Tehnilise infrastruktuuri alused: Teede osa kordamisküsimused (1)

Kordamisküsimused, teemad
1) Mõ isted teede teemast
• Tee on maantee , tänav, metsatee , jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis . (Teeseadus)
• Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks.
• ajutine tee – piiratud ajaks rajatud, hiljem likvideeritav või suletav tee
• jäätee –jäätunud jõe, järve või mere pinnale vahetult rajatud sõidutee
• kaherajaline tee – t., millel on üks sõidurada kummaski sõidusuunas liikumiseks või kaks sõidurada ainult ühes suunas liikumiseks
• kahesuunaline tee – t., kus sõidukid võivad liigelda mõlemas sõidusuunas
• kergliiklustee – ainult jalakäijatele ja jalgratturitele kasutamiseks mõeldud • kergliiklustee – ainult jalakäijatele ja jalgratturitele kasutamiseks mõeldud tee
• kogujatee – enamasti kiirteega või magistraalteega paralleelselt kulgev tee, mis kogub liikluse kõrvalteedelt ja juhib liiklussõlmede kaudu põhiteele
• magistraaltee - peamine liiklustee; väljaspool asulaid on magistraalteeks põhi- ja tugimaanteed, linnades ja teistes asulates - põhi- ja jaotustänavad
• mitmerajaline tee – tee, kus korraga samas suunas või vastassuundades mahub sõitma vähemalt kaks sõidukit
• mägitee – mägisel maastikul paiknev tee, mille trassi elementide suhtes kehtivad erinõuded
• ühendustee – samatasandilise ristmiku koosseisu kuuluv iseseisev teeosa, mis võimaldab ühelt lõikuvalt teelt iseseisev teeosa, mis võimaldab ühelt lõikuvalt teelt siirduda teisele teele
• üherajaline tee – tee, kus korraga ühes suunas mahub sõitma vaid üks sõiduk • ühesuunaline tee – tee, kus on lubatud ainult ühesuunaline liiklus • ümbersõidutee – asulast, remondilõigust või ajutisest teesulust möödasõiduks ette nähtud tee
2) Tee liigid, metsateede liigid, tänavate liigitus, maanteevööndid, maanteeklassid, metsateedeklassid
• Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks.• Põhimaantee • Tugimaantee • Kõrvalmaantee • Ramp ja ühendustee • Muu majandus- ja kommunikatsiooniministri otsuse alusel riigimaanteede nimekirja kantud tee
Tee liigid:
• Kohalik maantee
• Kohalik tee
• Eratee
• Metsatee
• Tänav
• Jalgtee ja jalgrattatee
• Talitee
Metsateede klassid
Ehitatud katetega metsateed jagatakse järgmistesse järkudesse vastavalt eesmärgile ja kasutuskoormusele:
• I järgu metsatee ehk maaparandussüsteemide
projekteerimisnormides klass I-M
• II järgu metsatee ehk maaparandussüsteemide
projekteerimisnormides klass II-M
• III järgu metsatee ehk maaparandussüsteemide
projekteerimisnormides klass III-M
Metsatee liigid
• Kattega tee on metsatee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate, mustkate jne).tsementbetoonkate, mustkate jne).
• Kruusatee on tee, mille pealiskiht on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest.
• Pinnastee on tee, millel puudub pealiskiht ja mis on pikaajaliselt väljakujunenud liikumistee looduslikul pinnasel .
Tänavate liigitus
• jaotustänav – linnaosasisest liiklust võimaldav magistraaltänav, mis ühendab juurdepääse
põhitänavatega.
• kõrvaltänav – mittekeskne elamuala tänav (juurdepääs), mis võib olla ühendatud jaotustänavaga.
• põhitänav – magistraaltänav linna eri osade vaheliseks • põhitänav – magistraaltänav linna eri osade vaheliseks liikluseks
• radiaaltänav – radiaalse või ring-radiaalse kujuga tänavavõrgu korral äärelinna kesklinnaga ühendav tänav.
• veotänav, elutänav, õuetänav, jalgtänav – kitsama otstarbega ja rahulikumat liiklust teenindavad tänavad.
Maantee vööndid
Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks peab projektlahendus ette nägema teeäärse kaitsevööndi.
Riigimaanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõidurajatelge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 m.
Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 kuni 50 meetrit
Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit
3) Planeerimis- ja projekteerimistasandid
• Maanteevõrgu planeerimisel ja maanteede projekteerimisel tuleb lähtuda teeseaduse, planeerimis- ja ehitusseaduse ning teiste õigusaktide sätetest, tagades võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks.
4) Teeprojekti etapid
5) Projekteerimistasandid ja nende iseloomustus
6) Miks on oluline projektkiirus?
Tee põhiliste elementide parameetrid tuleb määrata lähtudes projektkiirusest.
Põhilised elemendid on: plaanikõverike raadiused, nähtavuskaugused, püstkõverike raadiused, nähtavuskaugused, püstkõverike raadiused, pikikalded, viraažikalle (kurvikalle).
7) Miks on oluline nähtavuskaugused?
• Liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab sõidukijuhil olema sõidutee ja sellega külgneva ala ulatuses tagatud nõutav nähtus.
• Sõiduautojuhi silma arvutuslik kõrgus on 1,1 m sõidutee pinnast
• Bussijuhi silma arvutuslik kõrgus on 2,05 m sõidutee pinnast
• Teel oleva takistuse arvutuslik kõrgus on 0,2 m sõidutee pinnast
• Sõiduautojuhi silma kaugus äärekivist 1,5 m
• Veoauto - ja bussijuhi silma kaugus äärekivist 2,4 m
• Sõidukijuhi reaktsiooniaeg on 2 s.
8) Mis on kohtumisnähtavus, möödasõidunähtavus, peatumisnähtavus?
9) Missugused on üldised tee seisundile esitatavad üldnõuded?
10) Ristprofiili elemendid ja neile esitatavad nõuded
11) Muldkehale esitatavad nõuded
• Muldkeha – kohapealsest või juurde veetud külmakerkeohutust, tihendatud pinnasest ühe- või mitmekihiline rajatis maantee sõidutee ( katendi ) all.
• Üldnõuded:
1) pikaajalisus, püsivus ja stabiilsus
2) tagab liiklusohutuse
3) peab sobima ümbritsevasse keskkonda
4) lihte, tuisuohtu
12) Muldkeha elemendid, skeem
• Muldkeha ise koosneb järgmistest elementidest: mulde alus ( taldmik ), mulde keha (nõlvadega), mulde ülemine osa , süvendi alus, süvendi nõlvad, süvendi alus, süvendi nõlvad, pinnasevee viimarid, pinnasevee alandid, drenaa , geotehnilised tugi- või kaitserajatised ja tarindid, mis on ette nähtud
13) Mida tuleb arvestada muldkeha ehitusel?
• maantee klassi,
• teekatendi tüüpi,
• mulde kõrgust ( süvendi sügavust ),
• piirkonna loodustingimusi, klimaatilisi, • piirkonna loodustingimusi, klimaatilisi, geoloogilis -hüdrogeoloogilisi tingimusi,
• muldkeha ehituseks kasutatavate pinnaste omadusi, niiskusmäära,
• vaadeldavas paikkonnas mullete ehitamisel ja ekspluateerimisel saadud varasemaid kogemusi.
14) Niiskuspaikkonnatüübid ja üldine iseloomustus vt maaparandussusteemi
15) Muldkeha tüüplahendused: kuna kasutatakse ja missugused
• muldkeha kõrgus jääb alla 12 m ning see ehitatakse tugevale alusele, kasutades kruuspinnast, üleniiskumata liiv- või teisi peeneteralisis pinnaseid,
• muldkeha ehitatakse kuni 4 m sügavusse soosse turba täieliku eemaldamisega ning soo ise lasub tugevatel ning mittevajuvatel pinnastel, mille pealispinna kalle on ning mittevajuvatel pinnastel, mille pealispinna kalle on alla 1 : 10,
• Süvend rajatakse mittekaljupinnastesse, kui ei esine sõidutee suunalise kaldega pinnasekihte ja süvendi sügavus jääb alla 12 m,
• süvend rajatakse niiskus- ja erosioonikindlatesse kaljupinnastesse ning süvendi sügavus jääb alla 16 m.
Tüüplahendusi ei kasutata, kui
• muldkeha rajatakse hüdromenetlusel või kasutatakse lõhkamist;
• muldkeha rajamisel kasutatakse geosünteetilisi materjale, vee- ja soo-geosünteetilisi materjale, vee- ja soo- jusrežiimi reguleerivaid erikihte,
• muldkeha rajatakse ajutiselt üleujutatavatele aladele,
• ületatakse alalisi veekogusid ja voolusänge.
16) Muldkeha ehituses kasutatavad pinnased ja nende paigutus
• Kogu laiuses rajada ühtlasest pinnasest
• Paigaldada kihtide kaupa
• Ebaühtlase pinnase puhul – halvemini dreenivad pinnased asetada allapoole, hästi dreenivad pinnased ülespoole
• Vanu muldeid laiendada samaväärse või paremini dreeniva pinnasega
• Püsikatete korral mulle rajada vähemalt aasta enne katendi ehitamist
• Muldkeha nõlvade katmiseks kasutatavad pinnased ei tohi olla halvemini dreenivad kui mulde pinnased
17) Muldkeha ehituse üldetapid
• Ettevalmistustööd (teemaa puhastamine, , mahamärkimine, ajutiste juurdesõiduteede ehitamine, veeäravoolu- ja kuivendustööd ning mulde aluse korrastamine)
• Muldkeha ehitamisel tuleb eemaldada mättakiht
• Rajada veeärajuhtimissüsteemid
• Ehitada dreenivad ja isoleerivad kihid
• Kaevandada nt süvendis pinnast ja teisaldada see muldesse
• Pinnas muldes laiali ajada ja tihendada
• Nõlvad tasandada ja viimistleda
• Muldkeha lõplikult profileerida, rullida ja viimistleda
• Välja vedada ja laotada nõlvadele kasvumuld, täita, tihendada ja viimistleda teepeenrad
• Kindlustada nõlvad
18) Külmakerked
19) Katendi valikule esitatavad nõuded
• Teekatend võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle mulde pinnasele .
Tuleb lähtuda:
• maantee klassist ,
• ennustuslikust koormussagedusest,
• liikluskooseisust ja hüdrogeoloogilistest tingimustest
• arvestades teeehituse ja – hoiu majanduslikkust ning keskkonnahoidu.
20) Katendi konstruktsioon
• Katend koosneb kattest, alusest , dreenikihist ja vajadusel lisakihtidest (külmakaitse-, hüdroisolatsiooni- ja kapilaartõusu katkestsvad kihid). Kate ja alus võivad koosneda mitmest kihist .
• Kate - ühest või mitmest kihist koosnev katendi ülaosa, mis puutub vahetult kokku liiklusvahendite ratastega.
• Dreenkiht võib puududa , kui mõni teine kiht seda funktsiooni täidab või on muldkeha ehitatud liivast või jäme kergest saviliivast. Neil juhtudel on tegemist fiktiivse dreenkihiga – ta on olemas, kuid pole võimalik tõmmata joont, kus ta algab või lõpeb.
• Katendi iga põhikiht võib omakorda koosneda mitmest kihist. Näiteks katte ülakiht, katte alakiht.
21) Katete liigitus
• Püsikatend • Kergkatend • Siirdekatend • Lihtkatend
Püsikatend
• Suurima töökindlusega katenditüüp, mida kasutatakse I, II ja III klassi teedel
a) 2- kihiline asfaltbetoonkate sideainega töödeldud ülakihiga alusel
b) Katend, mille katteks või aluseks on jäigast materjalist kiht
c) Tsementbetoonalusele laotatud parkettkivivõi mosaiikkate
• Püsikatend:
-monoliittsementbetoonist,
-monteeritavast raudbetoonist,
-asfaltbetoonist,
-kiviparkett sideainega töödeldud alusel.
• Kergkatend: kasutatakse peamiselt III-IV klassi teedel.
- kergasfaltbetoonist,
- -pinnatud mustsegust,
- munakivisillutis.
Siirdekatend - peamiselt kruus- või killustikkattega katend; tolmutõrjeks võib katta pindamis- või immutuskihiga, IV-V klassi teed.
Lihtkatend, kui puudub mõni põhikihtidest või kate on juhusliku terakoostisega materjalist.
22) Katendi konstrueerimine
• Tuleb valida katendi tüüp
• Katendi kihtide materjalid ja järjestus
• Kihtide orienteeruvad paksused
• Katendi tugevuse ja külmakindluse tagamise viisid
23) Katendi üldnõuded
• Reeglina projekteeritakse katend sõidutee enimkoormatud sõiduraja järgi ühesugusena kogu põiklõike jaoks.
• Mitmerajalisele (enam kui 2 ühes suunas) sõiduteele lubatakse ka põiklõikes muutuva paksusega katendit.
• Katendi kihtide paksused peavad tagama katendi tugevuse ja külmakindluse kogu kasutusaja kestel.
• Teekatte materjal tuleb valida nii, et oleks tagatud maantee projektkiirusele vastav vähimmärja teepinna haardeindeks.
• Katendi ehitamise tehnoloogia peab tagama uue teepinna nõuetele vastava tasasuse.
24) Katendi konstruktiivsed ja tehnoloogilised kihid, dreenikiht
• Katendi konstruktiivseisse ja kui see on võimalik, siis ka tehnoloogilistesse kihtidesse, tuleb ehitusmaterjalid paigutada selliselt , et tugevamad, ilmastiku- ning kulumiskindlad asetseksid katendi ülakihtides; kõige tugevamad katte ülakihis, mis on vahetus kokkupuutes auto- ja veokiratastega. Igas järgmises kihis allpool aga paikneksid nõrgemad, vähesema ilmastiku- ja kulumiskindlusega materjalid.
• Konstruktiivsed kihid on need, millede paksus määratakse või kontrollitakse tugevusarvutusega. Nende olemasolu on vajalik katendi tugevuse või külmakindluse tagamiseks.
• Konstruktiivsetele kihtidele, sõltuvalt suurimast teramõõdust ja tihendamisvõimalustest, on kehtestatud minimaalsed paksused.
• Tehnoloogilised kihid on need, mis tugevusarvutuslikult ega katendi külmakindluse jaoks pole vajalikud, kuid mille olemasolu tingivad mitmesugused tehnoloogilised kaalutlused, mis võivad alles ilmneda ehitamise ajal, olenevalt ilmastikust ja aastaajast.
• Tehnoloogiliste kihtide:
- materjalide tugevusomadused ei tohi olla halvemad kui kihil , millele need paigaldatakse;
- paksused võivad olla väikesemad kui konstruktiivse kihi miinimum seda ette näeb.
Tehnoloogilisi kihte ei võeta tugevusarvutuslikult arvesse.
Dreenkiht olles katendi kõige alumisem osa, on samaaegselt madaldrenaažiks, mille peamiseks ülesandeks on ülaltpoolt , s.o läbi katte ja aluse imbuva sademetevee eemaldamine muldkeha nõlvadele, kust see valgub veeviimaritesse või filtreerub teemaa pinnasesse.
25) Asfaltsegud, lä hteained (liigitus AC = TAB, KAB jne)
• Asfaltsegu – bituumen- või tõrvsideainest, kindla terakoostisega kivimaterjalidest ja vajalikest lisanditest
• 1) tavasegud - TAB, PAB ja KAB segud asfaltbetoon ( asphalt concrete)
• 2) uudissegud – siia võib klassifitseerida killustikmastiksasfaldi KMA, mis tavasegudest tehnoloogilises mõttes üsna vähe erineb;
• 3) erisegud - valuasfalt VA, erineb eelnevatest nii ülesehituse kui ka tehnoloogia poolest;
• 4) eksootilised segud. Siia võiks paigutada dreenasfaltbetooni DAB, aga kindlasti paigaldamise käigus sisserullitava killustikuga asfaltbetooni KPA (kuumpinnatud asfaltbetoon).
• TAB – tiheasfaltbetoon
• KAB – kergasfaltbetoonsegu
• PAB – poorne asfaltbetoonsegu
• DAB – dreenasfaltbetoonsegu
• KMA – killustikmastiksasfaltsegu
• VAS – valusafaltsegu
• KPA – kuumpinnatud asfaltbetoonsegu
26) Pindamine
• Kasutatakse sõidutee katte ilmastiku- ja erosioonikindluse tõstmiseks, teepinna tolmuvabaks muutmiseks, kulumiskihi moodustamiseks, haardeindeksi parandamiseks.
• teekatte puhastamine,
• sideaine valamine,
• killustiku puistamine
• lahtise killustiku eemaldamine.
27) Nimetage rajatisi ja mis need on
• Sild – ehitis, mida mööda tee kulgeb üle veekogu. Neid eristatakse konstruktsiooni, arvutusskeemi, otstarbe ning materjali järgi.
• Viadukt – kuivmaasild, mida mööda tee kulgeb üle teise tee, oru või muu objekti
• Estakaad - sillataoline ehitis tee, torustiku vms üleviimiseks teatud maa-alast või takistusest (peamiselt maismaal)
• Tunnel – allmaakäik, raud-, maan- või jalgtee, veejuhtme tarvis. Otstarbe järgi eristatakse liiklus- ja hüdrotehnilisi tunneleid.
• Truup – vee tee alt läbijuhtimiseks raud- või maantee muldes olev rajatis, mille puhas ava on alla 3m.
28) Sildade liigitus
• Otstarbe järgi
maanteesild, raudteesild, ühissild, kergliiklussild, insenerkommunikatsioonide sild
• Materjali järgi
puitsild, kivisild, terassild, raudbetoonsild, pingbetoonsild
• Konstruktsiooni järgi
kaarsild, konsoolsild, rippsild , talasild, vantsild
29) Rajatise asukoha valik
1) Geoloogilised iseärasused
2) Hüdromeetrilised iseärasused
3) Hüdroloogilised iseärasused
4) Jõesängi iseärasused
30) Mis on ristmik , riste, ramp?
• Ristmikuna tuleb käsitleda sellist teede lõikumiskohta, kus ühelt lõikuvalt teelt on võimalik siirduda teisele
teele ja vähemkoormatud haru liiklussageduses on üle 20 a/ööpäevas.
• Kui ühelt lõikuvalt teelt teisele ei ole võimalik siirduda, siis sellist teede lõikumiskohta nimetatakse risteks.
• Ramp on kaht eritasandil lõikuvat teed ühendav teeosa ristmikul .
31) Ristmike liigitus, lihtristmik, neljaharuline ristmik jne
Kolmeharulised ristmikud: T ja Y kujulised
Neljaharulised ristmikud: Täisnurkne, Teravnurkne , Nihutatud harudega.
32) Ristmikuharude lõikumiseskeemid
33) Mis on konfliktipunktid, konfliktiala?
• Projektlahendus peab tagama konfliktide võimalikult madala avariiohtlikkuse.
• Konfliktpunktid on erineva raskusastmega ja see sõltub liiklusvoogude kokkupuute tüübist.
• Avariiohtlikkus väheneb koos konfliktala suuruse vähendamisega.
• Kanaliseerimine võimaldab vähendada konfliktala suurust ja hajutada
• konfliktpunkte, viies osa konfliktpunkte vahetult ristmikult eemale.
34) Ristmiku plaanilahendus
• Maanteede lõikumisnurk ristmikul peab olema võimalikult täisnurga lähedane ja jääma piiridesse 70 kuni 110º.
• Juhul, kui kahe maantee lõikumisnurk osutub liiga teravaks, tuleks leida võimalusi kasutada teistsuguseid lahendusi.
35) Geos ünteetide liigitus, nende omadused
Geosünteedid jagatakse:• geotekstiilid , • geovõrgud,• geomembraanid• geosünteetilised savivahekihid
• Geosünteete toodetakse enamasti polümeerplastidest: • polüpropüleenist,• polüestrist, • polüetüleenist,
• polüvinüülist või polüamiidist
36) Kas geov õ rgud on kasulikud teedeehituses ja mis kasu sellest on?
• kihipaksuse vähendamine (olenevalt olukorrast 30-50%);
• kasutusea pikendamine ( hinnanguliselt 3 korda);
• kandevõime suurendamine ;
• erinevate vajumiste ühtlustamine;
• kohalike nõrkade kohtade katmine ;
• maapinnas olevate tühimike ületamine
37) Mis on geosünteetide ülesanded ja iseloomustus?
• filtreerimine ;
• separeerimine ehk eraldamine;
• pinnaste tugevdamine ehk armeerimine ;
• tasapinnaline vool ehk dreenimine mööda oma pinda
38) Missugused on geosünteetide omadused?
• iseloomulik pooriava suurus
• vee läbilaskvus pinnaga risti suunal ehk permitiivsus
• Ummistuskindlus
• Tugevusomadused
Paigalduskohas olevate tingimuste, kasutavate kivimaterjalide omaduste ja hilisemate mõjuvate koormuste alusel, valitakse sobiv geotekstiil .
39) Kuidas valitakse geosünteete?
Aluspinnase tüüp:
– pehme – pehmed savid nihketugevusega ≤25 kPa ning turvas;
–kõva – keskmine ja jäik savi nihketugevusega >25 kPa ning liiv ja kruus.
