Tehnilise infrastruktuuri alused - kordamisküsimused (2)

Kordamisküsimused, teemad
1) Mõisted teede teemast
• ajutine tee – piiratud ajaks rajatud, hiljem likvideeritav või suletav tee
• jäätee –jäätunud jõe, järve või mere pinnale vahetult rajatud sõidutee
• kaherajaline tee – t., millel on üks sõidurada kummaski sõidusuunas
liikumiseks või kaks sõidurada ainult ühes suunas liikumiseks
• kahesuunaline tee – t., kus sõidukid võivad liigelda mõlemas sõidusuunas
• kergliiklustee – ainult jalakäijatele ja jalgratturitele kasutamiseks mõeldud
tee
• kogujatee – enamasti kiirteega või magistraalteega paralleelselt kulgev
tee, mis kogub liikluse kõrvalteedelt ja juhib liiklussõlmede kaudu
põhiteele
• magistraaltee - peamine liiklustee; väljaspool asulaid on magistraalteeks
põhi- ja tugimaanteed, linnades ja teistes asulates - põhi- ja jaotustänavad
• mitmerajaline tee – tee, kus korraga samas suunas või
vastas-suundades mahub sõitma vähemalt kaks sõidukit
• mägitee – mägisel maastikul paiknev tee, mille trassi
elementide suhtes kehtivad erinõuded
• ühendustee – samatasandilise ristmiku koosseisu kuuluv
iseseisev teeosa, mis võimaldab ühelt lõikuvalt teelt
siirduda teisele teele
• üherajaline tee – tee, kus korraga ühes suunas mahub
sõitma vaid üks sõiduk
• ühesuunaline tee – tee, kus on lubatud ainult ühesuunaline
liiklus
• ümbersõidutee – asulast, remondilõigust või ajutisest
teesulust möödasõiduks ette nähtud tee
2) Tee liigid, metsateede liigid, tänavate liigitus, maanteevööndid, maanteeklassid, metsateedeklassid
• Kohalik maantee , Põhimaantee, Tugimaantee , Kõrvalmaantee, Ramp ja ühendustee
• Kohalik tee• Eratee• Metsatee • Tänav• Jalgtee ja jalgrattatee• Talitee
Metsatee liigid: • Kattega tee on metsatee, mille sõidu- või
käiguosa pinna moodustab orgaanilise või
mineraalse sideainega töödeldud
mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate,
tsementbetoonkate, mustkate jne).
• Kruusatee on tee, mille pealiskiht on kruusast,
kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest.
• Pinnastee on tee, millel puudub pealiskiht ja mis
on pikaajaliselt väljakujunenud liikumistee
looduslikul pinnasel .
Tänavate liigitus: • jaotustänav – linnaosasisest liiklust võimaldav
magistraaltänav, mis ühendab juurdepääse
põhitänavatega.
• kõrvaltänav – mittekeskne elamuala tänav
(juurdepääs), mis võib olla ühendatud jaotustänavaga.
• põhitänav – magistraaltänav linna eri osade vaheliseks
liikluseks
• radiaaltänav – radiaalse või ring-radiaalse kujuga
tänavavõrgu korral äärelinna kesklinnaga ühendav
tänav.
• veotänav, elutänav, õuetänav, jalgtänav – kitsama
otstarbega ja rahulikumat liiklust teenindavad tänavad.
Maantee vööndid: Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks
ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike
mõjude vähendamiseks peab projektlahendus ette nägema
teeäärse kaitsevööndi.
Riigimaanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja
telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja
telge on 50 m. Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal
pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral
mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20
kuni 50 meetrit.
Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist
kuni 10 meetrit.
3) Planeerimis- ja projekteerimistasandid
Maanteevõrgu planeerimisel ja maanteede projekteerimisel tuleb lähtuda teeseaduse, planeerimis- ja ehitusseaduse ning teiste õigusaktide sätetest, tagades võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks.
4) Teeprojekti etapid
5) Projekteerimistasandid ja nende iseloomustus
Teeprojekti etapi tulemused
Teeprojekti faasid
Teeprojekti dokumendid
Sisu
Projekti idee ja realiseerimise otsus
Tasuvusuuring(arvutus)
Tulemuslikkuse analüüs
Otsus projekteerimise kohta
Teostatav
Eelprojekt: joonised, plaanid, analüüs
Põhivarjandid
Otsus ehitamise kohta
Ehituse tehniline kavandamine
Tehniline projekt: joonised pikiprofiilid, tee-trassi plaanid
Üks lahendus
Ehituse alustamine
Ehitusluba
Pakkumisedokumentatsioon
Vastuvõtuotsus
Tööjooniste koostamine, järelvalve
Tööjoonised(projekt)
Kasutamine
Teekasutusluba
Kasutamise- ja hooldamis juhendid; teostusjoonised
Rajatiste juhendis
6) Miks on oluline projektkiirus?
Tee põhiliste elementide parameetrid tuleb
määrata lähtudes projektkiirusest.
Põhilised elemendid on: plaanikõverike
raadiused, nähtavuskaugused, püstkõverike
raadiused, pikikalded, viraažikalle (kurvikalle).
7) Miks on oluline nähtavuskaugused?
• Liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab
sõidukijuhil olema sõidutee ja sellega külgneva
ala ulatuses tagatud nähtavus
8) Mis on kohtumisnähtavus, möödasõidunähtavus, peatumisnähtavus?
Kohtumisnähtavus vastusõitva sõiduki suhtes eraldusribata teel peab
olema vähemalt 400 m. Selle nõude mittetäitmisel peab möödasõit olema
keelatud ja nende lõikude kogupikkus ei tohi ületada 30% suurendatud
sõidukiirusega teelõigu pikkusest.
Möödasõidunähtavus on piisavalt pik sirglõik et mööduda eesolevast sõidukist ohutult.
Teelõik võimaldab näha peatanud autot.
9) Missugused on üldised tee seisundile esitatavad üldnõuded?

• teemaa peab olema puhastatud , bussi ootekojad peavad olema koristatud;
  
• teelt ja tee kaitsevööndist peavad olema kõrvaldatud loata paigaldatud liiklusmärgid ja liiklusvälised teabevahendid, samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud;
  
• nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt ja külgkraavidest;
  
• teenõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust;
  
• vihmavee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud, veeviimarid ei tohi takistada vee voolu ega võimaldada vee sattumist tee muldesse;
  
• sõidu- ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool;
  
• tuletõrje hüdrandid ja restkaevude kohad peavad olema lumest ja jääst puhastatud.
  

10) Ristprofiili elemendid ja neile esitatavad nõuded
Sõidurada, rentsliriba, ühepoolne/kahe kahesuunaline/ühe jalgrada, kõnnitee, räästariba, ühesuunaline/kahe jallgrattaliilusega kergliiklustee, eraldusriba - sõidusuundade vahel –sõidutee ja kõnnitee vahel, parkimisrada, ooteplatvorm, trammitee – ühe/kahesuunaline, trammi/bussi –ühe/kahesuunaline, bussitasku.
11) Muldkehale esitatavad nõuded
1) pikaajalisus, püsivus ja stabiilsus
2) tagab liiklusohutuse
3) peab sobima ümbritsevasse keskkonda
4) lihte, tuisuohtu
12) Muldkeha elemendid, skeem
mulde alus ( taldmik ), mulde
keha (nõlvadega), mulde ülemine osa ,
süvendi alus, süvendi nõlvad,
pinnasevee viimarid, pinnasevee alandid,
drenaaż, geotehnilised tugi- või
kaitserajatised ja tarindid,mis on ette nähtud
13) Mida tuleb arvestada muldkeha ehitusel?
• maantee klassi,
• teekatendi tüüpi,
• mulde kõrgust ( süvendi sügavust ),
• piirkonna loodustingimusi, klimaatilisi,
geoloogilis-hüdrogeoloogilisi tingimusi,
• muldkeha ehituseks kasutatavate pinnaste
omadusi, niiskusmäära,
• vaadeldavas paikkonnas mullete ehitamisel ja
ekspluateerimisel saadud varasemaid kogemusi.
14) Niiskuspaikkonnatüübid ja üldine iseloomustus vt maaparandussüsteemi
15) Muldkeha tüüplahendused: kuna kasutatakse ja missugused
• muldkeha kõrgus jääb alla 12 m ning see ehitatakse
tugevale alusele, kasutades kruuspinnast,
üleniiskumata liiv- või teisi peeneteralisis pinnaseid,
• muldkeha ehitatakse kuni 4 m sügavusse soosse turba
täieliku eemaldamisega ning soo ise lasub tugevatel
ning mittevajuvatel pinnastel, mille pealispinna kalle on
alla 1 : 10,
• Süvend rajatakse mittekaljupinnastesse, kui ei esine
sõidutee suunalise kaldega pinnasekihte ja süvendi
sügavus jääb alla 12 m,
• süvend rajatakse niiskus- ja erosioonikindlatesse
kaljupinnastesse ning süvendi sügavus jääb alla 16 m.
16) Muldkeha ehituses kasutatavad pinnased ja nende paigutus
• Kogu laiuses rajada ühtlasest pinnasest
• Paigaldada kihtide kaupa
• Ebaühtlase pinnase puhul – halvemini dreenivad
pinnased asetada allapoole, hästi dreenivad
pinnased ülespoole
• Vanu muldeid laiendada samaväärse või paremini
dreeniva pinnasega
• Püsikatete korral mulde rajada vähemalt aasta enne
katendi ehitamist
• Muldkeha nõlvade katmiseks kasutatavad pinnased
ei tohi olla halvemini dreenivad kui mulde pinnased
17) Muldkeha ehituse üldetapid
• Ettevalmistustööd (teemaa puhastamine, , mahamärkimine,
ajutiste juurdesõiduteede ehitamine, veeäravoolu- ja
kuivendustööd ning mulde aluse korrastamine)
• Muldkeha ehitamisel tuleb eemaldada mättakiht
• Rajada veeärajuhtimissüsteemid
• Ehitada dreenivad ja isoleerivad kihid
• Kaevandada nt süvendis pinnast ja teisaldada see muldesse
• Pinnas muldes laiali ajada ja tihendada
• Nõlvad tasandada ja viimistleda
• Muldkeha lõplikult profileerida, rullida ja viimistleda
• Välja vedada ja laotada nõlvadele kasvumuld, täita, tihendada
ja viimistleda teepeenrad
• Kindlustada nõlvad
18) Külmakerked
• Külmatõrjekihi rajamine
• Muldkeha vee-soojusrežiimi reguleerimine
(hüdro- ja soojusisolatsioonikihid; dreenkihid)
• Aktiivtsooni pinnaste parendamine lisanditega
(side- ja täiteained)
• Armeeritud kihid
• Drenaaž pinnasevee taseme alandamiseks
• Muldkeha eriristprofiilide kasutamine (lamedad
nõlvad, perved)
19) Katendi valikule esitatavad nõuded
Tuleb lähtuda:
• maantee klassist ,
• ennustuslikust koormussagedusest,
• liikluskooseisust ja hüdrogeoloogilistest
tingimustest
• arvestades teeehituse ja – hoiu
majanduslikkust ning keskkonnahoidu.
• Katend koosneb kattest, alusest , dreenikihist
ja vajadusel lisakihtidest (kulmakaitse-,
hudroisolatsiooni- ja kapilaartousu
katkestsvad kihid). Kate ja alus voivad
koosneda mitmest kihist .
• Kate - uhest voi mitmest kihist koosnev
katendi ulaosa, mis puutub vahetult kokku
liiklusvahendite ratastega.
• Dreenkiht võib puududa , kui mõni teine kiht
seda funktsiooni täidab või on muldkeha
ehitatud liivast või jäme kergest saviliivast.
Neil juhtudel on tegemist fiktiivse dreenkihiga
– ta on olemas, kuid pole võimalik tõmmata
joont, kus ta algab või lõpeb.
• Katendi iga põhikiht võib omakorda koosneda
mitmest kihist. Näiteks katte ülakiht, katte
alakiht.
20) Katendi konstruktsioon
21) Katete liigitus
Pusikatend
• Suurima tookindlusega katendituup, mida
kasutatakse I, II ja III klassi teedel
a) 2- kihiline asfaltbetoonkate sideainega
toodeldud ulakihiga alusel
b) Katend, mille katteks voi aluseks on jaigast
materjalist kiht
c) Tsementbetoonalusele laotatud parkettkivi või
mosaiikkate
Kergkatend
• Kergkatend: kasutatakse peamiselt III-IV klassi
teedel.
- kergasfaltbetoonist,
- -pinnatud mustsegust,
- munakivisillutis.
• Siirdekatend - peamiselt kruus- voi
killustikkattega katend; tolmutõrjeks voib
katta pindamis- või immutuskihiga, IV-V klassi
teed.
• Lihtkatend kui puudub mõni põhikihtidest või
kate on juhusliku terakoostisega materjalist.
22) Katendi konstrueerimine
• Tuleb valida katendi tüüp
• Katendi kihtide materjalid ja järjestus
• Kihtide orienteeruvad paksused
• Katendi tugevuse ja külmakindluse tagamise
viisid
23) Katendi üldnõuded
• Reeglina projekteeritakse katend sõidutee
enimkoormatud sõiduraja järgi ühesugusena
kogu põiklõike jaoks.
• Mitmerajalisele (enam kui 2 ühes suunas)
sõiduteele lubatakse ka põiklõikes muutuva
paksusega katendit.
• Katendi kihtide paksused peavad tagama
katendi tugevuse ja külmakindluse kogu
kasutusaja kestel.
• Teekatte materjal tuleb valida nii, et oleks
tagatud maantee projektkiirusele vastav vähim
märja teepinna haardeindeks.
• Katendi ehitamise tehnoloogia peab tagama
uue teepinna nõuetele vastava tasasuse.
• Katendi konstruktiivseisse ja kui see on
võimalik, siis ka tehnoloogilistesse kihtidesse,
tuleb ehitusmaterjalid paigutada selliselt , et
tugevamad, ilmastiku- ning kulumiskindlad
asetseksid katendi ülakihtides; kõige
tugevamad katte ülakihis, mis on vahetus
kokkupuutes auto- ja veokiratastega. Igas
järgmises kihis allpool aga paikneksid
nõrgemad, vähesema ilmastiku- ja
kulumiskindlusega materjalid.
Konstruktiivne kiht, mis asetseb pinnasel,
(tavaliselt) dreenkiht, peab olema mulde
pinnasest paremate tugevusomadustega.
Reeglina ei tohi tugevad ja nõrgad
ehitusmaterjalid olla katendis vaheldumisi .
24) Katendi konstruktiivsed ja tehnoloogilised kihid, dreenikiht
• Konstruktiivsed kihid on need, millede paksus
määratakse või kontrollitakse tugevusarvutusega.
Nende olemasolu on vajalik
katendi tugevuse või külmakindluse
tagamiseks.
• Konstruktiivsetele kihtidele, sõltuvalt
suurimast teramõõdust ja tihendamisvõimalustest,
on kehtestatud minimaalsed
paksused.
Dreenkiht olles katendi kõige alumisem osa,
on samaaegselt madaldrenaažiks, mille
peamiseks ülesandeks on ülaltpoolt , s.o läbi
katte ja aluse imbuva sademetevee
eemaldamine muldkeha nõlvadele, kust see
valgub veeviimaritesse või filtreerub teemaa
pinnasesse.
25) Asfaltsegud, lähteained (, liigitus AC = TAB, KAB jne
1) tavasegud – TAB- , PAB ja KAB segud -asfaltbetoon
• 2) uudissegud – siia võib klassifitseerida killustikmastiksasfaldi
KMA, mis tavasegudest
tehnoloogilises mõttes üsna vähe erineb;
• 3) erisegud - valuasfalt VA, erineb eelnevatest nii
ülesehituse kui ka tehnoloogia poolest;
• 4) eksootilised segud. Siia võiks paigutada
dreenasfaltbetooni DAB, aga kindlasti
paigaldamise käigus sisserullitava killustikuga
asfaltbetooni KPA (kuumpinnatud asfaltbetoon).
• TAB sobib katete ehitamiseks seotud ja sidumata
alustele, teedele, tänavatele, õuedele, parklates,
jalgratta- ja kõnniteedel, tööstuspõrandatel ning
spordirajatistel.
• Sideainena kasutatakse sitkeid ja pehmeid
naftabituumeneid.
• Skelett – tard , kruus või lubjakivikillustik,
looduslikust liivast ja (või) sõelmetest ja fillerist.
• Kahekihilise katte ülakiht mitte alla 2,5 cm
PAB- • Sobib kahekihiliste asfaltbetoonkatete alumise
kihi ehitamiseks, aluste ehitamiseks
kahekihiliste tihedast asfaltbetoonist katete
alla ning aluste tasanduskihiks. Erandina ,
mitmekihilise asfaltbetoonkatte etapilisel
ehitamisel voib poorse asfaltbetooni kiht
jaada 1- 2
• Sideainena kasu sitkeid naftabituumeneid
• Kivimaterjalina killustikku, looduslikku liiva,
sõelmeid, vajadusel fillerit.
KAB- • Sobib tavalise koormusega teedele ja
tänavatele liiklussagedusega kuni 1500 a/ööp,
õuedel, parklates, jalgratta ja kõnniteedel,
ajutistel teedel. Pehmet KAB kasu
hooajat valisel auguremondil.
• ühekihiliste katete paksus minimaalselt 4 cm.
• Alusteks sobivad orgaaniliste või mineraalsete
sideainetega töödeldud kivimaterjalidest või
pinnastest kihid.
Lähteained: • Kivimaterjalid – moodustavad skeleti, tagades
segule nihkekindluse ja kulumiskindluse
• Killustik 4 -64 mm
• Sõelmed 2-4 mm
26) Pindamine
• Kasutatakse sõidutee katte ilmastiku- ja
erosioonikindluse tõstmiseks, teepinna
tolmuvabaks muutmiseks, kulumiskihi
moodustamiseks, haardeindeksi
parandamiseks.
• teekatte puhastamine,
• sideaine valamine ,
• killustiku puistamine
• lahtise killustiku eemaldamine.
27) Nimetage rajatisi ja mis need on
• Sild – ehitis, mida mööda tee kulgeb üle veekogu. Neid
eristatakse konstruktsiooni, arvutusskeemi, otstarbe ning
materjali järgi.
• Viadukt – kuivmaasild, mida mööda tee kulgeb üle teise
tee, oru või muu objekti
• Estakaad - sillataoline ehitis tee, torustiku vms üleviimiseks
teatud maa-alast või takistusest (peamiselt maismaal)
• Tunnel – allmaakäik, raud-, maan- või jalgtee, veejuhtme
tarvis. Otstarbe järgi eristatakse liiklus- ja hüdrotehnilisi
tunneleid.
• Truup – vee tee alt läbijuhtimiseks raud- või maantee
muldes olev rajatis, mille puhas ava on alla 3m.
28) Sildade liigitus
• Otstarbe järgi
maanteesild, raudteesild, ühissild, kergliiklussild,
insenerkommunikatsioonide sild
• Materjali järgi
puitsild, kivisild, terassild, raudbetoonsild,
pingbetoonsild
• Konstruktsiooni järgi
kaarsild, konsoolsild, rippsild , talasild, vantsild
29) Rajatise asukoha valik
• Rajatise asukoha valik:
1) Geoloogilised iseärasused
2) Hüdromeetrilised iseärasused
3) Hüdroloogilised iseärasused
4) Jõesängi iseärasused
30) Mis on ristmik , riste, ramp?
• Ristmikuna tuleb käsitleda sellist teede lõikumiskohta,
kus ühelt lõikuvalt teelt on võimalik siirduda teisele
teele ja vähemkoormatud haru liiklussageduses on üle
20 a/ööpäevas.
• Kõrvalharu väiksema liiklussageduse puhul tuleb teede
lõikumiskohta käsitleda maha- või pealesõiduna.
• Kui ühelt lõikuvalt teelt teisele ei ole võimalik siirduda,
siis sellist teede lõikumiskohta nimetatakse risteks.
• Kõik teed, mis koonduvad ristmikku, on ristmiku harud.
• Ristmikud ja risted jagunevad sama- ja
eritasandilisteks.
• Ristmike põhitüüp tuleb valida lähtudes
lõikuvate maanteede liigist ja
liiklussagedusest.
• Ramp on kaht eritasandil lõikuvat teed
ühendav teeosa ristmikul .
• Rambil normeeritud projektkiirus sõltuvalt
mnt projektkiirusest ja lähtetasemest.
• Ristete vahekaugusi ei piirata. Nende vajadus
määratakse, lähtudes kohalikest tingimustest ja
majanduslikest kaalutlustest .
31) Ristmike liigitus, lihtristmik, neljaharuline ristmik jne
Kolmeharuline, nihutatud harudega, tavaline, sõiduraja laiendusega, foorjuhitav, ringristmik, täielikult kanaliseeritud ristmik,
32) Ristmikuharude lõikumiseskeemid
33) Mis on konfliktipunktid, konfliktiala?
• Projektlahendus peab tagama konfliktide
võimalikult madala avariiohtlikkuse.
• Konfliktpunktid on erineva raskusastmega ja see
sõltub liiklusvoogude kokkupuute tüübist.
• Avariiohtlikkus väheneb koos konfliktala suuruse
vähendamisega.
• Kanaliseerimine võimaldab vähendada konfliktala
suurust ja hajutada
• konfliktpunkte, viies osa konfliktpunkte vahetult
ristmikult eemale.
34) Ristmiku plaanilahendus
• Maanteede lõikumisnurk ristmikul peab olema
võimalikult täisnurga lähedane ja jääma
piiridesse 70 kuni 110ŗ.
• Juhul, kui kahe maantee lõikumisnurk osutub
liiga teravaks, tuleks leida võimalusi kasutada
teistsuguseid lahendusi.
35) Geosünteetide liigitus, nende omadused
• geotekstiilid,• geovõrgud,• geomembraanid ,• geosünteetilised savivahekihid ja• geokomposiidi
• otsene päikesevalgus ( ultraviolettkiirgus );
• kuumus (kuum asfalt on kõrgema temperatuuriga, kui
mõnede polümeeride sulamistemperatuur );
• madal temperatuur (väga madala temperatuuri juures
muutuvad polümeerid hapraks);
• pH-tase (vette või vett sisaldavasse keskkonda
paigaldatud polüestrid lagunevad kõrge ja polüamiidid
madala pH-tasememõjul);
• tugevalt keemiline keskkond.
36) Kas geovõrgud on kasulikud teedeehituses ja mis kasu sellest on?
• kihipaksuse vähendamine (olenevalt
olukorrast 30-50%);
• kasutusea pikendamine ( hinnanguliselt 3
korda);
• kandevõime suurendamine ;
• erinevate vajumite ühtlustamine;
• kohalike nõrkade kohtade katmine;
• maapinnas olevate tühimike ületamine
37) Mis on geosünteetide ülesanded ja iseloomustus?
• filtreerimine ;
• separeerimine ehk eraldamine;
• pinnaste tugevdamine ehk armeerimine ;
• tasapinnaline vool ehk dreeniminemööda
oma pinda;
• vedeliku ja gaaside liikumise tõkestamine.
• iseloomulik pooriava suurus
• vee läbilaskvus pinnaga risti suunal ehk
permitiivsus
• Ummistuskindlus
• Tugevusomadused
Filtreerimiseks sobivad nii kootud kui ka
mittekootud geotekstiilid.
38) Missugused on geosünteetide omadused?
Paigalduskohas olevate tingimuste, kasutavate
kivimaterjalide omaduste ja hilisemate mõjuvate
koormuste alusel, valitakse sobiv geotekstiil .
Tuleb määratleda tugevusomadused ja
tehnilised nõuded, mis täidaksid filtreerimis,
eraldamise ja tugevdamise funktsioon kõige
paremini.
Funktsionaalsed omadused:
• Tugevus - geosünteedid peavad vastu pidama
paigaldamisel tekkivatele pingetele;
• Funktsioneerimine - peavad funktsioneerima
vastavalt projekteeritule kogu töötamisea
jooksul;
• Vastupidavus - peavad funktsioneerima
objekti keskkonnas kuni projekteeritud
töötamisea lõpuni.
Tugevusomaduste alla liigitatakse:
• pinnaühiku mass - materjali mass;• paksus• katketõmbetugevus ja - venivus
• torketugevus ehk punkttugevus• trapetsiline rebenemispurunevus
Geosünteetikute vastupidavusomadused on:
• keemiline vastupidavus• stabiilsus ultraviolettkiirgusele• ummistumiskindlus
• bioummistuskindlus• roomavus • kulumiskindlus
39) Kuidas valitakse geosünteete?
Eraldamise funktsioon aitab säilitada järgmisi
tugevuse seisukohal olulisi näitajaid
- kandvakihi paksus
- terastikuline koostis
- struktuurne püsivus
Geosünteet võimaldab vähendada täitematerjali
kogust ruutmeetrile, väldib jämedate ja
peeneteraliste segunemise, tõkestab mehaaniliste
osakeste segunemist ja aluspinnase peenosiste
liikumise koos veega, peatades tahked
materjaliosakesed, samas lubades vedelikel liikuda
vabalt.
Põhjamaade süsteemi maanteedel kasutatavatele geotekstiilidele
nõuete määratlemiseks ja kontrolliks NorGeoSpec 2002
Vastavalt spetsifikatsiooniprofiilidest saab
aluspinnase ja täitematerjali omaduste,
ehitustingimuste ning teele esitatavate
kvaliteedinõuete kombinatsiooni alusel valida
konkreetsesse situatsiooni sobiva pinnaste
eraldamiseks ja filtreerimiseks mõeldud
geosünteedi.
40) Tee-elemendid
• Sirglõikud• Ringikõverik• Siirdekõverik
• Üleminekulõik• Klotoid
41) Kõverike elemendid
42) Trasseerimine
Kui ei ole piisava täpsusega maa-ala plaani või tee peab kulgema mitme
takistuse vahelt, on võirnalik tee trass kujundada maastikul proovimise teel. See
võib osutuda otstarbekaks teede kavandamisel puhkemaastikule, kus tuleb
maksitnaalselt säilitada olemasolev taimkate , avada ilusa vaatega kohti ning
Samaaegselt kujundada võimalikult liiklusohutu ja soodsalt ehitatav tee. Eriti
võib osutuda teetrassi kohapeal kavandamine otstarbekaks metsa-aladel, kus
reĮeefi ja mõningaid situatsioonielemente ei ole plaanil kujutatud vajaliku
täpsusega ja alusplaani täpsustamine võib kujuneda töömahukamaks kui tee
trasseerimine.
Trasseerinrisel on lähtesuuruseks arvutuslik kiirus v (km/h), mille järgi
arvutatakse nn. trasseerimissamm
43) Pikiprofiil
• Pikikalded on antud
- vastavalt tänava liigist
- teedel sõltuvad projektkiirusest ja
projekteerimise lähtetasemest.
• Pikiprofiil iseloomustab tee üksikute lõikude
pikikaldeid ja tee kõrgust maapinna suhtes.
44) Veeäravoolusüsteemid ja üldised nõuded
• Mulde ja teepinna kaitsmine vee eest -
küvettid, rennid, planeerida ka maantee-äärne
maa-ala
• Muldekeha alune pind tuleb olenevalt
pinnasest planeerida põikkaldega 2,5-4%
muldest eemale.
• Maanteedelõikudel, mille pikikalle on üle 3% või
mulde kõrgus üle 4 m, samuti pikiprofiili
nõgusatel püstkõverikel tuleb uhtumise vastu ette
näha teepeenarde ja muldkeha kindlustus ning
rajada sademete vee ärajuhtimissüsteem.
• Maantee serva kõrgus väikeste sildade ja truupide
pealesõitudel peab olema arvutuslikust
paisutusega veetasemest kõrgem: rõhuta
töörežiimi puhul vähemalt 0,5 m võrra; rõhuga ja
osalise rõhuga töörežiimi puhul vähemalt 1,0 m
võrra.
45) Truup ja voolurežiimid
• Materjali järgi ( raudbetoon -, teras-, plastik -)
• Ristlõike järgi (ümar-, ovaal -, nelikant-)
• Avade arvu järgi (monokkel-, binokkel,
trinokkel-)
• Otstarbe järgi (läbivoolu-, läbilaske-)
• Ava suuruse järgi
• Truubile antakse kas kraavi põhjaga sama või sellest
suurem lang. Et voolu kiirus truubis ei langeks, peab
truubi lang olema suurem või vähemalt võrdne nn.
kriitilise languga (s.o. languga, mille korral rahulik
voolamine läheb üle käredaks).
vaba (surveta) voolamine kujuneb sel juhul, kui truubi otsak on uputamata ,ing truubis esi,eb vaba veepi,d, paisutus truubi ees h1 o poorsu.verine vooramine kujuneb siis, kui truubi otsak on uputatud , kuid truubis esineb vaba veepincl, h1 :0,96.,.!,2 d,
o surveline voolamine kujuneb vaid erikujulise (voorujoonelise) otsakuga truubis kui lri > I'2 d' Tavalist tüüpi otsakute puhul puhtal kujul survelist voolamist ei esine, vä|jaarvatud juhud, kus truubist väljavool on uputatud.