Koosneb kaheaatomilistest molekulidest (N2). · Looduses: põhiosa atmosfääris (õhus N-78%, O2-21%, Ar-0,9%), väga oluline taimedele (valkude jt. ühendite süntees), lämmastiku ringe, happevihmad. · Lämmastik on väheaktiivne (inertne) => kasut elektripirnides. · N2 lõhnata, värvitu gaas. Vees vähe lahutuv. Ei võimalda põlemist (lämmatava toimega). · Väga kõrgel to (näiteks äike) tekib lämmastikoksiid (N2+O22NO). 2. Ühendid · Amoniaak (NH3) üks tähtsamaid lämmastiku ühendeid. On värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas. Lahustub hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat (NH3 H2O). Kasutatakse minestuse korral nuuskpiiritus. Ammoniaak on aluseliste omadustega. Tissotsieerub ioonideks (NH4+ - ammooniumioon ja OH-). Ammoniaak või ammoniaaküdraadi reageerimisel hapetaga tekivad ammooniumsoolad (n: (NH4)2SO4 ammoniumsulfaat). Nii amoniaak kui
ASTEROIDID Kaks väikest asteroidide rühma Troojalased tiirlevad koos Jupiteriga tema orbiidil, üks Jupiteri ees, teine tema taga. Siiani on määratud enam kui 9000 asteroidi orbiidid. Asteroididel on ka kaaslased kuud. KOMEEDID Komeedid on mõne kilomeetrise läbimõõduga väga elliptilisel orbiidil ümber päikese tiirlevad tolmused lumepallid. Metaan ja amoniaak. Päikesele lähenedes pealispind aurustub ja moodustub üks või kaks helendavat saba. Eristatakse : a) Pikaperioodilisi komeete väga suur ellips, 1 tiiru ümber maailma teevad rohkem kui 200a. b) Lühiperioodilised liiguvad planeetidega samasuunaliselt. Liikumisperiood vähem kui 200a. METEORIIDID EHK LANGEVAD TÄHED Meteoor on valgusesähvatus, mis kaasneb tahke keha sattumisega atmosfääri. Meteoroid on tahke keha, mis saabub atmosfääri
(NH4)2CO3(t) = 2NH3(g) + CO2(g) + H2O(g) Ammoonium katioon võib oksüdeerija (näiteks nitraatioon) toimel oksüdeeruda, kusjuures rekatsioonisaadused sõltuvad temperatuurist 250°C: NH4NO3(t) = N2O (g) + 2H2O >300°C: 2NH4NO3(t) = 2N2(g) + O2(g) + 4H2O Ammooniumnitraat Ammooniumnitraat kuulub dünamiidi koostisesse Ammooniumnitraat lahustub hästi vees ja on kõrge lämmastikusisaldusega (33.5% massi järgi), teda kasutatakse põhiliselt väetisena Amoniaak, Ammooniumsoolad: 1. saamine: tööstuses lämmastiku reageerimine vesinikuga: 2N + 3H2 => (t,p) NH3 laboris nuuskpiirituse ehk ammooniumhüdraadi lagundamisel NH3 · H2O (NH4OH) => NH3 + H2O NH4Cl + Ca(OH) => CaCl + NH4OH 2. Füüsikalised omadused: värvita, õhust kergem, terava lõhnaga, gaasiline aine, suures koguses mürgine, veeldub kergelt (8atm või -33C). Lahustub vees väga hästi, üldse kõige paremini lahustuv gaas, 1l vees 700l NH3. Lahustudes
andmise viisid, tegutsemine tulekahju korral, õnnetuse vältimise abinõud, käitlemine ja hoiustamine, mõju inimesele, füüsikalised ja keemilised omadused, püsivus ja reaktsioonivõime, terviserisk, keskkonnarisk, jäätmekäitluse viis, veonõuded, muu teave. 15. R- fraas- keemilise ainega seotuid riske S-fraas- keemilise aine puhul ohutusnõudeid. 16. ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks ohunumbrit transpordimasina peale. Näiteks amoniaak, kloor, propaan, butaan, bensiin, diiselkütus, elavhõbe. 17. NH3 lubatud kogus õhus on 0.02 mg/l (tööruumis), inimese tajuvus lävis 0.037 mg/l. 18. Dräger on saastekontrolli masin, millega saab määrata TTMA. 19. Bekrell on ühik radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtmiseks. Grei on neeldumisdoosi mõõtühik. Ekvivalentdoosi valem saadakse kiirgusfaktori ja neeldumisdoosi korrutisena, ühikuks suvent. 20
