Koosneb kaheaatomilistest molekulidest (N2). · Looduses: põhiosa atmosfääris (õhus N-78%, O2-21%, Ar-0,9%), väga oluline taimedele (valkude jt. ühendite süntees), lämmastiku ringe, happevihmad. · Lämmastik on väheaktiivne (inertne) => kasut elektripirnides. · N2 lõhnata, värvitu gaas. Vees vähe lahutuv. Ei võimalda põlemist (lämmatava toimega). · Väga kõrgel to (näiteks äike) tekib lämmastikoksiid (N2+O22NO). 2. Ühendid · Amoniaak (NH3) üks tähtsamaid lämmastiku ühendeid. On värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas. Lahustub hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat (NH3 H2O). Kasutatakse minestuse korral nuuskpiiritus. Ammoniaak on aluseliste omadustega. Tissotsieerub ioonideks (NH4+ - ammooniumioon ja OH-). Ammoniaak või ammoniaaküdraadi reageerimisel hapetaga tekivad ammooniumsoolad (n: (NH4)2SO4 ammoniumsulfaat). Nii amoniaak kui
ASTEROIDID Kaks väikest asteroidide rühma Troojalased tiirlevad koos Jupiteriga tema orbiidil, üks Jupiteri ees, teine tema taga. Siiani on määratud enam kui 9000 asteroidi orbiidid. Asteroididel on ka kaaslased kuud. KOMEEDID Komeedid on mõne kilomeetrise läbimõõduga väga elliptilisel orbiidil ümber päikese tiirlevad tolmused lumepallid. Metaan ja amoniaak. Päikesele lähenedes pealispind aurustub ja moodustub üks või kaks helendavat saba. Eristatakse : a) Pikaperioodilisi komeete väga suur ellips, 1 tiiru ümber maailma teevad rohkem kui 200a. b) Lühiperioodilised liiguvad planeetidega samasuunaliselt. Liikumisperiood vähem kui 200a. METEORIIDID EHK LANGEVAD TÄHED Meteoor on valgusesähvatus, mis kaasneb tahke keha sattumisega atmosfääri. Meteoroid on tahke keha, mis saabub atmosfääri
Ammoniaak NH3 Füüsikalised omadused: 1) terava lõhnaga 2) värvuseta 3) gaas 4) õhust ~2 korda kergem 5) vees väga hästi lahustuv 6) veeldub - 33oC juures NB! 25% - line lahus võib põhjustada hingamislihaste krampi ja silma sattudes pimedaks jäämise. Keemilised omadused: 1) + O2, (st. põleb) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 2) + vesi ammoniaakhüdraat (nõrk alus) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 3)+ hapeammooniumsool NH3 + NCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 3NH3 + H3PO4 = (NH4)3PO4 Kasutamine: 1) 2) 25% - list väetisena10% - list nuuskpiiritusena 3) vedelal kujul külmutusseadmetest, kuna aurustumisel neeldub soojust palju 4) ammooniumsoolade ja lämmastikhappe saamiseks Saamine: 1) tööstuses: N2 + 3H2 => 2NH3 kõrgel rõhul ja temperatuuril katalüsaatoite juuresolekul 2) laboratoorselt: 2NH4Cl + Ca(OH2) = CaCl2 + 2NH3 + 2H2O Ammoniumsoolad On ammooniumiooni ...
andmise viisid, tegutsemine tulekahju korral, õnnetuse vältimise abinõud, käitlemine ja hoiustamine, mõju inimesele, füüsikalised ja keemilised omadused, püsivus ja reaktsioonivõime, terviserisk, keskkonnarisk, jäätmekäitluse viis, veonõuded, muu teave. 15. R- fraas- keemilise ainega seotuid riske S-fraas- keemilise aine puhul ohutusnõudeid. 16. ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks ohunumbrit transpordimasina peale. Näiteks amoniaak, kloor, propaan, butaan, bensiin, diiselkütus, elavhõbe. 17. NH3 lubatud kogus õhus on 0.02 mg/l (tööruumis), inimese tajuvus lävis 0.037 mg/l. 18. Dräger on saastekontrolli masin, millega saab määrata TTMA. 19. Bekrell on ühik radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtmiseks. Grei on neeldumisdoosi mõõtühik. Ekvivalentdoosi valem saadakse kiirgusfaktori ja neeldumisdoosi korrutisena, ühikuks suvent. 20
Füüsikaline keemia sissejuhatus ja elektrolüütide lahuste kordav konspekt Käsitletavad teemad: 1) Füüsikaline keemia sj energeetika: ekso- ja endotermilised reaktsioonid + arvutused kiirus/kineetika: temp. kons. rõhk.... katalüsaator + praktiline töö keemiline tasakaal: le chaterieri printsiip + praks 2) Elektrolüütide lahused lahustumisprotsess: lahustumise soojusefekt tugevad ja nõrgad elektrolüüdid, mitteelektrolüüdid; elektrolüütide dissotsatsioon keemilised reaktsioonid elektrolüütide lahustes(sade, gaas, nõrk elektrolüüt) + ioonvõrrandid soolade hüdrolüüs Keemilise reaktsiooni soojusefekt eksotermiline reaktsioon - energiat eraldub endotermiline reaktsioon - energiat neeldub energia mis eraldub on keemiline energia mis eraldub soojuse, valguse või elektrina Keemiline energia soojus/ v...
Keemilised omadused : Põleb süütamisel- reageerib O2-ga o Katalüsaatoriga 2H2S+3O22SO2+2H2O Reageerib aluste ja aluseliste oksiididega kuna tema vesilahus on nõrk hape o 4NH3+5O24NO+6H2O NaOH+H2SNa2S+H2O Amoniaak on alus vastavalt happe aluse isoterlüütilisele teooriale Reageerib metalliühenditega mod. mitte lahustuvaid sulfiide Happe loovutab prootone, alus liidab prootone Kasutatakse analüütilises keemias mõnede metallide määramisel Hape-loovutab H SO2 Alus-liidab H
Mittemetallid Vesinik 1. Aatomi ehitus: 1 elektron ja 1 prooton, põhiliselt liidab ühe elektroni, väga harva loovutab. Deetrium raske vesinik, aatommass 2 (1 prooton + 1 neutorn) Triitium - Üliraske vesinik, aatommass 3 (1 prooton + 2 neutronit) 2. Leidumine looduses: leidub nii ehedalt kui ühenditena: ehedalt: päikeses, atmosfäri ülemistes kihtides ühenditena: vesi, taim- ja loomorganismid, looduslikud kütused 3. Füüsikalised omadused: Värvuseta, lõhnata, maitseta, õhust 14,5 korda kergem gaasiline aine. Vees praktiliselt ei lahustu, lahustub mitmetes metallides. 4. Keemilised omadused: Redutseerija, st loovutab elektrone. Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 => 2H2O N2 + 3H2 => 2NH3 (amoniaak) H2 + S => H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 => 2HCl (vesinikkloriid) Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 => Cu + H2O Reageerides väga aktiivsete ...
2.8 Neptuun Neptuun on kaugeim planeet. Kaugust Päikesest on 4,5 miljardit km. Neptuunil on avastatud mitu tumedat laiku, suurimale umbes maa suurusele pandi nimeks Suur Tume Laik. Sinise värvuse annab planeedile atmosfääris sisalduv gaas metaan ja peamised koostisosad on ka siin vesinik, heelium ja vesi. Neptuuni paksude pilvedega kaetud tiheda atmosfääri all arvatakse olevat planeedi tuum- sulanud kivimid, vesi, vedel amoniaak ja metaan. Temperatuur pinnal on umbes -218 kraadi nagu ka Uraanil, mis asub Päikesele lähemal 1,5 biljonit km. Sellepärats usutakse, et neptuunil on mingi sisemine soojusallikas. Tal on ka viis õhukest rõngast. Neptuunil pole elu võimalik. Ta on Päikesest nii kaugel ja temperatuur on madal, mis ei võimalda elu teket. 3. Astronoomide arvamus Paljud astronoomid usuvad, et peab olema veel teisigi intelligentseid eluvorme, kuna ei ole
Vermikompostimine ehk vihmausskompostimine ehk vihmausskomposteerimine on lagunemisprotsess, mis on seotud nii vihmausside kui ka mikroorganismide tegevusega. Kuigi mikroorganismid vastutavad orgaanilise materjali biokeemilise lagundamise eest, on just vihmaussid protsessi peamised juhtijad, toimides mehaaniliste segistite ja peenestajatena. Lagundades orgaanilist materjali, muudavad nad selle bioloogilist, keemilist ja füüsikalist olekut, vähendades sellega märgatavalt süsiniku/lämmastiku suhet ning suurendades mikroorganismidele kättesaadavat materjali pinda, soodustades niiviisi mikroorganismide tegevust ja edasist lagundamist Vermikompostimiseks sobivad peaaegu kõik orgaanilised jäätmed, kuid peaks vältima liha, tärklise, kala ja rasva lisamist vermikompostrisse.Keskmiselt töötleb päevas üks sõnnikuuss pool oma kehakaalust orgaanilist materjali, järelikult kaks kilogrammi sõnnikuusse töötlevad läbi ühe kilogrammi jäätmeid päevas...
välklambid, ekketesterite defineeritud meeter, luminestsentslampides. Sõnad tähesegadikus: a)Vertikaalselt: alkaloid, arseen, dubnium, duralumiinium, soolad, leutsiin, baarium, anood, amiid, osoon, radoon, molekul, nitraat, element, alkohol, antimon, labor, bensiin, kineetika, silaan b)Horisontaalselt: lantaan, krüptoon, astaat, leelis, indool, deuteerium, amoniaak, eeter, raud, molaarsus, lüsiin, klastrid, boor, gaas, lehter, ioon, keemik, vask, iood, triitium, seleniit, lakmus, aine 1. Marsi järel paiknevad planeedid on nn hiidplaneedid, millel on palju kaaslasi, väike tihedus ja mis on suured. Milline võiks olla Jupiteri koostis? · Liiv, kruus, savi · Metalliline vesinik ja heelium · Vesi, CO2 ja metaan · Põhiliselt raud · Heelium, argoon, krüptoon Naljajutt Mida teha selle Vaikuse taktiga nendes
· Vöga kõrgel temperatuuril(3000C) reageerib lämmastik hapnikuga ja moodustub lämmastiktioksiid. Kõrgel temperatuuril võib lämmastik reageerida ka erinevate metallide (moodustades nitride) ja eritingimustel ka vesinikuga moodustades amoniaaki NH .Lihtainena kasutatakse lämmastiku näiteks elektripirnides et hõõgniit kiiresti läbi ei põleks. Vedelat lämmastiku kasutatakse asjade jahutamisel väga madalatele temperatuuridele. · Amoniaak (NH ) nuuskpiiritus, Amoniaagihüdraat (NH xH O), Amoniaagi soolad(tekkivad amoniaakhüdraadi ja happe reageerimisel) amooniumnitraat on väetis aga teda kasutatakse ka lõhkeainetes. Kergitusainena taignas kasutatakse NaHCO ,NH HCO kui ka (NH ) CO · Lämmastik oksiidid runrumad on NO ja NO . Dilämmastikoksiid N O ehk naerugaas on kasutuses narkoosis.Lämmastik hape on tugev hape ja temast moodustavad soolad ehk
Nt moodustab maksas vereplasma valgud albumiin ja glubuliin fibronogeene. Liigsed valkained muutuvad desamiinimise tulemusena süsivesikuteks ja rasvadeks. Maksas ümber töödeldud aminohapped viiakse verega kudedesse seal sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohapete desamiinimise produktid muutuvad glükoosiks, millest võib süsnteesida glükogeeni ja rasva. Lihaskoes on 40g, veres ja rasvas 5g valku. Koevalkude lagunemise lõpp-produktiks on amoniaak, kusiaine, kusihape. Lihas Avses moodustub kreatiniin, nukeliinhapete AVses kusihape. Amoniaak transporditakse verega maksa ja neerudesse, maksas moodustub amoniaagist kusiaine e uurea. Väljutatakse kehast uriiniga, vähesel määral higiga. Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid,mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse
ebastabiilse niiskusreziimiga. Mõjutab Ma ei leidnud täpset vastust aga eks ta saagsikust jne mõjuta .Taimede elu keskkond sõltub ju toitainete ja vee kättesaamisest jne .:D 10) Mullaõhk ja õhureziim, redoksprotsessid millest sõltub, mida mõjutab, omastamine. Mullaõhk- Mullaõhu moodustavad atmosfäärist mulda tunginud gaasid ja mullas biokeemiliste protsesside tagajärjel tekkinud gaasid, nagu amoniaak, süsihappegaas Mullaõhureziim-Selle all mõistetakse mullaõhu koostise, mulla õhumahutavuse, õhuläbilaskvuse ja õhuvahetusega seotud ajalisi muutusi Redoksprotsessid-oksüdeerimisel toimub reaktsioon hapnikuga, mis lisandub ühendi koostisesse. Redutseerimine toimub anaeroobsetes tingimustes, kus aine oksüdeerimiseks vajalik hapnik võetakse redutseerumisvõimeliselt ühendielt. Millest sõltub, mida mõjutab, omastamine- Sõltub mulla õhumahutavusest, õhureziimist,
