Taimedel eoskupras (samblad) või lehe allküljel (sõnajalg). Pungumine: vähe levinud. nt pärmseened, hüdraloomad, õisloomad (korallid). Vegetatiivne paljunemine: kõige levinum, peamiselt taimeriigis. a) varre abil nt pistikud (nartsiss) ja pistoksad (roos), võrsikud (mustsõstar), võsundid (maasikas, maa-alused varred (kartul, sibul) b) juure abil nt juure võsud (ploom, kirss), juure tüki abil (mädarõigas) c) lehe abil nt aasjürilill, kalanhoe, pegoonia. Mittesugulise paljunemise eelised: 1)lühikese ajaga palju järglasi 2)uus organism saab alguse ühest vanemorganismist 3)uuel organismil säilib vanemorganismi geneetiline info Suguline paljunemine: toimub 1 organismi vahendusel. Toimub seemne- ja munaraku ühinemine, mille tulsemusel moodustub viljastunud munarakk e sügoot. Uuel organismil on mõlema vanema geneetilised tunnused. MEIOOS - sugurakkudes toimuv kromosoomide arvu vähenemine 2x.
Taimede paljunemine 1. Nimeta taimede paljunemisviisid ja millise taimeosa abil need toimuvad. 2. Too näiteid taimedest, mis paljunevad juurte, võsundite, risoomide, sibulate, mugulate ja lehtedega. Juurevõsud-vaarikas,põldohakas risoomid-maikelluke, sinilill pistikutega- must-punanesõstar mugulatega-kartul,maapirn lehtedega-pegoonia,kannike 3. Kuidas paljundatakse taimi koekultuurimeetodil, selle eesmärgid. Too näiteid.. kasvatatakse koetükikest steriilses tingimustes sobival toidusegul, mõne aja pärast kasvab sellest uued taimed. Eesmärgid-saab kiiresti kindlate sorditunnustega taimi ühest taimest võib saada sadu nakatumatuid taimi näide- orhidee 4. Mida tähendavad mõisted mõlemasuguline õis, ühesuguline õis? Too näiteid taimedest. Mõlemasuguline õis- õiel on isas ja emas asjad(kibuvits, nurmenukk) ühesuguline- taimel on eraldi isas ja emas(sarapuu,lepp,paju) 5. ...
Paljunemine Eesmärk järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb: suguline ja mittesuguline, viimane omakorda jag. vegetatiivseks ja eoseliseks. Vegetatiivne 1. Ühest rakust lähtuvalt. a) rakkude jagunemine mitoosiga. Iseloomulik päristuumsetele. b) amitoos. Omane eeltuumsetele ja erandkorras päristuumsetele. Nt bakterid, protistid, kasvajate rakud. c) pungumine. Ebavõrdne mitoos, kus moodustuv rakk on alati väiksem ja jääb lähterakuga seotuks. Kas siis lõplikult seotuks (tek koloonia) või ajutiselt. d) hulgijagunemine. Esmalt jaguneb rakutuum kaheks, 4-ks, 8-ks... 128-ks. Tagajärjeks hulktuumne struktuur, mis laguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke. Nt algloomad (malaaria ja toksoplasmoosi tekitavad). 2. Lähtuvalt hulkraksest struktuurist a) Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid, hulkharjasussid. 2. pungu...
Üldbioloogia. Loeng 40 tundi Praktikum: augustis, 5 päeva, iga päev 4 tundi Eksamis 3 osa: faktiteadmised, analüüsi ja sünteesi küsimused, bioloogia probleemülesanded. Bioanorgaaniline keemia Uurib organismide elementaar koostist ehk mis elemendid organismis on. Eluks vajalik miinimum on u 30 geneetilist elementi: makroelemendid (palju) elementaarkoostisest 98% ( 1)süsinik, vesinik, hapnik 2) lämmastik, fosfor, väävel) kõik mittemetallid, kõik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide ülesanded: 1. annavad biomolekulide struktuuri 2. nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nõrgad ja tugevad ) 3. 6 elementi tagavad molekulaarse mitmekesisuse 4. nendest elementidest tekivad lihtsad ühendid, mida saab kasutada ja eritada ( nt CO2, H2O, NH3 (amoniaak toodavad nt kalad, eraldavad lõpuste kaudu)) Mikroelemendid (esinevad väikestes kogustes 0,0...%, 0,00...%), saab jagada kaheks: 1. metallid: rau...
vabanevad toksiinid (malaariapalavik). Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksusest o Taimed Vegetatiivselt paljunevad püsikud, kasutades vegetatiivseid organeid. Juur ploomid, kirsid, võilill Muundunud võsud: sibul (küüslauk, tulp, nartsiss); risoom (iirised, maikelluke, orashein); mugul (kartul, maapirn, daalia) Oksad/varred: sõstrad, pajud Lehed: aas-jürilill, pegoonia Võsundid: maasikas, hanijalg, tupsrohtliilia Sigitaimedega: kaktus, kalanhoe, pung-kirburohi Loeng 7. Vegetatiivse paljunemise viisid. Pungumine Hüdra; fragmentatsioon- vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks, igast osast tekib uus organism (koolis aetakse segaminei fragmentatsioon ja regeneratsioon), fragmenteeruvad pollüübid (vabalt elavad organismid), okasnahksed meritähed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
