''Maimu koobas'' Koit All PM2A 2013 Maimu koobas e. Mägiste (Mäkiste) põrguhaud Iseloomustus Aruküla lademe Tarvastu kihtide paljand, milles on ilus koobas. Paljanduvad kollakaspunased pôimjaskihilised keskmiselt tsementeerunud liivakivid. Pôimjad seeriad paksusega 30-50 cm on hästi välja kujunenud , kihipindadel sageli Fe-hüdroksiidsed kiled, värvustoon vaheldub kihiti (1-5 mm) kollakast tumevioletini. Koopa seintel, eriti koopaava vastasseinas on rohkesti kihilisust lôikavaid valge liiva pesi. Pesad valdavalt ümmarguse , harvem korrapäratu kujuga ja läbimôôduga kuni 20 cm. Paljandi pikkus piki nôlva 7m, kôrgus 3,5 m. Peaaegu kogu paljandi vôtab oma alla koopaava laiusega 5 m ja kôrgusega 2,5 m. Koobas kujutab endast ruumikat grotti laiusega 12,5 m, sügavusega 6,5 m ja kôrgusega keskosas kuni 3 m, vôttes enda alla ligikaudse pindala 69 m2. Koobas on seest kuiv, kuigi teke on ilmselt esialgu olnud
Sissejuhatus Helme koopad, mida on ka Põrguks nimetatud, paiknevad Helme ordulossi varemetest põhja pool kitsa põhja-lõuna-suunalise seljandiku sees ja on looduskaitse all. See seljandik, mille lossikraav jagab kaheks osaks, kujutab Helme ürgorus asuvat õhukese pinnakattega kõrget aluspõhjalist jäänukit. Põhjapoolset osa hüütakse Koopamäeks. Lähedalt voolab mööda Helme oja, mida nimetatakse ka Keisriojaks. Sisu Suur koopaava asub mäe järsul idaveerul ja paistab juba kaugelt silma. Selle kõrval paljandub umbes kolme meetri ulatuses Burtnieki lademe kollakashall liivakivi. Paljandi ülemises osas on pesitsenud jäälind. Siin on näha kohati lilla ja kollase savi ning halli aleuroliidi vahekihte. Helme koopaist on peamiseks vaatamisväärsuseks kaks saali, kuhu võib vabalt astuda ülalnimetatud suure ava kaudu. Esimene saal kujutab võlvja laega ruumi läbimõõduga 3,5 - 6 m ja kõrgusega 3,5 m
Kavatsetud juba lahkuda, kui õnnestus kinni nabida allikast vett tooma läinud vana naine. Ähvarduste peale öelnud eit välja saladuse – sissemüüritud tüdruku nime. Kohe kadunud udu ja linnuse kaitsejõud. Linnus vallutatud ja hävitatud. HELME KOOPAD Helme koopad, mida on ka Põrguks nimetatud, paiknevad Helme ordulossi varemetst põhja pool kitsa põhja-lõuna-suunalise seljandiku sees. Suur koopaava asub mäe järsul idaveerul ja paistab juba kaugelt silma. Selle kõrval paljandub umbes kolme meetri ulatuses Burtnieki lademe kollakashall liivakivi Helme koopaist on peamiseks vaatamisväärsuseks kaks saali. Helme koobas on kaevatud pelgupaigaks, mis rajati arvatavasti enne muistset vabadusvõitlust. Kasutatud allikas : www.wikipedia.org AITÄH!
1999). Joonis 2. Raiemahud aastatel 1992-1999 Allikas: Tross, 1999 8 Hinnang piirkonna loodus ja/või maastikuväärtustele Kurisu neeluauk Kurisu neeluauk on karstilehter, mis asub Kurisu külas. Lehtri sügavus on 6,2 meetrit ja selle läbimõõt ülemises servas on 32 meetrit, alumises osas kitseneb see 12 meetrini. Selles kaob Pihla soost voolav oja maa alla. Suvel kui oja on väike, on võimalik näha paest aluspõhja, kus asub väike koopaava. Koopaava on nii väike, et täiskasvanud inimene mahub sealt vaevalt sisse roomama. Koobas on esimesed 3 meetrit natuke kaldus, hiljem aga horisontaalne. Kuue meetri kaugusel kitseneb koobas aga sedavõrd, et enam edasi minna ei ole võimalik. Kevadise suurvee ajal voolab siia kokku nii palju pinnavett, et kogu lehter on veega täidetud ja osa voolab laiali lehtri ümbrusesse ning kogu koht meenutab siis väikest järve. Ojadel, mis
Koobas Oidrema Pangamäel Lihula-Pärnu maantee läheb Oidrema bussipeatuse lähedal üle Pangamäe. See peamiselt sarapuuvõsaga kaetud mägi koosneb Jaagarahu lademe kõvadest, osalt biohermsetest peeneteralistest dolomiitidest. Pinnakate on siin väga õhuke, kohati alla 10 cm. Mäe põhjanõlval esineb 1-2 m kõrgune astang väiksemate aluspõhjapaljanditega, millest ühes mustendab väike koopaava laiusega 2 ja kõrgusega 0,5 m. See on 2 m pikk vana abrasioonikoobas, mis kulgeb horisontaalselt, tagapool on ta veidi madalam kui ava kohal ja põhi on paeklibuga kaetud. Koopalae paksus on kuni 1,2 m. Maapinnal laiub loopealne, kus esineb avalõhesid ja pisikesi karstilohke. Varem on Pangamäel olnud teisigi koopaid. E. Kildemaa kirjutab 1938. a., et Pangamäes on "juudaaugud", kus rahvajutu järgi elanud juudalased ehk juudalapsed. Nendele viidud eksinud tüdrukuid orjadeks
Asutas akadeemia ja pani sellega aluse tänapäevasele akadeemilisele institutsioonile. Algselt tahtis ta poliitikasse minna. Platon tahtis oma mõtteid praktikas rakendada. Sai selleks ka oma sõbra Dioni kaudu Sürakuusal tolleaegse valitseja Dionysios II juures võimaluse, aga kukkus läbi. "Seadused", "Pidusöök". Arutas näilisuse ja tegelikkuse üle. Temalt pärineb kuulus koopavõrdluspilt, kus inimesed on seljaga koopaava poole ja näevad ainult varje koopaseinal ning arvavad neid reaalsuseks olevat. Väitis, et meeled annavad eksliku pildi. Päris maailm on ideedemaailm. Meie maailm on ainult peegeldus ideedemaailmast. Tema arvas, et maailma saab alati kaheks vastandiks jagada: (ilus-inetu, suur-väike jne). Ideed on igavesed, meeltega tajuv aga muutlik. Idee on üldine ja õige. Tõde on püsiv ja seisneb ideedes. Tark peab jõudma tõeliste olemusteni. Meeled seovad mitteolemuslikke asju
st. ei saa eriti vanad olla. Tegelikult olid 12 000 aasta vanused. 1994 leiti Prantsusmaal koobas, kus oli üle 300 looma joonise. Värvideks punane, must (süsi, tahm) ja kollane. Loomade seas kõige rohkem ürgveiseid samas ka mammutied, põhjapõtru ja vahel hobuseid. Koopamaalid pole kaunistatud tarbeesemed, vaid kunst omaette. Kõik seni avastatud koopad on suhtelised varjatud kohas (väike käik, tee tõeliselt raskendatud nt ojja tuleb sukelduda ja läbi kaljulõhe ujuma koopasse või koopaava nii pisike, et sinna peab roomama jne). Koopad on rahvapärimustes suhteliselt halvaendelised kohad. Koopamaalid paiknevad kaugemates soppides, kuhu päikesevalgus ei ulatu. Maalides, vaadates tuli kasutada valgusallikat, nt tõrvikut. Tulevõbelus annab joonistele elusama efekti. Koopamaale leidub peamiselt geograafiliselt Hispaanias ja Prantsusmaal, kokku umbes 40. Venemaal on 1 koopamaalidega koobas, kus 7 looma. Osades koobastes ka kunstniku käejäljed. Kas nõene jälg või valge käsi
poole 33. - Ints kutsus rästikud kokku, et uurida, kes on Ülgast näinud, mees leiti ülesse, Leemet sööstis talle kallale, raiudes maha ta mõlemad käed ja lõigates kõhu lõhki, rebides välja Ülgase soolikad ja sidudes need ümber puu, vaatepilt oli Intsulegi rõve, Leemet sülitas Ülgase laibale ja nad lahkusid selle juurest - ühtäkki tundsid nad suitsu lõhna ja tormasid rästikute koopa poole, kõlainimesed olid teinud lõkke koopaava ette nii, et mitmed rästikud olid väljapääsu poole püüeldes tules hukkunud, koopas oli lisaks Intsu perele ka Leemeti ema, Ints ja Leemet asusid külarahva vastu võitlema, kuniks Leemet kiviga kuklasse sai ja meelemärkuse kaotas, ärgates olid nad Intsuga kinni seotud, Intsu selgroog oli murutud, seda oli teinud Pärtel, kes pidas end ristiinimeseks ega aktsepteerinud enam rästikutest sõpru, hukkunud oli Leemeti ema ja kogu rästikupere
ütles Jastiin rahulikult. Mehed lasksid meid lahti ja me võtsime maast oma asjad. Me pidime edasi liikuma ilma Johnita. Jastiin kirjutas noaga pehmele kivile mingis võõras keeles teksti ja me liikusime edasi. Kõik olid mornid ja me valasime Johni pärast pisaraid. Ma tundsin end kohutavalt. Me kõndisime kiiresti edasi. Kell oli just löönud kolm. Me jõudsime kella poole neljaks koobasteni. 19 Koobastes Koopad olid suured. Kabrevitsi juhatas meid ühe eriti suure koopaava juurde. "Me läheme nüüd esivanemate kaugete aegade tagusesse elamisasemesse. Seal all on väga jahe, aga sinna ei pääsenud kiskjad ja märg ligi. Lähme aeglaselt ja ettevaatlikult alla. Mina ees, Andres, Jasmiin ja Jastiin kõige lõpus. Nii, eks asume siis teele. "Aaa! Ettevaatust tillukeste allikatega! Need asuvad kivide all ja vahel. Nii, et hoiduge sisse kukkumast!" ütles Kabrevitsi ja me asusime aeglase rongina teele. Alguses oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
