Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Geenide klassifikatsioon (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
18
Geneetika
GENEETIKA
Geenide klassifikatsioon
  • Seoste alusel määravate tunnustega:
  • 1 geen  1 tunnus nn monogeensed tunnused.
    Alternatiivsed tunnused süsteemis +/- , millel on vähene fenotüübilise muutlikkuse aste. Nt. Vererühmad, osa immuunfaktoreid.
  • mõned geenid  1 tunnus (alla 10 geeni)
    Oligogeensed tunnused. Nt. Mitmest polüpeptiidist koosnevad valgud .
  • palju geene  1 tunnus
    Tunnused, millel populatsioonis on suur muutlikkuse aste ja lai reaktsiooni norm. Nt. IQ, kasv, kaal, nahapigment jne.
  • 1 geen osaleb paljude tunnuste määramises.
    Geenil on polüfeenne toime. Nt. Pigmendisünteesi määrav geen. See avaldub juustel, nahal, silma vikerkestas ja mujal. Geen määrab ära valkude esmase e. primaarstruktuuri, ülejäänud struktuurid formeeruvad iseseisvalt, valkude baasil.
  • Struktuur- ja modifikaatorgeenid:
  • struktuurgeenid määravad ära polüpeptiidahelate sünteesi, mis otseselt või kaudselt osalevad vastavate tunnuste kujunemises,
  • regulaatorgeenid kontrollivad ja mõjutavad struktuurgeenide avaldumist .
  • Terviklikud ja mosaiiksed geenid:
  • terviklik – puuduvad mitteinformatiivsed nukleotiidsed järjestused;
  • mosaiikne (katkendlik) – informatiivsed järjestused vahelduvad mitteinformatiivsetega, mis iRNA-st välja lõigatud.
    Geenide omadused
    • Geeni ekspressiivsus s.o geeni poolt määratud produkti fenotüübilise avaldumise aste. Erinevates rakkudes ekspresseeruvad erinevad geenid. Kui geen ei ekspresseeru, siis ta on penetrantne. Nt kiilaspäisuse geen naistel.
    • Geene iseloomustab 2-kordistumine DNA replikatsioonis.
    • Geene iseloomustab muutlikkus – nii mutatsiooniline kui kombinatiivne .
    • Geene iseloomustab konservatiivsus st. muutuste vältimine .
    • Geene iseloomustab pleiotroopsus – 1 geen osaleb üheaegselt paljude tunnuste kujunemisel.

    Alleel – geeni eri vorm (id) (mõiste alleelsed geenid)
    Dialleelsus – diploidsest organismist lähtuvalt st. et diploidses organismis on antud geenil 2 samasugust või erinevat alleeli, mis paiknevad homoloogiliste kromosoomide paari liikmete samades asukohtades.
    Polüalleelsus – iseloomustab liiki, populatsiooni jne. Organismirühmas võib 1geen esineda rohkem kui 2 alleelse vastandina.
    Dominantsus – s.o alleelsete geenide vastasmõju, mille puhul fenotüübis alati ilmnevat tunnust määravat alleeli nim dominantseks.
    Retsessiivne – alleel, mis: a) avaldub fenotüübis, kui puudub vastav dominantne alleel st. mõlemad vaadeldavad alleelid on retsesiivsed
    b) avaldumist surutakse dominantse alleeli poolt alla ja seda juhul kui 1 alleel on dominantne ja teine retsesiivne.
    Lookus – geeni asupaik kromosoomis.
    Homoloogilistes kromosoomipaari samades lookustes paiknevad alleelsed geenid, mis võivad olla:
  • ühesuguste alleelidega
  • erinevate alleelidega
    Homosügootsus – olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe geeni samad alleelid (mõlemad retsessiivsed või dominantsed )
    • antud alleelipaaride suhtes homosügootne isend toodab ühte tüüpi sugurakke
    • antud alleelipaaride suhtes homosügootsete isendite ristamisel järglaskonnas selle suhtes lahknemist ei toimu.

    Heterosügootsus - olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe geeni erinevad alleelid - üks retsessiivne teine dominantne (alleelide paiknemine on vaba)
    • antud alleelipaaride suhtes heterosügootne isend toodab võrdse tõenäosusega erinevaid sugurakke (50% retsesiivseid ja 50% dominantseid alleele)
    • antud alleelipaaride suhtes heterosügootsete isendite ristamisel ilmneb järglaspõlvkonnas selle tunnuse osas lahknemine
    • heterosügootsuse aste tõuseb seoses sellega, mida erinevama geneetilise materjaliga isendid ristuvad

    Genotüüp – raku, organismi kõigi pärilike faktorite kogu ja koostoime.
    Kitsas mõiste: tuumas paiknevad pärilikkusfaktorid
    Lai mõiste: - nii tuuma kui tütoplasma pärilikkus
    • tuumaväline (nii mitokondrite kui kloroplastide DNA)
    Sügoodi varases staadiumis ka ooplasma segregatsioon e. munaraku tsütoplasma mõju geeni transkriptsioonile.
    Fenotüüp – s.o raku, organismi kõigi tunnuste kogusumma.
    Nii mikro - kui makroskoopilised, nii sise- kui välistunnused. Konkreetne fenotüüp ei pärandu, fenotüüp on määratud: 1) genotüübiga 2) ümbritseva keskkonna poolt
    Genoom – haploidne kromosoomistik :
    • inimesel üks saadud isalt, teine emalt
    • naisel on 2 sarnast, mehel 2 erinevat genoomi ( sugukromosoomid !)
    Genoom ja genotüüp on 2 erinevat mõistet: genoom on struktuurne, genotüüp aga informatiivne mõiste, genoom on mahuliselt väiksem
    Geenifond – alleelide kvalitatiivne erinevus ja kvantitatiivne suhe organismirühmas, mis kujundab selle organismirühma geneetilise struktuuri. Iseloomustab liiki, rassi, populatsiooni, mitte üksikut organismi!
    Feenifond – organismirühmale iseloomulike tunnuste spekter, mis on määratud selle organismirühma geenifondi ja konkreetsete elutingimuste poolt.
    KLASSIKALINE GENEETIKA e
    heterokromosomaalne pärilikkus
    Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine
    Geneetika on suhteliselt noor teadus. 19. sajandi keskel uuris Brnos (Tsehhimaal) augustiinlaste kloostri munk Gregor Mendel (1822-1884), kes oli ka loodusteadlane ja kooliõpetaja, milliste seaduspärasuste alusel kanduvad organismide tunnused üle järglastele. Mendel katsetas erinevate taimedega ja isegi mesilastega, kuid edu saavutas ta siiski eeskätt aedhernestega. Katsed hernestega olid lõpule viidud juba 1863. aastaks. Mendel kulutas veel paar aastat tulemuste analüüsimiseks, kuid kahjuks ei pälvinud tema artikkel tähelepanu selle sajandi alguseni .
    Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. Aastal 1900 otsisid sõltumatult kolm botaanikut Hugo de Vries Hollandist, Carl Correns Saksamaalt ning Eric von Tschermak-Seysenegg Austriast varem publitseeritud andmeid, mis kinnitaksid nende endi katsetulemusi pärilikkuseteoorias ja leidsid , et Gregor Mendel oli samad seaduspärasused kirjeldanud juba 35 aastat tagasi. Nüüd levisid Mendeli ideed kiiresti ja seda eeskätt tänu inglise bioloogi William Batesoni aktiivsele tutvustustööle. Pärilikkuseteaduse asemel võeti kasutusele uus termin geneetika (tuleneb kr. keelsest sõnast tähendusega “tekitama”).
    1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni puhastatud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilub DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi deshifreerimine said aluseks molekulaargeneetika sünnile. Uute molekulaarsete meetodite väljatöötamine 70-ndatel ja 80-ndatel aastatel on võimaldanud kasutusele võtta rekombinantse DNA tehnoloogia , täiustusid meetodid, mis võimaldavad määrata nukleiinhapete primaarstruktuuri. 1985-nal aastal Kary Mullise poolt väljatöötatud PCR (polümerase chain reaction) meetod võimaldab lühikese ajaga amplifitseerida spetsiifilisi DNA segmente väga väikesest algmaterjali kogusest. Uute meetodite arsenal kasvab pidevalt, võimaldades üha täpsemalt selgitada geeneetiliste protsesside toimumist molekulaarsel tasemel. Ka geeni definitsioon on alates Mendeli poolt kasutatud ?pärilikkuse ühikust? (siis veel terminit ?geen? ei tuntudki) pidevalt täiustunud.
    MENDELI SEADUSED
    Põhipostulaadid:
    • kujutab endast alleelipaaride ümberjaotamist sugulisel sigimisel , mis on põhjustatud homoloogiliste kromosoomide lahknemisest meioosis ja nende juhudlikust kombineerumisest viljastumise käigus;
    • lähtub kombineeritud muutlikkuse II alatasemest. Ristsiire puudub;
    • interkromosomaalses pärilikkuses on pärilikud faktorid üksteisest sõltumatud s.t nad ei liitu ega kao vaid lahknevad ja ühinevad uutesse kombinatsioonidesse.

