jääd rohkem ära. 19. septembril, kui oli
jääga kaetud ala kõige väiksem, siis sakslastest abieluapaar
mägedes ronides leidsid pooleldi välja sulanud laiba. Juurest leiti kirves , mille põhjal sai enam-vähem öelda, mis ajast pärineb.
Konrad Spindler
(1939-2005) Ötzi uurimisgrupi juht. Ötži pandi nimeks leiule
kohanime järgi.
Ötzi rõivad ja varustus . 7 riietust. Valmistatud 17 eritüüpi puidu- või
taimematerjalist. Rõivaste ja tööriistade juures oli kasutatud 8
erineva looma nahku ja luid + tulekivist esemed ja vaskkirves, mis
Ötzi juurest leiti.
Vaskkirves
(rekonstruktsioon) ja tulekivist nuga puust käepidemega. Sellel ajal
pidi vaskkirves olema küllaltki kallis (3200 eKr), tollel ajal olid
neid küllaltki vähe. Ötzi juustest leiti ka jäänuseid, mis
sisaldasid metalli. Osa uurijaid pakkus välja, et Ötzi oli
vasemaagiotsija. Kas nooleots põhjustas Ötzi surma? (nooleots oli
lastud tagant selga , see oli arteri lähedal ja oli küllaltki suur
verekaotus). Põgenes mägedes, olid jälitajad, üks jälitajatest
lasi noole selga (alt poolt).
Ötzi võis vahepeal ka jää seest välja sulada. Sulamise käigus võis muljuda
saada, mille tõttu olid ribiluud katki.
Ötzi Bolzano
(Bozen) muuseumis
Mõni
arheoloogiline avastus võib tekitada palju tähelepanu ja huvi: Ötži
kujuga tatoveeringud, suveniirid, Ötzi õlu jne.
Nebra prontsketas
Saksamaalt (u 1800 eKr). Ehitatud ka muuseum Nebras, kus
eksponeeritakse Nebra taevaketast.
Stonehenge –
funktsioon: inimesed pidasid neid kive oluliseks, arvates, et need
võimaldavad parandada haigusi. Käidi neid kive kummardamas.
Need kivid on
toodud kaugelt. Tegemist on eriliste sambakividega, mida igalt poolt
loodusest ei leia.
Eesti pronksiaeg
1800 – 500 e.Kr
- Vanem pronksiaeg 1800 – 1100 e.Kr
Polegi asukohti. Mõned pronks esemed: Odaots Muhu saarelt – üks
vanimaid pronksesemeid Eestis; Sirp Kivisaarest Rantkirves Äksist;
Vanema pronksiaja rantkirved ja õlgkirves.
- Noorem pronksiaeg 1100 – 500 e.Kr
Sisaldab ridamisi muistiseid. Eesti muinasaegsed linnused (pronksiaegsed kindlustatud asulad: 2 Iru, 40-Narva, 47 – Kaali, 51
– Ridala ja 53 – Asva).
Neid kõiki asulaid on kaevatud. Need on maasisse kaevatud, säilinud
palgijäänuseid jne. Primitiivne rehielamu eelkäia oli pronksiajal
olemas.
Pronksesemete
valuvormide katked (võrud, kirved , ehtenõel)
Tehumardi
peitleid koosnes pronksesemete katketest.
Kivikirstkalmed
Jõelähtmes
Pronksiajal
rajati Eestis skandinaavlaste eeskujul mõned laevkalmed: Saaremaal
Sõrves (all) ja Harjumaal Vaos
Lohukivid (e
väikese-lohulised kultusekivid) Eestis üle 1750
Oder , nisu ja kaer – pronksiaegses Eestis kasvatatud teraviljadä
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
bbpettai
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid