Euroopa muinaskultuurid konspekt (0)

EUROOPA MUINASKULTUURID
Arheoloogia mõiste
archaios - vana, muistne
logos - sõna, kõne, mõistus, käsitlus, teadus
Sõna ‘arheoloogia’ kasutas esmakordselt Platon 4. saj. e.m.a. dialoogis “Hippius”.
Arheoloogia on ajalooteaduste haru, mis uurib muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal ajalugu.
Arheoloogia ajalugu
Renessanssi ajal olid arheoloogid antiikkunsti uurijad- eksperdid .
Ajalugu kui teadus hakkas kujunema valgustusajastul 17.-18. sajandil.
Arheoloogia omandas oma tänapäevase mõiste 19. sajandil.
Arheoloogia jagunemine perioodide järgi
( Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.)

• Esiaja arheoloogia
  
• Klassikaline arheoloogia
  
• Keskaja arheoloogia
  
• Uusaja arheoloogia
  

Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi

• Linnaarheoloogia
  
• Asustusarheoloogia
  
• Majandusarheoloogia
  
• Arhitektuuriarheoloogia
  
• Religiooniarheoloogia
  
• Surmaarheoloogia
  
• Militaararheoloogia
  

Arheoloogia jagunemine uurimiskeskondade järgi

• Allveearheoloogia
  
• Koobastearheoloogia
  
• Aeroarheoloogia
  

Arheoloogia allikad

• Kinnismuistised
  

Kinnismuistis on objekt looduses, mis on tekkinud inimese tegevuse tagajärjel. Kinnismuistisel on kultuurkiht. Kultuurkiht on inimese tegevuse tagajärjel tekkinud mullakiht.

• Elupaigaga seotud muistised
  
  • Asulad, linnused , koopad jms.
    
• Matusepaigad ehk kalmed (enim uuritud muistised)
  
  • Maahaud
    
    • Kivikirstkalme
      
    • Tarandkalme
      
  • Haudehitis
    
  • Eriline paik
    

Matmisviisid :

• Laibamatus
  
• Põletusmatus
  
• Mumifitseerimine
  

• Majandusliku tegevusega seotud muistised
  
  • Tulekivi -, soolakaevandused
    
• Kultuslikud muistised
  
  • Ohvrikivid
    
  • Liukivid
    
  • Lohukivid
    
    • Lohukive on Eestis üle 1750-ne.
      
  • (Silma)Allikad
    
    • Eestis on teada 7 viinaallikat ja üks õlleallikas.
      

• Liiklemisega seotud muistised
  
  • (Soo)teed, sillad, veesõidukite jäänused.
    
• Irdmuistised
  
  • Irdmuistised on üksikesemed.
    
• Peitleiud (aarded)
  

Muinaskultuuride uurimise ajaloost
Babüloonia kuningas Nabunaid (Nabû-naʾid) (valitses 556-539 e.m.a.) oli teadaolevalt esimene, kes kasutas ajaloo uurimismeetodina kaevetöid. Lasi teha kaevetöid vanade templite varemetes.
Kyrillos (Konstantinos) ja Methodios otsisid 861. aastal III Rooma paavsti Clemensi hauda.
Keskajal olid kivikirved jm. irdmuistised kultusesemed. Kivikirveid peeti piksenoolteks.
Megaliitkalmeid (suurtest rahnudest moodustatud kalmed) seostati hiiglastega.
Johann Joachim Winckelmann ( 1717 -1768)
Esimene antiikkunsti uurija. Kirjutas esimese antiikkunsti kästileva raamatu “Antiikkunsti ajalugu” (1764). Teda peetakse esimeseks arheoloogiks. Tema sünnipäeva (9. detsembrit) tähistatakse arheoloogide päevana.
Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865)
Kolmeperioodi (kivi-, pronksi- ja rauaaeg ) kasutuselevõtja*. Hakkas 1819. a. Kopenhaagenis eksponeerima areholoogilisi leide nende materjalide järgi. Kirjutas raamatu “Põhjamaiste muististe juht” (1836).
*Tegelikult liigitati inimkonna ajalugu materjalide järgi juba antiikajal.
Jens Jacob Asmussen Worsaae ( 1821 -1885)
Teda peetakse võrdleva arheoloogia rajajaks. Hakkas võrdlema erinevate maade arheoloogilisi objekte, märkas muististe juures seaduspärasusi. Sai arheoloogilisteks uurimisteks Taani kuningalt toetust.
Jacques Boucher de Perthes (1788-1868)
Avastas Abbeville’i karjääridest ja turbarabadest paleoliitilisi leide. Võttis kasutusele stratigraafilise meetodi. Alusepanija vanema kiviaja uurimisele.
Oscar Montelius (1843-1921)
Tüpoloogilise meetodi rajaja. Jagas leiud rühmadesse ning võrdles neid. Leidis, et vastavalt eseme kujule on võimalik määrata selle vanust . Koostas esemete arenguread. Jagas Skandinaavia pronksiaja kuude perioodi.
Heinrich Schliemann (1822-1890)
Kuulsaim Euroopa arheoloog , Trooja avastaja . Otsingud põhinesid Homerose teostel . Leidis Trooja asukohal 7 erinevat asulat. Teostas kaevetöid ka Mükeenes.
August Henry Pitt- Rivers (1827-1900)
Uuris esialgu püsside arengut. Hakkas koguma ning uurima ka muid vanu esemeid. Annetas oma kogu Oxfordi ülikoolile. Viis läbi arheoloogilise kaevamisi, koostas neist detailseid protokolle.
Gustaf Kossinna (1858-1931)
Asustusarheoloogia rajaja. Hakkas arheoloogilisi leide kandma maakaartidele. Ülistas muistsete germaanlaste kultuuri. Võib pidada natsionalistliku muinasuurimise rajajaks.
Vere Gordon Childe (1892-1957)
Arheoloogiateoreetik. Mõiste ‘neoliitiline revolutsioon’ kasutuselevõtja.
‘Uue arheoloogia’ rajajad 1968:
Lewis Roberts Binford (1930-2011) ja David Leonard Clarke (1937-1978)
Leidsid , et seni on tegeletud vaid väljakaevatud materjalide kirjeldamisega. Hakkasid neid materjale põhjalikumalt uurima, kaasates teisi teadusharusid.
1970.-1980. aastad. Postprotsessuaalne arheoloogia jt. suundused (neomarksism, strukturalism, poststrukturalism , feministlik- ja geenusarheoloogia jne).
1990. a. keskpaigas toimus eri arheoloogia suundumuste ühendamiskatse ‘tõlgendava arheoloogia’ näol. Muististe uurimisel olulismal kohal nende tõlgendus.
Muinaskultuuride uurimine
Arheoloogilise uurimustöö metoodika
Arheoloogiline uurimustöö

• Välitööd
  
  • Arheoloogiline luure (maastiku inspetkeerimine)
    
    • Muinasaegsete objektide otsimine ja fikseerimine.
      
      • *Head luureajad on aprill, mai ja november, sest siis pole puudel lehti.
        
      • Asulakohtades on muld tumedam kui põldudel.
        
    • Muistise mõõmtine ja asukoha määramine, kaardile kandmine, jooniste ning fotode tegemine.
      
    • Arheolaserskanneerimine - Lennukilt maapinda laseritega skanneerides luuakse kõrgusandmetega reljeefkaart.
      

*Iga muinasmälestis tuleb võtta riikliku kaitse alla.

• Arheoloogilised kaevamised
  
  • Kaevamine on kõige vastutusrikkam etapp, sest selle käigus muistis hävitatakse.
    
  • Kaevamisi on kaht tüüpi: uurimiskaevamised (plaanitud) ning päästmiskaevamised. Euroopas on 90% päästmiskaevamised ja 10% uurimiskaevamised.
    
  • Kaevamise koht ruudustatakse ära 1x1m kaupa. Nende abil lihtsam leide plaanidele märkida, joonistada jms. Kaevamine käib tavaliselt 10cm kaupa, mõnikord ka õhemate kihtidena. Kasutatakse labidaid, kühvleid, pintsleid, kellusid. Kõike joonistatakse ja pildistatakse. Kaevandi seinad ( profiilid ) annavad palju infot. Seal on ilusti näha erinevad kihid. Ka seinad joonistatakse. Kaevatakse loodusliku pinnaseni, mis oli elutegevuse all.
    

• Kameraaltööd
  

Leidude puhastamine ja konserveerimine.
Andmestiku korrastamine ja aruande koostamine.
Leidude ja andmestiku analüüs ning teadusliku töö koostamine.

• Dateerimine
  
  • Stratigraafiline meetod
    
    • Kihtide järgi muistise dateerimine, koostatakse suhteline kronoloogia.
      
  • Tüpograafiline meetod
    
    • Esemete uurimine, leidude asendi analüüsimine.
      
    • Oskar Montelius eristas pronksesemete tüüpide põhjal Põhjamaade pronksiaja 6 alaperioodi.
      
  • Dendrokronoloogia
    
    • Kasutatakse puittaimede aastaringe.
      
    • Vaja luua dendrokronoloogiline skaala, mis algab tänapäevast.
      
    • Üsna täpne, kuid ei aita eriti vanade leidude dateerimisel.
      
  • Radioaktiivse süsiniku meetod
    
    • Selle abil saab määrata puidu, söe, taimejäänuste, luude jm. orgaanilise materjali vanust. Tänapäeval saab selle meetodiga määrata ka metallesemete vanust.
      
    • Leiutas USA keemik William Frank 1949. a.
      

Inimese kujunemine ja Euroopa asustamine
Prokonsul - üks vanimaid inimahvide perekondi, elasid u. 23-25 milj. aastat tagasi. Prokonsulite fossiilseid jäänuseid on leitud Ida-Aafrikast.
Inimahvid jõudsid Euroopasse u. 14,5 milj. aasta eest.
Griphopitecus - üks esimesi inimahve Euroopas (asustusala Väike-Aasiast Türgini). Pole tänapäeva inimese eelkäija.
1992. aastal leiti Etioopiast Aramise küla juurest 4,4 miljoni aasta vanune hominiid Ardi (Ardipithecus ramidus).
Ardi puhul on tegemist ühe paremini säilinud varase inimlasega. Ardit uuriti 17 aastat. Üks olulisemaid vahelülisi inimese kujunemise loos . U. 1,2m pikk, kaal 50kg. Aju suurus umbes sama mis šimpansil.
Australopiteegid (eesti k lõunaahvlased) arenesid u. 4 milj. a. tagasi Ida-Aafrikas. Nad surid välja u. 2 milj. a. tagasi.
Australopiteekide ajumaht oli umbes 35% tänapäeva inimese omast. Nende harilik pikkus oli u. 1,2-1,4m. Esimesed inimahvlased, kes sõid liha.
Kuulsaim australopiteek Lucy ( Australopithecus afarensis) elas u. 3,2 milj. a. tagasi.
Laetolis ( Tansaania ) leiti 3,6 milj. a. vanused australopiteekide jalajäljed.
Homo habilis (osav inimene) on Homini , kes elas u. 2,3-1,4 milj. a. tagasi.
Homo habilis oli lühike ning ebaproportsionaalselt pikkade kätega. Homo habilise koljumaht oli veidi vähem kui pool tänapäeva inimese omast. Arvatakse, et Homo habilis kasutas kivist tööriistu (eoliite). Teda peetakse hilisema liigi Homo ergasteri esivanemaks.
Homo habilise esimesed luud leidsid Louis ja Mary Leaky 1964. a. Olduvai mäekurust (tänapäeva Tansaania).
Homo ergaster (elas 1,9-1,4 milj. a. tagasi)
Arvatakse, et Homo ergaster on vahelüli Homo habilise ja Homo erectuse arengu vahel.
!Homo erectus georgicus - Gruusia inimene. Arvatakse, et tegemist on Homo habilise järeltulija ning Homo erectuse eellasega.
Homo erectus (sirge inimene) on Homini, kes elas u. 1.8 milj - 140k a. tagasi.
Liik oli pärit Aafrikast ning levis edasi tänapäeva Gruusia, India, Hiina aladele ning ka Jaava saarele .
Homo erectused kasutasid tuld ja küpsetasid liha, mille tulemusel hakkas arvatavasti suurenema nende aju võimekus.
Homo erectuse leide:
Pithecanthropus erectus - Jaava inimene. Avastas Hollandi paleantropoloog Eugène Dubois.
Sinatrophus pekinensis - Pekingi-Hiina inimene. Leiti Pekingist Zhoukoudiani koobastest.
Nariokotome poiss ehk Turkana poiss on kõige paremini säilinud inimlane (Homo erectus). Leiti Turkana järve läänekaldalt (tänapäeva Keeniast).
!Homo heidelbergensis - Heidelbergi inimene, arenes arvatavasti välja Homo erectusest u. 600k a. tagasi ning suri välja u. 200k a. tagasi. Tugevama kehaehitusega ja suurema ajumahuga kui Homo erectus. Arvatakse, et nendest kujuneisd välja neandertallased .
Inimese kujunemisest on kaks teooriat:
1) Hilise Aafrikast väljarännu teooria
2) Multiregionaalse arengu teooria

• Peamiselt toetavad seda teooriat vaid Hiina teadlased.
  

Gran Dolina koobas Atapuerca mägedes Hispaania põhjaosas sisaldas vanimaid seni teadaolevaid hominiidide leide Lääne-Euroopas. Leitud kivist tööriistad ja fossiilid kuuluvad Homo heidelbergensisele.
Neandertallased (Homo neanderthalensis ) elasid Euraasias u. 200k-30k a. e.m.a.
Esimene neandertallase luustik leiti 1856 . aastal Saksamaalt Neanderi jõe orust.
Neandertallaste kolju oli suurem kui inimeste oma (keskmiselt 1600 cm3). Kolju on tagant pikem kui inimese oma, laup madal. Arvatakse, et selline kolju kuju võis kaitsta aju sissehingatava külma õhu eest.
Shanidari koopast Iraagis leiti 10 erinevast vanusest neandertallase luustikud . Leiust võib oletada, et neandertallastel olid matusetseremooniad (surnutele pandi hauda kaasa lilli) ning nad kandsid vigastatute eest hoolt.
2012. aastal esitati teooria, et Nerja (Lõuna-Hispaania) koopamaalingute autoriks võib olla 40k a. tagasi elanud neandertallane.
Saksamaal Drachenlochi koopa käikudest leiti seinaorvadesse asetatud karupäid. Viitab religiooni olemasolule.
Homo florensis - inimliik , kes elas u. 100k-13k a. tagasi.
Homo florensis elas Homo sapiens sapiensiga samal ajal. Surid välja u. 13k. a. tagasi vulkaanipurske tagajärjel.
Avastati Indoneesiast, Florese saarelt.
Homo florensise pikkus oli alla 1m, keskmine koljumaht u. 360cm3.
Denisova inimene
2010. aastal leiti Venemaalt Altai mäestikust Densiova koopast kaks hammast, sõrmeluu fragment ning varbaluu.
Arvatakse, et Denisova inimene eemaldus tänapäeva inimese eellasest u. milj. a. eest.
Denisova inimene on tänapäeva inimesele kaugem sugulane kui neandertallane.
1988 arvestati molekulaarbioloogide poolt mitokondriaalse DNA uurimise abil (naisliini pidi) välja, et kõigi tänapäeva inimeste esiema elas Aafrikas ca 200k a. tagasi.
Svante Pääbo - Eesti juurtega Rootsi teadlane . Leidis, et tänapäeva Euroopa eelkäijatel oli kokkupuude neandertallastega. 1985 ekstraheeris Egiptuse muumiast DNA.
2007. aastal valiti Pääbo 100 kõige mõjukama teadlase hulka.
Aurignac’i kultuur
Kromanjoonlased - peetakse Euroopa varjasteks modernseteks inimesteks (Homo sapiens sapiens, enantropoloogiliselt välja kujunenud tänapäeva inime).
1868. aastal avastas Louis Lartet Cro-Magnoni koopa.
Vanimad kromanjoonlaste jäänused on pärit u. 43k a. e.m.a.
Kromanjoonlased olid pikad (keskmine pikkus 187cm), muskulaarsed, sirge laubaga ning suure koljumahuga.
Kromanjoonlaste saabumisega kadusid Euroopast neandertallased (kromanjoonlased saabusid Euroopasse u. 40k a. tagasi, neandertallased surid välja u. 30k a. tagasi).
Kiviaja arheoloogilised põhiperioodid:

• Paleoliitikum (2,6 milj. - 9500 e.m.a.)
  
• Mesoliitikum (10 000 - 5000 e.m.a.)
  
• Neoliitikum (5000 - 2000 e.m.a.)
  

Paleoliitilised kultuurid ja paleoliitiline kunst
Paleolitikum (2,6 milj. - 9500 e.m.a.)

• Varapaleoliitikum:
  
  • Olduvai kultuur (2,6-1,5 milj. a. tagasi)
    
    • Varaseimad kivitööriistad
      
      • Eoliit e veerekiviriist. Pihusuurused kivist tööriistad, üks külg tahutud.
        
      • Chopper e raienuga.
        
  • Acheuli kultuur (1,5 milj. - 200k a. tagasi) (Homo erectus)
    
    • Esimesed pihukirved, osati nürisid kive teritada.
      

Acheuli pihukirveste tööndus sai alguse 1,5 milj a. tagasi Aafrikas.

• Esimesed märgid elamutest (Terra amata elamu Prantsusmaal, 400k a. tagasi)
  
• Keskpaleoliitikum:
  
  • Moustier ’i kultuur (200k - 40k a. tagasi) (Homo neanderthalensis)
    
    • Levallois’i tehnika - õhukeste ja teravate kivitööriistade valmistamise viis. Kivist kildude välja löömisel kasutati sarveluud.
      
• Hilispaleoliitikum:
  
  • Aurignac’i kultuur (34k - 28k a. tagasi) (kromanjoonlased)
    
    • Võisid elada püstkoja taolistes elamutes .
      
  • Gravette’i kultuur (28k - 22k a. tagasi)
    
  • Soultre kultuur (20k - 16k a. tagasi)
    
    • Retušeeritud pinnaga tulekivi otsad , mida kasutati noolteotsadena.
      
    • Kasutasid tõenäoliselt vibu .
      
    • Oluline saakloom metshobune. Metshobuste karja püüti taga ajades kaljuservadelt alla kukutada .
      
  • Madeleine ’i kultuur (18k - 10k e.m.a.)
    
    • Kesk- ja Lääne-Euroopa viimane paleoliitiline kultuur.
      
    • Hõlmas ala Ibeeria ps-st Poolani.
      
    • Elanikud tegelesid peamiselt põdrajahiga.
      
    • Iseloomulikeks esemeteks mitmesugused lõiketerad, luuriistad, mikroliidid (hästi väikesed tulekiviesemed), kujukesed , merikarpidest ehted , luudest ripatsid .
      
  • Hamburgi kultuur (13k - 10k e.m.a.)
    
    • Madeleine’i kultuurist mõjustatud hilispaleoliitiumi kultuur, mis levis Põhja-Prantsusmaalt Põhja-Saksamaale, Lõuna-Skandinaaviasse ja Poola aladele.
      
    • Kultuurile on iseloomulikud tulekivist tehtud “nokaga” puurid , millega on hea sarvi uuristada. Rohkesti kasutati ka mitmesuguseid luuriistu.
      
    • Tähtsaim saakloom põhjapõder.
      
  • Ahrensburgi kultuur (10k - 8,5k e.m.a.)
    
    • Levis Läänemere lõunarannikumaades.
      
    • Üleminekukultuur paleoliitikumilt mesoliitikumile.
      
    • Tähtsaim saakloom põhjapõder.
      
    • Peamiseks jahirelvaks vibu.
      
    • Kultuuri tuntuim leiukoht on Stellmoori asula, mis oli sesoonselt asustatud asulakoht , kus elati peamiselt sügisel.
      
  • Swidry kultuur (10k - 8k e.m.a.)
    
    • Levis Poolas, Leedus, Valgevenes , osaliselt ka Lätis ja Venemaal.
      
    • Tegeleti peamiselt põhjapõtrade küttimisega.
      
    • Kultuurile on iseloomulikud tulekivist piklikud nooleotsad, kõõvitsad ja uuritsad.
      
    • On avaldanud teatud mõju ka Kunda, Butovo, Veretje ja Suomusjärvi kultuuride kujunemisele.
      
  • Kostenki kultuur
    
    • Kesk-Venemaa mammutiküttijad.
      
    • Märgid sotsiaalsest diferentseerumisest: Sungiri kalmistult Venemaal leiti ühe hauast 5000 mammutiluust helmest, mis olid kinnitatud mehe riiete külge ning 5200 helmest tüdruku riietelt.
      

Paleoliitline kunst
Paleoliitilised Veenused - Ida-Euroopast on leitud palju naistekujukesi (tüsedad, suured rinnad , käed peidetud, nägu puudub).
Willendorfi Veenus - 11 cm kõrgune kuju, valmistatud u. 24k - 22k a. e.m.a.. Leitud Willendorfi küla lähedalt, Põhja- Austriast .
Hohle Felsi Veenus - Peata naisekuju, valmistatud mammutikihvast u. 35k - 40k a. tagasi, Aurignac’i kultuuri esindaja poolt. Leitud Lõuna-Saksamaalt Schelklingeni asula lähedalt.
Altamira
Koobas Põhja-Hispaanias. Esimene koobas, kus avastati eelajaloolised joonistused. Joonistused on u. 15k a. vanad.
Lascaux
Koopasüsteem Edela-Prantsusmaal, mis sisaldab u. 17k a. vanuseid seinajoonistusi, mis on enamasti loomadest.
Chauvet
Chauvet’ koobas Lõuna-Prantsusmaal sisaldab koopamaalinguid, mis on teadaolevalt ühed vanimad, tehtud u. 32k - 30k a. tagasi.
2008. aastal leiti Hohle Felsi koopast Saksamaal u. 35k a. vana kaeluskotka luust 21,8 cm pikkune flööt. Arvatavasti kromanjoonlaste kätetöö.
Paleoliitikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid Põhja-Euroopas
Viimane jääaeg algas u. 110k a. tagasi ning lõppes u. 12k a. tagasi. Jääkilp saavutas oma maksimaalse ulatuse u. 22k a. tagasi.
Lääne-Soomes asuvast Susiloa koopas t leiti arvatavalt 120k - 130k a. vanused märgid inimasustusest. Tõenäoliselt on tegu neandertaallaste endise elukohaga. See on senimaani ainuke koht Põhja-Euroopas, mis viitab nii vanale asustusele regioonis.
Balti jääpaisjärv kujunes jääkilbi taandumisel u. 10 500 e.m.a.
U. 9600 e.m.a. toimus Billingeni katastroof. Taani väinade kohal purunes jää ning Balti jääpaisjärve veetase vähenes drastiliselt (u. 25m). Kujunes Joldia meri. Eesti pindala suurenes märgatavalt, siinne kliima hakkas soojenema. Hakkasid levima kase- ja männimetsad, sisse rändasid põdrad, karud, koprad jt. metsavööndi loomad.
Hilispaleoliitilised kultuurid (19k - 9,5k e.m.a.)
Swidry kultuur - arvatav alusepanija Balti kultuuridele (s.h. Kunda kultuurile).
Eestimaa inimasustus tekkis u. 11-9k a. tagasi.
Kunda kultuur
Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti keskmist kiviaega e mesoliitikumi (9000-5000 e.m.a.).
Kunda kultuur oli levinud Läänemere idarannikust Lõuna-Soome ning Leeduni.
Kunda kultuurile annab oma nime Kunda Lammasmägi leiukoht.
Kunda kultuuri elanikud elasid enamasti veekogude ääres, kus oli võimalik kalastada, küttida veelinde ning vett jooma tulnud metsloomi . Kütiti hulgaliselt põtru ja kopraid. Küttimisel kasutati jahikoeri, viskeodasid ning vibu. Rannikutel kütiti hülgeid, mis viis Lääne-Eesti saarte asustamiseni. Kunda kultuurile on iseloomulikud sarv- ja luuesemed.
Elati tõenäoliselt 15-30 liikmeliste kogukondandena, mis koosnesid 2-4 perest. Kogukondadel puudus tõenäoliselt üks kindel kodukoht , rännati aastaringi teatud väikeses regioonis.
Eestist on leitud 26 mammutiluud. Noorim leiti Põltsamaalt (vanus 11 600 a.) - noorim mammutiluu Euroopas.
Esimesed eestlased tapsid viimase Euroopa mammuti?
Siberis surid mammutid välja u. 1700 e.m.a.
Pulli asula on teadaolevalt vanim Eesti asula. Pulli asustati u. 11k a. tagasi.
Pulli asulast leiti kokku 1175 eset. Enamuse moodustasid tulekivist tehtud tööriistad ning nooleotsad.
Tulekivi leidub Eestis vaid väga vähestes kogustes, seetõttu kasutati kvartsi. Regiooni ainukesed suured tulekivimaardlad asuvad Lõuna-Lätis, Leedus ja Valgevenes. Pullist leitud tulekivi sarnanes enim Leedus ja Valgevenes leiduva kvaliteettulekiviga. Selle baasil võib oletada, et regioonis tegeldi kaubandusega.
Zvejnieki kalmistu - Kunda kultuuri suurim kalmistu.
Kunda kultuuris pole avastatud ühtki kindlalt sellele kultuurile omast kalmistut.
Arvatavad Kunda kultuuri kalmistud Eestis:

• Kivisaare (Viljandimaa, Kolga -Jaani vald)
  
• Veibri ( Luunja vald, Ihaste külje all)
  
  • Eesti vanim matusekoht.
    

Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik
Üleminekut mesoliitikumilt neoliitikumile on erinevatel maadel määratud erinevate tunnuste alusel. Näiteks on mõnel pool neoliitikumi alguseks loetud uusi võtteid kivitöötlemise tehnoloogias ja selleks oluliseks muutuseks peetakse lihvitud kiviriistade ilmumist. Teistes maades on neoliitikumi märgiks loetud savinõude valmistamise algust. Viimasel ajal on aga paljudes maades hakatud neoliitikumi alguseks pidama üleminekut viljelusmajandusele.
Neoliitikumile ülemineku tunnused:

• Lihvitud kiviriistade valmistamine
  
• Keraamika kasutuselevõtt
  
• Üleminek viljelusmajandusele
  

Viljelusmajanduse tekkepiirkonnad ja viljeluskultuurid

• Lähis-Ida: nisu ja oder
  
• Kagu- Aasia : riis
  
• Kesk-Aafrika: durra ja hirss
  
• Kesk- ja Lõuna-Ameerika: mais ja uba
  
• Hiina: hirss
  

Lähis-Idas arenes viljelusmajandus u. 8500 e.m.a., mujal mõned aastatuhanded hiljem.
Karjakasvatus sai senistel andmetel alguse Lähis-Idas, kus kodustati esimese koduloomana lambad umbes 8500 e.m.a. Mõnevõrra hiljem kodustati kitsed . Lammaste ja kitsede kodustamine võis alguse saada spetsialiseerunud jahist nendele loomaliikidele. Aja jooksul õpiti väga hästi tundma nende loomade käitumist ja karjade liikumisi. Teatud momendil hakati pidevalt karju valvama ja vaid valikuliselt jahti pidama. Ajapikku loomad harjusid inimestega ja sellisest lihtsast karja hoidmisest kujunes karjatamine. See aga tähendaski loomade kodustamist.
Loomade kodustamisega kaasnes primitiivne tõuaretus ja teatud aja möödumisel olid loomad juba nii palju muutunud, et nende luude põhjal saab määrata, et tegemist on just koduloomadega. Viljelusmajanduse arenguga seostatakse ühtlasi savinõude valmistamise algust.
Muutus ka ühiskond ja tekkisid sootuks teistsugused omandisuhted. Püügimajandusega tegelejatele oli väga tähtsal kohal toidu jagamine, sest õnnestunud jahi korral võis ju liha kergesti rikneda. Viljelusmajanduses tõusis esikohale aga hoopis säilitamine. Kasvatatavaid loomi tapeti vaid vastavalt vajadusele ja vilja sai hoides oma tarbeks kasutada pikema perioodi vältel.
Üleminekut viljelusmajandusele on peetud väga suureks muutuseks inimkonna ajaloos. Seda on hakatud nimetama koguni neoliitiliseks revolutsiooniks.
Maaviljelus levis Euroopas neljas Etapis . Lähis-Idast Balkanile ja sealt edasi Lõuna- ja Kesk-Euroopasse levis maaviljelus deemilise difusiooniga (põlluharijate rändega). Ülejäänud Euroopasse levis maaviljelus kultuurilise difusiooniga (kultuurilaenuna).
Neoliitikum Läänemere idakalda maades
Eestis peetakse noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks keraamika kasutuselevõttu umbkaudu 5000. aasta paiku e.m.a. (Narva kultuur).
Neoliitikumi savinõud olid enamasti koonusekujulised ning teravatipulised.

• Narva kultuur (u. 5000 - 4000 e.m.a.)
  
  • Esimene Balti kultuur, mis võttis kasutusele keraamika (arvatavasti kultuurilaenuna).
    
  • Narva kultuuri keraamika ehk Eesti vanimad savinõud valmistati savist , millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipurdu. Kujult meenutasid nõud suuri teravneva põhjaga padasid, mille püstihoidmiseks kaevati maasse auk või ümbritseti põhi kividega. Toidu keetmiseks tehti lõke ümber paja . Suuremaid potte kasutati ühtlasi toiduainete hoidmiseks-säilitamiseks. Nende kõrval tehti ka väiksemaid liuataolisi savinõusid, mida võidi tarvitada omalaadsete taldrikutena.
    
  • Vanimad savipottide killud leiti Narva jõe äärest, sellest tulenev ka kultuuri nimetus.
    

• Kammkeraamika kultuur (u. 4000 - 3000 e.m.a.)
  
  • Kujunes arvatavasti Laadoga järve ümbruses. Levis Lõuna-Lätist Loode-Venemaa ning Põhja-Soomeni. Eri piirkondade vahel eksisteerisid väga tihedad sidemed.
    
  • Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti kammi meenutava hambulise templiga. Ka jahi- ja tööriistad olid paremini valmistatud. Näiteks tulekivist nooleotsad polnud teritatud enam üksnes servast, vaid töödeldud ühtselt üle pinna.
    
  • Kammkeraamika kultuuri asulad asusid samuti enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikesaartel. Elamud paiknesid tavaliselt ridastikku ukseavaga veekogu poole.
    
  • Kombeks oli matta osa surnuid (ilmselt tähtsamad) asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Tüüpiline oli kaksikmatus, panuste ja tootemitega.
    
  • Peenelt nikerdatud kujukesed viitavad kõrgele kunstitasemele. Tootemitel oli ühiskonnas eriline tähtsus.
    
  • Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna. Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvastik oli õppinud väga hästi tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, erinevaid taimi ja nende omadusi. Leiutatud oli ühtlasi täiuslikud püügivahendid ja looduse poolt pakutav osati maksimaalselt ära kasutada. Samas on soo- ja järvesetetest leitud isegi juba teraviljade õietolmuterakesi, mis viitab algelise maaviljeluse võimalusele.
    

• Nöörkeraamika kultuur (3000 e.m.a.). Ka venekriveste kultuur ja sõjakirveste kultuur.
  
  • Iseloomulikuks savinõude nöörjäljenditega kaunistamine ja vene meenutavad väga hoolikalt lihvitud sissepuuritud silmaaukudega kivikirved.
    
  • Nöörkeraamika kultuur hakkas arvatavasti levima tänapäeva Valgevene ja Poola aldelt. Ulatus Volgast Reinini, lõunas Alpideni.
    

• Elanikkond tegeles karjakasvatusega (kitsed, lambad, veised, sead) ja vähesel määral ka maaviljelusega (oder, nisu, kaer). Arvatvasti tegeldi aletamisega väikestel põllulappidel. Maad hariti kivi- ja puukõblaste abil.
  
• Asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks. Asulapaiku iseloomustab õhuke kultuurkiht ja vähesed leiud.
  
• Kalmistud rajati asulast väljapoole, veidi kõrgematele küngastele. Surnud asetati haudadesse kägarasse külili, sageli käed pea all. Surnuid võidi enne matmist kinni siduda. Arvatavasti surnuid kardeti.
  

Euroopa vanemate kultuuride etnilise päritolu probleemid
Tänapäeva eurooplased räägivad nelja keelkonda kuuluvaid keeli (96% indoeuroopa , 3% soome- ugri , 1% turgi, 0,1% baski ).
Indoeuroopa rahvaste päritolu teooriad:

• Kurgaanide hüpotees (Marija Gimbutas)
  
  • Indoeurooplaste kultuuri häll asub Kaspia ja Musta mere vahelisel alal.
    
  • Protoindoeurooplased olid rändkarjakasvatajad, kes tundsid ka põlluharimist.
    
  • Pärast hobuste kodustamist ja pronksesemete kasutuselevõttu (u. 2220 e.m.a.) toimus nende migratsiooni intensiivistumine (rändasid läänes Ibeeria ps-ni, idas Indiani.
    
• Anatoolia hüpotees (Colin Renfrew)
  
  • 7000 a. e.m.a. elasid Anatoolias preprotoeurooplased, kes rändasid Kaukaasiasse ja sealt edasi ülejäänud Euraasiasse.
    
• Balkani hüpotees
  
  • Indoeurooplaste häll on Balkanil .
    
• Väike-Aasia hüpotees
  
• Lõuna- Kaukaasia hüpotees
  
• …
  

Eestlaste kujunemise teooria 1950. aastatel (kiviaegse kolme suure rahvasterände teooria)
Avastati, et Kunda kultuuri elanikel ei olnud seoseid ega sarnasusi idapoolsete kultuuridega. Kunda kultuuri elanikud polnud arvatavasti soomeugrilased vaid “protoeurooplased”. Kunda kultuuri esindajad tulid arvatavasti lõunast.
Narva kultuur ja selle keraamika annab tunnistust soomeugrilaste jõudmisest idast Eesti lähialadele. Arvavasti assimileerusid tulijad siinsete varasemate asukatega (Kunda ja Narva kultuuri esindajatega).
Nöörkeraamika kultuuri esindajad tulid agressiivsemalt. Arvatavasti oli tegu indoeuroopa rahvaste hõimudega. Lätis ja Leedus sai uus rahvas domineerivaks, see-eest Eestis ja Soomes jäid paiksed asukad domineerivaks. Seda hüpoteesi tõendab Leedust leitud Valma inimese (mongoliidsed tunnused) ja Eestist Ardust leitud inimese (europiidsed tunnused) erinevus. Elasid nad selles regioonis samal (nöörkeraamika) ajastul.
Rahvaste etnogeneesi uurimine alates 1990. aastatest (interdistsiplinaarne)

• Keeleteadlased
  
  • Grammatika põhjal on võimalik välja arvestada, milline keel on millal teistest lahkunud
    
• Arheoloogid
  
• Geneetikud:
  
  • Võrdlevad DNA teatud punktis esinevat varieerumist (meestel uuritakse Y-kromosoome ja naistel mitokondriaalset DNA-d) ja määravad selle põhjal rahvastevahelise sugulusastme.
    
  • Keskmisi mutatsioonikiirusi kasutades arvestavad aega, mil võis toimuda teatud rahvaste lahknemine.
    

Kalevi Wiik “Eurooplaste juured” (2002) - toimus üks suur kiviaegne rahvasteränne.
Soomeugrilaste kujunemise uus teooria:

• Keelepõõsa teooria (keeleteadlaste termin)
  
• Kiviaegne üks suur rahvastikuränne (Eesti arheoloogide termin)
  

Pronksiaegsed kultuurid
Esimesed inimeste poolt kasutatavad metallid olid arvatavasti kuld , vask ja meteoriitraud.
Eneoliitikum ehk vasekiviaeg - üleminek kiviajalt pronksiajale.

• Lähis-Idas: 6. - 4. at. e.m.a.
  
• Balkanil ja Lõuna-Euroopas: 5. - 3- at. e.m.a.
  
  • Tripolje kultuur (Ukraina ja Moldaavia) - vasekultuur.
    

Pronksiaeg (3600 (3200 Euroopas) - 600 e.m.a.) on kõrgtsivilisatsionide kujunemise algusaeg .
Pronkskirvestega on puuderaiumis kiirus 3-5x kiirem.
Tänu pronkskirvestele arenes laevaehitus.
Pronksesemete näol tekkis ekvivalent kauplemiseks.
Ötzi - vasekiviaegne mees Alpidest (elas ca 3200 e.m.a.).
Ötzi uurimisgrupi juht oli Konrad Spindler.
Ötzi asub tänapäeval Bolzano muuseumis .
Stonehenge - põhiosa ehitatud pronksiajal. Esialgsed ehitised rajati sinna juba 3 a.t. e.m.a. 2200 e.m.a. püstitati ringi keskele 2-meetrised kivirahnud. 2000 - 1500 e.m.a. püstitati 4-meetristest rahnudest välisring. Kivid on arvatavasti toodud Walesist. Tegemist on arvatavasti astronoomilise ehitisega.
Eesti pronksiaeg 1800 - 500 e.m.a.
Vanem pronksiaeg (1800 - 1100 e.m.a.)

• Eestist on leitud vaid 16 pronksiaegset eset. Üks vanemaid pronksiaegseid leide Eesti aladelt on odaots Muhu saarelt. Ainuke pronksiaegnee mõõk on pärit Vajangu külast, see seisis pikka aega Rakvere muuseumis. Mõõk oli valmistatud Kesk-Euroopas Halstatti kultuuri ajal.
  
• Sellest perioodist ei teata ühtki kinnismuistist.
  

Noorem pronksiaeg (1100 - 500 e.m.a.)

• Hakati ehitama rõhkpalkhooneid, arvatavasti tänu pronkskirveste kasutuselevõtmisele.
  
• Tähtsamad kindlustatud asulad olid Iru, Narva, Kaali, Ridala , Asva.
  
• Tekkisid tihedad suhted Skandinaavia rahvastega.
  
• Hakati rajama nelinurkseid põlde. Pronksiaegses Eestis kasvatati otra, nisu ja kaera.
  
• Ilmusid kivikirstkalmed - on olnud nähtavad, maastikule jäetud objektid. Kivikirstkalmeid kaevati tihti lahti.
  

Eesti rauaaeg (500 e.m.a. - 1225)
Vanem rauaaeg (500 e.m.a. - 450 m.a.j.)

• Eelrooma rauaaeg (500 e.m.a. - 50 m.a.j.)
  
  • 3. - 2. saj. e.m.a. toimub matustes muutus, kasutusele tulevad tarandkalmed , jätkus kivikirstkalmetesse matmine.
    
• Rooma rauaaeg (50 - 450 m.a.j.)
  
  • Periood, mida on Eesti arheoloogias uuritud enim.
    
  • Tavaliseks muutusid põletusmatused
    
  • Tarandkalmete leiuainestes domineerivad ehted. Laialdasse kasutusse tulevad sõled, kaela- ja käevõrud.
    

Keskmine rauaaeg (450 - 800 m.a.j.)

• Rahvasterännuaeg (450 - 600)
  
  • Rahvasterännuaja alguses lõppes Eestis tarandkalmete ehitus.
    
  • Periood, kus rajati kõige arvukamalt linnuseid.
    
• Eelviikingiaeg (600 - 800)
  

Noorem rauaaeg (800 - 1225 m.a.j.)

• Viikingiaeg (800 - 1050)
  
  • Viikingaja lõpus hakkasid Eestis levima laibamatused.
    
• Hilisrauaaeg (1050 - 1225 [1227])
  

Vanem rauaaeg
Meteoriitraud

• Vanim meteoriitrauast ese on leitud ühest hauast Samarras (Põhja- Iraak ). Valmistatud u. 5000 e.m.a.
  
• Lähis-Idas muististest on leitud üksikuid meteoriitrauast esemeid vanusega ajast 4. - 2. at. e.m.a.
  

Esimesena õppisid rauda tootma hetiidid u. 1500 a. e.m.a.
Hetiidid kinkisid raudesemeid naabervalitsejatele. Raud oli tol ajal kõige väärtuslikum materjal. Hetiidid hoidsid rauatöötluse tehnika endateada, kui hetiitide riik u. 1200 e.m.a. lagunes, siis levis rauatootmine kiiresti. Euroopasse sattusid esimesed raudesemed Küprose ja Kreeka kaudu.
Rauaajal kujuneb Euroopas üsna palju erinevaid kultuure. Kõrgele arengujärgule tõusevad Vahemeremaad.
Hallstatti kultuur (800 - 500 e.m.a.)
Esimene oluline arheoloogiline kultuur Kesk-Euroopas.
Hallstatti kultuuri avastas kohalik mäeinsener Johann Georg Ramsauer ja kaevas 17 a. jooksul välja 993 matust.
Kultuuri nimi tuleneb Austrias asuvast muistse soolakaevanduse nimetusest.
Hallsatti kultuurile on iseloomulik suur sotsiaalne diferentseeruimine. Sellest annab tunnistust näiteks Hochmichele vankermatus - maetud on rikkama kihi esindajad. Teatakse, et Heuneburgi linnus oli tolleaegse vürsti elupaik.
La-Tène kultuur (500 e.m.a. - m.a.j.)

