MOOD RENESSANSSIAJAST UL Renessansi ajal muutus mood väga palju. Euroopa moemaitset hakkasid kujundama Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Loobuti kitsastest ja väga ebamugavatest riietest, nende asemele tulid avaramad ja mugavamad rõivad. NAISED Kahvatu jume ei olnud sobilik. Sobilik värv segati munaga ning sellega kaeti nägu. Otsaesine pidi hõivama 1/3 daami näost. Pikk ja kitsas nina. Väike ja korallpunane suu. Rääkides tohtis paista 45 hammast. Rüht pidi olema sirge Ei tohtinud olla paks ega ka peenike. Juuksed Peakatte kandmine oli renessansi ajal vajalik. Osades kohtades trahviti inimesi, kes avalikkuse ette ilmus palja peaga. Kapuuts oli levinuim peakate. Kapuutse oli erinevaid: inglise kapuuts, prantsuse kapuuts. INGLISE KAPUUTS PRANTSUSE KAPUUTS Juuksed Juuksed olid ideaalina meekarv...
talupoeg, maainimene elukoht linnainimene/tööline/ametnik kohaomanik, peremees varakus firmaomanik oma, mitte renditalu materiaalne seis Inimesed elatuvad võlast vabaks! laenurahast + SMS-laenud, liisingud, järelmaksud. naiseks peretütar naisevalik n-ö kaanetüdruk ideaaliks tugeva kondi ja laiade naise iluideaal iluoperatsioonid, solaarium, puusadega naine, kes juuksevärvimine, jõuab rasket talutööd teha -pikendused, kunstküüned- ja palju lapsi ilmale kanda ripsmed, silikoonrinnad, rasvaimu jms eelistatud poisid; lapsi nii järeltulijad üks-kaks last palju, kui jumal andis ja võttis
1. Nimeta muusikaajaloo perioodid ja stiilid alates 13. saj.( stiil+ sajandid) /3p. gooti: 13-16. saj; renessanss: 14-17 saj I pool; barokk: 17-18 saj I pool; klassitsism: 18 saj II pool; romantism: 19 saj; 20-21 saj: impressionism, neoklassitsism, ekspressionism, modernism 2. Askeetlik iluideaal ( tunnused ja kus väljendus) / 1p. askeetlik iluideaal - õblukesed, kõhetud inimesed, tagasihoidlik, pilgud alla peidetud, ilu on ALATI riietega kaetud askeetlus, rangus väljendus gooti stiilis nt arhitektuuris 3. Gooti stiil (kuidas väljendus arhitektuuris) / 1p. Kõrged tornid - Jumalale lähemal; kirjud mosaiikaknad; ukse kohal rosett 4. Gooti arhitektuuri näiteid Eestist ja mujalt Euroopast. (vähemalt 4) / 2p. Tallinna vanalinn; Kuressaare linnus; Kirikud: Kihelkonna, Karja, Pöide, Muhu, Valjala,
et neid ilusaid Itaalia maastikke on maalitud juba maalitud päris mitmeid kordi ja seetõttu poleks kunstnikud enam omanäolised. Just isikupära ongi see, mida kunstnikud tihti taotlevad ning seetõttu siis juhtub mõnikord niimoodi, et nad pingutavad oma teostega üle ja kokkuvõttes on see looming raskesti mõistetav. Kuigi tänapäevased kunsti väljendamise viisid võivad olla mõnikord keerulised, on kunst siiski huvitatud ilust! Iluideaal on erinevatel ajastutel olnud väga erinev. Kõige äärmuslikum näide on kindlasti 18. sajandil olnud rokokoo ajastu. Minu arust oli rokokoo ajastu iluideaal küll kergelt väärastunud. Rõhutati küll peensust ja dekoratiivsust, kuid see, kuidas inimesed välja nägid oli väga tobe. Naiste keha meenutas kujult rohkem liivakella, riietuse puhul laskuti äärmustesse ning hügieenist ei hoolitud hoopiski. Samas on olnud ka väga konservatiivseid ning rahulikke perioode
Muusika 1. Vanaaja juhtivad muusika riigid on: Egiptus, Babüloonia, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina ja Kreeka. 2. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tevevustega- inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Humanistlik iluideaal: Kõik inimesele omane ja haritud; ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena. 3. Muusika, kui Jumalate kunst/keel- Muusikale omistati imepärast võlujõudu. Muusika näis Jumalate keelena, sest ka Jumalaid peeti muusikuiks, nende hääli võrreldi pillihäälega, nende pille peeti pühadeks. 4. Muusika Antiik Kreekas- Kõik oli lihtne, looduslähedane ja loomulik. 5. Keskaja üldiseloomustus- Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline
MUUSIKA MAAILMAS MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD Antiikmuusika õitseng 4. - 5. saj, vana aja ideaal: Ideaaliks oli kõik lihtne, looduslähedane, loomulik. Muusika keskajal. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tegevustega inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Gregorius, Gregoriuse koraal. Paavst (590) Gregorius I ehk Gregorius Suure (540 - 604) auks hakati ühehäälseid, lihtsaid ja karme keskaja viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Ladina keeles, tekst pärines piiblist. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, uuendas ja ühtlustas kirikulaule (tekste). Arhitektuur
Klassitsismi arhitektuur Klassitsism mis see on? 16-18. sajandi kunstisuund Iluideaal : Rooma ja Vanakreeka kunstiteosed. Mõistuspärasus, selgus, vormikooskõla, stiilipuhtus Arhitektuur : kuplid, sambad, kolmnurksed viilid Periodiseering Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. ..Prantsusmaal Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb
Mõiste renessanss tuleneb prantsuse keelest, võeti kasutusele 16.sajandil. Hõlmab ajavahemikku 14.-17.sajand. • Maalikunst: da Vinci „Püha söömaaeg“ • Arhitektuur: jumala kõrvale ilmus maine element, inimesekesksem, korrapärasus. • Skulptuur: „Taavet“ Michelangelo • Kirjandus: Leiutati trükikunst. • Teadus: Galilei. Perspektiiviteooria. Ma tiirleb ümber Päikese. Humanistlik iluideaal: kõik inimesele omane ja haritud, ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena. Muusika areng oli sotud kõige rohkem Madalmaadega. Vokaalpolüfoonilise stiili tähtamad põhijooned: rüütlilaulud, levisid suuliselt, viise ei kirjutatud üles. Ars Nova-uus kunst. Renessanssmuusika esimene ilming, uus stiil. Muutused kunstmuusika žanrides: mitmehäälne ilmalik laul, tuli motett, hakati komponeerima missa osi. • Motett-mitmehäälne vokaalteos.
Renesanss Mõiste renesanss tuleneb Itaalia keelest ja see võeti kasutusele 14.sajandil, tähistamaks tagasipöördumist ilmalikku muusikasse. Renesanssiajastu hõlmab ajavahemikku 14. 16. sajand. Milline on humanistlik iluideaal ? Ilus, õige, vastab jumalikule seaduspärasusele. Mida tähendab ars nova, mida tähistab ja mis on selle mõiste sisu ? 1320. 1380. Aastatel Prantsusmaal domineerinud muusikastiil. Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna. Itaalia kultuuri 14. sajandit nimetatakse ka Trecentoks. Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonna kunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika.
● tähtsustati laste kasvatamist headeks inimesteks, et kaasa aidata ühiskonna stabiilsuse säilitamisele; ● lastega tegeles peamiselt ema: ○ hellus ja mõistmine; ○ reeglid ja piirangud; ● lastekasvatusest õpetuste avaldamine. SEKSUAALSUS Seksuaalsus ● Kuidas mõista seksuaalsust?; ● ilukultus – hüljati loomulikkus; ● punased põsed, päevitunud nahk, vormis keha = madal seisus; ● iluideaal oli sipelgatalje, kahvatu jume, jõuetus, õrnus; ● homoseksuaalsus, anaalseks, suuseks, mastubeerimine kui haigus; ● väärtustati intiimsust; ● tähelepanu järeltulijate saamisel ja kasvatamisel; ● tähtsustati naise ja mehe loomuse, mehelikkuse ja naiselikkuse vastandlikkust. MILLEKS Milleks meile MEILE PEREKONNAÕPETUS? perekonnaõpetus? ● väike boonus ;) KASUTATUD Kasutatud allikad ALLIKAD ● Kagadze, M
Töö Nr.3 RENESSANSS. Mõiste “renessanss” tuleneb sõnast taassünd ja see võeti kasutusele Itaalias 16. sajandil. Olulise koha sai humanistlik iluideaal, kus väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näis. Muusika kõlaideaal lähtub tertsi ja seksti intervallidest. Muusika on enam seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia Renessansi teadussaavutused • Petrucci leiutas nooditrükitehnika • Leiutati püssirohi • Võeti kasutusele araabia numbrid • Põrgu ja paradiis siirdusid inimese sisse
räägitakse taga. Sõnapidajad kiideti väga heaks. See on omadus, mida osatakse hinnata ka tänapäeval. Inimene on aus ja usaldusväärne, kui ta oskab oma lubadusi pidada. Naistest oli igas novellis juttu. Naise juures oli kõige olulisem tema välimus. Ta pidi olema väga kaunis. Ka hea maine oli oluline ning mida rikkam naine oli, seda parem. Inimesed ning eluolu raamatus on tunduvalt erinev tänapäevast. Samas on ka mõningaid sarnaseid jooni. Näiteks naiste iluideaal on säilinud. Dekameroni novellid olid huvitavad ning neid olid lihtne lugeda. Samas andsid nad hea ülevaate sellest, kuidas asjad varem olid.
3) tants - branle, pavaan Renessanss võeti kasutusele 16. saj tähistamaks tagasipöördumist vanakreeka kultuuri ideaalide juurde. Hõlmab see ajavahemikku 14-16. saj. Maalikunst: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael. Loodus ja alasti inimene Arhitektuur: Kuppelehitised, ümarkaared, Rooma Peetri kirik Skulptuur: Aktiskulptuurid Kirjandus: Giovanni Boccacio "Dekameron" Teadus: Luuletati palju, kompass, püssirohi, surnute lahkamine, araabia numbrid, astroloogia arenemine Humanistlik iluideaal - meeleline ilu. See mida inimest vaadates ja kuulates ilus ja harmooniline näib
suurim erinevus. Filosoofiat ja ilukirjandust ühendab ilmselt kõige rohkem huvi maailma tunnetamise vastu. Filosoofia opereerib tavaliselt loogikaseadustega, ilukirjandus kasutab aga kujundlikku keelt. Filosoofia kolm põhiküsimust on "Mis on tõene ja kuidas me seda teame?", "Mis on hea" ning "Mis on ilus". Neist viimasega tegeleb tihedalt ka ilukirjandus. Väga paljudes ilukirjanduslikes teostes püütakse selgitada milline on iluideaal, ning tavaliselt tahavad tegelased sellega sarnastuda, või siis kedagi selle järgi vormida. Näiteks George Bernard Shaw "Pygmalionis", mille juured on pärit juba antiikkirjandusest. Teoses vormib professor Higgins matslikust plikast kõrgseltskonna daami. Filosoofia ja Ilukirjanduse vahe on selles, et tihti ilukirjanduses leitud tõde on idealistlik ning ei pruugi kokku langeda reaalsusega. Ilukirjandus tegeleb justkui metafüüsikaga, mõtiskledes maailma üle ja tehes järeldusi
Re-sis Pole võimalik ühtselt määratleda ja seetõttu kannab liigiti erinevaid nimesi.1)Vokaalpolüfoonia ajastu, 2)Madalmaade polüfoonia-tähtsamad jooned: 1)kujuneb uus kõlaideaal-eelistatakse tertse, sekste, ja oktaavi. Tertsi laulmist nimetati valeks saate hääleks e. Faux-Burdon, hääli luuakse korraga ja hääled jäljendavad üksteist. 2)Muusika rohkem seotud tekstiga. 3)Ideaaliks saab lihtne tundeline laulev meloodia, mis on seotud loomuliku hingamisega. Kehtib humanistlik iluideaal-haritud, kõrge vaimsusega, vaba inimene Kirik kriisis=SUUR SKISMA-Muusikas täh-das seda,et ilmalike zanre tuli juurde ja vaimulik muusika võttis konservatiivse seisukoha. Firenze-Renessanssi hall, rikas linnriik, kauba-ja äriteede ristumis kohal,suured pangad,käsitööliste tsumftid. 1348-Katkuepideemia 1440-Göteborgi trükikunst 1452-langeb Bütsantsi pealinn Konstantinoopol türklastele. 15 ja 16 sajandi vahetusel leiutab Veneetsia trükkal Petrucci uue Nooditrüki tehnika.
RENESSANSS Mõiste “renessanss” tuleneb sõnast taassünd ja see võeti kasutusele Itaalias 16.sajandil. Renessansi teadussaavutused • Petruci leiutas nooditrükitehnika • Leiutati püssirohi • Võeti kasutusele araabia numbrid • Põrgu ja paradiis siirdusid inimese sisse • Arenes astroloogia • Merel sõideti tähtede ja kompassi järgi • Galileo Galilei leiutas pendliga kella Olulise koha sai humanistlik iluideaal, kus väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näis. Muusika kõlaideaal lähtub tertsi ja seksti intervallidest.Muusika on enam seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist.Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia. Ilmalik muusika 16. Sajandil • Tänu humanistliku hariduse levikule, millega käis kaasas ka korralik muusikaõpetus, laienes oluliselt kunsti tarbijate ring Rahvalikud laulutüübid
Muusikaajaloo mõisted aaria on iseseisev instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis, kantaadis a-capella on mitmehäälse vokaalteose esitamisviis instrumentaalsaateta Agnus Dei ehk jumala tall akadeemia on teaduslik uurimisasutus või kõrgkool ansambel on mitmelaulja üheaegne laulmisviis askeetlik iluideaal ülistab inimest ja elu ennast avamäng on üheosaline sonaadivormis teo orkestrile; suurvormi instrumentaalne sissejuhatav osa Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole bagatell on lühike kerge muusikapala ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos ballett on muusika saatel etendatav lavatantsuteos barkarool on paadimehe laul barocco tähendav ebareeglipärast, veidrat barokk on stiil, mis on iseloomulik 17
Sandro Botticelli Sandro Botticelli oli itaalia maalikunstnik. Botticelli sündis ja suri firenzes. Ta sündis 1444/1445 aastal ja suri 17. mai 1510. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Botticelli naismodellid ei ole üldiselt teada. Kuulujuttude järgi oli Botticelli paljudel maalidel kujutanud oma armastatut Simonetta Vespuccit, keda üldiselt nimetati Firenze kõige ilusamaks naiseks. Nähtavasti ei vasta see tõele, sest Vespucci suri 1476 aastal, tükk aega enne nende maalide alustamist, mille modelliks ta väideti olevat. Peale selle ei maalinud Botticelli kõiki oma maale algusest lõpuni ise, vaid seda tegid teised tema töökoja töötajad.
*RENESSANSS *14-16 saj *tekkis keskaja lõpusajandil *tähendab tõlkes taassündi *kirikuvõim hakkas kõikuma ning kirik ei olnud enam inimese maailmapildi kesktelg *huvi orbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiik eeskujusi järgiv, vaimsest hindav iseteadlik inimene *humanistlik mõtlemine, iluideaal üldistab inimest ja elu ennast *itaalia on renessansi sünnimaa *perioodid: 1)varasrenessanss 2)kõrgrenessanss 3) hilisrenessanss *arhitektuur: antiigi eeskujul eelistati kiriku arhitektuuris kuppelehitisi *hakati rõhku panema ilmalikele ehitistele( palazzod) *maailikunst: michelangelo, Leonardo da vinci, raffael * VARARENESSANSS 14 saj *prantsusmaa: *suurimad muusika kultuurikeskused olid pariisis Avigon *tekkis uus muusikastiil ARSNOVA
15. saj missatsüklid on tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks cantus firmus'e abil. *ITAALIA KULTUURI 14 SAJANDIL nimetatakse ka trecento.Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonnakunst tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Trecento suurkuju on Francesco Landino. Madrigal on tähtsaim itaalia lauluvorm 14.saj, enamasti 2 häälne.Madrigali keerukaimaks vormiks on caccia, milles kolmanda häälena kasutati tavaliselt instrument. * Milline oli humanistlik iluideaal? Ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena.
inimkeskne elutunnetus. Tekkis humanism. vahendite äärmine tasakaalustatus ja Kunstis ilmnesid ilmalikkuse süvenemise korrastatus, ent oma ajastu taustal mõjus tentensid. Irooniline hoiak kirikusse. looming võrdlemisi konservatiivselt. Kunstmuusika arenes seni kirikusfääris, Peaaegu kogu looming on vaimulik. nüüd loodi ilmalikku kunstimuusikat. Hüljati sälilinud üle 100 missatsükli ning suurel askeetlik iluideaal. Inimest nähti vaimu ja hulgal motette, Magnificateja teisi kirjalkke keha harmoonilises tasakaalus. Rõhutati teoseid. Madrigalid ka. Elu-oma sajandi 1 inimese isikupära ja sidet loodusega. väljapaistvaim muusik,kuulsus aina kasvas sajanditega(1515-1594) Missugused muutused toimusid renessansi ajastu arhitektuuris ja teistes elu Miks ja kuidas hakkas renessansi ajastul valdkondades
See sai võimalikuks tänu rahva rikastumisele. Näiteks nagu maal Federico da Montefeltro`st ja tema naisest Battista Sforza`st, mis on siiani veel kuulus just seetõttu et, tegemist on profiilportreega, mida varem ei kasutatud. Teiseks Renessanssi tunnuseks oli maise õnne, ilu, naudingu (nii kehalise kui intellektuaalse) ülistamine.Näiteks Sandro Botticelli maal ,,Venuse sünd" mis on aktimaal Vana-Kreeka armastus ja ilujumalannast Aphroditest (ladina k. Venus). Tänapäeval on iluideaal teistsugune, kui see oli tol ajal. Ilu kujutamine on võetud kaugest antiikajast. Renessanssi ajal võeti palju antiikajast, nii kunstis, kirjanduses kui ka moes, sest antiikaeg näis olevat nii kauge, võluv ja kättesaamatu. Tänapäeva moes on võimalik näha 19sajandist inspiratsiooni saanud jalanõusid. Maailmas toimub koguaeg jäljendamine. Egiptlased tsiteerisid sumereid, kreeklased egiptlasi, roomlased kreeklasi jne.Tegemist on
nina ja laup on ühel joonel, sügaval asetsevad silmad, väike täidlane suu. (juuksed lainelised, ilus keha, riided kujutatud nii, et ilus keha aimatav). · Tugijalg (keha toetub põhiliselt ühele jalale, teisele ainult nõjatub) · Skulptorite põhiülesanne on luua ilusaid jumala kujusid ja kaunistada templeid reljeefidega. Sellele lisaks ilmalikud kujud- need on kõnemehed, olümpiavõitjad. · Jumalad inimesekujulised (inimlikud vead) · Inimese iluideaal : ilus, terve, meeldiva näoga hea kehaehitusega Skulptorid: POLYKLEITOS ,,Odakandja" (5saj eKr) MYRON ,,Kettaheitja" (450 eKr) PHEIDIAS : Parthenoni reljeefid, hiiglaslikud Zeuzi ja Athena kujud (materjalidest kasutas marmorit , pronksi, kulda, elevandiluud)(krüselefantiintehnika puust kuju ,mis on kaetud kullaga + kalliskivid ja muud väärtuslikud materjalid) PRAXITELES : kaunid, meelelised noore inimkehaga jumalad NT : Aphrodite kuju
Kuidas olla ilus ning moekas on oluline olnud alati nii meeste, kui ka naiste jaoks. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. Naiste riietus: Naiste rõivastusse tõi 17. sajand vormivabaduse, mille parimaks näiteks oli dekolteeks nimetatud sügav kleidiväljalõige. Jäik hispaania krae oli sellest ajast peale minevik. Kuna barokiajastu iluideaal soosis loomulikke proportsioone, lõigati kleitide ülaosa sügavalt lahti ning jäeti rinnapartii ülemine osa täiesti nähtavale, mõnikord kaeti dekoltee aga pitskraega. Rõivamoe muutusi ei põhjustanud ainuüksi uued kultuurisündmused, vaid mängu tuli ka teaduse areng. 1628. aastal avastas William Harvey vereringe olemasolu. Otsekohe alanud vaidlused, kas naiste sagedased
1920. 1930. aastatel hakati jaapani tarbekunsti suhtuma kui kaasaegse kunsti vormi. Oma roll oli selles Euroopast ja Ameerikast tulnud värskel art deco ja konstruktivismi puhangul. Elegantselt viimistletud detailid on jaapani kunsti tunnus, millele pöörati erilist tähelepanu 1600 1868.a. Edo perioodil. Silma tundlikkust arendavad jaapanlased vormide tahtliku moonutamisega. Hävitatakse täiuslikud kujundid nagu ring ja ruut, tekib uus visuaalne väärtus, korratu iluideaal, õnnetuse ilu. Deformatsiooni on sageli esile toodud teenõude juures. Viimaseks lillede ja lindudega ornamenteeritud nõud, mis on suuresti ajastu maitse peegel: eri ajajärkudel on olnud populaarsed kord ühed, kord teised taimed. Lisaks rõhutatakse lillesümboolika, lillede keele abil erinevaid kavatsusi. Legendi järgi leiutas Jaapani mõõga sepp Amakuni. Alguses olid Jaapani mõõgad sirged, kuid 8. sajandil leidsid sõdalased, et kõver
monumentaalsus pisiasjadele tähelepanu EI pöörata. Kujud ei ole ringiratast vaadeldavad. Vaaraoid kujutavad skulptuurid on jäigad (liikumatud), sirged, vasak jalg pool sammu eespool, aga käed on rusikas ja tihedalt vastu külge surutud (või vasak käsi rinnal). Näos üleolev mulje, pilk suunatud kaugusesse. Jalad ja käed ei olnud kivist eemaldatud (ühes tükis). Nt: "kirjutaja" lihtinimesest skulptuur või Nofrete (iluideaal). Suur osa skulptuuridest võisid olla värvilised. Palju kasutati tasapinnalist reljeefi, kui kivi sisse raiuti kontuurjooned ning need värviti pruunikaks- mustaks. Egiptuse poos: pea profiilis, silm otse, õlad otse, jalad profiilis. Maalikunst dekoratiivne, kasutati palju ilusaid värve. Tähtsamad tegelased maaliti suuremalt. Kujutati vaarao igapäevast elu. Kunstis olid olulised seinakaunistused, kaunistuselementideks reljeefide kõrval hieroglüüfid. Vana-Kreeka templid:
Tropez sadamas" PISSARRO ,,Montmartre'i bulvar" ; linnavaated RAFFAEL ,,Sixtuse Madonna" (Sixtus III järgi) ; ,,Madonna roheluses" ; ,,Ilus aednikunaine" ; ,,Dresdeni Madonna" ; ,,Madonna roheluses" ; ,,Ilus aednikunaine" REMBRANDT ,,Kadunud poja tagasitulek" RENOIR ,,Tütarlaps lehvikuga" RODIN ,,Mõtleja" ; ,,Põrgu väravad" SALVADOR DALI ,,Bibini saare kolm sfinksi" ; ,,Cena" ; ,,Filminäitelja Mae Westi näopilt" SANDRO BOTTICELLI ,,Veenuse sünd" naise iluideaal ; ,,Kevad" Sigmund Freudi õpetusel THÉODORE GÉRICAULT ,,Méduse'i parv" ; kukkus hobuselt TIZIAN ,,Urbino Venus" TOULOUSE-LAUTREC ,,Moulin Rouge" ; ,,Divan Japonaise" ; ,,Artistid. Benant oma kabarees" TURNER ,,Lumetorm" ; ,,Matused merel" VAN GOGH ,,Põld küpressiga" ; ,,Keskpäevauinak" VASSILI KANDINSKY ,,Must põiming" ; ,,Kompostitsioon VI" ; Münchenis kõige rohkem töid VERMEER ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" ; ,,Neiu lugemas kirja" ; 30 maali elu jooksul
R:arhitektuur-hakatakse ehitama sammaste ja õudega paleesid, ilmalikud ehitised, kirikud olid kuplitega, kasutatakse ornamentikat. R:skulptuur-tehakse alasti inimkehast(täiuslikus proportsioonis), kandilisi ja kondilisi figuure ei tehtud(paksemad, ümarad) R:kirjandus-Shakespeare, G.Boccaccio, F.Petrarca itaaliast R:teadus-15.saj keskel leiutati trükikunst, nooditrükikunst. Humanistlik iluideaal-toob välja vaba, haritud inimese. Kõik mida nähakse/kuuldakse peaks olema harmooniline, ilus, kooskõlas. Vokaalpolüfooniline-mitmehäälne laulumuusika Piirkond euroopas renessansiajastu arenguga itaalia, madalmaad(holland, belgia, Põhja-prantsusmaa) 14 saj muusika-ars nova: Ars nova-,,uus kunst". 1320-1380 a. prantsusmaa muusikastiili kohta. (14.saj) Ars nova silmapaistvam helilooja- Philippe de vitry(1291-1361), guillaume de machaut(umb.1300-1377) Itaalia muusika 14. Saj:
periood Klassikaline ajastu 5.-4. saj eKr: • Kreeka kultuuri kõrgpunkt. • Demokraatia püsimine, kirjanduse õitseng, ajaloo uurimine ja filosoofia. • Arenes skulptorite arusaam inimkehast ja selle liikumisest ning jõuti uue realismi ja ideaali tekkeni. • Klassikalised skulptorid ei olnud ainult anatoomiliselt täpsed, vaid ka nende iluideaal oli ideaalses proportsioonis, ülla rahuliku näoilmega. • Tulemuseks skulptuurid, kus on raske eraldada surelikke nende jumalatest • tuntumatel teostel autorid, sportlikud asendid Kettaheitja- klassikaline periood Hellenism: • Periood Aleksander Suure surmast kuni esimese Rooma keisri troonileastumine.
novembril 1925, kell 9.45. Haudasängitamisel oli valatud muumia rinna ja vaagnapiirkonda rohkesti salvimisõli ja sellepärast polnud lahtimähkimine võimalik. Nii eemaldati lõuendid kihikaupa, pintseldades sellele parafiini. Koljuluu röntgenpildis võib näha, et Tutanhamonil oli peas luukild. Uurimisel tehti palju huvitavaid avastusi, aga 23. novembril, 1926, otsustati, et Tutanhamon peaks minema tagasi Teebasse Kuningate orgu. Seal on ta veel praegugi oma sarkofaagis. Iluideaal allub aja muutusele ning see kehtis ka Vana - Egiptuses. See käis mitte ainult elavate kohta vaid ka surnute. Ärakuivanud muumiad ei olnud enam ideaalkehastus, seega tuli midagi ette võtta. Kehaõõnsused täideti nii saepuru kui ka liivaga. Otsustav samm oli aga kirurgiline tungimine lihaskoesse. Palsameerijad lõikasid lahti naha ja viisid siis koesse toppimismaterjalina lõuendid, saepuru või liiva. Mumifitseerimisinstrumentide kindlakstegemine pole sugugi nii lihtne, küll aga
ajalooline arengukäik. Kunsti tekke põhjusteks olid usk, igavus, vajadus ilu järgi. ÜRGAJAKUNST Maal Esimesed maalid valmisid juba 20000 aastat tagasi, need maaliti pimedatasse koopa soppidesse taime mahlade ja värvimuldadega. Seintele maaliti kõige enam loomi. Tuntumad koopad on Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Skulptuur Leitud on palju luust või kivist tehtud looma ja inimfiguure. Tuntuim on tolleaegne iluideaal Willendorfi Veenus Arhitektuur Menhir mitme meetri pikkune looduslik kivisammas. Dolmen algeline haua kamber. Kromlehh ansambel mis koosneb menhiritest ja dolmenitest. Kuulsaim neist on Stonehenge. VANAEGIPTUS Ühtne tugev Egiptuse riik tekkis umbes 2800 aastat e.Kr. Seda valitses piiramatu võimuga maapealseks jumalaks peetav vaarao. Nende elu mõjutas uskumine hauatagusesse ellu. Seetõttu püütigi hauatagune elu kindlustada vaaraodele. Tähtsal
mai 1510) oli 15.sajandi lõpu Firenze vararenessanssi maalikunstnik.Tema luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast ("Veenuse sünd"). Tema maalitud pannoo "Kevad" on rafineeritud, lüüriline kiidulaul hedonismile ja luksusele, mis valitses tema patrooni Lorenzo de'Medici ümbruskonnas. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Tema oli esimene, kelle madonnad pole enam ebamaised olendid, vaid tõelised Firenze naised, Jeesus ja Ristija Johannes aga tavalised noorukid. Tegi mõned freskod Sixtuse kabelis.Skulptor. Lorenzo Ghiberti(1378-1455) oli kuulus maalikunstnik, skulptor ja kullassepp. Tegutses ainult pronksikunsti alal.Oma skulptuurides näita lüürilist elegantsi ja detailset täiuslikkust.Lõi Florence
Botticelli maalis eelkõige Medicite perekonnale portreid, altarimaale, allegooriaid ja vimpleid. Aastatel 1481 - 1482 töötas ta Sixtuse kabelis. 1490. aastal valmistas ta rea illustratsioone Dante "Jumaliku komöödia" jaoks. Botticelli oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoliigiast. Ta taotles maalides kompositsiooni terviklikkust, kuigi Botticelli parim ala oli tahvelmaal. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Tema oli esimene, kelle madonnad pole enam ebamaised olendid, vaid tõelised Firenze naised. Üks kuulsamaid Botticelli maale on "Venuse sünd", mille Lorenzo de Medici kunstnikult oma maamaja tarvis tellis. "Venuse sünd" on sümboolne lugu sellest, kuidas taevalikust müsteeriumist ilmub maailma armastusjumalanna. Venuse sünnihetk on jäänud minevikku. Antiikmütoloogia legendi järgi haavas Kronos sirbiga oma magavat isa Uranost.
,,Dorian Gray portree" Oscar Wilde 1. Dorian Gray oli Basil Hallawardile muusa eest. Ta avas justkui Basili silmad, mistõttu suutis kunstnik näha ilu esemetes, millele ta polnud varem tählepanu pööranud. Dorian Gray oli tema jaoks iluideaal ning ta ütles, et ükski kunstnik ei suudaks eales jääduvstada kogu tema kaunidust kunstiteosele. Peategelane ei olnud tema jaoks lihtsalt modell, ta oli midagi palju rohkemat. Basil ei olnud kunagi varem kohanud kedagi nii puhast, rikkumata ja samas nii mõistatuslikku. Tema ilu oli nii veetlev, salapärane ning portreed Dorianist pidas ta oma suurteoseks ja meest ise koguni oma kunsti aluseks. Henry Wottonile tähendas Dorian Gray hoopis muud, kui Basil Hallawardile. Kuigi Dorian
koguneb nahaalune rasvkude, mis loob naisele iseloomulikud ümarad kehavormid. Uued kehavormid on küll kindel märk peatsest täiskasvanuks saamisest, kuid samas võib vahel tunduda, et "kõigil on just minu kehaga asja" - tähelepanu võib algul olla üksjagu ebamugav. See, milliseks kujunevad sinu kehavormid, oleneb jällegi sellest, millised geenid oled oma vanematelt saanud. Kujutlused, et rasvakihi paksenemine toimub ebainimliku kiirusega, ja valitsev "kõhn" iluideaal tekitavad tüdrukutes sageli soovi võimalikult vähe süüa. Siin peaks arvestama asjaoluga, et menstruatsioonitsükli toimumiseks ja reguleerumiseks vajab keha rasvu ja ülemäärane või kiire kaalukaotus võib menstruatsioonitsükli korralikult segi ajada. Karvakate Juuksed ja rohkem või vähem kehakarvu on omane juba vastsündinule. Murdeea saabumise üks esimesi tundemärke on karvade ilmumine tavatutesse kohtadesse: esmalt kaenlaalustesse,
Mida sügavamale põhja poole, seda patusemad on inimesed ja seda raskemad on kuriteod. Juba põrguväraval on hirmutav silt: „Kõik lootus jätke, astudes siit sisse.“ Botticelli 15.saj lõpu Firenze renessansi maalikunstnik. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Austas sügavalt Dantet. “Primavera” seitse surmapattu: kadedus, viha, aplus, lihaimu, ahnus, viha ja laiskus seitse voorust: 4tk inimlikud = õiglus, mõistlikkus, mõõdukus, meelekindlus, 3tk jumalikud = usk, lootus, armastus Petrarca soneti looja 23-aastaselt nägi Laurat - armus terveks elus; ideaalnaine, kuigi Laural oli juba pere; suri noorelt kirjutas talle 366 luuletust, itaalia keeles (“Laulude raamat”, mis
1920. 1930. aastatel hakati jaapani tarbekunsti suhtuma kui kaasaegse kunsti vormi. Oma roll oli selles Euroopast ja Ameerikast tulnud värskel art déco ja konstruktivismi puhangul. Elegantselt viimistletud detailid on jaapani kunsti tunnus, millele pöörati erilist tähelepanu 1600 1868.a. Edo perioodil. Silma tundlikkust arendavad jaapanlased vormide tahtliku moonutamisega. Hävitatakse täiuslikud kujundid nagu ring ja ruut, tekib uus visuaalne väärtus, korratu iluideaal, õnnetuse ilu. Deformatsiooni on sageli esile toodud teenõude juures. Viimaseks lillede ja lindudega ornamenteeritud nõud, mis on suuresti ajastu maitse peegel: eri ajajärkudel on olnud populaarsed kord ühed, kord teised taimed. Lisaks rõhutatakse lillesümboolika, lillede keele abil erinevaid kavatsusi. Jaapani arhitektuur Jaapani elamu- ja pargikultuur on väga kuulsad. Jaapani interjöör on vähedetailne, kuid elegantne ja mugav
· Omane on viimase võimaluseni tasakaalustatud kompositsioon, joonte võrratu selgus ja ilu, värvide harmoonia, üksikasjade täieslik kooskõla tervikuga, üllas hingestatus. · Kõrgrenessansi kunsti keskse tähtsusega meistrid on Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Sandro Botticelli (1445-1510): · Firenze vararenessanssi maalikunstnik. · Hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast. · Tema maalidelt on selgesti loetav renessanssiaegne naise iluideaal. · Esimene kelle madonnad pole ebamaised. · Jeesus ja Ristija Johannes aga tavalised noorukid. · ,,Veenuse sünd", ,,Kevad", ,,Manificat". Michelangelo (1475-1564): · maalikunstnik, arhitekt, skulptor, luuletaja, insener, leiutaja. · Sündis Firenzes. · Isa oli kaupmees. · Elasid hästi. · Joonistas kodus kõikvõimalikke kohtadesse. · Tahtis minna ateljesse->lühikest kasvu->ei saanud. Kuid sõbra kaudu sai.
..................................................................................................9 4.2. Kunstniku positsioon renessansiajastul...............................................................................9 4.3. Perspektiivi leiutamine........................................................................................................9 4.4. Maastiku esiletõus...............................................................................................................9 4.5. Iluideaal.............................................................................................................................10 4.6. Silmapaistvamad maalikunsti esindajad............................................................................10 5. RENESSANSI ARHITEKTUUR........................................................................................14 5.1. Arhitektuuri iseloomustamine...........................................................................................14 5.2
laemaal, Arhitektuur: Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skulptuur: Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni ,,Nümfid" Kirjandus: Boccacio ,,Dekameron" Teadus: nooditrüki leiutamine, teadvustati heliotsentrilisest maailmapildist, hakati surnuid lahkama, leiutati kompass, püssirohi, helikopter jpm Humanistlik iluideaal: Väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Keskaegne oli mõistuslikum. Kuna muusikaline renessanss on peamiselt seotud Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust, mille tähtsamad põhijooned on: kõlaideaal: Muusikaline kooskõla lähtub tertsi- ja sekstiintervallist. Eesmärgiks on kõigi häälte sisemine ühtsus.
Nii võibki öelda, et keskaeg algas seoses kristliku maailmavaate kujunemisega. Inimeste mõttemaailma muutis uus suhe Jumalasse. Antiikajal olid Jumalad justkui idealiseeritud inimesed, kes nautisid maiseid rõõme ning eksisid nagu inimesedki. Kristlik Jumal oli kõikvõimas ideaalkuju. Maapealset elu võeti kui ettevalmistust taevaseks paradiisiks. Ideaaliks sai paastumine ja palvetamine, maistest rõõmudest loobumine – ka kunstis kujunes askeetlik iluideaal. Kultuur koondus kirikute ja kloostrite juurde, kogu professionaalne kunst pühendati Jumalale. Keskaeg on väga pikk ja kunstis stiililiselt väga kirju aeg, mida võib kunsti seisukohalt jaotada järgmiselt: Varajane keskaeg – kuni 10.saj. Romaani periood - 10.-12. saj. Gooti periood - 12.-14.saj. Romaani ja gooti perioodil ehitatakse suurejoonelisi, võimsaid jumalakodasid – kirikuid. Arhitektuur oli tol ajal enamarenenud kunstiliik .
dietoloogiale 19.- 20. sajandi avastused biokeemias ja arstiteaduses. Sellest ajast hakati erinevate toitainete ja toiduainete mõju organismile põhjalikumalt uurima.(Vikipeedia 2012) Alates 20. sajandist on arenenud riikides seoses toidu kättesaadavuse paranemise ning füüsilise töö osakaalu vähenemisega muutund probleemiks liiga ohtrast ning energiarikkast toidust tingitud ülekaalulisus ja muud tervisehäired.(Vikipeedia 2012) Samal ajal on inimkeha iluideaal muutund järjest saledamaks. See on tõstnud nõudlust tõhusate dieetide järele ning avanud võimalused sellealaliseks äritegevuseks.(Vikipeedia 2012) Siiski mitte kõik dieedid ei anna reklaamitavat tulemust ega oma teaduslikku põhjendust ning mõned neist võivad olla tervisele ohtlikud.(Vikipeedia 2012) 3. Kuulsaimad dieedid 3.1. Atkinsi dieet Selle dieedi ajal sööb inimene toitu, milles võimalikult vähe süsivesikuid(Vt: LISA 1),
Klassikaline barokk tekkis Louis XIV õukonnas, kus nii kunstis kui arhidektuuris eelistati tasakaalustatud vorme. Selle stiili kujukateks näideteks on Perrault` loodud Louvre`i jahedalt range fassaad ja Versailles` loss koos aedadega. Naiste riietus: Naiste rõivastusse tõi 17.sajand vormivabaduse, mille parimaks näiteks oli dekolteeks nimetatud sügav kleidiväljalõige. Jäik hispaania krae oli sellest peale minevik. Kuna barokiajastu iluideaal soosis loomulikke proportsioone, lõigati kleitide ülaosa sügavalt lahti ning jäeti rinnapartii ülemine osa täiesti nähtavale; teinekord kaeti dekoltee aga pitskraega. Rõivamoe muutusi ei põhjustanud ainuüksi uued kultuurisündmused, vaid mängu tuli ka teaduse areng. 1628. aastal avastas William Harvey vereringe olemasolu. Otsekohe alanud vaidlused, kas naiste sagedased kaebused pole mitte ühenduses keha
,,Veenuse sünd" Sandro Botticelli Sandro Botticelli on sündinud u. 1445 aastal Ognissanti vallas Firenzes, Itaalias. Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane, kuid on saanud mõjutusi ka Verrocchio 'lt. Botticelli luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Tema oli esimene, kelle madonnad pole enam ebamaised olendid, vaid tõelised Firenze naised, Jeesus ja Ristija Johannes aga tavalised noorukid. Tema enda olulisimaks õpilaseks sai hiljem tema õpetaja Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Juba 1570. aastaks oli ta avanud koos abilistega töökoja. Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate perekondade heaks. Üheks tuntumaks oli Lorenzo de' Medici õukond, maalides seal mitu tuntud portreed
Daam pidi olema õrn ja habras, kui õievars, kõndima hõljudes maad peaaegu puudutamata, jalad pisikesed, sõrmed pikad ja peened. Kael nagu luigel, kuldkiharad puusadeni jne JUUKSED Abielunaised pidid oma juukseid varjama Juukseid kandsid abielunaised kinnisesse soengusse panduna Tihtipeale punutistena, lahtiste kiharatega käisid ainult noored meheleminekueas tüdrukud.Kuna kirik käskis aga naistel juuksed kinni katta kompenseeriti seda uhkete peakatetega KOSMEETIKA Iluideaal oli heledate juuste ja nahaga naine Naha valgendamiseks kasutati jahu, lupja, kriiti ja isegi pliid. Samuti oli kindel veendumus, et valgendavalt mõjub valge liilia juuretinktuur. Heleda näonahaga taheti aga eelkõige teistele märku anda, et naine ei osale välitöödel. Huultel kasutati taruvaiku. Kui huultele taheti ka värvi anda, pigmenteeriti vaiku marjadega Kasutati ka õrnroosat põseruuzi, milleks olid tõenäoliselt metsamarjad, kuid tihtipeale ka
ümarkaar. Maal- omanäolised maalikunstnikud, kunstniku isikupära sai oluliseks. Suur osa maale usuteemad, tuli ka antiikmütoloogia teemad, portree maalid profiilis. Masaccio oma freskodega saavutas inimlike tunnete väljenduse, milist varem polnud veel nähtud "paradiisist väljaajamine". Boticelli-primavera-tegelased kreeka, rooma müütidest keskel venus, pea kohal poeg cupito, venuse sünd- merevahust sündinud aphrodite. Neis on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Skulptuur- donatello-saavutas täiuslikkuse inimese kujutamisel, iluideaal on vaimne e. tark inimene. Kõige enam kujutatu on taavet-noor karjus, kes võitis koljati oma nupukuse tõttu. Teine donatello kuulus töö ratsamonument gattamelata ratsamonument. Renessanssiaegset skulptuuri hakatakse esitlema alusel ehk pjedestaalil. Bramantet huvitas eelkõige kuppelehitiste porjekteerimine. Sai au ehitada peetri kirik, pidi
1) Sandro Botticcelli, pärisnimega Alessandro di Mariano di Vanni Filipepi (1445-1510) oli 15.sajandi lõpu Firenze vararenessanssi maalikunstnik. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast ("Veenuse sünd"). Tema maalitud pannoo "Kevad" ehk "Primavera".on rafineeritud, lüüriline kiidulaul hedonismile ja luksusele, mis valitses tema patrooni Lorenzo de'Medici ümbruskonnas. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Tema oli esimene, kelle madonnad pole enam ebamaised olendid, vaid tõelised Firenze naised, Jeesus ja Ristija Johannes aga tavalised noorukid. "Primavera" "Veenuse sünd" 2) Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (1475 1564) oli Itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. Kuulsamad tööd: "Viimne kohtupäev", "Taavet", "Pieta", "Mooses" "Viimne kohtupäev" "Taavet" 3)Leonardo da Vinci (1452-1519) insener, arhitekt, kunstnik. Oma
Näiteks abiellumise kohta. Ta palub, et ta ei annaks talle enam nõu. Üldiselt on Harry läbivalt terve raamatu vältel koguaeg Doriani kõrval. Nagu ustav sõber. Basiliga sai ta alguses hästi läbi. Ta oli talle modelliks kui Basil teda maalis. Kahjuks kaugenes ta temast kuna hakkas Harry poole hoidma. Dorian teadis, et Basil on hea inimene ja teadis ka Basili suhtumist temasse ja Basili tundeid. Basil rääkis poisile algusest peale, et tema arust on poiss ilus ja iluideaal. Victor oli Doriani teener. Nende suhete kohta võiks öelda, et pigem olid need ametialased ehk siis teener oli teener ja ülemus ülemus. Sõbrad nad ei olnud ja saladusi omavahel ei jaganud. Pigem Dorian isegi vahepeal kartis et teener hakkab nuhkima tema järele kuigi ma arvan, et see kartus oli alusetu. 6. Sibyl hukkus armastuse pärast. Dorian oli oma kahe sõbraga läinud ta teatritükki
huuli, kasutati parfüümi, Soengud ja peakatted patsed, juuksepikendused, tripardid parukad, mütsid, kiivrid Jalanõud käisid palja jalu või sandaalidega Materjalid nahk, papüürus, pilliroog, lina, siid, puuvill, kuld, 1090. a eKr merekarbid, helmed, puu, taimed KREETA. Minose kultuur Rõivastus: 3000. a eKr - linane;villane, nahk - keha ei ole varjamiseks - iluideaal sale piht Jalatsid kandsid susse mokassinilaadsed sokke, sandaale, kõrgeid reisisaapaid Varane Soengud keerulised, pikk hobusesaba, läbipõimitud palmikud, lainesse koolanud juuksed, kõrva juures lokirull, paelaga kuklasse kinnitatud juuksed Ehted - lilledega kaunistatud laubapael, kullast ehted, - võrkpitsist juuksepael, väike kuldkroon,
Näiteks abiellumise kohta. Ta palub, et ta ei annaks talle enam nõu. Üldiselt on Harry läbivalt terve raamatu vältel koguaeg Doriani kõrval. Nagu ustav sõber. Basiliga sai ta alguses hästi läbi. Ta oli talle modelliks kui Basil teda maalis. Kahjuks kaugenes ta temast kuna hakkas Harry poole hoidma. Dorian teadis, et Basil on hea inimene ja teadis ka Basili suhtumist temasse ja Basili tundeid. Basil rääkis poisile algusest peale, et tema arust on poiss ilus ja iluideaal. Victor oli Doriani teener. Nende suhete kohta võiks öelda, et pigem olid need ametialased ehk siis teener oli teener ja ülemus ülemus. Sõbrad nad ei olnud ja saladusi omavahel ei jaganud. Pigem Dorian isegi vahepeal kartis et teener hakkab nuhkima tema järele kuigi ma arvan, et see kartus oli alusetu. 6. Sibyl hukkus armastuse pärast. Dorian oli oma kahe sõbraga läinud ta teatritükki
annaabi.ee 
