VANEM *metallist tööriistad *karjakasvatus *veekogude ääres, *kivikirstkalmed PRONKSIAEG *pronksesemete (lambad, kitsed, osaliselt ka sisemaal *laev- ja maakalmed 1800-1100 eKr valmistamine veised) *kindlustatud asulad *põletus- ja NOOREM *maaviljelus *üksiktaluline laibamatused PRONKSIAEG *küttimine, kalapüük asustus 1100 eKr - 500 pKr EELROOMA *raua tootmine *põlluharimine, *majandusliku *tarandkalmed RAUAAEG soorauamaagist karjakasvatus ebavõrdsuse 500-50 pKr *uued suurenemine põllusüsteemid *linnuste rajamine
ristumiskohtadel. Tekkisid gildid, käsitööliste tsunftid, külad asendusid linnadega (sellel ajal oli 9 linna), suurem osa elanikest olid sakslased. Usuga seoses käidi endiselt hiiepuude juures annetamas, ohverdamas. Esivanemad uskusid endiselt loodusesse ning hingedesse. Samaks jäid muistsed pühapaigad, animistlik maailmavaade ehk kõik, mis meid ümbritseb on hingestatud, samaks jäi ka rahvakalendri tähistamine. Kuid tekkisid laibamatused, hiiekohtadesse ehitati kirikud, oluliseks sai preester, kirikukeel oli ladina keel, lapsi ristiti, kadusid eestinimed (Malle, Jüri jne), asemele tulid kristlikud nimed (Elisabeth, Joosep, Johannes). Kultuuris ei muutunud elutingimused, ehitati endiselt rehielamuid, ilma korstnata, tehti palju villaseid riideid, meeste käsitöö töödeks jäid endiselt sepatööd ning puunikerdus, kasutati vanu sümboleid, ehteid anti edasi põlvest põlve.
ristumiskohtadel. Tekkisid gildid, käsitööliste tsunftid, külad asendusid linnadega (sellel ajal oli 9 linna), suurem osa elanikest olid sakslased. Usuga seoses käidi endiselt hiiepuude juures annetamas, ohverdamas. Esivanemad uskusid endiselt loodusesse ning hingedesse. Samaks jäid muistsed pühapaigad, animistlik maailmavaade ehk kõik, mis meid ümbritseb on hingestatud, samaks jäi ka rahvakalendri tähistamine. Kuid tekkisid laibamatused, hiiekohtadesse ehitati kirikud, oluliseks sai preester, kirikukeel oli ladina keel, lapsi ristiti, kadusid eestinimed (Malle, Jüri jne), asemele tulid kristlikud nimed (Elisabeth, Joosep, Johannes). Kultuuris ei muutunud elutingimused, ehitati endiselt rehielamuid, ilma korstnata, tehti palju villaseid riideid, meeste käsitöö töödeks jäid endiselt sepatööd ning puunikerdus, kasutati vanu sümboleid, ehteid anti edasi põlvest põlve.
väliskaubanduse suur roll, ühiskonna kihistumine • Maakonnad – suuremad (keskuses asus linnus) - Saaremaa, Virumaa, Sakala, Ugandi jne (pooliseseisvad poliitilised üksused), mis omakorda jagunesid kihelkondadeks. • Püüdis olla vaba teiste riikide võimust, Jaroslav Targa sõjaretk Tartu alla, Ostromiri ja Izjaslavi sõjaretk Harjumaale, Saarlaste sõjakäik Ölandile, , tähtis roll Läänemere kaubateede arengus 7. Muinasusund • Ristiusk 12 saj lõpp-13 saj • laibamatused • Loodususund – usk looduse jumalaatesse ja nendele ohverdamine • Allikate veel ravimisvägi • Ravitseja võimed – käte pealepanemine, sajatused, loitsud • Maagia ja nõiakunst (targad ja nõiad) • Ennustamine • Surnute ja hingede uskumused • Pühapaigad – hiied, pühapuud – tamm, pärn, kask • Suurim ohverdus – inimohverdamine, veel – nahk,hõbe, kihvad jne.
