Taimeriik (nt rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, soontaimed) Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt ränivetikad) Silmviburlaste riigi osad esindajaid Osad alveolaadid (nt neelvetikad) Punavetikad Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest-tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid. Rakukest seab rakkudevahelisele kommunikatsioonile teatud piirangud. Seetõttu on taimerakkudel olemas plasmodesmid - rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Fotosünteesi 4 vaianti ja näited aint 3 leidsin B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodavad org anet anorg. Varal. B.2.1)Fotosünteesivad väävlibakterid (rohelised ja punased)- obligatoorsed anaeroobid
Kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis) Võõra orgaanilise aine lagundamine: Rakusisene seedimine ainuraksetel. Rakku sattunud võõra orgaanilise aine lagundamine. Rakule mittevajalike ainete lagundamine Tsütoskelett - Valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju. Võimaldab rakul liikuda. Hoiab paigal rakuorganellid. TAIMERAKK Erinevad loomarakust: rakukest ja plasmodesmid, vakuoolid ja tonoplast, plastiidid. Vakuool rakumahlaga täidetud, ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. Ühes rakus võib olla mitu vakuooli. Ülesanne: toitainete, varuainete, jääkainete ja vee säilitamine. Teatud ainete lagundamine (sarnane lüsosoomiga loomarakus). Turgori(sisemine pinge) reguleerimine. Rakukest ümbritseb ja kaitseb taimerakku. Toetavad taime, tekitavad püstise asendi. Osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel
10-17) 3. autonoomne välisärritajast sõltumatu liikumine (varre väändumine - luuderohi ) Meeleelundid eristavad suunda raskusväljas juure- ja varretippudega (kasv üles või alla, horisontaalselt). Eristavad pimedust ja valgust, kuiva ja niisket õhku (sulgevad õhulõhed). Rakkude vaheline suhtlemine plasmodesmide kaudu. Taimedele on iseloomulik: 1. embrüo hulkrakne loode 2. kutiikula keha kattev lipiidne kiht 3. rakke ühendavad plasmodesmid (tsütoplasmaväät) 4. raku pooldumisel moodustub rakuplaat, see eraldab tütarrakud ja kasvatab nende vahele uue rakukesta 5. haploidse ja diploidse eluperioodi vaheldumine TAIMERAKK lk 15-19 Tsütoloogia - rakke uuriv teadusharu. IGA RAKK PÄRINEB RAKUST! Taimeraku läbimõõt 10-200 µm. Taimerakk on liikumatu. Rakuehitus 1. Rakukest tselluloosist, väljaspool membraani. 2. Rakumembraan ümbritseb rakku. 3
Mitokondrid · Energiakandjad · Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid (st saadakse raku ja kogu organismi elutegevuseks vajalik energia sahhariidide, lipiidide, valkude jt makromolekulide lõhkumisel) · Ümbritsetud membraaniga, st iseseisvad · Omavad oma ribosoome ja DNA-d Raku tsütoskelett LOOMARAKK TAIMERAKK Taimerakku eristavad loomarakust: · Rakukest ja plasmodesmid · Vakuoolid ja tonoplast · Plastiidid Vakuoolid · Vakuool on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. · Ühes rakus on üks või mitu vakuooli. Harilikult on vakuooliga täidetud umbes pool raku mahust, kuid sõltuvalt raku tüübist võivad need enda alla võtta 5-95% Vakuoolide ülesanded rakus: · toitainete, varuainete, jääkainete ja vee säilitamine
Bioelemendid- C,H,N,O,P,S. Rakkude jagunemine- 1)Eeltuumsed ehk PROKARÜOODID, tuum puudub, raku kestas paiknev DNA ei ole ümbritsetud. 2) Päristuumsed ehk EUKARÜOODID, esineb tuum. Jagunevad ainu- ja hulkrakseteks: Taimed, Loomad, Protistid, Seened. Rakuorganellid- Raku tuum, Rakumembraan, Mitokondrid, Golgi kompleks, Ribosoomid, Tsütoplasma, Tsütoplasmavõrgustik (endoplasmaatiline retiikulum), Lüsosoomid, Tuumake, Tsütoskelett. Taimerakku eristavad loomarakust- rakukest ja plasmodesmid; vakuoolid ja tonoplast; plastiidid. Vakuoolid- on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. Vakuoolide ÜL: toitainete, varuainete, jääkainete ja vee säilitamine. Teatud ainete lagundamine. Rakukest- ümbritseb ja kaitseb taimerakku. Oma jäikusega annavad rakukestad taimele tugeva toese ja püstise asendi. Rakukest koosneb tselluloosist. Plastiidid- on ainult taimedele omased 2 membraaniga ümbritsevad rakuorganellid, mis sisaldavad
Neis on omaette DNA, mis näitab et kunagi eksisteerisid mitokondrid eraldi rakust. Selle kaudu saab kontrollida ka emaliini. Tsütoskelett annab rakkudele kuju ja kindlustab selle. Koosneb valkudest. Tsentrosoom esineb looma- ja osaliselt seenerakkudes. TAIME RAKK Taimerakk on kandiline ja kest koosneb tselluloosist või ligniinist. Kesta ülesanne on kaitsta rakke välise eest, hoiab rakkude siserõhku ehk tungorit, annab rakkudele tugevuse, mistõttu on taimed püstised. Kesta sees on plasmodesmid, mis ühendavad taimerakke. Nende ülesanne on ainevahetus. Ülevalt tulevad mineraalained ja alt orgaanilised ained. Vakuoolid on ühemembraansed organellid, mille ülesanne on vee või org. Ainete varumine. Kindlustavad raku rõhu. Vakuoolides varutakse jääkaineid, ka pigmente ja alkaloide, et kaitsta taime. Plastiide esineb nelja tüüpi. 1)Kloroplastid sisaldavad klorofülli,mis on rohelist värvi ja annab lehtedele värvuse, on vajalik fotosünteesiks.
tsentriool koosneb üheksast mikrotuubulist. Need on vajalikud raku jagunemisel, neist lähtuvad kääviniidid osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. 5. Taimeraku eripärad. Täiskasvanud taimerakk on alati kandiline. Rakukest. Peamiselt polüsahhariidist tselluloosist ning ka ligniinist koosnev taimerakku kattev kest. Noorel rakul on see õhuke ja elastne, lastes kasvada. Kestas on palju poore. Ülesanded: rakkude ja taime toetamine, kaitse, transport. Plasmodesmid e tsütoplasmaväädid. Avaused rakukestades, mis ühendavad taimerakke, et orgaanilised ained saaksid liikuda rakust rakku. Osmoregulatoorne vakuool (suur keskvakuool). Koosneb veest ja selles lahustunud ainetest, nt sahhariididest (kaitsevad taime külmumise eest). Vedelik liigub vajadusel rakus sinna, kus ainete kontsentratsioon on liiga suur. Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust.
elutegevuse produkti. Elektronmikroskoobis on lisaks nimetatuile näha veel teisigi rakuorganelle: Rakukest (10) on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel. Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakumembraan (8) - koosneb valkudest ja fosfolipiididest, reguleerib raku ainevahetust ümbruskonnaga, osaleb erinevate ainete sünteesil. Plasmodesmid - ülipeened tsütoplasmaniidid, mis seovad rakke omavahel. Nad seovad omavahel kõrvutiolevate rakkude rakumembraane läbi peenikeste kanalite rakukestas. Endoplasmaatiline retiikulum e. võrgustik (ER või EPV) - membraaniga ümbritsetud ja omavahel ühendatud kanalid ja nende laiendid (tsisternid). Eristatakse siledat ja karedat retiikulumi. Kare (7) - seal paiknevad ribosoomid (need muudavadki ER-i "karedaks"), mis osalevad valgusünteesil. Lisaks sellele
Valgulised mikrotuublid moodustavad kaks kimpu ehk tsentrioole. Tsentrosoomi ülesandeks on raku jagunemisel jagada täpselt ära tuuma materjal (kromosoomid) TAIMERAKK Eukarüoodsed rakud. Ehituslikult on taimerakul rohkesti sarnasusi loomarakuga. Tuum on membraaniga eraldatud. Sama: mõlemat rakku ümbritseb rakumembraan, tsütoplasma, rakutuum, organellid ja nende ülesanded. taimerakus ei ole tsütoskeletti. Taimerakul erineb rakukest, vakuoolid, plastiidid ning plasmodesmid (poorid). * Plasmodesmid- plasma poorid, mis ühendavad rakkude kestasid ehk võimaldavad ainete liikumist ühest rakust teise. * Rakukest- jäik. Moodustub polüsahhariididest, nt tselluloos, ligniin, pektiin. Ülesanded on tagada rakusisene kõrgem rõhk ehk turgom- vajalik ainete vertikaalseks liikumiseks. Hulkraksetel organismidel moodustavad välispinnal olevad rakud tiheda kihi, mida nim. kutiikulaks milles paiknevad õhulõhed.
*Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. TAIMEraku ehitus. Rakukest ümbritseb taimerakku.Oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugeva toese Rakumembraan ümbritseb raku tsütoplasmat. See paikneb rakukesta all ja koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Rakumembraan reguleerib ainete liikumist raku ja selle väliskeskkonna vahel. Ta võib osaleda ka erinevate ainete sünteesil. Plasmodesmid on ülipeened tsütoplasmaniidid, mis ühendavad rakke omavahel. Nende kaudu on kõrvuti asetsevate rakkude tsütoplasma omavahelises ühenduses. Rakutuum säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust. Tuuma ümbritsevad kaks membraani. Sisemembraanis on ainete läbimiseks avad e. poorid. Välismembraan läheb üle tsütoplasmavõrgustikuks. Tuumas olevas karüoplasmas on DNA-st ja valkudest koosnevad kromosoomid. Karüoplasmas võib eristada veel tuumakesi
inhibeeritakse sahharoosfosfaadi süntetaas ning aktiveeritakse fruktoos6fosfaat2kinaas ning moodustub F2,6bP. F2,6bP inhibeerib F1,6bP, mille tulemusena ei saa tekkida F6P-d ning hakkavad kuhjuma trioosid ning kandjavalk hakkab trioose kloroplastri transportima. Nimetage ühendid, mis floeemis liikudes tagavad mittefotosünteesivate kudede varustamise fotosünteesi produktidega. Sahharoos, stahhioos, rafinoos Kirjeldage plasmodesmi struktuuri. Plasmodesmid : plasmamembraanist toru, mille sees on ER toru, selle ümber on valgud ning sees varras = desmotuubul. Plasmamembraani ja desmotuubuli vahel on tsütoplasma vooder = annulus. Annulus on seotud desmotuubli välispinna ja plasmamembraani sisepinnaga. Floeemivoolu kiirus on ligikaudu 1cm/min Milline transportvalk on vajalik, et toimuks sahharoosi transport ilma plasmodesmideta leherakkudest floeemi sõeltorudesse või nende saaterakkudesse
kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) Tsütoplasmaks nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasma tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks Kõikidel rakkudel ühine: ümbritsetud membraaniga
elutegevuse produkti. Elektronmikroskoobis on lisaks nimetatuile näha veel teisigi rakuorganelle: Rakukest (10) on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel. Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakumembraan (8) reguleerib raku ainevahetust ümbruskonnaga, osaleb erinevate ainete sünteesil. Plasmodesmid ülipeened tsütoplasmaniidid, mis seovad rakke omavahel. Endoplasmaatiline retiikulum e. võrgustik (ER või EPV) membraaniga ümbritsetud ja omavahel ühendatud kanalid ja nende laiendid (tsisternid). Eristatakse siledat ja karedat retiikulumi. Kare (7) seal paiknevad ribosoomid (need muudavadki ERi "karedaks"), mis osalevad valgusünteesil. Lisaks sellele toimub karedal ERl ensüümide süntees, ainete transport, uute membraanide, vakuoolide ja
metabolismireaktsioonid (saadakse raku ja kogu organismi elutegevuseks vajalik energia sahhariidide, lipiidide, valkude jt makromolekulide lohkumisel); õmbritsetud membraaniga; omavad oma ribosoome ja DNA-d. Ribosoomid - raku organellid, mis koosnevad RNA ja valgu molekulidest ning vastutavad uute valkude sünteesi eest. Kuna uusi valke sünteesitakse kõigis rakkudes, siis on ka ribosoomid eluslooduses kõikjal levinud. Taimerakk: Loomarakust eristab teda: rakukest ja plasmodesmid; vakuoolid ja tonoplast; plastiidid. Vakuool - rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga ehk tonoplastiga. Ühes rakus on üks või mitu vakuooli. Harilikult on vakuooliga täidetud umbes pool raku mahust, kuid sõltuvalt raku tüübist võivad need enda alla võtta 5-95% Ülasanne rakus: toitainete, varuainete, jääkainate ja vee säilitamine; turgori reguleerimine (tsentraalvakuool); teatud ainete lagundamine. Rakukest - ümbritseb ja kaitseb taimerakku
