Variant 4 tehtud hindele 5
· Teel oleva takistuse arvutuslik kõrgus on 0,2 m sõidutee pinnast · Sõiduautojuhi silma kaugus äärekivist 1,5 m · Veoauto- ja bussijuhi silma kaugus äärekivist 2,4 m · Sõidukijuhi reaktsiooniaeg on 2 s. 8) Mis on kohtumisnähtavus, möödasõidunähtavus, peatumisnähtavus? 9) Missugused on üldised tee seisundile esitatavad üldnõuded? 10) Ristprofiili elemendid ja neile esitatavad nõuded 11) Muldkehale esitatavad nõuded · Muldkeha kohapealsest või juurde veetud külmakerkeohutust, tihendatud pinnasest ühe- või mitmekihiline rajatis maantee sõidutee ( katendi ) all. · Üldnõuded: 1) pikaajalisus, püsivus ja stabiilsus 2) tagab liiklusohutuse 3) peab sobima ümbritsevasse keskkonda 4) lihte, tuisuohtu 12) Muldkeha elemendid, skeem · Muldkeha ise koosneb järgmistest elementidest: mulde alus ( taldmik ), mulde keha (nõlvadega), mulde
156. Õhuliinid Maanteega lõikumisel peavad õhuliinid olema lõiumiskohas sõiduteest ette nähtud kaugusel, kaugus mulde servast peavad olema võrdsed selle posti kõrgusega. Rööbiti kulgevalt kaugus mulde servast = posti kõrgus + 5m 157. Kus tuleb ette näha maanteevalgustus (vähemalt 5) 1) Eritasandilisel ristmikul; 2) tähistatud ülekäigurajal; 3) foorjuhtival ristmikul; 4) suure külastajate arvuga puhke-, teeninduskohas; 5) tunnelis; 158. Mis on muldkeha Tee-ehituseks vajalik pinnase konstruktsioon 159. Mis on mulle Ümberpaigutatud pinnasest ehitatud muldkeha osa. 160. Mis on süvend Muldkeha osa, mis rajatakse pinasesse. 161. Mida arvestatakse muldkeha tüübi valikul (vähemalt 5 ) Maantee klassi, teekatendi tüüpi, mulde kõrgust ja süvendi sügavust, muldkeha omadusi, ehitustingumusi, looduslikke iseärasusi. 162. Millistest elemintidest koosneb muldkeha (vähemalt 5)
tegemiseks, i) Olemasolevate katendite seisukord ning nõue teemaal vete äravoolu korrastamiseks 3) Teekatendi mõiste (mida tähendab, liigid, koostis, lisakihid tüübid) Mõistest ja liikidest on juttu 1. küsimuses. Lisakihid: Külmakaitsekiht – kiht materjalidest, mille maht tänu poorsusele külmudes ei muutu ja kogu niiskusega seotud mahu suurenemine külmumisel toimub pooride arvel. (Nt kruusliiv,liiv,sõelmed) Soojaisolatsioonkiht – aeglustab muldkeha külmumist ja vähendab seega muldkeha külmumissügavust. (Nt kergkruus, EPS, stabipinnas, tööstusjäätmed, lahja betoon, perliit jne). See kiht lisatakse siis kui pole tehniliselt võimalik või majanduslikult otstarbekas kasutada teisi meetodeid. Mõlemad kihid peavad 0,5 m laiemad ülalpool asetsevast kihist olema. Hüdroisolatsioonikiht – lõigatakse ära ülaltpoolt tulev vesi. (Geosünteedid, stabi, tihe asfaltbetoon)
9) Missugused on üldised tee seisundile esitatavad üldnõuded? · teemaa peab olema puhastatud, bussi ootekojad peavad olema koristatud; · teelt ja tee kaitsevööndist peavad olema kõrvaldatud loata paigaldatud liiklusmärgid ja liiklusvälised teabevahendid, samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud; · nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt ja külgkraavidest; · teenõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust; · vihmavee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud, veeviimarid ei tohi takistada vee voolu ega võimaldada vee sattumist tee muldesse; · sõidu- ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool; · tuletõrje hüdrandid ja restkaevude kohad peavad olema lumest ja jääst puhastatud. 10) Ristprofiili elemendid ja neile esitatavad nõuded
Pinnase liigitus orgaanilise aine sisalduse järgi. Pinnas Orgaanilise sialdus %-des 2mm teraõõduga 1. vähese orgaanilise aine sisaldusega. 2-6% 2. keskmise orgaanilise aine sisaldusega 6-20 % 3. Rohke orgaanilise aine sisaldusega /20 % Muldes võib kasutada vähese orgaanilise aine pinnast. Pinnase klassifikatsioon . Niiskuse paikondade iseloomustus 1) muldkeha projekteerimisel tuleb arvestada maantee klassi, teekatendi tüüp, mlde kõrgus ja süvendi sügavust, muldkeha ja aluspinnaste omadus ning ehitustingimusi, ehituspaikonna looduslikke ja inenergoloogilise iseärasusi ning maanteede ehitamise ja hoiu varasemaid kogemusi 2) Tuleb tagada muldkeha vajalik tugevus ja püsiv vähemate ehitus- ning hoiukuldega säilitades väärtuslikke kõlvikud ja kahjustamata looduskeskkonda.
· Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tee liigid Kohalik maantee Kohalik tee Eratee Metsatee Tänav Jalgtee ja jalgrattatee Talitee Muldkeha kohapealsest või juurde veetud külmakerkeohutust, tihendatud pinnasest ühe- või mitmekihiline rajatis maantee sõidutee ( katendi ) all. Muldkeha ise koosneb järgmistest elementidest: mulde alus ( taldmik ), mulde keha (nõlvadega), mulde ülemine osa , süvendi alus, süvendi nõlvad nõlvad, , pinnasevee viimarid, pinnasevee alandid, drenaa, geotehnilised tugi- või kaitserajatised ja tarindid,mis on ette nähtud Planeerimis- ja projekteerimistasandid Maanteevõrgu planeerimisel ja maanteede projekteerimisel tuleb lähtuda teeseaduse, planeerimis- ja ehitusseaduse ning teiste õigusaktide sätetest, tagades võimalikult...