Pronksi- 1800 * metallist tööriistad * töötlemisoskusete areng * kindlustatud asulad * kivikirstkalmed aeg 500eKr * pronksesemed sirp, (parandamine ja (Saaremaal ja Põhja-Eestis) * laevkalmed kirved ümberehitamine) * nelinurksed palkelamud * põletus- ja laibamatused * pronkstoore (tina + vask) * karjakasvatus (lambad, * enamus elasid avaasulates * muistsed põllud Saha-Lool * pronks kallis, kasutati kitsed ja veised) ja * üksiktaluline asustus ja * rannikupiirkond ja sisemaa ikka kivi maaviljelus (nisu ja oder) põllumaa eraomandus (hõredalt asustatud),
Jeesuse imetegusid). 350-400 pKr. Via Latina katakomb, Rooma. Illustratsioon 2. Matmiskombed on tihedalt seotud Kristuse teise tulemise ootusega varakristlaste hulgas. Kuna usuti surnuist ülestõusmisse, hinge (ja ka ihu) taassündi, siis keelati surnute tuhastamine (ihu hävitamine). Roomlased põletasid oma surnuid, 5 varakristlaste hulgas olid levinud laibamatused. Laibamatused levisid alates 2. sajandist ka roomlaste hulgas, võimalik, et matmiskommete muutus oli mõjutatud kristlusest. Maa-alustesse koobastesse matmise tava tulemuseks on Rooma linna ümbrusest avastatud katakombid, arheoloogid on leidnud sealt piirkonnast ligi 70 katakombi. Katakombid koosnevad käikudest ja hauakambritest, nendes on poolringikujulised seinahauad – arkosooliumid. (Onasch, Schnieper 2003) Katakombide seintelt on
kaelakeed ja suured käevõrud. Peamine relv oda. Aktiivne võimuvõistlus, uue eliidi esiletõus. h) Viikingiaeg 800 kuni 1500 a pKr: Kontaktid teiste maadega, Skandinaavi, Vana-Vene. Linnused muutusid suuremaks, neis elati püsivalt. Linnuse kõrval alati asula. Hooned ristpalkidest, üheruumilised, köeti kerisahjuga. 8-9 saj võeti kasutusele raudader. Kivivarekalmed maahauad surnute põletamine. Panuseid rohkesti: relvad ja ehted. 10. Saj ilmusid uuesti laibamatused. Tulid kasutusele jalused. Peamised relvad oda ja kirved, pikad kaheteralised mõõgad. i) Hilisrauaaeg 1050 kuni 1210/1250 a pKr: uued linnused, asustus nihkus, vanad külad jäeti maha. Kujunevad välja maa ja kihelkonnad. Eliit, alamate maksustamine. Kaugkaubandus, meresõit. Sõled, käevõrud, kaelaehted, rinnakeed. Kivivarekalmed, maahauad, liivakäpad. Maeti põletatult ja laibana. 1200. Aasta paiku Eesti rahvaarv 120 000 – 180 000 inimest. Muinasaeg
Atlantilise Euroopa peamised kaubateed, kust veeti luksuskaupa jäävad Iirimaa, L-Inglismaa, P- Prantsusmaa ja P-Hispaania. Luksuskaupade eesotsas on katlad ja lihavardad, nooleotsad. Kaubateed Kesk-Euroopas ja Läänemere vahel. Kaubateed olid tugevalt seotud metallivaramutega- Kesk- Euroopas, Alpides ja Karpaatide piirkond. 9.-8. saj- Pronksiaja lõpp, tekib Ungari piirkonda kimmerlaste asualad- hobuvarustuse rohkus, kitsad mõõgad ja laibamatused. Rauaaja periood algab siis kui pronks asendati täielikult esemet valmistamiseks rauaga ja lõppeb Rooma vallutuste ajal umbes Kristuste sünni paiku. Terra sigillata 155 eKr-200 pKr. Meistrimärkide järgi dateeritavad. Raua kasutuselevõtt. 12.sajand BC Levant (Süüria), Väike-Aasia ps, Küpros 10.sajand Kreeka, kõige varasemad tootmismärgid Inglismaal- Hartshill Copse (Euro kõige varasem ) 8. sajand regulaarne rauatootmine parasvöötme Euroopas 6
MATMISKOMBED Kivikirstkalmed-erilised maapealsed kalmeehitised. 5-8m, suurematest kividest laotud ring, mille keskele oli laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu & ringi vahele ning peale kuhjati kividest küngas. Kesksesse kirstu mees, perekonnapea, sageli kõrval naine v laps. Laevkalmed äärekivid laevakujuliselt. Nende keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused. Osa surnuid maahaudades, mida tunnistavad kivikalme alt leitud põletus- ja laibamatused. ASUSTUS, MAJANDUS, ÜHISKOND Eesti jagunenud 2 regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa. Rannikualal kinnismuistised. arengutempod looduslike tingimuste tõttu erinevad. Rannikualadel peamiseks elatusalaks karjakasvatus ja maaviljelus, paepealsetel küllalt õhukesed, viljakad mullad, kerge harida. Kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid. Vähem sigu ja hobuseid. Põlluviljad nisu ja oder. Ka hirss, hernes, uba, lina. lisa andsid küttimine-kalapüük.
arheoloogilistele paralleelidele naabermaades või kultuurantropoloogilistele paralleelidele. Matmiskombestik Teatud teavet elulaadi kohta pakuvad matused. Paraku kindlaid mesoliitilisi matuseid Eestist teada ei ole. Aivar Kriiska on oma õpikus toonud paralleeli Põhja-Lätist Zvejniekist (tänapäeva Põhja-Lätis valitses tollal Eesti alaga sarnane kultuur). Zvejnieki matusekohas olid laibamatused siruli asendis, sageli kaetud ookriga, vahel surnu keeratud nahka või kinni seotud. Enamasti oli tegemist üksikmatustega, leidus aga ka kollektiivmatuseid. Leidudest saadi enim ripatseid, ka tööriistu. Zvejnieki matmiskohas ilmnesid selged jäljed surnutega seotud kultusest. Varaneoliitilised matused Eestis olid seotud asulatega, s t maeti samasse kohta, kus elatigi, vahel otse hoonete põranda alla. Matused Kõnnu asulast Saaremaal:
Tarandkalmete leiuainestes domineerivad ehted. Laialdasse kasutusse tulevad sõled, kaela- ja käevõrud. Keskmine rauaaeg (450 - 800 m.a.j.) Rahvasterännuaeg (450 - 600) Rahvasterännuaja alguses lõppes Eestis tarandkalmete ehitus. Periood, kus rajati kõige arvukamalt linnuseid. Eelviikingiaeg (600 - 800) Noorem rauaaeg (800 - 1225 m.a.j.) Viikingiaeg (800 - 1050) Viikingaja lõpus hakkasid Eestis levima laibamatused. Hilisrauaaeg (1050 - 1225 [1227]) Vanem rauaaeg Meteoriitraud Vanim meteoriitrauast ese on leitud ühest hauast Samarras (Põhja-Iraak). Valmistatud u. 5000 e.m.a. Lähis-Idas muististest on leitud üksikuid meteoriitrauast esemeid vanusega ajast 4. - 2. at. e.m.a. Esimesena õppisid rauda tootma hetiidid u. 1500 a. e.m.a. Hetiidid kinkisid raudesemeid naabervalitsejatele. Raud oli tol ajal kõige väärtuslikum materjal. Hetiidid hoidsid
Lisaks esineb kalmeid, kuhu on surnuid maetud veel keskse kivikirstu ja ringi vahele. Kivikirstkalmed polnud ainsad matmispaigad. Ilmselt Ojamaalt lähtunud eeskujudel ehitati Eestis ka mõned laevkalmed, mille äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt. Nende keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnutejäänused. Osa surnuid oli maetud veel maahaudadesse, mida tunnistavad mõne hilisema kivikalme alt leitud põletus- ja laibamatused. Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid. Neid peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaikadeks. Iga sugupõlv rajas seejuures oma kivikirstkalme. Samas polnud kivikalmed üksnes matmispaigad. Need olid silmatorkavad monumendid omaaegsel maastikul. Arvatakse, et kivikalme pidi demonstreerima ümbritsevate maade kuulumist teatud kindlale suguvõsale. Kalmetel täideti ühtlasi teatud rituaale ja tehti kultuslikke toiminguid
Jumal, keda ilmselt austati mitmetes maakondades. Tuntud on ka Uku. Igal kodus olid olemas ka eraldi majahaldjat, kellele toitu jäeti. Arvati, et mõningatel inimestel on erilised võimed e targad,nõiad, ARBUJAD.Tegelesid nad ennustamisega, ravimisega jne. Koera ja kassi asemel oli muinaseestlastel ussid, eriti nastikud.Targad olevat ka ussisõnu osanud. Kui inimesed surid, siis laiba matust ei esinendu, vaid surnud põletati 10-13 saj. Arvatakse, et kiviajal või pronksiajal on toimunud laibamatused. Kardeti, et matmite rikub ära maa ja joogivee. Umbes 12. saj alguses algas üha suurem kokkupuude ristiusuga(läbi Rootsi). Väga tähtis koht eestlaste ja rootslaste jaoks oli Ojamaa saar . Hakkasid siia ka jõudma hansaliidu kaupmehed. Ristiusu levik on seotud kaupmeestega. Kui kaupmehed siin kaubelda tahtsid, siis kutsusid nad kaasa ka preestrid ja mungad,sest paganatega ei julgetud väga kaubelda ja mungad pidasid kaupmeestele jumalateenistusi. Seega hakkasa väiksem kokkupuude risiusuga
MATMISKOMBED Kivikirstkalmed-erilised maapealsed kalmeehitised. 5-8m, suurematest kividest laotud ring, mille keskele oli laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu & ringi vahele ning peale kuhjati kividest küngas. Kesksesse kirstu mees, perekonnapea, sageli kõrval naine v laps. Laevkalmed äärekivid laevakujuliselt. Nende keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused. Osa surnuid maahaudades, mida tunnistavad kivikalme alt leitud põletus- ja laibamatused. ASUSTUS, MAJANDUS, ÜHISKOND Eesti jagunenud 2 regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa. Rannikualal kinnismuistised.arengutempod looduslike tingimuste tõttu erinevad. Rannikualadel peamiseks elatusalaks karjakasvatus ja maaviljelus, paepealsetel küllalt õhukesed, viljakad mullad, kerge harida.Kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid. Vähem sigu ja hobuseid.Põlluviljad nisu ja oder. Ka hirss, hernes, uba, lina.lisa andsid küttimine-kalapüük.
Arheoloogia teoorias võib tõlgendusi välja pakkuda aga selle toetuseks peaks ka teooria olema. Roomarauaaeg 50-450pKr. Hakati eristama tarandkalmete järgi, nüüd tüüpiline(klassikaline) tarandkalme. Suurematest ja korralikest taranditest tehtud, näites Jaagupi. Suuremad kivid, korrapärased tarand 3-4 meetrit, ühe tarandi pikkus kuni 10 m, sisaldavad mitut ükjsteise kõrval olevat tarandit. Tarand põhjast lõunasse, pikandatud idast läände. Varaste tarandkalmetes laibamatused, klassikalistes tarandkalmetes põletusmatused. See näitab maailmavaate muutust, Klassikalistes tarandkalmetest vöga palju leida, õhte tarandisse võidi matta 10-20 inimest. Enamasti pole kalmesse toodud kõik luud, põletusriidalt toodi ainult mõned luud. Tarandkalmetesse on maetid 10-20 % inimesi, sinna on maetud üksnes roomarauaaja eliit. Tarandkalmetes ei koht aeriti relvi, peamiselt ehted, töö-ja taberiistad. Ehted uhked, kaunid ja kvalitseetsed
Tähtis koht oli tulekivil. U 4300 eKr hakati tegelema tulekivi süvakaevandamisega, ning tulekivi tootmine võttis industriaalsed mõõtmed. Põikteralised nooleotsad, värtnakedrad, ehted, orgaanika. Tulekivist kirved. Need olid ekspordiartikliks, siinseid kirveid on leitud näiteks Lõuna-Saksamaa järveasulatest. Keraamikas domineerisid peekrisarnased savinõud, mis erinevalt Rösseni omadest on täielikult kaunistamata. Nõud tihti sangadega. Matuseid suhteliselt vähe. Maa-alused laibamatused, jalad põlvist kõverdatud. Maeti nii üksikult kui ka mitmekesi. Erilist lugupidamist selles kultuuris surnute vastu ei näidatud. Maalitud keraamika kultuuri hulka kuulub ka hilisneoliitiline Tripolje kultuur (u 4500 3000 eKr). Hõlmas põhiliselt Ukrainat, Rumeeniat ja Moldovat. Kultuuri keskus Dnestri jõe ülemjooksul ja ilmselt saigi ta alguse praeguse Ukraina aladel. Kultuur oli ekstensiivne. Tuntakse üle 1000 väga erineva muistise ning ilmselt esimest korda
ringsõled jm. Al 10. sajandist on aardeid üldse arvukamalt: araabia hõbemündid ja hõbeehted (enamasti mujal tehtud) üldiselt näitavad kaubanduslikku aktiivust (koostöö viikingitega, vene valitsejatega jm) · Viikingite relvad kvaliteetsed, kõrgel tasemel · Matmiskombed kiviringid Käku kivikalmes Saaremaal. Lisaks veel uus kalmetüüp: laibamatused N 17.12.09 Hilisrauaaeg HILISRAUAAEG (1050-1225) Sellest ajast on teada ajaloolisi kirjutusi (näiteks Jaroslav Targa Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) sõjaretked Eestisse), kuis nende kasutamisel tuleb olla ettevaatlik. LINNUSED hilisrauaaeg on kõige linnuserikkam periood Eestis. Vanad linnused jäetakse maha ning rajatakse uued, mis on asulatest tunduvalt kaugemal. Eranditeks on linnused, mis asuvad tähtsate teede ristumispiirkondades (Tartu, Otepää, Viljandi, Tallinn)
Mitmelt poolt on teada kohalikke erinevusi matmiskommetes. Nii näiteks kasutati varasel ja keskmisel pronksiajal Taanis ja Britannias puidust kirste, kus surnu maeti selili ja väljasirutatult. Põhja-Saksamaal maeti kääbaste all olevatesse surnumajadesse. Teisal maeti mõnikord laipu kägarasendis küljeli. Hauad kaeti pealt kividega. Esines kivist kirste, harilikult maeti ühte kalmistusse kuni 50 matust. Kuigi Unetice kultuuris oli valdavaks laibamatused, mõned rühmad siiski ka põletasid oma surnuid, näiteks Poola Tomice kalmistul on esindatud mõlemad matmisviisid. Samale Tomice kalmistule maetud meeste keskmine eluiga oli 31 ning naistel 20. Reini jõe ja Karpaatide vahel oli pronksiajal kääbaskalmete kultuur. Sellel kultuuril samuti rida lokaalseid rühmi, nende kõikide ühisjooneks on kääbaskalmed ning asjaolu, et majanduses domineeris neil loomakasvatus. Asulakohti vähe teada, asustus oli võrdlemisi liikuv
Põhja-Tartumaa linnustel on avastatud, et 11.sajandi keskel põlesid neist väga mitmed ja ka Kagu-Eestis on see välja tulnud. Matmiskombed. Keskmisel rauaajal maeti peamiselt põletamiste kaudu, neid jätkus ka viikingiaja juurde. Neid hakati ümbritsema ka kiviringidega. Relvi ja ehteid pandi üpris palju hauda. Kui kivisid polnud, et kuhjata, pandi hauad auku, tekkisid maahaudadega põletuskalmistud. Virumaal ilmusid taas 10.sajandil laibamatused. Võiks arvata, et on seotud ristiusuga, kuid tegelt ei pruugi nii olla. Aarded. Viikingiajal on Eestis üha levinuimad aardeleiud. Peamiselt on tegu idamaade (Araabia) hõbemüntidega. Eestist on neid leitud umbes 5000, Lätist, Soomest vähem. Rootsiga võrrelda ei anna, seal on neid tunduvalt enam e u 80 000, Taanis sama palju kui Eestis, Norras 400. väga head tulu andsid kopranahad. Üks tulutoov kaup oli ka kohalik raud, just viikingiajal on märke soomaagist raua tootmisest.
Viikingid tulid arvatavasti tihti Iru linnusesse, kust on leitud palju ka viikingite nooleotsi. Seal on tegeletud ka kauplemisega ja teenindamisega. Irus oli vist väga hea potimeister, sest üks Irus tehtud pott leiti novgorodi lähedalt. Viikingiajal toimusid teatud muutused siinsetes matmiskommetes. Kui vahepeal olid hauad kollektiivsed, siis viikingiajal hakati individuaalsust taas rõhutama. Näiteks Saaremaal Käku kalme. Hakkavad taas ilmnema laibamatuse kalmed. Alguses arvati, et laibamatused tulid tagasi ristiusuga, kuid need kalmed on vanemad ja seetõttu arvatakse, et need tulid hoopis viikingite mõjuga. Iila kivikalmes leiti väga rikkalik haud. Seal oli kolm laipa ja oli näha, et tegemist oli sotsiaalse kihistumise hauaga, oli rikas mees, kellel oli palju asju kaasas ja kaks, kellel polnud midagi - vaesed, orjad. Erra-liiva külast leiti hõbeaare, milles oli 176 araabia münti, 2 bütsantsi münti,1 india münt ja üks kokkukeeratud hõbekaelavõru
eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini töödeldud tulekivist, oskus valmistada savinõusid; laibamatused, surnu maeti sinna, kus ta oli elanud, koos hauapanustega u 2500 a eKr tuli lõuna poolt venekirveste kultuur, mida seostatakse balti hõimudega (indoeurooplased); kõige suurem oskus oli kivi puurimine, lihvimine ja nöörkeraamika; tegelesid karjakasvatuse ja algelise maaharimisega kahe kultuuri soomeugri ja balti vaheliseks piiriks muutus Daugava jõgi 1.2 Metalliaeg Varajane metalliaeg: pronksiaeg: u 1500 600 a eKr, varajane rauaaeg: 6. sajand 1. sajand eKr
annaabi.ee 
