TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must ERAMU EELPROJEKT Kursusetöö Õppeaines ,,Hoonete konstruktsioonid" NTS0220 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Õppeaine KAT0023 Keemiatehnika - projekt ADSORBERI EELPROJEKT Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: TALLINN 2011 : , 10000 3/, 0,01 /3, 0,0009 /3. : , 4 . : : 1) 2) -- 30 200 °C. 0,75 /³. 10500 / (46 /, 34,5 /). -60 °C. , ; 100 °C-- I , 110 °C -- , 130 °C -- II , 265 °C --- («»), 270 °C -- , 300 °C - . .
Kursuseprojektina valminud eramu eelprojekt, mis vastab EVS standarditele. Fail sisaldab seletuskirja ja kõiki jooniseid.
- avarii- ja remonditööde puhul (kus töö maht ja töö keerukus ei ole enne töö alustamist selge) Variandid: 1.Kulud + %. Oht, (Et ehitaja on huvitatud kallite materjalide kasutamisest. Seda on võimalik aga lepingutingimustega välistada.) 2.Kulud + fikseeritud teenustasu, (Töövõtja risk on suur.) 3.Piirkuludel põhinev hind. (Orienteeruv hind fikseeritakse lepingus. Ülekulu või säästu jagamise skeem fikseeritakse lepingus.) 5. Mida peab võimaldama ,,eelprojekt" ja mida ,,põhiprojekt"? - Eelprojekt määrab põhimõttelised tehnilised lahendused, võimaldab hinnata projektlahendusi ja saada kõik ehitamiseks vajalikud load ning kooskõlastused, võimaldab hinnata projekti maksumuse - Põhiprojekt täpsustab ja detailiseerib eelprojekti andmed, tarindite ja detailide joonised ja mõõtmed, tehniliste paigalduste parameetrid, nõuded materjalide ja töö kvaliteedile 6. Mida tähistab ,,kriitiline tee" võrkgraafikus?
näiteks ehitusmaterjalid või tööjõud, siis muutub ka projekt kallimaks. 2. Tasuvusanalüüsi ja eelprojektide valimimine, tööde alustamine. Annotatsioon Töö eesmärk on informeerida inimesi Rail Balticu hetkeseisust ja tulevikust. Olulisemad käsitletud probleemid on Rail Balticu projekti maksumus ja teostus. Olulisemad tulemused ja järeldused: koostamisel on trassi ja sellega seotud rajatiste eelprojekt, tööde teostamise tähtaegade kinnitamine ning projekti lõplik maksumus.
värvid - hoone arenguperspektiivid ( juurde- ja pealeehitamise võimalus, põhiplaani paindlikkus, funktsioonide muutmise võimalikkus) - eskiisifaasis hoone tehnilised näitajad (pinnad, kubatuur) - asendiplaanil näidatakse hoone orienteeruv paiknemine - parkimise lahendus ja liiklusskeem, erinevad katendid, piirded - haljastuse ja heakorra suunad Joonis 2 (Eskiis projekt K.Stedingi eramaja, Sveits ) 1) EELPROJEKT e. ehitusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt Joonis 3 (eelprojektis hoone tagumine külg) Eelprojekt on eskiis- ning mõõdistusprojekti suurem vend. Sõltuvalt projekti raskusastmest võib see koosneda 8-12st joonisest. Dokumentatsiooni alla käivad: Seletuskiri, hoone koordinaadid, tehnilised andmed, projekteerimistingimused ja lisad. Lisadeks võib lugeda nt elamu puhul energiatõhususe arvutust lihtustatud meetodi abil. Jooniste hulka kuuluvad tavaliselt: · Situatsiooniskeem
kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks. Projekteerimistööde maht ja etapid Koolihoone projekt peab olema koostatud põhiprojekti mahus, et oleks tagatud "Tallinna linna eesmärk". Projekteerimistöö peab olema teostatud vastavalt käesoleva lähteülesande tingimustele, ehituse ja projekteerimise normidele, standarditele või muudele üldlevinud tehnilistele kirjeldustele. Koolihoone projekti staadiumid: Eskiisprojekt Eelprojekt Põhiprojekt Eskiisprojekt: Eskiisprojekti eesmärgiks on kavandatava koolihoone ruumikavandi, fassaadi lahenduse ja asendiplaani tutvustamine ja kooskõlastamine Tallinna linnaga. Tööde teostaja peab arvestama Tallinna linna soove ja sellest johtuvalt korduvate kavandite koostamisega juhul kui esitatud kavand ei vasta täiel määral Tallinna linna soovidele. Eskiisprojekti koosseisus tuleb Tallinna linnale esitada: Asendiplaan M 1:500 (koos liiklusskeemi ja parkimise lahendusega);
Kuidas näidatakse järgnevus võrkgraafikul hinna reservi ja ehitaja peab tegema kulutusi Tööde järgnevus võrkgraafikul on tee, mida tähistab arbitreerimiseks ilma kindluseta, et see tulu toob; tavalise joonega nool. Noole suund on vasakult 3)töövõtja riskib ilmastikuga, streikidega jne paremale. Tee on pidev tööde järgnevus teadmata, kas talle selle eest tasutakse. 127. Millistest osadest koosneb ehituse eelprojekt *Kulude katmise hinnaga töettevõtt: Eelised tellija (tehniline projekt) poolt vaadatuna: 1)pikaajaline kogemus; 2)lühem eelprojekt koosneb: Seletuskiri, milles esitatakse summarne projekteerimis-ehituskestus nende üldandmed arhitektuurimälestise (objekti) kohta; ühildamise arvel; 3)võimaldab lihtsalt rakendada Objekti ajalooline kronoloogia; Säilitavate detailide
väljatoodud EVS 811:2002 -s. Ehitusprojekt sisaldab üldjuhul järgmisi osasid: - Asendiplaan - Arhitektuur - Sisearhitektuur - Tarindid (konstruktsioonid) - Soojusvarustus, küte ja ventilatsioon - Veevarustus ja kanalisatsioon - Elektri- ja nõrkvoolupaigaldus Ehitusprojekti staadiumid Kõik ehitusprojekti osad (näit. arhitektuur, küte,...) võib jaotada järgmistesse staadiumitesse: · Eskiisprojekt · Eelprojekt · Põhiprojekt · Tööprojekt · (Teostusjoonised) Hoone arhitektuursed joonised etappide kaupa: 1. E e l p r o j e k t (eelkava, skits, vise) Antud ülesande katseline lahendus arhitekti poolt, mille alusel peetakse läbirääkimisi ehituse omanikuga. Mõõtsuhe tavaliselt 1 :50 või 1:100; koosneb plaanidest, lõigetest ja vaadetest. Kujutamistehnika vaba. 2. P õ h i p r o j e k t (kava) Antud ülesande lahendus ehituse omaniku poolt heakskiidetud eelprojekti
Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Väljastab kohalik omavalitsus. 8. Mis asi on ehitusteatis, millal seda esitama peab? Ehitise ehitamisest teavitatakse pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. 10 päeva enne ehitamise algust. 9. Millises avalikus registris on ehitised? Ehitisregistris. 10. Nimeta ehitusprojekti staadiumid. Ehitusprojekti võib koostada kolmes staadiumis: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. 11. Mis on vaja selleks, et ettevõtja võiks tegutseda ehituse valdkonnas? A) Järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama, et tema vastutusel tegutseb piisava kvalifikatsiooniga isik ning et oleks määratud ka konkreetse projekti või objekti eest vastutav pädev isik. B) Tagama, et tema vastutusel toimuv ja ehitusseadustikuga reguleeritud tegevus saaks nõuetekohaselt dokumenteeritud ning andma dokumendid ettenähtud korras üle pädevale asutusele
funktsioneerimist (kaasa arvatud masinate ja kommunikatsioonide funktsioneerimine), või mis kahjustavad viimistlust või mittekandvaid elemente; Vibratsioon, mis põhjustab inimestel ebamugavustunnet või piirab konstruktsiooni normaalset funktsioneerimist; Kahjustused, mis mõjuvad ebasoodsalt välimusele, kestvusele või konstruktsiooni funktsioneerimisele. 26. Nimetage 3 ehitusprojektile esitatavat nõuet. Ehitusprojekti võib koostada kolmes staadiumis: eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt. Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et see on loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadav ja üheselt mõistetav. 27. Millistele kriteeriumitele peab vastama hoone tööprojekt? Tööprojektis täpsustatakse eelprojektis ja põhiprojektis toodud lahendusi selliselt, et oleks võimalik ehitis terviklikult valmis ehitada. Kui ehitise osadele või ehitises kasutatavatele ehitustoodete hooldusele on erinõuded, kajastatakse
· Arvutamisekskasutatakseaja-jakulunorme, misvastavadkasutatavaleehitustehnoloogialejatöökorraldusele. · Hindamiseksvajalikinformatsioonsaadaksenormbaasidest, kataloogidest, hinnakirjadest, ATV-delt, samutikasutatakseisiklikkekogemusi. 2.MAKSUMUSE HINDAMISE ETAPID Kuna omanik kannab kõik ehitusprojekti elluviimisega seotud kulud, tuleb tal need võimalikult täpselt määratleda, et veenduda hanke korraldamise otstarbekuses. Eskiisprojekt, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt 2.1.Kirjelda maksumuse hindamisega seotud tegevusi sõltuvalt projekteerimisstaadiumist. Eskiisprojekt - · Koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades; · Hinnatakse ehitusprojekti alternatiivvariante tehnilistest lahendustest ja kvaliteedipiirangutest lähtuvalt; · Otsustatakse projekteerimise alustamine ja määratakse eelarvepiirang. Eelprojekt
projekteerimist. Aastatel 19952001 Engeli spetsialistid nõustasid ja viisid läbi täiendkoolitusi nii kunstimuuseumi töötajatele kui ka projekteerijatele. Engel OY on osaliselt spetsialiseerunud muuseumi spetsiifikale, muu hulgas on nad rekonstrueerinud Helsingis Ateneumi, Tarbekunstimuuseumi, Ajaloomuuseumi, projekteerinud ja olnud projektijuhiks Kiasma ehitusel. 1999. aastaks valmis riigieelarvelisi vahendeid kasutamata hoone eelprojekt. Selle koostamisel osalesid Pekka Vapaavuori, Engel OY, inseneribüroo Estkonsult Eestist ja inseneribüroo Olaf Granlund OY Soomest ning Kunstimuuseumi töötajad. 1995.1998. a. projekti riiklikult ei finantseeritud. Neil aastatel jätkas Kunstimuuseum uue muuseumiga seotud probleemide lahendamist. 5. novembril 1996. aastal võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu otsuse Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi
-Ajakava – algus, lõpp ja vahetähtajad -Osalejad – koos nendele antud kohustustega Ehitusprojekt: - Vajalike dokumentide kogu ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks - Hõlmab ehitusprojekteerimise faase teostatavus-uuringust garantiikontrollini, kaasa arvatud ehitise projekteerimist, kulutuste kalkulatsioonide koostamist ning konsultatsioone Ehituse projektdokumendid on: - Eelprojekt - Tehniline projekt - Pakkumusdokumendid - Tööjoonised - Kasutamis- ja hooldusjuhendid 1.5. Erinevad osapooled ehitusprojekti elluviimisel OSALEJAD KONSULTANDID
Tüüpleping koosneb: LEPINGU SUBJEKTID + ERITINGIMUSED Leping koosneb: TÜÜPLEPING + LEPINGUOBJEKTID + LEPINGU LISAD Ehituslepingu koostamisel tuleks rõhku panna järgnevatele punktidele, millede selge ja ühene sõnastamine ja lahtikirjutamine oluliselt vähendab ehitusaegsed kui järgseid erimeelsusi ja vaidluste teket: Ehitusprojekt – ehitustööde aluseks on ehitusprojekt. Üldiselt on aluseks tööprojekt, kuid tööde aluseks võib olla ka eelprojekt, millele on väljastatud ehitusluba. Mida paremini on ehitusprojekt koostatud, seda vähem tekib sellest probleeme ehitamisel. Töömahu hindamine – suurimaid tüliallikad ehituses on just töömahu õige hindamine. Ükskõik kui detailne ja õige ka ei ole töömahuloend ning selles kajastatud mahud, ei ole võimalik ja ka mõtteks kõiki mahte ja töid sinna kirja panna. Sellepärast tuleb kohe lepingusse sisse kirjutada tegevused ja
projekteerimist. Aastatel 19952001 Engeli spetsialistid nõustasid ja viisid läbi täiendkoolitusi nii kunstimuuseumi töötajatele kui ka projekteerijatele. Engel OY on osaliselt spetsialiseerunud muuseumi spetsiifikale, muu hulgas on nad rekonstrueerinud Helsingis Ateneumi, Tarbekunstimuuseumi, Ajaloomuuseumi, projekteerinud ja olnud projektijuhiks Kiasma ehitusel. 1999. aastaks valmis riigieelarvelisi vahendeid kasutamata hoone eelprojekt. Selle koostamisel osalesid Pekka Vapaavuori, Engel OY, inseneribüroo Estkonsult Eestist ja inseneribüroo Olaf Granlund OY Soomest ning Kunstimuuseumi töötajad. 1995.1998. a. projekti riiklikult ei finantseeritud. Neil aastatel jätkas Kunstimuuseum uue muuseumiga seotud probleemide lahendamist. 5. novembril 1996. aastal võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu otsuse Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti
tuulutatav ning oleks kaitstud niiskuse eest ja kasutatud aluskatet 52. Miks üritatakse tänapäeval majad ehitada võimalikult õhutihedad? Sooja/külma õhu hoone sees püsimiseks 53. Miks torude, kaablite tagasitäide tehakse liivaga? Liiv on suuteline vee endasse imama hästi ehk siis hea vee imavusega materjal 54. Kui sügavalt võib kaevata ilma loata ehitusplatsilt väljas pool? 2m 55. Nimeta neli projekti staadiumi? Eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt 56. Kas odavam on ehitada TP3 v TP1 klassi nõuetele vastavat maja? TP3- ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes 57. Kui pikka ava saab sillata saematerjalist puiduga? Miks? Kuni 20m, pikemaga kaotaks oma jäikuse 58. Eterniidist katusekatte väljavahetamisel pleki vastu pead arvestama katusekatte omakaaluga! Miks? 59. Kuidas kinnitatakse fassaadikivid kandva seinatarindi külge? Segu/krohv 60
täpselt määratleda, et veenduda hanke korraldamise otstarbekuses. Eskiisprojekt - · Koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades; · Hinnatakse ehitusprojekti alternatiivvariante tehnilistest lahendustest ja kvaliteedipiirangutest lähtuvalt; · Otsustatakse projekteerimise alustamine ja määratakse eelarvepiirang. Eelprojekt · Antakse põhimõtteline lahendus ehitisele; · Prognoositakse detailsemalt ehitusprojekti kulusid võrdlusobjektide ja/või orienteeruvate töömahtude alusel; · Tehakse lõplikud otsused edasise projekteerimishanke või projekteerimis-ehitushanke korraldamiseks. Põhiprojekt · Määratakse ehitise kõik tehnilised parameetrid; · Luuakse võimalus koostada töömahtude loetelu ja ehitustööde kulude kalkulatsioon
tuulutatav ning oleks kaitstud niiskuse eest ja kasutatud aluskatet 52. Miks üritatakse tänapäeval majad ehitada võimalikult õhutihedad? Sooja/külma õhu hoone sees püsimiseks 53. Miks torude, kaablite tagasitäide tehakse liivaga? Liiv on suuteline vee endasse imama hästi ehk siis hea vee imavusega materjal 54. Kui sügavalt võib kaevata ilma loata ehitusplatsilt väljas pool? 2m 55. Nimeta neli projekti staadiumi? Eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt 56. Kas odavam on ehitada TP3 v TP1 klassi nõuetele vastavat maja? TP3- ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes 57. Kui pikka ava saab sillata saematerjalist puiduga? Miks? Kuni 20m, pikemaga kaotaks oma jäikuse 58. Eterniidist katusekatte väljavahetamisel pleki vastu pead arvestama katusekatte omakaaluga! Miks? 59. Kuidas kinnitatakse fassaadikivid kandva seinatarindi külge? Segu/krohv 60
Kunstimuuseumi uue hoone projekteerimist. Aastatel 19952001 Engeli spetsialistid nõustasid ja viisid läbi täiendkoolitusi nii kunstimuuseumi töötajatele kui ka projekteerijatele. Engel OY on osaliselt spetsialiseerunud muuseumi spetsiifikale, muu hulgas on nad rekonstrueerinud Helsingis Ateneumi, Tarbekunstimuuseumi, Ajaloomuuseumi, projekteerinud ja olnud projektijuhiks Kiasma ehitusel. 1999. aastaks valmis riigieelarvelisi vahendeid kasutamata hoone eelprojekt. Selle koostamisel osalesid Pekka Vapaavuori, Engel OY, inseneribüroo Estkonsult Eestist ja inseneribüroo Olaf Granlund OY Soomest ning Kunstimuuseumi töötajad. 1995.1998. a. projekti riiklikult ei finantseeritud. Neil aastatel jätkas Kunstimuuseum uue muuseumiga seotud probleemide lahendamist. 5. novembril 1996. aastal võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu otsuse Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta, milles nähti ette
f) Leida optimiseeritud võrgu konfiguratsioon (minimaalsed kaod ja minimaalsed liinipikkused). NB! Ei pidanud tegema! 9. Leida elektrivõrgu eriosade ehitusmaksumused etteantud ühikhindade alusel. 10. Leida kogu elektrivõrgu ehitusmaksumus. 11. Leida ekspluatatsioonikulud 50 aasta kohta (40% elektrivõrgu maksumusest). 12. Leida kaoenergia ja selle maksumus 50 aasta kohta. 13. Koostada variantide võrdlustabel (esialgne ja optimeeritud). 14. Koostada eletrivõrgu eelprojekt koosseisus: a) Tiitelleht b) Töökäik c) Andmetabelid d) Elektrivõrguplaan (esialgne ja optimeeritud) e) Elektrivõrgu skeem f) Elektrivõrgu mudeli väljatrükid kahes reziimis minimaalse ja maksimaalse koormusega g) Maksumuse võrdlustabel 3 Elektrivõrgu plaan
5 Aastatel 19952001 Engeli spetsialistid nõustasid ja viisid läbi täiendkoolitusi nii kunstimuuseumi töötajatele kui ka projekteerijatele. Engel OY on osaliselt spetsialiseerunud muuseumi spetsiifikale, muu hulgas on nad rekonstrueerinud Helsingis Ateneumi, Tarbekunstimuuseumi, Ajaloomuuseumi, projekteerinud ja olnud projektijuhiks Kiasma ehitusel. 1999. aastaks valmis riigieelarvelisi vahendeid kasutamata hoone eelprojekt. Selle koostamisel osalesid Pekka Vapaavuori, Engel OY, inseneribüroo Estkonsult Eestist ja inseneribüroo Olaf Granlund OY Soomest ning Kunstimuuseumi töötajad. 1995.1998. a. projekti riiklikult ei finantseeritud. Neil aastatel jätkas Kunstimuuseum uue muuseumiga seotud probleemide lahendamist. 5. Novembril 1996. aastal võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu otsuse Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta, milles nähti ette alustada Eesti
ehitise ja krundi arhitektuurilise kujunduse idee ning põhimõttelahendus. Eskiisprojekt võimaldab tellijale hoonest ettekujutuse anda, erinevaid pakutavaid variante võrrelda ja analüüsida. Esitatakse minimaalses mahus.- asendiplaanil näidatakse hoone orienteeruv paiknemine - parkimise lahendus ja liiklusskeem, erinevad katendid, piirded - haljastuse ja heakorra suunad Kompleksse, kõiki erialasid hõlmava ehitusprojekti esimeseks staadiumiks on EELPROJEKT - EP, milles antakse lisaks arhitektuurilisele lahendusele ka projekti tehniliste osade - konstruktsioonide, kütte ja ventilatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning elektri- ja nõrkvoolupaigaldise põhimõttelahendus. Selle staadiumi põhjal annavad haldusorganid välja ehitusloa. Projekti teine staadium on PÕHIPROJEKT - PP, milles antakse kavandatava ehitise detailne lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid, tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded)