· Eritasandilisel ristmikul · Tähistatud ülekäigurajal · Foorjuhitaval ristmikul · Ööpäevaringselt tunnelis · Puhke- või teeninduskohas 156. Mis on muldkeha- tee-ehituseks vajalik pinnse-konstruktsioon ehk raudtee pealisehitise või autotee katendi pinnasalus, koos selle juurde vahetult kuuluvate veeviimaritega ja reserviga. 157. Mis on mulle- ümberpaigutatud pinnasest ehitatud muldkeha osa. 158. Mis on süvend- muldkeha osa, mis rajatakse pinnasesse kaevamise teel 159. Mida arvestatakse muldkeha tüübi valikul (vähemalt 5 )- maantee klass; teekatendi tüüp; mulde kõrgus ja 13 süvendisügavus; muldkeha- ja aluspinnaste omadused ning ehitustingimused; maanteede ehitamise ja hoiu varasemad kogemused. 160
1. Muldkeha ehituse ettevalmistustööd. 2. Mullatööde mahtude arvutamine(nõlvus,kraavi ristlõige, kraavi pealtlaius, mullatööde maht). 3. Tee telje mahamärkimine 4. Piketaazi mahamärkimine 5. Muldkeha mahamärkimine ehitustöödel buldooseriga 6. Pinnasesse süvistamine buldooseritega 7. Pinnase teisaldamine buldooseritega 8. Pinnase puiste, jaotus, paigaldus buldooseritega 9. Süvendite rajamine, tasandamine buldooseritega 10. Astmete rajamine nõlvadele buldooseritega 11. Kraavide täisajamine buldooseritega 12. Pinnase tihendamine pneumorulliga 13. Pinnase tihendamine tapp-rulliga 14. Pinnase tihendamine vibrorulliga 15. Pinnase tihendamine kaevikutes 16
21. Mis on ristee Kui ühelt lõikuvalt teelt teisele ei ole võimalik siirduda, siis sellist teede lõikumiskohta nimetatakse risteks. 22. Mis on ringristmik Ristmik, kus liiklus toimub ühesuunalisena ümber jaotussaare. 23. Nimeta ja kirjelda raudteeületuskohtade liike (2) 1) reguleeritud, mis lisaks liiklusmärkidele on varustatud fooride, helisignaali, tõkkepuude, valvuriga; 2) reguleerimata, ainult liiklusmärgid 24. Mis on muldkeha Tee-ehituseks vajalik pinnase konstruktsioon 25. Mis on mulle Ümberpaigutatud pinnasest ehitatud muldkeha osa. 26. Nimeta niiskuspaikkonna tüübid, lisa kirjeldus 1) kuiv pinnavee äravool tagatud, pinnasevesi sügaval. Kruusliivad, liivad, savikad liivad; 2) niiske pinnavee äravool pole ajuti tagatud, pinnasvesi mõjutab kasvupinnase niiskust, pindmine soostumine, savikad pinnased; 3) liigniiske pinnavete äravool raskendatud,
liiga märg pinnas tuleb kobestada ja kuivatada -liiga kuiv pinnas tuleb lisada vet ja korralikultsegada 18) mulle tuleb kogu laiuse rajada ühtlasest pinnasest ja paigaldada pinnas muldes kihtide kaupa. Ebaühtlaste pinnaste puhul tuleb harvemini dreenivad pinnased alla poole ja hästi dreenivad üles poole 19) muldkehas asuva niiskuse hulk ei ole aasta läbi konstantne vaid muutuv 20)muldkeha niiskustsükkel jaguneb 4 perioodiks 1 niiskuse kogumine muldkehasse sügistest vihmavetest 2 muldkeha külmumine ja talvine niiskuse ümber paiknemine 3 muldkeha sulamine ja sellega seotud niiskuse suurenemine kevadel 4 muldkeha suvine kuivamine (tahenemine) 21) temperatuuride vahest põhjustatult hakkab vesi liikuma soojemast pinnasest külmumis piiri poole +4-+6C kuni miisnuskraadideni. Vee külmumis mõjul: 1 vee paisumine poorides 2 täiendava vee juurde vool külmumis piirkonda ja jää läätsede teke. Teedeehituse seisukohalt oluline
projekti edukusele on suur. Riskide maandamiseks on preventiivsed või korrektiivsed meetmed. 30. Millised tingimused tagavad optimaalse ja efektiivse tööjaotuse? Iga töös osaleja saab sellise ülesande, mis on jõukohane ning mille täitmiseks on tal eeldused. Jaotatuna peab ülesanne olema selgelt eristatav ja selle täitmine sõltumatu teistest täitjatest. Pidev tööülesannete olemasolu ja pidev tööjaotus tagavad spetsialiseerumise. 31. Milline on juhtmasin muldkeha kaevetöödel? Ekskavaator? 32. Mis määrab tootlikkuse pinnase sisseveol karjäärist? Buldooser? 33. Millistest masinatest koosneb stabiliseerimisrong kompleksstabiliseerimisel? Bituumen stabi vesi ; rull? 34. Kirjelda stabiliseerimistööde protsessi materjaliveost kuni järelhoolduseni. Materjal teele segatakse ära, rull peale höövel kalded, rull 35. Millise rulli valiksid maantee asfalteerimisel põhitihendamiseks? Põhitihendamine 7-9 t tandem-(vibro-)rull või kombirull 36
