Diploid kromosoomistik-kahekordne kromosoomistik,milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste perinea Eoseline paljuemine-mittesuguline paljunemine,toimub eoste teel. gameet-organismi sugurakk.munarakud seemnerakud. generatiivne paljunemine-suguline paljunemine haploidne kromosoomistik-meioosoi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. interfaas-päristuumse rakku kahe jagunemise vahele jääv eluperiood. karüokinees-rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine. kromosoomide ristsiire-meioosiesimese jagunemise proofaasis esinev homoloogilist kromosoomide paardumine.tulemus on geenivahetus meioos-päristuumse raku jagunemise viis ,mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x.meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. mitoos-päristuumse rakujagunemise viis,millegatagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes ovogenees-munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. ovogoon-emasorganismis esinev munaraku eellan...
BIOLOOGIA 3.?? Kursus Eukarüootsed rakud jagunevad Mitoos kromosoomide arv ei muutu Meioos kromosoomide arv väheneb kaks korda, sest tekivad sugurakud, et saaks toimuda viljastumine gameet vanemorganismi sugururukk sperm mehe sugurakk seemnerakk on viljastumisvõimeline 48h. Spermatogoon seemnerakkude eellased spermatogenees seemnerakkude areng, väänilised seemnetorukesed, talletatakse munandimanuses mees saab suguküpseks puberteedieas. Sotlastel ei ole hea spermakvaliteet. Õhkjahutus on tähtis. Ovotsüüt viljastumis ja arenemisvõimeline munarakk 36h kestab ovogoon munaraku eellane ovogenees ovogooni areng ovotsüüdiks looteeas mistahes kahjulikud mõjurid rikuvad looteeas munarakkude teket 6-7 raseduskuu hakkavad munarakud vähenema lapsel 13-14 on suguküpsuse aeg eestis. Mehel on 200-400(700) miljonist seemet. OVULA...
sellest algab 3) Differentseerumine-differentseerumise käigus toimub mitoos. 1 spermatogoonist saame 4 haploidset spermatiiti. Differentseerumise käigus kujuneb välja pea, kael ja saba. Tuum on peas. Valmis spermid talletatakse munandimanuses. Liikumisvõime saavad siis, kui neile lisandub seemnevedelik. Testogenees on meessuguhormoon. Ovogenees e. munaraku areng. Suguorganid: munasarjad e. ovaariumid, munajuhad, emakas, emakakael, emakakeha, tupp. Ovogoon(diploidne)- munaraku eellane. Ovogoon munasarjas hakkab mitoosi teel paljunema, seejärel kasvama. Paljunemine ja kasvamine toimuvad tüdrukul juba looteeas. Tütarlapse 1-eluaasta lõpuks on kõik munaraku eellased jõudnud differentseerumise järku. Meioos läheb edasi alates murdeeast 1 kord kuus. Meioosi 1. jagunemise lõpuks toimub ebavõrdne jagunemine:tekib 1 suur munarakk ja teine väike. Koheselt teine jagunemine. Väikesest saab uuesti 2 väikest ja suurest 1 suur ja 1 väike. Moodustub 1 suur munarakk ehk ovotsüüt
Spermide eellasteks on spermatogoonid. Protsess, mille käigus spermatogoon kasvab spermiks, on spermatogenees. (1 spermatogoon on diploidne e. kokkupakitud kromosoomidega, meioosi tulemusena tekib 4 haploidset) Spermatogenees lõpeb hea tervise juures alles väga kõrges eas. Ovogenees - munaraku küpsemine Naise munarakud (ovotsüüdid) valmivad munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid (diploidsed). Protsess, mille käigus ovogoon muutub ovotsüüdiks, on ovogenees. Ovogenees toimub folliikulis, mis toodab ka naissuguhormooni östrogeeni. Küpse munaraku korral folliikul lõhkeb ning munarakk liigub munajuhasse e. ovulatsiooniks nimetatakse folliikuli lõhkemist, mille käigus küpsenud munarakk liigub munajuhasse. Ovogenees algab munasarjas juba looteeas ning lõpeb 50-55 aasta vanuselt. Ovogoonide paljunemine lõpeb naisel juba looteeas.
Spermatogenees spermide areng. Pärilikelt omadustelt erinevad. Spermatogoon spermide eellasrakk. Küpsed sugurakud ei jagune enam. Munarakud naissugurakud, inimkeha ühed suurimad rakud, mida toodetakse munasarjades. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse. Ovogenees munarakkude areng. Ovogoon munarakkude eellasrakk. Ovulatsioon küpsenud munaraku vabanemine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Spermid ehk seemnerakud ehk mehe Spermatogenees sugurakud Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia Seemnerakkude ehk spermide areng mehel: saamiseks mitokondrid. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes.
Paljunemine ja areng kordamisküsimused 1.MITOOS-RAKKU JAGUNEMIS VIIS ,selle tulemuseks on kaks eellasrakuga identset geneetse materjaliga tütarrakku MEIOOS-raku jagunemis viis ,mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda AINULT SUGULINE INTERFAAS-kahe raku jagunemise vahele jääv periood KÄÄVINIIT- jaotavad kromosoome TSENTRIOOL-,loomarakk,mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist HOMOLOOGILINE KROMOSOOM-sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid ,kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis RISTSIIRE-meioosi 1 proofaas,oma dna siirdamine teisele ja saan midagi vastu .üks emalt teine isalt Haploidne-kõik kromosoomid esinevad ühes korudeses on kõigis inimese sugurakkudes, Diploidne-kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses ,kõigis inimese sugurakkudes Spermatogenees-spermide areng. Ovogonees-munaraku areng. Spermatogoon-seemneraku eellasrakk Ovogoon-emasrakkude eell...
Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (rist...
MITOOS - Päristuumsete rakkude ühinemisviis, mille käigus tekib kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. *Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. *Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil *Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA-molekulist INTERFAAS PROFAAS METAFAAS ANAFAAS 1)Tsentrioolid kahestuvad, toimub DNA replikatsioon, kromosoomid on lahti keerdunud. 2)Algab kääviniidistiku kujunemine, kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks, tuumakesed kaovad. Tsentrioolid liiguvad poolustele. 3)Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. 4)Kromatiidid liiguvad poolustele, kääviniidid lühenevad TELOFAAS Toimub tsütokinees- tsütoplasma jagunemine, kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. MITOOSI TÄHTSUS *Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarr...
Kääviniitide lühenemine raku poolustele. Telofaas tuumamembraani ja tuumakeste moodustumine, toimub tsütokinees, 4 tütarraku teke. = ON TEKKINUD ÜHEST DIPLOIDSEST RAKUST NELI HAPLOIDSET TÜTARRAKKU. Sugurakk gameet; sügoot viljastunud munarakk MEES seemnerakk sperm; spermatogoonid spermide esmased eellased; spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoonid paljunevad mitoosi teel alles suguküpsuse saabudes. NAINE ovogoon munaraku eellane; ovogenees munaraku areng; ovulatsioon küpse munaraku vallandumine munasarjast ning liikumine munajuhasse.Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. = SAADAKSE ÜKS SUUR VILJASTUMISVÕIMELINE MUNARAKK NING KOLM VÄIKEST ARENGUVÕIMELIST (VILJASTUMISVÕIMELIST) RAKKU.
torukestes Protsessei algus Puberteedieas 13-15 Looteaeas, paus, puberteedieas 11-13 Protsessilõpp Srum Menopaus, 50-55 Protsessi iseloom Pidevalt Tsükliliselt Lähterakk Spermatogoon Ovogoon Lähteraku kromosoomistik 2n(diploidne) 2n Tütrarraku kromosoomistik n(haploidne) n Tulemused Sperm Munarakk Protsessi tingumsed 35,2C 37,2C Gameetide suurus 0,01mm 0,6mm Gameedi liikumisvõime + -
Suguline Mittesuguline paljunemine paljunemine Uus organism Uus organism saab alguse pärineb ühest viljastunud vanemast munarakust Toimub Toimub suguliselt;sigimis eoseliselt või e teel vegetatiivselt 2.Mittesugulise paljunemise faasid ja näited:.Eoseline(seened, sõnajalad) Vegetatiivne(punapeet-seeme, maasikas-risoom, nartsiss-sibul) 3.Rakutsükli interfaasis toimuvad protsessid/muutused? Organellide arv suureneb,raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistub, Toimub ATP,toimub makroenergiliste ühendite süntees. 4.Karüokineesis jaguneb rakutuum, tsütokineesis jaguneb tsütoplasma. 6.Kõik rakud ei jagune(nt.närvirakud,vöötlihasrakud,vigastamata maksarakud). 7.Meioos-see on raku jagunemise viis, mille tulemusena kromosoomide väheneb 2 korda. 8.Kromosoomide ristsiire- kus?meioosi I jagunemise profaasis. mis?kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osakesi....
Tooge näiteid suguliselt ja mittesuguliselt paljunevatest organismidest! Suguliselt Mittesuguliselt · Õistaimed *Seened · Inimesed * Sammal- ja sõnajalgtaimed · Loomad * Bakterid Nimetage vegetatiivse paljunemise vorme! 1. Otsepooldumine bakterid. 2. Pungumine pärmseened 3. Rakise tükikesre abil samblikud 4. Risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel on vaja kahte osapoolt ja see saab alguse viljastatud munarakust, aga mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism ühest vanemast. Millised muutused toimuvad interfaasis? · Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. · ...
normaalne kromosoomide arv (inimestel 46 kromosoomi) 7.Spermatogenees Speratogenees on meioos, mis toimub mehe munandite väänilistes torukestes. Selle tulemusel moodustub 4 spermi. Spermatogenees kestab kogu suguküpsuse perioodi. Spermatogoon on spermi eellasrakk. Spermi eluiga naise kehas on umbes 72 tundi. 8. Ovogenees Ovogenees on munarakkude küpsemine. Ovogenees algab esimese menstruatsiooniga ja lõpeb menopausiga. Ovogoon on on 46 kromosoomiga rakk munasarjas. Sellest tekib ovogeneesi tulemusel 1 munarakk ehk ovotsüüt ja 3 polotsüüti ehk siis viljastumis- ja arenguvõimetut rakku. Munarakk elab 1-3 päeva. Ovogenees toimub munasarjades. 9. Ovulatsioon- Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. Pärast ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda
östrogeeni ja progesterooni. progesterooni Viljastumine on kõige tõenäolisem menstruatsioo- nitsükli 14.-16. päeval. anatomy.iupui.edu/.../Female04/cycle.jpg Ovogenees ovogoon Ovogeneesis saab eristada 4 etappi: Paljunemine - ovogoonid jagunevad 46 mitootiliselt, et tõsta rakkude arvu; Kasvamine - on aeglane ja kiire alastaadium. Aeglase kasvu staadiumi läbinud rakke nimetatakse I järku ootsüütideks. I järku ootsüüt Enne meioosi minekut on toimunud DNA replikatsioon (46 2-kromatiidilist kromosoomi). 46 Ovogenees Küpsemine e meioos -
Mitoosi ja meioosi sarnasused: 1. Toimuvad päristuumsetes rakkudes 2. Mõlemi protsessi eel toimub interfaas 3. Mõlemil protsessil sarnased 4 faasi: pro-, meta-, ana- ja telofaas 6. Ovogenees ja spermatogenees tunnus Seemnerakkude e spermide areng e Munarakkude areng e spermatogenees ovogenees Eellasraku nimi Spermatogoon (46 kromos) ovogoon Arengu koht Testistes e munandites munasari Eellasrakkude arengu Murdeeas looteeas algus Eellasraku arengu lõpp Kõrges eas looteeas Meioosi käigus 4 1 ovotsüüt e munarakk + 3 valmivad sugurakud polotsüüti ühest eellasrakust
ORGANISMIDE ARENG JA PALJUNEMINE Mittesuguline: vegetatiivselt või eoseliselt. Protistd ja seened, sammal ja sõnajalgsed paljunevad eoste e. spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikidel arenevad eosed rakusiseselt- eoskottides- moodustuvad mütseeli tippudes või viljakehal. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel- eoskandadel- kuuluvad viljakeha koostisse. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad otsepooldumise teel- DNA kahekordistumine. Pärmseened paljunevad pungumisega. Samblikud paljunevad vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Tütarrakk- rakujagunemisel moodustunud üks uutest rakkudest. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim. Mitoosiks- koosneb karokineesist ehk rakutuuma jagunemisest ja tsütokineesist. Rakutsükkel koosneb interfaasist j...
· DNA tihedalt kokku pakitud. · Lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogoon seemneraku eellasrakk. Spermatogenees spermide areng mehel. · Moodustuvad munandite väänilistes torukestes. · Kestab kogu suguküpsuse perioodi. MUNARAKUD · Suuremõõtmelised, toitainerikkad · Kaetud kestadega · Areng sõltub vanusest, 45-50 algab menopaus. · Tsükliline küpsemine. Ovogoon munaraku eellasrakk. Ovogenees munaraku areng naisel Polotsüüt ei ole viljastumis võimeline. VILJASTUMINE ... käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu e. ontogenees'i. 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, tuumade liitumine. 2. Embrüogenees loote areng. 3. Postembrüogenees lootejärgne areng.
jKordamisküsimused ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I osa 1. Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda nii ühel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, see võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 2. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne, fragmentatsioon 3. Nimeta suguliselt paljunevaid organisme. Inimene, kass, vaal, lest. 4. Nimeta eostega paljunevaid organisme. Maarjasõnajalg, pintselhallik, sirmik. 5. Nimeta vegetatiivselt paljunevaid organime. Kingloom, kolibakter, põdrasamblik. 6. Millised on vegetatiivse paljunemise viisid? Pungumine, otsepooldumine 7. Mis on mittesugulise ...
See algab munasarjades juba tütarlapse looteeas ja lõpeb naise 50 - 55 vanuses. Munasarjad on paarilised, asuvad vaagna allosas. Ovogoonid on 46 kromosoomiga rakud munasarjades. Tütarlapse esimese eluaasta lõpuks on kõik ovogoonid meioosi esimeses profaasis ja jäävadki ootele. Alates puberteedist läbib igas kuus üks ovogoon meioosi ja tekib vaid üks suur munarakk ehk ovotsüüt. Kolm väikest rakku on viljastumisvõimetud. Ovogoonide arv on maksimaalne sünnihetkel - kuni 2 miljonit - ühes munasarjas Puberteedi alguses 400 000 30-aastasel 85 000 51-aastasel 1000 I profaas on kõige tundlikum hetk - tekib palju vigu: rakutsükli regulaatorvalkude, reparatsioonivalkude häired jne. Ovogoonidel kestab I profaas 10 - 50 aastat!
Bioloogia KT (paljunemine) 1. Paljunemine on järglaste saamine. 2. Mittesuguline paljunemine - mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, paljunemine võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt, nt: vegetatiivselt: taimed, algloomad, eoseliselt: sõnajalgtaimed, sirmik. 3. Mittesuguline paljunemine jaguneb - vegetatiivne ja eoseline paljunemine. 4. Vegetatiivse paljunemise võimalused pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid, käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6. Partenogenees - ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esine...
ORGANISMIDE PALJUNEMINE Mõisted: 1. paljunemine-organismide üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks 2. mittesuguline paljunemine-kõige lihtsam ja kiirem viis. Taimedel ja alamatel loomadel. Võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna 3. suguline paljunemine-esineb kõikidel õistaimedel ja enamikel loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend 4. vegetatiivne paljunemine- mittesugulise paljunemiseviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast (nt: bakteritel, seentel, osadel selgrootutel, paljudel taimedel) 5. eoseline paljunemine- mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. (esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel) 6. interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise...
Lk36 Rakutsükkel- raku eluring ühest jagunemisest teiseni Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on kaks eellasrakuga identse geneetilise materjaliga tütarrakku Interfaas-rakutsüklis kahe jagunemise vahel jääv elufaas, kus toimub ettevalmistumine jagunemiseks Replikatsioon- interfaasi ajal toimuv DNA kahekordistumine Tsentromeer on kromosoomi unikaalne järjestuselement. Pärmseentel näit. 200 bp, primaatidel aga mitu milj. bp, mis koosneb tandeemselt korduvatest järjestusetest (170 bp). Tsentromeerse DNA-ga seostuvad teatud kindlad valgud, neid tuntakse 15-20 (tuntumad vaqlgud CENP-A, CENP-B). Osa valke on seotud tsentromeeriga kogu aeg, osa seondub mitoosi teatud faasides. CENP-A on 17 kDa; tema teatud piirkonnad on homoloogsed H3-ga. Tsentromeeri ülesanne on hoida koos tütarkromatiide kuni mitoosi anafaasini (või meioosi II jagunemise anafaasini). Tsentriool on loomaraku silindrikujuline organell, mis koosneb üheksa...
1. Rakutsükkel. Muutused interfaasis. DNA replikatsioon. Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teiseni. Interfaas on osa sellest, kus rakk täidab oma ülesandeid ja elab oma elu. Muutused interfaasis – Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste ühendite süntees. Rakk suureneb. Tsentrioolide kahestumine. Interfaasi lõpus DNA kahekordistub. 1) DNA-helikas kerib ahelad lahti. 2) DNA- polümeraas sünteesib kummagi ahelaga komplementaarse ahela. Kromosoom muutub kahe-kromatiidiliseks. Kromatiidid jäävad kokku tsentromeeri abil 2. Mitoos. Tähtsus. Üldine käik. Mitoosi faasid. Mitoos – päristuumse raku jagunemine. Profaas – tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid pakitakse kokku, tsentrosoomid liiguvad rakupoolustele, nende vahele tekivad kääviniidid. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasapinnale, kääviniidid kinnistuvad ühe otsaga tsentomeeri, te...
Lk 113-114-Organismide paljunemine- sugurakkude areng Kas esitatud laused on tõesed v6i väärad? Vale viite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Tõene 2. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär Karüokinees on rakutuuma jagunemine. 3. Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. Tõene 4. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. Väär Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus 5. Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär Katteseemnetaimed paljunevad suguliselt seemntega mittesuguliselt risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vas...
Organismide paljunemine ja areng Organismide paljunemine · Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi. · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. · Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. · Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. · Eosed võivad areneda kas eoskottides, eoskandadel või eoskupardes. · Eostega paljunevad sam...
Rakutsükkel Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel=interfaas + mitoos Profaas, Metafaas, Anafaas, Telofaas Mitoos- eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes(Inimesel 46 kromosoomi) Rakutsükkel Interfaas Mitoos Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Karüokinees(Tuuma jagunemine) Tsütokinees(Tsütoplasma jagunemine) Interfaas Faas kahe mitoosi vahel T= A=T =A Toimub DNA replikatsioon A= T=A =T Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv C= G=C =G Tsentrioolid kahestuvad G= C=G =C Kromosoomid on lahti keerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas(etteval...
KT (Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees) MÕISTED paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilimiseks mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. suguline paljunemine on paljunemisviis, kus uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismidele. vegetatiivne paljunemine on mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb vanemorganismi mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. eoseline paljunemine on mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel. interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (meioosi v mitoosi) vahele jääv eluperiood DNA replikatsioon DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast DNA m...
paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon - emaorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni.
Paljunemine ja areng On suguline ja mittesuguline paljunemine. Suguliseks on vaja kahte sugurakku. Munarakk ja seemnerakk. Mittesugulisel on vaja ühte organismi, vegetatiivne ja eoseline. Mittesugulisel paljunemisel saadakse palju ja kiiresti järglasi, aga see ei tule eriti erinevad vaid kõik ühesugused. Sugulisel paljunemisel saab erinevate tunnustega erinevaid järglasi. Rakkude jagunemine Igas sekundis 25 miljonit rakku ja samas kaovad ka sama kiiresti. Eukariootsetel Rakkude jagunemisel eristatakse igast etappe: 1. Karüokinees rakutuuma sisemiku ära jaotumine 2. Tsütokinees tsütoplasma ära jaotamine. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks. Mitoos mitoosiks nimetatakse eukarüootsete rakkude jagunemise vormi, mille käigus tagatakse kromosoomide arvude muutumatus tütarrakkudes. Mitoos toimub keharakk...
Organismide paljunemine ja areng Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Paljunemisviiside põhijaotus: mittesuguline suguline Mittesuguline paljunemine Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemas, seeoga on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne.) – vanim paljunemisviis, vajab ühte vanemorganismi, lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond, järglased on pärilikelt omadustelt vanematega ühesugused. Pärilik muutlikus on väga väike ja evolutisoon toimub aeglaselt. o POOLDUMINE - DNA kahekordistumine, rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. o PUNGUMINE – (hüdra, pärmseened, käsn) o RISOOMIGA – maaalune juur (orashein, piparmünt) o SIBULAGA – (tulp, sib...
d) ovogoonist e) spermatiidist 7.3. Sügoodi viljastamine toimub... a) tupes b) emakas c) munajuhas d) munasarjas e) ei toimugi 7.4. Reduktsioonjagunemine ei eelne... a) ovulatsioonile b) partenogeneesile c) spermatogeneesile d) ekvatsioonjagunemisele e) regeneratsioonile Kommentaar Paljunemine 7. 7.1. Meioos toimub sugurakkude eellasrakkudes (d). Sugurakud on meioosi juba läbinud, olles haploidsed. Ovotsüüt on valminud munarakk, sugurakk. Polotsüüdid tekivad ovogoonist (d). Ovogoon on munaraku (emassuguraku) eellane, sügoot on viljastatud munarakk. Munaraku küpsemisel (ovogeneesil) tekib ühest ovogoonist kolm polotsüüti (väikesed viljastumisvõimetud rakud) ja munarakk. Sprematiid on seotud isas-sugurakkude arenguga. Polotsüüte spermatogeneesil ei moodustu. 7.3. Sügoot on viljastatud munarakk, järelikult selle viljastamist ei saa enam toimuda. 7.4. Reduktsioonjagunemine ei eelne regeneratsioonile. Reduktsioon- ehk taandjagunemine on meioosi I jagunemine
Organismide paljunemine ja areng Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise. Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) ...
Paljunemine Paljunemine: 1) Suguline paljunemine uus organism saabb enamasti alguse viljastunud munarakust (eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu 2) Mittesuguline paljunemine uus organism pärineb alati ühest vanemast, võib toimuda kas eoseliselt või vegatatiivselt Paljunemine on kahel tasandil: 1) rakutasand a) mitoos b) meioos (sugurakkude puhul) 2) organismide tasand a) suguline b) mittesuguline Eoseline paljunemine * suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljuneb eoste e spooridega Vegetatiivne paljunemine * vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune) * toimub kiiresti + * arvukas järglaskond + * kõik isendid on ühetaolised - Vegetatiivse paljunemise viisid: 1) otsepooldumine (nt bakterid) 2) pungumine (nt pärmseened) 3) rakis...
25.8.ovulatsioon- küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. 25.9.blastula- on organismi ontogeneesis viljastatud munaraku lõigustumisel tekkinud blastomeeride ehk lõigustusrakkude kobar 25.10. Partenogenees- on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta. 26.Pane organismi arenguetapid õigesse loogilisse järjekorda! ovulatsioon, viljastumine, sügoot, embrüogenees, ovogoon, postembrüogenees, 27. Vii kokku protsess ja selle toimumiskoht! Kirjuta sobiva protsessi juurde sobiv number! a)embrüogenees 4 1.munasari b)viljastumine 2 2.munajuha c)spermatogenees 3 3.seemnesari d)ovogenees 1 4.emakas 28. Nimeta vaeg-ja täismoondega arenguetapid. Too kummagi arengutüübi kohta 2 näiteliiki! Vaegmoondega Täismoondega Muna-Vastne-Valmik
Metafaas- kääviniidid. Anagaas- niidid lühenevad, telefaas- kaks tütarrakku. 2 jag- interfaas profaas metafaas anafaas. Meioosi tulemusel ühet rakust neli haploidset tütarrakku c) Inimese sugurakkude areng. Sperm- seemenraku areng algab spermatogoonist suguküpsuse saabudes mitoosi teel. Igast spermatogoonist 3 spermi. Kuni kõrge eani võib neid tekkida. Naise munarakud valmivad munasarjades, eelaseks ovogoon. Naisel lõpeb ovogenees looteeas. Uusi munarakke juurde ei teki, need ei uuene. Küpse munarakk vallandub munasarjast ja läheb munajuhasse- ovulatsioon. Kui ei viljastu siis tsutsufrei. d) Inimese viljastumine, embrüonaalne ja sünnijärgne areng. Viljastumisel ühinevad muna ja seemnerakk. Võib olla kehaväline ja sisene. Kui inimene viljastub, siis hakkab sügoot lõigustuma. Moodustub platsenta. Organismi areng lõpeb surmaga.
Diploidne kromosoomistik-enamikule liikidele isel.kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.(bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid, paljud taimed) Gameet-organismi sugurakk. 2 tüüpi:munarakud, seemnerakud(spermid) Generatiivne paljunemine-suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt(iseviljastumine)või kahelt vanemalt(ristviljastumine) Haploidne kromosoomistik-meioosi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. (sugurakkudes, eostes) Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise(mitoosi/meiroosi) vahele jääv eluperiood Kahekromatiidiline kromosoom- interfaasi lõpus toimuva DN...
ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, ...
4. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel. (eostega sammal- ja sõnajalgtaimed). Vegetatiivselt: paljunevad prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimeliigid (ainuõõssed- loomariigist). Pärmseened paljunevad pungumise teel (tekivad tütarrakud). Taimeriigis paljunetakse veg-lt risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? Veg paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul ...
Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) et vältida isetolm...
Selleks on olulised järgmised tingimused: 1. temperatuur munandites peab olema 23 kraaadi keha temperatuurist madalam. 2. spermid ei tohi verega otseselt kokku puutuda, hävitatakse antikehade poolt Naise olulised suguelundid on: 1) Paarilised munasarjad, kus toimub tsükliline ovogenees ja suguhormoonide moodustumine. Ovotsüüdi e. munaraku eellane on ovogoon. Ovogenees on ovogooni areng küpseks munarakuks. 2) Munajuhad, kuhu küpsed munarakud peale ovulatsiooni liiguvad. 3) Emakas, kuhu poole küpsed munarakudd suunduvad. Spermatogeneesi ja ovogeneesi etapid 1. mitootiline jagunemine 2. kasvamine 3. meioos Küpsed sugurakud on kõik haploidsed. (kaks korda vähendatud kromosoomistikuga) Naistel: 22 autosoomi + xkromosoom (naised on homogameetsed) Meestel: 22 autosoomi+xkromosoom või 22 autosoomi ja y+kromosoom (heterogameetsed)
Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide h...
Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Anatooimia - biol...
vähendavad suurust ja kasvab vibur - sperm on valmis. Spermatogoonist küpse spermini kulub 3 kuud. Ovogenees on munarakkude küpsemine. See algab munasarjades juba tütarlapse looteeas ja lõpeb naise 50 - 55 vanuses. Munasarjad on paarilised, asuvad vaagna allosas. Ovogoonid on 46 kromosoomiga rakud munasarjades. Tütarlapse esimese eluaasta lõpuks on kõik ovogoonid meioosi esimeses profaasis ja jäävadki ootele. Alates puberteedist läbib igas kuus üks ovogoon meioosi ja tekib vaid üks suur munarakk ehk ovotsüüt. Kolm väikest rakku on viljastumisvõimetud. Ovogoonide arv on maksimaalne sünnihetkel - kuni 2 miljonit - ühes munasarjas Puberteedi alguses 400 000 30-aastasel 85 000 I profaas on kõige tundlikum hetk - tekib palju vigu: rakutsükli regulaatorvalkude, reparatsioonivalkude häired jne. Ovogoonidel kestab I profaas 10 - 50 aastat! 6. Pleiotroopsus (valik) e polüfeensus. Üks geen osaleb üheaegselt paljude tunnuste kujunemisel
lahknemises ja populatsiooni isendite paljunemisviis. omavahelistes erinevustes. Eristatakse pärilikku ehk geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse muutlikust. munarakuni. Muutuja tegur, mille mõju teaduslike teguritega Ovogoon emasorganismis esinev munaraku uuritakse. eellane. Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 7 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine Polügeensus genotüübi omadus, mille korral munasarjast ja liikumine munajuhasse
Üldbioloogia. Loeng 40 tundi Praktikum: augustis, 5 päeva, iga päev 4 tundi Eksamis 3 osa: faktiteadmised, analüüsi ja sünteesi küsimused, bioloogia probleemülesanded. Bioanorgaaniline keemia Uurib organismide elementaar koostist ehk mis elemendid organismis on. Eluks vajalik miinimum on u 30 geneetilist elementi: makroelemendid (palju) elementaarkoostisest 98% ( 1)süsinik, vesinik, hapnik 2) lämmastik, fosfor, väävel) kõik mittemetallid, kõik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide ülesanded: 1. annavad biomolekulide struktuuri 2. nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nõrgad ja tugevad ) 3. 6 elementi tagavad molekulaarse mitmekesisuse 4. nendest elementidest tekivad lihtsad ühendid, mida saab kasutada ja eritada ( nt CO2, H2O, NH3 (amoniaak toodavad nt kalad, eraldavad lõpuste kaudu)) Mikroelemendid (esinevad väikestes kogustes 0,0...%, 0,00...%), saab jagada kaheks: 1. metallid: rau...
Tänu ristsiirdele ja sõltumatule lahknemisele on tütarrakud geneetiliselt erinevad 26 SUGURAKKUDE ARENG lk 110-112 Gameet sugurakk Sügoot viljastatud munarakk Sperm - seemnerakk Spermatogoon spermide eellane Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist spermini. Algab suguküpsuse saabudes. Munandimanused spermide talletamise koht Ovogoon munaraku eellane. Looteeas neid ~7 miljonit. Sünnimomendiks paarsada tuhat hakkab kogu aeg vähenema. Ovogenees munaraku areng. 1. eluaasta lõpus rakud meioosi esimeses profaasis, siis areng peatub. Puberteedieas ovogoonide meioos jätkub igas kuus ühel rakul. Tsütpolasma jaotub tütarrakkude vahel ebavõrdselt. Tulemuseks on 1 suur viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väikest viljastumisvõimetut rakku (polotsüüti)
Moondega arengu bioloogiline tähtsus seisneb selles, et väheneb konkurents elupaiga ja toidu pärast. INIMESE SUGURAKKUDE ARENG. Spermatogenees. spermid tekivad mehe munandite välistes seemnetorukestes. spermi eellasrakuks on spermatogoon. Spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil. Igast spermatogoonis tekib 4 võrdselt arenenud spermi. Toimub pidevalt ja kõrge elueani. Ovogenees. Munarakud moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellasrakk on ovogoon. Ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas, meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Ühest ovogoonist tekib üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm polotsüüti. Ovogenees toimub tsükliliselt ja lõppeb 45-55 eluaastatel. VILJASTUMINE. Partenogenees ehk neitsisigimine. Järglane areneb viljastamata munarakust. Nt nii võivad paljuneda: mesilased (lesed), emased lehetäid, vähilaadsed. Ontogenees on organismi individuaalne areng viljastumisest surmani.
Järgneb arenguline seisak munarakkude eellasrakkude arv hakkab kiiresti langema. Suguküpsuse algusajaks 12-13 on alles jäänud ligikaudu 300 tuhat munarakku. Ovogenees ei kesta elu lõpuni. Lõppeb menopausiga 48-50. Tsükli kestvus:ajavahemik ühest ovulatsioonist teise ovulatsioonini. Klassikaliseks ajavahemikuks on 28 päeva +/- 7 päeva. Tsükli kestus võib indiviidi eluaja jooksul muutuda. Erinevatel naistel on erineva kestusega tsükkel. Ovogeneesi kulg: ovogoon (DNA kahekordistunud 92 DNA molekuli) esimene jagunemine (2x46 DNA molekuli) teine jagunemine tekib 3 polotsüüti ja 1 munarakk (4x23 DNA molekuli). Eritingimused: ovogenees ei kesta elulõpuni. Vanemas eas tekib rohkelt mutatsioonidega munarakke. Mida vanem organism, seda kurnavam on rasedus. Kõik munarakkude eellasrakud on organismis olemas ja nende uuenemist eluaja jooksul ei toimu tervistkahjustavad eluviisid võivad munarakud rikkuda ja järglasi ei saa. Ovogeneesil
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...