Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ...............................
Kõrgemad ametnikud - 14%. Valitsusametnikud. Juhid. Nõunikud. Vanemametnikud – 57%. Nooremametnikud – 29%. Järelvalve ametnike üle: Vajadus jälgida, et see, mis teostub, on avalikkuse, aga mitte ametnikkonna erahuvi. Vajadus tõsta valitsemise tõhusust, et olulised küsimused saaksid kiiresti hallatud. Vajadus hoida kontrolli all võimalikku korruptsiooniohtu. Kontrolli vormid: Sisemine ehk ametkondlik – juriidiline (seadused), psühholoogiline (eetika). Poliitiline – seda teostavad vastavad järelvalveinstitutsioonid. Õiguslik – peab tagama haldussuutlikus ning vältima korruptsiooni. Toimub kasutades kas kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni. Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja – ametiisik, kelle ülesanne on kodaniku ja riigiametniku konflikti korral kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku teguviisi seaduskohasust
1.Demokraatlikku valitsemiskorda nim. ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Põhiseaduslikkus on valitsemine,kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. 2.Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalukus. 3.Parlamendi pol. struktuuri moodustavad fraktsioonid,koalitsioon ja opositsioon. 4.Parlamendi põhiülesanded on: *kinnitada eelarve *algatada,menetleda ja võtta vastu seadusi *järelvalve valitsuse üle ja kontrollida valitsuse tegevust 5.Parlamendi tööd seaduse kallal nim. menetlemiseks.Menetlemine kätkeb endas mitmeid etappe ja tegevusi,mille hulgas tähtsamad on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. 6.Seaduse-eelnõu ettelugemine kulgeb: Riigikogu liige fraktsioon komisjonid Vabariigi valitsus algataja annab üle Riigikogu juhatus määrab menetlemiseks juhtkomisjoni Riigikomisjon: Riigikogu juhtkomisjon: *rahandusk. *õigusk. *esimene lug. *teine lug. *välis...
sõlmiti ja hoiti kontakte. Visiitkaardi jätmist kellegi juurde võrdsustati visiidiga konkreetse isiku juurde. Mõõtmetelt olid need suuremad, kui tänapäevased kaardid mängukaardi suurused, hiljem postkaardi suurused. Erinevaid visiitkaarte Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level LIIGID Äri- e ametkondlik Era- e isiklik Abielukaart Abikaasakaart Reklaamvisiitkaart Kombineeritud kaart Ärikaartidest pikemalt Ärikaardile (ametikaardile) on märgitud: organisatsiooni nimi organisatsiooni logo ametiisiku ees- ja perekonnanimi ametinimetus tiitel töökoha aadress töökoha telefon, faks, e-mail, URL ÄRIKAARTIDEST PIKEMALT Ärivisiitkaarti kasutatakse igapäevases ärielus, ametlikel kokkusaamistel ja läbirääkimistel ning antakse oma tulevastele klientidele
Nõunikud. Valitsusametnikud. · Vanemametnikud 57%. Juhid. · Nooremametnikud 29%. Järelvalve ametnike üle: · Vajadus jälgida, et see, mis teostub, on avalikkuse, aga mitte ametnikkonna erahuvi. · Vajadus tõsta valitsemise tõhusust, et olulised küsimused saaksid kiiresti hallatud. · Vajadus hoida kontrolli all võimalikku korruptsiooniohtu. Kontrolli vormid: · Sisemine ehk ametkondlik juriidiline (seadused), psühholoogiline (eetika). · Poliitiline seda teostavad vastavad järelvalveinstitutsioonid. · Õiguslik peab tagama haldussuutlikus ning vältima korruptsiooni. Toimub kasutades kas kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni. Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja ametiisik, kelle ülesanne on kodaniku ja riigiametniku konflikti korral kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku teguviisi seaduskohasust
ettepanekul viieks aastaks. · Riigikontrollil on õigus teha valitsusele, ministritele ja kohalikele omavalitsustele ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada. · Riigikontrolli sõltumatus on kaitstud põhiseaduse ja riigikontrolli seadusega. Riigi bürokraatia kontrollimise võimalused Formaalsed Mitteformaalsed Poliitiline järelvalve Ametkondlik järelvalve parlamendisaadikute kontroll ministrite üle, kutseala standardid, oodatav käitumine, erakondade kontroll oma parteist pärit kolleegide arvamus, ametnikueetika ministrite üle. Juriidiline järelvalve Avalik järelvalve haldusohus, sõltumatu lepitaja (ombudsman) massiteabevahendid, avalik arvamus, survegrupid Administratiivne järelvalve teenistuslik järelvalve, varaline kontroll
Teiseks ülesandeks on süsteemi stabiliseerida( kui vahekohtunik). Kolmandaks on ametnikkonna taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine. Nüüdisaegses avalikus halduses on keelatud ametikoha ost, isiklik omamine ja pärandamine. Kontroll ametnike võimu üle: 1. esindusdemokraatia põhimõte 2. vajadus tõsta valitsuse tõhusust 3. arvestada võimaliku korruptsiooniohuga Kontrolli võib teostada kolmes vormis: 1. sisemine ehk ametkondlik 2. poliitiline 3. õiguslik Sisekontroll kaks aspekti juriidiline ja psühholoogiline. Poliitiline kontroll kätkeb nii varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. Õiguslik kontroll tagab haldussuutlikkuse ja väldib korruptsiooni. Seda korraldatakse kahel moel: kasutades üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni (ombudsman ehk sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis).
Eraettevõtlust kontrollib maksuamet. Bürokraatia ülesanded: poliitika elluviimine, süsteemi stabiliseerija ja vahekohtunik, iseenda(st ametnikkonna) taastootmine, arendamine ja inimressursside juhtimine. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused: Formaalsed kontrollimisvõimalused Mitteformaalsed kontrollimisvõimalused Poliitiline järelevalve, Ametkondlik järelevalve, Parlamendisaadikute kontroll ministrite üle, Kutseala standardid, Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle Oodatav käitumine Kolleegide arvamus, ametnikueetika Juriidiline järelevalve' Halduskohus Sõltumatu lepitaja (ombudsman-eestis pole) Administratiivne järelevalve Avalik järelevalve
juhtimiskorraldus. Ülesanded: poliitika elluviimine , süsteemi stabiliseerija ja vahekohtunik , iseenda taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine, Ametnike hierarhia : Riigiteenuste ametikohad : 1) Kõrgemad ametnikud : Valitsusametnikud,Juhid, Nõunikud 2) Vanemametnikud 3) Nooremametnikud Bürokraatia kontroll : Formaalsed : poliitiline järelvalve, juriidiline järelvalve, administratiivne järelvalve. Mitteformaalsed : ametkondlik järelvalve, avalik järelvalve. Õiguse harud : 1) Eraõigus : Majandusõigus Tsiviilõigus : võlaõigus,asjaõigus,perekonnaõigus,tööõigus. Kaubandusõigus 2) Avalikõigus : Rahvusvaheline õigus, Riigiõigus, Kirikuõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Protsessiõigus, Kriminaalõigus. Eesti kohtusüsteem, erinevus USA omast : I astme kohtud : maakohus( tsiviilasjad, väärteod ja kriminaalasjad), halduskohtud
Korraldamise viisid: traditsiooniline küsitlemine; e-loendus; kombineeritud; riigiregistritel põhinev. Rahvaloenduse tugevused: tegelik pilt kogu riigi rahvastikust, ajas ja ruumis harmoneeritud andmed, detailsed ruumiandmed. Rahvaloenduse nõrkused: kajastab vaid ühe ajahetke rahvastikupilti; küsimustik on piiratud; rändeajastul ei kattu riik, territoorium ja kodanikud- hargimaisus. Mõisted: alaline elukoht - püsielukoht - Riigiregistrid selle olemus juriidilised andmekogud, ametkondlik kasutus, probleem- eesmärk pole sama, mis loendusel Küsitlusuuringud (valimuuringud) Tüübid- ühekordne; korduv; ristlõikeline; pikilõikeline läbiviimine küsitleja kohalkäimine; telefoniküsitlus; postiküsitlus; elektrooniline küsitlus Rahvastikuprognoosid Suletud rahvastikku kuuluvad surmad ja sünnid, avatud rahvastikku ka saabujad ja lahkujad põhivariandid: baasstsenaarium; kõrge (optimistlik); madal (pessimistlik); tõenäoseim Ränne peamised rändevood Euroopas:
Enamasti tegeleti põllumajandusega ja kogu Euroopa oli hõredalt asustatud. Kuna ristisõjad olid aastatel 1000-1300 suunatud väljapoole Euroopat, sai elanikkond kasvada ja majandus kosuda. 1350. aastal elas arvatavalt Euroopas 75,5 miljonit inimest. Linnade rikastumine algas Itaaliast, see tähendas vabanemist lääniisanda kaitse alt. Iseseisvate riikide teke hoogustus 11. sajandil. Keskaja kirik oli nagu eraldi riik. Tal olid oma seadusandlus, kohus, ametkondlik aparatuur ning omad maksutulud. Inimesed suhtusid kirikusse poolehoiuga. Mungad kloostrites elasid Benedictuse reeglite järgi. Kui benediktiini kloostrid enam nii täiuslikud ei tundunud, tekkisid benediktlaste kõrvale ka teised mungaordud. Umbes 1180. aasta paiku hakkas Põhja- Euroopa linnades tekkima usulisi naisühendusi, mille asutajateks olid vallalised või lesestunud naised. Neid naisi kutsuti begiinideks ja neist ma siin referaadis kirjutangi.
konkreetse isiku juurde. Tänapäeval on visiitkaardi kaudu suhtlemine levinud ja populaarne üle maailma. Eestis ei ole veel küllaldaselt visiitkaardi kaudu kontaktide loomist ja info edastamist osatud väärtustada. Tuleb ikka ette, kus kontaktandmete üleskirjutamiseks otsitakse märkmepabereid. Visiitkaartidele on antud erinevate autorite poolt erinevaid nimetusi, kokkuvõtlikult nimetatuna, saaksime neid jagada: äri e ametkondlik era e isiklik; abielukaart; abikaasakaart; reklaamvisiitkaart; kombineeritud kaart. Reklaamvisiitkaart on tavalise visiitkaardi mõõdus, sealt võib puududa isiku nimi, kuid on kirjas rohkem informatsiooni asutuse kohta, näiteks kaupluse lahtioleku ajad, erakliiniku arsti vastuvõtuajad jne. Kombineeritud kaartidel on vastavalt firma vajadusele ja tegevusvaldkonnale kirjas isikute kodused telefoni , faksinumbrid, eposti aadressid.
Bürokraatia funktsioonid: poliitika elluviimine,ametnikkonna taastootmine ja arendamine. Miks on järelevalve vajalik: • Seaduste ja otsuste elluviimine sõltub lõppkokkuvõttes ametnikest, seega tuleb jälgida, et ametnikud tegutseksid tõesti avalikkuse huvides. • Vajadus tüsta valitsemise tõhusust • Vältida korruptsiooni, kuna ametnike kätte on koondunud üsna suur võim Kontrolli võib teostada kolmes vormis: • Sisekontroll ehk ametkondlik kontroll Kas ametnik käitub nii nagu seadus ja ametkonna normatiiv aktid ette näevad- juriidiline aspekt Ametnikukultuur, eetikanormid, käitumismallid –psühholoogiline aspect • Poliitiline kontroll Varaline järelevalve –Riigikontroll(riigivara kasutamine) Ametikohtade täitmise korrakohasus (kutsestandardid, ametinõuded) • Õiguslik kontroll Õiguslik kontroll ametnike üle peab tagama haldussuutlikkuse ja vältima korruptsiooni.
Bürokraatia funktsioonid: poliitika elluviimine,ametnikkonna taastootmine ja arendamine. Miks on järelevalve vajalik: • Seaduste ja otsuste elluviimine sõltub lõppkokkuvõttes ametnikest, seega tuleb jälgida, et ametnikud tegutseksid tõesti avalikkuse huvides. • Vajadus tüsta valitsemise tõhusust • Vältida korruptsiooni, kuna ametnike kätte on koondunud üsna suur võim Kontrolli võib teostada kolmes vormis: • Sisekontroll ehk ametkondlik kontroll Kas ametnik käitub nii nagu seadus ja ametkonna normatiiv aktid ette näevad- juriidiline aspekt Ametnikukultuur, eetikanormid, käitumismallid –psühholoogiline aspect • Poliitiline kontroll Varaline järelevalve –Riigikontroll(riigivara kasutamine) Ametikohtade täitmise korrakohasus (kutsestandardid, ametinõuded) • Õiguslik kontroll Õiguslik kontroll ametnike üle peab tagama haldussuutlikkuse ja vältima korruptsiooni.
2. Poliitiline kontroll- kätkeb endas nii varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. 3. Õiguslik kontroll- tagab haldussuutlikuse ning peab vältima korruptsiooni. Poliitiline järelvalve- parlamendisaadikute kontroll ministrite üle. Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle. Juriidiline jär.- Halduskohus. Sõltumatute lepitaja. Administratiine jär.- Teenistuslik järelv. Varaline kontroll. Ametkondlik järelv.-Kutseala standardid. Oodatav käitumine. Avalik järelv.- Massiteabe vahendid. Avalik arvamus. Survegrupid. 12) Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemid üksteisest? Anglo-Ameerika: · Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. · Kohtunik omab suurt mõjuvõimu. · USA kohtunikud on mitmeid kordi põhjustanud oma otsustega tõsiseid uuendusi riigi poliitikas. · USA-s valitsevad kohtunikud. Mandri-Euroopa:
· Suurem vanaduspension. süsteem. · Konstitutsioonikohus. Järelevalve ametnike tegevuse üle · Kohtunikud nimetatakse · Ametkondlik kontroll. ametisse. Distsiplinaarkaristused · Kohtunik on poliitiliselt · Poliitiline kontroll. sõltumatu. Majanduslike huvide deklareerimine Eesti kahetasandiline
lehed ära võtta( sidumiskohal lehed riknevad). Kuivatatud lehed säilivad kinnises nõus pimedas jahedas kohas mitu aastat. Säilitamiseks võib müni lehti ka sügavkülmutada, kuid mitte kauemaks kui pool aastat, mille möödudes kipub kaduma aroom ja väheneb vitamiinisisaldus. Värsket münti saab hoida külmikus mitu päeva. Mündis kasutatakse siis toidus, tees, ravimtaimena kõiki mündi maapealseid osi-varsi, lehti. Ametkondlik meditsiin kasutab ravimiks ainult piparmündi lehti. 6 Münt tervisele Muude müntidega võrreldes on piparmündis kõige rohkem eeterlikke õlisid (mentool, mentoon, mentüülatsetaat), sellest umbes 50% mentooli. Mentooli ei leidu rohemündis, mida kasutatakse ainult maitse pärast. Peale eeterlike õlide leidub taimes vaske, mangaani,
Alaministeeriumid ITC. FTC Koordineerimine Orientiirid majandus- MITI tegevus. Majanduse Puudub plaaniga. Majanduse ja ja valitsuse tugev valitsuse tugev informaalne informaalne seos seos Suuremate riikide TP võrdlus Instrumendid Prantsusmaa Jaapan USA Maksupoliitika Ametkondlik ja selektiivne Ekspordi ja TA Soodustused ekspordile. soodustamine TA mitteselektiivne toetamine. Subsiidiumid Mitmesugused fondid Tagasihoidlik, kuid Ebaoluline tööstusstruktuuri selektiivne kasutamine. TA
eesmärgil. Populistlik planeerimine – tasakaalustatud arengu ideoloogia. Toetusskeemide rakendamine. Avalik planeerimine – arendusprojektide sõltumine siiklikest toetustest ja investeeringutest. Piirkondade vaheline konkurents nende pärast. 10B. Linnaplaneerimise praktika Eestis: Planeerimine toimub üksikobjektide, väikeste alade, detailplaneeringute kaudu Erasektori huvid Planeerimine on ka pigem ametkondlik. Tartus linn vs Tartu Ülikool suurima kinnisvarahaldajana Avalikus sektoris tähtsaim re-aktiivne transpordiplaneerimine (liiklusprobleemide lahendamine) Üldplaneeringud on pigem protsesse tagantjärgi fikseerivad, mitte suunavad dokumendid. Vabanenud alade funktsionaalne tsoneerimine. Lisaks sisaldavad piiranguid, seadustest tulenevad kohustusi jms. Üksikud teemad: mere-äärse ala planeerimine Tallinnas 11
Haridusseadus (1992), põhikooli- ja gümnaasiumi uued õppekavad (1996). Tiigrihüppe rahvuslik sihtprogramm (1996), Haridusreformid- kõrgharidus, täiskasvanute haridus jne. ,,Riiklik kultuuripoliitika lähiaastatel" (1998)- kultuuri rahastamine- kultuuriinstitutsioonide finantsgarantiide puudulikkus. Teaduskorralduse seadus (1993), selle mõju ülikooliharidusele ja teadusele. Eesti raamatukogude arengukontseptsioon (ERAK)- 1990 Raamatukogude probleemid- raamatukoguvõrgu ametkondlik killustatus, seadusandluse puudumine, halb majanduslik olukord, tehniline ja infotehnoloogiline mahajäämus, kogude sisuline, laadiline ja keeleline ühekülgsus. Viimastel aastatel toimunud muutused- Raamatukogude tegevust reguleerivate õigusaktide vastuvõtmine; Raamatukogude infotehnoloogiline moderniseerimine: informatsioonile juurdepääsu parandamine, raamatukogude töökorralduse muutmine, eeldused rahvusvaheliseks integratsiooniks, ELNET.