Lähteandmed: Tee klass: 3 Emin=160Mpa (vt. T13.2) Tugevustegur Ktt=0,94 (vt. T6.1) Katendi töökindlustegur Ktk=0,9 (vt. T6.1) Pinnase niiskuse normhälbe tegur t=1,32 (vt. L1. T4) Pinnase niiskuse variatsioonitegur v=0,1 (vt. L1. T4) Normkoormaks A-grupi veoauto V 2 :p=0,6Mpa, d=37cm (vt. T9.1) Ennustuslik koormussagedus katendi kasutusaja lõpuks Q=1200 V1/ööpäevas Tee asetseb 3. niiskuspiirkonnas (vt. Lisa L1.T1) Muldkeha pinnas: kerge saviliiv Pinnasevee tase teekatte pealt h=1,5m Muldkeha asend: poolkaevikus Peenrad on kaetud 2/3 laiuses asfaltbetooniga Pinnaste suhteline niiskus W=0,68 (vt. L1.T2) Määra arvutuslik suhteline niiskuse tegur: Wksl = (W-0,05) * (1 + t * v) (vt. L.T3 ja L1.T4) Wksl=(0,68-0,05)*(1+1,32*0,1)=0,71 Wtsl=(0,78-0,05)*(1+1,32*0,1)=0,82 W1 järgi määra pinnase tugevuskarakteristikud E=?Mpa, F=?,C=?Mpa
Raudtee Raudtee on maatükiga püsivalt ühendatud rajatis (rööbastee). Raudtee on ehitatud rongide, trammide ja muu rööbastranspordi liiklemiseks. Tee tähtsamad osad on muldkeha ja pealisehitised (rööpad, pöörmed, liiprid ning ballast). Kasutusel on erinevaid rööpmelaius teid. Standardrööpmelise (normaal-) raudtee rööbaste vahekaugus on 1435 mm (Eestis oli kasutusel 1941-1945). Kuni 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm). Raudteeveerem on pikemalt artiklis Rong. Raudteeveoks kasutakse jõuallikaga
lumeredeleid. Kus tuleb arvestada lumekoormusega - Bussioote paviljonide katustel ja sildade äärealadel. Milline on Eestis lubatud maksimaalne sõiduki pikkus 18,75 m. Mis on küvett - maantee või raudtee-äärne kraav tee muldkehalt ja süvendi nõlvadelt pinnavee ärajuhtimiseks. Mis on mäekraav ja miks teda kasutatakse - tee mäepoolsel küljel asuv kraav mäe nõlvalt tuleva vee kinnipüüdmiseks ja teest eemalejuhtimiseks. Kirjeldage muldkeha vajumise kiirendamist ülekoormamise teel - Pannakse üldjuhul liivakiht muldkeha peale, hiljem korjatakse osa sellest ära ja ehitatakse konstruktsioon peale. Külmumissügavus Eesti tingimustes - arvestuslik ja tegelik Arvestuslik 1,25m. Tegelik 2m ja kohati ka rohkem. Miks projekteeritakse tee nõgudes dreenkiht paksem kui ühtlase pikikaldega kohtades sinna koguneb rohkem vett. Miks tuleb mulde laius pealt kavandada kõrge mulde puhul laiem kui madala mulde puhul
(On avastatud jälgi ka mördi kasutamisest, kuid sedapole uurimistöödes veel ametlikult kinnitatud.) Ajaloolased peavad Valjala maalinna üheks vähestest linnustest, mille kindlustused koosnesid peaasjalikult kivist. Puitu kasutati vähe. vLinnuseõue pindala on 3600 ruutmeetrit. Õue loodeservas paikneb üle 5 meetri sügavune paasraketega kaev. vLinnuse jalamit ümbritseb lai nõgu, mis ilmselt on tekkinud mulla võtmisel valli muldkeha jaoks. v ARHEOLOOGILISED UURINGUD vAegade jooksul on Valjala maalinnast juhuleidudena leitud hõbetauseeringuga ilustatud ja lohkudega mõõga käepide, oda ja nooleotsi. Väljakaevamistel on leitud veel sõlgi, rinnanõelu, keraamikat ja muid majapidamisesemeid. Leiud kuuluvad 11.-13. sajandisse. vJean Baptiste Holzmayer uuris 1860. aastatel Valjala maalinna ning leidis kaevamiste käigus vallisisese kivimüüridega ruumi, mis võis olla kasutusel
13. MAHUARVUTUSED Kuna uus tee ehitatakse olemasolevale teele siis ärakooritav kasvukiht puudub. Kuna eeldame, et tee on sirge ja ühtlasel tasapinnal, siis tuleb terve tee mahu leidmiseks leida lihtsalt kahes osas ning ka nõlvade haljastamiseks kuluv pinnas on pikkettide lõikses sama kuna ka nõlvade pindala ei muutu: Algandmed: Tee laius: 7m Põikkalle: 2,5 Katendi paksus: 0,09m Peenarde laius: 1,5 m Peenarde põikkalle: 4% Maantee laius: 10m Muldkeha nõlvus: 1:6 Kasvukihi paksus muldkeha nõlval: 0,1m Taldmiku laius: 15,82m Maapinna kõrgus: 112m Tee kõrgus teljest: 112,61m Muldkeha kõrgus:112,52m 13.1 Mulde ülakiht Otsa ristlõige on kolmnurk, mille pindala on ,,alus korda kõrgus, jagatud kahega". Ruumala saamiseks korrutan selle trassi pikkusega Kolmnurga alus a = 15,82 h=0,12 pikkus=3000m (10 * 0,09)/2 * 3000 = 1350 m3 44 13.2 Mulde alakiht
*TRANSPORT EHITUSEL HORISONTAALTRANSPORT JA TEED TRANSPORT JALAADIMIS-LOSSIMISTÖÖD: 1)25-30% ehituse üldmaksumusest 2) kuni 40% ehituse töömahukusest EHITUSES NÕUAB SPETSIAALTRANSPORTI 1)paneeliveokid 2)autobetoonsegistid ja betooniveokid 3)treilerid OLULINE SUUREMA LÄBILASKEVÕIMEGA TEED AUTOTRANSPORT PÕHILINE 70% 1.TEED VASTAVALT TEE KATEGOORIATELE VALITAKSE TEE TEHNILISED PARAMEETRID AUTOTEE NORMAALPROFIIL 1)sõidutee = sõidutee laius 2)sõidutee + teeperv = muldkeha laius 3)sõidutee + teeperv + kraav = tee laius 4)sõidutee + teeperv + kraav + varuvöönd = eraldusriba laius EHITUSPLATSI SISESED TEED (tihti ajutised 5 kategooria teed, kuid tuleks projekteerida päristeede kohale) 1)juurdesõiduteed 2)platsisisesed teed (ühesuunaline tee 3-3,5m, kahesuunaline 6-7m, teepeenar 1m(ajutine)- 2m(alaline), pikikalle <10%(ajutine)-6-7%(alaline), kõverusraadius 20-30m sõltub kasutatavatest masinatest,
Igal aastal jaanipäeva eel alates aastast 1998 Suure-Jaanis toimuva muusikafestivali ajal asub siin festivali infopunkt ja saab vaadata fotonäitust eelmisest festivalist. Lõhavere linnamägi asub Suure-Jaani linnast paari kilomeetri kaugusel Olustvere poole. Linnus oli 13.sajandil orduvastases võitluses eestlaste tugevaim kindlus, siin elas Sakala vanem Lembitu. Linnusest on säilinud kõrge muldkeha ning paljud seda ei tea, kuid kõrvalasuvad metsas on päris mitu ohvrikivi.. Kes otsib, see leiab ;) Paar kilomeetrit Olustverest Viljandi poole asub ühe külamehe poolt ülesehitatud tähetorn. Tähetornis on võimalik hea ilma korral vaadata tähti teleskoobiga ja koha omanik vii läbi ka erinevaid füüsika katseid. Kuna interneti vahendusel pole võimalik seda voldikut muulviisil näidata, siis lisatud link: http://web
Näiteks Johan Skytte 14. Põhjenda, miks oli elu riigimõisas parem kui eramõisas. Riigimõisades seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Eramõisas võis mõisnik määrata kohustusi oma suva järgi. 15. Kirjelda Rootsi aja uusi kaitseehitisi? Bastionid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Muldkeha ja sellele ehitatud valli hoidsid koos müürid. Sees olid ruumid laskemoonale ja kaitsemeeskonnale. Üle jõu käivate bastionide asemele ehitati väiksemad, põhiplaanilt nelinurksed reduudid.
14. jaanuari hommikul 1944 murdis marssal Meretskovi armee end välja Volhovi sillapeast, samast lõigust, kus mõne kuu eest oli asunud 658. ja 659. pataljon. Teine Punaarmee kiil tungis üle Ilmjärve kaela Vana-Rakoma küla kohal, raskuspunktiga 659. pataljoni lõigus, ülesandega mööduda Novgorodist põhjast ja lõunast ning see kotti tõmmata ja hävitada. Suurrünnaku eel oli major Rebane Novgorodist põhja pool Volhovi jõe idakaldal. Sürkovo all paigutati mehed raudtee muldkeha varju Sürkovost eemale. Oli oodata, et just selle muldkeha teevad venelased oma rünnaku lähtepunktiks, aga just sealt hävitas Rebane oma pataljoniga terve vaenlase diviisi. Pärast Nõukogude rünnaku algust olid 658. ja 659. pataljon sunnitud taanduma ning ühinesid paar kilomeetrit Novgorodist läänes. Need positsioonid olid ainult hingetõmbeks. Kaks pataljoni jätkasid varsti taganemist läände. Eesti Pataljon 659 aitas Rebase pataljonil ja
xxx TRANSPORDIEHITUSE PÕHIALUSED REFERAAT Õppeaines: INFORMAATIKA Ehitusteaduskond Õpperühm:KTEI11 Juhendaja: Heiki Jokk Tallinna Tehnikakõrgkool 15.12.2012 Tallinn 2011 SISUKORD 1. Transpordist üldiselt.........................................................................................................................2 1.1.Mõiste ........................................................................................................................................2 1.2 Kaubaveomahu faktorid:............................................................................................................ 3 2. Transpordi liigid...............................................................................................................................4 2.1 Raudtee............
Lisa 1. Killustikaluse mõõtmise protokoll Killustikaluse laiuse, põikkallete, nõlvuse ja loodimise protokoll Töö tegija Tee nr ja nimetus PK 9+00-15+50 Projekt- Projekt- ne - PK- Muldkeha laius teljest m Põikkalle % Tihendatud muldkeha ne tegelik kõrgused Projekt Tegelik Projekt Tegelik Pare Vasa Pare Vasa Pare Vasa Pare Vasa Vasak m k m k m k m k Telg Parem Telg hälve
Lisa 1. Killustikaluse mõõtmise protokoll Killustikaluse laiuse, põikkallete, nõlvuse ja loodimise protokoll Töö tegija Tee nr ja nimetus PK 9+00-15+50 Projekt- Projekt- ne - PK- Muldkeha laius teljest m Põikkalle % Tihendatud muldkeha ne tegelik kõrgused Projekt Tegelik Projekt Tegelik Pare Vasa Pare Vasa Pare Vasa Pare Vasa Vasak m k m k m k m k Telg Parem Telg hälve
Lahmuse mõis Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemajaesise väljaku. Mõisakompleksis töötab Lahmuse Kool . Lehola-Lembitu linnamägi Lembitu linnamägi asub Suure-Jaani linnast paari kilomeetri kaugusel kirdes. Linnus oli 13. sajandil orduvastases võitluses eestlaste tugevaim kindlus, siin elas Sakala vanem Lembit. Linnusest on säilinud kõrge muldkeha. Linnamäel avati 1969. aasta Madisepäeval (21. septembril) muistse vabadusvõitluse monument. Monument on valmistatud punase graniidi tahkudest. Kahele tahule on raiutud väljavõte Läti Henriku kroonikast eesti ja ladina keeles. Monumendi autorid on arhitekt Ülo Stöör ja skulptor Renaldo Veeber. Mälestussammas Vabadussõjas langenuile Mälestussammas avati 24. juunil 1926. aastal. Raha saadi pidude sissetulekutest ja annetustena. Skulptuuri autoriks on kujur Amandus Adamson
Teehoidu on kavandatud tähtsuse järjekorras - säilitamine, rekonstrueerimine , ehitamine 6 ja teedevõrgu arendamine. 4 Kruusateede säilitusremontremont pealmise kruusakihi taastamine või kruusatee seisukorra säilitamine kompleksselt (pealmise kruusakihi uuendamine, aluse tugevdamine, kraavide süvendamine, võsa raiumine jm), kuid ei ehitata tolmuvaba katet. 5 Rekonstrueerimine remondi liik, mille eesmärgiks on tee muldkeha, katendi või selle osa asendamine koos tee juurde kuuluvate rajatiste asendamise või remontimisega ja liiklusohutuse parendamine sh ristmike ümberehitamine jne. Tee rekonstrueerimisel otsustab tee omanik liiklusohutuse parendamise vajaduse ja rakendatavad meetmed ning tee juurde kuuluvate rajatiste asendamise ja remondi vajaduse. 6 Ehitamine - eesmärk on muuta liiklemine ohutumaks, suurendada tee läbilaskevõimet ja seega
raskendavad töötlemist. Lõhed, praod, oksakohad, mädanemine, putukakahjustused, külmalõhed, kasvuvead. Puitmaterjalid ja -tooted jagatakse: --ümarmaterjaliks (palgid), --saematerjalideks ja --pooltoodeteks, --hööveldatud profiiltoodeteks, --põranda- ja katusematerjalideks, laudsepatoodeteks jms. Puidu kasutamine teedeehituses Geotekstiili ja geovõrgu paigaldamine puithakkest muldkeha peale. Puidust sillad. Puidust parved. Raudtee liiprid. betoon ja selle täitematerjalid, betooni tugevus, betooni vesi; Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Sideaineks kasutakse: harilikult portlandtsementi, põlevkivitsementi või muud tsemendi eriliiki.
Non- Crackenthorpe märgid on Lucy Eyelesbarrow, Bryan Eastley (Alexander isa), James Stoddart-West (kooli sõber Alexander) ja kohaliku arsti Dr Quimper, kes hoolitseb Luther kuid salaja armunud Emma. Lucy kasutab golf tava ettekäändena otsida põhjust. Ta avastab mõne karva naise kasukas. Siis ta avastab odav kompaktne. Lucy võtab neid näidata Miss Marple, kes usub, et mõrvar teadis kõike Rutherford Hall ja selle geograafiline asukoht. Ta eemaldas keha muldkeha, kus ta oli langenud selge kaugusel liin, sõitis auto väljaspool põhjustel öösel ja peitis keha. Lucy lõpuks leiab naise keha peidetud sarkofaag on vanad tallid seas Lutheri kogumise kahtlane antiikesemed. Aga kes ta on? Politsei lõpuks selgitada ohvri riided nagu oleks Prantsuse tootmine. Emma ütleb politsei, et ta oli saanud kirja, mis on väidetavalt Martine Prantsuse tüdruk kellega tema vend Edmund soovis abielluda
humanitaarkultuur - inimestega seotud massikultuur - kik mis inimesed omavahel toimetavad, televisioon jne. krgkultuur - kindel ja tnapevasel hetkel ainulooming. (Arvo Prt) ei ole kikide jaoks tehnika kujunemine - tehniline lahendus, teaduslikud avastused, disan ja vajadused Teaduste ssteem: loodusteaduste ssteem: tehnikateadused meditsiin (rahendusteadused) astronoomia bioloogia (uurivad teadused) geograafia fsika keemia geoloogia filosoofia matemaatika Tehnika harud: *mehaanika *elektroonika *tuumatehnoloogia *keemia *biotehnoloogia *kberneetika (arvuti alusteadus) Tehnika perioodid: *kiviaeg *rauaaeg *rniaeg Transport ja logistikassteemid Transpordi olemus ja vajadused selle jrele: Transport - kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu transpordi liigid: *maismaatransport *veetranspo...
) tegemiseks. manufaktuur - käsitöökoda, kus rakendati tööjaotust. konsistoorium - Liivimaa luterlik kirikuvalitsus Rootsi ajal. kindralsuperintendent - Liivimaa luteri kiriku vaimulik juht Rootsi ajal. vöörmünder A) talupoegade hulgast valitud ametnik kiriku majandusasjadega tegelemiseks Rootsi ajal; B) valla juht Liivimaal 1819. a. talurahvaseaduse alusel. bastion - viisnurkne mullast kuhjatud astanguline kaitseehitis, mille muldkeha hoidsid koos müürid. Bastionide kõrgeimale astangule paigutati suurtükid, millest oli võimalik tuld anda mitmes suunas. maamiilits - kohalikest talupoegadest moodustatud väeüksused Rootsi vägedes Põhjasõja päevil; Napoleoni sõdade ajal talupoegadest moodustatud väesalgad Vene vägedes. restitutsioon - taastamine. Eestis on toimunud mitmeid restitutsioone. N Põhjasõja ajal andsid Vene võimud reduktsiooniga äravõetud mõisad nende endistele omanikele tagasi. 20. augustil 1991. a
1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)) Veeremi kasutamine veeremeikäive (– veeremiühikute ar...
Pinnase kobestamine Maa-ala vertikaalplaneerimine Kaevikute ja kraavide kaevamine Süvendite pinnasega tagasitäitmine tagasitäidetud pinnase tihendamine Mullatööde tehn.protsess jaguneb Põhitööd-kraavide kaevamine,põhja planeerimine ja tugevdamine,pinnase tagasitäide ja tihendamine Ettevalmistustööd-platsi vabastamine puudest,maaaluste ja pealsete kommun.ümberpigutus,hoone mahamärkimine... Abitööd-kraavide toestamine,pinnase kobestamine Muldrajatised jagunevad Alalisteks-teede muldkeha,paisud,tammid,kanalid,veehoidlad Ajutisteks-ehitustööde läbiviimiseks:vundamendi süvend,toru kraavid,veetõkked,ajutised kuivanduskraavid Eristamaks süvendeid nim.abil Kaevik-laius ja pikkus ühes suurusjärgus Kraav-pikkus ületab oluliselt laiuse Väikesüvend-ruudu kujuga enamasti ja väiksed mõõtmed Pinnase lubatud süvend toestamata Puiste-,liiv ja kruusapinnases-1m Saviliiv,liivsavi,savipinnas-1,5m Erititihe-2m Allmaapaigaldus
esemete eemaldamine. Üldised seisundinõuded: 1) teemaa peab olema puhastatud, bussi ootekojad peavad olema koristatud; 2) teel hukkunud loomad ja liiklust ohustavad esemed peavad olema eemaldatud; 3) teelt ja tee kaitsevööndist peavad olema kõrvaldatud loata paigaldatud liiklusmärgid ja liiklusvälised teabevahendid, samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud; 4) nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt ja külgkraavidest; 5) teenõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust; 6) vihmavee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud, veeviimarid ei tohi takistada vee voolu ega võimaldada vee sattumist tee muldesse; 7) sõidu- ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool; 8) defektsed tähispostid peavad olema asendatud; 9) liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad 30 m kauguselt, 95% märgi pinnast peab olema vigastusteta;
lahingu 80. aastapäeval avati mälestustahvel Valga Gümnaasiumi õpetaja Vikki Pennoneni initsiatiivil taas. Avamisel osales ka Soome suursaadik Pekka Oinonen. 9 Mõte püstitada Paju lahinguväljale mälestusmärk tekkis Valgamaal 1930. aastal. 1932. aastal võttis selle teema üles 2. diviisi ülem kindral Nikolai Reek. Monumendi kavandi autor oli Valga arhitekt Georg Saar. Oli plaanis ehitada 9 meetri kõrgune koonusekujuline muldkeha, mille tipus mälestusmärk Vabadusristi, kuperjanovlaste ja Soome Põhja Poegade üksuse embleemidega ning tahvlid lahingus langenute nimedega. 12. juunil 1938, Eesti Vabadusristi Vendade X kokkutuleku ajal pani kindral Laidoner Paju monumendile nurgakivi. Mälestussamba püstitamise heaks korraldati üleriigiline korjandus. 1940. aastal valmis monumendi muldkeha, kuid seoses Nõukogude okupatsiooniga jäigi mälestussammas avamata. Alles 30. jaanuaril 1994, Paju lahingu 75
Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) Sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; parkla ja puhkekoht; tunnel, sild, truup ja viadukt; liikurmasinarada; liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis; teepeenar; kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba; tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis; liikluskorraldusvahend; teemärgistus- ja teevalgustusrajatis; tee ääres asetsev muu teehoiurajatis Liigid Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Põhimaantee -Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa;...
veduriteenused) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine. Omavedu raudteetranspordis: raudtee-ettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul. Majandusvedu: raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel. Veduriteenus (traction): veduri veojõu väljarentimine kaubaveoks o Raudtee kitsam tähendus – rööbastee sünonüüm: maatükiga (right of way) püsivalt ühendatud rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist. Raudtee laiemas tähenduses – ettevõte, kes omab kõiki tehnilisi vahendeid, sh raudteeinfrastruktuuri, kaupade ja reisijate raudteeveoks. i. Rööpmelaius ii. Avalik raudtee – raudtee-ettevõtja raudteeinfrastruktuur, mille kasutamine peab juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste
Vesiehitis (ingl. k hydraulic structure) on jõe-, järve-, mere- või põhjavee kasutamist võimaldav või vee purustavat toimet tõkestav rajatis, vesiehitus (hydraulic construction) aga tegevus, mis hõlmab igasuguste ehitiste rajamist voolu- või seisuvette. Vesiehitiste liigitus ·vett paisutavad ehitised (paisud); ·veejuhtmed: kanalid, kraavid, torustikud, tunnelid, rennid vms; ·veehaarded, mille kaudu võetakse jõest, järvest, merest, maa seest vett; ·veelaskmed (ülevoolud, treppveelaskmed, kiirvoolud jt), mille kaudu lastakse läbi või heidetakse ülespaisutatud või kogutud vett (sh nt heitvett reoveepuhastist); ·vett tõkestavad kaitseehitised: tammid, kaldakindlustised, voolu juhtivad ning mere- või jõekallast uhtmise eest kaitsvad kaldast lähtuvad kannustammid e buunid; ·veeliiklusega seotud ehitised: lüüsid, muulid, kaid jms; ·kalamajandusehitised: kalatiigid, kalapääsud jms. Vesiehitiste liigitus ·Asukoha järgi: jõe-, järve- võ...
