Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Pärilikkus ja muutlikkus. Suuline arvestus, 2 KT. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks soo määramine keskkonnateguritega ei ole eriti levinud ?
 
Säutsu twitteris
BIO4: pärilikkus + muutlikkus. Suuline arvestus, 2 KT.
(5 kursus on zooloogia välipraktika, u 8.-15. juuni, puugi vastu eelnevalt vaktsineerida . 4 rühma: linnud , kalad , imetajad – taskulambid, mudaelukad :D
Mendeli seadus
Gregor Mendel 1866. a. Mendelil kõrgem loodusteaduslik haridus , Brünni augustiinlaste kloostri õpetaja alguses, hiljem kloostriülem ehk abt. Vastutas kloostri taimekasvatuse eest. Tema seadused taasavastati 34 aastat hiljem. Mendel teostas katseid taimehübriididega, uuris tunnuste kujunemist järgnevates põlvkondades. Põhiliseks katsetaimeks aedhernes. Katsetaime valikuga Mendelil vedas.
Aedherne bioloogiline sobivus geneetika katseteks:
  • aedhernes on üheaastane taim – sai vastused kiiresti
  • aedhernes kuulub liblikõieliste sugukonda ja on looduslikult isetolmleja – järelikult sai taimi kunstlikult tolmeldada
  • hernel on palju alternatiivseid tunnuspaare – mendel uuris 7 tunnuspaari kujunemist:
  • seemnete kuju (sile, krobe)
  • seemnete värvus (kollane, roheline)
  • vilja (kauna) kuju (sile, sopistunud)
  • vilja värv (roheline, kollane)
  • õite asend (tipmine, külgmine)
  • taime pikkus (lühike, pikk)
    Taimede pikkus kõige rohkem mõjutatav.
  • Hernel on suhteliselt vähe kromosoome, keharakkudes 7 paari kromosoome.
  • Hernetaimede viljakus on piisavalt arvukas
    7 aasta jooksul kasvatas ja analüüsis ta ~28 000 hernetaime.
    Hübridiseerimismeetodsobivate tunnustega isendite tahtlik ristamine ja järglaste igakülgne analüüs.
  • Vastavate tingmärkide ja skeemide kasutuselevõtt ja need käibivad tänapäevani.
  • P: (parentes)/ I - sugupuudes inimeste puhul
  • F1: (filia, filialis ) – esimene järglaspõlvkond/ II – inimeste sugupuudes
  • X: hübridiseerimine, ristamine
  • genotüüp esitatakse tähtede kombinatsioonina, lähtuvalt omast valikust, nt Pp. P – paremakäelisus, p – vasakukäelisus. Ladina suurtähega tähistatakse dominantne alleel , sama tähe väikeversiooniga tähistatakse selle geeni retsessiivne alleel, tähistamiseks valida tähed, mille suur- ja väiketäht on erineva kirjapildiga, genotüübis peavad olema esindatud kõik uuritavad alleelid
  • fenotüüp märgitakse genotüübi alla tavaliselt kas sõnaliselt või lühendina, fenotüübi juurde märgitakse vajaduse korral ka sugu tingmärkidega.
  • Mendel võttis kasutusele statistilise lähenemise
    Monohübriidne ristamine
    Jälgitakse ühe tunnuspaari kujunemist järglastel.
    nt. Värvusgeen – esineb kahe alleelina (vormina). Dominantne alleel (A) määrab ära kollase värvuse, retsessiivne alleel (a) määrab ära rohelise värvuse.
    NB! Ühe geeni eri alleelid tähistatakse sama tähe eriversioonidega.

    P: AA ( kollased seemned) x aa (rohelised) (vanemad on homosügoodid)
    P:
    AA
    aa
    Sugurakud : kõik alleelid peavad olema esindatud ühes korduses
    Kõik sugurakud kannavad alleeli A
    Kõik sugurakud kannavad alleeli a
    Viljastumine : sugurakud ühinevad juhuslikult, peavad olema esindatud kõik kombinatsioonid
    F1: Aa – seemned on kollased
    Mendeli 1. seadus: ühtlikkusseadus
    Homosügootsete (mõlemad alleelid ühesugused) vanemate omavahelisel ristamisel on esimene järglaspõlvkond geno- ja fenotüübilt ühtne. Genotüübilt ainus kombinatsioon Aa ehk heterosügootsus, fenotüübilt kõik seemned on kollased.
    Mendeli 2. seadus käib samuti monohübriidse ristamise kohta:
    P: Aa x Aa (heterosügoodid)
    sugurakud: pooltes sugurakkudes A, pooltes a ; 50% A, 50% a.
    Viljastumine: F1: AA/Aa/Aa/aa
    (sugurakud ühinevad juhuslikult, välja tuleb kirjutada kõik kombinatsioonid)
    või esitatakse tabelina:
    A
    a
    A
    AA - kollased
    Aa - kollased
    a
    Aa - kollased
    aa - rohelised
    Mendeli 2. seadus: lahknemisseadus
    Heterosügootide omavahelisel ristamisel ilmneb esimeses järglaspõlvkonnas lahknemine . Tunnuste alusel ehk fenotüübiliselt on see suhtes 3:1 – kolm osa kollaseid, üks osa rohelisi. Genotüübiliselt on see suhtes 1:2:1 – üks osa AA, kaks osa Aa, üks osa aa.
    Alleelide koostoime erandjuhtumid:
  • intermediaarsus
    P: isane must kukk x emane valge kana
    F1: isased hallid x emased hallid
    F2: 1 musti : 2 halle : 1 valgeid
    Intermediaarsus põhineb retsessiivse alleeli toimel dominantsele alleelile, mille puhul dominantne täiel määral ei avaldu.
  • Kodominantsus – alleelide koostoime erijuhtum, mille puhul üheaegselt avalduvad mõlemad alleelid
    P: isane must naarits x emane valge naarits
    F1: isased kirjud x emased kirjud
    F2: 1 musti : 2 kirjusid : 1 valgeid
    Inimesel: inimesel on 28 erinevat vererühma. AB0 vererühmade näitel:
    Fenotüüp ehk tunnus
    Genotüüp
  • 0 (I)
    ii
  • A (II)
    IAIA / IA i
  • B (III)
    IBIB / IB i
  • AB (IV)
    IAIB
    Kodominantne on AB, esindatud on nii A kui B alleel. Põhjendus: mõlemad alleelid avalduvad enam-vähem võrdsel tasandil isendi tunnustes.
    Mendeli 3. seadus: dihübriidne ristamine
    Dihübriidsel ristamisel moodustuvad F2 põlvkonnas vanemate tunnuste kõik võimalikud kombinatsioonid (vaatame 2 tunnust, saame 4 kombinatsiooni ), kusjuures ühe tunnuspaari lahknemine ei mõjuta teise tunnuspaari lahknemist.
    Sellel seadusel nimetus „sõltumatu lahknemise seadus“
    Võtame vaatluse alla 2 geeni. Värvusgeen (A – kollane, a – roheline) ja seemne pinna kuju (B – sile, b – krobeline)
    P: AABB (kol. sil.) x aabb (roh. krobe.)
    Sugurakud: AB / ab
    F1: AaBb x AaBb (kollased, siledad)
    Sugurakud: AB, Ab, aB, ab / teises taimes samad sugurakud
    Pennet'i võrgustik
    AB
    Ab
    aB
    ab
    AB
    AABB k.s
    AABb k.s
    AaBB k.s
    AaBb k.s
    Ab
    AABb k.s
    AAbb k.k
    AaBb k.s
    Aabb k.k
    aB
    AaBB k.s
    AaBb k.s
    aaBB r.s
    aaBb r.s
    ab
    AaBb k.s
    Aabb k.k
    aaBb r.s
    aabb r.k
    Kollased : rohelised – 12:4 = 3:1
    siledad : krobelised – 12:4 = 3:1
    Kuna seemne värvus ja pinna kuju ei ole üksteisega seotud, siis on nende kujunemised sõltumatud sündmused ja kogu tõenäosuse saamiseks need korrutatakse.
    (3:1) x (3:1) = 9:3:3:1 = 16
    9 kollased siledad : 3 kollased krobelised : 3 rohelised siledad : 1 rohelised krobelised
    Dihübriidne ristamine on omavahel kombrineerunud kaks monohübriidset ristamist .
    Mendeli kolmas seadus kehtib:
  • juhul kui vaadeldavad geenid on erinevates kromosoomides
  • kui puudub alleelide ja geenide erandlik vastasmõju
    Geenide vastasmõju:
  • komplementaarsus – 2 geeni koos annavad täiesti uue tunnuse
  • epistaas – kahe geeni koosmõjul jääb alles ainult 1 olemas olnud tunnustest
  • modifitseeriv mõju – üks geen (regulaatorgeen) kontrollib ja mõjutab teise geeni avaldumist
    Mendeli seaduste kehtivust tagavad tingimused:
  • Järglasi peab olema väga palju. Mendeli seadustel on statistiline iseloom.
  • Kõik vaadeldavad geenid peavad olema eri kromosoomides.
  • Kõikidel organismidel peab olema võrdne eluvus genotüüpide tasandil
  • Mendeli seaduste puhul tuleb arvestada alleelide ja geenide toime erijuhtusid
  • Mendeli seaduse puhul peab arvestama ka geeni poolt määratud tunnuste ebatüüpilist avaldumist.
    Dominantne
    Retsessiivne
    Põselohud +
    Põselohud -
    Tedretähnid +
    Tedretähnid -
    Kongus nina
    Sirge nina
    Kõrvanibu vabalt
    Kõrvanibu kinnikasvanud
    Paremakäelisus
    vasakukäelisus
    Juuste kasvupiir V-kujuline
    Juuste kasvupiir sirge
    SOO GENEETIKA
    Erisoolisus – elule omane tunnus, mis kujunes välja juba ainuraksetel.
    I soo määramine keskkonnaga. Sugu on määratud geenidega , mille avalduumist kontrollib mingi keskkonnategur.
    • Taimed: vähelistel käpaliste liikidel määratakse õite sugu valgustustingimustega kasvu ajal. Hea valgustatus -> emasõied ; halb valgustatud -> isasõied ; vahelduvad / keskmised valgustustingimused -> liitsugulised õied
    • Loomad: roomajad – krokodillid. Soo määramine sõltub munade haudetemperatuurist. Pes valmistatakse kõdunevast taimemassist, mis eritab soojust. Mitmed variandid.
    28ˇC ... 32ˇC – emased, isased võrdselt. Madalamal temp-l ainult isased, soojemal ainult emased.
    Miks soo määramine keskkonnateguritega ei ole eriti levinud? - Keskkonnatingimuste ootamatul muutusel võivad kujuneda ühesoolised populatsioonid. See on üks hüpotees, millega selgitatakse sauruste kiiret ja massilist väljasuremist.
    II Soo määramine ploidsuse ehk kromosoomistiku kordusega
    2h -> emassugu (mesilastel töölised ja emamesilased )
    h -> isassugu (mesilastel lesed)
    III Soo määramine sugukromosoomidega
  • süsteem X/XX – ühel soopoolel on 1 sugukromosoom vähem
    nt. isane emane
    X XX
    spermides munarakkudes
    Esineb suhteliselt madalatel organismidel. Selline soomääramine on omane putukatele (tirtsud, lutikad , koiliblikad)
  • ZZ (isased) / ZW (emased) – lindudel
  • XX (emased) / XY (isased) – imetajad, kalad, kahepaiksed
    Soo määramine isenditel:
  • välised suguelundid
  • soost sõltuvad tunnused inimesel
    Tunnus
    Mees
    Naine
    1. toruluud
    Pikemad , jämedamad
    Lühemad, peenemad
    2. rasvaprotsent
    Väiksem
    Suurem
    3. veeprotsent
    Suurem (lihasmassi tõttu)
    Väiksem
    4. lihasmass
    Suurem
    Väiksem
    5. kasvakasv kehal
    Suurem
    Väiksem
    6. keha proportsioonid:
    õlavööde
    puusavööde
    Lai
    kitsas
    Kitsas
    lai
    7. kõri suurus
    Suurem
    Väiksem
    8. hääleulatus
    Suurem ja madalam
    Väiksem ja kõrgem
    9. piimanäärmed
    Olemas, kuid väiksed ja ei talitle
    Olemas, suured ja talitlevad
    10. agressiivsus
    suurem/omasem
    Väiksem
    11. alalhoidlikkus
    Väiksem
    Suurem
    bioloogiliselt tugevam soopool: naine
    Soost sõltuvaid tunnuseid saab muuta elu jooksul, ka inimesel.
    Soo testimine
    vajalik:
  • sõjaväekohustus
  • spordis
  • perekonna loomiseks
    Soo testimine toimub:
  • sootunnuste alusel
  • sugukromosoomide test -> Y kromosoomi olemasolu mees ; XX naine
  • nn XX-mehed / XY naised.
    XX-meestel on 2 x-kromosoomi, aga ühes x-kromosoomis on y-kromosoomi geenijärjestus, läbivad sugukromosoomitesti. Sellepärast neid kontrollitakse DNA järjestustestiga. Sagedus 1 : 30 000 – 1 : 50 000
  • pmst võimatu testida naistel, kellel on kõrgenenud meessuguhormooni (testosterooni) tase, kuna neil on:
  • loomupärasest kõrgem sünteesitase
  • puuduvad testosterooni retseptorid
  • või liitsugulisel isendil – hermafrodiidid. Tal on kas:
  • kombineeritud suguelundid, nt ovotestised – munasarja ja
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #1 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #2 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #3 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #4 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #5 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #6 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #7 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #8 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #9 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #10 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #11 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #12 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #13 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #14 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #15 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #16 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #17 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #18 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #19 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #20 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Arnold Rein Tatunts Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Geneetika, pärilikkus jms. konspekt sisaldab rohkem materjali kui otseselt vaja läheb misiganes töödes (süvaõpe)
    Pärilikkus , muutlikkus , Geneetika , Monohübriidne ristamine , Hübridiseerimismeetod , Mendeli 1. seadus , SOO GENEETIKA

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    83
    pdf
    Esimese nelja kursuse materjal
    14
    doc
    Geneetika
    27
    doc
    Paljunemine-areng-geneetika
    21
    doc
    Eksami konspekt
    37
    doc
    Üldbioloogia konspekt-1-osa
    3
    docx
    Pärilikkus ja muutlikkus
    150
    docx
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun