COSCOOTER BY E C OT E R MAAILMA ESIMENE TÄISÖKOROLLER UUENDUSLIK •Roller on ehitatud keskkonnasõbralikest materjalidest •Madalad ülalpidamiskulud ja lihtne opereerida •Moodne disain ja nutikad lahendused KESKKONNASÕBRALIK •Klaas – ja süsinikkiud on tõelised saasteained… Ühe süsinikkiu tootmiseks kulub 1000x rohkem energiat kui ühe klaaskiu tootmiseks. Samas ühe klaaskiu tootmiseks kulub 100x rohkem energiat kui ühe kanepikiu tootmiseks... •Kere koosneb kanepikiu ja linakiu segust, mis on omavahel kokku segatud keskkonnasõbraliku liimiga •Rolleri kere juures on kasutatud tehnoloogiaid, mida kasutatakse ka F1 vormelite tootmises MADALAD ÜLALPIDAMISKULUD JA LIHTNE OPEREERIDA • Elektrikulu 100 km läbimiseks ~ 20 - 40 senti • Ühe laadimisega saab sõita 60 kuni 90km • Laetav kodusest pistikust MOODNE DISAIN JA NUTIKAD LISASEADMED •LED-tuled
Klaasplastist lipuvarras Rander Süld 135011 [email protected] Lipuvarrast on ajalooliselt kasutatud lipu heiskamiseks. Klaasplastist lipuvarda valmistamine Vardasse saab heisata nii riigilipu tähtpäevade puhul või Protsess algab vaiku kastetud klaaskiu kerimisega ümber patriootlikkuse näitamiseks kui ka organisatsioonide lippe, pöörleva spindli kohalikke lippe või kommertsotstarbel kasutatavaid lippe. Lipuvardad on kasutusel igas riigis ja ka Kuule maandumisel mängis tähtsat rolli lipu heiskamine. Maailma suurimaks lipuvarraste turuks võib pidada Ameerika Ühendriike, kus isamaalisus on eramaju omavate keskklassi perekondade seas laialt levinud ja seda soovitakse igal võimalusel näidata riigilipu heiskamisega.
3. ABS 40,5 50 1,334 32,94 1,181 29,16 19,06 2,2 1,04 31,66 Tööstus 0 5 3 10,0 4,1 57,0 4.PA 41,5 50 2,534 61,06 2,098 50,55 14 2,6 1,3 46,97 Tööstus 0 5 0 5.Klaaskiu d 441,6 13,15 51,0 Sette- 10,0 3,0 30 50 13,249 438,6 2 2,9 1,6 276,02 komposiit. 3 8 0 kaevud II 6.Klaaskiu d 51,0
Klaasplastist detailide tootmise tehnoloogia Klaaskiud on väga mitmekülgne ehitusmaterjal. Erinevalt metallist või puust pole se lihtsalt mõõtu lõigatav, paika, kruvitav või keevitatav. Klaaskiu kihid vormitakse vastavalt toote kujule ja kaheosalise vaigu kõvendajaga muudetakse elastsed klaasriide lehed tugevaks vastupidavaks tooteks. Lõplikult valminud klaaskiud on sarnane plastikuga, tugevuselt aga võib võistelda mõne metalliga. Klaasriiet kasutatakse väga erinevate toodete valmistamiseks, näiteks mehhanismide osade korpused, autode paneele ja keredetaile. Merenduses kasutatakse samuti klaaskiudu, kuna ta on veekindel ja korrosioonikindel.
a. 0,38 b. 0,32 c. 0,349 d. 0,68 Küsimus 3 Mitu korda klaas on elastsem kui nailon: Vali üks või enam: a. 26,25 b. 10,10 c. 7,65 d. 10,01 Küsimus 4 Milline on järgmise komposiitmaterjali tihedus (80 mahu% Al, tihedusega 2,7 g/cm3 + 20 mahu% Boorkiudu, tihedusega 2,36 g/cm3): Vali üks või enam: a. 2,632 b. 2,560 c. 2,651 d. 2,683 Küsimus 5 1000 N/m2 = ... psi? Vali üks või enam: a. 1 b. 144,9 c. 0,1449 d. 6,9 Küsimus 6 Kas keemilise sideme saavutamine apreteerimisel klaaskiu ja epoksüvaigu vahel on kohustuslik? Vali üks või enam: a. jah b. ei c. sõltub klaaskiu tüübist d. sõltub epoksüvaigu tüübist Küsimus 7 Täiteained annavad komposiitmaterjalidele järgmisi omadusi: Vali üks või enam: a. alandavad toote hinda b. vähendavad elastsusmoodulit c. vähendavad tugevust d. suurendavad tihedust Küsimus 8 Milliste vaikude tüüpidega sidustatakse kiude apreteerimisel? Vali üks või enam: a. reaktoplastid b. termoplastid Küsimus 9
Head küljed: kõrge tõmbetugevus (mis on veel reguleeritav termilise töötlemise ja venitamisega 2000C juures), elektri- ja soojusjuhtivus, soojuspaisumistegur, vastupidavus oksüdatsioonile on reguleeritav kristaliinsusega ja defektide elimineerimisega. Kasutatakse kaubatoodetena 3 põhikujul: paralleelselt koos 1000-160 000 üksikkiudu; tükeldatud kiududena ja jahvatatuna. Saadaval ka kahedimensionaalsena ja kombineeritud teiste sarrustega. 15.Klaaskiu apreteerimine. Apretid. Eesmärk: 1) Klaaskiu ja maatriksi faasidevahelise sideme füüsikaliseks ja keemiliseks tugevdamine. 2) Kiu pinna kaitsmine vee ja agresiivsete vedelike suhtes. Apreteerimine: riide, naha, paberi jm töötlemine keemiliste ainetega. See annab neile või taastab nende nägusa välimuse, elastsuse, jäikuse, läike, vee-ja tulekindluse, sileduse, kortsumuse. Klaaskiu apreteerimine: 1) Kiudu kaitsva meti (mett) eemaldamine 2) Apreti hüdrolüüs
:Hemp_plants_big.jpg autotööstuses aina enam kasutama Kanepikiud on enim levima hakanud Põhja- hakatud, põhjuseks Euroopa autotööstuses. Selle suurimaks taaskasutatavus eeliseks klaaskiu ees on kergus (tihedus ning hind. poole väiksem), puuduseks aga hüdrofiilsus. Kanepikiud ja https://en.wikiversity.org/wiki/Design_for_the_Environment/A polüetüleen paneelis utomotive_Interior_Door_Panels https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/69/T %C3%BCrinnenverkleidung_Hanf-PP_nova.jpg/310px-T
2. Fenoolformaldehüüdvaik (PF) on ebaregulaarne läbipaistev tahke ja lahustuv ester, , Vaigutärpentin, bensiini lahusti, kuiv õli jne. .See on valmistatud kondenseerumisel para-tertsiaarne butüül fenooli ja formaldehüüdi katalüüsi kaltsiumhüdroksiidi. Fenoolformaldehüüdvaiku toodetakse fenooli ja formaldehüüdi reaktsiooni abil ning see leiab rakendust järgmistes toodetes: lihvkettad, pidurite hõõrdkatted, laminaat, vineer, klaaskiu, tindi tööstuse, tööstus-laminaadid ja rehvitööstustele. 3. Polüstüreen (PS), puhas polüstüreen on kõva,kuid rabe, klaasjas,väikese löögitugevusega ja läbipaistev polümeer. Ta on kergesti töödeldav ning tal on hea mõõtmete püsivus. Seevastu on tal väga madal kemikaalikindlus ja ta on tundlik UV- kiirgusele. Polüstüreenil põhinevaid plaste on mitut liiki. Levinuim polüstüreen on vahtpolüstüreen
Vali üks või enam: a. jah b. ei Küsimus 12 Millisel materjalil on suurim elastsusmoodul? Vali üks või enam: a. kõrgmolekulaarne PE b. süsinikkiud c. PBO d. Kevlar 149 Küsimus 13 Milline järgmistest väidetest on õiged? Vali üks või enam: a. sulam on kahefaasiline segu b. sulam on ühefaasiline segu c. polüsegu on kahefaasiline segu d. polüsegu on ühefaasiline segu Küsimus 14 Kas klaasi omadused sõltuvad materjali suunast? Vali üks: a. ei b. jah Küsimus 15 Milline on klaaskiu puudus? Vali üks või enam: a. kõrge tihedus b. kõrge hind c. kõrge tõmbetugevus d. kõrge keemiline vastupidavus Küsimus 16 Millisel materjalil on nendest väikseim erimoodul? Vali üks või enam: a. PE b. alumiiniumoksiid c. s-klaas d. e-klaas Küsimus 17 Palju maksab alumiiniumoksiidi kg: Vali üks või enam: a. u. 56-57 USD b. u. 56-57 EUR c. 75 USD d. 75 EUR Küsimus 18 Klaaskiud on... Vali üks või enam: a. amorfne materjal b. kristalliinne materjal Küsimus 19
Vastus: vabalt rippuva ja oma massiga koormatud KM-st traadi maksimaalne võimalik pikkus on 587m Kodutöö 3 Kompositmaterjalist tala mahuga 1 m 3 on tehtud C-kiuga AS-4 armeeritud epoksüvaigust. Armatuuri mahuosa talas V A =0,6. Tala odavdamise eesmärgil asendati süsinikkiud võrdse arvu E-klassist kiududega. Kuna aga viimased on väiksema elastsusmooduliga, siis tuli tala jäikuse kompenseerimiseks kolmekordselt suurendada tema kõrgust. Võttes C-kiu, E-klaaskiu ja epoksüvaigu hinnaks vastavalt 720, 72 ja 108 kr/kg, tiheduseks vastavalt 1800, 2540 ja 1250 kg / m 3 , arvutage materjali protsentuaalne kallinemine. Leiame tala maksumuse C-kiudu kasutades Tala tihedus: =0,6x1800+1250x0,4= 1580 kg / m 3 Tala maksumus= 720x0,6x1800+108x0,4x1250= 831600 kr / m 3 Leiame tala maksumuse E-klaaskiudu kasutades Tala tihedus: =0,6x2540+1250x0,4= 2024 kg / m 3 Tala maksumus= 72x0,6x2540+108x0,4x1250= 163728 kr / m 3
Ülesanne 3. Konstruktsiooni arvutus. Komposiitmaterjalist tala mahuga 1 m3 on tehtud süsinikkiuga AS-4 armeeritud epoksüvaigust. Armatuuri mahuosa talas VA = 0,6 (60%). Tala odavdamise eesmärgil asendati süsinikkiud võrdse arvu E-klaasist kiududega. Kuna aga viimased on väiksema elastsusmooduliga, siis tuli tala jäikuse kompenseerimiseks kolmekordselt suurendada tema kõrgust. Võttes süsinikku, E-klaaskiu ja epoksüvaigu hinnaks vastavalt 720, 72 ja 108 kr/kg, tihenduseks vastavalt 1800, 2540 ja 1250 kg/m3, arvutage materjali protsentuaalne odavnemine. Lähteandmed: Vt1 = 1 m3 VA1 = 0,6 (60%) ht2 = 3ht1 A1 = 1800 kg/m3 A2 = 2540 kg/m3 EV = 1250 kg/m3 Hind A1 = 720 kr/kg Hind A2 = 72 kr/kg Hind EV = 108 kr/kg 1. Leian teise tala V: = 1 = 3 2. Leian epoksüvaigu mahuosa: = 0,6 = 100% - = 100% - 60% = 40% 0,4 3. Leian armatuuri AS-4 massi ja selle hinna esimeses talas:
seejuures see kohe avast välja tulles jahutatakse, mõnikord määritakse, siis võidakse veel venitada ja lõpuks keritakse või punutakse. Klaas tekib sobiva viskoosusega homogeense ja amorfse sulanud materjali väga kiirel jahutamisel. 2000 kraadi juures. Klaaskiudu toodetakse klaasimassist. Sulatatakse üles, rafineeritakse(peenendamine) ja siis tõmmatakse välja. Klaas kas keritakse rulli või tehakse villa. Tüüpilise klaaskiu Elastsusmoodul on E=70Gpa. Boorkiud saadakse fluoriidide ja boromiidide lagundamisega vesiniku keskkonnas. Grafiit on erinevalt teemantist seotud kovalentsidemetega vaid kolme aatomiga põhitasandis. See tasand on ilgelt tugev aga kuna vertikaaltasandil on nõrgad sidemed, siis on nihkedeformatsioonid kerged tulema. Head antifriktsiooniomdused seega. Piduriklotsid ja autokummid.
arendamiseks. Nüüdseks kasutatakse seda ülemaailmselt suuremates betoonehitistes[4]. Klaasfiiber armatuuri valmistatakse pikkadest klaaskiud niitidest, mis keeratakse omavahel kokku ja lisatakse samal ajal plastikut, et anda materjalile sidusus ja profiil. Piisavaks kaitsekihiks antakse armatuuri diameeter pluss 10mm. Üldiselt antakse armatuuri paksusi 4- 20mm, aga suurematelt tootjatelt on võimalik leida ka kuni 41mm[5]. 2.1 Omadused ja tehnilised näitajad Klaaskiu ja plastiku omavahelisel sidumisel saame tugeva materjali, mis on vastupidav tugevusele, korrosioonile ning on kerge(Tabel 2). Tabel 2 Klaasfiiberarmatuuri omadused[6,7] Tõmbetugevus N/mm2 1000 Soojusjuhtivus W/(mK) <0,5 Tihedus g/cm3 2,1 Elastsusmoodul MPa 60000 Korrosioonikindlus kõrge
tugevdatud ja 2600 mm punane lagede ja muudetud tule 3000 mm kandekonstruktsioonide mõjule Paksus: vooderkatted ning vastupidavaks 3 12,5/15/18 karkassvaheseinad 30 mm pikkuse mm klaaskiu lisamisega Standard Kipsplaat, mille Laius: Tagumise Sisetöödel seinte ja lagede kipskartongplaadid pind ja pikiservad 1200 külje aluskarkassile paigaldatud on kaetud Pikkus: markeering vooderkatted, spetsiaalse 2000-4000 sinine karkassvaheseinad, kartongiga mm ruumikujunduselemendid ja
kinnitamiseks. Pärast moodulite kinnitamist seinale või võlvidele rihmadega, on vaja nihutada puit plaati. See soodustab moodulite laienemist pilude vahele. 1.3 Kangad ja Paelad Tekstiilimaterjalid on valmis kootud või punutud lõngast, mis koosneb tulekindlast keraaamika kiudutest lisaks orgaanilistest kuidudest ( mitte rohkem kui 20% ), see tagab toode painduvuse tõusmist. Metallisulamist lõngade väljaarvamine taastuva suurima stabiilsusega kõrgel temperatuuril. Klaaskiu lõngade kasutamisega saab neid kasutada sellistes kohtades kus on vaja elektrilist stabiilsust. Tekstiil materjale on kasutatud kuni 1250 kraadi juures, aga kui on vaja et materjal oleks kõrgel temperatuuril paindlik, siis peab jääma temperatuur alla kõrgemat lubatud tempertuuri. 1.4 Materjal kaetud turbiinide labadel Teadlased on tõestanud, et keraamilised materjalid sobivad hästi tuule turbiinide labade valmistamiseks
klassi. Bituumenrullmaterjalid on valmistatud süttivast materjalist ning kuuluvad valdavalt mittepõlevate materjalide hulka (klass B roof vt viide normile - EV ST 620-9:1993). Bituumenrullmaterjalid on mehaaniliselt töödeldavad. 1.2. MATERJAL JA VALMISTAMINE Bituumenrullmaterjalide valmistamiseks kasutatakse bituumenit, modifikaatoreid (SBS, APP, APAO), erinevat tüüpi tugikangaid (kartong, jute, klaaskiud, polüester, klaaskiu ja polüesterkanga segu), täiteainet, polüpropüleen või polüetüleenkilet, liiva ja erinevat tüüpi pinnaviimistlusmaterjale (mineraalpuiste, keraamilised graanulid, liivapuiste, alumiiniumfoolium). Vedel bituumen kantakse läbi immutusvanni liikuvale tugikangale, saadud toorikule kantakse või pressitakse pinnaviimistlus. Jahutatud bituumenrull lõigatakse vajalikku mõõtu ja pakendatakse teipe või paberpakendit kasutades. 1.3. PAKENDAMINE JA MÄRGISTAMINE
keemias (H2SO4 tootmisel) · - legeerivad lisandid sulamites · (tõstavad kuumus-, korrosiooni- ja kulumiskindlust) · Os, Ir jt lisandid ülikulumiskindlad sulamid · (täitesulepeade suleotsad, · täppismõõteriistad) · - termopaarid, takistustermomeetrid · (kõrgete temp-de mõõtmiseks) · Pt + Rh, Ir + Ru · - klaasitööstuse vannid ja tiiglid (Pt + 7% Rh), · (eriti optil klaasi sulatamiseks) · ka klaaskiu filjeerid (ligik samast sulamist) · - laboriaparatuur (tiiglid, kausid, traat, võrk - peam) · Pt, Pt + Rh (1-3%) jt · - elektroodides (pH-meetria, elektroforees, elektrokeemia - Pt) · - palju muud (kütuseelemendid, elektrikontaktid, · kunstil klaasi kujundamisel (Pt, Ir), nõguspeeglite · katmisel (Ir), ehetes : eriti briljantide raamistus (Pt) ja · "valge kuld" (Au + Pd), monokristallide kasvatam tiiglid · (Pt + Ir), nõrkvoolu elektrikontaktid (Pt + Ir),
Mõningad tervise eskperdid väidavad, et klaaskiud fiibrid hingatakse sisse, siis sellest võivad tekkida kantserogeennsed tagajärjed. Instutsioonid nagu Ameerika kopsu assotsisioon väidavad, et isoleeritud klaaskiud on turvalised, kui nad on korrapäraselt paigaldatud. Fakt on selles, et klaaskiud on kasutatud koduses isoleerimis materjalina alates 1930 aastatest ilma, et oleks teatatud tervisehäiretest. Sellegi poolest tuleks ettevaatlik olla, sest otsene kontakt klaaskiu materjaliga võib ärritada nahka, silmi, nina, kõri, tekitada naha sügelemist ja kõige ohtlikum, mis juhtuda võib on kurgu vähi diagnoos. Vahtpolüstüreen ehk EPS soojusmaterjal Penoplast on kiiresti, täpselt ja soodsalt välisseinale paigaldatav, kuid tuleohutuse seisukohalt nõrk ja selle vasupidavus mehaanilistele löölidele on tagasihoidlik. Eestis on kasutusel erineva survetegevusega penolaste nagu PS-50, EPS 60, EPS 80 ja EPS 100. Fassaadisoojustuseks peab
Süsiniku nanotorud on sarnase struktuuriga, kuid C aatomite kiht moodustab nanomõõtmetes toru (läbimõõt kuni 100nm). Toru otsad on nagu fullereenid. 23. Anorgaanilised klaasid. Klaasisordid, nende koostis ja kasutamine. Klaasdetailide valmistamine. Anorgaanilised klaasid peavad sisaldama vähemalt ühte klaasimoodustavat oksiidi, tavaliselt SiO2. Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, optiliste läätsede valmistamiseks, klaaskiu valmistamiseks. Klaasi lähteained on räniliiv, sooda, potas, lubjakivi, booraks. Mõned klaasisordid, nende koostis ja kasutamine 1) Sulatatud kvarts: >99,5% SiO2, kasutatakse tiiglid, konteinerid. 2) Kvartsklaas: 96% SiO2, 4% B2O3, laboriklaas. 3) Boorsilikaatklaas: 81% SiO2, 3,5% Na2O, 2,5% Al2O3, 13% B2O3, laboriklaas, toidunõud. 4) Aknaklaas: 75% SiO2, 16% Na2O, 5% CaO, 1% Al2O3, 4% MgO, aknaklaas. 5) Klaaskiud: 55% SiO2, 16% CaO, 15% Al2O3, 10% B2O3, 4% MgO.
Plastide osakaal auto massist on ca 15% (mahust palju enam). Lähema 5 aasta jooksul suureneb see prognooside järgi 20%- ni. Seega 1000 kg kaaluvast autost moodustavad plastid 200 kg. 3.2. Plastide halvad omadused Negatiivsete omadustena saab nimetada väikest kuumuspüsivust ja madalat tugevust. Plastid pole kraapimiskindlad, vananevad ning vananedes kaotavad oma omadused. Tänapäevastel komposiitmaterjalidel on neid puudusi vähendatud klaaskiu või süsinikkiu lisamisega. Süsiniku lisamisega saab tõsta plasti elektrijuhtivust nii, et neid saab galvaniseerida. [9] 3.3. Polüuretaan (PUR) Polüuretaanil on eriti head soojusisolatsiooni ja heli-isolatsiooni omadused. Soojusjuhtivus on on 0.021 W/mk. [10] 3.3.1 Polüuretaanisolatsiooni eeliseks on kerge erikaal ja suurepärane tugevuse suhtes tihedusega Vuukideta isolatsioon Nakkub enamuse materjalidega nagu metall, puit, betoon jpm
Paksus: 13 mm. KIPSPLAAT GKB 13 1,2X2,7M STANDARD Standardplaat GN 13 on enimkasutatud kipsplaat uusehitustes ning renoveerimistöödel. Kipsplaate kasutatakse sisetöödel seinte ja lagede katmiseks. Hind 35,14 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,7 m. Paksus: 13 mm. KIPSPLAAT GKF 15 1.2X2.6 TULEKAITSE Kartongkattega kipsplaadid, mille kipsist sisu on tugevdatud ja muudetud tule mõjule vastupidavaks 3-30 mm pikkuse klaaskiu lisamisega. Kasutusvaldkond: sisetöödel normeeritud tulepüsivusajaga aluskonstruktsioonile paigaldatud seinte, lagede ja kandekonstruktsioonide vooderkatted ning karkassvaheseinad. Hind 77,33 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,6 m. Paksus: 15 mm. KIPSPLAAT GU 9 1.2X2.7 TUULETÕKE Kartonkattega kipsplaadid, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks.
Paksus: 13 mm. KIPSPLAAT GKB 13 1,2X2,7M STANDARD Standardplaat GN 13 on enimkasutatud kipsplaat uusehitustes ning renoveerimistöödel. Kipsplaate kasutatakse sisetöödel seinte ja lagede katmiseks. Hind 35,14 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,7 m. Paksus: 13 mm. KIPSPLAAT GKF 15 1.2X2.6 TULEKAITSE Kartongkattega kipsplaadid, mille kipsist sisu on tugevdatud ja muudetud tule mõjule vastupidavaks 3-30 mm pikkuse klaaskiu lisamisega. Kasutusvaldkond: sisetöödel normeeritud tulepüsivusajaga aluskonstruktsioonile paigaldatud seinte, lagede ja kandekonstruktsioonide vooderkatted ning karkassvaheseinad. Hind 77,33 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,6 m. Paksus: 15 mm. KIPSPLAAT GU 9 1.2X2.7 TUULETÕKE Kartonkattega kipsplaadid, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks.
sageli värvimata elastaani: minimaalset triikimist. Tooteid kiud on sel juhul läbipaistev. kuivatada varjus, et päikesekiirgus kiudu ei kahjustaks. anorgaanilised kiud klaaskiud GF Tänu klaaskiu ja asbestkiu sarnasusele, oli klaaskiud heaks asendajaks asbestile paljudes elektri-, soojus- ja heliisolatsiooni toodetes ning lisas vajadusel teistele materjalidele struktuuri tugevust ning kuumakindlust. Sarnasus asbestiga, on samuti mureallikaks, et klaaskiul võivad olla ka samasugused
tap.*klaasriidel vinü.tap.(PVC),mida saab kasut.märga.ruumi.nagu vannituba.Tekstiil.tap.kuiva.ruumi.ette.näh.tap.,mis koosn.paberalu.lamineeri.riidest.Heli summuta.tap.on faktuuri.karvasta.kihiga.Kasut.veel siseruumi.kujun.viimistlus.kang.60.Klaas- &tooted:Valmista:*klaasimas.valmis.,sulata.*kla.kuju and.*tooriku lihvi.&poleeri.*katmine kilega v.kelmega,paketi koosta.Tänap.lisan.*lehtkla.valtsi,armeeritud kla.valmis.valtsi.*pressi.&stantsi.> klaasplokk&läätsed*ekstrusi.puhum.&tõmba.>klaaskiu valmis.Liigid:Jää->valmis.pakse.aknakla. Kla.üks külg muudet.liivaprit.abil kared.&kaeta.vedela liimiki`ga.Jää-laseb läbi hajut.valg.&kasut. teda uste&vahesein.klaasi.Float->lamekla.valmis.sula mass tõmmat.vannist otse veega jahutat.`ke valtsi.`le. Saab valmis.reljeefse pin.`ga klaasi.Karast.->Term.karas.valmis.lõig.lehti kuumut.&jahut.kiire.suruõ`ga.Antud klaasi lõig.ei saa,samuti kriimustatav.*kem.karas.>aset.kindla koosti.vedel,kus toi.ioonvah.ved.&kla.vahel,mile tule.tõus.tug
- lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist - klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (1000o C) -lõikamine · Tooriku lihvimine ja poleerimine · Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise: · Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel, · Pressimine ja stantsimine klaasplokk ja läätsed. · Ekstrusioon, puhumine ja tõmbamine klaaskiu valmistamisel. Lehtklaas On sulatusvannist vertikaalselt või horisontaalselt väljatõmmatava sula klaasimassi valtsidevahel jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis lõigatakse lehtedeks. Klaaslehepaksust reguleeritakse valtside vahe või ka tõmbemasina kiirusega. Floatklaas (Pilkingtoni meetod) Lameklaasi valmistamine sula klaasimass tõmmatakse vannist otse veega jahutatavatele valtsidele, kus ta mõnevõrra jahtub, seejärel läheb klaasimass sulatina pinnale, kus ta
meile teadmatuks. Plaatinast laboritarbed on endiselt asendamatud, plaatinaserviisid on muutunud aga muuseumieksponaatideks. Üheks peamiseks plaatina tarbijaks on klaasitööstus. Klaasniiti tõmmatakse läbi peente filjeeride temperatuuril 1200...1450°C. Sulaklaas on siis väga agressiivne: parim legeeritud teras püsib vaid kümneid tunde, ka metallkeraamika ei pea vastu. Plaatinasulam talub neid tingimusi aga tuhandeid tunde. 1 t klaaskiu kohta kulub kuni 200 g plaatinat. Plaatinatiiglis sulatatakse monokristalle laserile ja teisi kõrge puhastusastmega aineid. Erisulandajatega saab isegi smaragdipulbrist kokku sulatada suuri vääriskive. Õhuke plaatinaleht või plaatinakihiga kaetud klaaspeegel on läbipaistev vaid valgusallika poole. Plaatinapeegliga ukse- või aknaklaasid peegeldavad väljast hoone ees olevaid esemeid, seestpoolt on aga läbipaistvad. Nõnda klaasitud aknad ei vaja kardinaid
Oma tugevuse, vastupidavuse, venimis võime ja vastupidavusega mereveele on Sisal traditsioonilislest olnud juhtiv materjal põllumajanduses. Lisaks köitele, niitidele ja paeltele kasutatakse seda ka spetsiaalse paberi, filtrite, geotekstiilide, madratsite, vaipade jm valmistamiseks just enda madala hinna tõttu. Sisalit on kasutatud keskkonnasõbraliku tugevdusainena asbeti ja klaaskiu komposiitmaterjalide asendajana erinevatel eesmärkidel, sealhulgas autotööstuses. Sisalist saab valmistada ka likööri, kui selle agaav ära destileerida. Sunn Crotalaria juncea, tuntakse ka kui pruuni kanepit, India kanep,
Samal ajal tihedus on suhteliselt väike. Väga perspektiivne materjal suure tugevusega komposiitide valmistamiseks. 22. Anorgaanilised klaasid. Klaasisordid ja klaasdetailide valmistamine (12.5), antud joon 12-19 Anorgaanilised klaasid peavad sisaldama vähemalt ühte klaasimoodustavat oksiidi, tavaliselt SiO2. Peale selle sisaldavad nad ka teisi oksiide: CaO, Na2O, K2O, Al2O3 jt. Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, laboriklaasina, optiliste läätsede valmistamiseks, klaaskiu valmistamiseks jne. Klaasi lähteained on: räniliiv (SiO2), sooda (Na2CO3), potas (K2CO3), lubjakivi (CaCO3), booraks (Na2B4O7) jm. Mõned klaasisordid, nende koostis, omadused ja kasutamine: Klaas SiO2 Na2O CaO Al2O3 B2O3 Omadused Kasutamine 1. Sulatatud kvarts >99,5 Väga väike Tiiglid, joonpais. tegur konteinerid 2
Samal ajal tihedus on suhteliselt väike. Väga perspektiivne materjal suure tugevusega komposiitide valmistamiseks. 23. Anorgaanilised klaasid. Klaasisordid ja klaasdetailide valmistamine (12.5), antud joon 12-19 Anorgaanilised klaasid peavad sisaldama vähemalt ühte klaasimoodustavat oksiidi, tavaliselt SiO2. Peale selle sisaldavad nad ka teisi oksiide: CaO, Na2O, K2O, Al2O3 jt. Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, laboriklaasina, optiliste läätsede valmistamiseks, klaaskiu valmistamiseks jne. Klaasi lähteained on: räniliiv (SiO2), sooda (Na2CO3), potas (K2CO3), lubjakivi (CaCO3), booraks (Na2B4O7) jm. Mõned klaasisordid, nende koostis, omadused ja kasutamine: Klaas SiO2 Na2O CaO Al2O3 B2O3 Omadused Kasutamine 1. Sulatatud kvarts >99,5 Väga väike Tiiglid, joonpais. tegur konteinerid 2
maleko.ee/index.php/459/ Joonised + kaitsmata Protan kattega katus) 1.16 Bituumenrullmaterjal Bituumenist rull-katusekattematerjal koosneb: · Bituumen · Modifikaatorid - (lühenditeks võivad olla meile tuntud SBS, APP, APAO, KP. Lühendid tähistavad bituumenile lisatud polümeerseid ühendeid. 16 · Tugikangas Selleks võib olla kartong, jute, klaaskiud, polüester, klaaskiu- ja polüesterkanga segu. · Täiteaine. · Polüpropüleen- või polüetüleenkilet. · Liiva. · Erinevat tüüpi pinnaviimistlusmaterjale nendega võivad olla: mineraalpuiste, keraamilised graanulid, liivapuiste, alumiiniumfoolium Bituumenist rull-katusekatte valmistamisel kantakse vedel bituumen tugikangale, millele kantakse või pressitakse pinnaviimistlusmaterjal. Kui bituumen on jahutatud, lõigatakse materjal sobivatesse mõõtmetesse ning pakitakse.
kiududel, seega tugevaim tuntud materjalidest. Samal ajal tihedus on suhteliselt väike. Väga perspektiivne materjal suure tugevusega komposiitide valmistamiseks. 14. Anorgaanilised klaasid. Klaasdetailide valmistamine. Anorgaanilised klaasid peavad sisaldama vähemalt ühte klaasimoodustavat oksiidi, tavaliselt . Peale selle sisaldavad nad ka teisi oksiide: , , , jt. Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, laboriklaasina, optiliste läätsede valmistamiseks, klaaskiu valmistamiseks jne. Klaasi lähteained on: räniliiv (), sooda (), potas (), lubjakivi (), booraks () jm. Mõned klaasisordid, nende koostis, omadused ja kasutamine: Klaas SiO2 Na2O CaO Al2O3 B2O3 Omadused Kasutamine 1. Sulatatud kvarts >99,5 Väga väike Tiiglid, joonpais. tegur konteinerid 2
Samal ajal tihedus on suhteliselt väike. Väga perspektiivne materjal suure tugevusega komposiitide valmistamiseks. 23. Anorgaanilised klaasid. Klaasisordid ja klaasdetailide valmistamine (12.5), antud joon 12-19 Anorgaanilised klaasid peavad sisaldama vähemalt ühte klaasimoodustavat oksiidi, tavaliselt SiO2. Peale selle sisaldavad nad ka teisi oksiide: CaO, Na2O, K2O, Al2O3 jt. Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, laboriklaasina, optiliste läätsede valmistamiseks, klaaskiu valmistamiseks jne. Klaasi lähteained on: räniliiv (SiO2), sooda (Na2CO3), potas (K2CO3), lubjakivi (CaCO3), booraks (Na2B4O7) jm. Sulatatud kvarts,Kvartsklaas,Boorsilikaatklaas,Aknaklaas,Klaaskiud,Optiline klaas,Klaaskeraamika. Klaasid kui mittekristalsed materjalid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad nad järjest pehmemaks ja voolavamaks,kuni näivad vedelad. Üks erinevus kristalsete ainete ja klaaside vahel on veel see, et klaasidel ei toimu tahkumisel hüppelist
Kohapeal valatud betoonaluse puhul peab arvestama sellega kaasneva kõrge niiskusesisaldusega. Niiskuse vähendamise huvides tuleb alus teha vähese veesisaldusega betoonist ja võimalikult õhuke (mitte üle 40 mm). Keramsiidist soojustuse peal betooni kiht <40mm ja tsemendi sisaldus <250kg/m3. 43 Katusekatte alus: betoonalus Betoonaluse puhul pole soovitatav kasutada katusekatte alumise kihina klaaskiu baasil rullmaterjali: betooni aluseline keskkond, mis lagundab rullmaterjalis oleva klaaskiust tugikanga. Enne katusekatte paigaldamist tuleb betoonaluselt tuleb eemaldada tsemendipiim ja muud nakkumist vähendavad ained, nii et aluse ja kattekihi vahel oleks võimalik saavutada vajalik nake. Enne kruntimist peab betoon olema piisavalt kuiv (betooni niiskussisaldus tuleb ära mõõta) . Betoonalusele kinnitatakse rullkate täispinnalise või
42. Klaaskiud ja nende kasutamine armatuurina. Siia kuuluvad klaaskiud ja kvartskiud, mida kasutatakse armatuurina plastides. Sellised kiud on odavad ja neid valimistatakse tööstuslikult suurtes kogustes. Enamasti valmistatakse klaaskiude väljatõmbamise teel klaasisulamist. Parema adhesiooni saavutamiseks armatuuri ja maatriksi vahel kasutatakse klaaskiudude metalliseerimist tsingi, nikli, vase või kroomiga. See võte suurendab tugevust ja laiendab tunduvalt klaaskiu kasutusalasid. Armatuur annab komposiidile tugevuse, jäikuse ja tagab mehaanilise omaduste säilumise tööolukorras. Kiudarmatuur võimaldab luua maksimaalse tugevusega komposiidi, mis kannavad hästi ainult kiu teljesuunalist koormust, ristsuunas võib tugevus isegi väheneda. Kasutatakse: niitkristalle (max tugevus, kergus, kuumus- ja korrosioonikindlus, kõrge hind), metalltraati
nõrgalt sidusad kihid ja muldkeha ning aluspinnas nihkekindlusele, monoliitsed kihid paindetõmbele. 207. Betoonkate tuleb armeerida: · Kui ennustuslik koormussagedus on üle 5000 normtelje ööpäevas · Kui kivipuistes mulde kõrgus on üle 2 või 3 meetri muudest pinnastest muldel · Kui eeldatakse mulde ebaühtlast vajumist 208. Kergkatete tüübid: · Ridakillustikuga pindamine · Klaaskiu lisandiga pindamine · Freespurust mustkatete ehitamine · Freespurust mineraalsete sideainetega stabiliseeritud katete ehitamine · Puhast freespurust katete ehitamine 209. Pindamine teekate kulumis- ja ilmastikukaitsekihi ehitamine, mille puhul kattele laotakse vaheldumisi bituumensideained ja sobiva terakoostisega täitematerjali ning rullitakse . 210. Pindamist kasutatakse sõidutee katte ilmastiku ja veekindluse tõstmiseks, teepinna tolmuvabaks
paindetõmbele; 208. Millistel juhtudel tuleb armeerida betoonkatet (3) 1) kui ennustuslik koormussagedus on üle 5000 normtelje ööpäevas; 2) kui ivipuistest mulde kõrgus on üle 2m või üle 3m muudest pinnastest muldel; 3) kui eeldatakse mulde ebaühtlast vajumist; 209. Kergkatete tüübid (vähemalt 5) 1) ridakillustikuga pindamine; 2) klaaskiu lisandiga pindamine; 3) freespurust mineraalsete sideainetega stabiliseeritud katete ehitamine; 4) freespurust bituumenemulsiooniga stabiliseeritud katete ehitamine; 5) freespurust mustkatete ehitamine; 210. Mis on pindamine Teekattele kulumis- ja ilmastikukaitsekihi ehitamine, mille puhul kattele laotatakse vaheldumisi bituumensideainet ja sobiva terakoostisega täitematerjali ning rullitakse. 211. Milleks kasutatakse pindamist (5)
Tuleb arvestada temperatuurist, mahukahanemisest ja hoone enda deformatsioonist tingitud betoonaluse võimaliku deformatsiooniga: vuukide vahekaugus 10-20m Kohapeal valatud betoonaluse puhul tuleb arvestada sellega kaasneva kõrge niiskusesisaldusega. Niiskuse vähendamise huvides tuleb alus teha väikese veesisaldusega betoonist ja võimalikult õhuke kiht. Betoonaluse puhul pole soovitav kasutada katusekatte alumise kihina klaaskiu baasil rullmaterjali, betooni aluseline keskkond, mis lagundab rullmaterjalis oleva klaaskiu tugevust. Enne katusekatte paigaldamist tuleb betoonaluselt tuleb eemaldada tsemendipiim ja muud nakkumist vähendavad ained nii, et aluse ja kattekihi vahel oleks võimalik saavutada vajalik nake Enne kruntimist peab betoon olema piisavalt kuiv Betoonalusele kinnitatakse rullkate täispinnalise või osalise liimimisega ja mehaanilist kinnitust ei ole vaja
klaasi puhumine (inimene või masin) lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (10000C) lõikamine · Tooriku lihvimine ja poleerimine · Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise: · Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel, · Pressimine ja stantsimine klaasplokk ja läätsed · Ekstrusioon, puhumine ja tõmbamine klaaskiu valmistamisel. 51. Lehtklaasi tooted floatklaas, karastatud klaas (termiline, keemiline karastamine) Lehtklaas on sulatusvannist vertikaalselt või horisontaalselt väljatõmmatava sula klaasimassi valtside vahel jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis lõigatakse lehtedeks. Klaaslehe paksust reguleeritakse valtside vahe või ka tõmbemasina kiirusega. Floatklaas (Pilkingtoni meetod) Lameklaasi valmistamine sula klaasimass tõmmatakse
kuusekäbid: soomustega pikad nöörid. Joonis lk.70. Need soomused ei ole küll väga korrapäraselt paigutatud. Siid on ainus looduslik kiud, mis on väga ühtlane ja seetõttu ei ole teda mikroskoobi all lihtne eristada teistest: tehis- ja sünteeskiududest eeskätt. Tehis- ja sünteeskiud on väga ühtlased. Nende läbimõõt on praktiliselt muutumatu, nad on läikivad, nende pinnal võivad olla pikivaod. Selgesti tunneb mikroskoobi all ära klaaskiu: see on palju peenem kui orgaanilised kiud. 2. 2. Põletusproov Põletusproovi on kasutatud juba pikka aega enne tehis- ja sünteeskiudude kasutuselevõttu, kuna ka siis segati villa tsellulooskiududega (lina ja puuvill näit.), mis on palju odavamad. Põletusproovi tulemus on otseselt seotud uuritava kiu (tavaliselt lõnga) keemilise koostisega. Üldiselt põlevad kõik tsellulooskiud hästi, nad põlevad ja hõõguvad edasi ka väljaspool leeki, tekitades kõrbenud paberi lõhna.
*Klaasile kuju andmine - klaasi puhumine (inimene või masin) - lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist - klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (10000C) -lõikamine *Tooriku lihvimine ja poleerimine *Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise: *Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel, *Pressimine ja stantsimine klaasplokk ja läätsed *Ekstrusioon, puhumine ja tõmbamine klaaskiu valmistamisel. 49. Lehtklaasi tooted- lehtklaas, floatklaas, karastatud klaas (termiline, keemiline karastamine) Lehtklaas on sulatusvannist vertikaalselt või horisontaalselt väljatõmmatava sula klaasimassi valtside vahel jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis lõigatakse lehtedeks. Klaaslehe paksust reguleeritakse valtside vahe või ka tõmbemasina kiirusega. Floatklaas (Pilkingtoni meetod) Lameklaasi valmistamine sula klaasimass tõmmatakse vannist otse veega
- lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist - klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (10000C) - lõikamine · Tooriku lihvimine ja poleerimine · Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine · Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise: · Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel, · Pressimine ja stantsimine klaasplokk ja läätsed · Ekstrusioon, puhumine ja tõmbamine klaaskiu valmistamisel. · Klaaspaketid ja isoleerivad klaasid. Klaaspakett valmistatakse 2-st või enamast klaaslehest, mille vahe suletakse õhukindlalt. Vahel on gaas või kuiv õhk. Liimitakse ümbrisesse. Klaaslehed võidakse hermetiseerida ja ühendada metallprofiili sisse. Heliisolatsioon 20- 40dB. Valguse läbivus 69- 81% olenevalt klaaside arvust. · Selektiivsed ehk valikuliselt valgust peegeldavad klaasid. Selektiivklaas peegeldab
annaabi.ee 