59. Eelarve tasakaalustamise võimalused 1) kulude vähendamine; 2) maksude suurendamine; 3) riigilaenude, v6lapaberite väljaandmine, et saada kodanikelt lisavahendeid; 4) paberraha emissioon/sularaha hulga suurendamine; 5) varade müük 60. Riigieelarve tulu -ja kululiigid Tulud kajastatakse sageli tululiikide kaupa ning detailsemalt kasutatakse ka ametkondlikku liigitust näiteks näidatakse tulud allasutuste l6ikes liigitatuna tulu liikide lõikes. Kulud: ametkondlik, harukondlik, majanduslik, ja segaklassifikatsioon 61. Riigieelarve kassatagavara olemus 1) Riigieelarve kassatagavara on eelarve vahenditest moodustatav reserv. mida kasutatakse rahandusministri otsusel eelarveaasta siseselt riigieelarve tulusid ületavate kulude finantseerimiseks 2) Kassatagavara suuruse ja selle muutmise otsustab Riigikogu vabariigi valitsuse ettepanekul ning kassatagavara peab eelarveaasta lõpul vastama Riigikogu poolt määratud suurusele 62
3. Majanduspoliitika elluviijad (kandjad, subjektid) Maj pol elluviijateks on instit ja isikud, kes on selleks saanud volitused ühiskonnalt - nt demokraatilike valimiste teel. o Rahvusvah tasand · EL · Rahvusvah Valuutafond · WTO (maailma kaubandusorg) o Siseriiklik tasand · Parlament · Valitsus · Kohus o Ametkondlik tasand · Keskpank · Haigekassa · Tarbijakaiste · Konkurentisamet o Kohalik tasand · Linna- ja vallavalitsused o Erasektor · Ametiühingud · Tööandjate ühendused · Teised ühiskondlikud org-d 4. Majanduspoliitika piiratud vabaduse olemus
5) Bürokraatia e. ametnikkonna funktsioonid: · Poliitika elluviimine ministritele valistatakse ette materjale kabinetiistungiks või parlamendikuulamiseks, võetakse osa seaduse ettevalmistamisest · Süsteemi stabiliseerija ja vahekohtunik · Iseenda taastootmine ja arendamine Järelevalve ametnike üle: on vaja jälgida, et see, mis teostub, on tõepoolest avalikkuse, mitte aga ametnikkonna erahuvi; vaja tõsta valitsemise tõhustust; vältida korruptsiooni · Sisemine e ametkondlik juriidiline ja psühholoogiline aspekt · Poliitiline kontroll saadikute kontroll ministrite üle o Riigikontrolör riigi audiitor. Eesmärk anda majanduskontrolli kaudu Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori ressursse kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult · Õiguslik kontroll peab tagama haldussuutlikkuse ja vätlima korruptsiooni o Kasutatakse üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni (õiguskantsler)
rahvamajanduse arvepidamise näitajad baseeruvad sellel Rahvamajanduse arvepidamise süsteem (SNA(national), ESA(euroopa)) on rahvusvaheliselt ühilduv arvepidamise raamistik, mille abil kirjeldatakse süstemaatiliselt ja detailselt kogu majandust (kas regiooni, riiki või riikide rühma), tema komponente ja seoseid teiste kogumajandustega. Eesmärk: -erinevatest allikatest pärinevate andmete (statistika, uurimused ja vaatlused, registrid, ametkondlik informatsioon jne) koordineerimine ühtseks kompleksiks -saada võimalikult objektiivne ülevaate riigi sise- ning rahvusliku majanduse arengust -teha makromajanduse analüüsi -koostada arenguprognoose. Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil 1.2. Majandusliku aktiivsuse väärtuseline mõõt sisemajanduse koguprodukt SKP Sisemajanduse koguprodukt SKP on antud riigis teatud ajaperioodi,
1. Rahvusvaheline Euroopa Liit (EU) tasand Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) Maailmapank (WB) 2. Riiklik tasand Parlament Valitsus Kohtud 3. Ametkondlik tasand Keskpank Haigekassa Tarbijakaitseamet Konkurentsiamet Linna- ja vallavalitsused 4. Kohalik tasand Ametiühingud 5. Erasektor Tööandjate ühendused
Euroopa sotsiaalhoolekande institutsionaalse arenguga lubab järeldada, et igas riigis on jälgitud, milliseid lahendusi ühel või teisel maal sotsiaalpoliitika elluviimisel leitakse ning kuidas nende rakendamine õnnestub. Universaalseid lahendusi moderniseeruva ühiskonna sotsiaalprobleemide lahendamiseks ei leitud kusagil, edu töid erinevate institutsionaalsete vormide ja finantseerimisskeemide integreeritud kasutamine. Ühtviisi olulisteks osutusid nii riiklik, kogukondlik, kiriklik, ametkondlik kui ka eraalgatusele tuginev initsiatiiv (Roosileht, lk 285). Eestis olid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel institutsionaalselt esindatud kõigile eespool nimetatud algatustele toetuvad hoolekandeasutused. Riikliku hoolekande esindajateks olid Liivi- ja Eestimaa kubermangus üldhoolekande kolleegiumid. Kogukondlike hoolekandeasutustena töötasid valdades vaestemajad ning linnades varjupaigad. Kiriklike hoolekandeasutustena olgu nimetatud pikkade traditsioonidega
· Modelleeritavad näitajad: endogeenselt (sisemiselt) · Ökonomeetriline mudel baseerub arvandmetel. määratud ehk sõltuvad muutujad (Y). Väärtused määratakse mudeli siseselt. · Primaarne või sekundaarne vaatlus riiklik või ametkondlik statistika; · Modelleeritavat nähtust mõjutavad näitajad: eksogeenselt (väliselt) määratud ehk sõltumatud, seletavad muutujad küsitlus; (X). Väärtused määratakse mudeli väliselt. ettevõtte andmed. · Statistiliste meetoditega hinnatavad mudeli parameetrid (). · Andmete ettevalmistamine · Juhuslik komponent ehk vealiige (u)
KODUNE TÖÖ5 1.Millal ja kelle käsul sai venestamispoliitika alguse?(2p) Venestamispoliitika sai alguse 1881. aastal Aleksander III käsul. 2.Kuidas mõjutas venestamine Eesti ...(3p) a)koolikorraldust 1887 kehtestati alg- ja keskkoolis õppekeeleks vene keel. 1892. aastast pidi vene keeles õppima alates 1.klassist. Eesti keel oli lubatud vaid usuõpetuse ning emakeele tundides. Kasutusele võeti ka koolivorm. b)kirikuelu Igasse luteriusu kihelkonda rajati ka õigeusu kirik. c)ametkondlikku keelekasutust Saksa keele asemel võeti kasutusele vene keel. 3.Millised uued seltsiliikumise vormid tekkisid venestamise tingimustes?(1p) · Eesti Üliõpilaste Selts · Karskusseltsid · Kutseühingud 4.Kuidas on seotud venestamisajaga seotud järgmised isikud?(3p) Mihhail Zinovjev Aleksander III poolt alustatud venestamiskampaania aegne Liivimaa tsiviilkuberner Ado Grenzstein 1888. aastal loobus rahvusliku ...
mingit teavet, et luua neis mingist asjast arusaam . Seega on suhtlemise eesmärk panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust - suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. Suhtlemisbarjäärid. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: · müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, · keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, · suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, · kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: · elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, · pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, · piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine · teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi.
täpsusta oma mõte ja viimistle sõnastus kanna hoolt teise poole huvitatuse ja aktiivsuse eest ning jälgi reageerimist hinda suhtlemise efektiivsust vastukaja Suhtlemisbarjäärid. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu, pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine,
paranes ka kaubandusliku teenindamise tase. Riikliku ja kooperatiivkaubanduse käive oli 1944. aastal 55,5 miljonit rubla(toitlustamine 12 miljonit rubla), 1945. aasta käive ulatus 122 miljoni rublani (toitlustamine 18,1 miljonit rubla), sellest moodustas riikliku kaubanduse osa 78%, umbes 94,7 miljonit rubla. 1945. aastal moodustati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juurde kaubanduse huve kaitsev Riiklik Arbitraaz ja Kaubanduse Rahvakomissariaadi juurde ametkondlik arbitraaz. Hinnakujundamisega tegeles RKN juurde loodud Hinnakomisjon. 13 3 AASTAD 1946 KUNI 1950 Majandustegevuse areng aastatel 1946-1950 pidi toimuma vastavalt NSV Liidu rahvamajanduse taastamise ja arengu neljanda viisaastaku plaanile. Põhiülesanne oli sõjas kannatanud piirkondade majanduse taastamine ja sõjaeelse taseme saavutamine. Sõjaeelne tase saavutati juba 1946. aastal. Ehitati palju uusi tööstusettevõtteid. Kuid