Mürkained selgroogsete vastu. Nikotiin, morfiin, niniin. Fenoolsed ühendid Fenooli tuumaga ühendid, aromaatsed (vanilliin, kohvhapped), Oligofenoolid ja ka Polüfenoolid. 2. Taimeraku ehitus organellid ja funktsioonid. Taimerakk Ümbritsetud rakukestaga, mis koosneb tselluloosist (+ hemitselluloos + pektiinained). Rakumembraan - paikneb rakukesta all ja reguleerib aine liikumist rakku sisse ja rakust välja, koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Plasmodesmid ühendavad rakke omavahel, on ülipeened tsütoplasmaniidid nii on tsütoplasmad omavahel ühenduses. Rakutuum säilitab pärilikku infot ja kontrollib raku elutegevust. Tuuma ümbritsevad kaks membraani väline läheb üle tsütoplasmavärgustikuks. Tuumas on karüoplasma, mis koosneb kromosoomidest. Tuumas võivad olla ka tuumakesed sünteesivad RNAd ja moodustavad ribosoome. Tsütoplasma poolvedel elukeskkond, kus toimuvad elutegevusprotsessid. Nim ka protoplasmaks
2. nad toodavad ühendeid, mis tapavad tõvestavaid baktereid (piimhape, H2O2 e vesinikperoksiid) Päristuumne rakk Taime, looma ja seenerakud Kestade süsteem: 1. Taimerakud rakukestad esinevad, noortes taimerakkudes on rakukestad venimisvõimelised, noortes taimerakkudes sisaldavad pektiine, valke. Puitunud vanades taimerakkudes tselluloosi ja ligniini. Puitunud taimerakkudes on naaberrakkude tsütoplasmad üksteisega ühendatud (ühenduskohad ehk plasmodesmid). Taimerakkude puhul eristatakse esikestasid ja teiskestasid. Esikestad moodustuvad esimesena, teiskestad hiljem. Esikest on välimine, teiskest sisemine. Rakuseina mõistet ei ole soovitatav kasutada, kuna ta on väga spetsiifilise tähendusega. 2. Seenerakud kestad on täiesti olemas. Seenerakkude kestad koosnevad valkudest, kitiinist, ja süsivesikust nimega mannaan. 3. Loomarakud hulkraksete organismide keharakkudel kestasid ei ole. Kestad esinevad
ümber valgud ja sees varras =desmotuubul. plasmamembraani ja desmotuubuli vahel tsütoplasma vooder (annulus) mis seotud desmotuubuli välispinnaga ja plasmamembraani sisepinnaga (skeem). Nad koosnevad endoplasmaatilise retiikulumi katkematust ühendusest läbi rakukesta, mida ümbritseb plasmamembraaniga ääristatud tsütoplasma kanal. ER-i ja plasmamebraani ankurdatud valgud jagavad plasmodesmid mikrokanaliteks, mille kaudu toimub molekulide transport. Plasmodesmid aga võivad laiendatud olekus lasta läbi molekule, mille suurus on kuni 20kDa. 89. Floeemivoolu kiirus on ligikaudu .......... 30-150 cm /h 90. Milline transportvalk on vajalik, et toimuks sahharoosi transport ilma plasmodesmideta leherakkudest floeemi sõeltorudesse või nende saaterakkudesse
Kõrgemate taimede kudede tüübid. Taimede juure ja varre ehitus. Juur-juure karvad,koor,endoderis,floeem, ksüleem Vars-Koor, floeem,kambrium, ksüleem,aastaring.säsi,säsikiir Primaarse ja sekundaarse rakukesta ehitus. Primaarse rakukesta-Happeline pektiin, tselluloosi kiud, ksüloos,galaktoos, fukoos, hemitselluloos Sekundaarse- tselluloosi fiibrid Kortikaalsete mikrotuubulite osa tselluloosi mikrokiudude orientatsiooni määramises. Taimeraku plasmodesmid. Endoplasmaatilise retiikulumi tuublid Taimeraku vakuooli funktsioonid. 1) säilitusorganell (toitained, jääkproduktid ja kahjulikud ained) 2) lüsosoom, s.t. lagundav organell (sisaldab palju hüdrolüütilisi ensüüme) 3) turgori regulaator (näit. raku osmootse gradiendi säilitamine) 4) organell, mille abil saab rakk oma mõõtmeid suurendada Taimeraku mitoos ja tsütokinees. G2- golgi aparaat. Preprofaasi mikrotuubulite pael
membraanidega!) c. Õlitilgad 4. Jääkained: vakuoolis, taime pinnal 5. Raku kest a. Vahelamell (primaarne rakukest) pektiin (hemitselluloos, ka tselluloos): kuni rakk kasvab b. Teisene rakukest: ladestub sissepoole, raku maht väheneb: tselluloos ->mitsellmikrofibrillid->fibrill + maatriks (pektiin, hemitselluloos) c. Puitumine (ligniin) d. Lipiidsed kihid (vaha, kutiin, suberiin) e. Ränistumine f. Plasmodesmid (rakumembraan; rühmiti) g. Poorid (esmane rakukest) 6. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine. 1) Kemolitotroofsete bakterite arengu käigus tõusis bioproduktsioon nii suureks, et osutus võimalikuks obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe võis tekkida tollal nii arhe (domineerisid) kui eubakterite (olid sel ajal vähemuses) hulgas. Bakteritele omane väike genoomi
annaabi.ee 