Ehitustingimused:
– tavalised – juhul kui tingimustes on kaks või enam järgnevat olukorda: raske ehitusaegne liiklus, nurgeline ja terav purustatud olukorda: raske ehitusaegne liiklus, nurgeline ja terav purustatud täitematerjal, rasketehnikaga vibrotihendamine, ehitustranspordi liikumine täitekihtidel paksusega vähem kui 300 mm;
–soodsad – täitematerjalid maksimaalse terasuurusega 1,5 maksimaalse tera läbimõõtu.
Liiklussagedus :
- kõrge – keskmise ja kõrge liiklussagedusega teed (rohkem kui 500 a/ööp)
- madal – madala liiklussagedusega teed (vähem kui 500 a/ööp)
40) Tee-elemendid
• Plaanikõverik on tee plaani sirgeid lõike ühendav kõver trassi teljeosa.
• Kõverik- tee plaani või pikiprofiili sirgeid lõike ühendav element
• Eelkõverik (siirdekõverik) – tavaliselt muutuva kõverusega teeplaani elementkõverusega teeplaani element
• Klotoid - kõver, mille kõverusraadius muutub pöördvõrdeliselt kõvera pikkusega
• Püstkõverik – teetrassi pikiprofiilil sirglõike ühendav kõverjooneline osa.
41) Kõverike elemendid
Pöördenurk α
Pöörderaadius R
42) Trasseerimine
43) Pikiprofiil
44) Veeäravoolusüsteemid ja üldised nõuded
• Mulde ja teepinna kaitsmine vee eest küvettid, rennid, planeerida ka maantee-äärne maa-ala
• Muldekeha alune pind tuleb olenevalt pinnasest planeerida põikkaldega 2,5-4% muldest eemale.
• Kraavi põhja soovituslik lang vähemalt 5 promilli).
• Kraavisängi püsivuse tagamiseks on soovitav see kindlustada.
• Kraavide ja küvetide pikikalle peab olema vähemalt 0,5%, erandjuhul 0,3%.
• Kraavi min sügavus 0,4 m
• Eelistatakse väikese põhjalaiusega (0,4...0,6 m) kraave .
• Veeviimarite suurim pikikalle tuleb määrata sõltuvalt pinnasest ning nõlvade ja põhja kindlustamise viisist, arvestades ühtekindla voolukiirusega.
• Maanteedelõikudel, mille pikikalle on üle 3% või mulde kõrgus üle 4 m, samuti pikiprofiili nõgusatel püstkõverikel tuleb uhtumise vastu ette näha teepeenarde ja muldkeha kindlustus ning rajada sademete vee ärajuhtimissüsteem.
• Maantee serva kõrgus väikeste sildade ja truupide pealesõitudel peab olema arvutuslikust paisutusega veetasemest kõrgem: rõhuta töörežiimi puhul vähemalt 0,5 m võrra; rõhuga ja osalise rõhuga töörežiimi puhul vähemalt 1,0 m võrra.
45) Truup ja voolureziimid
• Materjali järgi ( raudbetoon -, teras-, plastik -)
• Ristlõike järgi (ümar-, ovaal -, nelikant-)
• Avade arvu järgi (monokkel-, binokkel, trinokkel-)
• Otstarbe järgi (läbivoolu-, läbilaske-)
• Ava suuruse järgi
• vaba (surveta) voolamine kujuneb sel juhul, kui truubi otsak on uputamata ning truubis esineb vaba veepind, paisutus truubi ees Hi ≤ 0,95 d,
• poolsurveline voolamine kujuneb siis, kui truubi otsak on uputatud , kuid truubis esineb vaba veepind, Hi = 0,96...1,2 d
• surveline voolamine kujuneb vaid erikujulise (voolujoonelise) otsakuga truubis kui Hi > 1,2d. Tavalist tüüpi otsakute puhul puhtal kujul survelist voolamist ei esine, välja arvatud juhud , kus truubist väljavool on uputatud
• vaba voolamise korral piisab 0,5 m paksusest muldest toru peal
• poolsurvelise voolamise korral peab tee mulde serva kõrgus ulatuma vähemalt 1,0 m võrra üle truubi ees kujuneva veepinna
• Truubi vähim pikikalle on 1%. Täitepinnase ja katendi paksus peab truubilülide peal peab olema vähemalt 0,8 m.