· Kuna ametnike kätte on koondunud suur võim, siis peab silmas pidama korruptsiooni. Järelvalvejõud: 1) Sisekontroll a) juriidiline otsustatakse, kas ametnik peab seadustest kinni b) psühholoogiline otsustatakse, kas ametnik peab eetikanormidest kinni 2) Poliitiline kontroll a) varaline järelevalve kontrollitakse, kuidas ametnik käib ringi talle usaldatud varadega b) ametkondlik järelevalve kontrollitakse kutsestandardeid 3) Õiguslik kontroll teostatakse, et vältida korruptsiooni, kasutades üldist kohtusüsteemi või ombudsmani 13. REGIONAALPOLIITIKA. KOV Regionaalpoliitika tähtsaim ül on vähendada piirkondliku arengu ebaühtlust. Miks on hariduse, transpordi ja sotsiaalküsimuste korraldamine peamiselt omavalitsuse või maakonna ülesanne? Need valdkonnad võivad erinevalt korraldatud olla. Probleemid tuleb lahendada inimesele võimalikult lähedal
Kuna ametnike kätte on koondunud suur võim, siis peab silmas pidama korruptsiooni. Järelvalvejõud: 1) Sisekontroll a) juriidiline – otsustatakse, kas ametnik peab seadustest kinni b) psühholoogiline – otsustatakse, kas ametnik peab eetikanormidest kinni 2) Poliitiline kontroll a) varaline järelevalve – kontrollitakse, kuidas ametnik käib ringi talle usaldatud varadega b) ametkondlik järelevalve – kontrollitakse kutsestandardeid 3) Õiguslik kontroll – teostatakse, et vältida korruptsiooni, kasutades üldist kohtusüsteemi või ombudsmani 13. REGIONAALPOLIITIKA. KOV Regionaalpoliitika tähtsaim ül on vähendada piirkondliku arengu ebaühtlust. Miks on hariduse, transpordi ja sotsiaalküsimuste korraldamine peamiselt omavalitsuse või maakonna ülesanne? Need valdkonnad võivad erinevalt korraldatud olla. Probleemid tuleb lahendada inimesele võimalikult lähedal
Alluvad saavad juhiseid ja on kursis teiste töödega. Suhtlemise läbi saavad erinevad osakonnad teha koostööd. Efektiivne suhtlemine soodustab töötulemuslikkuse tõusu ja suurendab töörahulolu. Alati on parem avatud suhtlemine- mida rohkem teavad töötajad org.probleemidest ja juhtkonna taotlustest, seda enam püüavad nad olla kasulikud. Suhtlemisbarjäärid - Müra, halb kuuldavus, halb käekiri, halb nähtavus - Keelebarjäärid - Suhtlejate staatusvahed- ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused - Kellaaeg ruum kõrvaliste isikute kohalolek Edastaja poolt loodud tõkked - Kontakti mitteloomine enne suhtlemist - Segane ja arusaamatu väljendumine - Pikk monoloog, teise poole tähelepanu hajub - Piirdumine kõige olulisemaga sõnum muutub kahvatuks ja ebaveenvaks - Teabe ülelihtsustamine võib tekitada igavust või trotsi Vastuvõtjast tulenevad tõkked - Tähelepanu puudumine
kaubandussfääris 2. Liberaalne ühiskonnakultuur; 3. Kartus planeerida 9.Linnaplaneerimise stiilid erinevates majanduslikes olukordades. Linnaplaneerimise praktika Eestis. Linnaplaneerimise stiilid erinevates majanduslikes olukordades: 27 Seletused: Linnaplaneerimise praktika Eestis: 1) Planeerimine toimub üksikobjektide, väikeste alade, detailplaneeringute kaudu 2) Erasektori huvid 3) Planeerimine on ka pigem ametkondlik. Tartus linn vs Tartu Ülikool suurima kinnisvarahaldajana 28 4) Avalikus sektoris tähtsaim re-aktiivne transpordiplaneerimine (liiklusprobleemide lahendamine) 5) Üldplaneeringud on pigem protsesse tagantjärgi fikseerivad, mitte suunavad dokumendid. Vabanenud alade funktsionaalne tsoneerimine. Lisaks sisaldavad piiranguid, seadustest tulenevad kohustusi jms. 6) Üksikud teemad: mere-äärse ala planeerimine Tallinnas 10
* Eesti probleemid - Mis põhjustab tööpuudust? Majanduse struktuurne tööpuudus tähendab olukorda, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Majanduskriis põhjustab üleüldise tööpuuduse. Loeng 5 lk. 2// lk 8 Peamised probleemid töösuhete kultuur madal, riigipoolsed tööturupoliitika kulutused madalad, pikaajalise töötuse suur osakaal, suur hulk töövõimetuid, lühiajaline poliitika planeerimine, väike reageerimiskiirus, ametkondlik killustatus, pole sotsiaalpartnerluse head tava jne. Pikaajalised töötud, mis moodustavad enam kui poole kõikidest töötutest. 2010 a oli pikaajalisi töötuid eestis 7,7% tööjõust. Loeng nr.5 lk. 4 *Uued suunad - Hõivepol.on 2 suunda: 1) Aktiivne toetada töökohtade loomist ; suurendada inimeste hõivesuutlikkust; ümberõpe; tööturutoetuste ja teenuste seadus ( 2006).
