Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on tavaliselt kuni 60 m. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis, Kunda tarandkalme, on aga 150 meetri pikkune. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Kivikalme on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest. Eestis on materjalina kasutatud peamiselt raudkivi, Põhja-Eestis ja Saaremaal ka paasi. Kivikalmeid hakati ehitama neoliitikumis (megaliitehitised). Kivikalmete hulka võib arvata ka Egiptuse püramiidid. Kivikalmed olid alates pronksiajast valdavad Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Põhja-Lätis.
Lääne-Eestis maeti veel kohati keskmisel rauaajal. Mujal maeti rauaajal üldiselt tarand kalmetesse. TARANDKALMED On kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on tavaliselt 60m. Tarandi piirideks on suured raudkivid või paeplaadid. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2-10m, laius 1-6m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on maetud mitu inimest koos ehetega Enamasti põletusmatusena. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis, Kunda tarandkalme, mis on 150m pikkune. LAEVKALME On kivikalme tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt. Põhja-Estis leviseid need alates neoliitikumist. Kõige arvukamalt rajati neid nooremal pronksiajal ja viikingiajal. Eesti alalt on leitud kolm laevkalmet. 2 Sõrvest ja 1 Tallinna lähedal Väost.
3.-2. saj. Ekr toimusid muutused ühiskondliku võimuvõitluse tõttu Sellega seostatakse ka umbes sel ajal rajatud linnuseid Rooma rauaaeg (u 50 u 450 pKr) Palju uuritud selle aja kalmeid, mis sisaldasid rikkalikult panuseid Varasemad tarandkalmed olid lohakalt laotud kiviridadega, Rooma rauaajal ehitutd kalmed olid aga korrapärased Surnud maeti enamasti põletatult Taranditest leitud luukildude ja ehete põhjal oletatakse, et igasse tarandisse maeti keskmiselt 10-20 inimest Relvade puudumist ja tööriistade vähesust põhjendatakse arvamusega, et hauatagune elu on pidu ja pillerkaar Tüüpilisd tarandkalmed olid nagu varemgi maaomanike perede matmispaigad Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed Tüüpilised tarandkalmed levisid Kesk- ja Lõuna-Eestis, kus mullad olid raskemini haritavad Neis piirkondades asustus tihenes ja juurde tuli jõukamaid talusid
Nüüd muutusid matmise traditsioonid, enam ei maetud ringi sisse, vaid nüüd juba tarandkalmetesse. Surnute põletamine muutus väga eba populaarseks. Rooma rauaaeg, ajajärk oli umbes 50-450 pKr. Kalmeid hakkati ehitama jälle teistmoodi, kui ennist olid kõik kalmed suhteliselt lohakalt ehitatud, siis nüüd hakkati kastama suuremaid kive müüri ladumisel. Ühe kalme laius oli umbes 1 meeter ja pikkus 5-10 meetrit. Ühte tarandisse maeti umbes 10-20 lahkunut, kasutusele võeti jälle põletamise meetod. Nüüd oli ka populaarne igal sugupõlvel rajada oma matmis paik. 7. Mis tingis põllumeeste, kaupmeeste ja käsitööliste eristumise ühiskonnas? Eesti elanike peamiseks elatusalaks oli kindlalt kujunenud põlluharimine koos karjakasvatusega. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine. Inimesed kes tegelesid põllunduse, kaubanduse ja
-sisemaal - arengust maas, tihedad metsad(raske harida), karjandus, alepõllundus, jahindus. Rauaaeg(500e.Kr.-50p.Kr.) Eelrooma rauaaeg- alguses vähe rauda, sest see oli kallis. Kindlustatud asulad jäeti maha. Uued põlluharimis süsteemid. Uued kalmetüübid. Ajutised linnused. Rauasulatuskeskused. Üksiktalud. Ühiskondlik võimuvõitlus. Rooma rauaaeg.- mõned mündid ja ehted. Kõige rohkem kalmeid(korrapärane ristkülik 2x3-10). Surnud maeti põletatult, pandi kaasa ehteid, igasse tarandisse 10-20. Igal sugupõlvel oma eluolu- asustus tihenes, põlluharimine, viljakaubandus, elukutselised sepad, peenekoeline käsitöö. Rooma kaupmehi huvitas merevaik ja karusnahk, eestlased tahtsid pronksi. Roomast klaaskelmed, sõled, pronksmündid. Rahulik sõdadeta aeg, sellest ajast pole linnuseid. Tarandkalmed. Selle lõppedes ilmusid ka esimesed relvad(odad). Keskmine rauaaeg(450-800p.Kr.)- linnused, kivivarekalmed, esimesed külad. Viikingi ajal hakati elama
laotud müürid, mis asetsesid ristkülikukujuliselt. Viimaste põhjal nimetatakse neid tarandkalmeteks. Ühe tarandi laius on mõni meeter, pikkus 3-10 meetrit. Tavaliselt rajati mitu tarandit üksteise kõrvale ja nad moodustasid ühe kalme. Surnuid maeti põletatult. Tuleriidalt järelejäänud luukillukesed puistati koos arvukate ehetest panustega kalmekivide vahele. Keskmiselt maeti ühte tarandisse 10-20 lahkunu jäänused. Eestlaste esmamainimine. Rooma geograafid ja ajaloolased kirjeldasid ka Läänemere rannikul elavaid rahvaid. Aastal 98 pKr. Pandi esmakordselt Tacituse poolt kirja rahvas ,,aestid". Tänapäeval arvatakse, et üldiselt nimetati nii balti hõimusid. Pole aga võimatu, et nende hulka loeti ka eestlaste esivanemaid, sest läänemeresoomlaste eluala ulatus sel ajal veel tunduvalt kaugemale lõuna poole. Teise versioonina on
ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatus kohad. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Majandus hakkas kiiremini arenema kohaliku rauatootmise tõttu. Kasututusele võeti oma soorauamaak. Jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. 5) rooma rauaaeg- iseloomulik on tüüpilised tarandkalmed, mis oli korrapärased, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid. Surnud maeti tarand..., peamiselt põletatult, igasse tarandisse maeti u 10 20 surnukeha. 6) keskmine rauaaeg ja viikingiaeg- sellel ajajärgul oli kasutuses u poolsada linnust. Eristatakse mägilinnuseid- mis on rajatud üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused- nim mäeseljaku neemikuna lõppevale otsalr püstitatud linnuseid. Ringvall linnused- rajati ka juba vanemal rauaajal.seda ümbritsesid üksikud madalad vallid, rahvapärane nimetus on maalinn
oldi valmis sõjaks. 12) Võib järeldada, haudade suurusest, matmisviisist, hauapanustest- arvati, et need, kes olid eluajal teistest tähtsamad olid seda ka peale surma. 13) 1.aastatuhande 1.poolt nimetatakse Eestis rooma rauaajaks, kuna sel ajal levis raud ja samuti ka see oli Rooma inpeeriumi hiilguse-ja languseaeg, samuti Rooma kiirgas oma kultuurimõjusid. 14) Tarandkalmed: surnuid maeti põletatult, surnule pandi ehteid kaasa arvukalt, igasse tarandisse maeti pea 10-20 inimese jäänused 15) Tähtsus: see aeg oli eestlastele edukas ning asustus laienes ja vara tekkis juurde. Relvi ja tööriistu on leitud haudadest vähe, mis viitab sellele, et polnud sõjakas aeg. 16) Suhted skandinaavlaste ja venelastega 1.aastatuhade 2.poolel: mõlemaga sõjaline, vene vürstide võimu all oldi, venelased tahtsid makse koguda, skandinaavlaste poolt vallutuse oht, 12.sajandi lõpus suhted pinges
ümbritseti kalme 2-3 kiviringiga. Reeglina maeti kesksesse kirstu mees- ilmselt perekonnapea. Tarand kalme- Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja- lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on kuni 60 m. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Aestid ("ästid")- Rooma geograafid ja ajaloolased on kirjeldanud läänemere rannikul elavaid rahvaid , esmakordselt aastal 98 pKr pandi Tactiuse poolt kirja rahvas aestid. Tänapäeval arvatakse õldiselt, et aestidena nimetati põhiliselt balti hõimusid. Fennid- Fennideks nimetati rooma allikates põhiliselt soomlasi.
väiksemad kivivared (läbimõõduga 1020 m, harva suuremad), mis ümbritseva maapinna taustal tõusid selgelt esile, kõrgemale. Väliselt, enne kaevamisi, meenutavad need kalmed kivikirst- või lühemaid tarandkalmeid. Varased tarandkalmed kivikalme, mis on nelinurkne, piklik ja madala kivimüüriga piiratud tarand. Pikkus tavaliselt kuni 60m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega. 11. Kes ja millal mainis esimest korda arvatavasti eestlasi? 1154. aastal Sitsiilia kuningale Roger II-le tehtud maailmakaardil on araablasest kartograaf Muhammad al-Idrisi ära märkinud ühe paiga. Et see asub Läänemere idakaldal ja tõenäoliselt ka Eesti territooriumil, siis on arvatud, et see võib tähistada Tallinnat. 12. Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal?
Tänapäeval arvatakse, et aestid polnud rahvus vaid nii kutsuti balti kui ka läänemeresoome hõime. 13. Kindlustatud asulad Asulad, mis ehitati looduslikult kindlustatud kohtadesse, nagu jõekäärud, poolsaared ja künkad.Elas koos mitu peret. 14. Kivikirstkalmed Pronksiajal levinad kalme tüüp. Koosnes keskel olevast kivist kirstust ja selle ümber olevast ringmüürist. 15. Tarandkalmed Madala kivimüüriga piiratud tarand. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega 16. Kääpad Liivast kuhjatud, mille all või sees on põletusmatused. 17. Lohukivid Eelrooma rauaajal uuristati kividesse auke. 18. Mägilinnus Linnused, mis on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. 19. Neemiklinnus Linnused, mis on püstitatud mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale.Kuhjati kunstlik vall seljakupoolsele küljele. 20
Söel oli ühtlasi tähtis roll raua eraldamiseks maagist. Ühe ahjutäiega saadi paar kg toorrauda, mida tuli töödelda, enne kui sepp selleks kirve või noa sepistada sai. Süvenes ka majanduslik ebavõrdsus. Rooma rauaaeg (50-450pKr) hiigelsuur Rooma impeerium avaldas mõju kogu Põhja- Euroopale ja ka Eestile. Kalmed muutusid korrapärastemaks ja ühes kalmes oli minu tarandit kõrvuti. Surnuid maeti enamasti põletatult. Luukillukesed puistati arvukade ehetega kalmekivide vahele.igasse tarandisse maeti u 10-20ne jäänused. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitseajaks. Peamine oli siiski põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajanduse areng tänu kästöö arengule, eriti raudesemete valmistamine. Tehti vikateid, nuge, sirpe, kirveid. Pronks oli kättesaadavam ja tehti keerulisi sõlgi, ripatseid, käe-kaela võrusid, sõrmuseid. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Linnuste rajamine keskmise rauaja (450-800pKr) algul. Tunduvalt rohkem hakati neid
500a pKr on peamiseks põlluharimise tööriistaks ader. Algselt olid töörisstat puidust. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse . kiviridadest või müüridest, piirasid nelinurkset tarandit. Surnud asetati tarandimüüri vahele, tunduvalt harvemini maeti põletatult. 50-450 pKr olid tarandkalmed korrapärasemad, kuni kümme meetrit pikad. Sageli rajati mitu üksteise kõrvale, mis moodustasid kalme. Enamasti maeti põletatult, keskmiselt 10-20 igasse tarandisse. Vähe panuseid, seostatakse roomlaste uskumustega, mille kohaselt on hauatagune elu pidu ja pillerkaar. Peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaikadeks. Igalk sugupõlvel oma tarand. Majandus hakkas kiiremini arenem seoses kohaliku rauatootmisega. Võeti kasutusele soorauamaak. Rauasulatuskoht on leitud Tartu lähistel Tidimurrus. 4. Muutused inimeste eluviisis ja elatusvahendites keskmisel ja nooremal rauaajal. Künnipõllundus
Maasse kaevati kraav, kuhu laoti puud ja kraav kaeti mätastega. Jäeti ainult üks õhukanal ja puud süüdati põlema. Majanduslik areng kiirenes, tööriistad tulid rauast. Rauaaeg tõi kaasa ka muutuse kalmetes. Kasutusele tulid tarandkalmed. Maapealne matusepaik. Üksteise kõrvale oli maetud kividest tarandid, mille pikkus 2 m, laius 1 m. Esialgu maeti tarandkalmetesse laipasid. Laipmatused asendusid tuhkmatusetega. Ühte tarandisse puistati mitme inimese tuhka. · Keskmine rauaaeg 450-800. Õp lk 24-27 Mille poolest erinevad lääne-eesti linnused ülejäänud eesti linnustest? Lääne-Eestis puudusid järskude nõlvadega künkad, seega tuli linnused ehitada tasasele maale. Selle jaoks kuhjati ümber linnuseõu kunstlik vall. Lääne-Eestis oli linnuste juures kasutusel rohkem paekivi. Too näiteid maastikuelementide kasutamisest linnuste rajamisel? Mägilinnused,
tõusis taaskord tähtsaimaks elatusalaks. Omakorda muutusid ka jällegi matmispaigad. Levis tarandkalme kalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset tarandit. Tarandkalme pikkus oli tavaliselt kuni 60 m. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis on Kunda tarandkalme, mis on 150 meetri pikkune. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Tarand oli täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse oli tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Pildil tarandkalme. Rooma rauaaeg oli vanema rauaaja lõpuaastasadasel. Rooma rauaajaks nimetatakse seda tiheda kaubavahetuse tõttu Roomaga. Esimest korda tulid kasutusele sõrmused ja sõled. Rooma rauaaeeg oli rahulik periood. Sellest ajajärgust pärinevate esemete hulgast on leitud väga vähe relvi. Keskmine ja noorem rauaaeg - 450 1200 aastail. Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid
1) Vaivundament [10] 2) Postvundament [11] 3) Plaatvundament [12] 4) Lintvundament [13] 3 1. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarandisse või läbi selle. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades sellega nende soojajuhvitust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks st kokkuvõttes ebatervislikeks. Niiske sein mureneb külmudes ja sulades kiiresti- st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Vundamendi ja keldrikonstruktsioonide isoleerimiseks kasutatakse mittemädanevaid materjale. Hüdroisolatsioon peab olema pidev ja tihe
juurde rauast adratera, millega oli võimalik kasutusele võtta sisemaa piirkonnad, kus mullakiht paksem ja viljakam. Ilmusid ka uut tüüpi hauad, kalmed jäid maa peale, aga tulid kasutusele tarandkalmed. See 1- 2m pikk tarand kivist laotud, selle kõrval kohe teine jne. Alguses olid suht ebakorrapärased, tüüpiliste puhul olid ikkagi suht korrapärased, nende sisse oli puistatud tuhk. Ei olnud enam laipmatus vaid põletusmatus. Nagu kivikirst- nii ka tarandkalmete puhul maeti ühte tarandisse ühe perekonna surnute tuhk. Eestis neid leitud suht vähe, pigem maeti neisse jõukamad mitte kõik. Keskmine rauaaeg hakatakse ehitama Eesti aladele linnuseid, paljud neist kastusel muinasaja lõpuni. Ehitamiseks tuli ära kasutada looduslikud olud, kõige lihtsam mägises (künklikus) piirkonnas, linnus ehitati mäe peale. Linnus tähendas seda, et künka tippu ehitati palkidest tara, mis piiras seda ala ja seespool olid hooned. Mõeldud varju minemiseks, mitte koguaeg elamiseks
eriti metallitöö. Tähtsad ekspordiartiklid veel: nahk, karusnahk. Sotsiaal: Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Toidu hulk ja rahvastiku tihedus tõuseb, mis tingib röövsõdu (toimub rikastumine). Kesk-euroopas ja saksamaa ülerahvastatus ning ruumipuuduse pärast idapoolt hakkab liikumine ning idakolonisatsioon. Tarandkalmed-suurematest kividest laotud müürid, mis asetsesid ristküliku kujuliselt. Surnuid maeti tarand kalmetesse põletatult. Arvukad ehetest panused. Igasse tarandisse maeti keskmiselt 10-20 lahkunu jäänused. Kihistus: Feodaale pole välja kujunenud, enamus vabad talupojad. Kuningad kui külavanemad, trääbideks(orjadeks) võlgnikud,sõjavangid,surmamõistetud. Toimus vara alusel kihistumise esimene etapp (mesipuu,hiljem künnipõld). Keegi pidi boss olema, et võimsaid linnuseid luua. külad-vakus-kihelkond-maakond kujunemas-riiki polnud veel Sündmused: 13.saj sõdades hävis 50% rahvast, sest polnud riiki ehk
piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on tavaliselt kuni 60 m. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis, Kunda tarandkalme, on aga 150 meetri pikkune. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Tarandkalmed olid levinud 1. aastatuhande esimesel poolel pKr. ·Linnus- on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid. Paljud linnusekohad on tänapäeva linnad. Muinaslinnused olid kas puit- või mullavallehitised, sisaldades vahel kuivmüüritisi. Neid valmistati 13., äärmuslikel juhtudel 14. sajandini.
Suurematest ja korralikest taranditest tehtud, näites Jaagupi. Suuremad kivid, korrapärased tarand 3-4 meetrit, ühe tarandi pikkus kuni 10 m, sisaldavad mitut ükjsteise kõrval olevat tarandit. Tarand põhjast lõunasse, pikandatud idast läände. Varaste tarandkalmetes laibamatused, klassikalistes tarandkalmetes põletusmatused. See näitab maailmavaate muutust, Klassikalistes tarandkalmetest vöga palju leida, õhte tarandisse võidi matta 10-20 inimest. Enamasti pole kalmesse toodud kõik luud, põletusriidalt toodi ainult mõned luud. Tarandkalmetesse on maetid 10-20 % inimesi, sinna on maetud üksnes roomarauaaja eliit. Tarandkalmetes ei koht aeriti relvi, peamiselt ehted, töö-ja taberiistad. Ehted uhked, kaunid ja kvalitseetsed. Linnustest leitud üksikuid rauast esemeid, muutuvad tõsiselt kultuurisuhted, peamiseteks suhtluspartneriteks mitte enam skandinaavia, vaid läti ja leedu elanikud. Roomarauaaja
provintsidest, kuid võis olla ka kontakt Rooma endaga. On igast huvitavaid leide, aga need on leitud peamiselt kalmetest. Nende rajajad olid muistsed goodid? Germaani rahvad ei tulnud siia mitte 13. saj mõõga ja tulega, vaid elutsesid siin rahulikult juba varem ja seega on neil õigus sellele alale. Et need uhked kalmed said kuuluda gootidel, sest eurooplaste esivanemaid ei olnud sel ajal üldsegi siin enam ja kui tulid, siis kasutasid luust tööriistu. Surnu on maetud igasse tarandisse sisse, põletatud, seest kaetud väikesemate kividega. Mõned tarbeesemed kaasa. Miks põletati? Et saaks teise maailma jõudes kohe laua taha istuda, süüa ja juua. Pole vaja tööd teha ja võidelda. Umbes 50 emailehet. Oskus läks kaduma. Kaelavõrud, peamiselt Ida-Virumaalt Liimalalt. Miks neid on peidetud? Ja kuidas neid kaela saab panna? Äkki olid ainult rituaalesemed või pandi ainult pähe. 29 13. LOENG
o Neid huvitas saada kätte peamiselt merevaik ja põhjapoolsete metsade karusnahad. Rooma provintsidest jõudis ka siia mõnigaid importesmeid nt: klaashelemed ja üks pronkskarp. o Märgatavad muutused leidsid aset matmiskombestikus kus hakati kasutama tarandkalmestike. (3-10m). o Surnud maeti tarandkalemetesse põletatult. Eemal asunud tuleriidalt järelejäänud luukillukesed puistati koos arvukate ehetest panustega kalmekivide vahele. 1 tarandisse maeti 10-20 lahkunu jäänust. o Eestlaste esmamainimine toimus aastal 98pKr kui pandi esmakordselt Tacituse poolt kirja rahvas „aestid“ mille hulka võisime ka meie kuuluda. Teine versioon, et meid kutsuti „fennideks“. o Mõningate matmiskommete omapära ja erinevate ehtetüüpide leviku põhjal jagunes Eesti kolmeks suuremaks kultuuripiirkonnaks: Lääne-Eesti ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti.
html) TARANDKALME – kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on tavaliselt kuni 60 m. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis, Kunda tarandkalme, on aga 150 meetri pikkune. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Tarandkalmed olid levinud 1. aastatuhande esimesel poolel pKr. TERMID – avalikud saunad Rooma linnas. Seal võis võtta külmi ja kuumi vanne, käia aurusaunas ja lasta end masseerida. Termide juurde kuulusid puhkeruumid, spordisaalid ja raamatukogud, mis tegid neist tähtsad avaliku elu keskused. Vabariik on riigikord, kus riigi juhid ja ametnikud valib rahvas.
annaabi.ee 