• La Tène kultuuri avastas Friedrich Schwab Neuenburgi (Neuchatel’i) järvest.
  
• Kasutasid raua tootmisel lõõtse.
  
• Leiutasid palju rauast tööriistu, mis jäid laialdasse kasutusse mitmeks aastatuhandeks. Oma aja tehnika edasiviiad.
  
• Kultuuri seostatakse keltidega.
  

Oppidiumid - arvatav keltide pärand. Linna ja linnuse vahepealsed asulad - ühelt poolt käsitöö ja kaubitsemiskeskused, teisalt poliitilise- ja ühiskondliku elu keskused. Oppidiumid mängivad olulist rolli sõdades roomlastega. Oppidiumite kaitserajatised olid väga tugevad.
Eelrooma rauaaeg Eestis (500 e.m.a. - 50 m.a.j.)
Eesti eelrooma rauaaegsed asulad:

• Avaasulad - enamiku populatsiooni elamispaik. Iga talu juures oli oma põld ja kalmepaik.
  
• Mäepealsed asulad - kaitserajatisteta künkapealsed asulad.
  
• Varased ringvallid:
  
  • ringvallid kui pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pühala)
    
    • Madalate puust ja kivist kaitserajatistega. Meenutavad linnuseid.
      
  • ringvallid kui linnused? (Massu, Päädla, Lipa)
    
  • poolringvallid - neemiklinnused ? (Keava, Võnnumägi, Jägala, Muuksi )
    

Rooma rauaaeg
Rooma impeeriumi hiilgeaeg.
Keskmine rauaaeg
Lõuna-Euroopas: keskaeg.
Põhja-Euroopas:

• Rahvasterännuaeg (4.-6. saj.)
  
• Vendeliaeg / merovingide aeg (7.-8. saj.)
  

Eestis: kesmine rauaaeg (450 - 800)

• Rahvasterännuaeg (450 - 600)
  
• Eelviikingiaeg (600-800)
  

Katastroofid 6. sajandil

• 536. aastal tabas Maad kliimakatastroof, päikese varjutas sudu rohkem kui aastaks, vili ei valminud, Euroopat tabas suur näljahäda.
  
• Aastail 541 - 544 m.a.j. levis Euroopas “Justinianuse katk”, mille tagajärjel rahvastik vähenes drastiliselt.
  

Pole ühtegi teist ajajärku, kust oleks leitud Põhja-Euroopas niivõrd palju kuldesemeid.
Selle aja (7. saj. lõpp) suurim peitleid on pärit Staffordshire’ist talunik Fred Johnsoni maavalduselt. Leiti 1500 eset ja esemekatket. Kokku 5kg kulda ja 1,3kg hõbedat.
Keskmine rauaaeg Eestis (450 - 800)
Periood, kus rajati Eestis kõige arvukamalt linnuseid.
Linnuste tüübid:

• Mägilinnused (Otepää linnamägi)
  
• Neemiklinnused (Rõuge linnamägi ja asula)
  
• Kalevipoja säng (Alatskivi)
  
• Ringvalllinnus (Pöide maalinn )
  

Keskmise rauaaja kalmed:

• Kivikalmed
  
  • Vanad tarandkalmed*
    
  • Kangurkalmed*
    
  • Kivivarekalmed*
    

*hauapanuseid äärmiselt vähe

• Kamberkivikalmed (Lepna, Proosa, Paju)
  
  • Väga rikkalikult hauapanuseid
    
  • Lepna kalmistu (“katkuhaud”) Saaremaal Valjala vallas. Arheoloogilised kaevamised 2003.
    
• Laevmatused kivikalmetes
  
• Laevkalmed (Salme)
  
  • Salmel on avastatud kaks viikingitest sõjameeste laevakalmet (I 2008, II 2010). Kalmed sisaldasid täissõjavarustusega mehi, relvi (ühel ka kullaga kaunistatud mõõgateramik) ning hnefatafl’i mängunuppe.
    
• Maahaudadega põletusmatused (Kirimäe)
  
• Kääpad (levisid Ida-Eestis, eriti Kagu-Eestis).
  
  • Pikad kääpad
    
  • Ümarkääpad
    

Viikingiaeg (800 - 1050 m.a.j)
Viikingid e normannid e varjaagid.
Tänu viikingitele hakkasid Põhja-Euroopas levima linnad.
Kõige rahumeelsemateks peetakse Rootsi viikingeid, kes viljelesid enim kaubandust.
Viikingite laevade triibulised purjed olid tingitud tolleagsest tekstiilivalmistamistehnikast.
Staraja Ladoga - Venemaa vanim linn, viikingite pärand ja tugipunkt aastast 753. aastast. 862. a. sai see linn vikingipealiku Rjuriku tugipunktiks.
ULFBERTH - levinud kiri viikingite relvade peal.
Kuningate kääpad.
Viikingiaeg Eestis
Levisid damastseeritud relvad - tugevamad ja vastupidavamad relvad, mitmest raua sulamist sepistatud.
Viikingiaja lõpus hakkasid Eestis levima laibamatused.
Alates 9. saj. hakkavad siinmail levima vermitud araabia mündid. Eestist leitud aaretes on u. 5000 araabia hõbemünti.
Hilisrauaaeg (1050 - 1225 [1227])
11. sajandil jäetakse enamus linnused ja linnusasulad maha.
Tekviad regionaalsed keskused.
Tornbrakeaadid (ühelt poolt vermitud mündid) - tõenäoliselt Eesti territooriumil kõige varem vermitud mündid (Valdemar Suure poolt).