Hõbevaher: Acer saccarinum Areaal: Põhja-Ameerika ida- ja keskosa. Suurus: 24-36 m, tüve läbimõõt kuni 2 m. Võra: lai, munajas või silinderjas, oksad peened, sageli rippuvad. Koor, võrsed: tüvekoor helehall, sile või piklike ribadena kestendav. Noored võrsed läikivad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid. Ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 5 hõlmaga, 6-12 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt erkrohelised, alt sinakasvalged. Hõlmad terava tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked sügavad. Leheroots 8-12 cm pikk. Õied ja viljad: Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Õied kollakasrohelised või punased, paiknevad püstistes harune...
LEHTMETSAD LEVIK PõhjaAmeerikas Lääne ja Kesk Euroopas KLIIMA Parasvöötme kliima Aastased temperatuuri erinevused on suured Piisavalt sademeid (4001000mm) 4 aastaaega MULD Viljakad mullad Pruunmullad TAIMED Euroopas PõhjaAmeerikas KaugIdas Tamm Hikkoripuu Vaher Pöök Tulbipuu Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Suhkruvaher Jalakas Pärn NÄITED TAIMEDEST LOOMAD Metskits Pesukaru Hirv Vapiti Nugis Skunk Halljänes Vöötorav Kobras INIMTEGEVUS Metsatööstus, tselluloosi ja paberitööstus Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi ja pruunsüsi) Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus KESKKONNAPROBLEEMID Õhusaaste tööstuspiirkondades Veekogude reostumine Veeressursside ammendumine
Euraasia põhjaosa, Põhja Mänd, kuusk, Pruunkaru, põder, Okasmets Ameeriaka keskosa Parasvööde Leetmullad põdrasamblik saarmas Mussoonmets Euraasia idaosa Parasvööde Pruunmullad gigantne orav, tiiger Suhkruvaher, Sega ja PõhjaAmeerika idaosa, Euraasia sarapuu, harilik Metssiga, punahirv, lehtmets lääne ja idaosa Parasvööde Pruunmullad tamm pesukaru Hikkoripuu, PõhjaAmeerika, Euraasia kesk ja hõbevaher,
Euroopas: Kaug-Idas: Kuusk Amuuri korgipuu Kask Mandzuuria Haab pähklipuu Tamm Amuuri pärn Pärn Hiina sidrunväändik Sarapuu Korea seedermänd Lehtmetsad Euroopas: Põhja- Kaug-Idas: Tamm Ameerikas: Vaher Pöök Pöök Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Hikkoripuu Jalakas Pärn Tulbipuu suhkruvaher Näiteid taimedest sarapuu pärn jalakas vaher Okasmetsad Pruunkaru Põder Ilves Orav Ahm Kobras Käbilind Musträhn pruunkaru Sega- ja lehtmetsad Euroopas: Põhja- Aasias: Metskits Ameerikas: Kaeluskaru Hirv Vapiti Vesihirv Metsnugis Skunk Vöötorav Roherähn Pesukaru Ussuuri Halljänes tiiger
METSAMAJANDUS JA TÖÖSTUS Näitajad metsavarude suuruse hindamiseks: o pindala (%) 48,7% Eesti o puiduvaru (kuupmeeter) o aastane juurdekasv puidul (kuupmeeter/ha) aastas tohib metsa maha võtta nii palju, kui juurde kasvab Peamised metsatüübid NIMETUS RIIK PUUDE NIMETUS AASTANE JUURDEKASV OKASMETS Venemaa, Kuusk, mänd, 12 kuupmeeter/ha Kanada, USA tsuuga, ebatsuuga, nulg, lehis, araukaaria LEHTMETS LõunaRootsi kuni Tamm, pöök, 1020 Uurali mäestik, vaher, kollane kuupmeeter/ha USA, Lääne kask, hikkoripuu, Euroopa ...