Rajatakse, et liigne vesi kokku koguda ja mulde juurest ära suunata. 46.pikifiltertorude ja põiktorude kasutamise põhimõtted veeimarite rajamisel. • Läbimõõt on 8...10cm • Kalle peab olema suurem pikifiltertoru kaldest, kuid vähemalt 4% • Vahekaugused pole suuremad kui 200m ja mis asetsevad sõidutee telje suhtes 45o nurga all. 47. Dreenihi paigutusnõuded mulde rajamisel, hooldamine. vastus:Peab valima kahe variandi vahel kas filterpikitorudeta muldkeha laiune dreenkiht või muldekeha laiune pikifiltertorudega dreenkiht ja hooldust tehakse nii et lastakse vesi survega läbi 48.1D süsteemi kasutamine ekskavaatoritel. 1d süsteemiks loetakse laserkiire vastuvõtjaid mis käivad ekskavaatori kopavarre külge. 49.2D süsteemi koostisosad ja nende paigutamine ekskavaatorile 1.juhtpult 2.juhtpuldi hoidik 3.vahe karp 3D ekraani jaoks 4. armatuuri kinnitus 5. kinnitusvahendid 6. masti andur 7. kaabel 8.masti andur laservastuvõtjaga 9. kopa andur 10
Asfaltbetoon 56 juurutati 10 a programm tähtsamad objektid Tallinn narva, Tallinn Tartu Võru, Tallinn Pärnu Ikla. 1957 esimene tehas Rakvere lähistel, esimene arvestatav 1963 Mäos. 1959 kaob naturaal kohustus täielikult ja rahastamine suunatakse kolhoosidele, kes panevad suuremat rõhku just kohalikele teedele. 1965 Huber Hunt Maantevalitsuse juhiks värbas insenere. Esimene esindustee Tln Narva neljarealine eraldusribaga tee. Esimene ots 7,1 km tsementbetoonist. Muldkeha laius 30m teekatend 2x 7,6m 1976-1991 OM võistluste tulemine Tallinna hoogustas siinsete teede arengut nn Olümpia Tee. Kokku 350km Pirita tee ja sild. Kuni 1960 kasutati ainult bit. Ja mahtude kasvades tekkis defitsiit, võeti kasutusele põlevkivituhk väike nake, nõudis kvaliteetset tööd, kapriisne meie ilmastikus. 2009 3855km mustkatet 3900km asfaltbetooni, 1238km pinnatud kruusateed, 929km tuhkbetoon, - 9922km. 16
5. Tsükkeltoimega segurite kasutamisnõuded. 6. Segu terastikulise koostise ja bituumeni sisalduse kontrollimine. 7. Mustsegude täitematerjalide nõuded. 8. Mustsegude ladustamine. 9. Asfaltsegude vedu selleks mittekohantatud veokitega. 10. Asfaltsegude vedu selleks kohantatud veokitega. Kattekihid paigaldatakse siis kui materjal on üle 5 kraadi. Aluskihid kui üle 0kraadi. SMA, PMB üle 10kraadi. Kattekihte tuleb paigaldada kuiva ilmaga, tingimusel, et alus ja muldkeha ei ole külmunud. Sideainega töödeldud alusele võib kattekihte paigaldada juhul kui alus ei ole märg ning kihtide vaheline nake on tagatud. Katendikihtide omavahelise nakke parandamiseks tuleb asfalt ja mustkatte aluskihte kruntida. Krunditakse bituumeni või bituumenemulsiooniga. Krundi soovitatav kulunorm on 0,1-0,2kg/m2. Ühepoolse kaldega teedel alustatakse asfaltsegu paanide laotamist katte madalama ääre poolt arvestamatta laiendusi.
26. Ehituskorralduse meetodid. Põhimõtteliselt võib kasutada alljärgnevaid meetodeid: Järk-järguline (järjestikku), Paralleelne, Voolmeetod. Muidugi võivad praktilise ülesannete lahendamisel olla kasutusel sõltuvalt kohalikest tingimustest nende meetodite mitmesugused kombinatsioonid. 27. Iseloomusta ehituskorralduse meetodeid järjestukulist, järk-järgulist, paralleelset. Järjestikune töö seisneb tööde üksteise järel tegemisest. Algul tehakse näiteks muldkeha kogu tee ulatuses, siis alus ja lõpuks kate.Järk-järgulise meetodi kasutamiseks tuleb ehitus jagada osadeks (järkudeks) näit. 1km pikkune teelõik. Järgu ulatuses tehakse töid järjestikuliselt. Järk-järgulise meetodi eeliseks loetakse ehituse osade kaupa käikuandmise võimalust. Paralleelsel meetodil võetakse töö käsile kõikidel järkudel korraga ning kõik järgud valmivad korraga. (meetodi puuduseks on lühiajaline suur ressursside vajadus. 28
pidi vastama 1990. aastate liikluskoormusele. Tegelikult ei olnuks Emajõe pärast sellises mahus silda, suurt rahasummat ja hiigelkogust ehitusmaterjale vaja olnud. Projekti kohaselt rajati Emajõkke neli sambapaari. Kokku oli sillal sambapaare aga 20. Projekteerijate arvutuste kohaselt oli selline lahendus odavam kui teine võimalus- lühike sild ja kõrgele muldkehale tõstetud tee . Suurvett pidava kõrge muldkeha rajamine pehmele luhale oli nende kinnitusel monteeritavast raudbetoonestakaadist oluliselt kallim. Silla juurde käiv liiklusskeem valmis Eesti Projektis. Liikluslahendus nägi ette olemasoleva, st vana tänavatevõrgu kasutamist. Suuremat elamute lammutamist uue silla pärast esialgu kavas ei olnud. Kaugemas plaanis tuli ehitada välja Turu tn (kuni ringteeni) ning Turu tänava ja silla ristumiskohale tulev kahetasandiline liiklussõlm. Selleks tuli rajada peale- ja mahasõiduteed.
