seeneniidistikuks, mütseeliks. Seeneraku rakumembraani katab kitiiinist ja teistest süsivesikutest koosnev erakukest. LOOMARAKK TAIMERAKK SEENERAKK 1.) KEST Puudub v.a. Olemas, tselluloos, Olemas, kitiinist munarakk lipniin 2.) VAKUOOL Ei ole, väikesed Olemas, suur Väikesed lipiidi lipiidi vakuoolid keskvakuool- vakuoolid tsentraalvakuool 3.)PLASTIIDID Puuduvad Olemas, kloro-, Puuduvad kromo-, leukoplastid 4.) On alati Vetikatel, kõrgematel Osades rakkudes TSENTROSOOM taimedel puudub 5.) VARU Glükogeen Tärklis Glükogeen SÜSIVESIK 6
ehituselt viburiga sarnased, aga lühemad ning neid on palju rohkem. Ripsmed liiguvad taktis ning aitavad nii rakul edasi liikuda. NT inimesel on ripsepiteel hingamiselundkonnas, mis liigutab ses suunas, et hingamisteedesse sattunud tolmuosakesed liiguksid ülespoole ja inimene saaks nad välja köhida. Vakuool Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud rakusisesed struktuurid, millel on peamiselt mahutusfunktsioon. Vakuoole võib esineda kõikide organismirühmade rakkudes, kuid suur keskvakuool on vanemates taimerakkudes. Vakuoolide ülesandeks on: 1. Säilitada vett ning selles lahustunud toitaineid; 2. Tekitada taimerakkudes siserõhk ehk turgor; 3. Kuhjata endasse erinevad jääkained; Rakukest Rakukest on taime-, vetika- ja seenerakkudele ning tihti ka bakterirakkudele omane paks struktuur, mis kaitseb rakke ning annab neile tugevuse. Rakukest paikneb membraanist väljaspool. Taime- ja vetikarakkude rakukest on peamiselt tselluloosist.
2. Kromoplastid - sisaldavad pigmente karotinoide , mis annavad taimele kollase , oranzi ja punase värvuse. 3. Leukoplastid - pigmente eiole ja nad sisaldavad sageli varuaineid , nt kartulites, tärklis. Plastiidid võivad üksteisteks muutuda. Vakuoolide ülesanded. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed , mis sisaldavad varu või jääkaineid. Noortes rakkudes on mitu väiksemat vakuooli , mis sisaldavadvaruaineid . Vanemates rakkudes , vakuoolid ühinevad ja moodustub suur keskvakuool , mis sisaldab põhiliselt jääkaineid. Vakuoolid on ka vee reservuaariks ja kindlustavad raku siserõhu . e. turgori Bakterid . Bakterid - prokarüoodid ehk bakterioloogia eeltuumsed . * mikrobioloogia *bakterioloogia L.Pasteurn (1822 - 1895 ) 1857 .a tõestas , et bakterite olemasoli käärmimisprotessi käivitajatena. 'Alustas aktiivsen vaktsineermisiega . *Pastöriseerimisega protsessa on tema järgi nime saanud . *Pastuer tääätas veini
· Ainevahetus taim vabaneb jääkainetest LEUKOPLASTID · Pigmendivabad, värvuseta FUNKTSIOON · Varuainete talletamine EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS Loomarakk Taimerakk Seenerakk Kest Puudub v. a Tselluloosist, Kitiinist munarakk ligniinist Vakuool Väikesed Suur Väikesed lipiidivakuoolid keskvakuool lipiidivakuoolid Plastiidid Puuduvad Kloro-, kromo- ja Puuduvad leukoplastid Tsentrosoom On alati On vetikatel On osades rakkudes Varusüsivesik Glükogeen Tärklis Glükogeen Paljutuumsus On harva On harva On sageli
Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Kahjulikud kõrrelistele taimedele. Kahjustavad puuehitisi (majavamm). TUNNUS SEEN TAIM LOOM Kest + (kitiin) +( tselluloos) - Vakuool Väikesed lipiidi Suur keskvakuool Väikesed lipiidi vakuoolid vakuoolid Plastiidid - Kloro-,kromo-,leuokp - last Tsentrosoom - - ( vetikad+) + Varupolüsahhariidid Glükogeen Tärklis Glükogeen
5. Taimeraku eripärad. Täiskasvanud taimerakk on alati kandiline. Rakukest. Peamiselt polüsahhariidist tselluloosist ning ka ligniinist koosnev taimerakku kattev kest. Noorel rakul on see õhuke ja elastne, lastes kasvada. Kestas on palju poore. Ülesanded: rakkude ja taime toetamine, kaitse, transport. Plasmodesmid e tsütoplasmaväädid. Avaused rakukestades, mis ühendavad taimerakke, et orgaanilised ained saaksid liikuda rakust rakku. Osmoregulatoorne vakuool (suur keskvakuool). Koosneb veest ja selles lahustunud ainetest, nt sahhariididest (kaitsevad taime külmumise eest). Vedelik liigub vajadusel rakus sinna, kus ainete kontsentratsioon on liiga suur. Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Ülesanne: rakusisese rõhu ehk turgori ehk osmootse rõhu reguleerimine, varuaineks olemine, kaitse ärakuivamise eest. Osmoos – lahusti liikumine lahustunud aineosakeste vahele Difusioon – aineosakeste liikumine lahusti vahele
3. Kolmandased kestad, mis tekitatakse munajuha poolt, kui munarakk seal liigub (lindude munadel lubikest, valkkest ehk munavalge). Mõnedel roomajatel nahkse kestaga munad - madudel, osadel sisalikel. Vakuoolide süsteem Vakuoolid on kõikides päristuumsetes rakkudes! Need on membraaniga ümbritsetud rakumahutid, mis tek tsütoplasmavõrgustikust. 1. Taimerakkude vakuoolid a) noores taimerakus mitu, vanemas üks suur keskvakuool, mis täidab kogu raku b) noortes taimerakkudes toitainete säilitamine; vee säilitamine; sierõhu ehk turgori tekitamine c) vanemates taimerakkudes jääkainete kogumine; mürgiste ühendite kuhjumine; vesilahustuvate pigmentide kogunemine nt anttsüaanid (peet, mustikas, aroonia, põldmari) d) teatud taimede vakuoolidesse koguneb piimmahl (heveapuust kautsuk, papaia lehtedest seedimist hõlbustavad preparaadid)
- Rühmitatakse a) üherakulised, - ümarad päristuumsed rakud nt. Pärmseened hulgatuumalised vaheseinteta rakud (nutthallitus) , b) hulkraksed - Hüüf seeneliit - Mütseet seeneniidistik Eukarüoodsete rakkude võrdlus loomarakk taimerakk seenerakk 1.kest Puudub v.a. Tselluloos, ligtiin, kitiin munarakk pektiin 2.vakuool Väiksed Suur keskvakuool Väiksed lipiidi lipiidivakuoolid vakuoolid 3.tsentrosoom On alati On vetikatel, Osades rakkudes puudub kõrgem. taimedel 4.varusüsivesik glükogeen tärklis glükogeen 5.paljutuumsus On harva On harva On sageli 6
· Kottseened - hallikud BIOLOOGIA 2010 Seened on SÜMBIOOSIS: taimedega - MÜKORIISA vetikatega - SAMBLIKUD VÕRDLEMINE SEEN TAIM LOOM Kest Kitiinist Tselluloosist - Vakuool Väikesed lipiidi Suur tsentraalne Väikesed lipiidi vakuoolid keskvakuool vakuoolid Plastiidid - Kloroplastid - Kromoplastid Leukoplastid Tsentrosoom - - + Varupolüsahhariid Glükogeen Tärliks Glükogeen Ainevahetus tüüp Heterotroof Autotroof Heterotroof Sarnasused: Membraan Tuum
piirkond. -) Kui tuuma pole, pole ka tuumakest. -) Prokarüootidel on üks DNA-molekul, mis sisaldab pärilikku informatsiooni. * Prokarüootidel puuduvad histoonid. * Prakatüootidel puuduvad konkreetsed membraarsed ja ka kahemembraarsed organellid, kuid esinevad eukarüootides. Looma-, Taime- ja Seeneraku võrdlus * Kest loomarakus kest puudub; teistel on. * Vakuool looma- ja seenerakus on harva, taimerakus on keskvakuool. * Plastiidid looma- ja seenerakus ei ole, kuid taimerakus on alati. * Tsenrosoom looma- ja seenerakus (osades) on alati, taimerakus ei ole. * Varusüsivesik glükogeen (looma- ja seenerakus) & tärklis (taimerakus). * Paljutuumsus looma- ja taimerakus on harva, seenerakus on sageli. * Rakkude jagunemisvõime loomarakus on piiratud, taime- ja seenerakus on piiramatu. * Ainevahetus tüüp looma ja seenerakk on heterotroof, taimerakk on autotroof.
Talitus: Tahtele mittealluvad Erutuse juhtimisvõime Automatism Bioloogia Page 21 Eukarübotsete rakkude võrdlus 12. oktoober 2009. a. 14:35 Loomarakk Taimerakk Seenerakk Kest - Tselluloosist ja liguiinist Kitiinist Vakuool Väikesed lipiidid Suur keskvakuool rakumahlaga Väikesed lipiidid Plastiidid - Kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid - Tsentrosoom Alati Kõrgematel puudub Osades rakkudes Varusüsivesinik Glükogeen Tärklis Glükogeen Paljutuumalisus Harva Väga harva Sageli Rakkude jagunemine Piiratud Piiramatu Piiramatu
Ülesanded 1. pideva ringliikumisena täidab transportfunktsiooni. 2. seob raku tervikuks 3. on toitainete varu hoidla ja jääkainete talletuskoht 4. ainevahetuskeskkond Taime-, seene- ja loomaraku võrdlus Taimerakk Seenerakk Loomarakk Varu SV Tärklis Glükogeen Glükogeen Kest Tselluloos/ligniin Kitiin/mannaan - Vakuool 1 suur keskvakuool Üksikud väiksed Üksikud väiksed lipiidivakuoolid lipiidivakuoolid Plastiidi 4 tüüpi - - Ainevahetustüüp Autotroofne Heterotroofid Heterotroofid Vitamiinide süntees Väga hea Rahuldav Puudulik Rakutüüpide arv Ca 50 Alla 50 Üle 250
ilmu misel, mis võivad ka sügavale juustusse tungida, p õhjustab samuti üks Monilia liik. LISA 1 Eukarüootsete rakkude võrdlus Eukarüootsete rakkude võrdlus Loo marakk Taimerakk Se enerakk Kest Puudub Tselluloosist ja Kitiinist v.a m unarakk ligniinist Vakuool Väikesed Suur keskvakuool Väikesed lipiidivakuoolid lipiidivakuoolid Plastiidid Puuduvad Kloor, kroo m ja Puuduvad leukoplastid Tsentrosoo m On alati On vetikatel, On osades kõrge matel rakkudes taimedel puudub Varusüsivesik Glükoge en Tärklis Glükoge en
munarakkudel esineb. Koosneb lubisooladest, valkudest Varusüsivesik Tärklis, inuliin Glükogeen Glükogeen Vakuoolid 1 suur keskvakuool Mitmed väiksed lipiidivakuoolid Plastiidid Esineb. On 4 tüüpi Puudub Puudub Tsükliline alkohol Fütosterool Ergosterool Kolesterool (membraanis) Tsentrioolid Puuduvad Osades on, osades ei Esinevad Põhipigment Klorofüll Väga palju erinevaid Melaniin Talituslik võrdlus:
mikroskoopiline mullreaktor. EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS loomarakk taimerakk seenerakk puudub, v.a. kest tselluloosist ja ligniinist kitiinist munarakk väikesed väikesed vakuool suur keskvakuool lipiidivakuoolid lipiidivakuoolid kloro-, kromo- ja plastiidid puuduvad puuduvad leukoplastid on vetikatel, kõrgematel tsentrosoom on alati on osades rakkudes
moondega areng (täismoonde nukustaadiumis on totaalne autofaagia; kullese saba järk-järguline taandareng); imetajatel emaka taandareng peale sünnitamist. Heterofaagia: protistide toitumine; fagotsüütide toitumine (ka inimeses). Vakuoolide süsteem (omased kõikidele päristuumsetele rakkudele) o Taimerakkudes: vakuoolid moodustuvad tsütoplasmavõrgustikust; noortes rakkudes on mitu vakuooli, vanemates rakkudes on üks suur keskvakuool (tsentraalvakuool) Ülesanded: Vee ja toitainelise varu säilitamine Siserõhu tekitamises osalemine Vakuoolis toimuvad lõhustumisprotsessid Vakuooli kogunevad vesilahustuvad pigmendid (antotsüaanid) o Antotsüaanirikkad on mustikad, arooniad Vakuoolidesse kogunevad mürgised ühendid (alkaloidid) Vakuoolidesse koguneb piimmahl (võilill, hevea, papaia lehed)
annaabi.ee 