lükata oma tegevuse edasi või teha midagi muud. 8. Tagasiside toimub juhul, kui teabe saaja vastab saatjale. Sellega sulgub infoahel. Tagasiside võimaldab sõnumi saatjal teada saada, kas see jõudis pärale ja võeti kasutusele. Suhtlemistõkked: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu, pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine, mistõttu sõnum
(Üksvärav, 197). Seega on suhtlemise eesmärk panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust - suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu, pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste
Milliseid MP eesmärke soovitakse saavutada? Millised institutsioonid on tegevad? Milliste vahendite ja abinõudega püstitatud eesmärgid saavutatakse? Milline on riigi roll MP kavandamisel ja elluviimisel? 3.Majanduspoliitika elluviijad MP elluviijateks on institutsioonid ja isikud, kes on selleks saanud volitused ühiskonnalt - nt demokraatlike valimiste teel. Rahvusvaheline tasand (EL, Rahvusvaheline Valuutafond, WTO); Siseriiklik tasand (Parlament, Valitsus, Kohus); Ametkondlik tasand (Keskpank, Haigekassa, Tarbijakaitse, Konkurentisamet); Kohalik tasand ( Linna- ja vallavalitsused); Erasektor ( Ametiühingud, Tööandjate ühendused, Teised ühiskondlikud org.) 4.Otsustussüsteemide olemus ja probleemid Turg - Tsentraliseeritud planeerimise ja otsustamise puudumine. Koordineerimine leiab aset pärast otsuste tegemist. Toimiv konkurents garanteerib, et tooteid ja teenuseid toodetaks efektiivselt ja pakutaks turul odavaima võimaliku hinnaga
Seega on suhtlemise eesmärkpanna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust - suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkkedon järgmised: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkkedon: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu, pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine,
jaanuar 2011 Vaatame jälle Valimiskooli, kuuenda osa I osa Bürokraatia ptk 4.5 Bürokraatia funktsioonid · Poliitika elluviimine · Süsteemi stabiliseerija ja vahekohtunik · Iseenda taastootmine ja arendamine 17 Järelevalve · Sisemine e ametkondlik · Poliitiline kontroll · Õiguslik kontroll Õiguskantsler · järelevalve õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle · Ombudsman · Õiguskantsler Vabariigi President nimetab ametisse 7ks aastaks ning tagandada on võimalik vaid kohtuotsusega. Praegu Allar Teder · viib läbi lepitusmenetluse eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluses Riigikontroll
filtreerida infost välja mingi osa või anda sellele ebaõige tähenduse. Suhtlemistõkked võivad tuleneda keskkonnast ja olukorrast, teate edastajast või vastuvõtjast. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: · müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne. · Keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, · Suhtlejate staatusevahed ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, · Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: · Elementaarse kontakti mitteloomine enne suhtlemist, · Segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu, · Pika monoloogi pidamine mistõttu teise poole tähelepanu hajub, · Piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine,
ja seadmetega või käsitsi paigaldatav mittetihendatav mass. 251. Dreenasfaltbetoon- eriti suure jääv poorsusega segu tardkivikillustikust, sõelmetest ja sitkest või polümeermodifitseeritud naftabituumenist. 252. Uuendatud asfaltbetoon- asfaltsegu, mis sisaldab vähemalt 20% vana asfaltpuru. 253. Täitematerjal- segudes või konstruktiivsetes kihtides pruugitav looduslik, tehislik või taaskasutav teraline materjal. 254.Seguprojekt- konkreetse asfaltsegu liigi ametkondlik lahend. Määratakse kivimaterjali klass, valitud sideaine, selle laboratoorselt määratud sisaldus ning terakoostis, mille peab jääma segulehel antud piiridesse. 255. Tihe asfaltbetoon- sobib katete ehitamiseks seotud ja sidumata alustele teedel, tänavatel jm. (poori vähe). Sideaine: sitke või pehme naftabituumen. 256. Poorne asfaltbetoon- sobib kahekihiliste asfaltbetoonkatete alumise kihi ehitamiseks seotud ja sidumata
252. Mis on dreenasfaltbetoon(segu) Suure jäävpoorsusega segu tardkivikillustikust, sõelmetest ja sitkest või polümeermodifitseeritud naftabituumenist. 253. Mis on uuendatud asfaltbetoon(segu) Asfaltsegu, mis sisaldab 20% vana asfaldipuru. 254. Mis on täitematerjal Segudes või kontstruktiivsetes kihtides pruugitav looduslik, tehislik või taaskasutatav teraline materjal. 255. Seguprojekt Konkreetse asfaltsegu liigi ametkondlik lahend. Määratakse kindlaks rakendatav kivimaterjali klass, valitud sideaine, selle laboratoorselt määratud sisaldus ning konkreetne terakoostis, milline peab jääma segulehel antud piiridesse. Kajastuma peab segu projekteerija ja tootja, segukoostis komponentide kaupa, terakoostis, bituumenisisaldus, segu mahumass, erimass, skeleti- ja jäävpoorsus, kivimaterjalide päritolu, sideaine päritolu, mark ja viskoossus, lisandite nimetused ja kogused. 256