Julius Kuperjanovi hauamonument Tartus, Raadi kalmistul 21.03.2012 / 21:29 Paju lahingu mälestusmärgi avamine 30. jaanuar 1994 Paju lahingu mälestuse jäädvustamise ideed tekkisid Eestis juba 1930. aastatel. 1938. aastal pani ülemjuhataja Johan Laidoner mälestusmärgile nurgakivi ning 1940. aastaks valmis monumendi muldkeha. Siis tuli peale Nõukogude okupatsioon ning ehituse jätkamine muutus täiesti võimatuks. Paju lahingu mälestusmärk valmis alles 1994. aastal, kui lahingu 75. aastapäeva eel 30. jaanuaril avas monumendi president Lennart Meri. Paju lahingu mälestusmärk Allikas (pilt): http://www.kultuuri.net/img/pl/640x640/312.image.jpg http://www.histrodamus.ee/index.php? event=Show_event&event_id=2056&layer=117&lang=est#2057 / 22.03.2012 / 21:52
hommikutundideni. Mälestussammas 1932. aastal tutvustas Johannes Tutt ausamba kavandit oma endistele õpetajatele Kunsttööstuskoolist Voldemar Pätsile, Nikolai Triigile ja Günther Reindorffile, kes hindasid seda positiivselt. Teedeministeerium kinnitas kavandi 1933. a. märtsis. Järgmisel kuul alustati töödega. Ausammas läks maksma 700 krooni, millest 150 eraldas valitsus ning 550 koguti rahva käest annetustena. Johannes Tutt koos vend Arvediga vedas hobuvankritel kohale muldkeha. Juuru tööstur Adamson andis oma töölised samba aluse kivide lõhkumiseks ja paikapanemiseks. Mahtra Suurküla mees Mihkel Susi lõhkus kivid ning Vassili Zelmin oma meestega paigaldas samba maakividest aluse nii osavalt, et seal tänapäevani pole pragu sees. Trepiastmed sümboliseerivad kolme kihelkonda Juurut, Raplat ja Koset, kus olid rahutused 1858. aasta maisjuunis. Ausamba ülemise, obeliski osa tegi kiviraidur Karl Paabut Tallinnast. Graniitkivi selleks tõi ta Soomest
juulil Tallinna Linnamuuseumi filiaal. 1966. a. Algasid uued suureulatuslikud restaureerimistööd, mis kestsid 1968. a. Sügiseni. Restaureerimistööde käigus püüti luua kompromiss 15. -16. saj. Arhitektuuri, 17. saj. Ümberehituste ja tänapäeva muuseumi vajadusteks loodud konstruktsioonide vahel. Torni korrustele tehti uued põrandad poolpuhtalt tahutud paeplaatidest. Rajati kütte- ja veesüsteem, korrastati trepistik. Kiek in de Köki välisküljel kaevati madalamaks bastioni muldkeha lõuna ja lääne poole. Lõunapoolsesse ossa piki Komandandi Tänavat jäi tugimüüriga piiratud süvend juurdepääsuks, kuna lääne poole rajati maa-alune juurdeehitus sissepääsu, vestibüüli ja abiruumide paigutamiseks. 6 Toomkirik Tallinna Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkirik on kirik Tallinnas. Ta on Eesti Evangeelse
Aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seimar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Vana kirjaviis-Johann Hornung-baltisaksa päritolu vaimulik ja keelemees; 1693. aastal avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirja reeglid (need reeglid, mida meie tunneme nn vana kirjaviisi nime all, kehtisid kuni XIX sajandi keskpaigani). Bastion-viisnurkne mullast kuhjatud astanguline kaitseehitis, mille muldkeha hoidsid koos müürid. Bastionide kõrgeimale astangule paigutati suurtükid, millest oli võimalik tuld anda mitmes suunas. Maamiilits-kohalikest talupoegadest moodustatud väeüksused Rootsi vägedes Põhjasõja päevil. Kapitulatsioon-29. Septembril 1710 Tallinna lähedal Harku mõisas allkirjastatud dokument, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid. Uusikaupunki rahu-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel 10
1. Mis on teekatend, selle põhiliigid? On mitmekihiline looduslikust v sideainega töödeldud kivimaterjalist konstruktsioon mis võtab vastu ja hajutab liiklusvahendite rataste koormuse muldkeha pinnasele. Jaotatakse elastseteks ja jäikadeks ning edasi:1 Püsikatend: · monoliittsementbetoonist; · monteeritavast raud- või armobetoonist; · asfaltbetoonist. 2. Kergkatend:· kergasfaltbetoonist;· mustsegust; · sideainetega töödeldud killustikust, kruusast ja liivast. 3. Siirdekatend:· killustikust; · kruusast; · sideainetega töödeldud pinnastest. 2. Mis on asfalt, asfaltbetoon, asfaltbetoonsegu? Asfalt tuleb kreeka keelsest sõnast ,,asphaltos", s.t. mäevaik
Tööde mõõdistamine ja 10211 kogusumma 1 3600,0 märkimistööd 3.MULLATÖÖD 30101 Kasvupinnase eemaldamine m3 850,5 16840,0 Muldkeha ehitamine 30402 m3 11737 8,13 7,98 3,67 232390,6 juurdeveetavast pinnasest 30501 Dreenkiht(liivalus) h=25cm m3 4330 9,97 8,73 3,67 96865,0 4.KATEND 40501 Killustikalus h=20cm m3 3052 12,46 10,11 3,67 80103,5
sajandi keskpaigaks oli kõigis kunstistiilides tõusnud peamiseks barokk Väljendusrikaste vormidega töid tegid puunikerdajad (Christian Ackermann) Levisid baroksed seina- ja laemaalingud Varasemast rohkem tegelesid Kunstnikud Portreede maalimisega 17. sajandil võeti kasutusele päikesevalguse sümbol rõngastist Alustati uut tüüpi kaitseehitiste bastionide püstitamist * Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlused * Muldkeha ja sellele ehitatud valli hoidsid koos müürid 19 * Sees olid ruumid laskemoonale ja kaitsemeeskonnale * Bastioni keskel tõusvale astangule olid paigutatud suurtükid 11. PÕHJASÕDA (1700 1721) · SÕJA PÕHJUSED: Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse
» 1 6 4 Viieteistkümnendal sajandil uhtus Seine viit saart Pariisi piirides: Louvier' saart, kus tookord puud kasvasid, nüüd aga puid müüakse, Lehmade saart ja Jumalaema saart, mõlemad tühjad, ainult paari onniga, mõlemad piiskopi läänid (seitsmeteistkümnendal sajandil ühendati need kaks saart ja ehitati neile majad, nüüd nimetame seda Saint-Louis' saareks). Lõpuks Vanalinna saart ja tema lähedal Lehmade ülevedaja saarekest, mis nüüd Uue silla muldkeha alla on kadunud. Vanalinnas oli tol ajal viis silda, neist kolm paremat kätt: Jumalaema sild, Rahavahetajate sild, mõlemad kivist, ja puust Möldrite sild; kaks vasakut kätt: Väike kivisild ja Saint-Micheli puusild. Kõik nad olid maju täis ehitatud, ülikoolilinnal oli kuus väravat, kõik Philippe Auguste'i ajal ehitatud, nimelt, kui Tournelle'i tornist alata: Saint-Victori, Bordelle'i, Paavsti, Saint-Jac-ques'i, Saint-Micheli ja Saint- Germaini värav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
