Teekonstruktsioonid konspekt (0)

1) Teekonstruktsiooni mõisted. 
Teekonstruktsioon  –  rajatis , mis koosneb muldkehast ja teekatendist koos kõigi lisakihtidega. 
Muldkeha  – tee-ehituseks vajalik pinnasekonstruktsioon koos selle juurde kuuluvate veeviimaritega. 
Veeviimar – rajatis, mis kindlustab vee äravoolu teekonstruktsioonidest.  
Katend   –  mitmekihiline   konstruktsioon ,  mis  võtab  vastu  transpordivahendite  koormuse  ja   jaotab  
selle  pinnasele . See koosneb kattest, alusest , dreenkihist ja lisakihtidest. 
Kate  –   katendi   ühe-  või  mitmekihiline   ülaosa ,  mis  paikneb  alusel  ja  võtab  vahetult  vastu  autodelt 
tuleva koormuse. (Elastne, jäik, pooljäik ) 
Alus – katendi ühe- või mitmekihiline osa, mis asub katte all. ( Killustik , stabi , immutatud kiht) 
Dreenkiht   –  aluse  all  asetsev   filtreerivast   materjalist  või  filtreerivast   pinnasest   kiht,  mis  juhib  vee 
katendist välja. Toimib kevadel reservuaadina ning lõikab kapillaartõusu. 
Elastne katend – katend, mille kihtide tõmbetugevus  puudub või on üsna väike ja mis arvutatakse 
peamiselt elastsetele deformatsioonidele ja nihkepingetele ja tõmbepingetele. 
Jäik katend – enamasti betoonist katend. Kui  masinad  üle sõidavad, siis ei deformeeru. Koormused 
on jaotatud hoopis laiemalt kui  elastsel katendil. 
Pooljäik  katend  –  seal  on  ühendatud   asfaldi   elastsus  ja  betooni  jäikus.  Kasutatakse  suure 
liikluskoormusega aladel  (nt lennuvälkjad, ristmikud, bussipeatused jne). Võrreldes betoonkattega 
on eeliseks kiire ja lihtne valmistada. 
Püsikatend – monoliittsementbetoon, monteeritav  raudbetoon  või siis mõni kihtidest on monoliitne 
või  raudbetoon.  Veel  on  mitmekihilised  asfaltbetoonid  ja  lisaks  esineb   sillutis -  ja  parkettkivi  
asfaltbetoonil, tavalisel betoonil või tsementstabiliseeritud kihil . 
Kergkatend 
–  koosneb  enamasti  kergasfaltbetoonist  (KAB),   pinnatud   mustsegust, 
munakivisillutisest või sillutiskivist. 
Siirdekatend  –  koosneb  kiilutud  killustikust  või  optimaalsest  kruusaliiva   segust ,  kiilutud 
killustikust, optimaalsest kruusaliivasegust ning sügav- ja kergimmutusest. Enamasti ka tolmutõrje 
tehtud. 
Lihtkatend  –  juhul  kui  puudub  mõni  katendi  põhikihtidest  või  kate  on  juhuslikult  terakoostisega 
materjalidest , näiteks sideainega töödeldud pinnasest.  
Pinnasetee – põllu-, metsa vms pealiskihita tee. 
2) Katendi projekti lähteülesanne . 
Esimene  asi,  mis  tehakse  on  liikluse   loendamine / prognoosimine   ja  selle  koosseisu 
määramine/ennustamine ja seejärel sellele järgnevad sammud. Sellele eelnevalt on tehtud hulganisti 
bürokraatilise  töid  sh  planeeringud,  projekteerimised,   koridori   valikud,   dokumentatsioon ,  hanked 
jne. 
Katendi projekti lähteülesanne peaks sisaldama järgmisi asju:  
a) Tee ja rajatiste nimetust, tee algus- ning lõpp-punkti 
b) Riigimaanteede puhul klassi, linnatänavate puhul liiki 
c) Katendi tüüpi (sõltub tihedalt, mis klassiga tegu) 
d) Tugevus- ja töökindlustegurite väärtusi. 
e) Liiklusloenduse korraldamise viis 
f) Katendi kasutusaega ehk kui kauaks planeeritud see kestma. 
g) Katendi etapiline  ehitamine (vajalik teatud aluspinnaste puhul, nt eritehnoloogiad jne) 
h)  Peab  sisaldam  nõuet  varem  tehtud  uuringute  kirjeldamiseks  ning  nõuet  vajavate  väliuuringute 
tegemiseks, 
i) Olemasolevate katendite seisukord ning nõue teemaal vete äravoolu korrastamiseks 
3)  Teekatendi mõiste (mida tähendab, liigid, koostis, lisakihid tüübid) 
Mõistest ja liikidest on  juttu 1. küsimuses. Lisakihid: 
Külmakaitsekiht  –  kiht  materjalidest,  mille  maht  tänu  poorsusele  külmudes  ei  muutu  ja  kogu 
niiskusega seotud mahu suurenemine külmumisel toimub pooride arvel. (Nt  kruusliiv ,liiv,sõelmed) 
Soojaisolatsioonkiht  –  aeglustab  muldkeha  külmumist  ja  vähendab  seega  muldkeha 
külmumissügavust. (Nt  kergkruus , EPS, stabipinnas, tööstusjäätmed,  lahja   betoon ,  perliit  jne). See 
kiht  lisatakse  siis  kui  pole  tehniliselt  võimalik  või  majanduslikult  otstarbekas  kasutada  teisi 
meetodeid . Mõlemad kihid peavad 0,5 m laiemad ülalpool asetsevast kihist olema. 
Hüdroisolatsioonikiht – lõigatakse ära ülaltpoolt tulev vesi. (Geosünteedid, stabi, tihe  asfaltbetoon ) 
Kapillaartõusu  katkestav  kiht  –  kasutatakse  hästi  dreenivaid  materjale  (kruus,  killustik,  liiv). 
Soovitatav  on  eraldada  need  materjalid  teistest  ümbritsevatest,  nt  geotekstiiliga.  Paigaldatakse 
mulde alla ja/või teekatendi alla. Antud kihi ülesandeid võib täita ka geotekstiil. 
4) Külmakerge ja kõik sellega seonduv (eelkõige vee liikumine pinnases, muldkeha veerežiim) 
Muldkeha  veerežiim  –  Muldkehas  asuva  niiskuse  hulk  sõltub  sademete  hulgast,   ümbritsevast  
loodusest,  veeaurust,  seotud  veest,  kapillaartõusust,  äravoolust,  aurustumisest  ja  vee  imbumisest 
alumistesse  kihtidesse.  Muldkehal  ka  neli  aastaaega:  niiskuse  kogunemine  sügisel,   külmumine   ja 
talvine  niiskuse ümberpaiknemine talvel, muldkeha sulamine kevadel ja niiskuse suurenemine ning 
lõpuks muldkeha  kuivamine  (tahenemine suvel). Üheks tähtsamaks asjaks on  kapillaartõus , mis on 
nähtus, millega vesi tõuseb mööda pinnase poore ülespoole. Temperatuuride vahe võib kihtides olla 
+4 kuni miinuskraadid. Vahe tõttu hakkab vesi ja veeaur liikuma soojemast pinnasest  külmumispiiri  
poole.  Näiteks  niiskuse  ümberpaiknemine  mööda  pinnaseosakesi,  alt  tulnud  vesi  kondenseerub 
külmemates  ülemistes  kihtides,  külmumata  kapillaartõus  jõuab  külmunud  kihti,  kasvavad 
jääkristallid  täidavad  pinnase  poorid  ja  moodustavad  jääläätsed,  mis  nihutavad  pinnaseosakesi  ja 
viivad  kerkimiseni  –  kevadel  see  vesi  sulab  nõrgestades  pinnase  vastupanuvõimet  koormusele 
(tähtis vesi kähku välja saada). Mida paksemad kihid, seda rohkem suureneb külmumissügavus, sest 
nende raskus tekitab surve poorides olevale veele, mis tõrjub vett minema.  