§ 208 lg 6: ringkonnakohtu pädevuses mõistetavalt ka menetluse alustamise või jätkamise kohustamine – hiljem KrMS § 49 lg 1 kohaldamine: kas samad kohtunikud saavad hiljem arutada? Pigem jah. 3-1-1-60-10: miks ei saa vaidlustada kriminaalmenetluse alustamist (kuigi sellega kahtlemata kaasnevad põhiõiguste riived)? 1) legaliteedipõhimõte ja kriminaalmenetlus kui ainus võimalus kuriteo kahtluse kontrollimiseks, 2) vaid ametkondlik kontroll alustamise põhjendatuse üle, 3) aga ka uus süüteomenetlusega kahjude hüitamise seadus. NB! Selle meneltuse raamidesse (eeskätt § 208 lg 1) on alates 1.09.2011 paigutatud ka mõistliku menetlusaja (väidetava) ületamise tõttu lõpetamata jätmise vaidlustamine (nn lõpetamiskohustusmenetlus). NB! Siin erinevalt süüdistuskohustusmenetlusest, ei ole ringkonnakohtu lahend lõplik ja lõpetamatajötmise korral on võimalik ka
Okupatsioonirežiimi ja vallutatud alade sõjaaegset poliitilist arengut puudutavad küsimused lahendati kohapealse võimuesindajate improviseerimise ja Hitleri ühekordsete otsuste najal. Nende kahe vahel püüdsid paljud ametkonnad oma mõjuvõimu maksma panna, olenemata, kas neil selleks formaalselt voli oli või mitte. Sellega kaasnes üksikküsimuste dubleeriv ja vastuoluline reguleerimine. Kindlapiirilise okupatsioonipoliitika puudumine ja ametkondlik konkurents võimaldasid kohapealsetel võimuesindajatel suhteliselt ulatuslikku oma poliitika ajamist, mis viis suurte erinevusteni sarnase okupatsioonivõimuga riikides (näiteks Ostlandi riigikomissariaati kuulunud Eesti, Läti ja Leedu). Eestis astus 1941 suvel ja sügisel järk-järgult tegevusse saksa okupatsioonivõimu aparaat, mis moodustus kolmest osast: Nõukogude võimuorganite kokkuvarisemisel rahvaalgatuslikult Eesti Vabariigi
Hädaolukorra puhul on tegemist hästi tuntud probleemide ja lahendustega [18, lk 57]. Sündmus või sündmuste ahel võib oma ulatuselt (kannatada saanud või ohustatud inimeste hulk, tekkinud majandusliku kahju suurus, hõlmatud pindala jms) võtta aga sellised mõõtmed, et reageerivate ametkondade tavapärastest inim- ja tehnilistest ressurssidest ei piisa tagajärgede kiireks likvideerimiseks või olukorra raskenemise ärahoidmiseks. Selleks tuleb tagada kiire reageerimine ja takistusteta ametkondlik koostöö, et vähendada tekkivat või tekkinud kahju. Sellepärast võibki ütelda, et hädaolukorda eristab tavaolukorrast vaid suurenenud vajadus ühtse koordinatsioonitegevuse järele ning lisaressursside kaasamise vajadus. Hädaolukorda iseloomustab ka kriisikommunikatsiooni aktiivsema korraldamise vajadus. Hädaolukorraks ettevalmistuse korralduse muudavad ebatõhusaks järgmised asjaolud:
ühiskonda. Poliitika kujundamise protsess (päevakorda võtmine, probleemi defineerimine) Kuidas ja miks jõutakse poliitiliselt oluliste küsimuste lahendamiseni ehk millised on poliitilise päevakorra lähtemuutujad? Poliitika kujundamise staadiumi jõudnud probleem on enamasti läbinud juba 4 etappi: eraprobleem; avalik probleem; poliitiline päevakord; ametkondlik päevakord. Harilikult on kodanike, ajakirjanduse ja (huvigruppide) osatähtsus suurem just poliitika 17 kujundamise algstaadiumis- probleemi teadvustamisel. Poliitika formuleerimise ja elluviimise etapis on nende tähelepanu tavaliselt juba taandumas. Poliitilise päevakorra kujunemise lähtemuutujad: Erakonnad- Ideoloogia; partei programm; partei juhttegelased
järgita seda alati (tegevused ei osale teatevõistlustel, kus antakse teatepulka edasi). Tegevused võivad kattuda või üldse mitte aset leida. Poliitika kujundamise staadiumid (ratsionaalne mudel) 1. Päevakorda võtmine Kuidas ja miks jõutakse poliitiliselt oluliste küsimuste lahendamiseni ehk millised on poliitilise päevakorra lähtemuutujad? Poliitika kujundamise staadiumi jõudnud probleem on enamasti läbinud juba neli etappi: eraprobleem-avalik probleem-poliitiline päevakord –ametkondlik päevakord. Harilikult on kodanike, ajakirjanduse ja (huvigruppide) osatähtsus suurem just poliitika kujundamise algstaadiumis – probleemi teadvustamisel. Poliitika formuleerimise ja elluviimise etapis on nende tähelepanu tavaliselt juba taandumas. Poliitilise päevakorra kujunemise lähtemuutujad Erakonnad – Ideoloogia; partei programm; partei juhttegelased Poliitilised muutused riigis (nt uus koalitsioon: parempoolsed asenduvad vasakpoolsetega Hispaania näide
Siinkohal teeme ühe meelevaldse lihtsustuse, kui vaadata üleliidulist statistikat, tasub olla tähelepanelik kolhoosiajalehed tehti eraldi rühmaks, ajakirjanduslikust aspektist täiesti tarbetu ja meie võtame need ikkagi ametkondlike rüppe. Lugejale kõige lähemad lehed käsitlesid mingi suure kollektiivi (vähemalt 2000 töötajat, nt jalatsikombinaadi või Suure Teatri) ajaleht. Eriti 80ndatel aastatel kujunes mõni ametkondlik leht ehtsaks ajaleheks. Eestis näiteks mõnesid meie kuulsa loominguliste liitude pleenumi materjale ei saanud ametlikus ajakirjanduses avaldada, seetõttu avaldati ametkondlikus - kolhoosilehes. Tartus ilmunud ,,Universitas" oli samamoodi ametkondlik leht, nagu kõik õppeasutuste lehed. Ajakirjad Ajakirjade süsteem ei sõltunud haldusjaotusest. Ajakirjad ilmusid Moskvas, vabariikide tasandil ning väga vähesel määral väljaspool liiduvabariikide pealinnu.
annaabi.ee 