· Kuusk · Amuuri korgipuu · Kask · Mandzuuria · Haab pähklipuu · Tamm · Amuuri pärn · Pärn · Hiina · Sarapuu sidrunväändik · Korea seedermänd Lehtmetsades kasvavad: Euroopas: Põhja- Kaug-Idas: · Tamm Ameerikas: · Vaher · Pöök · Pöök · Pärn · Vaher · Vaher · Saar · Jalakas · Hikkoripuu · Jalakas · Pärn · Tulbipuu · Suhkruvaher LOOMAD: · Levinud on imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest, · kõigesööjad imetajad · Paljud loomad on aktiivsed aasta läbi, mõned loomad jäävad talveunne · Lihatoidulised loomad · Palju linde, kes toituvad seemnetest ja pähklitest · Rändlinnud on putuktoidulised · Putukad ( soojal perioodil) · Vähe on kahepaikseid ja roomajaid Sega- ja lehtmetsades elavad: Euroopas: Aasias: Põhja-
1. Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselul...
· Kuusk · Amuuri korgipuu · Kask · Mandzuuria · Haab pähklipuu · Tamm · Amuuri pärn · Pärn · Hiina · Sarapuu sidrunväändik · Korea seedermänd Lehtmetsades kasvavad: Euroopas: Põhja- Kaug-Idas: · Tamm Ameerikas: · Vaher · Pöök · Pöök · Pärn · Vaher · Vaher · Saar · Jalakas · Hikkoripuu · Jalakas · Pärn · Tulbipuu · Suhkruvaher LOOMAD: · Levinud on imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest, · kõigesööjad imetajad · Paljud loomad on aktiivsed aasta läbi, mõned loomad jäävad talveunne · Lihatoidulised loomad · Palju linde, kes toituvad seemnetest ja pähklitest · Rändlinnud on putuktoidulised · Putukad ( soojal perioodil) · Vähe on kahepaikseid ja roomajaid Sega- ja lehtmetsades elavad: Euroopas: Aasias: Põhja-
Taimeliigid : hõbevaher, kullerkupp, stepirohi, piisonirohi Parasvöötme sega-ja lehtmets Asend : Põhjapoolkeral. Taimestik : rohkelt inimese istutatud taimi. Mullastik : Pruunmullad. Huumust on mõõdukalt. Loomastik : Enamus on imetajad. Mõned üksikud jäävad talveunne. Inimene : karjakasvatus, maaviljelus, metsandus, maavarade kaevandamine. Loomaliigid : metsnugis, pesukaru, metskass, metssiga Taimeliigid : suhkruvaher, pöök, sarapuu, nulg Parasvöötme okasmets Asend : Euraasia ja Ameerika mandril, parasvöötme põhjaosas. Kliima : Jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taimestik : Üldiselt kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda. Okkad, et vähendada aurumist. Mullastik : Leedemullad. Mulla ülaossa tekib tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont ehk väljauhtehorisont. Loomastik : Liigivaene. Inimene : metsandus, jahindus, kalandus, loomakasvatus.
Geograafia eksam 1.Geograafia on teadus , mille üheks ülesandeks on keerukate nähtuste selgitamine , rühmitamine ja üldistamine , selle tasemeni , et nähtuste olemus oleks kõigile arusaadav . 2. loomad, taimed , muld, maapind ,atmosfäär , hüdrosfäär, kliima ja inimtegevus Näited:vihmametsa lopsakas ja liigirikas taimestik pakub loomadele palju erinevaid elupaiku ja toitumisvõimalusi , väga kiire aineringe ja rohkete sademete tõttu on vihmametsa mullad väheviljakad 3.Loodusvööndeid eritatakse peamiselt taimkatte alusel Kliimavöötmed-suurematel aladel , vöödena , ümber maakera paiknevad üksteisest erinevad ulatuslikud kiilmasüsteemid Loodusvöötmed-suured , püsivad süsteemid . nendes on õhutemp. , niiskusolud , mullad , taimestik ja loomastik omavahel tihedasti seotud Taimkattealusel:tundlavöönd ja okasmetsavöönd Kliimavöötmed ja loodusvöötmed ei ühti mittekunagi . põhjuseks on see , et erinevate k...
Tüüpilised loomad: piison, stepi-vaskuss, pimerott, Kalifornia tuttvutt, koiott, stepituhkur, preeriakudres, ühis-rohtlahaukur. Inimeste tegevusalad: maaviljelus, tööstuslikkude maavarade kaevandamine. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS: Kliimavööde: parasvööde(mereline) Kliima: sajab palju, aasta vältel võrdselt. Riigid: Saksamaa, Suurbritannia, Iirimaa, Uus-Meremaa, Jaapan, Eesti, Rootsi, USA. Mullad: pruunmuld. Taimed: värvikirevad. Tüüpilised taimed: suhkruvaher, lõhnav varjulill, sinilill, kastanipuu, sarapuu, pöök, nulu, kanarbik, harilik tamm. Loomad: kõigesööjad imetajad. Tüüpilised loomad: metsnugis, punahirv, roherähn, euroopa naarits, metssiga, metskass, pesukaru. Inimeste tegevusalad: karjakasvatus, maaviljelus, metsandus, maavarade kaevandamine, kalandus, tööstus tootmine. PARASVÖÖTME OKASMETS: Kliimavööde: parasvööde Kliima: jahe ja niiske suvi, külm talv, temperatuur kõigub palju. Riigid: Soome, Venemaa, Norra, Kanada.
Kliima valdavalt mandriline, kujunenud 4 aastaaega Tihe sisevetevõrgustik Väheviljakad leetmullad Inimmõju lõunapoolsetes lehtmetsades Keskkonnaprobleemid kohalikku päritolu Okasmetsad: Kuusk, harilik mänd Euroopas; seedermänd, lehis Aasis; nulg, tsuuga, ebatsuuga P.-Ameerika; araukaaria L.-Ameerikas Segametsad: kuusk, kask, pärn haab; Kaug-Idas amuuri korgipuu, korea seedermänd, amuuri pärn jne Lehtmetasd: kask, paju, jalakas, vaher, pöök, tulbipuu, suhkruvaher jne 27.12.12 Rohtlad 27.12.12 asuvad parasvöötme soojemas osas Rohtlate vööndit piirab ühelt poolt metsavöönd ja teiselt poolt poolkõrbete ja kõrbete vöönd Suvel on sooja 15°C kuni 25°C, talvel -5°C kuni 5°C Rohtlaalade maastikku iseloomustavad kuivalembesed ja lühikese kasvuperioodiga rohttaimed Rohtlad ei moodusta ümber maakera pidevat vööndit, kuna nende levikut mõjutavad mäestikud ja maailmameri
Huumust on mõõdukalt ning kasvavad enamasti lehtpuud. Näited: kõigesööjad imetajad. Enamus elavad lehtmetsad raua- ja alumiiniumiühendid harilik tamm, kanarbik, sinilill, terve aasta ilma talveuneta. Siin on on püsivad. suhkruvaher, pöök, sarapuu. ka linde kes toituvad puude seemnetes. Rändlinnud on enamasti putuktoidulised. Leidub mandrite Seal on vähe sademeid
3. varufunktsioon Taimedes tärklis, Taimedes on lipiide varu Seemnetes lina- ja osades korvõielistes õlidena: seemnetes, päevalilleseemnetes. viljades inuliin (maapirn) viljades (avokaado, - teristes Sahharoos pähklid, oliivid) suhkruroog, suhkrupeet, suhkruvaher Loomorganismides Loomades varurasvad Loomorganismide kehas glükogeen (maksas ja kõhuõõnes ja naha all. ostseselt valguvarusid ei ole. lihastes), glükoos veres Mereorganismides on Kaudselt on varuvalkudeks Mesi osaliselt õlid (kalaõli), lihaste valgud. Piima- ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
