Geneetika (1)

GENEETIKA
Mendelism - mendeli geneetika.
Objekt: hernetaimed
Uuris:

• Seemne värvus
  
• Seemne kuju
  
• Kauna kuju
  
• Kauna värvus
  
• Õite asend
  
• Taime pikkus
  

Uurimise objekti valik oli edukas järgmistel põhjustel:

• Tunnused on alternatiivsete paridena
  
• Hernes on looduslikul isetolmleja ja Mendel sai taimi tolmeldada
  
• Seemneid oli palju, sai rakendada statistilist jaotuvust
  

Mendeli I seadus käsitleb monohübriidset ristamist (vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel).
Olgu meil värvusgeen, mis esineb kahe alleelina, dominantne alleel A määrab ära kolase värvuse, ja retsessiivne allees, määrab rohelise värvuse.
P: AA x aa
Kollane x roheline
1) Sugurakkudes saab olla ainul A alleel antud alleelipaari suhtes
2)Sugurakkudes saab olla ainult a alleel antud alleelipaari suhtes
F1: Aa kollane F1:esimene järglaspõlvkond
Mendeli I seadus. Homosügootsete vanemate ristamisel antul alleelipaari suhtes on järglaspõlvkond geno - ja fenotüübilt ühtne. Genotüübilt on kõik heterosügoodid Aa ja fenotüübilt kõik seemned kollased .
Monohübriidne ristamine
P: Aa x Aa (kollane x kollane)
F1: AA/Aa/Aa/aa
Kollased/ roheline
Mendeli II seadus
Heterosügootide ristamisel antud alleelipaari suhtes ilmneb järglaspõlvkonnas lahknemine : fenotüübiliselt suhtes 3:1, genotüübiliselt suhtes 1:2:1.
Alleelide koostoime

Intermediaarsus ehk semidominantsus - tunnuste vahepealne avaldumine

taimed
Lõvilõug.
P: punased kroonlehed x valged kroonlehed
F1 roosad kroonlehed x roosad kroonlehed
Seda nim geenidoosiefektiks
F2: 1 punaseid: 2 roosasid: 1 valgeid

loomad
P: must kukk x valge kana
F1: hallid
F2: 1 musti : 2 halle : 1 valgeid

inimene
P: loomulikult lokkis juuksed x sirged juuksed
F1: lainelised juuksed

Kodominantsus - korraga avalduvad mõlema vanema tunnused

loomad
P: must naarits x valge naarits
F1: musta-valgekirjud
F2: 1 mustad: 2 kirjud: 1 valged

inimesed - AB0 vererühm
Fenotüüp/ genotüüp
0
ii
A
JAJA/JAi
B
JBJB /JBi
AB
JAJB
P: JAJA x JBJB (A x B)
F1: JAJB (AB rühm)
Monohübriidsed tunnused inimesel
Tunnus
Dominantsus
Retsessiivsus
Tedretähnid
Olemasolu
Puudumine
Põselohud
Olemasolu
Puudumine
Huulte paksus
Paksud
Õhukesed
Juuste kasvu piir
V- kujuline
Sirge
Kõrvanibu asend
Vabalt
Kokkukasvanud
Juuste värvus
Brünett
Blond
Blond
Punapäisus
Nina kuju
Kongus
Sirge
Nägemus
Lühinägevus (kaasasündinud)
Normaalne
Käelisus
Paremakäelisus
Vasakukäelisus
Paariliste tunnuste puhul võib esineda kimäärsusnähe - selle põhjuseks on ühe tunnuse mitteavaldumine samas süsteemis - põselohk ühes põses.
Mendeli III seadus

Värvusgeen A - kollane, a - roheline

Seemnepinna kuju geen B - sile, b - krobeline
P: AABB (kollased siledad) x aabb (rohelised krobelised)
Sugurakud (kõik alleelid ühes korduses) : AB x ab
F1: AaBb (kollased siledad)
See tõestab Mendeli I seadust
Ristame heterosügoote
P: AaBb x AaBb
Sugurakud: kõik alleelid ühes korduses, kõik kombinatsioonid
AB, Ab, aB, ab
Sugu/sugu
AB
Ab
aB
ab
AB
AABB (k.s)
AABb (k.s)
AaBB (k.s)
AaBb (k.s)
Ab
AABb (k.s)
AAbb (k.k)
AaBb (k.s)
Aabb (k.k)
aB
AaBB (k.s)
AaBb (k.s)
aaBB (r.s)
aaBb (r.s)
ab
AaBb (k.s)
Aabb (k.k)
aaBb (r.s)
aabb (r.k)
Rohelised : kollased = 4/12 = 1:3
Krobelised : siledad = 4/12 = 1:3
Dihübriidne ristamine on nagu 2 monohübriidset ristamist
3:1 x 3:1 = 9:3:3:1 = 16 (klapib tabeliga)
9 - k.s
3 - k.k
3 - r.s
1 - r.k
1:2:1 x 1:2:1 = 9 genotüübi klassi
Mendeli III seaduse sõnastus
Polüheterosügootide omavahelisel ristamisel kujunevad järglaspõlvkonnas nende tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid, kusjuures ühe alleelipaari lahknemine ei mõhjuta teise alleelipaari lahknemist.
Mendeli III seadus on piiratud kehtivusega - iga vaadeldav geen peab olema erinevas kromosoomis.
Geenide koostoime

Komplementaarsus - kahe või enama geeni koostoimes ( dominantsed ) tekib täiesti uus tunnus

Epistaas - kahe geeni koostoimes kaob ühe geeni poolt määratud tunnus

Duplikaatsus - kaks geeni mõjuvad ühele tunnusele samamoodi

Polümeersus - mitu geeni määravad ühte ja sama tunnust samasuunaliselt , tunnuse kujunemine sõltub määravate geenide arvust (mida rohkem seda uhkem )
a) inimese nahavärvus, mis on määratud 6 alleeliga

Modifitseeriv - regulaatorgeen(id) mõjutab(/vad) struktuurgeeni (de) avaldumist
Mendelismi põhiseisukohad

Lähtevanemad peavad olema homosügoodid

Järglaste arv peab olema piisavalt suur (sadades ja tuhandetes)

Kõikide isendite eluvus peab olema põlvkonniti võrdne

Vaadeldavaid tunnuseid määravad geenid peavad asuma eri kromosoomides põhimõttel : 1 kromosoomis vaid 1 vaadeldav geen

Mendelism ei vaatle kromosoomide ristsiiret ehk crossingoverit - uued geenikombinatsioonid moodustuvad tänu

kromosoomide sõltumatule lahknemisele meioosi 1. anafaasis

sugurakkude ühinemisele viljastumisel
Aheldunud pärandumine, geenivahetus ( Thomas Morgan )
Ehk morganism.
Uurimisobjekstiks äädikakärbsed (väga hea geneetiliste uuringute