Külmumine  ja  külmakerge  –  lihtne  külmumine  tähendab  teekonstruktsiooni  külmumist  ja 
külmumispiiri  nihkumist  sügavamale.  Külmakerge  tähendab  maa  külmumist,  millega  kaasneb 
pinnase  mahu  kasv  ja  mis  põhjustab  külmakerke.  Külmakerge  tekib  külmaohtliku  aluspinnase, 
aluspinnase külmumise ja pinnasevee kõrge taseme tõttu. Seda mõjutab katendi paksus. Tavaliselt 
see aluspinnase süü, sest  ehitusmaterjalid  peavad olema külmaohutud. Kõige  sügavamalt  tee keskel, 
kuna  ääri  isoleerib  lumi.  Eesti  probleem,  et  sulab  ja  külmub  tihti  –  kevadel,  eriti  märstis  ohtralt 
auke .  
5)  Katendi   konstrueerimine   (juhendi  peatükk  11).  Katendis  kasutatavate  materjalide 
kvaliteetnõuded ja nende kontroll. 
Katendi  konstrueerimisele  eelnevalt  tuleb  projektiga  käsitletav  tee  jagada  järgmiste  tunnuste  järgi 
osadeks : süvendid,  mulded , normidest madalam muldkeha, paikkonna tüübid,  pinnased , pinnasvee 
arvutuslik tase ja muud. 
Nende tunnuste järgi määratakse kõige halvemates tingimustes oleval teeosal arvutusprofiil, mille 
kohta konstrueeritakse katend ja tehakse tugevusarvutus . Kogu tee(lõigu) ulatuses võib selliseid 
“kõige halvemaid “ teeosi olla mitu. Sellest tulenevalt on võimalik ka mitu arvutusprofiili. Reeglina 
projekteeritakse katend sõidutee enimkoormatud sõiduraja järgi ühesugusena kogu põiklõike jaoks. 
Katendi konstruktiivseisse ja kui see on võimalik, siis ka tehnoloogilistesse kihtidesse, tuleb 
ehitusmaterjalid paigutada  selliselt , et tugevamad ilmastiku ja kulumiskindlad asetseksid katendi 
ülakihtides, kõige tugevama katte ülakihis, mis kokkupuutes autoratastega. Dreenkiht, mis asub 
pinnasel peab olema mulde pinnasest paremate tugevusomedustega. Katendi konstrueerimisel tuleb 
ülemistel suurema tugevusega kihtidel alumistele vähema tugevusega kihtidele üle minna 
võimalikult  sujuvalt .  
  
• 
katendi tüüp 
• 
katendi kihtide järjestus 
• 
katendi kihtide materjalid 
• 
katendi kihtide paksused 
• 
katendi külmakindluse, nihkekindluse ja pragudekindluse tagamise viisid määratakse kõige 
halvemates tingimustes oleval teeosal arvutusprofiil, mille kohta konstrueeritakse katend ja tehakse 
tugevusarvutus. 
6) Konstruktiivsed ja tehnoloogilised kihid 
Katendi  konstruktiivseisse  ja  kui  see  on  võimalik,  siis  ka  tehnoloogilistesse  kihtidesse  tuleb 
ehitusmaterjalid  paigutada  selliselt,  et  tugevamad,  ilmastiku-  ning  kulumiskindlad  asetseksid 
katendi  ülakihtides;  kõige  tugevamad  katte  ülakihis,  mis  on  vahetus  kokkupuutes  auto-  ja 
veokiratastega. 
Konstruktiivsed  kihid  on  need,  millede  paksus  määratakse  või  kontrollitakse  tugevusarvutusega. 
Nende  olemasolu  on  vajalik  katendi  tugevuse  või  külmakindluse  tagamiseks.  Konstruktiivsetele 
kihtidele,  sõltuvalt  suurimast  teramõõdust  ja  tihendamisvõimalustest,  on  kehtestatud  minimaalsed 
paksused.  
Tehnoloogilised  kihid  on  need,  mis  tugevusarvutuslikult  ega  katendi  külmakindluse  jaoks  pole 
vajalikud,  kuid  mille  olemasolu  tingivad  mitmesugused  tehnoloogiliseld  kaalutlused,  mis  võivad 
alles  ilmneda  ehitamise  ajal,  olenevalt  ilmastikust  ja  aastaajast.  Nende  kihtide  materjalide 
tugevusomadused  ei  tohi  olla  kehvemad  kui  kihil,  millele  need  paigaldatakse  ja  paksused  võivad 
olla väiksemad kui konstruktiivse kihi miinimum seda ette näeb. Nt  kuival  ajal ei saa sõita mööda 
liivakihti  ja  märjal  ajal  mööda  savikihti.  Siis   rajatakse   liivale  tehnoloogiline  kiht  savikatest 
materjalidest ja savile nt kiht  liivast . Kihi minimaalne paksus 5cm ja maksimum oleneb olukorrast. 
7) Muldkeha (mõisted, projekteerimise põhimõtted, kasutatavad materjalid) 
Muldkeha – tee-ehituseks vajalik pinnasekonstruktsioon koos selle juurde kuuluvate veeviimaritega. 
Muldkeha projekteerimisel tuleb arvestada:  
  Maanteklassi 
  Teekatendi tüüpi 
  Mulde kõrgust ja süvendi sügavust 
  Muldkehas esinevate pinnaste omadusi 
  Muldkeha ehitustingimusi 
  Ehituspaikkonna loodustingimusi 
  Insenergeoloogilisi iseärasusi 
   Varasemaid  kogemusi 
Muldkehades  esinevad  reeglina  pinnased,  st  materjalid,  mille  tugevuskarakteristikud  sõltuvad 
niiskusest.  Tugevuskarakteristikutesks  on   elastsusmoodul   (näitab  kui  suur  pinge  tekib  materjalis 
ühikulise suhtelise pikenemise korral), sisehõõrdenurk ja nidusus (materjali omadus  mineraale  koos 
hoida).  Nihketugevus  on  pinnase  vastupanu  ühe  pinnasemassiivi  osa  nihkumisele  teise  suhtes  – 
määrab pinnase tugevuse. 
Läbi  nimetatud  nõuete  tagatakse  muldkeha  vajalik  tugevus,  püsivus  ja  stabiilsus.  Seejuures  tuleb 
arvestada veel ökonoomikaga ja looduskeskkonnaga. 
Muldkeha kõrgus sõltub niiskuspaikkonna tüübist, pinnaste omadustest, reljeefist, geoloogilistest ja 
hüdrogeoloogilistest tingimustest ja külmumissügavusest. 
8) Dreenkiht, ülesanne ja nõuded sellele. 
Dreenkiht  –  aluse  all  asetseb  filtreerivast  materjalist  või  filtreerivast  pinnasest  kiht,  mis  juhib  vee 
katendist  välja,  toimib  kevadel  reservuaadina,  lõikab  kapillaartõusu.  Katendi  kõige  alumine  osa, 
mille ülesandeks on läbi katte ja aluse imbuva sademetevee eemaldamine muldkeha nõlvadele, kust 
see  valgub  veeviimaritesse  või  filtreerub   teemaa   pinnasesse.  Muldkeha  peab  olema  nii 
projekteeritud,  et  kapillaarvee  tõus  ei  ulatuks   dreenkihi   alapinnani.  Minimaalne  paksus  20  cm. 