sulfitite S+H2=H2S SO2, SO3 koostises. H2SO4 keemia tööstuse põhi tooraine N2 Värvusetu, Õhu peamine Inertne, kõige Pole Amoniaak Lämmasti lõhnata ja koostis osa vähem aktiivsem 10% vesilahus k maisteta 78% gaas, ei astu on nuuskpiiritus, gaas. keemilistesse kastatakse
enda ensüümide mõjul. · Lõhustuse lõpp-produtkid on aminohapped, mis imenduvad verre. Aminohapped transpordidakse erinevatesse kudedesse, ka maksa. Aminohapetel on kudedes: · ehituslik ehk plastline funktsioon, nendes sünteesitakse uusi koe valke; · energeetiline funktsioon, mida realiseerib maks. · Aminohapped desamineeritakse maksas oksüdatsiivselt, mille käigus tekivad nn ketogeensed amonihapped · Eraldub ka amoniaak, mis seondub CO2-ga, muutub kusiaineks- uurea, mis viiakse neeruda kaudu välja. · Ketogeensetest amonihapetest saab maks energiat. · Osa ketogeenseid amonihappeid muudetakse rasvhapeteks, ning rasvhapped koos glükoosiga muudetakase maksas triglütseriidideks. · Triglütseriidid saavad tekkida ka ainult glükoosist. · Triglütseriidid lähevad verre, mida kasutatakse edaspidi energia saamiseks- need
toimivad hästi külmas vees tensiide pesuainetes 5-20% võivad ärritada nahka pehmemad tensiidid lagunevad looduses hästi vastupidiselt katioonaktiivsetele tensiididele 2. Alused (rasva eemaldaja) Kuna tensiidide pesemisvõime on sõltuv lahuse pH-tasemest, aitavad alused muuta pH-taset pesemisprotsessile soodsamaks. Tavalised on fosfaadid, silikaadid, karbonaadid, Na- ja K-hüdroksiidid, amoniaak ja amiid. Karbonaadid ja fosfaadid pehmendavad vett ja lisavad puhastamise efektiivsust Silikaadid lisavad puhastamise efektiivsust, toimivad korrosioonitõrjena Ammoniaak ja amiinid on kasutusel õrna ja tundlike pindade puhastusainetes, tõhustavad puhastamist Na- ja K-hüdroksiidid on tugevad alused, mida kasutatakse masinpesuainetes. 3. Happed ja happelised ained (eemaldab erinevad setted)
Üldbioloogia. Loeng 40 tundi Praktikum: augustis, 5 päeva, iga päev 4 tundi Eksamis 3 osa: faktiteadmised, analüüsi ja sünteesi küsimused, bioloogia probleemülesanded. Bioanorgaaniline keemia Uurib organismide elementaar koostist ehk mis elemendid organismis on. Eluks vajalik miinimum on u 30 geneetilist elementi: makroelemendid (palju) elementaarkoostisest 98% ( 1)süsinik, vesinik, hapnik 2) lämmastik, fosfor, väävel) kõik mittemetallid, kõik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide ülesanded: 1. annavad biomolekulide struktuuri 2. nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nõrgad ja tugevad ) 3. 6 elementi tagavad molekulaarse mitmekesisuse 4. nendest elementidest tekivad lihtsad ühendid, mida saab kasutada ja eritada ( nt CO2, H2O, NH3 (amoniaak toodavad nt kalad, eraldavad lõpuste kaudu)) Mikroelemendid (esinevad väikestes kogustes 0,0...%, 0,00...%), saab jagada kaheks: 1. metallid: rau...
ning vereplasma valkude sünteesimine, eksogeensete ainete detoksikatsioon, amoniaagi tekkimine ja uurea sünteesimine. Lisaks on maksal veel ekskretoorne funktsioon, ta nõristab sappi (rasvade imendumise tagamiseks soolestikust).Veri kannab aminohapped maksa, nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ehitatakse ümber, muudetakse kehaomaseks. Valkude lammutusproduktidest tekivad maksas , ka neerudes amoniaak ja kusiaine (eritatakse uriiniga) Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid,mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteka ja lipiidideks. Maksa, vereplasma ja lihaskoe valkude mobiliseerimine nälgimisel.
peensooles imenduvad verre.Veri kannab aminohapped maksa, kust nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ümberehitatakse ja kehaomasteks muudetakse.Maksas ümbertöötatud aminohaped viiakse verega kudedesse, seal sünteesitakse neist rakkude ribosoomides koevalgud.AH mida ei kasutata kudede ehitamiseks lähevad energiakulu katteks või muudteakse süsiveikuteks ja lipiidideks.Valkude lammutusproduktidest tekivad peamiselt maksas, aga ka neerudes amoniaak ja kusiaine.Üheksa asendamatut AH organismis ei sünteesita,neid peab saama toiduga. Valkude ainevahetuse regulatsioon-olulisel kohal üldist kasvu ja arengut mõjutavad hormoonid:Hüpofüüsi eessagara hormoon-suurendab rakumembraani läbilaskvust AHtele ja tõstab valgu sünteesi intensiivsust Kilpnäärme türoksiin ja trijodotüroniin- Neerupealiste glükokortikoidid Seedetraktis lõhustatakse toiduga saadud lipiidid rasvhapetaks ja gütserooliks,mis peensooles
aminohapeteks,mis peensooles imenduvad verre.Veri kannab aminohapped maksa, kust nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ümberehitatakse ja kehaomasteks muudetakse.Maksas ümbertöötatud aminohaped viiakse verega kudedesse, seal sünteesitakse neist rakkude ribosoomides koevalgud.AH mida ei kasutata kudede ehitamiseks lähevad energiakulu katteks või muudteakse süsiveikuteks ja lipiidideks.Valkude lammutusproduktidest tekivad peamiselt maksas, aga ka neerudes amoniaak ja kusiaine.Üheksa asendamatut AH organismis ei sünteesita,neid peab saama toiduga. Valkude ainevahetuse regulatsioon-olulisel kohal üldist kasvu ja arengut mõjutavad hormoonid:Hüpofüüsi eessagara hormoon-suurendab rakumembraani läbilaskvust AHtele ja tõstab valgu sünteesi intensiivsust Kilpnäärme türoksiin ja trijodotüroniin- Neerupealiste glükokortikoidid Seedetraktis lõhustatakse toiduga saadud lipiidid rasvhapetaks ja
ensüümvalkude ning vereplasma valkude sünteesimine, eksogeensete ainete detoksikatsioon, amoniaagi tekkimine ja uurea sünteesimine. Lisaks on maksal veel ekskretoorne funktsioon, ta nõristab sappi (rasvade imendumise tagamiseks soolestikust).Veri kannab aminohapped maksa, nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ehitatakse ümber, muudetakse kehaomaseks. Valkude lammutusproduktidest tekivad maksas , ka neerudes amoniaak ja kusiaine (eritatakse uriiniga) Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid,mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteka ja lipiidideks. Maksa, vereplasma ja lihaskoe valkude mobiliseerimine nälgimisel. Kõige pealt kasutakse vabad süsivesikud, maksas talletuv glükogeen, seejärel talletunud rasvad ja
eksogeensete ainete detoksikatsioon, amoniaagi tekkimine ja uurea sünteesimine. Lisaks on maksal veel ekskretoorne funktsioon, ta nõristab sappi (rasvade imendumise tagamiseks soolestikust).Veri kannab aminohapped maksa, nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ehitatakse ümber, muudetakse kehaomaseks. Valkude lammutusproduktidest tekivad maksas, ka neerudes amoniaak ja kusiaine (eritatakse uriiniga) Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid, mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteks ja lipiidideks. Maksa, vereplasma ja lihaskoe valkude mobiliseerimine nälgimisel. Kõige pealt kasutakse vabad süsivesikud, maksas talletuv glükogeen, seejärel talletunud rasvad ja kõige viimases
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