suurendamise(vähendab aktiivsuse barjääri) 7) segamine - aitab lahuse ühtlustamisega Keemiline tasakaal pöörduv reaktsioon - reaktsioon võib kulgeda päri- ja vastassuunas - nt: CaO + CO CaCO : CaCO CaO + CO HO + CO HCO pöördumatu reaktsioon - kulgeb ühes suunas ja lõpuni - nt: NaOH + HCl NaCl + HO / 4Fe + 3O 2FeO Vesiniksidemete põhireaktsioon on pöörduv reaktsioon. N + 3H 2NH (amoniaak) - (Pärisuunaline reaktsioon) - (Vastassuunaline reaktsioon) Joonisel valitseb keemiline tasakaal, sellel hetkel on päri- ja vastassuunas reaktsioonid tasakaalus - ehk amoniaaki tekib sama paljub kui laguneb. reaktsioon kulgeb edasi ainete konsentratsioon ajas ei muutu Tasakaaluasendi nihutamine ehk Le Chatelier' printsiip Kui meil on tasakaalus süsteem ning me hakkame seda mõjutama hakkab süstee meile vastastuma tehtud muudatustega.
Keemilised omadused : Põleb süütamisel- reageerib O2-ga o Katalüsaatoriga 2H2S+3O22SO2+2H2O Reageerib aluste ja aluseliste oksiididega kuna tema vesilahus on nõrk hape o 4NH3+5O24NO+6H2O NaOH+H2SNa2S+H2O Amoniaak on alus vastavalt happe aluse isoterlüütilisele teooriale Reageerib metalliühenditega mod. mitte lahustuvaid sulfiide Happe loovutab prootone, alus liidab prootone Kasutatakse analüütilises keemias mõnede metallide määramisel Hape-loovutab H SO2 Alus-liidab H
2. Leidumine looduses: leidub nii ehedalt kui ühenditena: ehedalt: päikeses, atmosfäri ülemistes kihtides ühenditena: vesi, taim- ja loomorganismid, looduslikud kütused 3. Füüsikalised omadused: Värvuseta, lõhnata, maitseta, õhust 14,5 korda kergem gaasiline aine. Vees praktiliselt ei lahustu, lahustub mitmetes metallides. 4. Keemilised omadused: Redutseerija, st loovutab elektrone. Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 => 2H2O N2 + 3H2 => 2NH3 (amoniaak) H2 + S => H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 => 2HCl (vesinikkloriid) Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 => Cu + H2O Reageerides väga aktiivsete metallidega käitub vesibik oksüdeerijana, moodustab hüdriide: 2Na + H2 => 2NaH Segades hapnikuga moodustab väga ohtliku paukgaasi, see on väga ohtlik segu, kõige ohtlikum kui hapnikku on segus 2 osa, vesinikku 1 osa. 5. Saamine: Tööstuses: veest või looduslikust gaasist: CH4 + H2O => CO + 3H2
2.8 Neptuun Neptuun on kaugeim planeet. Kaugust Päikesest on 4,5 miljardit km. Neptuunil on avastatud mitu tumedat laiku, suurimale umbes maa suurusele pandi nimeks Suur Tume Laik. Sinise värvuse annab planeedile atmosfääris sisalduv gaas metaan ja peamised koostisosad on ka siin vesinik, heelium ja vesi. Neptuuni paksude pilvedega kaetud tiheda atmosfääri all arvatakse olevat planeedi tuum- sulanud kivimid, vesi, vedel amoniaak ja metaan. Temperatuur pinnal on umbes -218 kraadi nagu ka Uraanil, mis asub Päikesele lähemal 1,5 biljonit km. Sellepärats usutakse, et neptuunil on mingi sisemine soojusallikas. Tal on ka viis õhukest rõngast. Neptuunil pole elu võimalik. Ta on Päikesest nii kaugel ja temperatuur on madal, mis ei võimalda elu teket. 3. Astronoomide arvamus Paljud astronoomid usuvad, et peab olema veel teisigi intelligentseid eluvorme, kuna ei ole
