Teedeehituse olulised kusimused (0)

5 VÄGA HEA

Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3)
1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas

Millest on tulnud ütlus „Kõik teed viivad Rooma “
Rooma linnal oli oma tippajal teedesüsteem, kus oli 29 Roomast radiaalselt väljuvat teed. Nende teede ülesandeks oli hoida koos Rooma provintse ja hõlbustada nede valitsemist.Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini.

McAdam’i tähtsus teedeehituse ajaloos
Ta on tuntud oma ökonoomse killustiku konstruktsiooni poolest. Tema idee oli, kuiv pinnas ei vaju , niiet ta soovitas anda aluspinnale kumera kuju, et vesi saaks paremini ära voolata. Tema ideed on kasutusel teeehitusel ka praegu
Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas.
Põhiülesanded: teehoiu korraldamine, liiklusohutuse suurendamine , keskkonnakahjulikkuse vähendamine, liikluse ja phistranspordi korraldamine, ehituse ja remondi järelevalve, riikliku teeregistri ja liiklusregistri, ühistranspordi registri pidamine, õigusaktide väljatöötamine, arengukavade väljatöötamine.
Asutused: Põhja Regionaalne Maanteeamet Tallinnas, Lääne Regionaalne Maanteeamet Pärnus, Lõuna Regionaalne Maanteeamet Tarus, Ida Regionaalne Maanteeamet Rakveres .

Nimeta teedeehitusettevõtteid (vähemalt 5)
Tref, Talter, Tallinna Teede AS, Nordecon Infra , Teede REV-2

Nimeta teede projekteerimisega tegelevaid ettevõtteid (vähemalt 5)
K-Projekt, Sweco Projekt, Teekaru, Tinter, Amhold

Mis on teemaa
Maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehiu korraldamiseks.

Mis on tee
Maantee , tänav, jalgtee ; rajatis mõeldud sõidukitele, jalakäijatele liiklemiseks.

Nimeta riigimaanteed, mis kantakse riigimaanteede nimekirja ning iseloomusta neid (vähemalt 4)
1. Põhimaante(ühendab pealina teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi linnutähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega.)
2.Tugimaantee(ühendab linnu omavahel ja linnu põhimaanteedega)
3. Kõrvalmaantee(ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid
kõikki põhi- ja tugimaanteedega.)
4. Eratee(tee, mis paikneb juriidilises või füüsilise isiku kinnisasjal, võib kasutada ainult kinnisasja omaniku

loal)Nimeta põhimaanteed mis kuuluvad TEN-T teedevõrgustikku (vähemalt 5)
Tee nr 1 (Tln-Narva); nr 3 (Jõhvi, Tartu, Valga); nr 4 (Tallinn-Pärnu-Iklal); nr 8 (Tallinn-Paldiski); nr 11 (Tlna ringtee )
Tallinn-Narva
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Jõhvi-Tartu-Valga
Tallinn-Pärnu- Ikla
Pärnu-Rakvere-Sõmeru
Valga-Uulu
Riia-Pihkva
Tallinn-Paldiski
Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla
Tallinna ringtee
Tartu-Viljandi- Kilingi -Nõmme

Nimeta planeeringute liigid ning kirjelda neid (5)
1) üleriigiline planeering - riigi territoriaalse arengukava kogu riigi territooriumi kohta. Üleriigilise tähtsusega teede paigutuse määramine.
2) teedevõrgu arengukava - riigimaanteede võrgu arengukava, riigimaanteede paigutuse määramine.
3) maakonnaplaneering - maakonna territooriumi või või selle osa kohta, põhiliste maanteede paigutuse määramine, kehtestab maavanem .
4) üldplaneering - valla või linna territooriumi kohta. Põhiliste maanteede asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, kehtestab kohalik omavalitsus . Lahendada tuleb: maanteede trasseering, ristete asukohad, sildade asukohad, liikluse kahjuliku mõju vähendavad meetmed.
5) detailplaneering - valla või linna territooriumi väiksema osa kohta. Lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Teede ja tänavate maa-alad ning liikluskorralduse põhimõtted. Kehtestab kohalik omavalitsus. Planeeritava ala jaotumine kindla otstarbega maa-aladeks, teemaa piirid, ristmike lahendused, sildade põhiparameetrid.

Mis on arvutuslik auto
Erinevat liiklusvahendite rühma esindav sõiduk, mille mõõtmed, mass jamuud tunnused võetakse aluseks maantee projekteerimisel.

Mis on ühikauto
Teoreetiline sõiduk, mis kasutab tee läbikaskvusest sama suure osa kui keskmine sõiduauto.

Mis on vaba –ja liiklusruum
Ohutuse tagamiseks peab liiklevale sõidukite ja ristprofiilis paiknevate ehituste nind seadmete vahele jääma vaba ruum.

Nimeta ristprofiili elemente (vähemalt 10)
Sõidutee, sõidurada, teepeenar, tugipeenar, peaturiba, ääreriba, haljasriba, eraldusriba , piiririba, teemaa;

Milliseid ülesandeid täidavad eraldusribad (vähemalt 5)
1) sõidusuundade eraldamine; 2) samasuunaliste sõidusuundade eraldamine; 3) ristprofiili erinevate elementide eraldumine; 4) nende alla võib paigutada tehnovõrke; 5) võivad olla kaetud muru, haljastusega;

Mis on peatumisnähtavus
Nõutav vahemaa , mille ulatuses juht suudab normaalse aeglustusega peatuda sõiduki ootamatult sõiduteele ilmunud takistuse korral, vältides sellele otsasõitu.

Mis on kohtumisnähtavus
Vahemaa, mille ulatuses vastastikku lähenevate sõidukite juhid, arvestades teineteist, suudavad peatada oma sõiduki vältimaks kokkupõrget.

Mis on möödasõidunähtavus
Vahemaa möödasõitu sooritavale juhile ilma, et möödasõidu algushetkel nähtavale ilmunud vastassuunalise sõiduki juht peaks vähendama oma sõiduki kiirust, võimaldamaks vastutulijal möödasõitu lõpetada. Nõutav möödasõidunähtavus sõltub projektkiirusest.

Mis on külgnähtavus
Sõiduteega külgneva ala laius, kus liiklusohutuse seisukohalt ei tohiks paikneda külgsuunas nähtavust piiravaid ehitisi ega muid takistusi, mis ei võimalda sõidukijuhil teele lähenevat objekti ära tunda ega hinnata selle kiirust.

Mis on ristmik
Teede lõikumiskoht, kus ühelt lõikuvalt teelt on võimalik siirduda teisele teele.

Mis on ristee
Kui ühelt lõikuvalt teelt teisele ei ole võimalik siirduda, siis sellist teede lõikumiskohta nimetatakse risteks.

Mis on ringristmik
Ristmik, kus liiklus toimub ühesuunalisena ümber jaotussaare.

Nimeta ja kirjelda raudteeületuskohtade liike (2)
1) reguleeritud, mis lisaks liiklusmärkidele on varustatud fooride, helisignaali, tõkkepuude, valvuriga; 2) reguleerimata, ainult liiklusmärgid

Mis on muldkeha
Tee-ehituseks vajalik pinnase konstruktsioon

Mis on mulle
Ümberpaigutatud pinnasest ehitatud muldkeha osa.

Nimeta niiskuspaikkonna tüübid, lisa kirjeldus
1) kuiv – pinnavee äravool tagatud, pinnasevesi sügaval. Kruusliivad, liivad, savikad liivad; 2) niiske – pinnavee äravool pole ajuti tagatud, pinnasvesi mõjutab kasvupinnase niiskust, pindmine soostumine, savikad pinnased ; 3) liigniiske – pinnavete äravool raskendatud, pinnasvesi maapinna lähedane. Savikad pinnased;

Muldkeha rajamine soodesse
Püsikatetega teedel eemaldada mulde alt turvas . Lihtkatetega teedel pole turvast vaja eemaldada. Muldkehad kruusastest, liivsetest, saviliivsetest pinnastest. Põikvoolu puhul tuleb muldkehase rajada vett läbilaskvad ehitised.

Muldkeha ehitus talvel
Enne mullatööde alustamist puhastada lumest ja jääst. Pinnas tihendada enne selle läbikülmumist. Tööd teha maksimaalselt mehaniseeritult, lühikeste lõikudena, pidevalt ja kõrge tempoga. Soovitatakse: karjäärides kaevandada liiva, kruusa ; rajada muldeid soodesse;

Mis on katend
Mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. Koosneb kattest, alusest , dreenkihist, lisakihtidest.

Mis on kate
Katendi ühe või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vastu transpordivahendite koormuse.

Nimeta katendi tüübid ja katte põhiliigid
1) püsikatend – monoliittsementbetoonist, raudbetoonist, asfaltbetoonist, kiviparkett; 2) kergkatend – kergasfaltbetoonist, pinnatud mustsegust, pinnatud asfaltpurust, munakivisillutis; 3) siirdekatend – kiilutud killustikust, kruusast, sideainega töödeldud pinnasest, pinnatud killustik - või kruusatee;

Mis on geosünteedid
Tasapinnaline toode, mis on toodetud polümeersest materjalist, mida kasutatakse pinnasel , kaljul, maapinnal või muul alusel geotehnilise inseneriteadusega seotud tehisprojekti, struktuuri või süsteemini lahutamatu osana .

Geosünteetide jaotus (5)
Geotekstiilid , geovõrgud, geomembraanid, geosüsnteetilised savivahekihid, geokomposiidid;

Mis on tee- ehituskorraldus
Teeehituse kavandamine ja juhtimine ehitusplatsil ja ehitusettevõttes. Teedemajanduse tehnilist ja inimlikku külge uuris ja ühendav teadus. Tihedalt seotud tehnoloogiaga, mis määrab organisatsiooni laadi.

Tee-ehituskorralduse põhimõtted (3)
Kvaliteetne töö, tähtajast kinnipidamine, maksumus oleks lepingus ettenähtud hinnaga.

Tee-ehitus korralduse eesmärk
1) anda tervikpilt tee-ehitusprojekti realiseerimisest läbi kõigi projekti elutsükli faaside . 2) pidada silmas välja kujunenud tööjaotust investorite, tee-ehituse tellijate, professionaalsete tee-ehitusjuhtidele, projekteerijate, tee-ehitustöö ettevõtjate ja järelevalve vahel.

Mõiste projekt tähendused tee-ehituses
1) kõik tegevused tee-ehituse elutsükli jooksul. Selgelt on fiskeeritud algus ja lõpp, eesmärk ja tulemuste hindamise kriteerium. Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist. 2) tee-ehitise ehitamiseks vajalike dokumentide kogumit.

Tee-ehituse erinevus tööstustoodangust
Tee- ehitustoodang on hajutatud ja liikumatu. Tööjõud ja töövahendid liiguvad objektilt objektile . Tootmistsükkel on pikk, mis on tee-ehitustegevuse omaette hindamiskriteerium. Sellest tulenevad spetsiaalsed projektijuhtimismeetodid ja suured lõtkud plaanides. Toodang on kordumatu, mis tähendab vajadust iga objekt eraldi tehnoloogiliselt ette valmistada. Kordumatus tähendab ka objektide töömahtude erinevust, mis tekitab probleeme tööjõu pideva ja ühtlase koormamise siukohalt. Objektide suurus tingib vajaduse brigaadilise töökorralduse ning tööfrondi haardealadeks jaotamise järele. Tee-ehitustoodangul on kavandamise ajal omanik.

Tee-ehituskorralduse meetodid (4)
Järjestikune, järk-järguline, paralleelne, voolumeetod

Järjestikune meetod
Ehitatakse järjest ehituse üks kiht valmis ja alles siis alustatakse järgmise kihi ehitustöödega.

Paralleelne meetod
Kiireim ehitusviis, suur ressursside vajadu .

Järkjärguline meetod
Ehituse osade kaupa käikuandmise võimalus.

Voolumeetod
Kulgevad samad tööd haardealadel järjestikuliselt erinevad protsessid samadel haardealadel üksteise järel ning eri haardealadel samaaegselt.

Tee seisundinõuded (vähemalt 10)
1) teemaa peab olema puhastatud , bussi ootekojad koristatud; 2) teel hukkunud loomad ja liiklust ohustavad esemed eemaldatud ; 3) nähtavust piiravad rajatised, puud, põõsad, võrad kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt; 5) teenõlvadel ei tohi olla erosiooni, uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust. 5) vihmavee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud; 6) sõidu ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool; 7) liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad, reflekteeruvad, vigastusteta; 8) valgustus peab pimedal ajal põlema; 9) tuletõrje hüdrandid ja restkaevude kohad peavad olema lumest ja jääst puhastatud; 10) raudteeülesõidukohal peab olema tehtud lume- ja libedustõrje vastavalt teele kehtestatud seisunditaseme nõuetele.

Silla seisundinõuded (vähemalt 10)
1) kõnnitee peab olema eraldatud sõiduteest teekattemärgmistuse, äärekivide või piirdega; 2) piirde puudumisel peab silla algus olema tähistatud püstmärgistega, piirde algus tähispostidega või ohtlikust kohast teavitava liiklusmärgiga; 3) hüdroisolatsioon ja deformatsioonivuugid peavad olema vettpidavad; 4) sildehitise aluspinnal ei tohi esineda märgumisnähte; 5) silla tugiosad ei tohi olla deformeerunud ega metalltugiosad roostes ja värvkate peab olema terve; 6) betooni karboniseerumine ei tohi olla jõudnud armatuurini, armatuur ei tohi olla nähtav; 7) sammastel ei tohi esineda deformatsioone ja vajumisi, sammaste riiglid , istepadjad ja tiivad peavad olema puhtad; 8) sildeehitis tervikuna peab olema defektideta, ei tohi esineda elementide läbiajumisi ega omavahelisi nihkumisi; 9) sillaalune voolusäng ei tohi olla risustatud; 10) sild peab olema puhastatud lumest ja tee kohal ei tohi olla jääpurikaid;

Mis on rasked ilmaolud
Lumesadu üle 10 cm lund 24 tunni jooksul, tuisk kestusega üle 6 tunni, jäite tekkimine alla -12 C suurest õhuniiskusest põhjustatud libedus kestusega üle 4 tunni.

Mis hooldustsükli aeg
Ajavahemik , mille jooksul taastatakse nõutav seisunditase. Hooldustsükli aega arvestatakse maanteel alates libeduse tekkest, lumesaju või tuisu lõpust või sõidujälgede vahelise lumekihi seisundinõuetes lubatud paksuse ületamist, tänava hooldustsükli aega arvestades libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest.

Mis jäide
Vihma või suure õhuniiskuse mõjul tee pinnale, mille temperatuur on alla 0C, tekkinud tihe jääkiht.

Mis on libedusetõrje
Teekatte haardeteguri suurendamine teekattele kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamisega, samuti teekatte haardeteguri suurendamine mehaaniliste karestamisega, või sama tehnoloogiaga roobaste ja ebatasasuste likvideerimine;

Mis on lumesus
Teel paikneva lume iseloomustus – kohev lumi, sulalumi, lrts või soola ja lume segu.

Mis on lumekihi kriitiline paksus
Lumekihi maksimaalne lubatud paksus sõiduteel sõidujälgede vahel lumesaju või tuisu ajal.

Mis on lumetõrje
Lume eemaldamine teelt.

Mis on ohtlik koht
Järk lang, järsk tõus, liiklusmärkidega tähistatud langustel olevad kurvid, raudteeületuskoht, teekitsendid, liiklusmärgiga tähistatud muud ohud.

Mis on puistematerjal
Libedusetõrje materjalid: abrasiivmaterjalid, nende segud cloriididega ja kloriidide vesilahused .

Mis on seisunditaseme kehtivusaeg
Ajavahemik, mille jooksul teeolud peavad vastama nõutavale seisunditasemele.

Mis on talihooldus
Libedusetõrje, lumetõrje, kinnisõidetud lume ja jääkonaruste tasandamine ja karestamine, lume äravedu ning liikluskorraldusvahendite hooldamine.

Mis on haardetegur
Teepinna seisundi parameeter, mis iseloomustab auto ratta ja teepinna vahelist haaret. Teguri määramine toimub spetsiaalse seadmega , mis auto järsku pidurdamise korral määrab kiiruse languse kaudu vastava parameetri.

Nimeta talihoolde seisunditasemed (3)
Seisunditase 1, seisunditase 2, seisunditase 3.

Seisunditase „3“
Nõutav põhi- ja suurematel tugi- ja kõrvalmaanteedel. Tee pind vähemalt sõidujäljed lume- ja jäävabad. Lumetõrje 5 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu ja libedustõrje 4 tunni jooksul pärast libeduse tekkimist. Lumesaju või tuisu kestel lume või lörtsi paksus sõidujälgede vahel ei tohiks ületada 3 cm koheva lume ja 2cm sulalume ja lörtsi korral. Kell 22-6 lubatud seisunditaseme 2 nõuded.

Seisunditase „2“
Nõutav enamus tugi- ja mõnedel kõrvalmaanteedel. Tehakse libedustõrjet, kuid eesmärgiks ei ole sõidujälgede lume- ja jäävaba hoidmine. Lumetõrje tehakse 12 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu ja libedustõrje 8 tunni jooksul pärast haardeteguri väärtuse langemist. Lumesaju või tuisu ajal ei tohi lume või lörtsi paksus ületada 5 cm koheva lume ja 3cm sulalume ja lörtsi korral. Kell 21-7 lubatud seisunditaseme 1 nõuded.

Seisunditase „1“
Nõutav enamusel kõrvalmaanteedel. Piirdutakse enamasti lumetõrje tegemisega. Lumetõrje tehakse vähemalt 36 tunni ja libedustõrje vähemalt 24 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu või libeduse tekkimist. Lumesaju või tuisu ajal tagatakse olukord, et lume või lörtsi paksus ei ületaks 10 cm koheva lume ja 6 cm sulalume või lörtsi korral.

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kanakaka1 Õppematerjali autor

Teedeehitus kattega tee teedeehitusettevõtted teemaa tee

Sarnased õppematerjalid

doc

Teedeehitus TÖ-le

1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Teedeehituse eksami vastused

· teeregistri, liiklusregistri pidamine · osalemine õigusaktide väljatöötamisel Kohalikud asutused: · Põhja Regionaalne Maanteeamet Tallinnas · Lääne Regionaalne Maanteeamet Pärnus · Lõuna Regionaalne Maanteeamet Tartus · Ida Regionaalne Maanteeamet Rakveres 5. Teedeehitust saab õppida: Järvamaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool 6. Teedeehituse ettevõtted: Teede REV-2, Talter, Tref, Destia, Tallinna Teede AS 7. Teedeprojekteerimise ettevõtted: EA Reng, K-Projekt, Amhold, Teekaru, Tinter 8. Järelevalvet teostavad ettevõtted: Telora-E, Teede Projektijuhtimise AS, Taalri Varahaldus, Ramboll Eesti, Infragate Eesti 9. Teehooldus ettevõtted: Teho, Tänavapuhastuse AS, Cleanaway, Jaaksoni Linnahooldus, Talter As 10. Transpordisüsteemi ülesanne: võimaldada kõikidele inimestele ja ettevõtetele juurdepääs nende

Ehituskonstruktsioonid

docx

Teede hooldus ja korrashoid - küsimused - vastused

1. Eesti teede arengu lühiajalugu ja teehoolde ajalugu, 1928 välja antud maanteeseadus; 1669 Rootslased kaardistasid1816 pandi teekohustus talupoegadele,1918 loodi maanteeamet, 1928 kehtestatakse maanteeseadus, 1958 hakati TIPis õpetama , alates 2011 neli regionaalset asutust 2. Teeseaduse punktid, mis on seotud teehooldega; Teehoid, Tee ehitamine, Te remontimine, tee hooldamine Tee suhtes esitatavad nõuded(Tee seisund), Teehoid (tee remontimine, teehoiu järelvalve, tegevusluba,), 3. Tegevusloa väljastamine, nõuded; luba antakse füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on täitnud nõuded vastava teehoitöö tegemiseks luba on vaja ehitamiseks, sildade ehituseks, projekteerimiseks, ekspertiisiks, järelvalveks Firmal peab olema vähemalt üks paberiga töötaja, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus libeduse tõrjel, puhastamisel korrashoiul ei pea tegevusluba olema. 4. Eesti teedevõrgu olem; Riigimaanteed 16472km, sh põhimaanteed tugimaanteed kõr

tehnomaterjalid

docx

Tehnilise infrastruktuuri alused - kordamisküsimused

Kordamisküsimused, teemad 1) Mõisted teede teemast · ajutine tee piiratud ajaks rajatud, hiljem likvideeritav või suletav tee · jäätee jäätunud jõe, järve või mere pinnale vahetult rajatud sõidutee · kaherajaline tee t., millel on üks sõidurada kummaski sõidusuunas liikumiseks või kaks sõidurada ainult ühes suunas liikumiseks · kahesuunaline tee t., kus sõidukid võivad liigelda mõlemas sõidusuunas · kergliiklustee ainult jalakäijatele ja jalgratturitele kasutamiseks mõeldud tee · kogujatee enamasti kiirteega või magistraalteega paralleelselt kulgev tee, mis kogub liikluse kõrvalteedelt ja juhib liiklussõlmede kaudu põhiteele · magistraaltee - peamine liiklustee; väljaspool asulaid on magistraalteeks põhi- ja tugimaanteed, linnades ja teistes asulates - põhi- ja jaotustänavad · mitmerajaline tee tee, kus korraga samas suunas või vastas-suundades mahub sõitma vähemalt kaks sõidukit · mägitee mägisel maastikul paiknev te

Tehnilise infrastruktuuri alused

docx

Tehnilise infrastruktuuri alused: Teede osa kordamisküsimused

Kordamisküsimused, teemad 1) Mõisted teede teemast · Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) · Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. · ajutine tee piiratud ajaks rajatud, hiljem likvideeritav või suletav tee · jäätee jäätunud jõe, järve või mere pinnale vahetult rajatud sõidutee · kaherajaline tee t., millel on üks sõidurada kummaski sõidusuunas liikumiseks või kaks sõidurada ainult ühes suunas liikumiseks · kahesuunaline tee t., kus sõidukid võivad liigelda mõlemas sõidusuunas · kergliiklustee ainult jalakäijatele ja jalgratturitele kasutamiseks mõeldud · kergliiklustee ainult jalakäij

Tehnilise infrastruktuuri alused

docx

Teeprojekteerimise 2013 kordamisküsimuste vastused

Kiirendus ja aeglustusradade paralleelosa lühendamiseks. Millal on võimalik loobuda külgnähtavuse tingimuse täitmisest maanteede projekteerimisel - Kui maantee kõrvale on projekteeritud barjäär. Mis on möödasõidunähtavus - Vahemaa, mille ulatuses peab sõidutee möödasõitu sooritavale juhile nähtav olema, et möödasõidu alghetkel nähtavale ilmuva vastassuunalise sõiduki juht ei peaks vähendama kiirust. Näidake skemaatiliselt, missugused etapid on olulised möödasõidunähtavuse arvutamisel Selgitage mõistet "optiline häire" ja millised on selle alaliigid - Olukord, kus maantee plaan ja pikiprofiil ei ole kooskõlas. Plaani- ja püstkõverikud tuleks kavandada kohakuti. Vältida plaanikõveriku lõpu kokkulangemist püstkõverike algusega. Missuguste tee-elementide vähimad väärtused tulenevad nähtavustingimustest - Plaanikõvera ja püstkõvera raadius Milline on maantee lubatud minimaalne pikikalle? Maksimaalne?

Teeprojekteerimine

docx

Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020

Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................3 2. Riigimaanteede üldandmed...........................................................................4 2.1 Riigimaanteede seisundi muutused.........................................................4 2.2Riigimaanteede katete keskmiste vanuste muutused...............................5 3.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted............................................................6 3.1 Kohalike omavalitsuste teede hoiu rahastamine...................................7 3.2 Välisvahendite kavandamine ja kasutamine.........................................8 4. Teehoiukava kavandamise ja vahendite jaotamise põhimõtted.................9 4.1 Teehoiukava finantsplaan.......................................................................10 4.1.1 Teedevõrgu säilitamine...............................................................

Ühiskond

docx

Teed

Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) Sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; parkla ja puhkekoht; tunnel, sild, truup ja viadukt; liikurmasinarada; liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis; teepeenar; kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba; tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis; liikluskorraldusvahend; teemärgistus- ja teevalgustusrajatis; tee ääres asetsev muu teehoiurajatis Liigid Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Põhimaantee -Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa; Pärnu-Rakvere-

Tee-ehitustööd

Rohkem sarnaseid