Ülesandeks on teha auto juhtimine: - võimalikult mugavaks - võimalikult ohutuks. Auto rattad peavad veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otseliikumiseks vajalikku asendit. Rataste suunang mõjutab : - peale pööramist rooliratta tagastumist - rehvide kulumist - pöörderaadiust - rooli pööramise raskust - rehvide haardumist - rooliseadmete koormus Rataste suunang saavutatakse järgmiste seadenurkadega: - rattakalle (camber) - pöördtelje pikikalle (caster) - pöördtelje külgkalle(KPI) - kokku-või lahkujooks ( toe-in või toe-out) - pöördtelje nihe - pöörderaadius - roolitrapets Rattakalle (Camber) Rattakalle on püsttasapinna ja rattatasapinna vaheline nurk ja seda mõõdetakse kraadides. Positiivse rattakalde eelised: -tekitab ratastel eelpinge, mis kompenseerib laagrite ja kuulliigendite kulumisest tekivad lõtkud -vähendab tee ebatasasusest tingitud rooli vibratisooni -suurtel koormustel kalle väheneb Negatiivne rattakalle
mida suurem on külgkalle, seda rohkem rehvkulub, positiivne külgkalle vähendab rehvide külgsuunalist haardumist, liiga suur külgkalle põhjustab rooli vibratsiooni, rataste erinevad külgkalded halvendavad juhitavust Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 11 Negatiivse külgkalde eeliseks on rehvide parem külgsuunaline haardumine. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 12 Pöördtelje pikikalle on pöördtelje (käänmilku poldi või ülemist ja alumist kuultuge läbiva kujuteIdava telje) kõrvalekalle püstteljest ette või tahapoole. Pöördtelje pikikallet loetakse positiivseks kui telg kaldub ülevalt tahapoole ja negatiivseks kui telg kaldub ülevalt ettepoole. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 13 Positiivse pikikalde korral lõikab pöördtelje pikendus maapinda ratta keskpunktist eespool
kasutamise ajal. Kui projekteeritaval teel lubatakse vedada ohtlikke aineid, siis projektlahendus peab arvestama nende veole kehtestatud tingimustega. 2.Püstkõverate ja siirdekõverate alg-ja lõpppunktidesse. Rõhtkõveral tähistatakse 500m ja suurema raadiuse juures 20m tagant, raadiusel 100-500m kümne meetri tagant ja alla 100m raadiuse juures 5m tagant. 5.Muututuva raadiusega kõver sujuvaks üleminekuks trassi sirgelt osalt ringikõverale. 6.Maantee pikikalle tuleb valida sõltuvalt projektkiirusest ja projekteerimise lähtetasemest. 7.H1 ,H2 on vastavalt lõigu algus ja lõpp-punkti kõrgused m;L-lõigu pikkus m i= H2 -H1 *1000 8.Tee põikeprofiiliks nimetatakse tee teljega risti olevat püstlõiget. 9.Viraazidel peab teepeenarde põikkalle olema sma ,mis sõiduteel. Sõidutee kahepoolse põikkalde puhul tuleb teepeenardel normaalselt kaldelt sõidutee
Auto rattad peavad kurvides veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otseliikumiseks vajalikku asendit. Rattakalle on püsttasapinna ja ratta tasapinna vahelinenurk ja seda mõõdetakse kraadides. Rattakalle loetakse positiivseks kui ratta ülaserv on kaldunud autost eemale ja negatiivseks kui ratta ülaserv on kaldunud autole lähemale. Üldjuhul on rattakalle reguleeritav, kuid osadel masinatel mitte. Pöördtelje pikikalle on pöördtelje kõrvalekalle püstteljest ette või tahapoole. Pöördtelje pikikallet loetakse positiivseks kui telg kaldub ülevalt tahapoole ja negatiivseks kui telg kaldub ülevalt ettepoole. Positiivse pikikalde korral lõikab pöördtelje pikendus maapinda ratta keskpunktist eespool, mistõttu rattad püüavad sõidu ajal hoida otsesõidu asendit. Reguleerandmetes antakse pöördtelje pikikalle kraadides.
23. Eritasandilised liiklussõlmed – jaotusringiga sõlm 24. Eritasandilised liiklussõlmed – ristikhein, mis on selle sõlme juures probleemsem 25. Raudteeületus – nõuded sõidutee geomeetriale (piki- ja põikkalded) Maantee ja raudtee lõikumisnurk raudteeületuskohal peab olema võimalikult täisnurga lähedane. Raudtee piki põik kalded, 2 asja, 2m rööpast on raudtee põikkalle sama mis tee pikikalle, sõidutee põikkalle on 0, 25 m ulatuses taastatakse sõidutee põikkalle 2,5%, 50 m rööpast pikikalle kuni 3 % 26.Mis on kriitiline tühik ristmiku läbilaskvusarvutustes Siin lähtume nn “kriitilisest tühikust”, mida võiks lugeda normaalsetes tingimustes vähimaks ohutuks intervalliks. “Kriitilisest tühiku” kestus sõltub: omanöövri tüübist , mis kavatseb tühikut kasutada; okõrvalteelt väljasõidu liikluskorraldusest (“PEATU JA ANNA TEED” või “ANNA TEED”);
41) Kõverike elemendid Pöördenurk Pöörderaadius R 42) Trasseerimine 43) Pikiprofiil 44) Veeäravoolusüsteemid ja üldised nõuded · Mulde ja teepinna kaitsmine vee eest küvettid, rennid, planeerida ka maantee-äärne maa-ala · Muldekeha alune pind tuleb olenevalt pinnasest planeerida põikkaldega 2,5-4% muldest eemale. · Kraavi põhja soovituslik lang vähemalt 5 promilli). · Kraavisängi püsivuse tagamiseks on soovitav see kindlustada. · Kraavide ja küvetide pikikalle peab olema vähemalt 0,5%, erandjuhul 0,3%. · Kraavi min sügavus 0,4 m · Eelistatakse väikese põhjalaiusega (0,4...0,6 m) kraave. · Veeviimarite suurim pikikalle tuleb määrata sõltuvalt pinnasest ning nõlvade ja põhja kindlustamise viisist, arvestades ühtekindla voolukiirusega. · Maanteedelõikudel, mille pikikalle on üle 3% või mulde kõrgus üle 4 m, samuti pikiprofiili nõgusatel
1.TEED VASTAVALT TEE KATEGOORIATELE VALITAKSE TEE TEHNILISED PARAMEETRID AUTOTEE NORMAALPROFIIL 1)sõidutee = sõidutee laius 2)sõidutee + teeperv = muldkeha laius 3)sõidutee + teeperv + kraav = tee laius 4)sõidutee + teeperv + kraav + varuvöönd = eraldusriba laius EHITUSPLATSI SISESED TEED (tihti ajutised 5 kategooria teed, kuid tuleks projekteerida päristeede kohale) 1)juurdesõiduteed 2)platsisisesed teed (ühesuunaline tee 3-3,5m, kahesuunaline 6-7m, teepeenar 1m(ajutine)- 2m(alaline), pikikalle <10%(ajutine)-6-7%(alaline), kõverusraadius 20-30m sõltub kasutatavatest masinatest, teekate kruus, killustik, pinnaseteed, varuvöönd puudub) RAUDBETOON PLAATIDEST TEE Plaatidest tee (ääre poolt kaldu - kalle suureneb ääre pole) ARVESTADA KASUTATAVAT TRANSPORTI 1)projekteerida teede kõverusraadiused vastavalt masinate pöörderaadiusele 2)näha ette ümberpööramiskohad ARVESTADA EHITUSEHNOLOOGIAT 1)laoplatside paigutus
Planseadus 08.05.2005 viimane seadus. Planeering: 1) üleriigiline; 2) maakonna; 3) üldplan.; 4) detailplan. Plan. on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Veed: pinnavesi; pinnasevesi kaevuvesi. Rajatakse drenaaz, et hoida ära pinnasevee sattumist keldrisse. Reljeefi analüüs: i = HmaxHmin/B*100%. Hmax1,5m; Hmin0,5m. Maja on horisontaalselt või risti horisondiga kui i < 2%. Kui on i = 10, siis st et H=10m tõusu L=100m kohta pikkusel. 1) võimalus kalde vähendamiseks; 2) hoone jaotatud osadeks; 3) astmeline vundament. Elamurajooni plan. üldised eesmärgid: Head om: haljastus; veekogud; reljeef; vaated; tervislikkus; turvalisus; tulekaitse nõuded; vanuseline struktuur; ilu. Plan. elemendid: krunt; hoone otstarve; hoone kõrguspiirangud; liiklus; suletud bruto pindala sb-m² (hoone kõigi korruste pindala + kelder ja...
Sele 4. pealt on nähtav number 2-ga märgistatud vedruhoidik. Vastavalt signaalile vabastatakse magneetiliselt lukusti, ning lastakse vedrudel süsteem aktiveerida. 3. ROPS süsteemide töö ROPS süsteemid aktiveeruvad alles teatud tingimustel, mis erinevad tootjatel, aga üldiselt langevad samasse suurusjärku: Kui sõiduki külgkalle on vähemalt 62° Kui sõiduk tajub külgsuunas 3G jõudu Kui sõiduki pikikalle on vähemalt 72° Kui sõiduki pikisuunas liikumine ja pikisuunaline kalle põhjustaksid otsesuunas sõiduki rullumist Kui sõiduk saab rattad maast lahti ja on ,,kaaluta" olekus rohkem kui 80ms ROPS süsteemid aktiveeruvad hädaolukorras 1/3 sekundiga või kiiremini. ROPS süsteemid toimivad ka siis, kui kabriolettsõidukil on riidest või metallist katus peale tõmmatud. ,,Pop Up" süsteemide korral, purustavad talad tagaakna aktiveerudes. ,,Flip Up"
72. Ühikauto- teoreetiline sõiduk, mis kasutab tee läbilaskvusest sama suure osa kui keskmine sõiduauto 73. Tunni liiklussagedus- suurus, mis isel. Üksiku tunni liiklussagedust 74. Sõidutee- ainult sõidukite liiklemiseks ettenähtud teeosa; teel võib olla mitu eraldusribaga eraldatud sõiduteed. Jalgrattatee ja kergliiklustee ei ole sõidutee 75.Maantee põhiparameetrid · plaanikõveriku raadius, · nähtavuskaugused, · püstkõverike raadiused, · pikikalle, · viraazikalle. 76. Plaanikõverik-teetrassi plaani sirgeid lõike ühendav kõver trassiosa 77. Püstkõverik- teetrassai pikiprofiili sirglõike ühendav kõverjooneline osa. 78. Nähtavuskaugus-kaugus, mille ilatuses sõidukijuht näeb teed, teisi liiklejaid ja liikluskorraldusvahendeid 79. Pikikalle-projektjoone kõrvalekalle horisontaalist pikisuunas 80. Viraaz- sõidutee ühepoolne, kõveriku sissepoole suunatud põikkalle
Kütusekulu 46. Full line 46. Pidevjoon GH vocabulary 1. Gantry grane 1. Portaalkraana 2. Gas main 2. Gaasijuhe 3. General speed limit 3. Üldine kiiruspiirang 4. Getting off 4. Väljumine sõidukist 5. Glass fibre 5. Klaaskiud 6. Grade resistance 6. Tõusutakistus 7. Grade separated junction 7. Eritasandiline liiklussõlm 8. Gradient 8. Pikikalle 9. Gradienter 9. Nivelliir 10. Gravel pit 10. Kruusakarjäär 11. Gravel soil 11. Kruusapinnas 12. Gravel verge 12. Kruusapeenar 13. Grease oil 13. Määrdeõli 14. Green area, green belt 14. Haljasriba 15. Gritter, Gritting machine 15. Liivapuistur 16. Groover 16. Vuugi (lõikamis)masin 17. Grout (mix) 17. Tsemendisegu 18. Grubber 18
Silmas on peetud, et aknad ei võtaks enda alla liiga suure pinna. Et saavutada veelgi parem soojapidavus, on kõik aknad varustatud kahekordse klaaspaketi ja argoontäitega. 5. PUUETEGA INIMESTE VAJADUSTEGA ARVESTAMINE Hoone peasissepääsuni viib välistrepp. Trepiastme laius on 200 mm ning astme kõrgus 190 mm. Trepiastmed on rajatud täisnurske profiiliga. Liikumispuuetega inimeste hoonesse pääsemine on tagatud ühesuunalise liiklusega pandusega, mille laius on 1,2 m ja pikikalle 4%. Pandus on piiratud 80 mm kõrguse alumiiniumist käsipuuga. Hoone sissepääsu ette on jäetud vaba ruumi 1,2x3,8 m ulatuses ratastooli pööramiseks. Tuulekoja rajamisel on arvesse võetud puuetega inimeste vajadused tuulekoja sügavuse on 1,3 m ning laiuse 3,8 m. Hoones astmeteta ligipääsetav tualettruum, mille projekteerimisel on mõeldud ratastoolikasutajatele ja teistele liikumispuudega isikutele. Tualettruumis on arvestatud, et
Sõltumatu vedrustus: iga ratas erladi vedrustatud Rataste suunang On rataste erinevate seadmenurkade suunda, mill ül on teha auto juhitavus võimalikult mugavaks ja ohutuks. Auto rattad peavad veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otse liikumiseks vajalikku asendit. Rataste suunang mõjutab peale pööramist rooliratta tagastumist, rehvide kulumist, pöörderaadiust ja rooli pööramise raskust. Rattakalle, pöördtelje pikikalle, kokku- või lahkujooks, järeljooks. Mida suurem on järeljooksu nurk, seda parem on juhitavus, aga raskem on rool. Rattakalle Ehk camber, on püsttasapinna ja rattatasapinna vaheline nurk, seda mõõdetakse kraadides. Rattakalle loetakse positiivseks, kui ratta ülaserv on kaldunud autost eemale ja negatiivseks kui ratta ülaserv on kaldunud autole lähemale. Positiivne: tekitab ratastel eelpinge, mis kompenseerib laagrite ja kuulliigendite kulumisest tekkivad lõtkud, Vähendab tee ebatasast
Selgitage mõistet "optiline häire" ja millised on selle alaliigid - Olukord, kus maantee plaan ja pikiprofiil ei ole kooskõlas. Plaani- ja püstkõverikud tuleks kavandada kohakuti. Vältida plaanikõveriku lõpu kokkulangemist püstkõverike algusega. Missuguste tee-elementide vähimad väärtused tulenevad nähtavustingimustest - Plaanikõvera ja püstkõvera raadius Milline on maantee lubatud minimaalne pikikalle? Maksimaalne? alati, kui on võimalik, tuleks kasutada pikikaldeid 0,53%, pikikalded alla 0,3% ei ole soovitatavad. Mis on berm - kitsas horisontaalne või kergelt kaldu olev riba, mis rajatakse nõlva katkestamiseks. Kui laia alaga tuleks arvestada maastikul kraavi välisservast, tee maa-ala hoolduseks 4m, (hooldustehnika peab ära mahtuma) Kuidas tuleb arvestada lumekihi paksusega teede projekteerimisel - Mulde kõrgus peab
50 60 50 40 40 40 35 30 tabel 9:Sõiduauto peatumisnähtavus horisontaalsel teel, m Antud tabelis tuleb jälgida maanteel ettenähtud väärtust projektkiiruse 100km/h juures ning, et see vastaks vähemalt rahuldavale lähtetasemele. Sobilikud väärtused on märgitud punasega. Kui maanteel on pikikalle, siis tuleb tabelis 9 toodud peatumisnähtavuse suurus korrutada joonisel 1 esitatud kaldeparandusteguriga. Joonis 1: kaldeparandustegur 23 7.13. Möödasõidu nähtavus Möödasõidunähtavus, m Projekteerimise lähtetase Projektkiirus, km/h Hea Rahuldav Erandlik 120 1000 850 770
Plaanikõveriku raadius; nähtavuskaugused; püstkõverike raadiused; pikikalle; viraazikalle; 77. Mis on plaanikõverik Teetrassi plaani sirgeid lõike ühendav kõver trassiosa. 78. Mis on püstkõverik Teetrassi pikiprofiili sirglõike ühendav kõverjooneline osa. 79. Mis on nähtavuskaugus Kaugus, mille ulatuses sõidukijuht näeb teed, teisi liiklejaid ja liikluskorraldusvahendeid. 80. Mis on pikikalle Projektjoone kõrvalekalle horisontaalist pikisuunas. 81. Mis on viraaz Sõidutee ühepoolne, kõveriku sissepoole suunatud põikkalle. 82. Mis on ristprofiil Ristlõike graafiline kujutis koos kõrgusmärkidega. 83. Mis on eelkõverik Muutuva raadiusega kõver, mis tagab sujuva ülemineku trassi sirgetelt osadelt ringikõverana kujundatud kõverikuosale. 84. Mis on kõverik Tee plaani või pikiprofiili sirgeid lõike ühendav element. 85
50 60 50 40 40 40 35 30 tabel 12:Sõiduauto peatumisnähtavus horisontaalsel teel, m Antud tabelis tuleb jälgida maanteel ettenähtud väärtust projektkiiruse 100km/h juures ning, et see vastaks vähemalt rahuldavale lähtetasemele. Sobilikud väärtused on märgitud punasega. Kui maanteel on pikikalle, siis tuleb tabelis 9 toodud peatumisnähtavuse suurus korrutada joonisel 1 esitatud kaldeparandusteguriga. Joonis 1: kaldeparandustegur 7.13. Möödasõidu nähtavus Möödasõidunähtavus, m Projekteerimise lähtetase Projektkiirus, km/h Hea Rahuldav Erandlik 120 1000 850 770 110 850 770 690
Antud sõiduk on varustatud hammaslattreduktoriga. 8 1.3. Rataste ja käändtelje seadenurgad Tabel 3. Nimetus, ühikud EES TAGA Ratta külgkalle -0º21’ -0º31’ Kokkujooks 1 mm 2 mm Käändtelje pikikalle (Caster) 1º20’ - Käändtelje põikikalle (SAI) 13 º22’ - Järeljooks 1480 mm 1450 mm Käänuraadius Millised on näidissõidukil ratta ja käändtelje seadenurkade reguleerimis võimalused? Näidissõiduki ratta ja käändtelje seadenurkade reguleerimine on võimalik rooliliigendite pikkuse muutmise korral
Iga vedrustuselemendi sees on õlivoolu takistav klapp ning eraldi amortisaatorit vaja ei lähe. Soovi korral võib õli juurdepumpamise või ärajuhtimisega muuta auto kliirensit ja vedrustuse jäikust. Püstist kujuteldavat telge, mille ümber käänmik pöördub, nimetatakse pöördteljeks. See läbib käänmiku mõlemat kuulliigendit või ühtib käänmikupoldi teljega. Küünalvedrustuse korral ühtib pöördtelg amortisaatori teljega. Pöördteljel on teatud külg- ja pikikalle. Külgkallet näeb eestvaates: pöördtelgede alumised otsad lähevad rataste poole laiali. Pikikalle tähendab seda, et pöördtelje alumine ots asub ülemisest eespool. Kui pöördteljel pikikallet poleks, siis ei läheks rattad pärast pööret iseenesest otseasendisse tagasi. Veel olulisemad on esirataste kokkujooks ja kalle. Kokkujooks tähendab seda, et seisva auto korral on rataste vahekaugus eespooltelge väiksem kui tagapool. See antakse teatud kohtade kauguste vahena millimeetrites
MONTAAŽITÖÖD 2 EHITUSPLATSISISESED TEED TEHNILISED PARAMEETRID: Sõidutee laius 3-3,5 m (ühesuunaline liiklus) 6-7 m (kahesuunaline liiklus) Teepeenra laius 1m (ajutine tee) 2m (alaline tee) Pikikalle < 10 % (ajutine) < 6-7 % (alaline) Kõverusraadius 20-30 m (sõltub kasutatavatest masinatest) Teekate kruus, killustik, pinnaseteed Varuvöönd puudub R/B PLAATIDEST TEED 2% 2% 4% 4%
· Pikikalded on antud - vastavalt tänava liigist - teedel sõltuvad projektkiirusest ja projekteerimise lähtetasemest. · Pikiprofiil iseloomustab tee üksikute lõikude pikikaldeid ja tee kõrgust maapinna suhtes. 44) Veeäravoolusüsteemid ja üldised nõuded · Mulde ja teepinna kaitsmine vee eest - küvettid, rennid, planeerida ka maantee-äärne maa-ala · Muldekeha alune pind tuleb olenevalt pinnasest planeerida põikkaldega 2,5-4% muldest eemale. · Maanteedelõikudel, mille pikikalle on üle 3% või mulde kõrgus üle 4 m, samuti pikiprofiili nõgusatel püstkõverikel tuleb uhtumise vastu ette näha teepeenarde ja muldkeha kindlustus ning rajada sademete vee ärajuhtimissüsteem. · Maantee serva kõrgus väikeste sildade ja truupide pealesõitudel peab olema arvutuslikust paisutusega veetasemest kõrgem: rõhuta tööreziimi puhul vähemalt 0,5 m võrra; rõhuga ja osalise rõhuga tööreziimi puhul vähemalt 1,0 m võrra. 45) Truup ja voolureziimid
Kui seda siiski tehakse, on ala peakohtunikul, kui ta on veendunud, et teiba vabal kukkumisel oleks see lati maha ajanud, õigus katse ebaõnnestunuks lugeda. Teiba purunemist katse ajal ebaõnnestumiseks ei loeta ja võistlejale antakse uus katse. Hoovõturada: Teivashüppe hoovõturada peab olema vähemalt 40, võimaluse korral 45 m pikk. Raja laius on 1,22 +/- 0,01 m, tähistatud 5 cm laiuste valgete joontega. Raja maksimaalne külgkalle võib olla 1:100 ja maksimaalne pikikalle viimasel 40 meetril hoovõtu suunas 1:1000. Teibakast ja hüppetellingud: Äratõuke soodustamiseks pannakse teiba ots teibakasti. Teibakast valmistatakse sobivast materjalist. Teibakast asetatakse raja pinnast allapoole nii, et selle ülaäär ühtib raja pinnaga. Soovitatavalt peaks teibakasti rajapinnale ulatuv äär olema ümarik. Teibakasti põhi on 1 m pikk, põhja laius eesääres on 60 cm, mis sujuvalt kahaneb 15 cm-ni tagaseina allääres. Teibakasti
Jalg- ja kõnnitee laius peab olema vähemalt 1,8 m (soovitav 2,0 m), mis võimaldab ratastoolis liikujail teineteisest mööduda. Elurajooni siseteed peavad olema vähemalt 1,8 m, õueteed ja üldkasutatavaisse hoonetesse viivad teed vähemalt 1,2 m laiused. Ratastooli tagasipöördeks 180° peab kahe meetri ulatuses olema laiust vähemalt 2,5 m; pöördeks 90° on vaja vähemalt 1,5 m laiust ja 1,5 m pikkust teelõiku. (Riigi Teataja, 2002) Jalg- ja kõnnitee pikikalle ei tohi ületada 6% ja külgkalle 2%. Erakordselt kitsas kohas või reljeefsel maastikul on erandina lubatud pikikalle 810% vastavalt 1210 m pikkusel teelõigul. Kui üldkasutatavate teede pikikalle ületab lubatud suuruse või tuleb seal olukorra 15 sunnil kasutada astmeid, tuleb ratastooli kasutajatele planeerida omaette, lubatud kaldega tee või pandus. Jalg- ja kõnniteedel ei tohi olla nende kasutuslaiust vähendavaid objekte,
Veermik on auto alusvanker. Kui on raam. Või on vedrude abil kinnitatud kere külge . Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude. Autoreaktiiv momente võtavad vastu...
esisilla tala läbipaindel ja see nurk ei ole reguleeritav. Esiratta pöördtelg ei ole samuti vertikaalne, vaid teatava kaldega. Pöördtelje külgkalle (6°) aitab hoida rataste otseasendit veoauto raskusjõu toimel. See kalle vähendab ratta pööramise õlga, mistõttu kohapeal on rattaid kergem pöörata ja teekonarustest tingitud tõukeid antakse roolirattale vähem. Pöördtelje pikikalle. Käänmikupoldi ülemine ots on kallutatud tahapoole. See aitab pärast pööret rattaid otseasendisse tagasi tuua. Viimast nurka on õhkvedrustuse korral koos esisilla tala asendi muutmisega võimalik ka reguleerida. Auto liikumisel püüavad esirattad esirataste kalde ja hõõrdejõu toimel laiali minna, põhjustades ratasete libisemist ja rehvide liigset kulumist.
(u. 50 cc.), et vältida kahjustusi ülekuumenemise tõttu, piirata müra ja tagada amortisaatori pikk eluiga. 8. Iga kord, kui vahetate amortisaatorit, kontrollige vedrustuse geomeetriat · Pärast amortisaatori vahetamist kontrollige rehvirõhku. · Kontrollige geomeetriat (rattakalle, pikikalle, rataste kokkujooks) ja rataste paralleelsust. 38 vedrustus IV NÕUANDED AMORTISAATORITE VAHETAMISEKS 2. MONROE® TÖÖRIISTAD · Spetsiaalsed tööriistad paigaldamiseks. · Vastupidavad vahendid. · Amortisaatorite korralik paigaldamine
Selleks on esisillas avad(samm 50mm) või hambad tigumehhanismiga. Erisurve on ühele pinnaühikule tulev mass. Sõltub rehvi või roomiku tüübist, koormusest ja teistest teguritest. Läbivus iseloomustab masina võimet teha töid või liikuda koormaga mitmesugustes tingimustes. Käändteljepoltide(käänimtelje)- kalle tagab esisilla ülespoole tõusmise pööramise ajal, seetõttu püüavad rattad pöörduda raskusjõu mõjul alati tagasi otseliikumise asendisse. Käändteljepoldi pikikalle tagab masina liikumise stabiilsuse. Ratta külgkalle tagab ratta kergema pööramise (väheneb pöördeõlg) ja vabastab rattapoldid koormusest. Esirataste kokkujooks väldib külgkaldega rataste laialijooksu õõtsumisel. Kokkujooksu reguleeritakse rooli rööpvarda abil. 1. Toesed Traktoritel kasutatavad toeseid on kolme liiki: · raamiga · poolraamiga · raamita. Raamiga toes koosneb keevitatud või needitud raamist. Raam on moodustatud pikitaladest ja vaheprussidest
teekattega haardumise kohta. Roolile ei tohi mõjuda vedrustuse jõud ega veojõud esiveo korral. · Pöördtelje külgkalle kutsub esile auto esiosa kerkimise rataste pööramisel. See tagab rataste stabiliseerimise otsesuunas (koormuslik stabiliseerimine). · Rataste kokkujooks pingestab hoovastiku ja tagab külgjõu kiire kasvu rooli pööramisel · Pöördtelje pikikalle tagab juhtrataste stabiliseerimise liikumisel (kiiruslik stabiliseerimine). · Rullumisõlg (kingpin offset) määrab häiretegurite (pidurdusjõudude erinevus ratastel, veojõud ratastel mootoriga pidurdamise reziimil) mõju suuruse rooliseadmele. Kaasaegsetes konstruktsioonides on eesmärgiks saavutada null- või kergelt negatiivne rullumisõlg (pöördtelje pikendus lõikab ratta kontaktpinda teega ratta
(konstruktiivse veeliini tasandi ja rooli pöörlemistelje ning vöörtäävi sisemise serva vahel); Length between perpendiculars (after / fore perpendicular) · D laeva parda kõrgus kiilult peateki alumise servani; Depth · f vabaparda kõrgus ülemise tekini f=D-T ( fmin määrab klassifik ühing); · TKM süvis kiilult miidlis e. TKM = 0,5(TKA + TKF); · t trimm, pikikalle (varem ka diferent), t = TKF TKA [cm]. · - kreeninurk, Heel angle Laeva põhitasandid · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (PT või DT) · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, PT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasapinnaga · veepinnaga ühtiva horisontaale tasapinnaga veeliini tasandiga Laeva kiirus
Katuslaega hoone puhul tuleb rajada üks pääs katusele iga 1000m 2 kohta. Pööninguluugi minimaalmõõdud on 800 x 600 mm. Hoonetel kõrgusega kuni 8,5 m ja juhul kui katuseluuki pole ette nähtud päästetöödeks võivad katuseluugi mõõtmed olla 600 x 600. Järsk trepp Järsul trepil paremaks liikumiseks võib kasutada ,,õigejala treppi ,, või ,,lipa-lapa" treppi. Pandus on kaldtee, mida kasutatakse ühendusteena eri tasapindade vahel, sealhulgas hoonetesse pääsemiseks. Panduse pikikalle võib olla kuni 6% järsema kaldega pandus on üldjuhul keelatud. Ühesuunalise panduse laius on 1 meeter, kahesuunalisel 1,8 meetrit. Panduse pikikalde puhul kuni 5% vahetasandeid pole vaja. 6% kalde juures on vajalik 1,5 m pikkune puhkemade teatud kõrguste järel. Trepil ja pandusel peab olema tagatud ohutu liikumine. Katkematult ka trepimademel jätkuv käsipuu on vajalik nii siseruumides paiknevate treppide kui välistreppidel. Käsipuu või barjääri kõrgus peab olema vähemalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
