Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teedeehituse eksami vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liiklus, maantee, bituumen, sõiduk, killustik, muldkeha, sideaine, katend, sild, ristmik, liiklussagedus, maanteed, sõidutee, liikluse, idukite, asfaltbetoon, rajatis, mulde, kruusa, lahend, katendi, märg, puhke, süvend, buss, parkla, teega, liikluskorraldus, kihid, müra, raudtee, sood, tsement, täitematerjal, masinad, segur, frees, rajatisem.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Põhiülesanded: teehoiu korraldamine, liiklusohutuse suurendamine, keskkonnakahjulikkuse vähendamine, liikluse ja phistranspordi korraldamine,
Pärnus, Lõuna Regionaalne Maanteeamet Tarus, Ida Regionaalne Maanteeamet Rakveres. 4. Nimeta teedeehitusettevõtteid (vähemalt 5) Tref, Talter, Tallinna Teede AS, Nordecon Infra, Teede REV-2 5. Nimeta teede projekteerimisega tegelevaid ettevõtteid (vähemalt 5) K-Projekt, Sweco Projekt, Teekaru, Tinter, Amhold 6. Mis on teemaa Maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehiu korraldamiseks. 7. Mis on tee Maantee, tänav, jalgtee; rajatis mõeldud sõidukitele, jalakäijatele liiklemiseks. 8. Nimeta riigimaanteed, mis kantakse riigimaanteede nimekirja ning iseloomusta neid (vähemalt 4) 1. Põhimaante(ühendab pealina teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi linnutähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega.) 2.Tugimaantee(ühendab linnu omavahel ja linnu põhimaanteedega) 3
Kordamisküsimused, teemad 1) Mõisted teede teemast · Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) · Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks.
Otsus projekteerimise kohta (Teostatavusuuring); Otsus ehitamise kohta (Ehituse tehniline kavandamine); Ehituse alustamine (Tee-ehitusloa taotlemine, ehitaja valik, ehituslepingu sõlmimine); Vastuvõtuotsus (Tööjooniste koostamine, ehitamine, järelevalve); Kasutamine (Teekasutusluba, evitamine ja garantiikontroll). Loetlege teeseadusega kehtestatud riigimaantee liigid - Riigimaanteed on: põhimaanteed, tugimaanteed, kõrvalmaanteed. Mille alusel määratakse maantee klass - Maantee klass määratakse arvestades eeldatavat liiklussagedust, piirkonna arenguvajadusi ja rahvusvahelist liiklust, regionaalpoliitilisi eesmärke ja majanduslikke võimalusi. Eeldatava liiklussageduse alusel aastal, mil esimesest ekpluatasiooni aastast möödub 20 aastat. Millega on määratud projekteeritava maantee projektkiirus Projektkiirus on määratud lähtudes maantee klassist ja projekteerimise lähtetasemest.
· mitmerajaline tee tee, kus korraga samas suunas või vastas-suundades mahub sõitma vähemalt kaks sõidukit · mägitee mägisel maastikul paiknev tee, mille trassi elementide suhtes kehtivad erinõuded · ühendustee samatasandilise ristmiku koosseisu kuuluv iseseisev teeosa, mis võimaldab ühelt lõikuvalt teelt siirduda teisele teele · üherajaline tee tee, kus korraga ühes suunas mahub sõitma vaid üks sõiduk · ühesuunaline tee tee, kus on lubatud ainult ühesuunaline liiklus · ümbersõidutee asulast, remondilõigust või ajutisest teesulust möödasõiduks ette nähtud tee 2) Tee liigid, metsateede liigid, tänavate liigitus, maanteevööndid, maanteeklassid, metsateedeklassid · Kohalik maantee, Põhimaantee, Tugimaantee, Kõrvalmaantee, Ramp ja ühendustee · Kohalik tee· Eratee· Metsatee· Tänav· Jalgtee ja jalgrattatee· Talitee
Kate – katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vahetult vastu autodelt tuleva koormuse. (Elastne, jäik, pooljäik) Alus – katendi ühe- või mitmekihiline osa, mis asub katte all. (Killustik, stabi, immutatud kiht) Dreenkiht – aluse all asetsev filtreerivast materjalist või filtreerivast pinnasest kiht, mis juhib vee katendist välja. Toimib kevadel reservuaadina ning lõikab kapillaartõusu. Elastne katend – katend, mille kihtide tõmbetugevus puudub või on üsna väike ja mis arvutatakse peamiselt elastsetele deformatsioonidele ja nihkepingetele ja tõmbepingetele. Jäik katend – enamasti betoonist katend. Kui masinad üle sõidavad, siis ei deformeeru. Koormused on jaotatud hoopis laiemalt kui elastsel katendil. Pooljäik katend – seal on ühendatud asfaldi elastsus ja betooni jäikus. Kasutatakse suure liikluskoormusega aladel (nt lennuvälkjad, ristmikud, bussipeatused jne)
Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) Sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; parkla ja puhkekoht; tunnel, sild, truup ja viadukt; liikurmasinarada; liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis; teepeenar; kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba; tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis; liikluskorraldusvahend; teemärgistus- ja teevalgustusrajatis; tee ääres asetsev muu teehoiurajatis Liigid
8.3 Nihkepingetele liiva kihis ja pinnase kihtides.................................................................13 8.4 Asfaltbetoonikihis tõmbepingetele.................................................................................14 8.5 Stabiliseeritud alusekihis tõmbepingetele.......................................................................15 8.6 Külmakindluse arvutamine.............................................................................................15 9. MAANTEE PÕHIPARAMEETRID...................................................................................17 9.1 Liikluskvaliteedi iseloomustus........................................................................................17 9.2 Eeldatav keskmine liiklussagedus...................................................................................17 9.3 Projektkiirus....................................................................................................................17 9
erimärgistatud kütuse aktsiisi kavandatud laekumisest. Raha jaotus kohalikele ja riigimaanteedele määratakse teeseadusega. Aktsiisist saadav summa on seda väiksem,mida suurem on välisabi osakaal ja omatulu 7. Maanteehoolde rahastamine; Tavahooldust finantseeritakse tegevuskuludest 8. Maanteede hoolduse finantseerimise juhend; Tavahoolduse finantseerimine Tavahooldust finantseeritakse tegevuskuludest. Tehtud tööde mahulist arvestust ei toimu, tasumine toimub maantee nõutava seisundi tagamise eest.Tavahoolduse tegemise eesmärgiks on selle koosseisu kuuluvate töödega maanteede nõutavate seisundinõuete tagamine. Tavahoolduse koosseisu kuuluvad punktides 1.1.-1.16. toodud tööd.(järelvalve, puhastamine kruusateed, kraavid, haljastus, sillad, truubid, talihoole Perioodilise hoolduse finantseerimine Tehtud tööde kohta peetakse mahulist arvestust.Tööde vastuvõtmine toimub aktide alusel
1. Muldkeha ehituse ettevalmistustööd. 2. Mullatööde mahtude arvutamine(nõlvus,kraavi ristlõige, kraavi pealtlaius, mullatööde maht). 3. Tee telje mahamärkimine 4. Piketaazi mahamärkimine 5. Muldkeha mahamärkimine ehitustöödel buldooseriga 6. Pinnasesse süvistamine buldooseritega 7. Pinnase teisaldamine buldooseritega 8. Pinnase puiste, jaotus, paigaldus buldooseritega 9. Süvendite rajamine, tasandamine buldooseritega 10. Astmete rajamine nõlvadele buldooseritega 11. Kraavide täisajamine buldooseritega 12. Pinnase tihendamine pneumorulliga 13. Pinnase tihendamine tapp-rulliga 14. Pinnase tihendamine vibrorulliga 15. Pinnase tihendamine kaevikutes 16
liiga märg pinnas tuleb kobestada ja kuivatada -liiga kuiv pinnas tuleb lisada vet ja korralikultsegada 18) mulle tuleb kogu laiuse rajada ühtlasest pinnasest ja paigaldada pinnas muldes kihtide kaupa. Ebaühtlaste pinnaste puhul tuleb harvemini dreenivad pinnased alla poole ja hästi dreenivad üles poole 19) muldkehas asuva niiskuse hulk ei ole aasta läbi konstantne vaid muutuv 20)muldkeha niiskustsükkel jaguneb 4 perioodiks 1 niiskuse kogumine muldkehasse sügistest vihmavetest 2 muldkeha külmumine ja talvine niiskuse ümber paiknemine 3 muldkeha sulamine ja sellega seotud niiskuse suurenemine kevadel 4 muldkeha suvine kuivamine (tahenemine) 21) temperatuuride vahest põhjustatult hakkab vesi liikuma soojemast pinnasest külmumis piiri poole +4-+6C kuni miisnuskraadideni. Vee külmumis mõjul: 1 vee paisumine poorides 2 täiendava vee juurde vool külmumis piirkonda ja jää läätsede teke. Teedeehituse seisukohalt oluline
Tee on manatee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee , jäätee või muu sõidukite või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Teed Tee moodustavad erinevad rajatised. Liiklemiseks kasutatavad järgmised rajatised: · Sõidutee ning sellega küögnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; · Parkla ja puhkekoht; · Tunnel, sild, truup ja viadukt; · Liikurmasinarada; · Liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; · Ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; · Piirikontroll-ja tollikontrollrajatis; · Teepeenar Muud rajatised · Kraav,haljasala ning eraldus- või haljasriba; · Tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajarajatis; · Liikluskorrakdusvahend;
kasutamise planeerimise ning Transpordi Arengukava 2014-2020 ja selle finantseerimise planeerimise kooskõla tagamise vajadusest, on otstarbekas riigimaanteede teehoiukava ühitada ajaliselt välisvahendite kasutamise perioodiga. Samas tagab see ka parema planeerimise keskpikas perspektiivis. Teehoiukava on koostatud Transpordi arengukava 2014-2020 eelnõu alusel ning täidab selle alaeesmärki 2. Kvaliteetsed teed ja sujuv liiklus. Eesmärk on, et aastaks 2020 väheneb halvas ja väga halvas seisukorras olevate teede osakaal 10 protsendipunkti võrra ja selle arvelt suureneb heas korras olevate teede hulk. Eesmärgi täitmist mõõdetakse tee seisukorra hindamisega (vt peatükk 4 . Teehoiukava kavandamise ja vahendite jaotamise põhimõtted). Eesmärgi täitmise eest vastutab Maanteeamet. Teehoiukava koosneb tekstilisest osast, finantsplaanist, mis sisaldab teedevõrgu
Pinnase liigitus orgaanilise aine sisalduse järgi. Pinnas Orgaanilise sialdus %-des 2mm teraõõduga 1. vähese orgaanilise aine sisaldusega. 2-6% 2. keskmise orgaanilise aine sisaldusega 6-20 % 3. Rohke orgaanilise aine sisaldusega /20 % Muldes võib kasutada vähese orgaanilise aine pinnast. Pinnase klassifikatsioon . Niiskuse paikondade iseloomustus 1) muldkeha projekteerimisel tuleb arvestada maantee klassi, teekatendi tüüp, mlde kõrgus ja süvendi sügavust, muldkeha ja aluspinnaste omadus ning ehitustingimusi, ehituspaikonna looduslikke ja inenergoloogilise iseärasusi ning maanteede ehitamise ja hoiu varasemaid kogemusi 2) Tuleb tagada muldkeha vajalik tugevus ja püsiv vähemate ehitus- ning hoiukuldega säilitades väärtuslikke kõlvikud ja kahjustamata looduskeskkonda.
2. Kuidas määrata eritasandiliste ristmike vajadus ? Kiirteedel tuleb projekteerida kõik ristmikud eritasandilistena I klassi maanteedel rajatakse ristmikud valdavalt eritasandilistena Muudel juhtudel lähtudes eeldatavast keskmisest liiklussagedustest ja - suurima läbilaskvusega samatasandilise ristmiku läbilaskvuse kontrollarvutusest. 3. Mida nimetatakse samatasandiliseks ristmikuks ? Samatasandiline ristmik on koht, kus kaks või enam teed ühinevad või lõikuvad ja kus lahendus võimaldab ühelt teelt teisele siirduda. Kõik teed, mis koonduvad ristmikku, on ristmiku harud. 4. Milliseid meetodeid kasutatakse liiklusvoogude kanaliseerimiseks samatasandilistel ristmikel ? Kanaliseerimiseks kasutatakse liiklussaari ja teemärgiseid. 5. Millised oleks samatasandiliste ristmike projekteerimise eesmärgid ?
kuni 2m. Mustsegus võib kasutada uue jämetäitematerjali lisamisel korduv kasutatavat asfalti, mille terasuurus ei ületa 20mm. Teel segatud täitematerjal Külm täitematerjal segatakse sideainega tellijaga kooskõlastatult segamisseadme abil. Tellija nõudmisel esitab töövõtja tellijale ülevaate kõigist seadmetest mida kavatseb kasutada. Vajadusel kinnitab töövõtja nende sobivust vähemalt 100m pikkusel katselõigul. Kui materjali niiskus bituumeniga segamisel on üle 4%, bituumen emulsioonil üle 7% tuleb täitematerjali enne bituumeni lisamist kuivatada. Kuivatada võib lisades lupja või tsementi. Mustsegust katted tuleb pinnata mitte varem kui 2 nädalat pärast valmimist ja enne talveperioodi saabumist. Vedu Asfaltsegu veo üldnõuded: · Veoki kast peab olema puhas. · Veol ei tohi segu maha pudeneda ega kihistuda. · Asfaltsegu koormad tuleb katta. · Mitte kohandatud veokidega (kandiline kastipõhi): ei loeta sobivaks asfaldiveoks.
1. Mis on teekatend, selle põhiliigid? On mitmekihiline looduslikust v sideainega töödeldud kivimaterjalist konstruktsioon mis võtab vastu ja hajutab liiklusvahendite rataste koormuse muldkeha pinnasele. Jaotatakse elastseteks ja jäikadeks ning edasi:1 Püsikatend: · monoliittsementbetoonist; · monteeritavast raud- või armobetoonist; · asfaltbetoonist. 2. Kergkatend:· kergasfaltbetoonist;· mustsegust; · sideainetega töödeldud killustikust, kruusast ja liivast. 3. Siirdekatend:· killustikust; · kruusast; · sideainetega töödeldud pinnastest. 2. Mis on asfalt, asfaltbetoon, asfaltbetoonsegu? Asfalt tuleb kreeka keelsest sõnast ,,asphaltos", s.t. mäevaik
Tööde mõõdistamine ja 10211 kogusumma 1 3600,0 märkimistööd 3.MULLATÖÖD 30101 Kasvupinnase eemaldamine m3 850,5 16840,0 Muldkeha ehitamine 30402 m3 11737 8,13 7,98 3,67 232390,6 juurdeveetavast pinnasest 30501 Dreenkiht(liivalus) h=25cm m3 4330 9,97 8,73 3,67 96865,0 4.KATEND 40501 Killustikalus h=20cm m3 3052 12,46 10,11 3,67 80103,5
.....................................................................................4 2. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- JA LÕPPPUNKT ............................................................5 3. KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................................................................6 4. ASUKOHA SKEEM ........................................................................................................................7 5. OLEMASOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS NING UUS KATEND ...........................................8 6. MAHTUDE TABEL ......................................................................................................................10 7. MAANTEE PÕHIPARAMEETER ...............................................................................................15 7.1. Liikluskvaliteedi iseloomustus ...............................................................................................................15 7.2. Eeldatav liiklussagedus .......
Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu 1. Mis on tee ja mis kuulub selle koosseisu. Tee on maantee, tänav, matsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tee koosseisu kuuluvad liiklemiseks kasutatavad rajatised nagu: sõidutee, paralleelselt jooksev kõnnitee, mahasõidud, parklad, puhkekohad, tunnel, sild, truup, viadukt teepeenar, piirikontrolli ja tollirajatis. Muudest rajatitest kuulub teede koosseisu kraav, haljasala, eraldus- ja haljasriba, liikluskorraldusvahendid ja teemärgistus. 2. Muinasaja teedevõrgu tekke areng ja tähtsamad sündmused/avastused (nt kaarik, kultusteed). Esimesed teed tekkisid harjumuspäraste veevõtu, jahialadele ja kultuspaikadeni. Samuti sõjaretkede teed. Tegu tavaliste töötlemata jalgradadega
Asfaltsegud on kindla terakoostisega täitematerjalidest ja bituumensideainest koosnev segu. Kasutatakse teekatte ja -aluste ehitamiseks mitmesugustes ilmastiku- ja liiklustingimustes. Segude terakoostise tootmishälbed võivad väljuda standardiga ette antud sõelkõveravälja piiridest. Kokkulepitud sisendnormkoostis peab asetsema standardis sellele segutüübile omistatud sõelkõveravälja piirides. Asfaltsegu koostis peab olema püsiv ning vahetuse jooksul kasutatud sideaine ja filleri kogused ei tohi olla väiksemad toodetud seguhulga kohta summaarselt ettenähtust. Vana asfaldit on võimalik ka taaskasutada, kuid seda võib ladustada kuni 3 aastat ning kindlasti tuleb see ära kasutada selle aja jooksul. 1.1. Asfaltsegude liigitus Asfaltbetoon Asfaltsegu, milles täitematerjali osised on vastavalt pideva või katkeva terakoostisega moodustamaks kandvat struktuuri. Leiavad kasutust aluskihtides
Liiklusõpetus Pööre-mõistetakse pööret kõrvale või tagasi. Ratastraktor-mõistetakse mootorsõidukit,millel on vähemalt kaks telge ja suurim valmistaja kiirus ületab 6 km/h. Raudteesõiduk-rong,vedur,vagun,tressiin,või mingi muu rõõbastel liikuv sõiduk. Registrimass-juhi,sõidjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisele määratud massi mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat massi. Raudteeülesõidukoht-mõistetakse tee ja raudtee samatasandilist ristumimiskohta. Reguleerija-oma volituste piires liiklust korraldav isik,kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk. Ristmik-samal tasandil ristuvatest teedest moodustuv ala. Sõiduõigusega tee-mõistetakse teed,millel sõitjal on
7. Kuidas ristmiku loendustulemustest (12 suunda) arvutuslikud tipptunnikoormused saada 8. Ristmikule on antud ette teenindustase. Millised nõuded tuleb täita erinevate tipptundide puhul (1 ehk max, 30, 100, 200) 9. Mida tuleb teha ristmiku ja selle lähiala katendi tugevdamiseks staatilise koormuse tõttu 10. Mida teha, kui ristmikualale tuleb lõikuvaid teid rohkem kui kaks (ristmikul on rohkem kui 4 haru) 11. Mis on mahasõit, mis ristmik Mahasõit – piirdub ainult teeäärse kinnistuga. Kui läbib kinnistut, on ristmik Ristmikud ja risted jagunevad sama- ja eritasandilisteks. Kõik teed, mis koonduvad ristmikku, on ristmiku harud. Mahasõit - sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale, sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi.
4. Sõitjate ja veostevedu 5. Erimärgistatud kütuste kasutamist mootorikütusena Sõiduki peatamine: 1. Liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumisel 2. Sõiduki liikumise ebaadekvaatsuse tõttu 3. Sõiduki välimus viitab tehnilisele rikkele 4. Veose paigutus, kinnitus või tähistus ei vasta nõuetele 5. Sõiduki välimus viitab liiklusõnnetuses osalemisele 6. Sõiduki müra või heitgaaside suitsusus on liiga suur Kontrollijal on õigus: 1. Peatada sõiduk eelkirjeldatud juhtudel 2. Õigusrikkumise korral või politseioperatsioonide läbiviimisel kontrollida sõidukit, sõiduki- juhi- veose- ja muid seadusega ettenähtud dokumente TERMINID Kontrollijal on õigus: 3. Kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik, kellel puudub vastava kategooria sõiduki juhtimise või kasutamise õigsust tõendav dokument 4
raskendavad töötlemist. Lõhed, praod, oksakohad, mädanemine, putukakahjustused, külmalõhed, kasvuvead. Puitmaterjalid ja -tooted jagatakse: --ümarmaterjaliks (palgid), --saematerjalideks ja --pooltoodeteks, --hööveldatud profiiltoodeteks, --põranda- ja katusematerjalideks, laudsepatoodeteks jms. Puidu kasutamine teedeehituses Geotekstiili ja geovõrgu paigaldamine puithakkest muldkeha peale. Puidust sillad. Puidust parved. Raudtee liiprid. betoon ja selle täitematerjalid, betooni tugevus, betooni vesi; Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Sideaineks kasutakse: harilikult portlandtsementi, põlevkivitsementi või muud tsemendi eriliiki.
*Kontrollija mõistetakse seadusega antud volituste piires liiklejaid kontrollivat isikut kellel on ametitunnistus . *Kõnnitee teeosa või sama otstarbega tee , mis on tähistatud vastavate tähistega . *Pimeda aeg ajavahemik ehast koiduni . *Pööre mõistetakse pööret kõrvale või tagasi. *Ratastraktor on mootorsõiduk millel on vähemalt kaks telge ja suurim valmistaja kiirus ületab 6 km/h. *Raudtee sõiduk rong,vedur,vagun,tresii või mingi muu raudtee rööbastel liikuv sõiduk. *Registri mass juhi,sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurimat massi mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat massi. *Raudtee ülesõidu koht mõistetakse tee ja raudtee sama tasandilist ristumis kohta *Reguleerija oma volituste piires liiklust korraldav isik , kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk.
20. Tee projekteerimise nõuded. Projekteerimise nõuded täpsustavad üleriigiliste, maakonna, üld- või detailplaneeringu nõudeid ja määravad arhitektuurilised, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning asutused, kellega projektdokumendid tuleb kooskõlastada. Maanteeamet annab projekteerimise nõuded põhimaanteede ja nende nende rajatiste osas, teedevalitsused annavad nõuded teiste riigimaanteede ja nende rajatiste osas. Projekteerimise nõuded kohaliku maantee, tänava, jalgtee, jalgrattatee ja eratee kohta annab vastav- või linnavalitsus. 21.Planeeringute liigid. -üleriigiline planeering -teedevõrgu aregukava (teemaplaneering) -maakonnaplaneering -üldplaneering - detailplaneering Planeeringu olemasolu korral peab teeprojekt tuginema planeeringule 22.Teeprojekt. Teeprojekt on tee või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest
Rajatakse, et liigne vesi kokku koguda ja mulde juurest ära suunata. 46.pikifiltertorude ja põiktorude kasutamise põhimõtted veeimarite rajamisel. • Läbimõõt on 8...10cm • Kalle peab olema suurem pikifiltertoru kaldest, kuid vähemalt 4% • Vahekaugused pole suuremad kui 200m ja mis asetsevad sõidutee telje suhtes 45o nurga all. 47. Dreenihi paigutusnõuded mulde rajamisel, hooldamine. vastus:Peab valima kahe variandi vahel kas filterpikitorudeta muldkeha laiune dreenkiht või muldekeha laiune pikifiltertorudega dreenkiht ja hooldust tehakse nii et lastakse vesi survega läbi 48.1D süsteemi kasutamine ekskavaatoritel. 1d süsteemiks loetakse laserkiire vastuvõtjaid mis käivad ekskavaatori kopavarre külge. 49.2D süsteemi koostisosad ja nende paigutamine ekskavaatorile 1.juhtpult 2.juhtpuldi hoidik 3.vahe karp 3D ekraani jaoks 4. armatuuri kinnitus 5. kinnitusvahendid 6. masti andur 7. kaabel 8.masti andur laservastuvõtjaga 9. kopa andur 10
(41) Reguleerija all mõistetakse oma volituste piires liiklust korraldavat (liiklejaid suunav või peatav) isikut, kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk. (42) Ristmiku all mõistetakse samal tasandil ristuvatest teedest moodustuvat ala. Ristmikku ei moodusta parkla, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise koht, samuti nende juurdesõidutee teega lõikumise koht ning põllu- või metsatee ristumine teega ja põllu- või metsateede omavahelised ristumised. Ristmik on reguleeritav, kui liikumise järjekorra määravad reguleerija märguanded või foorituled. Muul juhul on ristmik reguleerimata. Kui reguleerimata ristmikku läbib peatee, on see eriliigiliste teedega. (43) Sõidueesõigusega tee all mõistetakse teed, millel sõitjal on sõidueesõigus ristuval teel sõitja suhtes. (44) Sõiduki all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 12 lõikele 1 teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklevat liiklusvahendit, mis liigub mootori või muul jõul
moodustavad kandva struktuuri Killustikmaastiksasfalt – suure jämetäitesisaldusega asfaltsegu, mille killustikust skelett on kokku liidetud peentäitematerjalist ning bituumenist moodustatud mastiksiga. Valuasfalt – poorideta asfaltsegu, mis sisaldab sideainena bituumenit ja mille kuumas segus sideaine ning filleri ühismaht ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse. Dreenasfalt – asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja mis on koostatud nii, et sellel oleks väga suur omavahel ühendatud pooride sisaldus, mis võimaldab vee ja õhu tsirkulatsiooni, millega tekiks tihe, dreenivate ja mürasummutusomadustega katendikiht. Mustsegu – Vedelbituumenist või bituumenemullsioonist, liivast ja killustikus või purustatud kruusast või kruusast koosnev asfaltsegu. 2. Milliseid tähiseid ja lühendeid kasutab standard nende tähistamiseks ?
Mida nimetatakse manöövriks? a. Igasugust pööret. b. Mistahes sõiduraja vahetust c. Sirgjoonelist tagurdamist. Mida peab tegema juht, kui ristmiku ees on see märk? a. Jääma seisma märgi ees. b. Jääma seisma stoppjoone ees. c. Jääma stoppjoone puudumisel seisma lõikuva sõidutee ääre ees. Mida tähendab märgi ja lisateatetahvli ühend? a. Järgneva 400 m ulatuses on samaliigiliste teedega ristmike ala. b. 400m kaugusel on samaliigiliste teedega ristmik Milline märk lubab sõita otse? A B a. A b. B c. A ja B Parkimine on lubatud …. a. Sõiduautodele rööpselt sõiduteega; b. D-kategooria autobussidele; c. Sõiduautodele täielikult kõnniteel lisatahvlil näidatud viisil. Kas möödasõit B-kategooria sõidukiga selle märgi mõjupiirkonnas on keelatud? a. Jah. b. Ei. Ristmik on… a. Samal tasandil lõikuvatest teedest moodustuv ala; b
ristmiku liiklust Peatamine ja parkimine Juht ei tohi peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaazi, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas Muudatused liiklusreeglite osas Peatamine ja parkimine Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba. Samamoodi tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille
....................................................................................................................9 4. ROHEVÕRGUSTIK......................................................................................................10 4.1. Rohevõrgustiku tugialad......................................................................................... 11 4.2. Valglinnastumine.................................................................................................... 11 5. MAANTEE EHITUSE SEIRE .................................................................................. 12 6. LIIKLUSE NEGATIIVSE MÕJU VÄHENDAMINE..................................................13 6.1. Ulukitara................................................................................................................. 13 6.2. Ökodukt...................................................................................................................14 6.3. Viadukt....................
annaabi.ee 