    Kromosoome vaadeldakse antud geeni suhtes kui tervikut s.t kehtib seaduspära :
    1 tunnus = 1 geen = 1 kromosoom
    Eeltingimused nende seaduste kehtimiseks:
  • lähtevormid peavad olema homosügootsed uuritavate geenide suhtes;
  • kõikide gameeditüüpide teke peab toimuma võrdse tõenäosusega ja gameetide eluvõime võrdne ühega;
  • viljastumine peab olema absoluutselt võrdne protsess;
  • tekkinud sügoodid peaks olema võrdse elujõuga.
    Mendel kasutas hübridiseerimismeetodit s.t ristas erinevate pärilike omadustega organisme ja uuris nende tunnuste avaldumist ja päritavust järglastel. Oma katsetes kasutas ta herneid ja hunditubakat.
    Mendeli edu tulenes õnnestunud objekti valikust. Aedherne eripäraks on see, et tema õite kroonlehed on allapoole tihedalt suletud, vältimaks tolmuterade väljumist ja võõraste sisenemist. Selline süsteem tagab iseviljastumise, kus nii munarakk kui ka seemnerakk pärinevad samast õiest. Erinevalt teistest bioloogidest, kes püüdsid korraga jälgida mitmete väga erinevate tunnuste pärandumise seaduspärasusi, kontsentreerus Mendel vähestele hästieristuvatele parameetritele – taimede pikkus, seemnete värvus.
    Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega. Järglaskond oli kõrgekasvuline sõltumata sellest, kas tolmuterad, mida kasutati viljastamiseks, pärinesid kõrgekasvuliselt hernelt ja tolmendati kääbuskasvulise taime õisi või vastupidi. Kõrgekasvulise järglaskonna puhul toimus iseviljastumine ning järgmises põlvkonnas ilmnes tunnuste lahknemine. 1064-st järglasest 787 olid kõrgekasvulised ja 277 kääbused, lahknemissuhe oli ligikaudu 3:1. Mendel märkas, et kääbuskasv võib hübriidides esineda latentsena, olla varjutatud faktori poolt, mis määrab taimede kõrge kasvu. Latentne faktor oli retsessiivne ja avalduv faktor dominantne. Mendel järeldas, et hübriidsete taimede järglaskonnas pidi olema toimunud dominantse ja retsessiivse faktori lahknemine. Kuidas teisiti oleks võimalik seletada kääbuskasvuliste järglaste ilmumist.
    Mendel kordas katseid aedhernega ka teiste tunnuste pärandumise seaduspärasuste uurimiseks. Ta viis läbi seeria monohübriidseid ristamisi erinevate vastandlike tunnuste suhtes, jälgides seemnete tekstuuri,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Geenide klassifikatsioon #1 Geenide klassifikatsioon #2 Geenide klassifikatsioon #3 Geenide klassifikatsioon #4 Geenide klassifikatsioon #5 Geenide klassifikatsioon #6 Geenide klassifikatsioon #7 Geenide klassifikatsioon #8 Geenide klassifikatsioon #9 Geenide klassifikatsioon #10 Geenide klassifikatsioon #11 Geenide klassifikatsioon #12 Geenide klassifikatsioon #13 Geenide klassifikatsioon #14 Geenide klassifikatsioon #15 Geenide klassifikatsioon #16 Geenide klassifikatsioon #17 Geenide klassifikatsioon #18
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Peidetud Õppematerjali autor

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    18
    doc
    GENEETIKA - Geenide klassifikatsioon
    32
    doc
    Geneetika
    96
    doc
    Sissejuhatus geneetikasse
    94
    doc
    Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal
    53
    doc
    Taime geneetika
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    48
    docx
    Veterinaarne geneetika
    83
    pdf
    Esimese nelja kursuse materjal





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun