Teedeehituse eksami vastused

ijin, despina

Teedeehituse eksami vastused (2)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ehitus - Ehituskonstruktsioonid

2 HALB

Kivisillutisega tänavad Ur`is Lähis Idas (ca 4000ema), puupakkudest sillutisega tee Glastonbury lähedal Inglismaal(ca 3300ema), telliskivisillutised Indias(ca 3000ema)

„Kõik teed viivad Rooma “ - Rooma impeeriumis kõik teed ühendasid Rooma linna teiste linnadega.

John Louden McAdam oli esimene tõeline teedespetsialist, kes oli tuntud oma ökonoomse killustikust teedekontsuktsiooni poolest, mis kannab tema nime(makadam) ka tänapäeval. Ta soovitas anda aluspinnasele kumer kuju, soodustades nii vee äravoolu, ning kasutada ühtlast kattekihi paksust kogu tee laiuses.

Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusaautus.
Põhiülesanded:

teehoiu korraldamine
liiklusohutuse suurendamine
liikluse ja ühistranspordi korraldamine
riikliku tee ehitus- ja remonditööde ehitusjärelvalve,
teeregistri, liiklusregistri pidamine

osalemine õigusaktide väljatöötamisel

Kohalikud asutused:

Põhja Regionaalne Maanteeamet Tallinnas
Lääne Regionaalne Maanteeamet Pärnus
Lõuna Regionaalne Maanteeamet Tartus
Ida Regionaalne Maanteeamet Rakveres

Teedeehitust saab õppida: Järvamaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool

Teedeehituse ettevõtted: Teede REV-2, Talter, Tref, Destia, Tallinna Teede AS

Teedeprojekteerimise ettevõtted: EA Reng , K-Projekt, Amhold, Teekaru, Tinter

Järelevalvet teostavad ettevõtted: Telora-E, Teede Projektijuhtimise AS, Taalri Varahaldus, Ramboll Eesti, Infragate Eesti

Teehooldus ettevõtted: Teho, Tänavapuhastuse AS, Cleanaway, Jaaksoni Linnahooldus, Talter As

Transpordisüsteemi ülesanne: võimaldada kõikidele inimestele ja ettevõtetele juurdepääs nende igapäevategevuseks vajalikele objektidele
11. Transpordi arengukava – lähtedokument transpordisektori arendamiseks , kus on identifitseeritud olulisemad tegevussuunad.
12. Eesti transpordi süsteemis on oluliseks asjaoluks, et omavalitsused omavad teed. Eesti on transiidiriik .
13. Mõjud keskkonnale:

saastab õhku
tekitab tolmu, müra ja vibratsiooni
saastab teeäärset pinnast ja vett
tekitab ohtlikud jäätmed
kasutab fossiilseid kütuseid

14. Ühistranspordi ülesanded:

Sõiduvõimaluste loomine
Teede ja tänavate liikluskoormuse vähendamine
Vähendada liiklusõnnetusi
Vähendada kahju keskkonnale

15. Eesti ühistransport: 2/3- buss , 30%- tramm, troll , 2%- rong (hõre graafik ).Rongid ja bussid ei täienda teineteist vaid konkureerivad.
16. Teedevõrk Eestis:

Kõik teed 58 034 km
Riigimaanteed (16 487 km)

- põhimaantee 1602 km
- tugimaantee 2391 km
-kõrvalmaanteed 12 444 km
-ühendamisteed 50 km

E-teed (Euroopa Liidu) 935

Kohalikud, era 38 489
Linna tänavad 3 058 km

17. Tee on sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis , mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis
18. Tee koosseis:

sõidutee;

parkla ja puhkekoht ;
tunnel , sild , viadukt ;
teepeenar
liikluskorraldusvahend
kraav
liikleja kontrollimiseks mõeldud ala
teemärgistus ja teevalgustusrajatis

19. Teemaa on maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks
20. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks
21. Kohalik maantee on kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee.
Kohalik tee on kohalikuks liiklemiseks ettenähtud tee (kohalik maantee, tänav ja jalgtee )
22. Põhimaantee-maantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega,
23. Tugimaantee- ühendab linnu omavahel ning linnu põhimaanteega
24. Kõrvalmaantee- ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega
25. Eratee- tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal.
26. Metsatee-riigimetsa majandamiseks kasutatav tee.
27. Tänav- linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks
28. Jalgtee ja jalgrattatee- tee, mis ehitatud või kohandatud kas ainult jalakäijate/jalgratturite/mõlema liiklemiseks
29. Talitee- üle külmunud maa või veekogu rajatav tee, mis on ette nähtud mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahel liiklemiseks. Talitee kasutamise aeg on piiratud
30. Riigimaanteed, mis kantakse riigimaanteede nimekirja:

Tallinn - Narva (1)
Tallinn - Tartu-Võru – Luhamaa (2)
Tallinn – Pärnu – Ikla (3)
Tallinn- Paldiski (8)

31. Põhimaanteed, mis kuuluvad TEN-T teedevõrgustikku:

Tee nr 1 Tln-Narva (E20),
Tee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga (E264),
Tee nr 4 Tln-Pärnu-Ikla (E67),
Tee nr 8 Tln-Paldiski,
Tee nr 11 Tln ringtee

32. Riigi põhimaanteed:

Tee nr 1 Tallinn-Narva (E20),
Tee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga (E264),
Tee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67),
Tee nr 8 Tallinn-Paldiski,
Tee nr 11 Tallinna ringtee
tee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa,
tee nr 5 pärnu-Rakvere-Sõmeru,
tee nr 6 valga-Uulu,
tee nr 7 Riia- Pihkva ,
tee nr 10 Risti-Virtsu- Kuivastu -Kuressaare

33. Riigimaanteedel on 926 silda kogupikkusega 21342 m, enim 142 silda on Harju maakonnas
34. Teehoiu rahastamiseks nähakse riigi eelarves ette vahendid üldsummas, mille suurus vastab
75%-le kütuseaktsiisist ja 25% erimargistatud kütuseaktsiisist.
35. Projekteerimise lähtetasandid:

hea (H) – ohutu sujuv liiklus
rahuldav- (R) – juht peab rohkem keskenduma
erandlik (E) – liikleja õnnetuse sattumise risk on suur, juht peab kiiresti reageerima .

36. Maantee klassi määramisel arvestatakse liiklussagedust ja piirkonna arenguvajadust.
37. Teeprojekt-tee või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjadest, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.
38. planeeringute liigid:

üleriigiline (riigi territooriumi kohta)
teedevõrgu arengukava (riigimaanteede paigatuse määramine)
maakonna planeering (maakonna kohta)
üldplaneering (linna kohta)
detailplaneering (teede ja tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted)

39. Tulemuslikkuse analüüs tuleb koostada keeruka liiklusrajatiste otstarbekuse hindamiseks (nt. pikk maanteelõik, eritasandiline ristmik )
40. Tasuvusarvutus koostatakse nii eel- kui ka tehnilise projekti lahendusele variandid peavad olema koostatud võrreldavas ulatuses. Peab sisaldama liiklusrajatise ehitamise või remondi kulude ja tulude võrdlust kõigi kavandatud variantide kohta.
41. Pakkumisdokumentatsioon põhineb tehnilisel projektil ja sisaldab töökirjeldusi, töömahtude loetelusid , kvaliteedinõudeid ja viitavate dokumentidena jooniseid ning muid ehitustöövõtu korraldamiseks vajalikke dokumente.
42. Tööjooniste koosseisus peab olema:

seletuskiri ,
joonised,
ehitusaegse liikluskorralduse ja ehitustööde ohutuse tagamise lahendus
rajatise ja selle kasutamise mõju hinnang keskkonnale
töökirjeldused ja mahud
maksumuse hinnang

43. Liiklusalused kvaliteediparameetrid:

ohutus
liikluse mugavus
manööverdusvabadus
juurdepäästetavus
orienteerimisselgus

44. Tulemuslikkuse analüüs- idee teostatavuse tehniliste ja majanduslike aspektide hinnang
45. Eelprojekt - projekti liik, mis hõlmab tellija vajaduste ja lahenduste analüüsi ning funktsionaalseid, tehnilisi ja tehnoloogilisi vajadusi rahuldava põhimõttelise programmi väljatöötamist.
46. Tehniline projekt- projekti liik, mis määrab ehitise tehnilise taseme ja võimaldavad taotleda ja anda vajalikke kooskõlastusi ning tellijal taotleda ja kohalikul omavalitsusel anda ehitusluba. Tehnilises projektis koostatakse põhimõtteline tehnoloogiline lahendus ning tehakse esmane seadmete ja nende põhikarakteristikute valik.
47. Tööprojekt-projekti liik, mis üldjuhul koostatakse lihtsamate või väikesemahuliste ehitiste kohta, sisaldab tehnilist projekti ja tööjooniseid
48. Tööjoonis- projekti liik, mis koostatakse tehnilise projekti detailiseerimiseks ehitamiseks vajalikus ulatuses.
49. Maantee klass: kiirtee (KT) ja I - VI klassi maantee
50. AKÖL- Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus - aasta jooksul vaadeldavat tee ristlõiget läbinud sõidukite koguarv jagatuna päevade arvuga aastas
51. Arvutuslik auto- erinevat liiklusvahendite rühma esindav sõiduk, mille mõõtmed, mass ja muud tunnused võetakse aluseks maantee projekteerimisel
52. Eeldatav liiklussagedus-Arvestusaastale prognoositud liiklussagedus, mille alusel tee või tänav plaanitakse ja projekteeritakse
53. Ennustusaasta- aasta, millele koostatakse liiklusprognoos
54. Liikluse prognoos- teatud lähteoletustele tuginev liiklussageduse, ühissõidukite sõitjate arvu jne ennustus
55. Kiirtee - mootorsõidukite liiklemiseks lubatud kiirusele vastava kattega maantee, mis ei teeninda vahetult teega piirnevaid alasid. Kiirteel on kaks eri sõidusuundades kulgevat vähemalt kahe sõidurajaga teed, mis on üksteisest eraldatud eraldusribaga või muu rajatisega. Kiirtee ei tohi samal tasandil lõikuda teise teega ega raudteega. Kiirteele sõidetakse kiirendusraja kaudu ja kiirteelt muud liiki teele aeglustusraja kaudu
56. Maantee klass- maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus, mis määratakse eeldatava liiklussageduse alusel ja mis määrab maantee projekteerimiseks vajalike tee põhiparameetrite piirväärtused
57. Liiklussagedus- tee, sõidusuuna või –raja ristlõiget ajaühikul läbiv sõidukite arv.
58. Taandatud liiklussagedus- ühikautodes väljendatud liiklussagedus
59. Teeseadus- õigusakt, mis reguleerib tee hoiu, kasutamise ja kaitse alasid suhteid, tee omaniku või haldaja ning tee kasutajate vahel ja on aluseks teistele, teealastele normatiivaktidele
60. Liikluskeskkond-liiklejaid teenindavate alade ja nendega liituvate teenindus-, liikluskorraldus-, info- jm. süsteemide poolt moodustatud tervik
61. Liiklus- Inimes(t)e ja sõiduki(t)e sihipärane liikumine või seismine teel
62. Liikleja-isik, kes osaleb liikluses jalakäija või juhina
63. Liikluskoosseis- erinevate liiklejate või sõidukiliikide osatähtsus liikluses
64. Läbilaskvus- ühikautode suurim arv ajaühikus, mida tee või sõidurada võib normaalsetes tee- ja liiklusoludes läbi lasta
65. Läbilaskvuse kasutustase- tee või sõiduraja liiklussageduse suhe selle läbilaskvusse
66. Teendindustase- kindlatele kriteeriumidele tuginev sõidu- ja liiklusolude hinne, mis väljendab tee kasutaja liikumismugavust ja –tingimusi. Väljendub tasemetena A,B,C,D,E,F
67. Projektlahendus peab tagama arvestusperioodi lõpuks eeldatud keskmise liiklussageduse läbilaskvuse maantee kõigil elementidel projekteerimisnõuetes etteantud teendindustasemega.
68. Teenindustaseme põhinäitajad :

liiklusvoo tihedus
liiklussagedus
läbilaskvus

69. Liiklusvoog(-vool)-ühel või enamal sõidurajal samas suunas kulgev liiklus
70. Liiklustihedus- teel või sõidurajal liikuvate sõidukite arv tee ühikpikkusel kindlal ajahetkel.
71. Ooteaeg- viivitus töö alustamisel , et hiljem kulgeks töö vaheaegadeta.
72. Ühikauto- teoreetiline sõiduk, mis kasutab tee läbilaskvusest sama suure osa kui keskmine sõiduauto
73. Tunni liiklussagedus- suurus, mis isel. Üksiku tunni liiklussagedust
74. Sõidutee- ainult sõidukite liiklemiseks ettenähtud teeosa; teel võib olla mitu eraldusribaga eraldatud sõiduteed. Jalgrattatee ja kergliiklustee ei ole sõidutee
75.Maantee põhiparameetrid

plaanikõveriku raadius,
nähtavuskaugused,
püstkõverike raadiused,
pikikalle ,
viraažikalle.

76. Plaanikõverik- teetrassi plaani sirgeid lõike ühendav kõver trassiosa
77. Püstkõverik- teetrassai pikiprofiili sirglõike ühendav kõverjooneline osa.
78. Nähtavuskaugus-kaugus, mille ilatuses sõidukijuht näeb teed, teisi liiklejaid ja liikluskorraldusvahendeid
79. Pikikalle-projektjoone kõrvalekalle horisontaalist pikisuunas
80. Viraaz- sõidutee ühepoolne, kõveriku sissepoole suunatud põikkalle
81. Ristprofiil-ristlõike graafiline kujutis koos kõrgusmärkidega
82. Eelkõverik-muutuva raadiusega kõver, mis tagab sujuva ülemineku trassi sirgetelt osadelt ringikõverana kujundatud kõverikuosale.
83. Kõverik- tee plaani või pikiprofiili sirgeid lõike ühendav element.
84. Teetrass-projektijärgne tee telje paiknemine looduses, mida isle . Horisontaalne ja vertikaalne projektsioon.
85. Trassi plaan- teetrassi horisontaalprojektsiooni graafiline kujutis, kuhu on kantud teeäärne situatsioon, sirgeid ja kõverikke isle. andmed
86. Pikiprofiil- piki tee telge tehtav maapinna püstlõike vähendatud kujutis
87. Teerajatis- teele ettejääva takistuse ületamist võimaldav või teed kaitsev rajatis
88. Teepäraldis-teeliikluse korraldamise ja julgestamise vahend
89. Arvutuslikud autod: SA-sõiduauto, AB-buss, LB-liigendbuss, VA-üksik veoauto , AR- autorong
90. Vaba ruum- ruum liiklevate sõidukite ja ehitiste vahel. Liiklus ruum – ruum, kus sõidukid liikuvad

Gabariidid- silla, viadukti ja estakaadi projekteerimisel tuleb juhinduda ristprofiili elementide laiustest ja viaduktialustest laiustest. Autoliikluseks kavandatud sildehitise all a tunnelis,, kus on lubatud kõigi busside ning veoautode liiklus tuleb tagada kõrgusgabariit 5,0m., kõnnitee ja kergliiklustee kõrgusgabariit on 2,5m. Kui konkreetne olukord seda nõuab tuleb erandina rakendada madalamat kõrgusgabariiti, kuid selle rakendamise vajadus tuleb põhjendada ja kooskõlastada nagu erandliku projekteerimise lähtetaseme rakendamise puhul vajalik. Laevatataval jõel tuleb tagada laevatuse nõuetele vastav sillaalune gabariit.

Pole vastust?!

Nimeta ristprofiili elemndid: sõidutee, sõidurada, teepeenar, kindlustatud peenar, tugipeenar, peatusriba, ääreriba, eraldusriba, manatee laius, küvett
Eraldusribade ülesanded:

Sõidusuundade eraldamine
Samasuunaliste sõiduradade eraldamine
Ritprofiili erinevate elementide eraldamine
Nende alla võib paigaldada tehnovõrke
Neil võib paikneda mürakaitsesein
Neil võivad paikneda liiklusmärkide, viitade fooride, portaalide postid ning valgustusmastid

Maantee plaan koosneb sirglõikudest, laanikõverikest, eelkõverikest või eelkõveriku puudumisel üleminekulõigust.

Geomeetriliste elementide valik lähtub majanduslikest kaalutlustest, ohtliku liikluse nõudest ja tagab ühtlase kiiruse maantel.

Viraažikalde suurendamist takistavaks teguriks on talvine võimalik jäite tekke ja sellega kaasnev sõiduki külglibisemise oht.

Millega tuleb arvestada viraažikalde valikul (5)-

kliimatingimused,
maastikulised tingimused,
maantee paiknemine,
aeglaselt liikuvate sõidukite arv,
maanteehoole.

Millest sõltub külghaardetegur (3)-

sõoduki kiirus,
katte tüüp ja seisukord ,
sõiduki rehvi tüüp ja seisukord

Pikikalde iseloomustus- Maantee pikikalle tuleb valida sõltuvalt projektkiirusest ja projekteerimise lähtetasemest. Pikikallete peojekteerimisel tuleks arvestada järgnevate põhiseisukohtadega: alati, kui on võimalik, tuleks ksutada pikikaldeid 0,5-3%; pikikalded alla 0,3% ei ole soovitatavad, kuid erandina lubatud; sõidutee pinnast kõrgema äärekiviga lõikude korral ei tohi pikikalle olla väiksem kui 0,5%; eraldusribaga maantee mõlema sõidutee eraldi projekteerimisel võõib languse kallet suurendada 2% võrreldes tabelis toodud tasemega (R).

Mis on peatumisnähtavus-selle all mõistetakse nõutavat vahemaad , mille ulatuses juht suudab normaalse aeglustusega peatada sõiduki ootamatult sõiduteele ilmunud takistuse korral, vältides sellele otsasõitu

Mis on kohtumisnähtavus- tuleb üldreeglina kahesuunalise maantee puhul tagada kogu ulatuses. Selle all mõistetakse vahemaad, mille ulatuses vastasikku lähenevate s' idukite juhid, avastades teineteise, suudavad peatada oma sõiduki, vältimaks kokkupõrget. Kohtumisnähtavus võrdub kahekordse peatumisnähtavusega.

Mis on möödasõidunähtavus- vahemaa möödasõitu sooritavale juhile ilma, et mõõdasõidu algushetkel nähtavaleilmunud vastassuunalise sõiduki juht peaks vähendama oma sõiduki kiirust, võimaldamaks vastutulijal möödasõitu lõpetada. Nõutav möödasõidunähtavus sõltub projektkiirusest. Orienteeruvalt igal 10 kilomeetri pikkusel lõigul tuleks vähemalt 7 km ulatuses kavandada möödasõitu võimaldav lahendus.

Mis on külgnähtavus-selle all mõistetakse sõiduteega külgnevat ala laiust, kus liiklusohutuse seisukohalt ei tohiks paikneda külgsuunas nähtavust piiravaid ehitisi ega muid takistusi, mis ei võimalda sõidukijuhil teele lähenevat objekti ära tunda ega hinnata selle kiirust. Nõutavast külgnähtavusest loobutakse, kui on takistatud pääs külgnevalt alalt maanteele, maantee paiknemisek järskude nõlvadega süvendis ja enam kui 3 m kõrge muldkehaga maanteel , kus on paigaldatud põrkepiire. Maanteega külgneva ala korrashoiuks liikurmasinatega on soovitatav tagada viimastele 5m laiused liikumisalad.

Miks on kumera püstkõveriku raadiused kordades suuremad kui nõgusa põstkõveriku raadiused: sõltub manatee klassist

Mis on mulde nõlvus, tooge näiteid-
Tallinn- Narva

sõidutee välisservast lähtuva vähima ohuturuumi laius tuleks valida sõltuvalt

mulde või süvendi nõlvusest,
projektkiirusest,
liiklussagedusest ja
projekteerimise lähtetasemest.

Mis võivad olla maantee-äärse haljastuse kavandamise eesmärkideks (vähemalt 5)-

lume-, tolmu- ja tuulekaitse;
erosioonivastane toime;
Nõlvade kindlustamine;
liivade liikumise sulgemine ;
tee suuna rõhutamine.

Maantee äärse haljastuse iseloomustus - haljastuseks tuleks valida antud piirkonnale omased taime- ja puuliigid, mis ei risustaks maanteed mahalangenud lehtede ja õitega. Puude juurestik ei tohi areneda maantee muldkehani. Maanteeäärses haljastuses kasutatavad puud ja taimed peaksid taluma teeäärsest keskkonnast tulenevaid tingimusi.

Mis on hüdrokülv, kirjeldage – muru külvamismeetod, selline murukatte on kvaliteetne ja odav. Tööde tegemisel kasutatakse segu mis koosneb veest, pabermultsist, muruseemnetest, väetisest ja värvainest, vajadusel lisatakse liimained , fiberkiudu, kopolümeri ja pinnase pH taset. Masinas kokkusegatud segu pihustatakse survega ettevalmistatud kasvupinnale.

Maantee-äärde hoonestus- kiirtee, I ja II klassi maantee kaitsevööndisse ei tohi kavandada maanteeliikluse korraldamisega mitte seotuid hooneid . Madalama klassi maanteede kaitsevööndisse ei tohi kavandada hooneid sõidutee servast lähemale kui 20 meetrit jäävale alale . Olemasolevate hoonete säilitamine maantee kaitsevööndis vastab projekteerimise erandlikule lähtetasemele ja tuleb põhjendada ning kooskõlastada nagu teiste erandliku projekteerimise lähetaseme järgsete parameetrite rakendamisel.

Nimeta rajatised (5)- sild, viadukt, estakaad, tunnel, truub

Mida peab tagama rajatise projekt lahendus (vähemalt 5)- sõidukite ohutu ja sujuva lliikluse ning rajatise töökindluse, pikaealisuse ja pideva kasutamise; kevadisel suurvee ja jäämineku ohutu läbilaskmise; laevatataval jõel laevade ohutu läbilaskmise silla alt; materjalide ja energiaressursside ökonoomse kasutamise; teedevõrgu arengu ja loodushoiu nõuete arvestamise.

Sildade jaotus suuruse järgi, lisa pikkused (3)- väike sild 3-25m, keskmine sild 26- 100m , pikk sild üle 100m

Mis on sild- ehitis, mida mööda tee (ka torustik vms) kulgeb üle veekogu.

Mis on viadukt- kuivamaasild, rajatis, mida mööda tee kulgeb üle teise tee, oru või mingi muu kuivamaaobjekti. Oru põhjas võib olla ka veekogu, kui see on alati viadukti avast kitsam.

Mis on estakaad- maa või vee kohal paiknev sillataoline raudbetoon-, teras-, puit-, vm ehitis, mis on määratud liikluseks, torustike ja kaablite kandmiseks, laadimistöödeks vm otstarbeks

Mis on tunnel- liikluse, kanalisatsiooni vms tarbeks rajatud allmaakäik

Mis on truup-ehitis, mille abil juhitakse väike veekogu tee alt läbi

Mis on maanteesild-sild auto- ja jalakäijateliikluseks kas linnas või väljaspool seda

Mis on jalgteesild- peamiselt jalakäijate ja ratturite liikluseks ette nähtud sild, mille tavalist maantee- ja raudteeliiklust ei lubata

Mis on silla enim levinud eesmärgid (vähemalt 5)-

transpordi võimaldamine: maanteesild, raudteesild, kergliiklussild;
kaablite, torude jne jaoks;
loomade jaoks;
vee transpordika;
kaitserajatis;
hoone

Sildade tüübid (vähemalt 5)-kaarsild, rippsild , vantsillad, sõrestiksillad, liikuvsillad

Silla püstitamise meetodid (5)-montaaz paigal; libistamine; tõstmine; konsoolne püstitus; kohale ujutamine.

Millistest standarditest lähtudes tuleb koostada liikluskorraldus (3)-

Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 613:2001;
teemärgised ja nende kasutamine EVS 614:200;
foorid ja nende kasutamine EVS 615:2001

Millistel juhtudel tuleb maantee äärde paigaldada pikisuunaline piire - maantee kõrge mulde korral; maanteeäärse takistuse korral

Maanteeäärse pikisuunalise piirde jagunemine-

elastne piire- sissesõidu korral läbipainduv metall -või trosspiire harvadel, nõrkadel postidel;
pooljäik- sissesõidu korral läbipainduv metallpiire tugevatel postidel;
jäik- massiivne betoonpiire

Mida kasutatakse teeääre tähistamiseks (5)-

helkuritega tähisposte;
helkuriga varustatud teekattemärgiseid;
Eesti Vabariigi standardi kohaseid teekatte- ja püstmärgiseid;
helkuritega varustatud piirdeid;
teisi liikluskorraldusvahendeid.

Tähispostide paigutus teel- tähispostidele pandud helkurid peavad jääma sõidukite sõidusuuna suhtes võimalikult risti. Paigaldamisel tuleb jälgida, et postid oleksid nähtavad ega varjaks teisi liikluskorraldusvahendeid. Tuleb paigaldada tee pikisuunas nii, et ühel pool teed on samaaegselt nähtavad vähemalt kolm posti..

Millest lähtudes tuleb kavandata bussipeatuste asukohad- need tuleb kavandada lähtudes üldisest planeerimislahendusest, regulaarse bussiliikluse olemasolust ja need peavad olema kooskõlas jalgratta- ja jalgteede ning ülekäigukohtadega.

Mis tuleb ette näha bussipeatusesse- peatumistasku, ooteplatvorm ja ootekoda

Bussipeatuse tüübid (nimetus, skeem) 231

Suletud tasku
Avatud tasku
Peatus osaliselt sõidurajal
Peatus sõidurajal
Liivakella peatus

Puhkekohad- puhkekohad tuleb ette näha põhi- ja tugimaanteedel 20-50 km tagant. Puhkekoht rajatakse võimaluse korral veekogu, looduslikult kauni koha või muu vaatamisväärsuse lähedusse. Sobivaks kohaks võib osutuda ka maantee rekonstrueerimisel mahajäetud teel'ik. Puhkekohas tuleb ette näha sõidukite parkla, puhkeala ja sanitaarala. Suurtes puhkekohtades eraldatakse üksteisest sõiduautode, busside ja veoautode parklad . Puhkealal nähakse ette einestamisvõimaluseks lauad ja toolid ning prügikastid. Sanitaaralal paikneb käimla. Soovitatav on puhkealale paigutada lähiümbruse teedevõrgu ja vaatamisväärsuste kaart.

Parklad- Põhi-ja tugimaanteede äärde tuleb kavandada parklad 10-70km tagant. Parklad on mõeldud sõidukite juhuslikeks lühiajalisteks peatumisteks. Parklates peab iga 50 sõiduauto parkimiskoha kohta olema üks koht puuetega inimeste sõidukile, väiksema kui 50 parkimiskoha puhul aga vähemalt üks koht mõõtmetega 3,5x5,0m. Puhkekoha ja parkla asukohast tuleb sõidukijuhte teavitada maantee äärde paigaldatud liiklusmärkidega. Piirkonna infokaardi paigaldamiseks tuleb parkla puudumisel rajada II-IV klassi maanteele teelaiend laiusega vähemalt 5m ja sõltuvalt liiklussagedusest täisosa pikkusega 10-25m. Kaldosa vähim pikkus peab olema 30m. Kiirteel ja I klassi maanteel tuleb infokaart paigaldada alati parklasse või suletud taskusse.

Teenindusjaamad ja tanklad -nende asukohad tuleb ette näha teeprojektis. Teenindusjaam on autokasutajale mõeldud vähemalt ühe kinnise teenindushalliga(remondiboks, pesula jm) teenindusettevõte, kus müüakse autokütust, määrdeaineid ja tagavaraosi ning osutatakse vajalikke teenuseid(vesi, WC, telefon, prügikastid). Teenindusjaamas võidakse osutada ka muid teenuseid(kaubandus, toitlustus ). Tanklas puudub kinnine teenindushall ja teenuste nomenklastuur on väiksem kui teenindusjaamas. Teenindusjaama kavandamisel tuleb arvestada: kehtivate sanitaarnõuetega; rajatise tehnoloogiast tuleneva liiklusskeemiga, mis peab kõigile sõidukeile tagama ainult pärisuunalise liikluse.

Mis mõjutavad mürataset (vähemalt 5)- kiiruspiirang; liiklussagedus; tee pikikalle; ristmiku lahendus; raskete sõidukite osatähtsus liikluses.

Millega võib vähendada liikumis - ja liiklusmüra (vähemalt 10)-planeerimisega, liikluskorraldusega, müratõkkeseinte ja -vallidega, teekatteliigi valikuga, maantee trasseerimisega, tee rajamisega osaliselt või täielikult süvendisse, projekteeritavate hoonete kauguse suurendamine sõidutee servast, mürarikka maantee äärde kõrgema lubatud ekivalentse müratasemega hoonetest puhvervööndiga elamute kaitsmine, maanteäärse metsavööndi säilitamise või rajamisega, eritasandilisel ristmikul peatee paigutamisega süvendisse.

Millega tuleb arvestada müratõkke kavandamisel- arvestada tuleb tema mõju liiklusohutusele, tee korrashoiule, tuleohutusele, heitgaaside kontsentratsioonile ja lumetõrjele.

Mida kasutatakse müratõkkeseina materjalina- immutatud puitu, betooni, kergbetooni, klaasi, jm

Mis on ristmik-selline teede lõikumiskoht, kus ühelt lõikuvalt teelt on võimalik siirduda teisele teele ja vähemkoormatud haru liiklussageduse on üle 20 a/ööpäevas.

Mis on risttee - kõrvalharu väiksema liiklussageduse puhul tuleb teede lõikumiskohta käsitleda maha-või pealesõiduna. Kui ühelt lõikuvalt teelt teisele ei ole võimalik siirduda, siis sellist teede lõikumiskohta nim. ristteeks.

Mis on ristmiku harud -kõik sõiduteed, mis koonduvad ristmikku,

Mis on ringristmik - ristmik, kus liiklus toimub ühesuunalisena ümber jaotussaare.

Mis on samatasandiline ristmik

Mis eritasandiline ristmik- teedevõrgu üks komponent ja tema projekteerimisel tuleb arvestada teedevõrgu kui terviku nõudeid, kohalikke tingimusi ja liiklusvoogude eeldatavaid muutusi.

Millest sõltub ristmiku liigi valik- lõikuvate teede liigist, summaarsest liiklussagedusest, pöördeliikluse jaotusest ja kavandatav lahendus tuleb põhjendada läbilaskvuse arvutusefa, kui summaarne liiklussagedus ületab 3000 a/ööp

Milleks kasutatakse liiklussaari ja teemärgiseid- liiklusvoogude kanaliseerimiseks samatasandilistel ristmikel

Nimetage üks lihtristmik ning joonistage skeem – kolmeharuline (T) 245

Nimetage osaliselt kanaliseeritud ristmik ning joonistage skeem tavaline (T) 246

Joonistage täielikult kanaliseeritud ristmiku skeem 247

Mida peab arvestama eritasandilise ristmiku tüübi valikul (vähemalt 5

Maanteede liigitust
Külgeva maa kasutust
Keskkonnatingimusi
Liiklusohutust
sõidueesõigusi

Nimeta eritasandiliste ristmike tüüpe, too näiteid Eestist (vähemalt 3)

Ristikheinristmik
Hajutatud kahetasandiline t- ristik
Trompetristmik
Lihtne rombristik
Ringristmik
Eraldatud sõidusuundadega rombristmik

(Jägala, Kodasoo, Saku, Jüri)

Nimeta ja kirjelda raudtee ületuskohtade liike (2)-

reguleeritud raudteeületuskoht, mis lisaks liiklusmärkidele on varustatud veel fooride, helisignaali, tõkkepuude, valvuri või mõnega neist;
reguleerimata raudteeületuskoht, mis on varustatud ainult liiklusmärkidega.

Maa-alused tehnovõrgud: tehnovõrgud tuleb projekteerida vastavalt sellele tehnovõrgu projekteerimisnormidele, standartide ja käesolevatele projekteerimisnormidele. Maanteega rööpselt kulgev tehnovõrk tuleb reeglina kavandada väljaspool mullad ja külgkraavi ning tee valdaja nõusolekul teemaale. Tehnovõrkude ehitus, remondi või puhastustööd ei tohi reeglina häirida liiklust. Tehnovõrkude paigutamise vähim sügavus maa(tee)pinnast tehnovõrgu pealispinnani, mis arvestab mõjuvat dünaamilist koormust ja pinnase külmumissügavust.

Õhuliinid : maanteega lõikumisel peavad side ja elektriliini juhtmed olema lõikumiskohas sõiduteest vähemalt 5,5 m. Maanteega lõikumisel peavad side ja elektriliini posti või maantee läheduses ükskõik mis otstarbega masti kaugus mulde servast olema vähemalt võrdne selle posti või masti kõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada veel ka tiiviku laba pikkus. Maanteega rööbiti kulgeva kesk ja kõrgpingeliini ning õhukaabli postide kaugus mulde servast peab võrduma vähemalt posti kõrgusega +5m. Maanteede lõikumiskohtades elektriliinidega, mille pinge on 330 kW tuleb paigaldada liiklusmärgid, mis keelavad sõidukite peatamise nende liinide kaitsevööndis.

Kus tuleb ette näha maanteevalgustus (vähemalt 5)

Eritasandilisel ristmikul
Tähistatud ülekäigurajal
Foorjuhitaval ristmikul
Ööpäevaringselt tunnelis
Puhke - või teeninduskohas

Mis on muldkeha - tee-ehituseks vajalik pinnse- konstruktsioon ehk raudtee pealisehitise või autotee katendi pinnasalus, koos selle juurde vahetult kuuluvate veeviimaritega ja reserviga.

Mis on mulle- ümberpaigutatud pinnasest ehitatud muldkeha osa.

Mis on süvend- muldkeha osa, mis rajatakse pinnasesse kaevamise teel

Mida arvestatakse muldkeha tüübi valikul (vähemalt 5 )- maantee klass; teekatendi tüüp; mulde kõrgus ja süvendisügavus; muldkeha- ja aluspinnaste omadused ning ehitustingimused; maanteede ehitamise ja hoiu varasemad kogemused.

Millistest elementidest koosneb muldkeha (vähemalt 5)- mulde alus; mulde keha; süvendi alus; süvendi nõlvad, pinnasevee viimarid.

Nimeta niiskuspaikkonna tüübid, lisa kirjeldus-

Kuiv- pinnavee äravool on tagatud, pinnaveee on sügaval ega mõjuta kasvupinnase taimestiku .Kruusaliivad, liivad , saviliivad
Niiske- pinnavee äravool pole ajuti tagatud, esineb lühiajalist seisuvett. Savipinnased
Liigniiske - pinnavete äravool on raskendatud, esineb oikaajalist seisuvett. Savipinnased

Millistel juhtudel ei ole soovitav kasutada muldkeha ristprofiili tüüplahendusi (vähemalt 3)- KUI: muldkeha rajamisel kasutatakse hüdromenetlust või lõhkamist; muldkeha rajatakse ajutiselt üleujutatud aladele ; ületatakse alalisi veekogusid ja voolusänge.

Mis tagab muldkeha tugevuse ja püsivuse (vähemalt 5)- muldkeha korralik tihendamine ; pinnavete hoolikas ärajuhtimine muldkehalt; mulde küllaldane kõrgus seisuvee tasemest; mulde rajamine püsivatest pinnastest; pinnasevete taseme alandamine süvendites.

Mis on aktiivtsoon-muldkeha osa, mis paikneb teekatte pinnast kuni 1,5 m sügavusel

Milliseid pinnaseid ei ole lubatud kasutada muldkeha rajamiseks (5 vähemalt) - muldpinnaseid: muda , muda ja tirba segu peene liivaga, rasvase savi segu mudaga; Mittedreenivaid pinnaseid, milles on üle 8% kergesti lahustuvaid kloriidseid sooli või üle 5% sulfaatseid sooli; Turvast ; Rasvast savi, kriitseid pinnaseid, talkpinnaseid ja treepleid alla 1m sügavusel asuvate pinnasevete puhul ja jõgede üleujutusaladel.

Mida loetakse teedeehituses eripinnasteks (vähemalt 5) -turvast, mudasid, mergleid, luiteliivu, savikilte

Milliseid pinnaseid loetakse dreenivateks- selliseid pinnaseid, mille filtratsioonitegur maksimaal -se tiheduse juures on vähemalt 0,5m/ööpäevas

Nõlvadele, mis ei ole üleujutuse piires, tuleb moodustada rohukamar , kattanõlv sidusate või muude kohalike materjalidega tugevdatud pinnasega. Kui pinnas ei sobi rohukasvuks, tuleb nõlvad katta 10-15 cm paksuse kasvumulla kihiga ja selle külvata mitmeaastaste taimede seemnetesegu. Jõeluhtade olevate mullet nõlvade, vooluängide ja kärendike kindlustamiseks tuleb kasutada kivimaterjale, betoonplaate või muid kindlustusviise. Muldeid kindlustatakse ka võretarinditega, mille tühemikud täidetakse kasvumullaga, kuhu külvatakse rohuseeme, bituumeniga töödeldud pinnasega, kivipuistega, betooniga , turba ja liivaseguga, killustikuga, bambusmatiga.

Soo tüübid:

I tüüp- sood , mille lasund koosneb püsiva konsenstensiga turvastest suhteliselt tihedatel mineraalsetel pinnastel.
II tüüp- sood, milles lasund koosneb ebapüsiva konsenstensiga turvastest orgaanilistel või poolorgaanilistel mudakihtidel.
III tüüp- sood, mille lasundi moodustavad ujuva turbakoorikuga vedelat turbat.

171. Muldkeha rajamine soodesse: Tuleb püüda soo ületada tema kõige kitsamas ja maa- dalamas kohas ning kus on alloleval mineraalpinnasel vähim põikkalle. Tuleb kavandad abinõud mulde stabiliseerimise kiirendamiseks või ettenäha soo kuivendamine (seda tuleb teha enne muldkeha rajamist ). Soodes peab muldkehad rajama kruusastest, liivsetes või saviliivsatest pinnastest soodes, kus esineb vee põikvoolu tuleb rajada muldkehasse vett läbilaskvad ehitised. Nende puudumisel tuleb muldet rajada hästi dreenivatest jämedateralistest kivimaterjalidest ( kivid , kruusad, kruusaliivad). Soodes, kus põhja põikkalle on üle 1:10 tuleb muldkehaalune soopõhi eelnevalt tasandada , astmestada või kobestada. Soodes, kus põhjakalle on üle 1:10 eemaldatakse mulde pikilibesemise ja tee-ehitiste hilisemate deformatsioonide vältimiseks turvas terves ulatuses. Sildade ehitusel tekkinud silla alused süvendid täidetakse kuni soo pinnani uhtekindlate pinnastega. V klassi teedel võib muldkeha rajada alljäävale palklaotisele.
172. Muldkeha ehitus talvel: mullatööde tegemisel talveveperioodil tuleb tagada muldkeha ehitamise ja tihendamise üldnõuded, kuid samal ajal täita kõik täiendavad nõudmised, mida tööde tegemine talveperioodil kaasa toob.: ettevalmistamine, mille peab olema enne muldtööde alustamist puhastatud lumest ja jääst. Mittekülmunud pinnaste paigaldamisel muldkehasse peab pinnase läbikülmumise vältimiseks tagama, et peale kaevandust hiljemalt 2-3 tunni jooksul saaksid pinnase tihendatud. Kui temperatuur on alla -20 lüheneb aeg 1-1,5 tunnini. Sellest tulenevalt määratletakse ehitatava lõigupikkus ning valitakse tihendusmasinad. Pinnase veoks kasutatavate kalluri kastid tuleb kas kloorkaltsiumi lahusega üle töödelda või kasutada nende soojendamist, et vältida pinnase külmumist veo ajal kasti külge.
173. Tihendamine- pinnase pooride osakaalu vähendamine mehaaniliselt pinnase konstantse niiskussisalduse juures.
174. Tihenduse eesmärgid:

Pinnase nihketugevuse ja sellega seotult kandevõime tõstmine
Pinnase jäikuse suurendamine ja sellega seotult võimalike tulevaste püsivate deformatsioonide vähendamine
Pinnase pooride mahu ja sellega seotult võimaliku tulevase niiskusesisalduse ja külmakerke vähendamine.

