Euroopa muinaskultuurid - konspekt (6)

Arheoloogia Arheoloogia muutus 19. Sajandil. Teati, kuidas kuningad elasid, kuid huvitas ka kuidas rahvas elas ­ hakati kaevama . 19. sajandil oli kirjeldusel suur roll, sest ei osatud leitud asju dateerida. 20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu.
Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia
Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe.
Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar . Surmaarheoloogia on kalmete uurimine .
Jagunemine uurimiskeskkonna järgi: allveearheoloogia, koobaste arheoloogia, aeroarheoloogia.
Aeroarheoloogias otsitakse muistiseid õhust vaadates. Kaevatud ning kraavide kohas on taimekasv lopsakam. Kui maa all on mingi müür, siis kasvavad taimed kehvemini. Seda kõike on õhust näha. Aeroarheoloogia sai alguse 19.saj lõpus.
Eksperimentaalarheoloogia: tehakse katseid kasutades samasuguseid tööriistu ja muid olusid nagu oli uuritaval ajal. Vaadatakse, kas tuleb välja nii, nagu arvati olevat. Rauasulatamiseksperiment 1990a ­ soomaagist raua tegemine, edukas. Savinõude tegemine, põletamine ja muu. Relvade testimine (30m pealt läksid raudnooled rõngasrüüst läbi. Rõngasrüü kaitseb siis, kui riivatakse mingi relvaga.)
Arheoloogia allikad: kinnismuistendid (suured asjad) ja irdmuistendid (üksikesemed).
Kinnismuistendite jagunemine: · Elupaigaga seotud · Matusepaigad · Majanduslikul tagajärjel tekkinud · Kultuslikud · Liiklemisega seotud
Kultuurkiht ­ inimese tegevuse või elamise tagajärjel tekkinud mullakiht, mis sisaldab ehitiste jäänuseid ja inimeste kasutatud esemeid.
Kalmed on ühed olulisemad muistised , sest sealt leiab tihti väga palju asju. Kalmed jagunevad järgmiselt: maahauad (auk maa sees, laip augus ), haudehitis (maapealne rajatis), konstruktsioon maa sees. Matmisviisid on laibamatus, põletusmatus ja mumifitseerimine .
Sissesoolatud/suitsetatud laip ei säili kaua. Hästi säilivad laibad järgmiselt: · Kuiv ja kuum kliima aitab laipa säilitada. Vedelikud auravad välja ja mädanemist põhjustav bakter ei ela. · Soodes ei pääse õhk laiba lähedale ja bakterid ei saa tegutseda ­ laip säilib. · Jääs olemine (Ötzi mees 3200eKr)
Majanduslik tegevus: Muistsed põllud, kivihunnikud, kividest põlluääred, kaevamiskohad rauatöötlemiskohad.
Kultuslikud muistised on tihti need, mille puhul ei teata, milleks kasutati. · Lohukivid (väikesed lohukesed, pronksiaeg , Eesti üle 1750) · Ohvrikivid · Hiiekohad · Kultuslikud allikad (õnneallikad, viinaallikad)
Liiklemisega seotud muistised on näiteks teed, sillad ja laevad.
Muinaskultuuride uurimise ajalugu Babüloonia kuningas Nebunaid oli esimene mees, kes üritas ajalugu uurida väljakaevamiste abil 6.saj eKr.
Konstantinos ja Methodias käisid otsimas Rooma III paavsti Clemensi jäänuseid. 861.aastal visati Clemens merre ja ta jõudis kuhugi Krimmi. Konstantinos ja Methodias läksid tähtede järgi ja jõudsid õigesse kohta. Esimese luu leidmisel oli neil nii hea, et nad mõtlesid, et on paradiisis.
Kui keskajal leiti kiviaegseid nooleotsi mõeldi, et need on piksenooled. Nende ümber tehti kullast raamid ja riputati seinale. Nii said inimesed uhkustada, et nende maalt on leitud piksenool .
Antiikseid kujusid peeti paganlikeks ja kirik ei suhtunud neisse hästi. Saksamaal leiti Venuse kuju. Kirik väitis, et see on paganlik puuslik ning kuju pandi kiriku kõrvale, et iga usklik saaks ta peale sülitada.
Kunagi põletati laibad ja tuhk pandi urni ning urn seejärel maa alla. Kui need keskajal leiti, arvati, et päkapikud elasid maa all ja tegid seal savinõusid. Mõeldi ka, et kui savinõu maa alla panna, siis see võib paljuneda.
Renessanssi ajal leide ei uuritud. Need kaevati välja ning kasutati ruumide dekoreerimiseks.
Esimene korralik uurimine toimus 18.sajandil Johan Winckelmanni eestvedamisel. Toimusid väljakaevamised Pompeis. Winckelmann käis seal ja uuris väljakaevatud asju ning kirjutas antiikkunsti ajaloo raamatu, mis oli ka esimene arheoloogiaraamat. 9.detsember on arheoloogide päev ja ka Winckelmanni surmapäev. Ta suri Ateenas hotellis , sai silmuse kaela ja kägistatud.
19.sajandil oli tähtis mees Christian Jürgensen Thomsen . Sel ajal oli vanade asjade kogumine väga populaarne . Neid koguti ka raamatukogudesse. CJT töötas Copenhageni raamatukogus, kus oli üle 1000 muinaseseme. Ta süstematiseeris need esemed ära. Süsteemi aluseks võttis ta esemete