happesust ise küllalt suures vahemikus. On teada, et värskete jäätmete lisamine vermikompostimise käigus suurendab vähesel määral happesust, kuid vihmaussid neutraliseerivad seda eritades kaltsiumi. Vermikompostimise käigus võib vajadusel lisada turvast, et suurendada happesust ning liiga kõrge happesuse vähendamiseks võib kasutada tuhka või lupja. Neid ained tuleb lisada ettevaatlikult, et mitte põhjustada järske pH kõikumisi, mis võivad olla eluohtlikud. Amoniaak ja anorgaanilised soolad Vihmaussid on väga tundlikud ammoniaagi suhtes ning ei ole suutelised elama ammoniaagirikastes jäätmetes, näiteks värskes linnusõnnikus. Vihmaussid surevad ka siis, kui substraadis on liiga suur kogus anorgaanilisi soolasid. Nii ammoniaagil kui ka anorgaanilistel sooladel on väga kindlad ja kitsad piirid mürgisuse ja mittemürgisuse vahel. Vihmaussidele sobiv keskkond tohib sisaldada ammoniaaki alla viiemilligrammi grammi kohta ja alla 0,5 %
välklambid, ekketesterite defineeritud meeter, luminestsentslampides. Sõnad tähesegadikus: a)Vertikaalselt: alkaloid, arseen, dubnium, duralumiinium, soolad, leutsiin, baarium, anood, amiid, osoon, radoon, molekul, nitraat, element, alkohol, antimon, labor, bensiin, kineetika, silaan b)Horisontaalselt: lantaan, krüptoon, astaat, leelis, indool, deuteerium, amoniaak, eeter, raud, molaarsus, lüsiin, klastrid, boor, gaas, lehter, ioon, keemik, vask, iood, triitium, seleniit, lakmus, aine 1. Marsi järel paiknevad planeedid on nn hiidplaneedid, millel on palju kaaslasi, väike tihedus ja mis on suured. Milline võiks olla Jupiteri koostis? · Liiv, kruus, savi · Metalliline vesinik ja heelium · Vesi, CO2 ja metaan · Põhiliselt raud · Heelium, argoon, krüptoon Naljajutt Mida teha selle Vaikuse taktiga nendes
· Vöga kõrgel temperatuuril(3000C) reageerib lämmastik hapnikuga ja moodustub lämmastiktioksiid. Kõrgel temperatuuril võib lämmastik reageerida ka erinevate metallide (moodustades nitride) ja eritingimustel ka vesinikuga moodustades amoniaaki NH .Lihtainena kasutatakse lämmastiku näiteks elektripirnides et hõõgniit kiiresti läbi ei põleks. Vedelat lämmastiku kasutatakse asjade jahutamisel väga madalatele temperatuuridele. · Amoniaak (NH ) nuuskpiiritus, Amoniaagihüdraat (NH xH O), Amoniaagi soolad(tekkivad amoniaakhüdraadi ja happe reageerimisel) amooniumnitraat on väetis aga teda kasutatakse ka lõhkeainetes. Kergitusainena taignas kasutatakse NaHCO ,NH HCO kui ka (NH ) CO · Lämmastik oksiidid runrumad on NO ja NO . Dilämmastikoksiid N O ehk naerugaas on kasutuses narkoosis.Lämmastik hape on tugev hape ja temast moodustavad soolad ehk
Nt moodustab maksas vereplasma valgud albumiin ja glubuliin fibronogeene. Liigsed valkained muutuvad desamiinimise tulemusena süsivesikuteks ja rasvadeks. Maksas ümber töödeldud aminohapped viiakse verega kudedesse seal sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohapete desamiinimise produktid muutuvad glükoosiks, millest võib süsnteesida glükogeeni ja rasva. Lihaskoes on 40g, veres ja rasvas 5g valku. Koevalkude lagunemise lõpp-produktiks on amoniaak, kusiaine, kusihape. Lihas Avses moodustub kreatiniin, nukeliinhapete AVses kusihape. Amoniaak transporditakse verega maksa ja neerudesse, maksas moodustub amoniaagist kusiaine e uurea. Väljutatakse kehast uriiniga, vähesel määral higiga. Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid,mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse
ebastabiilse niiskusreziimiga. Mõjutab Ma ei leidnud täpset vastust aga eks ta saagsikust jne mõjuta .Taimede elu keskkond sõltub ju toitainete ja vee kättesaamisest jne .:D 10) Mullaõhk ja õhureziim, redoksprotsessid millest sõltub, mida mõjutab, omastamine. Mullaõhk- Mullaõhu moodustavad atmosfäärist mulda tunginud gaasid ja mullas biokeemiliste protsesside tagajärjel tekkinud gaasid, nagu amoniaak, süsihappegaas Mullaõhureziim-Selle all mõistetakse mullaõhu koostise, mulla õhumahutavuse, õhuläbilaskvuse ja õhuvahetusega seotud ajalisi muutusi Redoksprotsessid-oksüdeerimisel toimub reaktsioon hapnikuga, mis lisandub ühendi koostisesse. Redutseerimine toimub anaeroobsetes tingimustes, kus aine oksüdeerimiseks vajalik hapnik võetakse redutseerumisvõimeliselt ühendielt. Millest sõltub, mida mõjutab, omastamine- Sõltub mulla õhumahutavusest, õhureziimist,
sulfitite S+H2=H2S SO2, SO3 koostises. H2SO4 keemia tööstuse põhi tooraine N2 Värvusetu, Õhu peamine Inertne, kõige Pole Amoniaak Lämmasti lõhnata ja koostis osa vähem aktiivsem 10% vesilahus k maisteta 78% gaas, ei astu on nuuskpiiritus, gaas. keemilistesse kastatakse
enda ensüümide mõjul. · Lõhustuse lõpp-produtkid on aminohapped, mis imenduvad verre. Aminohapped transpordidakse erinevatesse kudedesse, ka maksa. Aminohapetel on kudedes: · ehituslik ehk plastline funktsioon, nendes sünteesitakse uusi koe valke; · energeetiline funktsioon, mida realiseerib maks. · Aminohapped desamineeritakse maksas oksüdatsiivselt, mille käigus tekivad nn ketogeensed amonihapped · Eraldub ka amoniaak, mis seondub CO2-ga, muutub kusiaineks- uurea, mis viiakse neeruda kaudu välja. · Ketogeensetest amonihapetest saab maks energiat. · Osa ketogeenseid amonihappeid muudetakse rasvhapeteks, ning rasvhapped koos glükoosiga muudetakase maksas triglütseriidideks. · Triglütseriidid saavad tekkida ka ainult glükoosist. · Triglütseriidid lähevad verre, mida kasutatakse edaspidi energia saamiseks- need
toimivad hästi külmas vees tensiide pesuainetes 5-20% võivad ärritada nahka pehmemad tensiidid lagunevad looduses hästi vastupidiselt katioonaktiivsetele tensiididele 2. Alused (rasva eemaldaja) Kuna tensiidide pesemisvõime on sõltuv lahuse pH-tasemest, aitavad alused muuta pH-taset pesemisprotsessile soodsamaks. Tavalised on fosfaadid, silikaadid, karbonaadid, Na- ja K-hüdroksiidid, amoniaak ja amiid. Karbonaadid ja fosfaadid pehmendavad vett ja lisavad puhastamise efektiivsust Silikaadid lisavad puhastamise efektiivsust, toimivad korrosioonitõrjena Ammoniaak ja amiinid on kasutusel õrna ja tundlike pindade puhastusainetes, tõhustavad puhastamist Na- ja K-hüdroksiidid on tugevad alused, mida kasutatakse masinpesuainetes. 3. Happed ja happelised ained (eemaldab erinevad setted)
makroelemendid (palju) elementaarkoostisest 98% ( 1)süsinik, vesinik, hapnik 2) lämmastik, fosfor, väävel) kõik mittemetallid, kõik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide ülesanded: 1. annavad biomolekulide struktuuri 2. nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nõrgad ja tugevad ) 3. 6 elementi tagavad molekulaarse mitmekesisuse 4. nendest elementidest tekivad lihtsad ühendid, mida saab kasutada ja eritada ( nt CO2, H2O, NH3 (amoniaak toodavad nt kalad, eraldavad lõpuste kaudu)) Mikroelemendid (esinevad väikestes kogustes 0,0...%, 0,00...%), saab jagada kaheks: 1. metallid: raud Fe (hemoglobiini e verevärvniku kasutuses ), tsink Zn (mõjutab maitsetundlikkust) 2. mittemetallid: jood I (vajalik kilpnäärme hormoonide jaoks), fluor F (tagab hambaemaili terviklikkuse) Mikroelementide puhul on võrdselt ohtlik nii nende puudus kui ka üleküllus. Mesoelemendid esinevad 0,..
ning vereplasma valkude sünteesimine, eksogeensete ainete detoksikatsioon, amoniaagi tekkimine ja uurea sünteesimine. Lisaks on maksal veel ekskretoorne funktsioon, ta nõristab sappi (rasvade imendumise tagamiseks soolestikust).Veri kannab aminohapped maksa, nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ehitatakse ümber, muudetakse kehaomaseks. Valkude lammutusproduktidest tekivad maksas , ka neerudes amoniaak ja kusiaine (eritatakse uriiniga) Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid,mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteka ja lipiidideks. Maksa, vereplasma ja lihaskoe valkude mobiliseerimine nälgimisel.
peensooles imenduvad verre.Veri kannab aminohapped maksa, kust nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ümberehitatakse ja kehaomasteks muudetakse.Maksas ümbertöötatud aminohaped viiakse verega kudedesse, seal sünteesitakse neist rakkude ribosoomides koevalgud.AH mida ei kasutata kudede ehitamiseks lähevad energiakulu katteks või muudteakse süsiveikuteks ja lipiidideks.Valkude lammutusproduktidest tekivad peamiselt maksas, aga ka neerudes amoniaak ja kusiaine.Üheksa asendamatut AH organismis ei sünteesita,neid peab saama toiduga. Valkude ainevahetuse regulatsioon-olulisel kohal üldist kasvu ja arengut mõjutavad hormoonid:Hüpofüüsi eessagara hormoon-suurendab rakumembraani läbilaskvust AHtele ja tõstab valgu sünteesi intensiivsust Kilpnäärme türoksiin ja trijodotüroniin- Neerupealiste glükokortikoidid Seedetraktis lõhustatakse toiduga saadud lipiidid rasvhapetaks ja gütserooliks,mis peensooles
aminohapeteks,mis peensooles imenduvad verre.Veri kannab aminohapped maksa, kust nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ümberehitatakse ja kehaomasteks muudetakse.Maksas ümbertöötatud aminohaped viiakse verega kudedesse, seal sünteesitakse neist rakkude ribosoomides koevalgud.AH mida ei kasutata kudede ehitamiseks lähevad energiakulu katteks või muudteakse süsiveikuteks ja lipiidideks.Valkude lammutusproduktidest tekivad peamiselt maksas, aga ka neerudes amoniaak ja kusiaine.Üheksa asendamatut AH organismis ei sünteesita,neid peab saama toiduga. Valkude ainevahetuse regulatsioon-olulisel kohal üldist kasvu ja arengut mõjutavad hormoonid:Hüpofüüsi eessagara hormoon-suurendab rakumembraani läbilaskvust AHtele ja tõstab valgu sünteesi intensiivsust Kilpnäärme türoksiin ja trijodotüroniin- Neerupealiste glükokortikoidid Seedetraktis lõhustatakse toiduga saadud lipiidid rasvhapetaks ja
ensüümvalkude ning vereplasma valkude sünteesimine, eksogeensete ainete detoksikatsioon, amoniaagi tekkimine ja uurea sünteesimine. Lisaks on maksal veel ekskretoorne funktsioon, ta nõristab sappi (rasvade imendumise tagamiseks soolestikust).Veri kannab aminohapped maksa, nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ehitatakse ümber, muudetakse kehaomaseks. Valkude lammutusproduktidest tekivad maksas , ka neerudes amoniaak ja kusiaine (eritatakse uriiniga) Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid,mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteka ja lipiidideks. Maksa, vereplasma ja lihaskoe valkude mobiliseerimine nälgimisel. Kõige pealt kasutakse vabad süsivesikud, maksas talletuv glükogeen, seejärel talletunud rasvad ja
eksogeensete ainete detoksikatsioon, amoniaagi tekkimine ja uurea sünteesimine. Lisaks on maksal veel ekskretoorne funktsioon, ta nõristab sappi (rasvade imendumise tagamiseks soolestikust).Veri kannab aminohapped maksa, nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ehitatakse ümber, muudetakse kehaomaseks. Valkude lammutusproduktidest tekivad maksas, ka neerudes amoniaak ja kusiaine (eritatakse uriiniga) Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid, mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteks ja lipiidideks. Maksa, vereplasma ja lihaskoe valkude mobiliseerimine nälgimisel.
annaabi.ee 