Eristatakse  nii  filterpikitorudeta  muldkeha  laiust  dreenkihti  või  muldkeha  laiust 
pikifiltertorudega(8- 10cm )  dreenkihti.  Materjalidena  kasutatakse  liiva,  sõelmeid,   kruusa   või 
killustikku . Kui asjaolud  võimaldavad võib dreenkihi asemel kasutada  filtreerivat  geotekstiili. 
9) Katendiarvutuses tehtavad tugevusarvutused  ja nende tähendus/sisu 
Kontrollitakse nelja tegurit 
1.  Katendi  elastne  vajum  (Eüld  vs  Evaj),  mis  sõltub  kihtide  elastsusmoodulitest,  paksustest  ja 
koormamise  ala   suurusest .  Evaj  -    vajalik  elastsusmoodul  ehk  tee  vajalik  kandevõime  oodatava 
koormussageuse suhtes. Eüld on üldine elastsusmoodul.  Sisuks  teada saada kui suurt koormust on 
võimalik antud katend vastu võtma ja kas antud konstruktsioon täidab etteantud tingimusi (Evaj = 
Eüld, lubatud piir +-5%). 
2.  Nihkepinged  sideainega  sidumata  kihtides  ja  aluses  liikuv-  ja  omakoormusest.  Sõltub 
kontaktpinna  erisurves,  sisehõõrdenurgast,  nidususest,  elastsusmoodulitest,  kihipaksusest, 
koormusintensiivsusest.  
3.  Tõmbepinged  kõigi  asfaltbetoonkihtide  alapinnas.  Sõltub  elastsusmoodulitest,  kihipaksustest, 
kontaktpinna  erisurvest,  asfaldi  tõmbetugevusest,  erinevatest  teguritest,  mis  sõltuvad  tee   klassist , 
koormustest ja AB täitematerjalidest. 
4.  Arvutus  külmakergetele.  Sõltub  klimaatilistest  tingimustest  sh  külmumissügavusest,  pinnaste 
külmakerkelisusest, soojustehnilistest ekvivalentidest, pinnasevee arvutuslikust tasemest. 
10) Liiklusloendus ja koormussagedus (viimase märksõnaks siirdetegur, 10t  telg ) 
Katendiarvutuse põhiosaks on koormussagedus, kus sõiduautode hulk  ei oma tähtsust, sõiduautod 
mõjutavad vaid läbi naastrehvide kulutamise. Mõjutab rasketehnika. 
Liiklussagedus on autode füüsiline hulk. See jagatakse vastavalt juhendile erinevateks liikideks ning 
arvutatakse  koormussagedus.  Liiklussagedus  on  oluline  tee  klassi   määramiseks   ning 
koormussagedus teekonstruktsiooni arvutamiseks.  
Liiklusest  koormuseks   saadake   läbi  siirdetegurite,  arvesse  võetakse  kõik  veokid  ja  bussid  ning 
vastavalt  nende  liigile  korrutatakse  nende  arv  läbi  siirdeteguri  –  taandatakse  nende  hulk  10t 
normteljele. Sõidutautosid ja motikaid koormuse hulka ei arvastata, väikebusse arvestatakse siis kui 
nende hulk on suur (üle 500 auto öp ja kui kogumass üle 2,5t). 
Liiklussagedus  on  sõidukite  hulk  aga  koormusintensiivsus  on  sõidukite  mass.  Liiklussageduse 
korral  loetletakse  tee  ristlõiget  ületanud  sõidukite  arvu,  koormusintensiivsuse  korral  loetletakse 
enimkoormatud  sõidurajal  teljekoormuste  arvu.  Katendi  tugevusarvutamiseks  on  vaja  teada 
koormusintensiivsust.  Liiklussagedus  paneb  paika  liiklusparameetrid.  Liiklussagedus:  vaatlejad 
loendavad,  kaameratega  filmitakse.  Koormusintensiivsus:  loendusvoolikud(suudavad  eristada 
massi)