-Ajakava – algus, lõpp ja vahetähtajad -Osalejad – koos nendele antud kohustustega Ehitusprojekt: - Vajalike dokumentide kogu ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks - Hõlmab ehitusprojekteerimise faase teostatavus-uuringust garantiikontrollini, kaasa arvatud ehitise projekteerimist, kulutuste kalkulatsioonide koostamist ning konsultatsioone Ehituse projektdokumendid on: - Eelprojekt - Tehniline projekt - Pakkumusdokumendid - Tööjoonised - Kasutamis- ja hooldusjuhendid 1.5. Erinevad osapooled ehitusprojekti elluviimisel OSALEJAD KONSULTANDID
52. Miks üritatakse tänapäeval majad ehitada võimalikult õhutihedad? Et saavutada maksimaalne energiasääst ning vältida soojakadusid. 53. Miks torude, kaablite tagasitäide tehakse liivaga? Et luua neile pehme kest, vältimaks kividest ja muust karmimat sorti pinnasest võimalikke deformatsioone. 54. Kui sügavalt võib kaevata ilma loata ehitusplatsilt väljas pool? 0,3m 55. Nimeta neli projekti staadiumi? • arhitektuuriline eskiisprojekt • eelprojekt (selle alusel toimub ehitusloa taotlemine) • põhiprojekt (materjalid, gabariidid, muu tehniline üldteave – töömahtude ja kulude arvestamine) • tööprojekt (juhised töömeestele) 56. Kas odavam on ehitada TP3 v TP1 klassi nõuetele vastavat maja? TP3 on ilmselt odavam, kuna saab kasutada rohkem tuldkartvaid materjale. 57. Kui pikka ava saab sillata saematerjalist puiduga? Miks? 6m? 58
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Õppeaine KAT3182 Keemiatehnika alused -- projekt SOOJUSVAHETUSSEADME EELPROJEKT Üliõpilane: Laura Freivald Juhendaja: Inna Kamenev Kood: 142642KATB Esitatud: 10.05.2017 Tallinn 2017 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Tehnoloogiline osa......................................................................................................................5 Tehnoloogiline skeem ja selle kirjeldus......
9. Kenk, O. [WWW] http://uudised.err.ee/index.php?06205283 (15.11.2010) 10. Kirna mõis. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Kirna_m%C3%B5is (25.10.2010) 11. Kolu mõis ja mõisapark. [WWW] http://www.turismiweb.ee/ee/company/KOLU_M%C3%95IS_JA_M %C3%95ISAPARK/8650/ (01.10.2010) 12. Kuuse, I. Väike kunstiajalugu. [WWW] http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/index.html (17.10.2010) 13. Köster, G.(2008). Viljandi tn 1 äri- ja eluhoone: eelprojekt. ArcSolution, Tallinn 14. Külauudised. [WWW] http://www.kylauudis.ee/2010/09/19/loppes-laupa-moisa- restaureerimine/ (22.10.2010) 15. Lannes, A. (1997) Arhitektuuri ajalugu: meelespea. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn. 16. Laupa mõis. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Laupa_m%C3%B5is (22.10.2010) 17. Paide. [WWW] http://www.evr.ee/?id=3172 (04.11.2010) 18. Praust, V. Eesti Mõisaportaal. [WWW] http://www.mois.ee/ (15.11.2010) 19. Praust, V. Historitsism
ELEKTROTEHNILINE OSA 9 Hoonele koostada elektri, side ja nõrkvoolu projekt, mille koostamise aluseks on: Eesti Energia tehnilised tingimued nr 25086 Eeskirjad EEI 3 osad 1-8 Juhend EEI J2:1995 (Eluhoonete arvutusliku võimsuse määramine) Eesti Standard EVS 811:2002 (Hoone projekt) Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrus nr.315 (Ehitise tuleohutusnõuded) Eesti Energia tehnilised eeltingimused 22.sept. 2006.a. Eramu arhitektuur-ehitusliku osa eelprojekt Põhinäitajad: 71elektrivarustuse kategooria III 71pingesüsteem 3NPE~50 Hz 230/380 V maandussüsteem TN-S arvestuslik elamu peakaitsme sättevool 3x16 A eramu max arvestuslik võimsus 18 kW
joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist, mahutabelitest ja muudest asjakohastest dokumentidest. Teeprojekt peab olema selline, et oleks võimalik: - Selle järgi väljastada ehitusluba ja teed ehitada - Teed kasutada ja hooldada - Kontrollida ehitamise vastavust teeprojektile - Kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. 23. Teeprojekti liigid (etapid) - tulemuslikkuse analüüs (teostatavuse uuring) projekti idee ja realiseerimise otsus - eelprojekt (eelkavand, eelarve) otsus projekteerimise kohta - tehniline projekt (arhitektuurne ja tehniline kvand) otsus ehitamise kohta - pakkumisdokumentatsioon (ehitamise kavandamine) ehituse alustamine - tööjoonised (projektdokumentatsioon) vastuvõtuotsus - kasutamis ja hooldamisjuhendid; teostusjoonised ehitise kasutuselevõtmine ja kasutamine 24. Ehitusprotsesside kujutamine.Pikemalt joongraafikust.
[1] Eramajade ehitusel on levinuimad vundamentide tüübid lint (4)-, plaat (3)-, post (2)- ja (1) vaivundament. Enne ehitustööd on vajalik vundamendi mahamärkimine, mille peab tellima geodeedilt. Geodeet märgib maha hoone nurgad ja kõrgusreeperi ning vundamendi asukoha koordinaadid määratakse projektiga. [2] Vundamendi tüübi määrab projekteerija vastavalt geoloogiale ja pealisehitusele. Projekteerija koostab projekti, mis koosneb erinevatest staadiumitest: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt, mis tagavad detailsuse ja ulatuse. Tööprojekti üheks osaks on vundamendi tööprojekt, kus sisalduv tehniline informatsioon nagu vundamendi tüüp, tehniline lahendus armeerimisele ja betooni klass on ehitajale aluseks eelarve koostamisel. [2] 2 1) Vaivundament [10] 2) Postvundament [11] 3) Plaatvundament [12]
majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. 4) Teeprojekti etapid 5) Projekteerimistasandid ja nende iseloomustus Teeprojekti etapi tulemused Teeprojekti faasid Teeprojekti dokumendid Sisu Projekti idee ja realiseerimise otsus Tasuvusuuring(arvutus) Tulemuslikkuse analüüs Otsus projekteerimise kohta Teostatav Eelprojekt: joonised, plaanid, analüüs Põhivarjandid Otsus ehitamise kohta Ehituse tehniline kavandamine Tehniline projekt: joonised pikiprofiilid, tee- Üks lahendus trassi plaanid Ehituse alustamine Ehitusluba Pakkumisedokumentatsioon Vastuvõtuotsus Tööjooniste koostamine, järelvalve Tööjoonised(projekt)
PÄRNU MNT 153 EELPROJEKT KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Õpperühm: Õppejõud: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:……………..
teised tööd, mida oleks saanud teha ümber tõstmise arvelt. Kursuseprojekti aluseks on aines "Eelarvestamine ja normeerimine + projekt" tehtud kursusetöö. Aine kursusetööks oli valida vabalt vähemalt kolme korruseline hoone, mille põhikonstruktsiooni materjaliks oleks raudbetoon ning hoone mõõdud oleksid vähemalt 15x30 meetrit. Minu kursuseprojektiks on võetud Tallinnas aadressil Ehitajate tee 108 asuv büroo-kauplus hoone eelprojekt ning planeerimise teeb ebatäpseks umbmäärased mahud. Näiteks hoone on rajatud vaivundamentidele, kuid eelprojektis polnud vaiade kohta mitte mingisugust infot ning seetõttu tuli osad mahud eeldada. Ehituse organiseerimise ehitamise alguse kuupäevaks on 7.05.2018. Antud juhul on alustamiseks väga hea aeg, kuna lumi on ära sulanud suure tõenäosusega, pinnas ei ole ülemäära märg, samuti ei ole kaevetööde alguseks enam pinnas jääs ning ilmastiku olud
Eskiisprojekt koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades hinnatakse ehitusprojekti alternatiiv-variante tehnilistest lahendustest ja kvaliteedipiirangutest tulenevalt otsustatakse projekteerimise alustamine ja määratakse eelarvepiirang Eelprojekt antakse põhimõtteline lahendus ehitisele prognoositakse detailsemalt ehitusprojekti kulusid võrdlusobjektide ja/või orienteeruvate töömahtude alusel tehakse lõplikud otsused edasise projekteerimishanke või projekteerimis-ehitushanke korraldamiseks Põhiprojekt määratakse ehitise kõik tehnilised parameetrid
mis tuleb kooskõlastada vastavate ametitega (päästeteenindus, tervisekaitse, maanteeamet jm.) Seejärel viia kooskõlastustega projekt omavalitsusse, kust väljastatakse ehitusluba. 32. Millised on ehitusprojekti osad? -asendiplaan -arhitektuur -sisearhitektuur -tarindid (konstruktsioonid) -soojusvarustus, küte, ventilatsioon -veevarustus ja kanalisatsioon -elektri- ja nõrkvoolupaigaldus Kõik ehitusprojekti osad võib jaotada järgmistesse staadiumitesse: 1)eskiisprojekt 2) eelprojekt 3)põhiprojekt 4)tööprojekt 5)teostusjoonised 33. Mis on eskiisprojekt? Tellija esitab arhitektile planeeritava maja lähteülesande, mille järgi projekteerija koostab oma nägemuse ja kontseptsiooni. Pärast kahe-kolme nädalast (aeg sõltub hoone keerukusest, mahust, projekteerimisraskusest jne.) projekteerimist peaks valmima eskiisprojekt, mis on tellija ja arhitekti omavahelise töö tulemus, ning millest võib välja lugeda järgnevat:
Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt, mille järgi ehitatakse, peab olema koostatud või kontrollitud pädeva vastutava spetsialisti poolt. Ehitusprojekti staadiumid: - Eskiisprojekt arhitektuurne ja krundi planeeringu idee, hoone ligikaudne suurus, põhimõtteline ruumijaotus - Eelprojekt on kooskõlastamiseks, ehitusloa taotlemise menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks - Põhiprojekt määrab tehnilised lahendused ehituspakkumiste korraldamiseks vajaliku detailsusega; kandekonstruktsioonide tehniline lahendus, materjalid ja mõõtmed; vundamentide rajamissügavus, pinnaseveetõrje vajadus, aluskihid, mõõtmed ja materjalid ning soojustuse ja veetõkke põhimõtteline paiknemine;
idee ning põhimõttelahendus. Eskiisprojekt võimaldab tellijale hoonest ettekujutuse anda, erinevaid pakutavaid variante võrrelda ja analüüsida. Esitatakse minimaalses mahus.- asendiplaanil näidatakse hoone orienteeruv paiknemine - parkimise lahendus ja liiklusskeem, erinevad katendid, piirded - haljastuse ja heakorra suunad Kompleksse, kõiki erialasid hõlmava ehitusprojekti esimeseks staadiumiks on EELPROJEKT - EP, milles antakse lisaks arhitektuurilisele lahendusele ka projekti tehniliste osade - konstruktsioonide, kütte ja ventilatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning elektri- ja nõrkvoolupaigaldise põhimõttelahendus. Selle staadiumi põhjal annavad haldusorganid välja ehitusloa. Projekti teine staadium on PÕHIPROJEKT - PP, milles antakse kavandatava ehitise detailne lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid, tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded)
Vastavalt sellele on hanked avatud NATO liikmesriikide asjasthuvitatud firmadele ning hangete-alast informatsiooni levitatakse liikmesriikide NATO esinduste kaudu. Rahvusvaheline huvi korraldatud hangete vastu on olnud suur. 2006. aasta sügisel sõlmis Kaitseministeerium Ämari lennubaasi liiklusala projektide projekteerimislepingu Saksa ettevõttega Rademacher + Partner Ingenieurberatung GmbH IRP. Vastavalt lepingule valmisid 2007. aasta hiliskevadeks Ämari liiklusala eelprojekt ja maksumuskalkulatsioon ning detsembriks lõplik projekt. Koostöö projekteerimisfirmaga oli konstruktiivne ning seda toetasid märkimisväärselt ühelt poolt projekteerimisfirma varasemad kogemused tsiviillennuväljade projekteerimisega Euroopas ning teiselt poolt nende olemasolev vahetu kogemus Eestist ja seda kitsast erialanisi arvestades võimalikest kõige sarnasema objekti osas. Nimelt tegeles Rademacher + Partner ka Tallinna Lennujaama renoveerimisprojekti koostamisega
· seletuskiri, · joonised, · ehitusaegse liikluskorralduse ja ehitustööde ohutuse tagamise lahendus · rajatise ja selle kasutamise mõju hinnang keskkonnale · töökirjeldused ja mahud · maksumuse hinnang 43. Liiklusalused kvaliteediparameetrid: · ohutus · liikluse mugavus · manööverdusvabadus · juurdepäästetavus · orienteerimisselgus 44. Tulemuslikkuse analüüs- idee teostatavuse tehniliste ja majanduslike aspektide hinnang 45. Eelprojekt- projekti liik, mis hõlmab tellija vajaduste ja lahenduste analüüsi ning funktsionaalseid, tehnilisi ja tehnoloogilisi vajadusi rahuldava põhimõttelise programmi väljatöötamist. 46. Tehniline projekt- projekti liik, mis määrab ehitise tehnilise taseme ja võimaldavad taotleda ja anda vajalikke kooskõlastusi ning tellijal taotleda ja kohalikul omavalitsusel anda ehitusluba. Tehnilises projektis koostatakse põhimõtteline tehnoloogiline lahendus ning tehakse esmane seadmete
44. Nimeta liiklusalased kvaliteediparameetrid (5) 1) Maantee ruumivajaduse ja läbilaskvuse tase; 2) maanteed ümbritsev keskkond; 3) liikleja tunnetus keskkonda; 4) liikleja emotsionaalne pinge; 5) teistest liiklejatest tingitud ebamugavused. 45. Mis on tulemuslikuse analüüs Idee teostatavuse tehniliste ja majanduslike aspektide hinnang. 46. Mis on eelprojekt Projekti liik, mis hõlmab tellija vajaduste ja lahenduste analüüsi ning funktsionaaleid, tehnilisi ja tehnoloogilisi vajadusi rahuldava põhimõttelise programmi väljatöötamist. 47. Mis on tehniline projekt Projekti liik, mis määrab ehitise tehnilise taseme ja võimaldavad taotleda ja anda vajalikke kooskõlastusi ning tellijal taotleda ja kohalikul omavalitsusel anda ehitusluba
· KAHJUDE HÜVITAMINE 4.3. PROJEKTEERIMISE STAADIUMID JA KAVANDI KOOSSEIS PROJEKTEERIMINE JA KOHALIK OMAVALITSUS 30 EHITISTE REGISTER PROJEKTEERIMISE TINGIMUSED ( PROJEKTEERIMISLUBA ) PROJEKTEERIJA VASTUTUS JA KAHJUDE HÜVITAMINE KAVANDI MAHT ON MÄÄRATUD : A) VÕIMALUSEGA HINNATA JA KOOSKÕLASTADA B) VÕIMALUSEGA EHITADA JA KONTROLLIDA ERISTATAKSE KOLME KOMPLEKSSE EHITUSPROJEKTI STAADIUMI (EVS 811-2002): EELPROJEKT MÄÄRAB PÕHIMÕTTELISED TEHNILISED LAHENDUSED, VÕIMALDAB HINNATA PROJEKTLAHENDUSI JA SAADA KÕIK EHITAMISEKS VAJALIKUD LOAD NING KOOSKÕLASTUSED, VÕIMALDAB HINNTA PROJEKTI MAKSUMUSE PÕHIPROJEKT TÄPSUSTAB JA DETAILISEERIB EELPROJEKTI ANDMED, TARINDITE JA DETAILIDE JOONISED JA MÕÕTMED, TEHNILISTE PAIGALDISTE PARAMEETRID, NÕUDED MATERJALIDE JA TÖÖ KVALITEEDILE TÖÖPROJEKT TÄPSUSTAB PÕHIPROJEKTI LAHENDUSI, SÕLMEDE LAHENDUSED, PAIGALDUSJOONISED, VALITAKSE
ennast ära, kui miinimumtõendused on olemas. On palju näiteid kvaliteedi ja selle tõendamisega seotud probleemidest, näiteks detailide asendamine SILS süsteemis. 93 6. SOOJUSTAMISE PROJEKT JA HANGE 94 47 SOOJUSTAMISE PROJEKT SOOJUSTAMISTÖÖDEL ON VAJALIK Soojustamise projekt (projektid on eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt). Vajalik tööprojekti tasemel näidata olulised küsimused piisavas detailsuses. Hoone kirjeldus, tarindid Mida soojustatakse Läbilõiked temperatuuri-niiskusgraafikutega Materjalid Sõlmlahendused Süsteemi ja kvaliteedi nõuded Arvutuslikud lähteandmed Tuleohutusosa 95 SOOJUSTAMISE HANGE JUHISEID HANKE KOOSTAMISEKS Soojustamistööde hankel koostatakse reeglina
mõõdistusprojektidele ja ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse aluste ja korra kohta ehitusseadus Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Eskiis: arhitektuurne ja krundi planeeringu idee, hoone ligikaudne suurus, põhimõtteline ruumijaotus, arenguperspektiivid. Eelprojekt koostatakse ehitusloa taotlemiseke menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks. Põhiprojekt määrab tehnilised lahendused ehituspakkumiste korraldamiseks vajaliku detailsusega. Tööprojekt ehitusprojekti staadium, mis sisaldab ehitustööde tegemiseks vajalikke jooniseid. Tööprojektis detailiseeritakse põhiprojekti lahendusi arvestades valitud töötehnoloogiat ja konkreetsete firmade materjalide ning toodete kasutamist.
nagu võrgukaod, käidu- ning hooldekulud, kulud loodushoiule, töökindlusega seotud kulusid jms. Elektrivõrkude projekteerimis- ja konsultatsioonifirma ELPEC (Electrical Power Engineering and Consulting) arvates hõlmab projekteerimine järgmisi etappe: • Skeemi koostamine – arengukavad, -skeemid, tasuvusuuringud (arengu planeerimine) • Maa-alade ja trasside valik, kooskõlastamine – tulemused peavad jõudma tellija kaudu linnade, maakondade ja valdade planeeringutesse • Eelprojekt – tellija vajaduste analüüs ja ehitusfirmadele pakkumisdoku- mentatsiooni koostamine • Tehniline projekt e tehniline lahendus – määrab rajatise tehnilise tase- me, võimaldab teha vajalikud kooskõlastused ning taotleda kohalikult omavalitsuselt ehitusluba • Tööprojekt e tööjoonised – tehnilise projekti detailiseerimine ehitamise ja paigaldamise jaoks vajalikus ulatuses • Teostusprojekt e lõppjoonised – lõppdokumentatsioon objekti käiku-
annaabi.ee 