175. Pinnase tihendamisel saavutatav tihedus sõltub

Pinnase tüüp
Pinnase niiskussisaldus
Kohalikud tingimused
Tihendamiseks tehtav töö

176. Muldkeha tihendatust iseloomustatakse tihendusteguriga, pinnaseskeleti tegeliku mahumassi ja sama pinnase optimaalsel niiskuse juures määratud maksimaalne mahumassi suhe. Kt = γ/δ˚
177. Pinnaseid muldkehas tuleb tihendada tihendusastmeni
178. Niisutamist tuleb kasutada liiga kuivate pinnaste tihendamisel selleks, et saavutada nõutud tihendustegurit.
179. Optimaalne niiskus-
Maksimaalne tihedus-
180. Pinnase tihedust saab suurendada:

Erisurve suurendamisega masina tööseadis
Tihendatava pinnasekihi paksuse vähendamine
Tihendamismasinate läbikute arvu suurendamine
Tihendusmasine otstarbeka tööreziimi kasutamine

181. Pinnase tihendamisel esinevad probleemid: ületihendamine, alatihendamine, pinnas on liiga märg, pinnas on liiga kuiv.
182. Ületihendamine ja alatihendamine.
Ületihendamine tekib kui materjali on tihendatud üle teatava tiheduse. Ületihendatud materjalid võivad olla tugevam kui nõutud, s.t. : raisatut võimsust, katki surutud materjali. Lahendus: tuleb kobestada ja uuesti tihendada nõutud tiheduseni.
Alatihendamine võib tähendada, et puuduvad rulli kordusläbikud, pinnase tüübi muutumist, rulli ebapiisavat massi, vibrorullide kasutamisel vibratsiooni sageduse või amplituudi muutumist, defektset rulli valtsi , ebasobiva tihendusseadme kasutamist. Lahendus: tuleb suurendada kasutavat tihendamisvõimalust, teha kordusläbiku.
183. Liiga niiske ja liiga kuiv pinnas
Erinevus: ühte on vaja kuivatada teist- niisutada
Liiga niiske- lahendus: kobestada, kuivatada ja õhustada, määrata uuesti niiskussisaldus, uuesti tihendada, määrata uuesti niiskussisaldus ja tihedus
Liiga kuiv- lahendus: kobestada, lisada vett, segada korralikult, määrata uuesti niiskussisaldus, uuesti tihendada, määrata uuesti niiskussisaldus ja tihedus
184. Hüdromeetod. Pinnase töötlemine, teisaldamine ja paigaldus teostatakse vee abil. Kui pinnas asub kõrgemal veepinnast, uhutakse vee joaga või kui pinnased on vee all töödeldakse kobestiga ja imetakse vee alt pumbaga . Pinnase ja vee segu teiseldatakse mööda kanalit isevooluga või surve all mööda torusid . Hüdrosegu küllastusastet pinnasega iseloomustab pinnase ja vee vahekord - pulpi konsistents . Eelised: tootlikus ühe töötaja kohta on kõrgem, võib rakendada teedeta aladel. Puudus: energiamahukas , seadmete kiire kulumine.
185. Katendite aluse kihtides on soovitav kasutada: fraktsioneeritud killustikke, kruuskillustekke, kruusasid ja liivasid.
186. Tehnoloogiliste vahekihtide ülesanded:

Võimaldama ehitus- transpordimasinatel liikumist kihil
Takistama kihtide omavahelist segunemist
Vältima naket tsementbetoonkatete ja mineraalse aluse vahel
Kaitsma aluskihtide ilmastiku ja liikumismõjude eest

187. Kruusast aluste ja killustikaluste võrdlus
Kruus
Ehitatkse kahekihilisena b(alumine-jäme, ülemine – peen)
Tugevus määratakse kruusa enda tugevusega
Kruusakihile mis, ei ole töödeldadud sideainega, on iseloomulik struktuuri kontaktne tüüp(osakeste vaheline side toimub kontaktpunktides hõõrdejõu abil.
Killustik
Võib immutada liivtsementseguga- tsemak
Vähim kihi paksus 10 cm
Aluse laius on laiem katendi alusest
Alumine kiht killustik >=40 mm, ülemine peenkillustik 3..4 korda väiksem
Peenkillustik võib olla töödeldatud sideainega
188. Tsemak - killustikualus, mis on immutatud liivtsementseguga.
189. Stabiliseeritud alusekihid.
Stabiliseerimine - teekatete omaduste parandamine, ilmastikukindluse ja tasasuse parandamine ( tsement -, põlevkivituhk-, bituumen - ja kompleksstabiliseerimine). Stabiliseerimine kohapeal: sideaine segatakse kihti otse teel, kasutades teefreesi, liikursegistit. Odav, kuid valminud segu koostis ja omadused on ebaühtlased. Kasutatakse madala klassi teede aluste ja katete ehitamiseks. Stabiliseerimine segusõlmes segades: koostis on täpselt doseeritud, omadused stabiilsed. Kasutatakse suure liikluskoormusega teedel, madala klassi teede remondiks.
190. Stabiliseeritud aluse eelised:

On võimalik säästa materjale
Stabiliseerides sõiduraja kaupa ei ole vaja korraldada ümbersõite
Kihi kandevõime suureneb
Tsemendi ja põlevkivituhaga stabiliseeritud aluskihid on suure kandevõimega, kuid võivad tekkida kahanemispraod
Bituumeniga stabiliseeritud kihtidel on hea vee- ja ilmastikukindlus ning hea temperatuuritaluvus

191. Stabiliseerimisel sideainete hulka valides võib saada kolm erinevat tulemust

Modifitseeritud materjal- peeneteralisest ainest saadakse suuremamõõduline, mis moodustavad kandevõimelisema skeleti katendkihis.
Nõrgalt seotud materjal- tekib monoliit mis jaotub väikesteks plaatideks , mille vahelised plaadid ei peegeldu ülekate pinnal.
Tugevalt seotud materjal- moodustub monoliit, suurteks plaatideks, mille vahelised praod peegelduvad teekate pinnal.

192. Vastavalt kasutatavale sideainele jagatakse stabiliseeritud katendikihid kolmeks:

Hüdraulilise sideainega e. tsementstabiliseeritud kihid , mis on suure kandevõimega
Bituumenstabiliseeritud kihid on hea vee ja ilmastikukindlusega kuid väiksema kandevõimega
Kompleksstabiliseeritud kihid elastsemad ja sama väärtse kandevõimega.

193. Tsementstabiliseerimine on täitematerjali ja hüdraulilise sideaine tihendatud segu. Täitematerjal võib olla uus juurdeveetud materjal, vana sideainega töötlemata teekatte või kruusatee pealiskihi kobestamisel saadud materjal või vana must- ja asfaltkatte freespuru.
194. Bituumenstabiliseerimine on täitematerjali ja orgaanilise sideaine tihendatud segu. Orgaanilisteks sideaineks võivad olla bituumen, bituumenemulsioon või vaht bituumen. Tätematerjaliks on sideainega töötlemata looduslik kruusliiv , purustatud kruus, kruuskillustik, ridakillustik või vana teekate kobestamisel saadud freespuru.
195. Kompleksstabiliseerimine on stabiliseerimine, kus sideainena kasutatakse kas vahustatud naftabituumenid või bituumenemulsiooni ja tsementi. Täitematerjalideks sobib sama mis tsement- ja bituumenstabiliseerimisel.
196. Katend - mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele . Koosneb kattest, alusest, ja dreenkihist.
197. Kate- Katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa.
198. Katendi tüübid ja katendi põhiliigid:

Püsikatend (monoliittsementbetoonist, monteeritavast raudbetoonist, asfaltbetoonist, kiviparkett)
Kergkatend (kergasfaltbetoonist, pinnatud mustsegust, pinnatud asfaltpurust, munakivisillutis)
Siirdekatend (killutud killustikust, sobiva terakoostisega kruusast, pinnatud killustik- või kruusatee, sideainega töödeldud pinnasest)

199. Elastse katendi kasutusaeg – soovitav 10-20 aastat kuid mitte vähem kui siirdekatendile 7 a, kergkatendile 10 a, püsikatendile 15 a.
200. Katendi arvutuse aluseks on kasutusaja lõpus aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus autotüüpide kaupa, millest arvutatakse koormussagedust.
201. Koormussagedus- tee enimkoormatud sõiduraja ristlõiget läbinud normkoormusega telgede hulk ööpäevas.
202. Normkoormus – telg , mille staatiline koormus on 100 kN ja koormus rattale 50 kN ning rõhk teepinnale 600kPa.
203. Elastsusmoodul - suurus, mis iseloomustab materjali elastsust : pinge ja selle vastava elastse deformatsiooni suhe.
204. Dreenkihi materjalidena on soovitav kasutada fraktsioneeritud killustiku, kruuskillustiku, kruusa või liiva.
205. Elastne katend- katend, mille kihtide tõmbetugevus puudub või on väga väike ja mis arvutatakse peamiselt elastsetele deformatsioonidele ja nihkepingetele ning seotud kihid ka tõmbepingetele.
206. Elastne katend tuleb arvutada järgmiste kriteeriumite järgi: kogu katend lubatavale elastsele vajukile, katendi nõrgalt sidusad kihid ja muldkeha ning aluspinnas nihkekindlusele, monoliitsed kihid paindetõmbele.
207. Betoonkate tuleb armeerida:

Kui ennustuslik koormussagedus on üle 5000 normtelje ööpäevas
Kui kivipuistes mulde kõrgus on üle 2 või 3 meetri muudest pinnastest muldel
Kui eeldatakse mulde ebaühtlast vajumist

208. Kergkatete tüübid:

Ridakillustikuga pindamine
Klaaskiu lisandiga pindamine
Freespurust mustkatete ehitamine
Freespurust mineraalsete sideainetega stabiliseeritud katete ehitamine
Puhast freespurust katete ehitamine

209. Pindamine – teekate kulumis- ja ilmastikukaitsekihi ehitamine, mille puhul kattele laotakse vaheldumisi bituumensideained ja sobiva terakoostisega täitematerjali ning rullitakse .
210. Pindamist kasutatakse sõidutee katte ilmastiku ja veekindluse tõstmiseks, teepinna tolmuvabaks muutmiseks, kulumiskihi moodustamiseks, haardeteguri suurendamiseks ja heleda killustiku kasutamise korral ka teepinna valguspeegelduse võime parandamiseks.
211. Pinnata võib järgmiste täitematerjalidega: bituumeniga töötlemata fraktsioneeritud killustikiga (PIN); ridakilliustikuga või purustatud kruusaga (PIK); bituumeniga töödeldud fraktsioneeritud killustikuga (PIM)
212. Asfaltsegu retsept peab sisaldama järgmisi andmeid: asfaltsegu valmistaja ja seguri mark; asfaltsegu koostis ja täitematerjali sõelkõver: täitematerjalide liik, leiukoht ja kvaliteedinäitajad; sideaine tootja, tarnija, mark ja kvaliteedinäitajad; lisandite nimetused.
213. Asfaltsegude all mõistetakse juhises AL ST 1-02 nõuetele vastavaid tihedast, poorsest, killustikmaastikasfalt või kergasfaltbetoonist segusid ja mustsegusid ning nendest valmistatud katted, niivõrd kuivõrd käesolevas juhises pole sätestatud teisiti.
214. Asfaltkatete regenereerimise all mõistetakse nende esialgsete omaduste taastamist.
215. Asfaltkatete regenereerimise võimalused: Asfaldi korduvkasutamine; asfaldi kuumtöötlus; asfaltkate kuumtaastamine.
216. Geosünteedid- tasapinnaline toode, mis on toodetud polümeersest materjalist, mida kasutatakse pinnasel , kaljul, maapinnal või muul alusel geotehnilise tehisprojekti, struktuuri või süsteemi lahutamatu osana .
217. Geosünteetide jaotus: geotekstiil , geovõrk, geomembraan, geosünteetiline savivahekiht, geokomposiit.
218. Geotekstiil- kootud ja mitte kootud geotekstiil (jaotus tootmise tehnoloogia järgi)
219. Geovõrk- sünteetiline võrgutaoline materjal, mis koosneb omavahel seotud paralleelsetest lamedatest ribadest, milla vahel olevad avaused peavad olema piisavalt suured, et tagada haakumine teda ümbritseva pinnasega või kivimaterjaliga. Pressitud, kootud, keevitatud ja komposiitgeovõrgud.
220. Geosünteetilised savivahekihid- õhukesed geokomposiitmaterjalid, mis sisaldavad looduslikku naatriumbetoniitsavi pulbrit ja ühte või enam kihti geosünteeti. Nõeltüüdeldud kootud ja mittekootud. Ül: fikseerida saviosakesed omavahel ja tugevdada savikihti.
221. Geokomposiit- materjal, kus ühtseks materjaliks on kokkuliidetud geovõrk ja tekstiil . Ühendavad geosünteetide ja geovürkude positiivseid omadusi.
222. Geosünteeti kasutusfunktsioonid: filtreerimine , eraldamine, pinnaste tugevdamine, vedeliku ja gaaside liikumise tõkestamine ja asfaltkatte tugevdamine.
223. Filtreerimine- Geotekstiilide omadus võimaldada vedelikel vabal voolata risti läbi nende tasapinna, pidades kinni tahket osakesed.
224. Separeerimine - eraldamine- erinevatel pinnasekihtidel omavahel segunemist takistamine
225. Armeerimine - Pinnase tugevdamine juhul, kui pinnas oma nõrkade tugevusomaduste tõttu ise ei suuda vastu võtta konstruktsiooni koormust.
226. Tasapinnaline vool – omadus juhtida vett ja gaase mööda oma tasapinda.
227. Vedeliku ja gaasi tõkke- vahend aluspinnaste ning põhjavee kaitsmiseks mittesoovitatud vedelikest ja gaasidest. (prügimägi!)
228. Asfaltkatete tugevdamine- pragunenud maanteede taastamine lihtsa ülekattega või täiendava asfaltkihi panemisega vanale kattele (geotekstiil, geovõrk, geokomposiit)
229. Pinnase fraktsioonid: väga jäme, jäme-, peenpinnas
230. Teedeehituses kasutatakse pinnase fraktsioonid (alafraktsioonid)

Väge jäme (suured rahnud , rahnud, veerised )
Jäme (kruus: jäme kruus, keskkruus, peenkruus, liiv: jäme, kesk, peen)
Peen (möll: jäme, kesk, peen; savi)

231. Liiv- kivimaterjali liik, mille massist vähemalt 90% läbib sõela avamõõduga 2 mm. Terad on ümarad ja sileda pinnaga.
232. Looduslik kruus- looduses toimunud protsesside tulemusena tekkinud erineva terakoostisega ja erineva mineraalse päritoluga kivimaterjalide segu, maksimaalse teramõõduga 8,12,16,20,32mm.
233. Purustatud kruus – loodusliku kruusa purustusprodukt maksimaalse teramõõduga 8,12,16,20,32mm.
234. Killustik –looduslike kivimite või tehismaterjalide purustusprodukt, mille väiksem teramõõt 2 mm ja mille teradel pole loodusliku pinda.
235. Ridakillustik – võib sisaldada kuni 10% pennosiseid. D>=8; d=0.
236. Sõelmed- killustiku purustamisel tekkiv peenkivimaterjal, mille teradel puudub looduslik pind ja mille teradest 85…99% läbib sõela avaga 4 mm.
237. Kivimaterjalide terakuju: ümmargune, ebakorrapärane, nurgeline, plaatjas, nõeljas.
238. Filter - vahend, mis takistab mittesoovitavate osakeste läbisaamist. – kindla terakoostise ja skeletpoorsusega lubjakivipulber.
239. Asfaltsegudes ja pindamisel võib kasutada bituumensideainena sitket, pehmet, vedelat, polümeeriga modifitseeritud naftabituumenit, naftabituumenemulsiooni põlevkivibituumenid.
240. Naftabituumenite liigitus: sitked, pehmed, vedelad.
241. Põlevkivibituumen-
242. Asfaltsegu – bituumensideainest, kindla terakoostisega kivimaterjalidest ja vajalikest lisanditest koostatud segu teekatete ja aluste ehitamiseks mitmesugustes ilmastiku ja liiklustingimustes.
243. Asfaltbetoonsegu- kehtivatele normidele vastavate omadustega bituumenist, fillerist ja normides fikseeritud terakoostisega ning kvaliteediga liivast ja killustikust kuumal sundsegamisel koostatud segu.
244. Asfaltbetoon - sobivates ilmastikutingimustes normidekohaselt kuumalt või soojalt paigaldatud asfaltbetoonsegu.
245. Kergasfaltbetoon- bituumenisideainetest, liivast, killustikust või purustatud kruusast kuumal sund- või vabasegamisel saadud ja kuumalt või soojalt paigaldatud segu.
246. Mustsegu- vedelbituumenist või bituumenemulsioonist, liivas või killustikust või purustatud kruusast või kruusast saadav segu.
247. Segurisegu - mustsegu, mis segatakse statsionaarses või liikursegistis soojalt või külmalt ja paigaldatakse samuti soojalt või kulmult.
248. Bituumenmakadam - bituumensideainest ja fraktsioneeritud killustikust koostatud segu, mis võib olla valmistatud seguris ja paigaldatud laoturiga või moodustatud vahetelt teel kihiti laotatud killustiku kastmisel bituumeemilsiooni või kuuma vedelbituumeniga ja sellele järgneval kiilumisel peenkillustikuga.
249. Killustikmastiasfalt- asfaltbetoonisegu ilmastiku- ja kulumiskindel eriliik, mis koosneb bituumenist, kiudainest, fillerist, liivast Ja eriti vastupidavast tardkivikillustikust.
250. Valuasfalt - sitke bituumenist, fillerist ning skeleti mittemoodustavatest kivimaterjalidest kuumalt segatud ja seadmetega või käsitsi paigaldatav mittetihendatav mass.
251. Dreenasfaltbetoon- eriti suure jääv poorsusega segu tardkivikillustikust, sõelmetest ja sitkest või polümeermodifitseeritud naftabituumenist.
252. Uuendatud asfaltbetoon- asfaltsegu, mis sisaldab vähemalt 20% vana asfaltpuru.
253. Täitematerjal- segudes või konstruktiivsetes kihtides pruugitav looduslik, tehislik või taaskasutav teraline materjal.
254. Seguprojekt - konkreetse asfaltsegu liigi ametkondlik lahend . Määratakse kivimaterjali klass, valitud sideaine, selle laboratoorselt määratud sisaldus ning terakoostis, mille peab jääma segulehel antud piiridesse.
255. Tihe asfaltbetoon- sobib katete ehitamiseks seotud ja sidumata alustele teedel, tänavatel jm. ( poori vähe). Sideaine: sitke või pehme naftabituumen .
256. Poorne asfaltbetoon- sobib kahekihiliste asfaltbetoonkatete alumise kihi ehitamiseks seotud ja sidumata alustele, aluste ehitamiseks kahekihiliste tihedast asfaltbetoonist katete alla, ning aluste tasanduskihiks. Sideaine: sitke naftabituumen
257. korduv
258. korduv
259. Seguri mustsegu ja höövlisegu erinevus: seguri mustsegu segatakse soojalt või külmalt või liikurseguris ja on paigaldatavad. Höövlisegud segatatakse külmalt teefreesidega või greideridega vahetult teel või segamisplatsil.
260. Juurija- masin mis on ettenähtud kändude juurimiseks, võsa, metsalangetus kivide eemaldamine, kasvukihi eemaldus, kobestus.
261. Võsalõikur- masin mis on ettenähtud võsa ja põõsaste niitmiseks. Kaks liikuvat ketti niidavad põõsad ja võrsed maha ning peenestavad hakkeks.
262. Kobestaja - masin, misjon ettenähtud kõva pinnase kobestamiseks.
263. Buldooserid- mehhanismid , mis on ettenähtud kaevandamiseks , teisendamiseks; pinnaste, mullete, aluste, süvendite, nõlvade ja põhjade planeerimiseks. Jaotus: üldotstarbelised- teedeehituses; eriotstarbelised - maa-alustel töödel, maaparandustöödel, turbatöödel, veealustel töödel.
264. Skreeperid- tsüklilise tööga mullatöö- ja veomasin. Jaotus koppa mahu järgi: suured, keskmised ja väikesed. Alusvankri järgi: liikuvskreeperid, haake. Kopa täiteviisi järgi: traktori veojõu abil täituv, elevaatori abil täituv. Koppa tühjendusviisi järgi: sund, poolsund, vaba tühjendusega. Tööseadme juhtimissüsteemi järgi: mehaanilised, hüdraulilised.
265. Ekskavaatorid- kaevamiseks. Jaotus olenevalt ekskavaatori tüübist ja võimsusest: otsekoppekskavaator, pöördkoppekskavaator, heitkopp, haardkopp, ladur, külmunud pinnase ramm , kraana, planeerija, rippvibroplaat, mehaaniline ramm, diiselramm.
266. Tööhöövlid- mehhanismid, mis on ettenähtud: muldkeha planeerimiseks, maa-alade planeerimine , teekatendi küüna valmistamine, kraavide kaevamine , pinnasteede hooldus, teede korrashoius talvetingimustes . Jaotus: kerge, keskmine, raske, üliraske.
267. Laadimismasinad- puistematerjalide ning palkide ja saematerjali teisaldamiseks. Jaotus: ekskavaator- laadur , laadur (minilaadur, laadur, liigendiga laadur)
268. Veomasinad- vedamiseks. Jaotus: veoauto, poolhaagis , täishaage- treiler , poolhaage-treiler. (nt. Caterpillar 797)
269. Pinnase tugevdamise masinad – pinnaste siduvamaks, tugevamaks ja ilmastikukindlamaks muutmiseks. Jaotus: teefrees, liikursegurid, statsionaarsed segurid, tsemendi laoturid , tsemendiveokid.
270. Pinnase tugevdamine- tööde kompleks , mille tulemusena pinnased muutuvad siduvamaks, tugevamaks ja ilmastikukindlamaks.
271. Pinnase tugevdamiseks tuleb: muldkeha nõuetekohaselt tihendada ja tasandada, pinnas peenendada, vajadusel lisada pinnast terastikulise koostisse parandamiseks, segada pinnas sideainega, tasandada ja tihendada segu, hoida kivinemise ajal vajaliku niiskus reziimi .
272. Tihendamise masinad- mõeldud tihendamiseks. Jaotus: metallvaltsidega, kummivaltsidega, sile metallvalts, tapp metallvalts, käsi-vibrorull, tamper , vibroplaat pinnasele, asfaldile, lisaseadmena, mururull.
273. Asfaldilaoturid- asfaltbetoon- ja kuummustsegude paigaldamiseks. Jaotus kasutusala ja jõudluse järgi: kõnnitee- ja sõiduteelaoturid; alusvankri järgi: roomiklaoturid, rataslaoturid.
274. Asfaltbetooni valmistamise tehnoloogia: bituumenis oleva vee väljaaurutamine ja bituumeni kuumutamine nõutava töö temperatuurini, vajaduse korral pindaktiivsete ainete või vedeldite lisamine.
275. Asfaltbetooni liigitus: alalised, ajutise ja liikuvad.
276. Asfaltbetoonsegu valmistamise tehnoloogiline skeem: bituumeni hoidla , bituumeni veestamise ja töötemperatuurini ülessoojendamise seade, mineraalpulbri hoidla, bituumeni dosaatorid, kogumispunker, segur , tolmueraldusseade, eeldoseerimisagregaat, intermaterjali laod .
277. Frees - masin, mis purustab vana asfalti.
278. Kivipurustussõlm- masin kivi purustuseks.
279. Pinnasesõel- sõelub pinnasest välja erineva suurusega kivid.
280. Bituumeniveok- bituumeni vedamiseks.
281. Gudronaator – valab gudronit
282. Joonimismasinad- teede tähistamiseks ohutusjoontega. Jaotus otstarbe järgi: värvide pealekandmise masinad, termoplastide pealekandmise masinad, segatüüpilised masinad.
283. Lumesahad- tänavate lumest puhastamiseks. Jaotus: lahtilükkav, heitev, ; alusvankri järgi: ratas- või roomikalusvanker; alusvankri tüübi järgi: auto, traktor, teehöövel, laadur; võimsuse järgi: kerged, keskmised, rasked veoklassi traktorit; hõlmajärgi: ühe- ja kahehõlmalised.
284. Mootorlumepaiskur - lumekoristusmasin maanteede ja lennuväljade puhastamiseks paksudest lumemassidest.
285. Tee- ehituskorraldus - tee- ehituse kavandamine ning juhtimine nii vahetult ehitusplatsil kui ehitusettevõttes. Teemajanduse tehnilist ja inimliku külge uuriv ning ühendav teadus.
286. Tee-ehituse põhimõtted: töö oleks kvaliteetne, ehitus valmiks tähtajaks, maksumus ei ületaks lepingus ettenähtud hinda.
287. Ehituse kvaliteet sõltub: projektist, ehituskorraldusest, kasutatavatest materjalidest ja masinatest, töötajate osakaalust.
288. Ehituskestus sõltub: tehnoprogressist, ehituskorralduse tasemest
289. Tee-ehituskorralduse eesmärgid: anda tervikult tee-ehitusprojekti realiseerimisest läbi kõigi projekti elutsükli faaside ; pidada silmas välja kujunenud tööjaotust investorite, tee-ehituse tellijale, proffesionaalsete tee-ehitusjuhtide, projekteerijate, tee-ehitustöö ettevõtjate ja järelevalve vahel.
290. Mõistel projekt on tee-ehituses 2 tähendust:

Projekt tähendab kõiki tegevusi tee-ehitise elutsükli jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ja tulemuste hindamise kriteerium .
Projekt tähendab tee-ehitise ehitamiseks vajalike dokumentide kogumikku.

291. Tee-ehituse erinevus tööstustoodangust:

Tee- ehitustoodang on hajutatud ja liikumatu. Tööjõud ja töövahendid liiguvad objektilt objektile
Tootmistsükkel on pikk, mis on tee-ehitustegevuse omaette hindamiskriteerium
Sellest tulenevad ka spetsiaalsed projektijuhtimismeetodid ja suured lõtkud plaanides.

292. Ehituskestus- tööde ehitamiseks ja vaheaegadeks kuluv aeg alates ehituse alghetkest kuni lõpuni.
293. Tee-ehituskorralduse meetodid: järjestikune; järkjärguline; paralleelne; voolumeetod .
294. Järjestikune meetod- meetod, mille puhul ehitatakse järjest ehituse üks kiht valmis ja alles siis alustatakse järgmise kihi ehitustöödega.
295. Paralleelne meetod- kiirem ehitusviis (kasutamine pole alati võimalik, ka suur ressursside vajadus.
296. Järkjärguline meetod- meetod, mille puhul ehitatakse osade kaupa.
297. Voolumeetod- meetod, mille puhul kulgevad samad tööd haardealadel järjestikuliselt, erinevad protsessid aga samadel haardealadel üksteise järel ning eri haardealadel.
298. Voolumeetodi eelised; lühike ehituskestus; vaheaegadeta töö haardealadel; ressursside ühtlane kasutamine; ehituse osade kaupa rakendamine.
299. Ehitusvoolu liigid:

Osavool – kujutab mingi töö pidevat sooritamist mitmel haardealal
Spetsialiseeritud vool – mitu tehnoloogiliselt omavahel seotud osavoolu, mille tulemusel valmib ehitustoodanguna ehitise mingi osa
Objekti vool – spetsialiseeritud voolude kogum, mille tulemusel valmib mingi hoone või rajatis
Kompleksvool- objekti voolude kogum, mille tulemusel valmib ehitis.

300. Teeseisundinõuded :

Teemaa peab olema puhastatud
Teel hukkunud loomad ja liiklust ohustavad esemed peavad olema eemaldatud
Nähtavust piiravad rajatised peavad olema kõrvaldatud
Teenõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi
Peab olema tagatud vee äravool
Defektsed tähispostid peavad olema asendatud
Liiklusmärgid peavad olema puhtad
Paigaldatud valgustus peab pimedal ajal põlema
Tee kaitsepiirded peavad olema paigaldatud nõuetekohaselt
Raudteeülesõidu kohal peab olema tehtud lume- ja libedustõrje.

301. Silla seisundinõuded:

Sõidutee katte laius peab olema võrdne silla pealesõitude katte laiusega
Piirde puudumisel peab silla alus olema tähistatud
Kõnnitee peab olema eraldatud sõiduteest
Käsipuude asetus peab olema paralleelne silla äärega
Hüdroisolatsioon ja deformatsioonivuugi peavad olema vett pidavad
Side ehitise aluspinnal ei tohi esineda märgumisnähte
Silla tugiosad ei tohi olla deformeeritud
Joatorude sissevooluavadel peavad olema restkatted, neis ei tohi olla ummistusi
Teraselementide pind peab olema värvitud ja puhas
Sildehitis tervikuna peab olema defektideta.

