omakorda arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Vanimad tsivilisatsioonid tekkisid (kus?) Mesopotaamias ja Egiptuses Seal jõudis inimkond esmakordselt kirjaoskuseni. Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Ajalooline aeg algab perioodiga, mida nimetatakse vanaajaks. Selgita järgmised mõisted (selgitus peab ammendavalt avama mõiste sisu!) : 1. AUSTRALOPITEKUS ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Kui varaste inimahvide luid on leitud paljudest maailmajagudest, siis australopireekusi tuntakse vaid Aafrikas. 2. HOMO HABILIS ehk osavinimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Ahvid võivad küll vahel kasutada keppe ja kive, aga ise nad tööriistu ei tee. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed sürid välja ja polnud seega meie otsesed esivanemad. 3. HOMO ERECTUS ehk sirginimene
Balletietenduses esines ka Louis XIV ise. Lossis oli väga halb õhk, sest kogu kõrgseltskond pesi ennast harva, kuid see ei olnud midagi häbiväärset. Kuninga eest tegid teenrid kõik ära. Louis XIV sõnad olid: "Riik, see olen mina, ilma minuta riik ei saa olla." 15. Inimeste eellased: iseloomustada inimeste eellasi lühidalt. * Inimahvalsed (hominiidid) – 5-2 miljonit aastat tagasi assid elama lagedale maale ja kõndisid kahel jalal. * Lõunaahvalne (australopitekus) – väike aju, suur nägu, väike kasv (1.5m), suured käed, raipesööjad. *Osavinimene (homo habilis) – raipesööja, kasutas algelisi tööriistu, hakkasid loomi küttima. *Sirginimene (homo erectus) – pikk ja sihvakas, sile nahk, suur nina, oskas tuld teha, lihasööja, eluasemeks koopad või onnid, uudishimulikud. * Homo sapiens (tänapäeva inimene): 1) neandertallane- umbes 250 000a. tagasi, nagu jälle karvane, umbes 1.6m pikk, matsid surnuid
Inimkonna vanus u 2,5 miljardit aastat, inimesi 4,5 miljardit(praegu). Kui kujunesid esimesed inimesed tekkis töö arheoloogidele. Arheoloogid otsivad leide, inimese tekkelooga tegelevad geneetikud ja molekulaarbioloogid. Eestis elavatest loomadest inimesele lähedaseim nahkhiir. Ahvidel on kujunenud teatud paarissuhted, sarnasused seksuaalkäitumises. Inimahvid ---> australopiteekus --- > ahvinimesed · 1924 leiti Lõuna-Aafrikast esimene australopitekus. Taungi beebi. · 1912 leiti Inglismaalt Piltdownist (Charles Dawson) koljutükke, mis olid inimese ja ahvi vaheaste. Kolju ülaosa inimesele sarnane aga alaosa nagu gorillal. 1953 hakati seda lähemalt uurima ja avastati, et see on võltsitud, vanale luutükile oli juurde monteeritud gorilla alalõualuu. Kõige vanem australopiteekus dateeritud 7 miljonit aastat vanaks. · Laetolist avastati australopiteekuse jalajälgi, mis on 3,6 miljonit aastat vanad
annaabi.ee 