302. Maanteede hooldus jaguneb: suvine ja talvine
303. Rasked ilmaolud- lumesadu üle 10 cm 24 t jooksul, tuisk kestusega üle 6 tunni, jäite tekkimine.
304. Hooldustsükli aeg- ajavahemik , mille jooksul taastatakse nõutud seisunditase.
305. Jäide – vihma või suure õhuniiskuse mõjul teepinnale, mille temperatuurtuur on alla 0˚C, tekkinud tihe jääkiht
306. Libedustõrje – teekatte haardeteguri suurendamine kas mehaanilise karestamisega või kloriidide ja abrasiivmaterjalide puistamisega.
307. Lumestus – teel paikneva lume iseloomustus, mis on määratletud lume paksuse ja paigutusega.
308. Lumekihi kriitiline paksus – lumekihi maksimaalne lubatud paksus sõiduteel lumesaju või tuisu ajal.
309. Mis on lumetõrje- lume eemaldamine teelt.
310. Ohtlik koht – liiklusmärkidega tähistatud tõus või langus kaldega üle 4% („järsk lang“ „järsk tõus“), ohtlikud kurvid, raudteeületuskoht rööpa teljest 50 m ulatuses, teekitsend jm.
311. Puistematerjal – libedusetõrje materjalid: abrasiivmaterjalid, nende segud kloriididega ja kloriidide vesilahused .
312. Seisunditaseme kehtivusaeg- ajavahemik, mille jooksul teeolud peavad vastama nõutavale seisunditasemele.
313. Talihooldus – libedustõrje, lumetõrje, kinnisõidetud lume ja jääkonaruste tasandamine ja karestamine, lume äravedu ning liikluskorraldusvahendite hooldamine.
314. Haardetegur – teepinna seisundi parameeter, mis iseloomustab auto ratta ja teepinna vahelist haaret.
315. Talihoolduse seisunditasemed: seisunditase 1, 2, 3
316. Seisunditase 1 (madal):

Nõutav enamusel kõrvalmaanteedel
Piirdutakse enamasti lumetõrje tegemisega
Libedustõrjet tehakse, kui haardeteguri väärtus
Lumetõrje tehakse vähemalt 36 tunni ja libedustõrje vähemalt 24 tunni jooksul
Lumesaju või tuisu ajal tagatakse olukord, et lume või lörtsi paksus ei ületaks 10 cm koheva lume ja 6 cm sulalume või lörtsi korral

317. Seisunditase 2 (keskmine):

Nõutav enamuses tugi- ja mõnedel kõrvalmaanteel
Tehakse libedustõrjet
Lumetõrje tehakse 12 tunni jooksul pärast lumesaju ja libedustõrje 8 tunni jooksul
Lumesaju või tuisu ajal ei tohi lume paksus ületada 5 cm koheva lume ja 3 cm sulalume
Kell 21.00-7.00 lubatud seisunditaseme 1 nõuded

318. Seisunditase 3 (kõige kõrgem)

Nõutav põhi- ning suurematel tugi- ja kõrvalmaanteedel
Tee pind või vähemalt sõidujäljed lume- ja jäävabad
Lumetõrje 5 tunni jooksul pärast lumesaju, libedustõrje 4 tunni jooksul
Lumesaju kestel lume paksus ei tohi ületada 3 cm koheva lume ja 2 cm sulalume
Kell 22.00-6.00 lubatud seisunditaseme 2 nõuded.

.DOC Laadi alla originaalfail 27 lk · .doc · 165 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

165 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

despina ijin Õppematerjali autor

TÖ ja geodeetid

teedeehitus eksam töö vastused

Sarnased õppematerjalid

doc

Teedeehitus TÖ-le

1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Teedeehituse olulised kusimused

1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Rooma linnal oli oma tippajal teedesüsteem, kus oli 29 Roomast radiaalselt väljuvat teed. Nende teede ülesandeks oli hoida koos Rooma provintse ja hõlbustada nede valitsemist.Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Ta on tuntud oma ökonoomse killustiku konstruktsiooni poolest. Tema idee oli, kuiv pinnas ei vaju, niiet ta soovitas anda aluspinnale kumera kuju, et vesi saaks paremini ära voolata. Tema ideed on kasutusel teeehitusel ka praegu Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Põhiülesanded: teehoiu korraldamine, liiklusohutuse suurendamine, keskkonnakahjulikkuse

Teedeehitus

docx

Tehnilise infrastruktuuri alused: Teede osa kordamisküsimused

Kordamisküsimused, teemad 1) Mõisted teede teemast · Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) · Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. · ajutine tee piiratud ajaks rajatud, hiljem likvideeritav või suletav tee · jäätee jäätunud jõe, järve või mere pinnale vahetult rajatud sõidutee · kaherajaline tee t., millel on üks sõidurada kummaski sõidusuunas liikumiseks või kaks sõidurada ainult ühes suunas liikumiseks · kahesuunaline tee t., kus sõidukid võivad liigelda mõlemas sõidusuunas · kergliiklustee ainult jalakäijatele ja jalgratturitele kasutamiseks mõeldud · kergliiklustee ainult jalakäij

Tehnilise infrastruktuuri alused

docx

Teeprojekteerimise 2013 kordamisküsimuste vastused

KÜSIMUSED 2013 sügissemestril teede projekteerimise eksamiks Loetlege teeprojekti erinevad liigid (faasid, etapid) Liigid: Üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering. Etapid (faasid): Projekti idee ja realiseerimise otsus (tasuvusarvutus); Otsus projekteerimise kohta (Teostatavusuuring); Otsus ehitamise kohta (Ehituse tehniline kavandamine); Ehituse alustamine (Tee-ehitusloa taotlemine, ehitaja valik, ehituslepingu sõlmimine); Vastuvõtuotsus (Tööjooniste koostamine, ehitamine, järelevalve); Kasutamine (Teekasutusluba, evitamine ja garantiikontroll). Loetlege teeseadusega kehtestatud riigimaantee liigid - Riigimaanteed on: põhimaanteed, tugimaanteed, kõrvalmaanteed. Mille alusel määratakse maantee klass - Maantee klass määratakse arvestades eeldatavat liiklussagedust, piirkonna arenguvajadusi ja rahvusvahelist liiklust, regionaalpoliitilisi eesmärke ja majanduslikke võimalusi. Eeldatava liiklussageduse alusel aastal, mil esimes

Teeprojekteerimine

docx

Tehnilise infrastruktuuri alused - kordamisküsimused

Kordamisküsimused, teemad 1) Mõisted teede teemast · ajutine tee piiratud ajaks rajatud, hiljem likvideeritav või suletav tee · jäätee jäätunud jõe, järve või mere pinnale vahetult rajatud sõidutee · kaherajaline tee t., millel on üks sõidurada kummaski sõidusuunas liikumiseks või kaks sõidurada ainult ühes suunas liikumiseks · kahesuunaline tee t., kus sõidukid võivad liigelda mõlemas sõidusuunas · kergliiklustee ainult jalakäijatele ja jalgratturitele kasutamiseks mõeldud tee · kogujatee enamasti kiirteega või magistraalteega paralleelselt kulgev tee, mis kogub liikluse kõrvalteedelt ja juhib liiklussõlmede kaudu põhiteele · magistraaltee - peamine liiklustee; väljaspool asulaid on magistraalteeks põhi- ja tugimaanteed, linnades ja teistes asulates - põhi- ja jaotustänavad · mitmerajaline tee tee, kus korraga samas suunas või vastas-suundades mahub sõitma vähemalt kaks sõidukit · mägitee mägisel maastikul paiknev te

Tehnilise infrastruktuuri alused

pdf

Teekonstruktsioonid konspekt

1) Teekonstruktsiooni mõisted. Teekonstruktsioon – rajatis, mis koosneb muldkehast ja teekatendist koos kõigi lisakihtidega. Muldkeha – tee-ehituseks vajalik pinnasekonstruktsioon koos selle juurde kuuluvate veeviimaritega. Veeviimar – rajatis, mis kindlustab vee äravoolu teekonstruktsioonidest. Katend – mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. See koosneb kattest, alusest, dreenkihist ja lisakihtidest. Kate – katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vahetult vastu autodelt tuleva koormuse. (Elastne, jäik, pooljäik) Alus – katendi ühe- või mitmekihiline osa, mis asub katte all. (Killustik, stabi, immutatud kiht) Dreenkiht – aluse all asetsev filtreerivast materjalist või filtreerivast pinnasest kiht, mis juhib vee katendist välja. Toimib kevadel reservuaadina ning lõikab kapillaartõusu. Elastne katend – katend, mille kihtide tõmbetugevus puudub või on üsna v

Teekonstruktsioonid

docx

Teed

Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) Sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; parkla ja puhkekoht; tunnel, sild, truup ja viadukt; liikurmasinarada; liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis; teepeenar; kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba; tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis; liikluskorraldusvahend; teemärgistus- ja teevalgustusrajatis; tee ääres asetsev muu teehoiurajatis Liigid Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Põhimaantee -Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa; Pärnu-Rakvere-

Tee-ehitustööd

doc

Teedeprojekteerimine II Kursuse Projekt

Total carried to summary / Summa kantud kokkuvõttesse 47 15. PROJEKTI KOKKUVÕTE Antud projekti koostamisel sai suures mahus tööd tehtud AutoCAD2010, Microsoft Wordi ja Exceliga. Omandasin palju teadmisi projekti koostamisest ja harjutasin kätt suuremahulise vormistamisega. Töötasin tihedalt paljude teedeehituse normide, standardite, lubade, kooskõlastuste ja sai taaskord meelde tuletatud katendi tugevusarvutust eelnevast aastast. Töö polnud väga raske vaid pigem ajakulukas ja peale pikki päevi ja tihedat tööd projekti kallal, sain ma selle lõpuks valmis. 48

Teedeehitus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (2)

lill200: enamus oli juba olemas, aga sobis.

23:38 22-11-2013

M. .: käib küll

08:54 20-09-2010

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 27 lk